Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/26/18872-10
Registreeritud	22.07.2026
Sünkroonitud	24.07.2026
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2026
Juurdepääsupiirang	Avalik
Adressaat	Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Rae Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas
	Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist

Failid

7.1-22618872-10 22.07.2026 Valjaminev kiri.asice

Lisa 1. PRG_EP_AR_EK-3-01_v04_Seletuskiri_2026-06-05.pdf

Lisa 2. PRG_EP_AR-4-02_v04_Asendiplaan_2026-06-05.pdf

Lisa 3. 4625_EP_TL-4-01_v04_Asendiplaankoosvertikaalplaneeringuga.pdf

Lisa 4. PRG_EP_VKV-4-01_v05_Asendiplaan_2026-06-15.pdf

Porguvalja tee 35, Porguvalja tee 37 ja Porguvalja tee 39 kinnistute ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Lisa 1. PRG_EP_AR_EK-3-01_v04_Seletuskiri_2026-06-05.pdf

PÕRGUVÄLJA 35-37-39 LAOHOONED

Põrguvälja tn 35-37-39, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa

EHITUSPROJEKT

Staadium: EELPROJEKT

ARHITEKTUURNE OSA EHITUSKONSTRUKTSIOONI OSA

Projekti tunnus: PRG

Töö nr. IPI-2507

Peaprojekteerija: Innopolis Insenerid OÜ (reg. nr. 11297032)

Valukoja 8/1, 11415 Tallinn Tel: +372 626 1122 [email protected] MTR reg. nr. EEP001157 (reg. kpv 24.07.2007)

Projektijuht: Marta Payu Tel: +372 591 17917 [email protected]

AR Pädev isik: Liisi Soomann Tel: +372 566 34339

[email protected]

EK Pädev isik: Lauri Reinart Tel: +372 504 4398

[email protected]

Kuupäev: 05.06.2026 (v04) 12.09.2025 (v01)

Tallinn 2025

Eelprojekti seletuskiri 2 / 36

Dok. nr: AR-3-01 Töö nimi: Põrguvälja 35-37-39 laohooned Kuupäev: 05.06.2026 Objekti aadress: Põrguvälja tn 35 / 37 / 39, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa Staadium: eelprojekt Versioon: v04 Töö nr: IPI-2507

Tellija: Kinnisvara Info AS

Pikk tn 6, 44307 Rakvre linn, Lääne-Virumaa, Eesti

Registrikood: 10176728

Tellija esindaja: Eveken Valmann (Juhatuse liige)

Tel: +372 5328 5725

[email protected]

Peaprojekteerija: Innopolis Insenerid OÜ (reg. nr. 11297032)

Valukoja 8, 11415 Tallinn

Tel: +372 626 1122

[email protected]

MTR reg. nr. EEP001157 (reg. kpv 24.07.2007)

Vastutav projektijuht: Marta Payu

+372 59117917

[email protected]

Koostaja: Innopolis Insenerid OÜ (reg. nr. 11297032)

Valukoja 8, 11415 Tallinn

Tel: +372 626 1122

[email protected]

MTR reg. nr. EEP001157 (reg. kpv 24.07.2007)

AR Pädev isik: Liisi Soomann, volitatud arhitekt tase 7

[email protected]

Innopolis Insenerid OÜ

EK Pädev isik: Lauri Reinart, volitatud ehitusinsener tase 8

[email protected]

Innopolis Insenerid OÜ

Projekteerija: Kevin Väljas, diplomeeritud arhitekt tase 7

[email protected]

Innopolis Insenerid OÜ

KVJ Juhtivspetsialist Heiki Tomann

[email protected]

Innopolis insenerid OÜ

Eelprojekti seletuskiri 3 / 36

VK juhtivspetsialist Stanislav Košetov

[email protected]

Innopolis insenerid OÜ

Elektriinsener Hardo Aun

[email protected] THS Projekt OÜ

Tuleohutuse spetsialist Natalia Eppik

[email protected] Vanamaja Projekt OÜ

Energiatõhususe spetsialist Mikk Maivel

[email protected] ESD Solution OÜ

Teedeinsener Jaak Vitmann

[email protected] Viavelo

Gaasiprojekteerija Olga Demidova

[email protected] DEM Projekt OÜ

Seletuskirja koostajad: Liisi Soomann, Kevin Väljas, Lauri Reinart

Eelprojekti seletuskiri 4 / 36

SISUKORD 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................................................... 6

1.1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... 6

1.2. ÜLDANDMED ........................................................................................................................................ 6

1.3. ALUSDOKUMENDID .............................................................................................................................. 6

1.3.1. Lähteülesanne ja detailplaneering .................................................................................................. 6

1.3.2. Normdokumendid ........................................................................................................................... 6

1.3.3. Uuringud .......................................................................................................................................... 7

2. VÄLIRUUM ...................................................................................................................................................... 8

2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE .............................................................................................................. 8

2.2. OLEMASOLEV OLUKORD ...................................................................................................................... 8

2.2.1. Paiknemine ...................................................................................................................................... 8

2.2.2. Olemasolev haljastus ja reljeef ........................................................................................................ 9

2.2.3. Olemasolev hoonestus ja teed ........................................................................................................ 9

2.3. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ............................................................................................................ 9

2.3.1. Hoonete ja rajatiste paiknemine ..................................................................................................... 9

2.3.2. Vertikaalplaneering ja sadevesi ....................................................................................................... 9

2.3.3. Liikluslahendus ja parkimine ........................................................................................................... 9

2.4. HALJASTUS JA HEAKORRALDUS .......................................................................................................... 11

2.4.1. Haljastus ........................................................................................................................................ 11

2.4.2. Istutamine ..................................................................................................................................... 12

2.4.3. Murualade rajamine ...................................................................................................................... 14

2.4.4. Piirded ........................................................................................................................................... 14

2.4.5. Valgustus ....................................................................................................................................... 14

2.4.6. Jäätmekäitlus ................................................................................................................................. 14

2.5. KASUTUSEL OLEVAD VÄLIELEMENDID JA -MÖÖBEL ........................................................................... 15

3. ARHITEKTUUR ............................................................................................................................................... 17

3.1. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD ........................................................................................................... 17

3.2. HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON ................................................................................ 20

3.2.1. Hoone idee .................................................................................................................................... 20

3.2.2. Hoone välisviimistlus ..................................................................................................................... 20

3.2.3. Hoone sisearhitektuur ................................................................................................................... 20

3.2.4. Hoone akustikale esitatavad nõuded ............................................................................................ 21

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ........................................................................................................................ 22

4.1. TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS ................................................................................................ 22

4.2. TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVETASE ................................................................................................... 22

4.3. PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA .......................................................................................................... 22

4.4. SISE- JA VÄLISKESKKONNAST NING HOONES KASUTATAVAST TEHNOLOOGIAST TULENEVAD MÕJUD 22

4.4.1. VÄLISPIIRETE SOOJAPIDAVUS ........................................................................................................ 23

Eelprojekti seletuskiri 5 / 36

4.4.2. HELIISOLATSIOON .......................................................................................................................... 23

4.4.3. HOONE VÄLISPIIRETE ÕHULEKE .................................................................................................... 23

4.4.4. NIISKUS .......................................................................................................................................... 23

4.5. KOORMUSED ...................................................................................................................................... 25

4.5.1. KASUSKOORMUSED ....................................................................................................................... 25

4.5.2. LUMEKOORMUS ............................................................................................................................ 25

4.5.3. TUULEKOORMUS ........................................................................................................................... 26

4.5.4. ERAKORRALISED KOORMUSED ...................................................................................................... 26

4.5.5. MUUD KOORMUSED ..................................................................................................................... 26

4.6. NÕUDED TARINDITE TOLERANTSIDELE JA KVALITEEDILE ................................................................... 27

4.6.1. Betoonpinnad ................................................................................................................................ 29

4.6.2. Terasest kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid.................................................. 29

4.6.3. Kivikonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid .................................................................... 29

4.7. HOONE KANDESKELETT ...................................................................................................................... 30

4.7.1. VUNDAMENT JA SOKKEL ............................................................................................................... 30

4.7.2. VÄLISSEINAD .................................................................................................................................. 30

4.7.3. SISESEINAD .................................................................................................................................... 30

4.7.4. KATUSLAGI ..................................................................................................................................... 30

4.7.5. PÕRAND PINNASEL ........................................................................................................................ 31

4.7.6. VAHELAED...................................................................................................................................... 31

4.7.7. VÄLISAVATÄITED ............................................................................................................................ 31

4.7.8. SISEAVATÄITED ............................................................................................................................... 31

4.8. MUUD KONSTRUKTSIOONID .............................................................................................................. 32

4.8.1. Trepid............................................................................................................................................. 32

4.8.2. Varikatused .................................................................................................................................... 32

4.8.3. Piirded ........................................................................................................................................... 32

4.9. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED ............................................................................................... 33

5. TEHNOSÜSTEEMID ....................................................................................................................................... 35

6. TULEOHUTUS ................................................................................................................................................ 35

7. RADOONIKINDLUS ........................................................................................................................................ 35

8. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS ................................................................................................................. 36

8.1. KASUTATUD TERVISEKAITSENORMIDE LOETELU ................................................................................ 36

8.2. OHUTUSTEHNIKA ............................................................................................................................... 36

8.3. EHITUVAHENDID JA -MEETODID ........................................................................................................ 36

8.4. KESKKONNAMÕJUD ........................................................................................................................... 36

8.5. RUUMIDE SISEKLIIMA ........................................................................................................................ 36

Eelprojekti seletuskiri 6 / 36

1. ÜLDOSA

1.1. SISSEJUHATUS

Käesolev eelprojekt (edaspidi: projekt) sisaldab kolme laohoonet täiendavate kontoripindadega. Iga hoone on ette nähtud eraldi kinnistule. Hoonete vahetus ümbruses on lahendatud ka liikluslahendus, parkimine, haljastus ning prügimajandus. Lahendus on projekteeritud vastavuses kolmele külgnevale kinnistutele (edaspidi: projektiala) kehtestatud detailplaneeringuga.

Projekt sisaldab hoonete arhitektuurseid jooniseid, konstruktsioonitüüpide joonist ja tuleohutusjooniseid. Antud projekt on aluseks kõikide vajalike ehituslubade saamiseks ehitusobjektidel Põrguvälja 35 / 37 / 39. Eelprojekt põhineb Innopolis Insenerid OÜ poolt koostatud eskiisprojektil.

1.2. ÜLDANDMED

Projektis käsitletavad kinnistud ja nendele vastavad hooned:

1) Katastritunnus: 65301:002:0220

Kinnistu pindala: 14765,0 m2

Hoone aadress: Põrguvälja 39 (edaspidi ja AR/TO joonistel: Hoone A)

Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa 75%, ärimaa 25%

2) Katastritunnus: 65301:002:0218

Kinnistu pindala: 15085,0 m2

Hoone aadress: Põrguvälja 37 (edaspidi ja AR/TO joonistel: Hoone B)

Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa 75%, ärimaa 25%

3) Katastritunnus: 65301:002:0216

Kinnistu pindala: 9228,0 m2

Hoone aadress: Põrguvälja 35 (edaspidi ja AR/TO joonistel: Hoone C)

Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa 75%, ärimaa 25%

Projektialal käsitletavate kinnistute vahel (Hoone A ja hoone B vahel) on Põrguvälja 37a kinnistu 65301:002:0219 (pindala 45.0 m2), mis on planeeringu koostamise käigus kavandatud võimalikule alajaamale ja mille sihtotstarve on 100% tootmismaa.

Projekti vertikaalplaneeringu ja AR jooniste koostamisel on lähtutud Hades Geodeesia OÜ geodeetilisest alusplaanist, töö nr: HG-4418, mai 2025.

1.3. ALUSDOKUMENDID

1.3.1. Lähteülesanne ja detailplaneering

Projekt on koostatud vastavalt tellija poolt püstitatud lähteülesandele. Täiendavalt on lähtutud projektialale kehtestatud detailplaneeringust: „Assaku aleviku ja Lehmja küla osa 653 II etapp“, teostaja OÜ Casa Projekt, DP number DP0062, algatatud 19.12.2000. Detailplaneeringus on eraldi arvestatud Harju maakonna ja Rae valla üldplaneeringutega.

1.3.2. Normdokumendid

Eelprojekti seletuskiri 7 / 36

1) „Ehitusseadustik”, vastu võetud 11.02.2015, jõustunud 01.07.2015; 2) “Tuleohutuse seadus”, vastu võetud 05.05.2010, jõustunud 01.09.2010; 3) Majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015.a määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

(redaktsioon 01.03.2021); 4) Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja

arvestamise alused"; 5) „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ Vastu võetud majandus- ja kommunikatsiooniministri

02.06.2015. a määrusega nr 51, jõustunud 01.07.2015 (redaktsioon 01.03.2021); 6) Siseministri 30. märtsi 2017.a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“

(redaktsioon 01.03.2021); 7) EVS 932:2017 Ehitusprojekt 8) EVS 843:2016 Linnatänavad 9) EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 10) EVS 920-5:2023 Katuseehitusreeglid. Osa 5: Lamekatused 11) Vabariigi Valitsuse 01.01.2000 jõustunud määrus nr 377 „Töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded

ehituses“ 12) EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates

hoonetes“ 13) Rae Vallavolikogu 28.11.2020 jõustunud määrus „Rae valla heakorraeeskiri“

1.3.3. Uuringud

Kinnistule on koostatud järgmised uuringud ja mõõtmised:

- Geotehniline pinnaseuuring, koostaja Pinnaseuuringud OÜ, töö nr 2026-02-01, märts 2026 - Topo-geodeetiline pinnaseuuring, koostaja Hades OÜ, töö nr HG.4418, mai 2025

Eelprojekti seletuskiri 8 / 36

2. VÄLIRUUM

2.1. VASTAVUS LÄHTEANDMETELE

Projekt on kooskõlastatud tellijaga ja vastavust detailplaneeringule on kajastatud ehitise tehniliste näitajate tabelites. Projektlahenduses on arvestatud ka alale kehtiva üldplaneeringuga.

Põrguvälja 39 kinnistu hoonestuse paiknemine juurdepääsutee suhtes on projekteeritud erinevalt detailplaneeringu põhijoonisel viidatud paiknemisest. Muudatus on põhjendatud linnaehitusliku tavade järgimisest, Tartu mnt hoonestusfrondi arvestamisest, üldplaneeringust määratud perspektiivse ühistranspordi koridori asukohaga ning projekteeritava hoone kasuliku pinna ja loogilise logistilise lahenduse kaalutlustega. Muudatuste põhjendatuse kinnitamiseks on koosatatud kontaktvööndi analüüs, mis on täpsustatud projekti graafilises osas (Joonised AR-9-01; AR-9-02; AR-9-03; AR-9-04).

