1

Lisa 1 Tehniline kirjeldus 1. Taust Erihoolekandeteenus on riiklik sotsiaalteenus, mille eesmärk on toetada psüühikahäirega inimest tema iseseisvas toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemisel. Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi ka Tellija) hindab inimese abi- ja toetusvajadust ning otsustab selle alusel erihoolekandeteenuse vajaduse. Kui teenust ei ole võimalik inimesele kohe osutada eelarveliste vahendite või sobiva vaba teenuskoha puudumise tõttu, lisatakse inimene erihoolekandeteenuse järjekorda. Riigikohus on 20. aprilli 2026. aasta lahendis nr 3-24-713/36 rõhutanud, et erihoolekandeteenuse kättesaadavuse korraldamisel tuleb tagada isikute võrdne kohtlemine teenusele suunamisel arvestada inimese tegelikku teenusevajadust ning teenuskoha mittesaamisest tekkivat võimalikku tervisekahju. Sellest tulenevalt peab erihoolekandeteenuse järjekorra pidamine võimaldama hinnata mitte üksnes teenuse vajaduse olemasolu, vaid ka selle kiireloomulisust. Sotsiaalkindlustusamet on välja töötanud uue erihoolekandeteenuse järjekorra kontseptsiooni, mille kohaselt hinnatakse pärast abi- ja toetusvajaduse hindamist nende isikute puhul, kellel on tuvastatud erihoolekandeteenuse vajadus, täiendavalt teenusevajaduse kiireloomulisust. Selle eesmärk on hinnata, kas teenuse osutamise edasilükkamine võib põhjustada inimese tervise, turvalisuse või toimetuleku olulise halvenemise ning kas inimene vajab erihoolekandeteenusele suunamist viivitamata. Kehtiv abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodika (edaspidi TAH) võimaldab hinnata inimese abi- ja toetusvajadust ning teha otsuse erihoolekandeteenuse vajaduse kohta, kuid ei võimalda hinnata teenusevajaduse kiireloomulisust ega võrrelda erihoolekandeteenuse vajadusega inimeste teenusele suunamise prioriteetsust. Seetõttu on vajalik välja töötada teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika (edaspidi TAK), mis täiendab olemasolevat TAH metoodikat ning loob ühtsed alused teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamiseks. Sotsiaalkindlustusamet soovib käesoleva hanke tulemusena välja töötada teadus- ja tõenduspõhise, praktiliselt rakendatava ning ühtset hindamispraktikat toetava teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika koos selle rakendamiseks vajaliku hindamisvahendiga. Metoodika peab toetama teenusvajaduse hindajate professionaalset kaalutlusõigust, olema rakendatav Sotsiaalkindlustusameti tööprotsessides ja infosüsteemides ning looma aluse erihoolekandeteenuse järjekorra pidamiseks kooskõlas õigusaktidest ja Riigikohtu praktikast tulenevate põhimõtetega. 2. Hanke eesmärk Hanke eesmärk on töötada välja teadus- ja tõenduspõhine ning praktiliselt rakendatav teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika (TAK), mida Sotsiaalkindlustusamet saab kasutada erihoolekandeteenuse vajadusega inimeste teenusevajaduse kiireloomulisuse ühtseks, läbipaistvaks ja põhjendatud hindamiseks. Metoodika eesmärk on täiendada olemasolevat abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodika (TAH), võimaldades hinnata lisaks erihoolekandeteenuse vajaduse olemasolule ka seda, kui kiiresti inimene vajab erihoolekandeteenust, arvestades tema terviklikku olukorda ning teenuse osutamise edasilükkumise võimalikke mõjusid nii inimesele endale kui ka tema lähedastele. Hanke tulemusena valmiv metoodika peab:

 looma ühtsed alused teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamiseks kogu Eestis;

 toetama teenusvajaduse hindajate professionaalset kaalutlusõigust ning ühtlustama hindamispraktikat;

 tagama, et hindamisotsused on läbipaistvad, põhjendatud ja kontrollitavad;

2

 võimaldama hinnata inimese olukorda terviklikult, arvestades inimese ja tema pere individuaalseid vajadusi, olemasolevat toetust ja teenuse edasilükkumise võimalikke tagajärgi;

 toetama erihoolekandeteenuse järjekorra pidamist viisil, mis võimaldab teenusele suunamisel arvestada inimese tegelikku teenusevajaduse kiireloomulisust;

 olema rakendatav Sotsiaalkindlustusameti tööprotsessides ning looma aluse TAK-i rakendamiseks STAR2 infosüsteemis.

Oodatav mõju Hanke tulemusena valmiv metoodika loob aluse erihoolekandeteenuse järjekorra pidamiseks ühtsetel ja põhjendatud alustel ning aitab tagada, et teenusele suunamisel arvestatakse lisaks erinevates eluvaldkondades esinevale abi- ja toetusvajadusele ka inimese tegelikku teenusevajaduse kiireloomulisust. Metoodika rakendamise tulemusena:

 suureneb teenusevajaduse hindamise ühtsus ja võrreldavus üle Eesti;

 väheneb hindamispraktikast tulenev subjektiivsus;

 paraneb erihoolekandeteenuse järjekorra läbipaistvus ja põhjendatus;

 suureneb Sotsiaalkindlustusameti otsuste õiguspärasus ja põhjendatavus;

 luuakse eeldused metoodika rakendamiseks STAR2 infosüsteemis ning hindajate ühtseks koolitamiseks.

