ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Tööinspektsioon

[email protected]

Teie 20.07.2026 nr 1.4-1/1210 Meie 23.07.2026 nr 2.3-8/26/2841-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi saada inspektsioonilt

arvamust järelevalvemenetluses mehitamata õhusõidukite (droonide) kasutamise kohta.

IKÜM art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine on mh

seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh

kogumiseks, edastamiseks, säilitamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1 esinema õiguslik

alus. TLS-i ja TTOS-i ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle

teostab riiklikku järelevalvet TI. Järelevalvemenetluses isikuandmete töötlemise õiguslikuks

aluseks saab olla IKÜM art 6 lg 1 p e ehk isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides

oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks.

Samas IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus

on kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega (IKÜM art 6 lg 3). Ehk teisisõnu

IKÜM art 6 lg 1 p e ei ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus

isikuandmete töötlemiseks.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM pp 41). Samas austatakse määruses

kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL põhiõiguste hartas (harta)

tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete kaitse (IKÜM pp 4). Vastavalt

harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7

tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga 8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele

teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab

neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26). HMS

§ 38 lg 2 kohaselt võib haldusmenetluse dokumentaalseks tõendiks olla ka heli- või

videosalvestus, kuid sellest menetlusõiguslikust normist ei saa tuletada õiguslikku alust

isikuandmete töötlemiseks. Seejuures tuleb arvestada, et kui läbiviidav haldusmenetlus riivab

isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3

lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste

seisukohalt olulised küsimused ning mida intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum

peab olema täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ning seda täpsemad ka

2 (2)

menetlusnormid. Hetkel kehtivas õiguses ei ole pilti salvestavate seadmete kasutamine

järelevalvemenetluses piisavalt selgelt reguleeritud.

Teie poolt viidatud KorS § 51 lg 61 sätestab, et korrakaitseorgan võib mh jäädvustada olukorda

pilti või heli salvestava seadmega. Viidatud norm lubab korrakaitseorganil kasutada

menetlustoimingul pilti või heli salvestavat seadet, kuid see ei sätesta isikuandmete töötlemise

tingimusi ega kujuta endast iseseisvat õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks. Selliseks

seadmeks võib tehniliselt olla ka droon kui sellega ei kaasne isikuandmete töötlemist.

Arvestades, et drooni kasutamisel ja seeläbi isikuandmete töötlemisel riiklikus järelevalves

kaasneb suurema võimekuse tõttu paratamatult intensiivsem eraelu puutumatuse riive, siis peab

seda võimaldav õiguslik alus olema seaduses selgelt ja täpselt reguleeritud. Seda kinnitab ka

viidatud KorS muutmise eelnõu seletuskiri, milles on selgitatud, et kehtivas seaduses puuduvad

selged alused kaamerate kasutamiseks riiklikus järelevalves. KorS-i muudatustega luuakse

õiguslik alus mehitamata sõiduki kasutamiseks mh ka KorS § 51 sätestatud erimeetme

kohaldamisel. Seejuures nähakse eelnõuga ette selged piirangud, millega korrakaitseorgan

sõiduki kasutamisel ja seeläbi isikuandmete töötlemisel arvestama peab.

Isikuandmete töötlemise õigusliku aluse olemasolu kontekstis ei oma tähtsust asjaolu, et KorS

eelnõu seletuskirjas pole seatud kahtluse alla senist drooni- või vormikaamerate kasutamise

õiguspärasust. Samuti ei oma tähtsust ka see, et TI kontrollide puhul ei ole kohustatud isikuks/

menetlusaluseks isikuks konkreetsed füüsilised isikud või see, et tegemist ei ole avaliku kohaga

KorS-i mõttes. Oluline on see, kas järelevalvemenetluses toimub isikuandmete töötlemine või

mitte. Kui jah, siis peab isikuandmete töötlemiseks olema selge õiguslik alus.

Kavandatavad KorS muudatused ongi suunatud eelkõige isikuandmete töötlemisega seotud

probleemide lahendamisele. Nii mehitamata sõidukite kui ka vormikaamerate kasutamine

riiklikus järelevalves paigutatakse just isikuandmete töötlemist reguleerivasse struktuuriossa

põhjusel, et põhiõiguste riive seisukohalt on olulisim siiski isikuandmete töötlemine. Lisaks

soovitakse eelnõuga reguleerida ka mehitamata sõiduki kasutamisest ja seeläbi isikuandmete

töötlemisest teavitamise korda ning salvestiste säilitamise piiranguid. Eelnõuga lisatakse KorS-i

sätted, mis reguleerivad kaamerate kasutamisega isikuandmete töötlemist riiklikus järelevalves

just põhjusel, et saaks täidetud põhiõiguse piiramise seadusliku aluse nõue. Seletuskirjas on

välja toodud, et kehtivas õiguses puudub selge õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

mehitamata sõidukite või vormikaamerate kasutamisel ning selle selguse loomisele ongi

kavandatavad muudatused suunatud.

Kokkuvõttes on kehtivas õiguses isikuandmete töötlemisega õigusliku alusega seonduvad

probleemid lahendatavad KorS-i muudatustega. Süüteomenetluses reguleerivad heli- ja

videosalvestamist VTMS ja KrMS.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Virve Lans

valdkonnajuht peadirektori ülesannetes

Andres Kudrjavtsev

[email protected]

627 4109