2.2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.2.1. Paiknemine

Projektiala asub Harjumaal, Rae vallas ja on ühendatud olemasolevate teede- ja ühistranspordivõrkudega. Lääne poolt külgneb projektala Tartu maanteega ja ida poolt Järveküla-Jüri teega. Lähimad bussipeatused asuvad lõuna pool ~0,5km kaugusel ja Lehmjas ~1km kaugusel. Projektiala piirneb lõuna pool, aadressiga Põrguvälja 31, hoonestatud kinnistuga 65301:002:0151, kus tegutsevad toiduainetetööstusega seotud ettevõtted. Projektiala piirneb põhja pool hoonestamata kinnistutega 65301:002:0445; 65301:002:0438 ja osaliselt hoonestatud kinnistuga 65301:002:0335, kõik sihtotstarbega Maatulundusmaa 100%. Läheduses on peamiselt lao- ja kontorihoonete kompleksid ja madala tihedusega elamurajoonid. Projektala vahetus läheduses on perspektiivne Rail Baltica Assaku peatus.

Joonis 01. Projektiala asukohta selgitav skeem

Eelprojekti seletuskiri 9 / 36

2.2.2. Olemasolev haljastus ja reljeef

Olemasolev reljeef on tasane ja kohe ehituse alustamiseks kõlbulik rohumaa väikese kaldega lääne suunas. Projektala piirneb lõuna-põhja suunas rohumaaga ja ida-lääne suunas teedega. Olemasolev haljastus projektialal ei ole laiahaardeline ega planeeritud ning asub peamiselt ala põhjapiiril. Iseloomulik on olemaseolev haljastus peamiselt isetekkeline noor võsa, mille tüve läbimõõt on alla 100mm.

2.2.3. Olemasolev hoonestus ja teed

Olemasolevad ehitised ja rajatised projektialal puuduvad, millest tulenevalt puudub vajadus lammutustöödeks. Puuduvad ka olemasolevad teed ja platsid. Projektialal puuduvad kaitsealused objektid ja kinnismälestised.

2.3. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS

2.3.1. Hoonete ja rajatiste paiknemine

Hooned on projekteeritud peasissepääsude ja esinduslike fassaadidega lõuna ning põhja suunas. Hoone A on paralleelne Tartu mnt kulgemisega ning ülejäänud lahendatud hooned on joondatud kinnistute lõunapiiriga. Hoonete paigutuse puhul on tagatud kinnistu pindade võimalikult efektiivne kasutus ja logistika lahendus. Hoonete paigutusel on arvestatud projektalal kehtivate kaitsevöönditega. Täiendavalt on arvestatud detailplaneeringust tuleneva perspektiivse autonoomse ühistranspordi koridori paiknemisega.

Hoonete asendiplaaniline lahendus on täiendavalt kirjeldatud AR projekti graafilises osas.

2.3.2. Vertikaalplaneering ja sadevesi

Sadevesi on lahendatud isevoolselt hoonetest eemale haljasaladele ning osaliselt sademevee kaevudesse ja -trassi. Hoonete katusevesi on planeeritud hoonesiseste äravooludega. Katuse sademeveed immutatakse pinnasesse. Hooneid ümbritsev teekate on projekteeritud teede alast 150mm kõrgem, 20mm madaldustega hoone sissepääsude juures.

Hoonete suhtelised nullkõrgused on vastavad:

1) Hoone A: ±0,00 = abs.+49,050 2) Hoone B: ±0,00 = abs.+50,600 3) Hoone C: ±0,00 = abs.+51,250

Vastavalt on hoonete kõrgused:

1) Hoone A: +12,00 = abs.+61,050 2) Hoone B: +12,00 = abs.+62,600 3) Hoone C: +12,00 = abs.+63,250

Vertikaalplaneeringu lahendus on täiendavalt kirjeldatud TL projektis.

Sadevee lahendus on täiendavalt kirjeldatud VKV projektis.

2.3.3. Liikluslahendus ja parkimine

Projektialale rajatakse vastavalt projektile uus sissepääsu tee Järveküla-Jüri tee pealt, täiendavaid sissepääse alale ei ole. Sissepääsu tee on kahesuunaline, kus pealt hargnevad täiendavad ühesuunalised teed ümber hoonete perimeetri. Ligipääs on tagatud ja arvestatud on ka 16,6 m x 2,6 m gabariitmõõtmetega sõidukite pöörderaadiusega. Igale hoonele on rajatud ka hoone tüübile ja

Eelprojekti seletuskiri 10 / 36

suurusele vastavalt vähemalt minimaalne parkimiskohtade arv (parkimisnormatiiv 1/90. Tööstusettevõte ja ladu). Tagatud on normatiivsed elektriauto laadimise võimalused ja invakohad.

Asendiplaani joonisele on kantud autonoomse ühistranspordi perspektiivne koridor vastavalt Rae valla põhjapiirkonna üldplaneeringule. Vastavalt üldplaneeringule on tähistatud koridori laiusega 50m, mille ulatuses käesoleva projektiga kavandatud lahendused on võimalik autonoomse ühistranspordi rajamisel ümber kavandada. Koridori täpne asukoht ja maavajadus selgitatakse välja edasise ühistranspordi koridori projekteerimise käigus. Joonisel on näidatud Põrguvälja 39 kinnistu piires võimalike perspektiivsete parkimiskohtade paigutus, et ühistranspordi koridori rajamise järel tagada hoone A vajalik normatiivne parkimiskohtade arv vastavalt hoonete brutopindadele. Parkimisnormatiiv vastavalt standardile on n = 1/90 (Tööstusettevõte ja ladu). Kõik parkimiskohad on vastavalt standardile mõõtmetega 2,7x5m. Puudega inimeste parkimiskohad on mõõtmetega 3,6x5m. Paralleelparkimist on projekti raames ettenähtud mõõtudega 2,5x5m. Invaliidi parkimiskohad on tähistatud vastava teemärgisega teekattel.

Parkimiskohtade jaotus hoonete kaupa:

- Põrguvälja tn 39 (Hoone A): 82 parkimiskohta (Hoone A brutopind 4547,6 m2 x 1/90 = 50,5 ehk normatiiv min. 51)

- millest 6 on invakohad, 2 on elektriauto laadimiskohad. Täiendavalt on näidatud 9 perspektiivset elektriauto laadimiskohta.

- Juhul kui perspektiivse autonoomse ühistranspordi koridori kontaktvööndis olevaid parkimiskohti realiseerida ei saa on A hoonel 51 parkimiskohta (+ perspektiivsed).

- Täiendavalt on näidatud projekti graafilises osas 15 perspektiivset parkimiskohta, mis parkimiskohtade arvutuses hetkel kaasa arvatud pole.

- Põrguvälja tn 37 (Hoone B): 68 parkimiskohta (Hoone B brutopind 5661,2 m2 x 1/90 = 62,9 ehk normatiiv min. 63)

- millest 6 on invakohad, 2 on elektriauto laadimiskohtad. Täiendavalt on näidatud 16 perspektiivset elektriauto laadimiskohta.

- Põrguvälja tn 35 (Hoone C): 38 parkimiskohta (Hoone C brutopind 3239,0 m2 x 1/90 = 35,9 ehk normatiiv min. 36)

- millest 4 on invakohad, 2 on elektriauto laadimiskohad. Täiendavalt on näidatud 8 perspektiivset elektriauto laadimiskohta.

Kahe rendipinna kohta on tagatud miinimum 4 auto parkimiskohta, 1 invakoht ja 4 rattakohta. Puudega inimiste sõiduki parkimiskoht peab olema tähistatud vastava teemärgiga, mida täpsustab TL osa.

Täiendavalt on tagatud normatiividele vastav rattaparkimine. Rattaparkimise normatiiv on vastavalt standardile n = 1/200 (Tööstusettevõte ja ladu, mis ei asu kesklinnas)

- Põrguvälja tn 39 (Hoone A): 24 ratta parkimiskohta (Hoone A brutopind 4547,6 m2 x 1/200 = 22,7 ehk normatiiv min. 23)

- Põrguvälja tn 37 (Hoone B): 28 ratta parkimiskohta (Hoone B brutopind 5661,2 m2 x 1/200 = 28,3 ehk normatiiv min. 28)

- Põrguvälja tn 35 (Hoone C): 16 ratta parkimiskohta (Hoone C brutopind 3239,0 m2 x 1/200 = 16,1 ehk normatiiv min. 16)

Eelprojekti seletuskiri 11 / 36

Tellijaga on kooskõlastatud, et hoonete funktsioonist tulenevalt ei ole tarvis eraldi parkimiskohti veoautodele/kaubikutele/haagisega sõidukitele. Projektala liikluse sujuva lahenduse eesmärgil on aga kõik sõiduteed hoonete ümber ette nähtud laiusega vähemalt 10 meetrit, et tagada vajadusel peatumiseks tänavaruum ilma liiklusvoogu takistamata. Täiendavalt on kavandatud B hoonest läänes ning B ja C hoonete vahel täiendav pind pikemaks sõidukite peatumiseks.

Liikluslahendus on täiendavalt kirjeldatud TL projektis.

2.4. HALJASTUS JA HEAKORRALDUS

2.4.1. Haljastus

Arvestatava väärtusega kõrghaljastust projektialal ei ole, millest olenevalt kindlat säilitatavat haljastust projektis ei määrata, küll aga säilitatakse võimalikult suures mahus. Kõik likvideeritud haljastus korvatakse samas mahus kavandatud uue haljastusega. Kõik asfalt- või kivikattega mittekaetavad alad on projekteeritud haljasaladeks. Kõrghaljastus on ette nähtu müratõkke ja tänavaruumi kvaliteedi eesmärgiga Tartu mnt ja Järveküla-Jüri tee äärde. Projekteeritud hoonete A ja B vahel on samuti ette nähtud kõrghaljastusega eraldus. Täiendavalt on Hoonete ümber lahendatud parkimiskohad eraldatud rohelappidega, millel on ette nähtud haljastus.

Planeeritud haljastus on ette nähtud kasutada erinevat sorti igihaljaid puu- ja põõsaliike, et haljastuslahendus täidaks oma eesmärki ka külmematel aastaaegadel. Kaaluda näiteks liike: Korea seedermänd ja mägimänd. Haljastustüübid ja -liigid täpsustatakse projekteerimise järgmistes etappides.

Haljastus on ette nähtud olemasolevale murualale, kinnistute välisperimeetrile võimalikult suures mahus ning eraldi rajatakse põõsastega ning osalise kõrghaljastusega rohesaared parkimiskohtade liigendamiseks. Hoonete vahetus läheduses on ette nähtud samuti põõsad. Tagatud on iga kinnistu puhul projektlahenduses üldplaneeringu poolt nõutav vähemalt 20% haljastusprotsent. Täiendavalt on tagatud naaberkinnistutega roheribadega eraldus, kus on võimaluse piires kavandatud ka kõrghaljastus. Projektala lõunapiiril on naaberkinnistul ol.ol kõrghaljastus ning projektala lõunapiiril olev kõrghaljastusriba on katkestatud kahe lõiguga, kus puudub kõrghaljastus. Kõnealused kaks lõiku on piiratud naaberkinnistuga piirdeaiaga, kus on ette nähtud ronitaimed. Igal kinnistul on ette nähtud Rae Vallavolikogu määrusest nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“ kohaselt minimaalselt iga 300 m2 kohta 1 uu täiskasvanukõrgusega min 6,0 m. Sellest määrusest tulenevalt on kinnistutele kavandatud täiendavalt ol.ol säilitavale haljastusele:

- Põrguvälja tn 39 (Hoone A): 74 täiskasvanukõrgusega 6,0 m puud, täiendavalt 17 perspektiivset, autonoomse ühistranspordi koridori realiseerumise puhul ette nähtud puud ning tagatud oleks kokku 49 puud. (Määruse järgi vajalik 14765m2 / 300m2 = 49 puud)

- Põrguvälja tn 37 (Hoone B): 50 täiskasvanukõrgusega 6,0 m puud. (Määruse järgi vajalik: 15085m2 / 300m2 = 50 puud )

- Põrguvälja tn 35 (Hoone C): 33 täiskasvanukõrgusega 6,0 m puud. (Määruse järgi vajalik: 9228m2 / 300m2 = 31 puud)

Haljastuslahendust on täiendavalt kirjeldatud AR projekti graafilises osas.

Eelprojekti seletuskiri 12 / 36

2.4.2. Istutamine

Põõsaste ja puude istikud peavad vastama EVS 939-2:2020. Tööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest materjalidest - MaaRyl 2010 ja selle juhendteatmikud (RT 89-10620-et ja 89-10639-et).

Üldised kvaliteedinõuded istikule:

- Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile.

- Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma toestuseta.

- Külgoksad peavad jagunema ümber tüve ühtlaselt ning olema peenemad kui 1/3 tüve läbimõõdust harunemiskoha juures.

- Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest. - Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle

juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikule kompaktse juurestiku kujundamine.

- Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal. - Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse - Istiku tüve ümbermõõt mõõdetakse sentimeetrites 1 m kõrgusel juurekaelast, mida

väljendatakse ümbermõõtude vahemikuna (näiteks 12/14). - Okaspuuistikutel tüveümbermõõtu ei mõõdeta. Okaspuuistiku tüve läbimõõt juurekaelalt peab

olema vähemalt 4 cm. - Kõrgekasvulised põõsad – kõrgus 60-80cm, laiuvatel põõsastel min 5 oksa ja 35 cm min

juurestiku pikkus, püstistel põõsastel min 3 oksa ja 30 cm min juurestiku pikkus; - Okaspuu okkad peavad olema liigi- või vormiomase värvusega. Võra peab olema liigi- või

vormiomaselt arenenud või tellija soovi kohaselt kujundatud. Tüvi peab olema nii sirge, et seda ei ole vaja pärast istutamist tugede abil koolutada (v.a erikujulised vormipuud).

- Istutustööd peab tegema isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise praktiline õpe (tase Aednik III).

Istikute keelatud omadused:

- Oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust. - Kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad).

- Tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi.

- Väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil.

- Tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sissekasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil.

- Tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi.

- Taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi.

- Keerdjuuri. Keerdjuured (kägistusjuured) on juured, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste juurte ning avaldavad neile survet, takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud.

- Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides, kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve.

