1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 23.07.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 26233000845

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X., ik xxxxxxxxxxx

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et 2025.a kevadel X.X.

lõi oma alaealist poega X.X. (sünd. 2022) rihmaga vasaku reie piirkonda, millega tekitas

alaealisele kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusena hematoomi. Samuti on leidnud

kinnitust, et 18.11.2025 X.X. lõi oma alaealist poega X.X. rihmaga keha piirkonda, tekitades

sellise teoga viimasele füüsilist valu. Seega X.X. pani eelnimetatud käitumisega toime KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastuse

tekitanud kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude

puhul, kus isiku süü ei ole suur. Kuivõrd kuriteoga ei tekitatud kannatanutele raskeid

kehavigastusi ega ülemääraseid füüsilisi kannatusi, siis ei saa rääkida sellest, et kahtlustatava

süü oleks suur. Kahtlustatav on avaldanud ülekuulamisel kui ka prokuröriga peetud vestluses,

et tal on juhtunu pärast siiralt kahju ning ta mõistab oma teo tõsidust.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis

tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva

õiguskorra vastu nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul

kuriteosündmuse koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk

kriminaalkaristus. Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud

juhtudel ka oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda

eeldusel, et isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine pole ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski

eesmärgiga hoida kokku alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik

võrdset tähelepanu pöörata kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks

menetlusökonoomika põhimõttest tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult

ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

2

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta

jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes

menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik

rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui

üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on

üldjuhul olemas siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel

olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo

tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei

esine prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt mõlema kahtlustatava osas

KrMS § 202 kohaldamist välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud

kaalutlustel pole kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata

tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole tuvastatud

karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo- ega

kriminaalkorras karistatud.

Näib, et kahtlustatava tegevus on kantud eelkõige valedest kasvatusvõtetest. Vestlusest

prokuröriga nähtub, et kahtlustatav on mõistnud kriminaalmenetluse käigus, et kahtlustuse

aluseks olev käitumine on lubamatu, tingitud puudulikust enesekontrollist ning puudulikust

kasvatus- ja suhtlemisoskustest. Seetõttu on prokurör seisukohal, et riigi reageering süüdistuse

esitamise läbi jääb sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda

antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Siinkohal on tõhusam tema mõjutamiseks

toe pakkumine kui avalik karistamine, mistõttu prokurör on seisukohal, et olukorras, kus

kahtlustataval on senise kriminaalmenetluse käigus saanud aru, et kahtlustuses kirjeldatud

käitumine kannatanu suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne

murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal ning tal on siiras soov käituda edaspidi

õiguskuulekalt, on tema õiguskuulekale käitumisele suunamist võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega.

Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab sellest, kui kahtlustatav läbib

mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi

Lepiksaar. Vestlused annavad X.X. võimaluse rääkida avameelselt probleemidest, mis on

seotud lapse kasvatamisega ning selle käigus tõusetuvate probleemidega. Ühtlasi annavad

vestlused võimaluse mõista teiste pereliikmete vajadusi ning tundeid ning sellest johtuvalt leida

sisemist jõudu ja motivatsiooni vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei

saa sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid

tegusid võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik

seisukohale, et kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle

hukkamõistu väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka

käitumise tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

3

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26233000845 menetlus kahtlustatava X.X. suhtes, kuna

kahtlustatava süü ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

2.1. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi

Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega võtta

ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning määrab

seejärel kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel konsultandi poolt

ette antud arvul kordi hiljemalt 31.12.2026. Vestlused lõpetatakse konsultandi

kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

2.2. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kriminaalmenetlus antud kriminaalasjas uuendatakse,

kui X.X. paneb toime uue tahtlikku kuriteo kuni 23.01.2027 (k.a).

2.3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. hüvitama menetluskulud, s.o kaitsjatasu

448.88 eurot hiljemalt 31.12.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt määruse p 2.3.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult alaealise kannatanu X.X. seaduslikule esindajale X.X. e-postiga ning

kahtlustatava X.X. kaitsjale Igor Beluginile e-toimiku kaudu. Kahtlustatavale X.X. antakse

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia prokuratuuris allkirja vastu kätte.

8. Alaealise kannatanu seaduslikul esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda

kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib alaealise kannatanu seaduslik esindaja põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle tõlgitud ja arusaadav. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte.

X.X.

4

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa määratud kaitsja Igor Belugin:

______________________________________________

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk

Milvi Aasaru , keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise

eest KarS § 318 ja § 321 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt)

Milvi Aasaru