3. Töö kirjeldus Täitja ülesanne on töötada välja teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika (TAK), mis täiendab olemasolevat abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodikat (TAH) ning toetab erihoolekandeteenuse vajadusega inimeste teenusevajaduse kiireloomulisuse ühtset hindamist. Täitja töötab välja metoodika koostöös tellijaga, lähtudes tellija koostatud TAK kontseptsioonist, olemasolevatest alusmaterjalidest, õigusraamistikust, teaduskirjandusest ning rahvusvahelisest heast praktikast. Töö käigus peab Täitja vähemalt:

3.1. Analüüsima olemasolevat olukorda  tutvuma tellija poolt esitatud alusmaterjalidega;  analüüsima olemasolevat abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodikat (TAH);  analüüsima tellija koostatud TAK kontseptsiooni;  analüüsima asjakohast õigusraamistikku ning Riigikohtu praktikast tulenevaid

põhimõtteid;  kaardistama rahvusvahelise hea praktika ning teaduspõhised lähenemised elutähtsa

teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamiseks.

3.2. Töötama välja teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika  Täitja töötab välja metoodika, mis kirjeldab:

o hindamise eesmärki ja kasutusala; o hindamise põhimõtteid; o hindamisprotsessi; o hindaja professionaalse kaalutlusõiguse rakendamist; o hindamise dokumenteerimise põhimõtteid; o teenusevajaduse kiireloomulisuse koondhinnangu kujunemise loogikat.

3.3. Töötama välja hindamisvahendi prototüübi  Täitja koostab metoodika rakendamiseks hindamisvahendi prototüübi, mis võimaldab

metoodikat praktiliselt kasutada ning on aluseks selle hilisemale digitaliseerimisele STAR2 infosüsteemis.

3

 Hindamisvahendi prototüüp peab võimaldama: o hinnata metoodikas kirjeldatud hindamisvaldkondi; o dokumenteerida hindamise käigus kogutud informatsiooni; o põhjendada hindaja kaalutlusotsust; o fikseerida inimese teenusele asumise valmisolek ning teenusega seotud

eelistused.

3.4. Viima läbi metoodika piloteerimise ja valideerimise  Täitja töötab välja piloteerimise metoodika ning viib koostöös tellijaga läbi metoodika

piloteerimise.  Piloteerimise eesmärk on hinnata metoodika:

o arusaadavust; o kasutatavust; o üheselt mõistetavust; o rakendatavust erinevate juhtumite puhul; o sobivust erihoolekandeteenuse järjekorra kujundamiseks.

 Piloteerimise tulemusel täiendab Täitja metoodikat ning dokumenteerib tehtud muudatused.

3.5. Koostama rakendussoovitused  Täitja koostab soovitused:

o metoodika rakendamiseks Sotsiaalkindlustusameti tööprotsessides; o metoodika kasutuselevõtuks; o metoodika rakendamiseks STAR2 infosüsteemis; o metoodika kasutajate koolitamiseks; o metoodika edasiseks arendamiseks ja ajakohastamiseks.

3.6. Koostöö tellijaga Täitja töötab metoodika välja tihedas koostöös tellijaga ning kaasab tellija esindajad metoodika väljatöötamise kõikides olulistes etappides. Täitja peab töö käigus:

 koostama tööde detailse ajakava ning kooskõlastama selle tellijaga;

 tutvustama tellijale töö vahetulemusi ning koguma nende kohta tagasisidet;

 korraldama töökoosolekuid ja läbi viima töötubasid kaasates tellijat ja teisi asjakohaseid osapooli;

 arvestama metoodika väljatöötamisel tellija põhjendatud ettepanekute ja tähelepanekutega;

 esitama tellijale vaheversioonid enne järgmise tööetapi alustamist;

 dokumenteerima metoodika väljatöötamise käigus tehtud olulisemad otsused ning põhjendama metoodikasse tehtud muudatused.

Tellija määrab projekti kontaktisiku ning kaasab vajaduse korral metoodika väljatöötamisse valdkonna eksperte, teenusvajaduse hindajaid ja teisi asjakohaseid osapooli. Täitja peab arvestama, et metoodika väljatöötamine toimub iteratiivselt ning metoodikat täiendatakse kogu projekti vältel analüüsi, töökoosolekute, piloteerimise ja valideerimise käigus saadud sisendi alusel. Täitjalt oodatakse metoodika väljatöötamisel proaktiivset lähenemist. Vajaduse korral teeb Täitja tellijale põhjendatud ettepanekuid metoodika, hindamisprotsessi või rakenduslahenduste täiendamiseks, kui see aitab paremini saavutada hanke eesmärki.

4. Teenuse osutamise etapid ja tulemused Täitja kavandab töö selliselt, et metoodika valmib etapiviisiliselt ning tellijal on võimalik anda sisulist tagasisidet kõigis olulisemates tööetappides. Täitja võib töö etappe täpsustada või täiendada, kui see aitab paremini saavutada hanke eesmärki.

4

4.1. Etapp I – Eeltöö ja analüüs Täitja:

 tutvub tellija poolt esitatud alusmaterjalidega;

 analüüsib olemasolevat abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodikat (TAH) ning selle seost kavandatava TAK metoodikaga;

 analüüsib tellija koostatud TAK kontseptsiooni ja töömaterjale;

 analüüsib asjakohast õigusraamistikku, Riigikohtu lahendit ning metoodika väljatöötamist mõjutavaid õiguslikke põhimõtteid;

 kaardistab Eesti ja rahvusvahelise teaduskirjanduse ning head praktikad teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamiseks;

 koostab metoodika väljatöötamise tööplaani ja detailse ajakava. Etapi tulemus:

 analüüsi kokkuvõte;

 tööplaan ja ajakava. 4.2. Etapp II – Metoodika ja hindamisvahendi väljatöötamine Täitja töötab välja teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika esimese tööversiooni ning selle rakendamiseks vajaliku hindamisvahendi prototüübi. Metoodika väljatöötamisel kirjeldab Täitja vähemalt:

 hindamise eesmärgi ja kasutusala;

 hindamise põhimõtted;

 hindamisprotsessi;

 hindamisvaldkonnad ja nende hindamiskriteeriumid;

 koondhinnangu kujunemise loogika;