Eelprojekti seletuskiri 13 / 36

Istutuskoha ettevalmistamisel ja istutamisel:

- Puu kasvuks vajaliku kasvupinnase maht ning omadused peavad vastama määruse lisades 2 ja 6 toodud nõuetele. Kasvupinnase moodustavad puu juurestiku kinnitumiseks ja toitumiseks vajalikud pinnasekihid.

- Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale.

- Kasvupinnase rajamiseks tehtava süvendi põhja kalle peab juhtima vee puust eemale, vastasel juhul tuleb paigaldada drenaaž.

- Pargipuu istiku võib istutada olemasolevasse pinnasesse, kui selle omadused vastavad istiku kasvunõuetele. Kui olemasolev pinnas on liialt tihenenud, tuleb seda parandada.

- Enne istutustööd tehakse kasvupinnasesse istutusauk, mis osaliselt täidetakse kasvumullaga. Kasvumuld on istutusaugu täitmiseks kasutatav muld või mullasegu.

- Ettevalmistatud kasvupinnasesse istutamisel peab istutusaugu sügavus olema võrdne istiku juurepalli kõrgusega ning läbimõõt vähemalt 20% juurepallist suurem. Pargipuu istutamisel ettevalmistamata kasvupinnasesse peab augu sügavus olema võrdne ning läbimõõt vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepalli läbimõõt.

- Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. - Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb

kasvumulda lisada biostimulante.

- Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett.

- Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale.

- Juurepalli traatvõrk ja pakkekangas tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult.

- Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi.

- Istutamisel tuleb kasvumuld kiht-kihilt suruda vastu taime juurestikku. Istutatud puu peab jääma otse ning ritta istutatud puud peavad moodustama sirge rea.

Lisaks eeltoodule: - Põõsaste istutusaladele arvestada minimaalselt 30 cm paksune kasvumulla kiht. Murualadele

arvestada minimaalselt 20 cm paksune kasvumulla kiht. - Istutusaugud tehakse vastavalt kasutatavate põõsaistikute juurepalli/mullapalli suurusele,

viimase läbimõõdust ca 1/3 võrra suuremad. - Istutustööd teha soovitatavalt aprillis-mais või septembris-oktoobris. Istutamisel lõigata ära

kuivanud ja vigased oksad ning lisaks kärpida lehtpõõsaste võrasid vajadusel kuni ¼ - 1/3 ulatuses.

- Jälgida, et istikud oleksid istutusjärgselt vertikaalsuunas otse. Peale istutamist rikkalikult kasta, sh vihmaperioodil.

- Puuistikute toestamine, kastmine, multšimine ja võrahooldus teostada vastavalt taime taksonile.

Eelprojekti seletuskiri 14 / 36

2.4.3. Murualade rajamine

Muru rajamisel peab laotatava kasvumulla kihi piisavalt tihendama, et ei tekiks hilisemaid vajumeid ja lohke. Paigaldatav kasvumulla kiht peab töömaa piiridel sujuvalt kokku viidama olemasoleva säiliva murukatte pinnaga. Laotatava kasvumulla kihi minimaalne paksus peab olema vähemalt 10 cm. Laotatav muld peab olema eelnevalt ette valmistatud – muld peab olema sõelutud kasvumuld.

Pool kasutatavast mullast peab olema nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6,5-7,0) mineraalmuld. Kasutatavas mullas peab huumust olema vähemalt 3%. Kasutatakse ära olemasolev sobiv kasvupinnas, millest sõelutakse välja kivid ja valmistatakse muld ette taaskasutamiseks. Kasutatav muruseeme peab olema kvaliteetne. Seemne külvamistihedus 20-30g/m2.

Peale muruseemne külvi tule seeme pinnasesse rullida. Esimese niite peab tegema muru rajaja.

2.4.4. Piirded

Projektiala piirdeks on ette nähtud 2,0m kõrgune võrkaed. Võrkaed on tugevdatud keevisvõrgust, tumedas toonis (RAL 7016 või analoogne). Territooriumile pääsuks on kavandatud liugvärav.

Piirdelahendus on lahendatud eraldi projektiga: töö nr. IPI-2507 „Põrguvälja 35-37-39 laohooned. Piirdeaed“

2.4.5. Valgustus

Välisvalgustus on lahendatud hoonete fassaadidele või tänavavalgustusmastide osta paigaldatavate valgustitega. Välisvalgustuse lahendus on esitatud projekti EL osas ning täpsustatakse detailsemalt järgmistes projekteerimise etappides.

Fassaadivalgustus on süvistatud hoonete varikatustele terve hoonefassaadi pikkuses. Ette on nähtud iga hoone varikatuse sisse integreeritud joonvalgustid (näiteks: we-ef toode STO279 LED). Valgustite asukoht on näidatud korrusplaanidel Varikatuse sisse integreeritud valgusteid on hoone A puhul 28tk, hoone B puhul 28tk ja hoone C puhul 20tk. Täpsemalt lahendatakse fassaadivalgustus projekteerimise järgmistes etappides.

2.4.6. Jäätmekäitlus

Igal hoones olevatele rendipindadele on jäetud prügiala, mis on võimaluse korral igihalja haljastusega eraldatud ülejäänud tänavapildist. Hoone B ja hoone C puhul on rajatud kaks suuremat kollektiivset prügiala ning hoone A puhul on iga kontoriploki sissepääsu vahetus läheduses eraldi kahte rendipinda teenindav prügiala. Eraldi on hoone A puhul näidatud ühine prügiala, mis arvestab perspektiivse autonoomse ühistranspordi koridoriga. Keskkonnasäästlikel kaalutlustel on ette nähtud prügi sorteerimine: Eraldi konteinerid on ette nähtud vanapaberi, pakendjäätmete, biolagunevate jäätmete ja segaolmejäätmete jaoks.

Jäätmekäitluse lahendust on täiendavalt kirjeldatud AR projekti graafilises osas.

Eelprojekti seletuskiri 15 / 36

2.5. KASUTUSEL OLEVAD VÄLIELEMENDID JA -MÖÖBEL

Hoonete jalgratta parkimislahenduses on kasutatud roostevabast terasest, RAL 7016 toonis jalgrattahoidlaid. Kinnitus pinnasesse toimub integreeritud betoneeritava jalaga. Tootja on Extery ning mudel on „Kaar 300 jalgrattahoidla (K300)“. Kokku on projektlahenduses ette nähtud 32 rattahoidjat.

Pilt 01. Extery Kaar 300 rattahoidja (link)

Hoonele A on edela ilmakaare poolse fassaadi juurde kavandatud igale rendipinnale üks 12,0 meetri kõrgune lipumast. Lipumastile on sama tootja poole valitud ka valgustus, et tagada pimedatel aastaaegadel ja õhtuti vaadeldavus suure liiklustihedusega Tartu mnt poolt.

Lipuvardad, mis on ette nähtud A hoone Tartu mnt poolsesse haljasalale on sisemise nöörisüsteemiga, 12,0 m kõrgused ning RAL 7016 toonis. Sisemise nöörisüsteemiga lipuvarrast on eelistatud tänu asukoha potentsiaalsele tuulekoormusele, mis välise nöörisüsteemipuhul võib tekitada liigset müra. Lipuvarras on klaasfiibrist ja valmisvundamendiga. Tootja on Lipuvabrik ning mudel on „Lipumast välimise nöörisüsteemiga“.

Pilt 02. Lipumast sisemise nöörisüsteemiga (link)

Prügikonteinerid on projektilahenduses valitud 3m3 mahuga moodulkonteinerid tumedas toonis. Kõik konteineriluugid on standardlahendusega. Üks konteinermoodul koosneb kahest alamoodulist, mis on jaotatud 1/3 ja 2/3 mahutiteks. Suuremad mahutid on ette nähtud pakendite ja vanapaberi sorteerimiseks ning väiksemad segaolmejäätmete ja biolaguneva prügi tarbeks. Tootja on MOLOK ning

Eelprojekti seletuskiri 16 / 36

mudel on „MOLOK Domino Light“. Prügikonteinerid on kohtkindlad ja paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. Vastavalt tellija soovidele võib kasutada analoogseid Molok tooteid „MOLOK Domino Plus“ või „MOLOK Domino“, mis on süvistatud maapinda ja pakuvad suuremat mahtuvust.

Pilt 03. „MOLOK Doomino Light“ prügikonteiner (link)

Hoone A Tartu mnt poolsel fassaadil on katusel olevad vent.- ja jahutusseadmed on varjatud metallvõrgust piiretega (analoogsed reklaamsiltidega, ilma valgustuseta). Täpsustatakse detailsemalt järgmistes projekteerimise etappides.

Eelprojekti seletuskiri 17 / 36

3. ARHITEKTUUR

3.1. EHITISE TEHNILISED NÄITAJAD

Ehitise nimetus: Hoone A

Aadress: Põrguvälja tn 39, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa

Katastrikood: 65301:002:0220

Kasutusotstarve: VI (tööstus ja laohooned). 12529 Muu laohoone

Krundi pindala: 14765,0 m2

Suurim lubatud krundi täisehitusprotsent: 35%

Krundi täisehitusprotsent: 28%

Haljastuse protsent: 36%

(Perspektiivse autonoomse ühistranspordi koriori realiseerimisel arvestada, et tuleb säilitada krundi haljastuse protsent vähemalt 20% (Näidatud koridori täielikul asfalteerimisel langeb 14% peale, soovitatav oleks kokku vähemalt 6 meetri laiune roheriba kas ühes või mitmes osas autonoomse ühistranspordi koridorlahendusena integreerida.)

Haljastuse protsent kokku kolme krundi peale: 29%

PROJEKT DETAILPLANEERINGU

SUURIM LUBATUD NÄITAJA

Ehitisealune pind (m2) 4167,5 5168,0

Maapealsete korruste arv 2 2

Maapealse osa alune pind (m2) 4167,5

Suletud netopind (m2) 4185,1

Laopind (m2) 3207,1

Kontoripind (m2) 978,0

Suletud brutopind (m2) 4547,6 7752,0

Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 12,0 15,0

Absoluutne kõrgus (m) 61,05

Sügavus (m) 0

Pikkus (m) 85,4

Laius (m) 46,4

Maht (m3) 44349

Maapealse osa maht (m3) 44349

Tuleohutusklass TP1 TP1

Liftide arv 0

Eluruumide pind (m2) 0

Mitteeluruumide pind (m2) 4170,0

Köetav pind (m2) 4185,1

Tehnopind (m2) 15,1

Eelprojekti seletuskiri 18 / 36

Ehitise nimetus: Hoone B

Aadress: Põrguvälja tn 37, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa

Katastrikood: 65301:002:0218

Kasutusotstarve: VI (tööstus ja laohooned). 12529 Muu laohoone

Krundi pindala: 15085,0 m2

Suurim lubatud krundi täisehitusprotsent: 35%

Krundi täisehitusprotsent: 35%

Haljastuse protsent: 22%

Haljastuse protsent kokku kolme krundi peale: 29%

PROJEKT DETAILPLANEERINGU

SUURIM LUBATUD NÄITAJA

Ehitisealune pind (m2) 5276,7 5280,0

Maapealsete korruste arv 2 2

Maapealse osa alune pind (m2) 5276,7

Suletud netopind (m2) 5267,6

Laopind (m2) 4289,6

Kontoripind (m2) 978,0

Suletud brutopind (m2) 5661,2 7925,0

Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 12,0 15,0

Absoluutne kõrgus (m) 62,60

Sügavus (m) 0

Pikkus (m) 109,4

Laius (m) 46,4

Maht (m3) 56829

Maapealse osa maht (m3) 56829

Tuleohutusklass TP1 TP1

Liftide arv 0

Eluruumide pind (m2) 0

Mitteeluruumide pind (m2) 5250,5

Köetav pind (m2) 5267,6

Tehnopind (m2) 17,1

Eelprojekti seletuskiri 19 / 36

Ehitise nimetus: Hoone C

Aadress: Põrguvälja tn 35, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa

Katastrikood: 65301:002:0216

Kasutusotstarve: VI (tööstus ja laohooned). 12529 Muu laohoone

Krundi pindala: 9228,0 m2

Suurim lubatud krundi täisehitusprotsent: 35%

Krundi täisehitusprotsent: 32%

Haljastuse protsent: 30%

Haljastuse protsent kokku kolme krundi peale: 29%

PROJEKT DETAILPLANEERINGU

SUURIM LUBATUD NÄITAJA

Ehitisealune pind (m2) 2996,3 3230,0

Maapealsete korruste arv 2 2

Maapealse osa alune pind (m2) 2996,3

Suletud netopind (m2) 2979,0

Laopind (m2) 2327,0

Kontoripind (m2) 652,0

Suletud brutopind (m2) 3239,0 4935,0

Maa-aluste korruste arv 0 Kõrgus (m) 12,0 15,0

Absoluutne kõrgus (m) 63,25

Sügavus (m) 0

Pikkus (m) 61,4

Laius (m) 46,4

Maht (m3) 31947

Maapealse osa maht (m3) 31947

Tuleohutusklass TP1 TP1

Liftide arv 0

Eluruumide pind (m2) 0

Mitteeluruumide pind (m2) 2962,3

Köetav pind (m2) 2979,0

Tehnopind (m2) 16,7

Eelprojekti seletuskiri 20 / 36

3.2. HOONE ARHITEKTUURNE ÜLDKONTSEPTSIOON

3.2.1. Hoone idee

Hoone projekteerimisel on aluseks võetud lao- ja kontorihoone tüüplahendus, mille ideeks on standartsete moodulitega ehituslahendus. Hoone on ettenähtud 6,0m x 6,0m/6,2m teljestikule (kontoriosas 7,7m x 6,0m/6,2m). Vastavalt tellija soovile ja vajadustele saab hoones muuta laoruumide suurust ja ruumipilti siseseinte demonteerimise ja ümbertõstmise kaudu. Täiendavalt saab kontoripindasi teise korruse arvelt laiendada laoruumi arvelt. Antud disainivalik tagab lao- ja kontoripindade kuluefektiivse ja paindliku ruumilahenduse hoones. Hoones on korruste vaheline liiklemine lahendatud treppidega, lifte ette pole lahenduses nähtud

Iga rendipind kujutab endast kahekorruselist kontoriplokki ja laopinda. Hoonelahenduses välja toodud kontoripindasi võib kasutada tavalise kontorina, müügipinnana, klienditeenindusena või kauplusena. Igal rendipinnal on tagatud WC-d ja pesuruumid . Iga rendipinna kohta on lahendatud ka kööginurk teisel kontoriploki korrusel. Üldkasutatava pinnana on lahendatud kahe rendipinna kontorplokis trepikoda ja sellega ühenduses olevad teise korruse WC-d. Täiendavalt on igale rendipinnale arvestatud ka laienemisvõimalusega kontoriploki osas kahe korruse mahus. Hoone laopindadele on ette nähtud perspektiivsed ukseavad. Esimese korruse mahus on jäetud välisseina standartsete, hoone puhul kasutusel olevate, lükanduste suurused tühimikud, kuhu saab vajadusel ette näha lükanduksed. Tüüplahendusena on tühimikud täidetud värvkattega plekist paneelide (RAL 7016) ning aknad.

