Tere, Marten
Meieni jõudis kaebus, milles juhiti tähelepanu ettevõtte tööruumides olevatele valvekaameratele. Kaebuse järgi kasutatakse töötajate jälgimiseks ka ekraani vaatamise programmi.
Andsime ettevõttele selged soovitused, kuidas töötajate andmeid töökeskkonnas korrektselt kaitsta, ja selgitasime põhinõudeid. Tähelepanu juhtimine ei tähenda, et rikkumine oleks tuvastatud. See on ennetav samm, mis aitab ettevõttel oma praktikat üle vaadata
ja vajadusel parandada. Sageli saab nii olukorra lahendada ilma, et peaks kohe alustama järelevalvemenetlust. Järelevalvemenetlust alustame siis, kui on viiteid tõsisemale rikkumisele või kui ettevõte ei reageeri varasematele selgitustele.
Ootame, et ettevõte hindaks oma senist tegevust ja teeks vajadusel muudatusi. Meil on õigus hiljem kontrollida, kas soovitusi on järgitud, kuid eraldi menetlust praegu ei toimu.
Üldiselt võib tööandja paigaldada valvekaamerad siis, kui eesmärk on selge ja põhjendatud, töötajaid on kaameratest teavitatud ning kaamerate kasutamine on läbipaistev ja reguleeritud. Kaamerad on mõeldud eelkõige vara kaitseks ja õigusrikkumiste tuvastamiseks,
mitte töötajate kontrollimiseks. Valvekaamerate kasutamisel tuleb läbi mõelda, millist turvariski kaamera aitab lahendada, ning vältida töötajate pidevat jälgimist kogu tööaja jooksul. Samuti tuleb koostada andmekaitsetingimused ja hinnata, kas kaamerate kasutamine
on proportsionaalne.
Kahjuks laekub meile valvekaameratega seotud pöördumisi sageli. Kõige rohkem eksitakse sellega, et töötajaid ei teavitata jälgimisest piisavalt selgelt, jälgimine on liiga ulatuslik või puudub selleks õiguspärane eesmärk.
Parimatega,
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn |
YouTube
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
|
Mina olen Marten Sestverk Õhtulehest ja teema on töötajate jälgimisest töökohal. Tutvusime AKI avalikus dokumendiregistris avaldatud tähelepanu juhtimisega, mis puudutab Saule IT Services OÜ-d. Tahaksin uurida lisainfot selle kohta.
Palun vastake võimalusel järgmistele küsimustele:
-
Mis asjaolud viisid selleni, et AKI saatis ettevõttele tähelepanu juhtimise?
-
Kas tegemist oli üksiku kaebusega või laekus neid rohkem?
-
Kas AKI hinnangul oli põhjust arvata, et ettevõtte praktika võis olla vastuolus isikuandmete kaitse nõuetega, või oli tähelepanu juhtimise eesmärk ennetav selgitus?
-
Miks otsustas AKI antud juhul teha tähelepanu juhtimise, mitte alustada kohe järelevalvemenetlust?
-
Kas ettevõttelt oodatakse mingeid muudatusi või on AKI-l plaan kontrollida, kas soovitusi on järgitud?
-
Kas selle juhtumiga seoses on praegu käimas või plaanis järelevalvemenetlus?
-
Kui sageli tuleb AKI-le kaebusi töötajate videovalve või arvutiekraani jälgimise kohta?
-
Milliseid eksimusi tööandjad selles valdkonnas kõige sagedamini teevad?
Lugupidamisega
Marten Sestverk