 hindaja professionaalse kaalutlusõiguse rakendamise põhimõtted;

 hindamistulemuse dokumenteerimise ja põhjendamise põhimõtted. Täitja tutvustab metoodika tööversiooni tellijale ning täiendab seda saadud tagasiside alusel. Etapi tulemus:

 metoodika esimene tööversioon;

 hindamisvahendi prototüüp. 4.3. Etapp III – Piloteerimine ja valideerimine Täitja koostab piloteerimise plaani ning viib koostöös tellijaga läbi metoodika piloteerimise. Piloteerimise eesmärk on hinnata:

 metoodika praktilist kasutatavust;

 hindamisjuhiste arusaadavust;

 hindamiskriteeriumide üheselt mõistetavust;

 hindamistulemuste ühtsust;

 metoodika sobivust erihoolekandeteenuse järjekorra kujundamiseks. Piloteerimisse tuleb kaasata tellijaga kooskõlastatud arv teenusvajaduse hindajaid ning erinevaid näidisjuhtumeid. Piloteerimise metoodika, valimi koostamise põhimõtted ning piloteerimise ulatus kooskõlastatakse tellijaga enne piloteerimise alustamist. Piloteerimise tulemuste põhjal täiendab Täitja metoodikat ning dokumenteerib tehtud muudatused. Etapi tulemus:

 piloteerimise ja valideerimise aruanne, mis sisaldab: o piloteerimise ja valideerimise metoodikat; o piloteerimise läbiviimist; o piloteerimise tulemusi ja peamisi tähelepanekuid; o hinnangut metoodika rakendatavusele; o piloteerimise tulemusel metoodikasse tehtud muudatusi ja nende põhjendusi.

 metoodika täiendatud versioon.

5

4.4. Etapp IV – Lõppversiooni koostamine Täitja koostab metoodika lõppversiooni ning kõik hanke tulemusena üleantavad materjalid. Enne lõppversiooni üleandmist tutvustab Täitja metoodikat tellijale ning teeb vajadusel tellija ettepanekutest tulenevad täiendused. Etapi tulemus:

 teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika;

 hindamisvahendi lõppversioon;

 piloteerimise ja valideerimise aruanne;

 rakendussoovitused.

5. Metoodikale esitatavad nõuded Täitja töö tulemusena valmiv teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika (TAK) peab olema teadus- ja tõenduspõhine, praktiliselt rakendatav ning toetama erihoolekandeteenuse vajadusega inimeste teenusevajaduse kiireloomulisuse ühtset, läbipaistvat ja põhjendatud hindamist, arvestades ka inimese valmidust teenuse kasutamiseks. Metoodika peab:

 andma lisandväärtust olemasolevale täisealise inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodikale (TAH) ning olema sellega sisuliselt kooskõlas;

 põhinema teaduskirjandusel, rahvusvahelisel heal praktikal ning olema kohandatud Eesti erihoolekande õigusliku ja korraldusliku raamistikuga;

 toetama teenusvajaduse hindaja professionaalset kaalutlusõigust ning looma ühtsed alused teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamiseks;

 võimaldama hinnata inimese olukorda terviklikult, arvestades erinevate asjaolude koosmõju ning vältides üksikute tunnuste automaatset käsitlemist kiireloomulisuse alusena;

 sisaldama selgeid hindamispõhimõtteid, hindamiskriteeriume ning koondhinnangu kujunemise loogikat;

 võimaldama sarnaste juhtumite võrdväärset hindamist ning toetama hindamistulemuste põhjendamist ja dokumenteerimist;

 olema arusaadav, kasutajasõbralik ja rakendatav erineva kogemusega teenusvajaduse hindajatele;

 olema piloteeritav ja valideeritav ning sisaldama ettepanekuid metoodika kvaliteedi regulaarseks hindamiseks ja ajakohasena hoidmiseks;

 olema rakendatav Sotsiaalkindlustusameti tööprotsessides ning looma aluse metoodika kasutuselevõtuks STAR2 infosüsteemis

 võimaldama saada ka statistilist ülevaadet erihoolekande teenuse vajajate kiireloomulise kohta.

Metoodika peab võimaldama koostada selle rakendamiseks sobiva hindamisvahendi ning toetama teenusevajaduse kiireloomulisuse ühtset dokumenteerimist, põhjendamist ja rakendamist erihoolekandeteenuse järjekorra kujundamisel.

6. Hanke tulemused ja üleantavad materjalid Hanke tulemusena valmib teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika koos selle rakendamiseks vajalike materjalidega. Täitja annab tellijale üle vähemalt järgmised töö tulemused:

1) Teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika 2) Teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamisvahendi prototüüpi 3) Metoodika piloteerimise ja valideerimise aruanne 4) Rakendussoovitused

Kõik töö tulemused antakse tellijale üle elektrooniliselt muudetavas vormingus (MS Word, Excel, PowerPoint või muu tellijaga kooskõlastatud vorming) ning vajaduse korral ka PDF-vormingus.

6

Kõik hanke käigus valminud materjalid peavad olema eesti keeles ning tellijal peab olema õigus neid kasutada, täiendada ja edasi arendada. 7. Keskkonnahoidlikud tingimused 7.1. Tellija ja Täitja vahelised töökoosolekud viiakse läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et

vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge.7.2. Täitja peab vältima tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistama

digitaalsel kujul olevaid materjale.7.3. Täitja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

7.4. Lepingu täitmise järgselt kustutatakse üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

1

Lisa 2 Pakkumuste hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika HINDAMISMETOODIKA 1. Hankija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamiskriteeriumide

alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on järgnevad:

Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid

1. Pakkumuse maksumus 20

2. Ülesande lahendamise kvaliteet

a. ülesande lahendamise kontseptsioon

20

b. metoodilise lähenemise kirjeldus

20

c. tellitava töö läbiviimise aja- ja tegevuskava

20

3. Meeskond 20

KOKKU 100

2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe),

mis selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hankedokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks kohta pärast koma.

3. Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud hindamiskriteeriumi „Ülesande lahendamise kvaliteet“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul kui ka hindamiskriteeriumi „Ülesande lahendamise kvaliteet“ väärtuspunktid on võrdsed, tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud kriteeriumi „Meeskond“ eest suurim arv väärtuspunkte. Juhul, kui ka siis on pakkumused võrdsete väärtuspunktidega, korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist interneti vahendusel jälgida.

4. Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: Madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu väärtuspunkte (20), järgmised pakkumused saavad väärtuspunkte proportsionaalselt vähem. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". Tulemus ümardatakse täpsusega neli kohta pärast koma.

5. Kriteeriumides 2 – 3 hinnatakse pakkumusi vähemalt kolme sõltumatu hindaja poolt konsensuslikult.

6. Hindajad lähtuvad hindamisel hankedokumendis esitatud hindamismetoodikas kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses protokollis, mis on kõigi hindajate poolt allkirjastatud.

7. Kui hankes on vastavaks tunnistatud ainult üks pakkumus, siis võib hankija omistada pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ning pakkumuse sisulist hindamist ei toimu.

8. Pakkumuses esitatud hindamiskriteeriumi „Ülesande lahendamise kvaliteet“ väärtuspunkte antakse järgnevalt kirjeldatud hindamismetoodika alusel:

8.1. Alakriteerium „Ülesande lahendamise kontseptsioon“

Tellija ootused alakriteeriumi raames: Pakkuja kirjeldab oma arusaama hanke eesmärgist ning esitab kontseptsiooni teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika

2

väljatöötamiseks. Kontseptsioon peab näitama, kuidas pakkuja mõistab metoodika eesmärki, selle rolli erihoolekandeteenuse järjekorra kujundamisel ning seost olemasoleva abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodikaga (TAH).

Alakriteerium „Ülesande lahendamise kontseptsioon“ – maksimaalselt 20 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE – Pakkuja on põhjalikult mõtestanud hanke eesmärgi ning esitanud selge, loogilise ja põhjendatud kontseptsiooni. Pakkumusest nähtub väga hea arusaam teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise eesmärgist, Riigikohtu lahendist tulenevatest põhimõtetest, kehtivast õigusruumist ning metoodika rollist erihoolekandeteenuse järjekorra kujundamisel. Kontseptsioon sisaldab sisuliselt põhjendatud lisalahendusi või ettepanekuid, mis loovad tellijale lisaväärtust.

20

VÄGA HEA – Pakkuja on selgelt kirjeldanud hanke eesmärki ning esitanud loogilise ja põhjendatud kontseptsiooni. Lahendus vastab tellija ootustele ning toetab metoodika eesmärkide saavutamist.

15

HEA – Kontseptsioon vastab üldjoontes tellija vajadustele, kuid mõni oluline aspekt on käsitletud üldisemalt või vajab täpsustamist. Esineb üksikuid ebatäpsusi, mis ei takista töö eesmärkide saavutamist.

10

RAHULDAV – Kontseptsioon on üldsõnaline või ebaselge. Tellijal tekivad põhjendatud küsimused pakkuja arusaama kohta hanke eesmärgist ning puudub piisav kindlus, et pakkuja mõistab metoodika väljatöötamise peamisi lähtekohti.

5

8.2. Alakriteerium „Metoodilise lähenemise kirjeldus“ Tellija ootused alakriteeriumi raames: Pakkuja kirjeldab oma metoodilist lähenemist teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika (TAK) väljatöötamiseks. Kirjelduses käsitletakse vähemalt:

 teadus- ja tõenduspõhist lähenemist ning kasutatavaid allikaid;

 metoodika väljatöötamise protsessi ja peamisi etappe;

 metoodika seost olemasoleva abi- ja toetusvajaduse hindamise metoodikaga (TAH);

 hindamisvahendi väljatöötamise põhimõtteid;

 kuidas metoodika toetab hindaja professionaalset kaalutlusõigust, tagades samal ajal võimalikult ühtse, läbipaistva ja põhjendatud hindamispraktika;

 metoodika piloteerimise ja valideerimise lähenemist.

Alakriteerium „Metoodilise lähenemise kirjeldus“ – maksimaalselt 20 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE – Pakkuja on esitanud põhjaliku, loogilise ja veenvalt põhjendatud metoodilise lähenemise. Selgelt on kirjeldatud, kuidas metoodika väljatöötamisel kasutatakse teadus- ja tõenduspõhiseid lähtekohti ning kuidas tagatakse metoodika usaldusväärsus, praktiline rakendatavus ja ühtne tõlgendamine. Piloteerimise ja valideerimise põhimõtted on detailselt läbi mõeldud ning toetavad metoodika kvaliteeti. Pakkumus sisaldab sisuliselt põhjendatud lisalahendusi või ettepanekuid, mis loovad tellijale lisaväärtust ning aitavad kaasa metoodika edukale rakendamisele.

20

VÄGA HEA – Metoodiline lähenemine on selgelt kirjeldatud, põhjendatud ning toetab hanke eesmärkide saavutamist. Kõik tellija ootustes kirjeldatud teemad on käsitletud sisukalt ning pakutud lahendused on realistlikud ja rakendatavad.

15

3

HEA – Metoodiline lähenemine on üldjoontes asjakohane ning toetab hanke eesmärkide saavutamist, kuid mõni oluline aspekt (nt piloteerimine, valideerimine või metoodika rakendatavus) on käsitletud pealiskaudselt või vajab täpsustamist. Esineb üksikuid puudusi või ebatäpsusi, mis ei takista metoodika väljatöötamist.

10

RAHULDAV – Metoodiline lähenemine on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused, kas pakutud lähenemise abil on võimalik välja töötada kvaliteetne, teadus- ja tõenduspõhine ning praktiliselt rakendatav teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika. Mõni tellija ootustes kirjeldatud oluline teema on käsitlemata või käsitletud puudulikult.