Tagatud on 4 meetri kõrguste sõidukite sissepääs laopindadele. Puhas kõrgus laopindadel on vastavalt fermilahendusele 8,8 meetrit ja 9,4 meetrit fermide all ning 10,2 meetrit fermide vahel. Suurim ladustamiskõrgus on A ja B hoonetel 10 meetrit ning C hoonel 9,7 meetrit.

Hoonete arhitektuurne lahendus on täiendavalt kirjeldatud AR projekti graafilises osas.

3.2.2. Hoone välisviimistlus

Hoone fassaad on liigendatud vastavalt lao- ja kontoripindade kõrguserinevustest tulenevast rütmisammus, mida eraldavad tumedas toonis varikatused (antratsiithall RAL7016 või analoogne). Välifassaad esimesel korrusel on ette nähtud heledast värvbetoonist metall-pinnamustriga matriitspind heledas toonis (RAL 7038 või analoogne). Teise korruse fassaad on ette nähtud tumeda värvkattega plekist (antratsiithall RAL7016). Ukse- ja aknaraamid on ette nähtud tumedana (antratsiithall RAL7016 või analoogne).

Hoone fassaadidel on osaliselt akende ees taustvalgustusega reklaamsildid, mille raam on ette nähtud tumedas toonis (antratsiithall RAL7016 või analoogne) taustvalgustuse taga on tumedas toonis kuumtsingitud metallvõre (antratsiithall RAL7016 või analoogne). Reklaamisildid on iga kontoripinna sissepääsu juures.

Hoonete väliviimistluse lahendus on täiendavalt kirjeldatud AR projekti graafilises osas.

3.2.3. Hoone sisearhitektuur

Hoone sisepindade puhul eelistatakse heledaid ja rahulikke toone. Sisearhitektuur lahendatakse detailsemalt projekteerimise järgmistes etappides. Sisepinnad on kontoriosas heledaks krohvitud ja laoosas valitud vastavalt analoogselt heledaks krohvitud või kergpaneeli puhul valitud heledas toonis (R9010 või analoogne).

Eelprojekti seletuskiri 21 / 36

3.2.4. Hoone akustikale esitatavad nõuded

Kõik müraallikad, nagu ventilaatorid ja kommunikatsioonid isoleeritakse nõuetekohaselt. Hoone välispiirded peavad vastama EPN.16.1 punkt 2.2. (Heliisolatsiooninõuded ehitise välispiiretele) nõuetele.

Eelprojekti seletuskiri 22 / 36

4. EHITUSKONSTRUKTSIOONID

4.1. TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS

Hoone kuulub tagajärgede klassi CC2b ja töökindlusklassi RC2.

4.2. TEOSTUSKLASS JA JÄRELVALVETASE

Projekteerimise järelevalve tasemeks on DSL2 ning ehitusaegseks järelevalve tasemeks IL2.

4.3. PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA

Hoone kavandatav eluiga on 50 a.

4.4. SISE- JA VÄLISKESKKONNAST NING HOONES KASUTATAVAST TEHNOLOOGIAST TULENEVAD MÕJUD

Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt standardile EVS-EN 1992-1-1:2005:

- XC1 madala õhuniiskusega siseruumid;

- XC2 kaua veega kontaktis olevad betoonipinnad, nt. vundamendid;

- XC3 mõõduka või kõrge õhuniiskusega siseruumid, vihma eest kaitstud betoon

välisõhus

- XC4 veega kokkupuutuvad pinnad, mis ei kuulu klassi XC2

- XD1 betoonpinnad, millele langevad kloriide sisaldavad piisad või pritsmed, nt

osaliselt parkla sissesõidu alad.

- XD3 horisontaalsed betoonpinnad, kus esineb kloriide sisaldavat vett ning betoon

võib olla vaheldumisi märg ja kuiv, nt suletud parkla põrand.

- XF1 KK1 vihma ja külma eest kaitsmata püstsed betoonpinnad (teest eemal asuvad

fassaadid ja soklid, kütmata hooneosade sisemised betoonkonstruktsioonid);

- XF3 KK3 vihma ja külma eest kaitsmata rõhtsad betoonpinnad (tugimüürid)

- XF4 KK4 betoonpinnad, mis on avatud jäitevastaseid aineid sisaldavatele pritsmeteleja

külma mõjule (teede lähedal asuvad hoone fassaadid ja soklid, välistrepid)

Betoonkonstruktsioonide kestvus tagatakse keskkonnatingimustele vastava betooni koostise,

tugevusklassi ja armatuuri kaitsekihiga.

Teraskonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt standarditele: EN-ISO 12944-1:2017; EVS-EN-ISO

12944-2:2017; EVS-EN-ISO 12944-3:2017; EVS-EN-ISO 12944-4:2018; EVS-EN-ISO 12944-5:2019:

- C1 köetavad puhta õhuga ruumid;

- C2 kütmata ruumid;

- C3 mõõduka saastega linna- ja tööstuspiirkonnad, vähese soolasisaldusega mereõhk.

- C4 keskmise soolasisaldusega tööstus- ja mere äärsed alad

Teraskonstruktsioonide kestvus tagatakse keskkonnatingimustele vastava pinnaviimistlusega.

Pinnaviimistluse kestusklass määratakse vastavalt konstruktsiooni eripärale ja värviga katmise

lihtsusele.

Eelprojekti seletuskiri 23 / 36

Puidu kasutusklassid vastavalt standardile EVS-EN 460:2023:

- Kasutusklass 1 (KK1) sisetingimustes, puit jääb püsivalt kuivaks

- Kasutusklass 2 (KK2) sisetingimustes, niiskus võib tõusta ja puit märguda, aga mitte

püsivalt

- Kasutusklass 3 (KK3) Välistingimustes ilma otsese kokkupuuteta maapinnaga ja puit võib

sageli märjaks saada. Fassaadi elemendid ja välisvooder.

4.4.1. VÄLISPIIRETE SOOJAPIDAVUS

Välistarindite soojapidavuse väärtused on esitatud projekti graafilises osas, konstruktsioonitüüpide joonistel.

4.4.2. HELIISOLATSIOON

Tarindite õhu- ja löögimüraindeksid on esitatud projekti graafilises osas, konstruktsioonitüüpide joonistel.

Täpsemaid heliisolatsiooninõudeid puudutava informatsiooni kohta vaadata heliakustika ja/või arhitektuurse osa projektdokumentatsioonist.

4.4.3. HOONE VÄLISPIIRETE ÕHULEKE

Hoone välispiirete õhuleke vastavalt määruses 58 „Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika“

toodud metoodikale. Energia arvutustes kasutada õhulekkearvu väärtust 1,5 kuupmeetrit tunnis

ruutmeetri kohta, kui hoone ehitamisel kavandatakse viia läbi õhulekkearvu mõõtmine. Hoone

ehitamisel tuleb läbi viia õhulekkearvu mõõtmine vastavalt kehtivale määrusele.

Piirete ja liitekohtade projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ka nende soojus- ja niiskustehnilise toimivusega ning tuleohutusnõuetega.

Kõik vuugid ja liitekohad tuleb hoolikalt tihendada ja kindlustada nii, et lõpptulemust ei rikuta kaablite või torustike paigaldusega. Aknad ja uksed tuleb paigaldada ja tihendada nii, et seina ja lengi ning lengi ja raami vahele ei jääks õhulekkekohti. Lisaks pragude täitmisele elastse montaaživahuga või tihendusvilla ribadega tuleb avatäidete lengi tihendada seinatarindiga ka teipimise teel.

Hoone teljel 1/E paiknevad rõdud (9tk) raudbetoonist plaat moodustab terviku vahelaeplaadiga on algselt soojustamata ja toimivad külmasillana.

4.4.4. NIISKUS

Piirdetarindid projekteeritud vastavalt selliselt, et oleks tagatud niiskustehniline turvalisus.

• Ehitusmaterjalide, -elementide, -toodete, -osade niiskus peab olema väiksem kui nende kriitiline niiskus.

• Hoonete piirdetarindi niiskustehnilise turvalisuse osutamisel tuleb lähtuda kõige raskematest sisekliimakoormustest, mis võiksid hoone kasutamisel esineda. Sisetemperatuuriks kasutada ehitusprojekti andmeid arvestades võimalikku kõrvalekallet taotlustasemest. Siseruumide niiskuslisana kasutada välisõhu temperatuuril <+5°C: +6g/m3 ja välisõhu temperatuuril >+20°C: +2g/m3.

• Piirdetarindite ja ruumi sisepindade temperatuuriindeks ei tohi langeda allapoole järgnevatest piirväärtustest:

- sisepindadel ja külmasildadel 0,80;

- aknaklaasidel ja -raamidel 0,70.

Ehitusprotsessil ja selle kavandamisel tuleb lähtuda RT 07-10832-et juhendkaardis antud juhistest.

Eelprojekti seletuskiri 24 / 36

Ehitustööde teostaja (nt. ehitusettevõtja) peab koostama ehitusplatsi vee- ja niiskuseohjamiskava, milles on esitatud kõigi tarindite kuivamis- ja kuivatamisvajadus eri töövõtjate lõikes. Kava sisu peab sisaldama järgmist:

• ilmastikukaitse põhimõtted ja täpsemad andmed kaitsmise kohta erinevatel tööetappidel;

• niiskusriskide kaardistus;

• kuivamisaja hinnangud/kaetavus ja selle seostumine ehitusgraafikuga, vajadusel täiendavad abinõud kuivamisaja lühendamiseks;

• ehitusaegne temperatuuri- ja niiskusolude ohjamine;

• kuivamisolude korraldamine;

• niiskusmõõtmiste kava;

• niiskuseohjamise organiseerimine, jälgimine ja järelevalve.

Objektimeeskonnast tuleb kava täitmise eest vastutavaks määrata kindel isik. Kava täitmisest ja selle tulemustest tuleb ehitusprotsessi käigus informeerida ka järelevalvet ning käsitleda ehituskoosolekutel. Vastutusrikaste töölõikude käivitamiseks on vajalik ka järelevalvepoolne nõusolek.

Kasutatavate materjalide puhul tuleb välja selgitada nende maksimaalne lubatud niiskussisaldus. Need on kättesaadavad kas tootja juhistest või pädevatest allikatest (nt. ViimistlusRYL).

Puitmaterjali kaaluline niiskussisaldus ei tohi ületada 16%M, kui tootja juhendites ei määrata teisiti. Puidu niiskuse kontrollmõõtmisel tuleb meeles pidada, et puiduniiskus võib olla pinnal madalam kui materjali sees ning valida sellest juhinduvalt ka sobiv mõõtemeetod.

Aurutihedalt suletavate (nt. katuslaed) ja niiskustundlike tarindite (s.h. soojustusvill) puhul tuleb vältida nende ilmastikutingimuste kätte jäämist. Selliste töölõikude kohale tuleb püstitada ajutine tuulutatav varjestus. Veeäravool (ka ajutistest) varjestustest tuleb korraldada nõnda, et vesi ei lekiks juba ehituse järgus ja valmis tarinditele, vajadusel rajada ajutine hüdroisolatsioon. Enne niiskustundlike materjalide paigaldamist tuleb kontrollida tööks vajalikke niiskus- ja temperatuuritingimusi. Vajadusel tuleb rakendada meetmeid (ventilatsioon, õhu kuivatamine jne.) sobivate keskkonnatingimuste saavutamiseks.

Enne põrandakatete paigaldamist tuleb määrata aluspinna niiskus vastavalt RT 14-10984-et ning jälgida, et mõõdetud väärtused ei ületaks materjali tootja poolt antud või pädevates allikates (nt ViimistlusRYL) antud piirväärtusi. Eelkõige tuleb seda tähele panna PVC rullmaterjali ja parkettpõranda paigaldamisel betoonplaadile.

Eelprojekti seletuskiri 25 / 36

4.5. KOORMUSED

4.5.1. KASUSKOORMUSED

Kasuskoormused vastavalt EVS-EN 1991-1-1:2002-le:

qk Qk

B - Bürooruumid 3,0 kN/m2 2,0 kN

E1 - Tehnoruumid 7,5 kN/m2 7,0 kN

H - Mittekäidavad katused 0,75 kN/m2 1,5 kN

Koondatud koormuse mõjupinnaks on ruut küljepikkusega 50mm.

Erikoormused sisseseadest, tehnoloogiast jms. vastavalt tellija andmetele.

Kergemad vaheseinad arvestatakse standardi EVS-EN 1991-1-1 punkt 6.3.1.2(8) järgi jaotatud ühtlase

pindkoormusena. Raskemad seinad, mida standard eraldi ei käsitle, arvestatakse vastavalt olukorrale

ja plaanilahendusele tegeliku joonkoormuse väärtusega.

Kergvaheseinte koormused:

gk≤1,0 kN/m 0,5 kN/m2

gk≤2,0 kN/m 0,8 kN/m2

gk≤3,0 kN/m 1,2 kN/m2

gk≥3,0 kN/m vastavalt tegelikule olukorrale

Koormused katuslaele päikesepaneelidest (koos ballastkoormusega):

qk=0,50 kN/m2

Horisontaalkoormus käsipuudele ja rinnatistele:

A 0,5 kN/m

C1…4 1,0 kN/m

C5 3,0 kN/m

E 2,0 kN/m

Riputuskoormused lagedele qk=0,3 kN/m2

Koormuste osavarutegurid:

• Alalised koormused (ebasoodne mõju) γG =1,2;

• Muutuvkoormused (ebasoodne mõju) γQ =1,5;

4.5.2. LUMEKOORMUS

Lumekoormuse normväärtus maapinnal: sk= 1,5 kN/m².

Hoone katusele vastav kujutegur: μ =0,8.

Normatiivne lumekoormus katusel (v.a. kuhjumine): sk= 1,2 kN/m².

Lisaks kasutatakse lumekoormuse täpsemaks määramiseks kuhjumisest tulenevaid erinevaid

lumekoormuse kujutegureid sõltuvalt katuse konstruktsioonist.

Koormuse osavarutegur: γQ =1,5.

Eelprojekti seletuskiri 26 / 36

4.5.3. TUULEKOORMUS

Koormuse osavarutegur: γQ =1,5.

4.5.4. ERAKORRALISED KOORMUSED

Erakorralised olukorrad ja avariikoormused määratakse vastavalt standardile EN 1991-1-7.

4.5.5. MUUD KOORMUSED

Tehniliste seadmete kaal tuleb arvestada täiendavate koondatud koormustena, lähtudes seadmete

spetsifikatsioonist.

Eelprojekti seletuskiri 27 / 36

4.6. NÕUDED TARINDITE TOLERANTSIDELE JA KVALITEEDILE

Uute konstruktsioonide rajamisele kehtestatavad nõuded:

Betoonipinnad

Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest, pole otseselt

seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindu käsitlev

dokument, mistõttu on kasutatud Eesti Betooniühingu juhendmaterjali BÜ4 2010:

- nähtavale jäävad betoonipinnad – klass A;

- varjatud konstruktsioonid (vundamendid, kergkonstruktsiooniga kaetud) - klass B

Kõikidele nähtavale jäävatele välisnurkadele teha faas 10x10mm.

Tolerantsid

Tolerantside arvväärtused lähtuvad EVS-EN 13670:2010 ja EVS-EN 13369:2018 nõuetest. Antud hoone

kuulub 2. järelevalveklassi ja talle on kohaldatud 1. tolerantsiklassi nõuded.

Suurimad lubatavad hälbed kohapeal valatavatele tarinditele on järgnevad:

- suurim telgede hälve ±10 mm

- suurim kõrgushälve ± 5 mm

- suurim kõrgushälve taldmikele ja vundamentidele +10 mm või -15 mm

- suurim paiknemis- ja mõõtmehälve ±10 mm

Ankrupoltide paiknemishälve

- poldigrupi tsenter 10 mm

- üksikpolt 3 mm

- poldi otsa kõrgus -5 mm või +10 mm

Raudbetoontoodete tolerantsid vastavalt standardile EVS-EN 13369:2018 ja 1. tolerantsiklassile.

Põrandad

Põrandate tolerantsid vastavalt Eesti Betooniühingu juhendmaterjali BÜ7 2023 , põranda

kvaliteediklass A-3-III. Põranda lubatud kõrvalekalle tasapinnast või nimikaldest:

Mõõtepikkus Erinevus tasapinnast

- Kuni 200mm ±2mm

- Kuni 700mm ±4mm

- Kuni 2000mm ±7mm

- Kuni 7000mm ±10mm

- Üle 7000mm ±14mm

Eelprojekti seletuskiri 28 / 36

Teras

Teraskonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011, EVS-EN 1090-2:2018

nõuetele.

1) Valmistustolerantsid

- Talade ja sidemete pikkus ±2mm, max ±5mm

- Tala või sideme toe raskuskeskme erinevus teoreetilisest ±5mm

- Sõrestiku mistahes sõlme hälve kavandatud telgjoone suhtes ±12mm, max ±18mm

- Sõrestiku võrguvarraste sirgushälve ±6mm

2) Montaažitolerantsid

- Talade kõrvalekalle teoreetilisest sirgjoonest 10mm

- Montaažitäpsus posti või toe suhtes ±5mm

- Montaažitäpsus kõrguse suunas ±10mm; aga nii, et kahe kõrvuti oleva toote kõrguste vahe

oleks <10mm

- Naaberpõrandate kõrgustase ±15mm

3) Ankrupoldid

- Ankrupoltide mõõdud ja nende asetus teha vastavalt joonistele

- Montaažitäpsus poldirühmas ±3mm

- Poldirühma montaažitäpsuse erinevus teoreetilisest ±10mm

- Erinevus kõrguse suunas ±10mm

Teraselementide põhiline tugevusklass ehitusteras S355J2.

Teraselemendid kruntida ja värvida vastavalt keskkonna saasteklassile ja kestvusklassile EVS-EN ISO

12944-1...5. Pinna puhastusaste SA 2½.

Elementide valmistamise ja monteerimise täpsus peab vastama normaaltolerantsidele / EVS 1090-

1:2009+A1:2011.

Elementide valmistamisel ja montaažil järgida standardi EVS 1090-1 juhiseid.

Keevitustööd tuleb teostada selliselt, et konstruktsiooni mõõtmed jääksid lubatud tolerantside

piiridesse. Keevitustööde klass C, teostusklass EXC2.

Kivikonstruktsioonid

Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 nõuetele:

1) Vertikaalsus

- Igas ühekordse hoone elemendis ±20 mm

- Kolme või enam korruselise hoone kõrgus ±50 mm

- Seinte nihutus ±20 mm

2) Sirgsus

- Iga meetri kohta ± 10 mm

- Iga 10m kohta ±50 mm

3) Paksus

- Seina kihid ± 5 mm või ± 5 % kihi paksusest, kumb on suurem

- Kergseina üldpaksus ± 10 mm.

Eelprojekti seletuskiri 29 / 36

Samuti tuleb lähtuda nii materjalide kui ka toodete valmistajate poolsetest nõuetest ja lubatavatest

tolerantsidest.

Ripplaed, vaheseinad ja muud mittekandvad konstruktsioonid

Käesolev projekt kirjeldab kandekonstruktsioonide mahtu ja lahendusi. Kõik teistes projektiosades

kajastuvad mittekandvad sekundaarsed konstruktsioonid (ripplaed, mittekandvad seinad jne)

kuuluvad projektimahtu ja tööde mahtu. Nende paigaldamisel peab järgima tootjapoolseid juhiseid,

vajadusel arvestada ka erilahenduste vajadusega. Näiteks ripplae kandetalade lisamise olukorras, kus

ei õnnestu ettenähtud sammuga riputeid kasutada.

Põhilised mittekandvad vaheseinad on kipskarkassist või kergplokist. Täpsemad mittekandvate seinte

kirjeldused on esitatud konstruktsioonitüüpide joonistel.

4.6.1. Betoonpinnad

Betoonipindade viimistluse kvaliteediklass sõltub eelkõige arhitektuursetest taotlustest, ega oleotseselt seotud pindadele esitatavate tolerantsinõuetega. Standardites puudub betoonipindukäsitlev dokument, mistõttu võib kasutada näiteks Soome Betooniühingu väljaannet BY 40.

Põrandate kulumiskindlus: klass 2 (BY45/BLY7)

4.6.2. Terasest kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Teraskonstruktsioonide teostusklasss: EXC2 (EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011)

Tolerantsid- ja kvaliteedinõuded tulenevad teostusklassist ja on kirjeldatud standardis EVS-EN 1090- 2:2008+A1:2011

Summaarne posti kalle korruse kõrguse h ulatuses: Δ=±h/300

Posti kõverus korruste vahel: Δ=±h/750

Eelpool on loetletud tähtsamate tolerantside arvväärtused, ülejäänud vt. EVS-EN 1090- 2:2008+A1:2011

4.6.3. Kivikonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 nõuetele:

- Vertikaalsus igas ühekordse hoone elemendis ±20 mm kolme või enam korruselise hoone kõrgus ±50 mm seinte nihutus ±20 mm

- Sirgsus iga meetri kohta ± 10 mm iga 10m kohta ±50 mm - Paksus seina kihid ± 5 mm või ± 5 % kihi paksusest, kumb on suurem kergseina üldpaksus ± 10

mm. Samuti tuleb lähtuda nii materjalide kui ka toodete valmistajate poolsetest nõuetest ja lubatavatest tolerantsidest.

Eelprojekti seletuskiri 30 / 36

4.7. HOONE KANDESKELETT

Hoone kandva karkassi moodustavad monoliitsetest raudbetoonppostidest süsteem, sammuga laoosas 6,0 meetrit, hoone külgedel 6,2 meetrit ja kontoriosas 7,7 meetrit. Katusekandjateks on laoosas terasfermid sildega 12,0 meetrit ja 18,0 meetrit. Hoone perimeetril ja kontoriosas on katuse kandvateks elementideks terastalad. Kontoriosa katus terastaladel kaetakse kandva terasprofiilplekiga. Hoone üldjäikus ja stabiilsus on tagatud vertikaalsete ning horisontaalsete konstruktsioonielementide koostööga koos diagonaalsete jäikussidemetega, millede täpsem lahendus töötatakse välja projekti edasistes staadiumites.

4.7.1. VUNDAMENT JA SOKKEL

Hoone on vundeeritud tald või lintvundamentidele.

Hoone sokliks on raudbetoonist kolmekihilised monteeritavad paneelid, mis toimivad samaaegselt tugimüürina, soojusisolatsioonina ja väljast fassaadina.

4.7.2. VÄLISSEINAD

Hoone välisseinad on esimese korruse mahus 500 mm kogupaksusega raudbetoonist kolmekihilised paneelid. Teise korruse mahus on välisseinad horisontaalselt paigaldatud 200 mm paksustest SW kergpaneelidest. Parapetiplekid on min 0,7 mm paksusest terasplekist, tsingitud ja pulbervärvitud tumedas toonis (RAL 7016 või analoogne) vastavalt keskkonnaklassile C3 (tsinkimine 275 g/m2+ pural). R/b SW-paneelide isolatsioonikihi paksus on valitud minimaalselt 200mm. U≤0,19 W/m2K.

4.7.3. SISESEINAD

Hoone kohtkindlad siseseinad on laotud 190mm paksustest õõnesbetoonplokkidest (Columbia kivi või analoog). Demonteeritavad ja modulaarse iseloomuga laopindade siseseinad on 150 - 200mm paksused horisontaalselt paigaldatud SW-kergpaneelidest. Eesmärgiga vältida seintekahjustuste teket laopinnal on osaliselt kergpaneelid tõstetud 1,5m betoonpaneelidele (160 mm). Tõstmata on jäetud kergpaneelidest põikiseinad ja kontoriploki poolsed seinajupid, et säilitada seinte nihutamise võimalus ja lisaukse kaasamise võimalus kontoriploki juures.

4.7.4. KATUSLAGI

Hoonel on 2% kaldega lamekatus. Kasutusel on PIR soojustus koos kivivillast tuulutussoontega jäiga soojustusplaadiga ja profiilpleki altpoolt tuleohutuskaalutlustel lisatud kivivillast soojustusega. Katuselt on sadevete ärajuhtimiseks ette nähtud sisemised sadeveelehtrid. Äravoolulehtrite, tuulutite, seadmete jms. paigaldamisel ja ehitamisel kasutada valmistaja poolt väljatöötatud tüüpseid sõlmlahendusi. Katuseisolatsiooni paksus ja tüüp valitakse selline, et täidetakse soojusläbivuse nõue U≤0,1W/m2K.

Katusel on tagatud ohutu liiklemine turvapollarite ja horisontaalse trossisüsteemiga (kukkumist takistav süsteem, mille maksimaalne kasutajate arv vastavalt tootja standardile). Katusel asetsevad suituseraldusluugid on varustatud metallvõrkudega et tagada liiklemisohutus katusel. Ehitusaegse katusel töötamise puhul lähtuda 920-5-2003 nõuetest ning Vabariigi Valitsuse määruse nr 377 „Töötervisehoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ ning enne projekteeritava turvapollari ja horisontaalse trossisüsteemi jõustumist tagada katusel ohutu liiklemine tootja poolt testitud mobiilsete kukkumiskaitsevankrite ja -piiretega. Katusele ligipääs on tagatud turvakorviga redeli kaudu. Hooldust vajavate seademete juurde on tagatud ohutu ligipääs.

Sadevee ärajuhtimise lahendus on kirjeldatud VK projektis.

Eelprojekti seletuskiri 31 / 36

4.7.5. PÕRAND PINNASEL

Põrand pinnasel rajatakse kiudbetoonplaatidest, altpoolt soojustatud vahtpolüstüroolplaatidega.

4.7.6. VAHELAED

Hoone kontoriploki vahelaed on monteeritavatest raudbetoon õõnespaneelidest. Tehnoruumi vahelagi ei ole koormustkandev ja on lahendatud sama kergpaneeliga millega on siseseinad. Tehnoplatvormi vahelagi on koormustkandev ning on lahendatud terastaladest kandva raami peale kinnitatud roostevabast terasest keerisrestiga. Terasest kandev raam on kinnitatud Columbia kivist siseseina külge.

Vahelagede lahendust on kirjeldatud EK projektis ja AR projekti graafilises osas.

4.7.7. VÄLISAVATÄITED

Uste ja akende plekid on min 0,7 mm paksusest terasplekist, tsingitud ja pulbervärvitud tumedas toonis (RAL 7016 või analoogne) vastavalt keskkonnaklassile C3 (tsinkimine 275 g/m2+ pural). Aknad ja välisuksed valitakse kolmekordse klaaspaketiga ja alumiiniumprofiilidest raamidega. U≤1,1 W/m2K.

Laopindade tõstanduksed on standardtõstega lae alla mõõtudega 4000 mm x 4200 mm. Valitud on vastupidava Stucco-pealispinna teraspaneelidega (välisviimistluseks on tume toon „Natural Slate NA18 Matt“ ning siseviimistluseks hele pind RAL 9002) ukselahendus koos jalgvärava ja klaaspaneelidega osaga. Tootja on Hörmann, toode SPU F42. Paneelijaotust on kirjeldatud täpsemalt AR projekti graafilises osas.

Välisavatäited lahendatakse detailsemalt projekteerimise järgmistes etappides.

4.7.8. SISEAVATÄITED

Siseavatäited lahendatakse detailsemalt projekteerimise järgmistes etappides.

Eelprojekti seletuskiri 32 / 36

4.8. MUUD KONSTRUKTSIOONID

4.8.1. Trepid

Hoone sisetrepid on projekteeritud monteeritavate elementidena. Trepilahendus lahendatakse detailsemalt projekteerimise järgmistes etappides.

4.8.2. Varikatused

Varikatused on kavandatud konsoolsetele terastaladele, mis kaetakse kandva terasprofiilplekiga. Tumedas toonis (RAL 7016 või analoogne) Terasprofiilplekile lisatakse niiskuskindel vineer ja SBS või PVC kate. Varikatused kaetakse alt terasvõrguga või perforeeritud terasplaadiga. Raudbetoon konstruktsioonide tulepüsivus tagatakse sarruse kaitsekihiga. Teraskonstruktsioonid tulepüsivus tagatakse tulekaitsevärviga.