5

8.3. Alakriteerium „Tööde aja- ja tegevuskava“ Tellija ootused alakriteeriumi raames: Pakkuja esitab tööde aja- ja tegevuskava, milles on kirjeldatud tehnilises kirjelduses toodud tööde läbiviimine kogu projekti vältel. Aja- ja tegevuskavas käsitletakse vähemalt:

 töö peamisi etappe, tegevusi ja vahetulemusi;

 iga etapi eeldatavat kestust ning omavahelisi seoseid;

 projektimeeskonna liikmete rolle ja vastutust töö etappides;

 tellija kaasamise põhimõtteid, sealhulgas töökoosolekute ja töötubade kavandamist;

 metoodika piloteerimise ja valideerimise ajastust ning seost metoodika edasiarendamisega;

 lõpptulemuste valmimise ajakava.

Alakriteerium „Andmeanalüüsi vahendi testimine“ – maksimaalselt 5 punkti

Väärtus- punktide arv

SUUREPÄRANE – Aja- ja tegevuskava on põhjalik, loogiline ning realistlik. Kõik tegevused on omavahel hästi seotud ning toetavad metoodika kvaliteetset väljatöötamist. Selgelt on kirjeldatud meeskonnaliikmete rollid ja vastutus, tellija kaasamine ning piloteerimise ja valideerimise tegevused. Pakutud ajakava võimaldab saavutada hanke eesmärgid kvaliteetselt ning sisaldab põhjendatud lisategevusi või lahendusi, mis loovad tellijale lisaväärtust.

20

VÄGA HEA – Aja- ja tegevuskava on hästi läbimõeldud, realistlik ning toetab hanke eesmärkide saavutamist. Kõik tellija ootustes kirjeldatud teemad on käsitletud ning tegevused on loogiliselt planeeritud.

15

HEA – Aja- ja tegevuskava on üldjoontes asjakohane ja teostatav, kuid mõni oluline tegevus või seos vajab täpsustamist. Esineb üksikuid puudusi või ebatäpsusi, mis ei takista töö edukat elluviimist.

10

RAHULDAV – Aja- ja tegevuskava on üldsõnaline või ebapiisavalt põhjendatud. Tellijal tekivad põhjendatud kahtlused tegevuste järjestuse, ajakava realistlikkuse või töö kvaliteetse elluviimise võimalikkuse kohta. Mõni tellija ootustes kirjeldatud oluline teema on käsitlemata või käsitletud puudulikult.

5

4

9. Pakkumuses esitatud meeskonda hinnatakse järgnevalt kirjeldatud hindamismetoodika alusel:

Hindamiskriteeriumi „Meeskond“ raames omistatavad meeskonnaliikme spetsiifilise kogemuse täiendavad väärtuspunktid – maksimaalselt 20 punkti. Täiendavaid väärtuspunkte on võimalik saada, kui hankelepingu täitmisel osalev(ad) meeskonnaliige(-med) omab/ omavad hanke avaldamisele eelneva 60 kuu jooksul järgmist kogemust:

a) Vähemalt ühe hindamismetoodika, hindamisvahendi, hindamisinstrumendi või otsustusraamistiku väljatöötamine või juhtimine. Lisapunktide saamiseks kirjeldada töö sisu ning esitada tellija kontaktandmed.

5

b) Vähemalt ühe avaliku sektori sotsiaal-, tervise-, rehabilitatsiooni- või muu võrreldava valdkonna metoodika, juhendmaterjali või arendusprojekti juhtimine projektijuhi rollis. Lisapunktide saamiseks kirjeldada projekti ning esitada tellija kontaktandmed.

5

c) Vähemalt ühe metoodika või hindamisvahendi piloteerimise, valideerimise või praktilise rakendamise kavandamine või läbiviimine. Lisapunktide saamiseks kirjeldada projekti sisu ning meeskonnaliikme rolli.

5

d) Meeskonda on kaasatud täiendav ekspert, kelle kogemus täiendab projekti põhimeeskonna kompetentsi (nt psühhomeetria, hindamismetoodikad, otsustusmudelid, sotsiaal- või tervisevaldkonna kvaliteedijuhtimine, statistikaanalüüs või muu käesoleva hanke seisukohalt asjakohane valdkond). Lisapunktide saamiseks kirjeldada eksperdi rolli projektis ning põhjendada tema kaasamise vajalikkust.

5

Igas kategoorias on punkte võimalik saada ühe meeskonnaliikme kogemuse alusel, kahele meeskonnaliikmele kattuva kogemuse eest topelt punkte ei anta. Iga lisapunktide saamise eelduseks nimetatud projekt peab olema alanud hanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. Kui pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete CV-dest eelnimetatud täiendavat kogemust ei ilmne, siis pakkumusele täiendavaid väärtuspunkte kogemuse eest ei anta. Väärtuspunkte antakse ainult nende kogemuste eest, mis on pakkumuses piisavalt kirjeldatud ning mille olemasolu on tellijal võimalik kontrollida.

TÖÖVÕTULEPING Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud tellija), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ................................................., registrikood/isikukood .............................., mida esindab ............................... (edaspidi nimetatud töövõtja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Lepingu üldsätted, ese ja eesmärk 1.1. Leping on sõlmitud väikehanke „Erihoolekande teenusevajaduse kiireloomulisuse

hindamise metoodika“ (viitenumber .........., edaspidi hange) menetluse tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, töövõtja pakkumus,

pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad (edaspidi ka lepingu dokumendid):

1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus; 1.3.3. Lisa 3 – andmetöötluse leping.

1.4. Juhul, kui lepingus või lepingu dokumentides toodud sätted on omavahel vastuolus või kui esineb vastuolu nimetatud dokumentidest tulenevate sätete ja muude lepinguga seonduvate õigusaktide või dokumentide vahel, lähtuvad pooled alljärgnevast tähtsuse järjekorrast: 1.4.1. hanke alusdokumendid; 1.4.2. töövõtja pakkumus; 1.4.3. leping.

1.5. Töövõtja on kohustatud täitma mistahes muid lepingus nimetamata nõudeid ja toiminguid, mis oma olemuselt on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks.

1.6. Lepingu esemeks oleva töö täpsem kirjeldus on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses.

1.7. Töö üleandmise tähtaeg on 13.11.2026.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale lepingust ja lepingu dokumentidest tulenevatele nõuetele vastava

töö teostamise eest tasu summas ______eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks.

2.2. Lepingu hind kujuneb vastavalt töövõtja esitatud pakkumusele (lepingu lisa 2). 2.3. Lepingu hind on töövõtjale siduv ja sisaldab endas töövõtja tasu ja kõiki lepingus nimetatud

kulutusi töö teostamiseks lepingu raames. Lepingu hind ei sõltu kulutuste või töömahu suurenemisest või mistahes muude töövõtja või kolmandate isikute kulutuste suurenemisest lepingu täitmise ajal.

2.4. Tellija tasub arve pärast lepingu punktis 3 nimetatud dokumentide allkirjastamist ja nõuetekohase e-arve saamisest minimaalselt 14 tööpäeva jooksul tingimusel, et tellija ei ole esitanud pretensiooni. Pretensiooni esitamise korral algab arve tasumise tähtaja kulgemine puuduse kõrvaldamisest või poolte vahel muu kokkuleppe sõlmimisest.

2.5. Töövõtja kohustub esitama tellijale raamatupidamise seadusele vastava e-arve ning märkima arvele tellija kontaktisiku nime ja lepingu numbri, riigihanke viitenumbri _____ ja 15-kohalise hankelepingu osa viitenumbri_______________.

2.6. Tellija maksab tasu töövõtja arvelduskontole _______________ 14 tööpäeva jooksul pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti kinnitamist/allkirjastamistja nõuetekohase e-arve saamist.

3. Töö vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine 3.1. Pooled allkirjastavad üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) pärast töö teostamist ja

üleandmist tellijale.

3.2. Tellija vaatab töö üle pärast töö vastuvõtmist ning kontrollib selle vastavust lepingu

tingimustele. Puuduste kohta, mida on võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatamisel, esitab tellija pretensiooni 5 tööpäeva jooksul arvates töö vastuvõtmisest, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral lähtutakse lepingu punktist 5.

3.3. Kui pärast töö vastuvõtmist ilmnevad töös puudused, mida polnud võimalik tuvastada töö esmasel ülevaatusel, näiteks ilmnevad need üleantud töö igapäevase kasutamise käigus või eeldab puuduse tuvastamine töö põhjalikku analüüsimist, lähtutakse lepingu punktist 5.

4. Poolte õigused ja kohustused 4.1. Kui töö teostamise käigus tekib töövõtjal vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab

töövõtja selle eelnevalt tellijaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud.

4.2. Töövõtjal on õigus: 4.2.1. saada lepinguga kokkulepitud tasu; 4.2.2. nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem

kui 5% lepingu hinnast, kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega.

4.3. Töövõtja on kohustatud: 4.3.1. teavitama tellijat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada töö teostamist; 4.3.2. tagama, et juhul kui töö ei vasta lepingust tulenevatele tingimustele ja nõuetele,

kõrvaldab töövõtja puudused viivitamatult omal kulul või punkti 5.2 alusel määratud tähtajaks.

4.4. Tellijal on õigus: 4.4.1. saada töö teostamisega seonduvat informatsiooni; 4.4.2. anda töövõtjale juhiseid.

4.5. Tellija on kohustatud: 4.5.1. andma töövõtjale töö teostamiseks vajalikku teavet; 4.5.2. teavitama töövõtjat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada töö teostamist; 4.5.3. maksma töövõtjale lepingu nõuetele vastava töö eest tasu.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 5.1. Töövõtja vastutab lepingu täitmisesse kaasatud alltöövõtjate eest nii nagu enda tegevuse

eest.5.2. Kui töö ei vasta lepingust tulenevatele nõuetele, võib tellija nõuda töövõtjalt puuduste

kõrvaldamist töövõtja kulul, teavitades töövõtjat puudusest 5 tööpäeva jooksul pärast sellise asjaolu avastamist, andes töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Juhul, kui töövõtja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, võib tellija omal valikul kasutada lepingus või seaduses nimetatud õiguskaitsevahendeid.

5.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast, kui töövõtja ei ole tööd tähtaegselt teostanud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele.

5.4. Tellijal on õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5% lepingu maksumusest iga viivitatud päeva eest lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või lepingu alusel määratud puuduste kõrvaldamise tähtajast mittekinnipidamise korral, välja arvatud juhtudel, kui viivitus toimus kokkuleppel tellijaga või tellija tegevusest.

5.5. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga.

5.6. Tellijal on õigus leping ilma etteteatamistähtajata üles öelda, kui töövõtja on oluliselt rikkunud lepingus ja lepingu dokumentides kokkulepitud tingimusi.

5.7. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu VÕS §-s 103 kirjeldatud juhtudel, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.

6. Intellektuaalne omand 6.1. Lepingu täitmise käigus loodava ja üleantava töö (teose) autori varalised õigused lähevad

üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Tellijal on pärast töö üleandmist õigus kasutada ja muuta tööd oma äranägemisel.