4.8.3. Piirded

Kõik hoones kasutatavad piirded rajatakse kuumtsingitud ja pulbervärvitud terasest tumedas toonis (RAL 7016 või analoogne). Käsipuud roostevaba terasest.

Eelprojekti seletuskiri 33 / 36

4.9. EHITUSGEOLOOGILISED TINGIMUSED

Vastavalt Pinnaseuuringud OÜ teostatud geodeetilisele pinnaseuuringule (Töö nr 2026-02-01) on projektala ehitusgeoloogilised tingimused vastavad:

Uurimispiirkond jääb Harju lavamaale, moreentasandikule. Pinnakatte paksuseks mõõdeti puuraukudes 2,85…5,0 m. Aluspõhjaks on Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Kahula kihistu lubjakivi ja mergel. Pinnakate koosneb mullast, liivast ja moreenist. Moreen on sortimata või halvasti sorditud mandrijäätekkeline pinnas, koosnedes alates saueosakestest kuni kruusa- ja veeristeni. Uuringuala maapinna reljeef on tasane. Maapinna absoluutkõrgused uuringupunktides on 48,30…51,20 m vahemikus.

Järgnevalt on maa-ala geoloogilises lõikes esinevaid pinnaseid iseloomustatud lähtuvalt käesoleva uuringu andmetest kihi kaupa ülalt alla:

KIHT 1. Muld lasus tervel uuringualal maapinnal. Kihi paksuseks mõõdeti 0,25...0,7m.

KIHT 2. Mölline liiv (siSa). Kiht ilmus mullakihi all, maapinnast 0,45...0,7 m sügavusel, 0,25...0,35 m paksuse kihina. Pinnas on kohev ning paiguti savikas.

KIHT 3. Kruusa peen- ja keskliiv (fSa-mSa). Kiht ilmus maapinnast 0,3...1,0 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,4...1,65 m. Kiht on kohev kuni kesktihe, olles paiguti savikas. Paiguti võib kihis esineda munakaid. Moreenikompleks on sõltuvalt kihi tugevusomadustest jagatud tinglikult kaheks:

KIHT 4. Savimöllmoreen (grclSi) (pehme-sitke). Kihi pind lamab 0,25...0,7 m sügavusel, kus kihti paksus jäi 0,15 ja 0,85 m vahele. Kruusa sisaldus jäi sortimata pinnases valdavalt 10 ja 15 % vahele. Moreenis esineb liivaseid vahekihte. Löökpenetreerimisel oli keskmine löökide arv 20 cm läbimiseks N20=4 (1…8).

KIHT 5. Savimöllmoreen (grclSi) (poolkõva-kõva) lasub 0,6...2,65 m sügavusel maapinnast. Kihi paksus jäi puuraukudes 1,15 ja 4,05 m vahele. Kihi kruusa ja veeriste osakaal jäi valdavalt 10 ja 35 % vahele. Paiguti on kiht liivane. Kihis esineb ka lubjakivi veeriseid ja lahmakaid. Löökpenetreerimisel oli keskmine löökide arv 20 cm läbimiseks N20=49 (12…105). Löökpenetratsioon lubjakivi lahmakaid ei läbi ja katse jääb neile seisma.

KIHT 6. Murenenud lubjakivi. Laiguti on lubjakivi pealispind 0,35...0,40 m paksuselt murenenud. Murenenud lubjakivi lasub maapinnast 2,85...3,6 m sügavusel.

KIHT 7. Lubjakivi lasub maapinnast 3,2...5,0 m sügavusel. Kahula kihistu lubjakivi on puurimisandmetel kesktugev kuni tugev. Paiguti esineb kihis vähesel määral merglit.

Eelprojekti seletuskiri 34 / 36

Vastavalt Pinnaseuuringud OÜ teostatud geodeetilisele pinnaseuuringule (Töö nr 2026-02-01) on projektala põhjavee olukord vastavalt:

Pinnasevee ehk põhjavee esimese veekihi tase ilmus uurimistööde ajal (16.03.26.a.) puuraukudes maapinnast 0,2...3,05 m sügavusel. Suured kõikumised on tingitud uuringuala läheduses toimuvast raudteetunneli ehitusest, kus veetase on alandatud. Nendes punktides, kus on avatud sellised lõhed, mis on ühenduses selle alaga on oluliselt madalama veetasemega. Üldiselt on kinnistutele iseloomulik kõrge veetase ja selle tarbeks on varasemalt paiknenud ka alal põllumajanduslik drenaaž.

Püsiva veetaseme näol on tegemist vabapinnalise veelademega, mis toitub põhiliselt sademetest ja lumesulamisvetest. Vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või

hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

Eelprojekti seletuskiri 35 / 36

5. TEHNOSÜSTEEMID Hoone peakilbiruum ja veesõlm on lahendatud eraldi tehnoruumis esimesel korrusel. Ülejäänud tehnosüsteemid, mis teenindavad rendipindade lao- ja kontoripindasi, on ette nähtud laopinnal, tehnoplatvormil. Projekti tehnosüsteemid on lahendatud eraldi vastava projektiga.

Ruumid tuleb varustada ventilatsiooniga vastavalt normidele. Hoone küttesüsteem ja välispiirete konstruktsioonid peavad tagama ruumide normatiivse temperatuuri ja õhuniiskuse. Ruumides tuleb tagada normikohane valgustus

Hoonete tehnopindade lahendus on täiendavalt kirjeldatud AR projekti graafilises osas.

6. TULEOHUTUS Tegemist on TP1 tuleohutusklassi kuuluvate hoonetega. Eraldi tuletõkkesektsioonideks on jaotatud kontoriplokkide trepikoda ja osaliselt laopinnad. Suitsueraldus toimub läbi ajamiga avatavate suitsuluukide katusel (metallrestidega, et eemaldad kukkumisoht) ning käsitsi avatavate õhu kompenseerimisavade. Katusel olevate suitsuluugid on ette nähtud metallvõredega, et tagada kukkumisohutus katusel liiklemisel. Iga kontori teisel korruse kontoriruumides on hädaväljapääsune ette nähtud aken koos väljavisatava redeliga. Kõnealused hädaväljapääsud ei ole ette nähtud kasutusena kui rõduuksed ja on ette nähtud läbitavaks vaid hädaolukorras. Selle kinnistamiseks on akna vahetus läheduses või aknaklaasil ette nähtud ka vastavat infot edastav kleebis. Kõnealused aknad on projekteeritud korruse põrandast 700mm kõrgusele. Tuleohutuse tagamise detailne lahendus on lahendatud TO projektiga.

Tuleohutuslahendust on täiendavalt kirjeldatud TO projektis ja AR projekti graafilises osas.

7. RADOONIKINDLUS Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi (Eesti Geoloogiateenistus) on kohaliku omavalitsusena Rae vald kõrge või väga kõrde radooniriskiga omavalitsus, mistõttu eraldi radooniuuringut ei teostata. Vastavalt hoone asukohale on radoonitõkkeks ette nähtud pinnasel põranda mahus radoonitõkkekile. Radoonikile puhul peab kindlasti tihendama ja hermetiseerida kõik läbiviigud. Kuna kinnistu asub kõrge radoonisisaldusega pinnase piirkonnas siis radooni hoonesse sattumise vältimiseks tuleb tagada hea ehituskvaliteet. Pinnasega kokkupuutes oleva põranda liitekohtade, pragude ja läbiviikude hermetiseerimine tagavad normidele vastava radoonitaseme hoones. Hoone peab olema varustatud nõuetele vastava ventilatsioonisüsteemi ning maa-aluse radooniventilatsiooni torustikuga.

Eelprojekti seletuskiri 36 / 36

8. TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS

8.1. KASUTATUD TERVISEKAITSENORMIDE LOETELU

Projekt on koostatud vastavuses tervisekaitse nõuetega. Kõik kasutatavad ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning seadmed peavad omama Tervisekaitse kasutamisluba ja vastavaid sertifikaate. Ehitustööde korraldamisel tuleb järgida Vabariigi valitsuse määrust nr 377 08.12.1999.a “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitusel tuleb korraldada omanikujärelvalve. Kvaliteedi eest peab vastutama iga töövõtja omal erialal, vastutuse ulatus on vaja fikseerida töölepingutes. Ehitustööde lõpptulemuseks peab olema projektijärgne ja ekspluatatsiooniks valmis hoone koos heakorrastusega.

8.2. OHUTUSTEHNIKA

Ehitustöödel tuleb jälgida ohutustehnika nõudeid. Ohutuse eest vastutab täielikult ehituse töövõtja. Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuetest. Ehituskrundil peab olema tuletõrjemasinate juurdesõidu võimalus.

8.3. EHITUVAHENDID JA -MEETODID

Ehitustegevus ei tohi väljuda krundi piiridest rohkem, kui on projektiga lahendatud elementide ehitustöödeks vajalik (piirdeaed, juurdepääsud kinnistule Paemurru tänavalt, trassid). Ohtlikesse kohtadesse panna välja hoiatussildid ja liikumistõkked. Ehitustegevus peab vastama hea ehitustava põhimõtetele (ET - 1 0207 - 0068).

Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määruse nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“ § 7 lg 1 p 5 kohaselt peab enne ehitamise alustamist kooskõlastama vallavalitsusega meetmed, kuidas tagatakse ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus. Enne ehitustööde algust tuleb vastav kava Rae vallale esitada ja kooskõlastada.

Ehitaja peab tagama, et tema tegevuse käigus teele sattunud pori, tootmissaadused jms koristatakse koheselt, kuid hajaasustusalal mitte hiljem kui 24 tunni jooksul ja tiheasustusalal mitte hiljem kui 1 tunni jooksul nende sattumisest teele. Veose vedamisel peab liikleja kinnitama ja katma veose vastavalt, et veetava veose sattumine tee peale oleks välistatud. Liikleja peab koheselt koristama peale- ja mahalaadimisel või vedamise ajal mahakukkunud asjad/esemed, materjalid jms. Keskkonnaohtliku reostuse tekkimisest tuleb viivitamatult teavitada riiklikku keskkonnajärelevalve asutust ja Päästeametit ning vallavalitsust. Ehitaja peab juhinduma heakorra tagamisel Rae valla heaolueeskirjast (nr 60. Vastu võetud 17.11.2020).

Ehitusprotsesside käigus on ehitaja kohustatud järgima Rae valla heaolukorra määrust.

8.4. KESKKONNAMÕJUD

Ehitustööde käigus tekkivad jäätmed kogutakse krundil olevatesse jäätmeliikidekaupa kogumise prügikonteineritesse. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat litsentsi omav ettevõte. Konteinerite juurde tuleb tagada jäätmeveo teenindamiseks vajaliku transpordi juurdepääs.

8.5. RUUMIDE SISEKLIIMA

Ruumide sisekliima tagamise põhimõtted ja lahendused on toodud eraldi KVJ projektiosas.

Lisa 2. PRG_EP_AR-4-02_v04_Asendiplaan_2026-06-05.pdf

Tel: +372 626 1122 Veeb: innopolis.ee

E-mail: [email protected] Aadress: Valukoja 8/1, 11415 Tallinn

Käesolevat dokumenti ei saa paljundada, kasutada ega loovutada kolmandale isikule ilma INNOPOLIS INSENERID OÜ nõusolekuta

Staadium:

Töö nr.:

Joonise nr.:Joonise nimetus:

v04 Muudatus / väljaandmine

Pädev isik:

Projekti nimetus:

Ärinimi: Innopolis Insenerid OÜ reg. nr. 11297032

Tellija:

Projekti osa:

L.Soomann

IPI-2507

AR-4-02

ARHITEKTUUR

Asendiplaan

Põrguvälja tn 35 / 37 / 39, Lehmja küla, Rae vald, Harjumaa

Põrguvälja 35-37-39 laohooned

reg.nr 10176728

Kinnisvara Info AS

Projekti tunnus: PRG

Projekteerija:

Mõõtkava: 1:1000

v01 Esmane väljaandmine 12.09.2025

L.Soomann

Kontrollis:

K.Väljas

K.Väljas K.Väljas05.06.2026

TINGMÄRGID Kinnistu piir

Ehitusala piir

Kaitsevööndid / Servituudid

Proj. võrkaed, h=2m *

Proj. hoone

Pääs kinnistule

Pääs hoonesse

Proj. betoonkivi katend

Proj. asfaltkatend

Proj. murukatend

Proj. haljastus

Säilitatav haljastus

Piirdeaia servituut (1,4m)

Likvideeritav haljastus

Tuletõrjehüdrandi 200m raadius

Proj. perspektiivne haljastus (puud)

Prügikonteinerid

Lipumast

Perspektiivne autonoomse ühistranspordi koridor

Invaparkimine

Elektriauto laadimiskoht

Perspektiivne lisanduv parkimiskoht

* Tähis nihutatud kinnistu piirilt 0,5m sisse poole loetavuse tagamiseks“. (tegelikult paigaldada kinnistu piirile)

INVA

MÄRKUSED

GEOALUS - HADES GEODEESIA OÜ. TÖÖ NR: HG-4418, mai 2025. KOORDINAADID L-EST97 SÜSTEEMIS, KÕRGUSED EH2000 SÜSTEEMIS

Tiik

PEAKILBIRUUM

VEESÕLM

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

C7APV-1

APV-2

APV-3 APV-4

APV-5

APV-6

APV-7

APV-8

APV-9APV-10

APV-11

APV-12

500 5 000

18 127

5 000 500

7 442

2 700

7 080

2 700

9 150

7 353

65301:002:0438 Põrguvälja tee 41

65301:001:5792 Põrguvälja tee L17

65 30

1: 00

1: 61

05 Põ

rg uv

äl ja

te e

L2 0

65301:001:5793 Põrguvälja tee L9

65301:002:0445 Põrguvälja tee 45

65301:002:0152 Põrguvälja tee L9

65301:001:4624 Rukki põik 5

65301:002:0335 Künka tee 5a // Künka

65301:001:5782 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee T1

65301:002:0285 11330 Järveküla-Jüri tee

65 30

1: 00

2: 02

17 Põ

rg uv

äl ja

te e

L1 1

65301:001:3666 Põrguvälja tee L13

65301:001:6101 Juurdepääsutee lõik 1080

65301:002:0151 Põrguvälja tee 31

65 30

1: 00

1: 34

16 Põ

rg uv

äl ja

te e

L1 1

65301:001:5788 Juurdepääsutee lõik 1080

65301:002:0219 Põrguvälja tee 37a

x= 6582000

y= 548500

x= 6581900

y= 548500

Kraav

FOC kaabel

TP TP

PE 100 Ø280x25.4

Jä rv

ek ül

a- Jü

ri te

ASS-103

2HKontor

bet

48.75

+0.65

51866

27832

*27831

27830 *27831

27832

*27831

PE De110

PE D

e1 60

PE D

e2 00

PE D

e1 60

PE D

e2 00

Iru-Järveküla L006A

Iru-Järve L005

Ø10 00

toru põhi=46.15m toru peal=47.15m

Ø30 0b

toru põhi=46.09m toru peal=46.41m

2H Külmhoone

48.54

48.13

47.83

47.67

47.87

48.86

49.14

49.57

47.76

48.07

47.88

47.85

47.36

47.85

48.11

48.07

47.94

48.36

48.50

48.92

49.29

49.65

50.09

50.42

50.88 51.26

51.39

51.24

51.48 51.25 51.34

51.35

51.38

51.31 51.24 51.35 51.11

50.78

50.43

49.96

50.12

49.76

49.66 49.45

48.97 48.60

48.34 48.78 49.00 49.36 49.88 50.30 50.70 50.92

50.86 50.42 51.01

50.98

50.85

51.19

51.27

51.15

51.08

51.26

51.36

51.17 51.05

50.89

51.04

51.06

51.10

51.33 51.23

51.17 51.09

51.07

51.14 50.90

50.99 51.35

51.15

51.07

50.90

50.82

50.89

51.45

50.96

51.01

50.96 50.94

51.12

50.81 50.65

50.74

50 .54

50.43

50 .53

50.57

50.43 50.50

50.53

50.55

50.33

50.22

50.36

50.43

50.64

50.32 50.38

50.47

50.06

50.05 50.47

50.65 50.83 50.84 50.70

51.20

50.60

50.61 50.44

50.16

50.69

50.09

49.97

49.92

49.56

49.81

49.38 49.10

49.08 48.88 48.66

48.73 48.82 48.77

48.98

48.47 48.70 49.03

48.86

48.88

48.87

48.95 49.18

49.03 49.52 49.90

49.54

49.36

49.05

48.95 48.76

48.69

48.64 48.16

48.27

48.45

47.81

48.72

48.76

48.82

48.54 48.20

48.14

47.93

48.34 48.49

48.69

51.07

51.15

51.12

51.14

5 1.

22 5 2.

5 2.

5 3.

5 2.

5 3.

5 2.

5 1.

5 2.

77 5

1. 65

TE EK

AI TS

EV ÖÖ

ND 30

EHITUSALA PIIR

EL.ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 25m

Tartu mnt

Jä rv

ek ül

a- Jü

ri te

PÄÄSTEMEESKONNA

INFOPUNKT ATS KESKUS

PÄÄSTEMEESKONNA

INFOPUNKT ATS KESKUS

PEAKILBIRUUM

VEESÕLM

MAHUTI

TULETÕRJEHÜDRANDI

ASUKOHT

TEISE PROJEKTEERITAVA

TULETÕRJEHÜDRANDI

ASUKOHT

ESIMESE PROJEKTEERITAVA

PÄÄSTEMEESKONNA

INFOPUNKT ATS KESKUS

VEESÕLM PEAKILBIRUUM

13.6 6.215

Max 90° Horiz Max 10° Vert

1.88 6.4 1.4 1.4

7.8 1.4

2.52

4.78 1.46 2.745 1.23

3.975 0.655

Articulated Vehicle with Twin Steered Tractor Overall Length 16.500m Overall Width 2.550m Overall Body Height 3.691m Min Body Ground Clearance 0.426m Max Track Width 2.500m Lock-to-lock time 6.00s Curb to Curb Turning Radius 6.987m

Articulated Vehicle with Twin Steered Tractor

B12

B10

B11

20,0m

50,0m

5 000 9 000

5 000 1 500

1 500 5 000

9 150

500

15 150

109 400

1 500 5 000

7 371

2 500 13 150

85 400

500

5 000

10 000

5 000

1 500

5 000

9 000

1 500

2 700

46 400

61 400

65301:002:0216 Põrguvälja tee 35

65301:002:0218 Põrguvälja tee 37

65301:002:0220 Põrguvälja tee 39

HOONE A

HOONE B

HOONE C

±0,000=abs.+49,050

±0,000=abs.+50,600

±0,000=abs.+51,250

PIIRDEAED KRUNDIPIIRIL

INVA

LIPUMASTID

PERSPEKTIIVNE AUTONOOMSE ÜHISTRANSPORDI KORIDOR

6 7

8 9

10 11

12 13

14 15

16 17

19 20

22 23

24 25

27 28

29 30

32 33

35 36

37 38

40 41

42 43

44 45

46 47

49 50

51 52

53 54

55 56

57 58

59 60

61 62

63 64

66 67

68 69

70 71

72 73

74 75

76 77

78 79

80 81

1 2 3 4 5 6 7 8

9 10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

25 26 27 28 29

30 31

32 33 34 35 36 37 38

39 40 41 42 43 44 45

47 48 49 50 51

52 53

54 55 56 57 58 59 60

61 62

63 64

65 66

67 68

1 2 3 4

5 6

7 8

9 10

11 12

13 14

15 16 17 18

19 20 21 22

23 24 25 26

27 28

29 30

34 35

persp .ELpersp

.EL

persp .ELpersp

.ELpersp .ELpersp

.EL

persp.EL persp.EL

1 2

31 32

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk ja puud

LIUGVÄRAV

PIIRDEAED KRUNDIPIIRIL

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk ja puud

3 4

PIIRDEAED KAETUD RONITAIMEDEGA

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk

HOONE A KINNISTU TEHNILISED ANDMED KATASTRITUNNUS 65301:002:0220

PINDALA 14765,0 m2

SIHTOTSTARVE tootmismaa 75%, ärimaa 25%

KRUNDI TÄISEHITUSPROTSENT 28%

KRUNDI HALJASTUSPROTSENT 36%

HOONE A TEHNILISED ANDMED AADRESS: Põrguvälja 39

KASUTUSOTSTARVE 12529 Muu laohoone

EHITISEALUNE PIND 4167,5 m2

(sh. varikatus 205 m2 ) MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 4167,5 m2

(sh. varikatus 205 m2 ) SULETUD NETOPIND 4185,1 m2

SULETUD BRUTOPIND 4547,6 m2

MAAPEALSE OSA KORRUSTE ARV 2

MAA-ALUSE OSA KORRUSTE ARV 0

ABSOLUUTNE KÕRGUS +61,05 m

KÕRGUS 12,0 m

SÜGAVUS 0 m

PIKKUS 85,4 m LAIUS 46,4 m

MAHT 44349 m3

MAAPEALSE OSA MAHT 44349 m3

TULEOHUTUSKLASS TP1

LIFTIDE ARV 0

ELURUUMIDE PIND 0

MITTEELURUUMIDE PIND 4170,0 m2

KÖETAV PIND 4185,1 m2

TEHNOPIND 15,1 m2

HOONE C KINNISTU TEHNILISED ANDMED KATASTRITUNNUS 65301:002:0216

PINDALA 9228,0 m2

SIHTOTSTARVE tootmismaa 75%, ärimaa 25%

KRUNDI TÄISEHITUSPROTSENT 32%

KRUNDI HALJASTUSPROTSENT 30%

HOONE C TEHNILISED ANDMED AADRESS: Põrguvälja 35

KASUTUSOTSTARVE 12529 Muu laohoone

EHITISEALUNE PIND 2996,3 m2

(sh. varikatus 143,6 m2 ) MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 2996,3 m2

(sh. varikatus 143,6 m2 ) SULETUD NETOPIND 2979,0 m2

SULETUD BRUTOPIND 3239,0 m2

MAAPEALSE OSA KORRUSTE ARV 2

MAA-ALUSE OSA KORRUSTE ARV 0

ABSOLUUTNE KÕRGUS +63,25 m

KÕRGUS 12,0 m

SÜGAVUS 0 m

PIKKUS 61,4 m LAIUS 46,4 m

MAHT 31947 m3

MAAPEALSE OSA MAHT 31947 m3

TULEOHUTUSKLASS TP1

LIFTIDE ARV 0

ELURUUMIDE PIND 0

MITTEELURUUMIDE PIND 2962,3 m2

KÖETAV PIND 2979,0 m2

TEHNOPIND 16,7 m2

HOONE B KINNISTU TEHNILISED ANDMED KATASTRITUNNUS 65301:002:0218

PINDALA 15085,0 m2

SIHTOTSTARVE tootmismaa 75%, ärimaa 25%

KRUNDI TÄISEHITUSPROTSENT 35%

KRUNDI HALJASTUSPROTSENT 22%

HOONE B TEHNILISED ANDMED AADRESS: Põrguvälja 37

KASUTUSOTSTARVE 12529 Muu laohoone

EHITISEALUNE PIND 5276,7 m2

(sh. varikatus 201,6 m2 ) MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 5276,7 m2

(sh. varikatus 201,6 m2 ) SULETUD NETOPIND 5267,6 m2

SULETUD BRUTOPIND 5661,2 m2

MAAPEALSE OSA KORRUSTE ARV 2

MAA-ALUSE OSA KORRUSTE ARV 0

ABSOLUUTNE KÕRGUS +62,60 m

KÕRGUS 12,0 m

SÜGAVUS 0 m

PIKKUS 109,4 m LAIUS 46,4 m

MAHT 56829 m3

MAAPEALSE OSA MAHT 56829 m3

TULEOHUTUSKLASS TP1

LIFTIDE ARV 0

ELURUUMIDE PIND 0

MITTEELURUUMIDE PIND 5250,5 m2

KÖETAV PIND 5267,6 m2

TEHNOPIND 17,1 m2

NR. X Y

A1 6581936,195 548544,157 *

A2 6581936,932 548545,065 *

A3 6581966,165 548581,098 *

A4 6581966,902 548582,007 *

A5 6581900,583 548635,811 *

A6 6581899,846 548634,903 *

A7 6581870,612 548598,87 *

A8 6581869,875 548597,961 *

B1 6581946,154 548666,069

B2 6581949,022 548678,441

B3 6581950,19 548678,17

B4 6581969,162 548759,999

B5 6581967,995 548760,27

B6 6581970,864 548772,642

B7 6581925,663 548783,122

B8 6581922,794 548770,75

B9 6581921,626 548771,021

B10 6581902,653 548689,192

B11 6581903,822 548688,921

B12 6581900,953 548676,549

C1 6581971,304 548802,44

C2 6581972,444 548802,175

C3 6581986,312 548861,989

C4 6581985,172 548862,253

C5 6581939,971 548872,733

C6 6581938,832 548872,997

C7 6581924,964 548813,184

C8 6581926,103 548812,92

* v03 muutunud koordinaadid

Lisa 3. 4625_EP_TL-4-01_v04_Asendiplaankoosvertikaalplaneeringuga.pdf

PEAKILBIRUUM +

PV TEHNORUUM

VEESÕLM

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

EHITUSALA PIIR

PÄÄSTEMEESKONNA

INFOPUNKT ATS KESKUS

PÄÄSTEMEESKONNA

INFOPUNKT ATS KESKUS

MAHUTI

TULETÕRJEHÜDRANDI

ASUKOHT

TEISE PROJEKTEERITAVA

TULETÕRJEHÜDRANDI

ASUKOHT

ESIMESE PROJEKTEERITAVA

PÄÄSTEMEESKONNA

INFOPUNKT ATS KESKUS

VEESÕLM

PEAKILBIRUUM +

PV TEHNORUUM

VEESÕLM

PEAKILBIRUUM +

PVTEHNORUUM

50,0m

PIIRDEAED KRUNDIPIIRIL

LIPUMASTID

PERSPEKTIIVNE AUTONOOMSE ÜHISTRANSPORDI KORIDOR

27 28

29 30

31 32

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk ja puud

LIUGVÄRAV

PIIRDEAED KRUNDIPIIRIL

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk ja puud

PIIRDEAED KAETUD RONITAIMEDEGA

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk

persp .ELpersp

.EL

persp .ELpersp

.ELpersp .ELpersp

.EL

persp.EL persp.EL

911

934

922

931

931 TE EK

AI TS

EV ÖÖ

ND 30

TEEKAITSEVÖÖND 50m

2.70

INVA

934

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70 3.60

5.00

1.50

6. 04

5.00

2.70

1.50

5.33

10.43

5.00

1.50

5.002.70

5.00 9.01

5.00 7.21

28.13

5.00 9.00

5.00 7.50

15.03

15.00 5.00

9.04

5.00

9.00

10.02

11.15

12.50

7.3327.90

911

221 (I suurusgrupp)

934

2.70

911

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

3.60

2.70

5.00

911

5.00 2.70

2.70

5.00

2.70

5.00

5.00 5.00

2.70

934

3.60

3.60 3.60

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

3.60 3.60

2.70

934

93 4

934

R8.00

911 911

911

94351.00

51.10

51.20

51.30

51.40

51.50

51.60

51.70

51.80

51.90

52.00

52.10

52.20

52.30

52.40

52.50

52.60

52.70

52.80

52.90

48.50

48.60

48.70

48.80

48.70

48.80

48.90

49.00

49.10

49.20

49.30

49.40

49.50 49.60 49.70

49.80

49.90 50.00

50.10

48.90

49.00

49.10

49.20

50.30 50.40

50.20

50.30

50.40

50.50

50.60

50.70

50.80 50.90

51.00

50.50

50.60

50.70

50.80

50.90

51.00

51.10

50.10 50.10

50.10

50.20

50.20 50.30

50.30

50.40

50.40 50.40

50.50

50.60

50.70

50.80

50.90

51.00

50.70 50.80 50.90 51.00

50.90

50 .9

50.90

50 .9

51 .0

50.80 50.90

51.00 50.80

50.90

51.00

50.91

50.95

51.02

50.79

50.76 50.90

51.00 50.80

50.90

51.00

50 .9

51 .0

50.80

50 .9

51 .0

50.95

51.00

50.95

50.90

50.45

50.35

50.35 50.35

50.25

50.20 50.23

50.28

50.30 50.30

50.2050.30

50.20 50.10

50.20

50.23

48.56

48.60

48.40

48.90

48.86

48.80

48.72

48.80

48.75

48.70

48.80

48.65

48.75

48.90

48.80

48.75

48.80

48.90

48.70

48.80

48.50

48.60

48.70

48.80

48.70

48.80

48 .7

48.70

48.60

48.70

48 .7

48.80

48.60

48.70

48.80

48.45

48 .7

48 .80

48.60

48 .7

48.70

48 .8

48 .7

48 .8

0 48

.6 0

48 .7

48 .8

48.60

48.70

48.80

48.70

48.80

48 .6

48.70

48.60

48.70

48.60

48.60 48.70

48.80

221

53 .0

53.00

53 .0

53.00

52.90

52.80

53.00

52.90

52.80

52.90

921a

11330 Järveküla-Jüri tee, km 7.40

13.43

9.14

5.10 6.10

23.35

n=1:2

5.17

2.70

50.2050 .2

48 .80

48.60

931

el. autode laadija 22kW (kahele autole)