6.2. Töövõtja kinnitab, et talle kuuluvad kõik varalised ja isiklikud autoriõigused lepingu alusel teostatava ja tellijale üleandmisele kuuluvale tööle ning töö autor on piiranud või piirab oma isiklike ja varaliste autoriõiguste teostamise viisi ning ulatust töövõtjaga sõlmitud lepingu alusel nii, et tellijal on õigus tööd kasutada lepingus ja lepingu dokumentides sätestatud viisil ja ulatuses. Töövõtja kohustub töö teostamisel mitte rikkuma kolmandate isikute õigusi ning kolmandate isikute autoriõigustega kaitstud teoste kasutamisel järgima autoriõiguse seaduse sätteid.

6.3. Tellija poolt töövõtjale makstav autoritasu sisaldub lepingu alusel makstavas tasus. 6.4. Töövõtjal on õigus töö tulemusi kasutada teaduslikel eesmärkidel ning teaduslikes

publikatsioonides, uurimistöödes, ettekannetes ja õppetöös tingimusel, et selline kasutamine ei taotle ärilisi eesmärke ja materjalide kasutamisel on viidatud tellijale.

7. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 7.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

7.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

7.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

7.4. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Vajadusel sõlmivad pooled täiendavalt andmetöötluslepingu vastavalt üldmääruse artiklis 28 sätestatule, kui käesolevale lepingule ei ole lisatud andmetöötluse tingimusi.

7.5. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele ega teistele auditooriumitele, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mille tekst on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.

8. Teadete edastamine ja kontaktisikud 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Olulise õigusliku

tagajärjega teade edastatakse kirjalikult või digitaalselt allkirjastatult. 8.2. Lepinguga seonduv teave edastatakse teisele poolele lepingus määratud kontaktandmetel.

Kontaktandmete muutumisest on pool kohustatud koheselt teist poolt informeerima. Kuni kontaktandmete muutumisest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

8.3. E-kirjaga saadetud teade loetakse kättesaaduks teate saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Tellija kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber),

........................................ (e-posti aadress).8.5. Töövõtja kontaktisikuks/kontaktandmed on .......................... (nimi), ............................

(telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress).8.6. Kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, juhiste andmine,

kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest töövõtja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide esitamine.

8.7. Lepingus märgitud tellija kontaktisiku eemalviibimisel on samad õigused tema

asutusesiseselt määratud asendajal.

9. Lõppsätted9.1. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Töövõtja ei tohi lepingust tulenevaid kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada

kolmandale isikule ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.3. Pooled võivad lepingut muuta riigihangete seaduses või lepingus sätestatud tingimustel

poolte kirjalikul kokkuleppel. 9.4. Pooled võivad lepingu tähtaega pikendada kuni kolme kuu võrra. 9.5. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult. 9.6. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe

mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel.

Tellija Töövõtja SotsiaalkindlustusametNimi: Registrikood: 70001975Registrikood: Pank: SwedbankPank:IBAN: EE742200001120057958IBAN:Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 TallinnAsukoht:E-post: [email protected] Telefon: 612 1360

E-post: Telefon:

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

1

Hankelepingu Lisa _ ANDMETÖÖTLUSE LEPING Isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihanke „Erihoolekande teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika“ tulemusena sõlmitud hankelepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi: vastutav töötleja) ja __________________ (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: andmesubjektid). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses

isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule andmesubjektide isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötluse lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).

1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: isikuandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades.

1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt, seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.

1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.

2. Mõisted 2.1. Lepingus olevate mõistete sisustamisel lähtutakse andmekaitse üldmääruses

sätestatust. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused:

3.1.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema andmesubjektide isikuandmeid vastavalt andmekaitsealastele õigusaktidele, sh mis tahes täitmisele kuuluvad juhenditele ja tegevusjuhistele, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja andmesubjektide isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused.

3.1.2. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohaldatava õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.

3.1.3. Juhul kui volitatud töötleja kogub isikuandmeid vahetult andmesubjektidelt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud isikuandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende isikuandmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest

2

vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.

3.1.4. Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel.

3.1.5. Volitatud töötleja võib andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada andmesubjektide isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse ja kohustuste täitmise eest vastutava töötleja ees samuti nagu enda tegevuse ja kohustuste täitmise eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.

3.1.6. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus.

3.1.7. Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.

3.1.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest, sh:

 vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist kopeerimist ja andmekandjate omavolilist teisaldamist;

 ära hoidma isikuandmete omavolilist töötlemist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt, milliseid isikuandmeid ja millisel viisil töödeldi ja millistele isikuandmetele juurdepääs saadi;

 tagama, et igal isikuandmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;

 tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist töötlemist.

3.1.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates.

3

3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet.

3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Pooled on kokku leppinud, et: 3.1.11.1. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet,

andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid;

3.1.11.2. vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena;

3.1.11.3. auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise.

3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.

4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada

isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.

4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas isikuandmete edastamises või töötlemises.

5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest

või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud.

5.2. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.

5.3. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast rikkumisest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni täites Lisas toodud isikuandmete töötlemise rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde asjakohase muu dokumentatsiooni. Juhul kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada, esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale töötlejale ilma põhjendamatu viivituseta, aga mitte hiljem kui viis (5) tööpäeva pärast esialgsete andmete esitamist.

5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.

5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.

4

6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik

andmesubjektide isikuandmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul peale lepingust tulenevate kohustuste täitmist, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.

6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.

6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida volitatud töötleja on tekitanud vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on volitatud töötleja kohustatud hüvitama vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud.

6.4. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.

6.5. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega.

6.6. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.

Vastutav töötleja Volitatud töötleja

5

Lisa

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM

1. Kontaktandmed

Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:

__________________________________________________________________________

_______

2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Lõplik teavitus

☐Varasema teavituse täiendamine

3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)

Millal sain rikkumisest teada

(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________

Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja

lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________

☐ Toimus ühekordne rikkumine

☐ Rikkumine jätkuvalt toimub

4. Rikkumise andmed

Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud

☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda

☐ Isikuandmete loata avaldamine

☐ Isikuandmeid nägi vale isik

☐ Isikuandmed edastati valele isikule

☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara

või õngitsusrünne)

☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega

6

☐ Muud (palun täpsusta):

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

Miks rikkumine juhtus (märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine

☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate

mittepiisav koolitus)

☐ Inimlik viga

☐ Tehniline viga

Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema

juures):____________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

☐ Asjaolud pole veel teada

5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed

Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis

sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides

vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000 – 9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:______

☐ Pole veel teada

7

Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu

valikut)

☐ Ees-, perenimi

☐ Sünniaeg

☐ Isikukood

☐ E-post

☐ Telefoni nr

☐ Postiandmed või elukoha aadress

☐ Kasutajanimed, salasõnad

☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)

☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,

maksevõime hindamine)

☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)

☐ Geolokatsiooni andmed

☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)

☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta

☐ Lapsendamissaladuse andmed

☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta

☐ Rassiline või etniline päritolu

☐ Poliitilised vaated

☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused

☐ Ametiühingusse kuulumine

☐ Geneetilised andmed

☐ Biomeetrilised andmed

☐ Terviseandmed

☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

_______

Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud

ja need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)

8

☐ Jah

☐ Ei

6. Rikkumisest puudutatud isikud

Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või

märgi „pole teada“)

☐ 1-9

☐ 10-49

☐ 50-99

☐ 100-499

☐ 500-999

☐ 1000-4999

☐ 5000-9999

☐ 10000 ja rohkem

Kui on teada, sisesta täpne arv:_______

☐ Pole veel teada

Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Töötajad

☐ Kliendid

☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).

☐ Patsiendid

☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed

Muu (palun

selgita):_________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele

Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast,

üks või mitu valikut)

9

☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku

nõusolek

☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga

☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad

☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem

kasutatud teistel eesmärkidel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)

☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või

mitu valikut)

☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle

☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)

☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)

☐ Diskrimineerimine

☐ Identiteedivargus

☐ Pettus

10

☐ Rahaline kahju

☐ Kahju tervisele

☐ Risk elule

☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine

☐ Mainekahju

☐ Usalduse kadu

☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

8. Rikkumisega seotud järeltegevused

Isikute teavitamine

Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):

_____________

Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):

☐ E-kirjaga

☐ Lühisõnumiga (SMS)

☐ Helistamisega

☐ Meedias sh sotsiaalmeedias

☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel

Muu (palun

täpsusta):________________________________________________________________

Mis oli teavituse

sisu:________________________________________________________________

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________

☐ Pole selge kas on vaja teavitada

11

☐ Ei ole vajalik teavitada

Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et

rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude

leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:

__________________________________________________________________________

_______

__________________________________________________________________________

_______

9. Rikkumise piiriülene mõju

Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi

nimi):___________________________

Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:

☐ Ei

☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui

puudutatud isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):

__________________________________________________________________________

_______

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange „Erihoolekande teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika”

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus „Erihoolekande teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika“

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

Teabe saamise kontakt: [email protected]

Pakkumuse esitamine: [email protected]

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 03.08.2026 kell 10:00. Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta.

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – pakkumuse hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika; Lisa 3 – lepingu projekt; Lisa 4 – andmetöötluse leping.

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

Pakkuja peab esitama: 1. hinnapakkumus; 2. tööde aja- ja tegevuskava, milles kirjeldatakse

vähemalt:

 töö etapid;

 iga etapi peamised tegevused ja tulemused;

 etappide kestus;

 vaheversioonide esitamise tähtajad;

 tellija kaasamise põhimõtted;

 töökoosolekute ja töötubade kavandatav ajastus.

Ajakava peab olema realistlik ning võimaldama tellijal anda sisulist tagasisidet iga olulise tööetapi järel. Töö lõppversiooni üleandmise tähtaeg koos soovitustega on hiljemalt 13.11.2026. 3. projektimeeskonna kirjeldus koos rollide

jaotusega; 4. meeskonnaliikme(te) elulookirjeldused (CV) (iga

meeskonnaliige allkirjastab enda CV); 5. ülesande lahendamise kontseptsioon. Pakkuja esitab kuni kolme (3) A4 lehekülje pikkuse ülesande lahendamise kontseptsiooni, milles kirjeldab oma lähenemist tehnilises kirjelduses esitatud ülesande täitmisele.

2

Kontseptsioonis käsitletakse vähemalt järgmisi teemasid:

 arusaam hanke eesmärgist ja oodatavast tulemusest;

 metoodilised lähtekohad teenusevajaduse kiireloomulisuse hindamise metoodika väljatöötamiseks;

 metoodika piloteerimise ja valideerimise põhimõtted;

 metoodika praktilise rakendamise põhimõtted;

 põhimõtted, kuidas metoodika toetab hindaja professionaalset kaalutlusõigust ning aitab vähendada põhjendamatuid erinevusi sarnaste juhtumite hindamisel.

1.8 Vastavustingimused Pakkumus peab vastama tehnilises kirjelduses (lisa 1) ning pakkumuse hindamise kriteeriumites ja hindamismetoodikas (lisa 2) toodud tingimustele. Pakkumus peab olema koostatud eesti keeles ning sisaldama kõiki käesolevas dokumendis nõutud andmeid ja dokumente. Pakkumus peab olema koostatud selliselt, et tellijal on võimalik hinnata selle vastavust hankedokumentides esitatud tingimustele.

Pakkuja kinnitab, et pakkumuses nimetatud võtmeeksperdid on valmis osalema lepingu täitmisel. Kõik pakkumuses esitatud andmed peavad olema tõesed ja kontrollitavad.

1.9 Eduka pakkuja valik Majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel (pakkumuse hindamise kriteeriumid ja hindamismetoodika lisa 2).

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole

3

kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle

läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate

4

eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui: 3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei

ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele;

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis

välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist.

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel.

3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.