Liugvärava toide

SK-01

SK-02

Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga Gaasitoru paiknemissügavus 42.77 abs

Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga Gaasitoru paiknemissügavus 49.01 abs

Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga Gaasitoru paiknemissügavus 49.70 abs

Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga Gaasitoru paiknemissügavus 50.00 abs

Liugvärava toide

Gaasi liitumispunkt - maakraan DN25

G 3

G3 G3

G 3

G3 G3

G 3

G3 G3

K31

K31 K31 K31

K21

K21 K21

K21

K21 K21

K21

K21 K21

K21

K21 K21

K21

K21 K21

K21

K11

K11 K11

K11

K11 K11

K21 K21

K21

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS 2

V11 V11

V11

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS 2

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V1 1

V11 V11

V1 1

K3 1

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K11 K11

V11 V11

K11 K11

KS2 KS2

KS2

KS 2

K31

K21

K21 K21

K2 1

K21

K21 K21

K2 1

K21

K21 K21

L=78,2m i=0

K31 K31

K31

V11

V11 V11

Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga Gaasitoru paiknemissügavus 49,70 abs

MAHUTI 6 0 m

MAHUTI 6 0 m³

MAHUTI 5 0 m

MAHUTI 5 0 m³

MAHUTI 6 0 m

Põrguvälja tee 39 veevarustuse liitumispunkt (maakraan MK-3; DN32)

Põrguvälja tee 35 veevarustuse liitumispunkt (maakraan MK-1; DN32)

Põrguvälja tee 37 veevarustuse liitumispunkt (maakraan MK-2; DN32)

Põrguvälja tee 39 kanalisatsiooni liitumispunkt (maakraan MK-3)

Põrguvälja tee 35 kanalisatsiooni liitumispunkt (maakraan MK-1)

Põrguvälja tee 37 kanalisatsiooni liitumispunkt (maakraan MK-2)

MUUDATUS KUUPÄEV PROJEKTEERIS SELGITUS

Mõõdistamise aeg:Geoaluse töö nr:Geoaluse koostaja: Hades Geodeesia OÜ HG-4418 mai 2025.a.

VASTUTAVPROJEKTEERIS

OBJEKT

KUUP.

STAADIUM

TELLIJA

PROJEKT

MÕÕTKAVA

JOONISE NIMI

JOONISE NR REV

TÖÖ NR

5/11/2026 ViaVelo Inseneribüroo OÜ; reg.kood 11712139; Valukoja 10, 11415 Tallinn; Tel: 5172182, [email protected]; www.viavelo.ee; MTR: EEK001192; EPE001115; ELK000063; EEP003424

EPJ. ViitmannJ.Viitmann

1:500 4-01

Asendiplaan koos vertikaalplaneeringuga 4625

Põrguvälja tee 35/37/39

Põrguvälja tee 35/37/39 laohooned. Kinnisvara Info AS

Proj. kanalisatsiooni vaatluskaev Proj. sademeveekanalisatsiooni vaatluskaev Proj. läbiviik vundamendist

Proj. veevarustuse maakraan Proj. veevarustuse sõlm

Proj. kinnistusisene olmereovee kanalisatsioon K11

KK-1 SK-1 KV/SV-1

MK-1 V-1

Proj. veesisendVS-1

Proj. õlipüüduri sisendOPS-1 Proj. õlipüüduri väljundOPV-1

Proj. kinnistusisene sademevee kanalisatsioon K21 Proj. kinnistusisene sademevee kanalisatsioon K31 parklast (suunatakse õlipüüdurisse) Proj. kinnistusisene veevarustus V11 Olemasolev kanalisatsioon

Olemasolev sademeveekanalisatsioon Olemasolev veevarustus

Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev gaasitrass

Olemasolev sidetrass

Proj. kanalisatsiooni väljaviikKV-1 Proj. õlipüüdurÕP-1

Olemasolev kanalisatsioonikaev Olemasolev veevarustuse maakraan

Proj. kinnistusisene surveline kanalisatsioon KS2

Proj. kinnistuväline veevarustus V1 Proj. kinnistuväline olmereovee kanalisatsioon K1

Proj. tuletõrjeveevarustus V2

Proj. tuletõrjehüdrantH-1

Proj. kinnistusisene gaasitrass G3

Olemasolev dreenaaž Likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud

TINGMÄRGID Projekteeritud tänavavalgusti terasmastil

Projekteeritud madalpinge kaabelliin (X-kaablite arv)

Projekteeritud välisvalgustuse kaabelliin (X-kaablite arv) Projekteeritud sidekanalisatsioon (D100) Projekteeritud sidekanalisatsioon (D50) Projekteeritud el. autode laadijate toitekaabel kaabliredelil Projekteeritud sidekanalisatsiooni kaev

Asendiplaan, teed ja liikluskorraldus

Teekaitsevööndi piir

Katastriüksuse/kinnistu piir

Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1)

Projekteeritud betoonkivisillutis kõnniteel (tüüp 2)

Projekteeritud asfaltkatte serv

Projekteeritud sõidutee bet. äärekivi (h = 10 cm)

Projekteeritud sõidutee bet.äärekivi (h = 15 cm)

Projekteeritud horisontaal24.00

Projekteeritud kõrgusarv 22.35

Projekteeritud nõlv 1:1.5

Projekteeritud teekattemärgistus(valge/kollane)95 1

923b

Projekteeritud restkaev

Projekteeritud renn resti kõrgusarvuga RENNKANAL

15.45

Projekteeritud haljasala (tüüp 4)

221 ( I suurusgrupp)

Projekteeritud liiklusmärgi post koos märgiga

Projekteeritud teepeenra serv

Projekteeritud betoonkivisillutis parkimiskohad (tüüp 2.1)

Projekteeritud sõidutee gr. äärekivi (h = 10 cm) Projekteeritud sõidutee gr. äärekivi (h = 4 cm) Projekteeritud sõidutee gr. äärekivi (h = 0 cm)

Projekteeritud täringukivisillutis (tüüp 3)

Projekteeritud sõidutee bet.äärekivi (h = 0 cm)

Olev teekattemärgistus

Projekteeritud tähispost kollase helkuriga

Olev horisontaal24.00

AR TINGMÄRGID Ehitusala piir

Kaitsevööndid / Servituudid

Proj. võrkaed, h=2m *

Pääs hoonesse

Proj. haljastus (puud)

Likvideeritav haljastus (puud)

* Tähis nihutatud kinnistu piirilt 0,5m sisse poole loetavuse tagamiseks“. (tegelikult paigaldada kinnistu piirile)

Lipumast

Invaparkimine

Elektriauto laadimiskoht

Perspektiivne autonoomse ühistranspordi koridor

Proj. perspektiivne haljastus (puud)

INVA

16,5 sadulrongi pöördekoridor (väline gabariit)

Projekteeritud sõidutee asfaltbetoonkate (tüüp 1.1)

Projekteeritud nõlva kindlustus kookosmatiga NGS1

Kinnistute juurdepääs riigiteelt 11330 Järveküla-Jüri tee, km 7,02.

Rattaparkimine

Pääs kinnistule

Prügikonteinerid (süvistatud)

Projekteeritud puudega inimeste parkimiskoht

Projekteeritud elektriautode parkimis/laadimiskoht

Lisa 4. PRG_EP_VKV-4-01_v05_Asendiplaan_2026-06-15.pdf

911

934

922

931

931 TE EK

AI TS

EV ÖÖ

ND 30

TEEKAITSEVÖÖND 50m

2.70

INVA

934

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.0 0

2.70

5.00

2.7 0

5.0 0

2.70 3.60

5.0 0

1.50

6. 04

5.0 0

2.70

1.5 0

5.33

10.43

5.00

1.50

5.0 02.70

5.00 9.01

5.00 7.21

28.13

5.00 9.00

5.00 7.50

15.53

15.505.0 0

9.0 4

5.0 0

9.0 0

15.50

12.65

12.50

7.3327.90

911

221

934

2.7 0

911

2.7 0

2.70

5.0 0

2.70

5.0 0

2.70

5.00

2.7 0

5.00

2.70

3.60

2.70

5.00

911

5.00 2.7 0

2.7 0

5.00

2.70

5.00

5.00 5.00

2.70

934

3.60

3.60 3.60

2.70

5.00

2.70

5.00

2.70

5.00

3.60 3.60

2.70

934

93 4

934

R8.00

911 911

911

943

221

70 351

53 .0

53.00

921a

11330 Järveküla-Jüri tee, km 7.40

13.43

9.14

5.10 6.10

23.35

n=1:2

5.17

3.6 0

2.7 0

931

PEAKILBIRUUM

VEESÕLM

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

persp ektiiv

siss epääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

perspektiivne

sissepääs

x= 6582000

y= 548500

x= 6581900

y= 548500

EHITUSALA PIIR

VEESÕLM PEAKILBIRUUM

50,0m

PIIRDEAED KRUNDIPIIRIL

INVA

LIPUMASTID

PERSPEKTIIVNE AUTONOOMSE ÜHISTRANSPORDI KORIDOR

6 7

8 9

10 11

12 13

14 15

16 17

19 20

22 23

24 25

27 28

29 30

32 33

35 36

37 38

40 41

42 43

44 45

46 47

49 50

51 52

53 54

55 56

57 58

59 60

61 62

63 64

66 67

68 69

70 71

72 73

74 75

76 77

78 79

80 81

1 2 3 4

5 6 7 8

9 10 11 12 13 14 15 16

17 18 19 20 21 22 23

25 26 27 28 29

30 31

32 33 34 35 36 37 38

39 40 41 42 43 44 45

47 48 49 50 51

52 53

54 55 56 7 58 59 60

61 62

63 64

65 66

67 68

1 2 3 4

5 6

7 8

9 10

11 12

13 14

15 16 17 18

19 20 21 22

23 24 25 26

27 28

29 30

34 35

persp .ELpersp

.EL

persp .ELpersp

.ELpersp .ELpersp

.EL

persp.EL persp.EL

1 2

31 32

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk ja puud

LIUGVÄRAV

PIIRDEAED KRUNDIPIIRIL

3 4

PIIRDEAED KAETUD RONITAIMEDEGA

PRÜGIALA VARJAV HALJASTUS - igihaljas hekk

Sademevee eelvooluks olev olemasolev betoonist 300 drenaaz ning Tartu mnt alt läbi minev 1000 truup tuleb läbi pesta ning teostada kaameravaatlus

Proj. tuletõrjehüdrant H-2 STORZ 5" ühendusliitmikuga (vt tuletõrje veevõtukoha projekt nr. 25-03)

K31

K31 K31 K31

K21 K21

K21

K21 K21

K21

K21 K21

K21

K21 K21

K21

K11

K11 K11

K11

K11 K11

K21 K21

K21

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS 2

V11 V11

V11

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS2

KS2 KS2

KS 2

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V11

V11 V11

V1 1

V11 V11

V1 1

K3 1

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K31 K31

K31

K11 K11

V11 V11

V11

K11 K11

KS2 KS2

KS2

KS 2

K31

K21

K21 K21

K2 1

K21

K21 K21

L=78,2m i=0

L=79,8m i=0

K31 K31

K31

V11

V11 V11

G 3

G3 G3

G 3

G3 G3

G 3

G3 G3

2.50

el. autode laadija 22kW (kahele autole)

Liugvärava toide ASS-103

SK-01

SK-02

Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga Gaasitoru paiknemissügavus 49,70 abs

m 1:1

MAHUTI 6 0 m

MAHUTI 5 0 m

m 1:1

MAHUTI 5 0 m

MAHUTI 6 0 m

m 1:1

PVC De200

Vaatluskaev SK-1 - projekteeritud sademeveekanalisatsiooni liitumine ol. olevaga d300 drenaažikollektoriga

Olmekanalisatsiooni voolurahustuskaev KVK-1, D800/500

Põrguvälja tee 39 veevarustuse liitumispunkt (maakraan MK-3; DN32)

Põrguvälja tee 35 veevarustuse liitumispunkt (maakraan MK-1; DN32)

Põrguvälja tee 39 olmekanalisatsiooni pumpla RP-1, D1200/600

Põrguvälja tee 37 olmekanalisatsiooni pumpla RP-2, D1200/600

Põrguvälja tee 35 veemõõdukaev VK-3, D1200/640

Põrguvälja tee 37 veevarustuse liitumispunkt (maakraan MK-2; DN32)

Põrguvälja tee 37 veemõõdukaev VK-2, D1200/640

Põrguvälja tee 39 veemõõdukaev VK-1, D1200/640

Põrguvälja tee 39 kanalisatsiooni liitumispunkt (maakraan MK-3)

Põrguvälja tee 35 kanalisatsiooni liitumispunkt (maakraan MK-1)

Põrguvälja tee 37 kanalisatsiooni liitumispunkt (maakraan MK-2)

Kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk piiratakse De 110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega (max 9 l/s)

Põrguvälja tee 37 olmekanalisatsiooni pumpla RP-2, D1200/600

Proj. tuletõrjehüdrant H-1 STORZ 5" ühendusliitmikuga (vt tuletõrje veevõtukoha projekt nr. 25-03)

Proj. tuletõrjeveemahuti täitetorustiku veemõõdukaev D1200 (vt tuletõrje veevõtukoha projekt nr. 25-03)

Proj. kanalisatsiooni vaatluskaev

VKV LEGEND:

Proj. sademeveekanalisatsiooni vaatluskaev Proj. sademeveekanalisatsiooni restkaev Proj. läbiviik vundamendist

Proj. veevarustuse maakraan Proj. veevarustuse sõlm

K11 Proj. kinnistusisene olmereovee kanalisatsioon K11

KK-1 SK-1 R-1 KV/SV-1

MK-1 V-1

Proj. veesisendVS-1

Proj. õlipüüduri sisendOPS-1 Proj. õlipüüduri väljundOPV-1

K21 Proj. kinnistusisene sademevee kanalisatsioon K21 K31 Proj. kinnistusisene sademevee kanalisatsioon K31

parklast (suunatakse õlipüüdurisse) V11 Proj. kinnistusisene veevarustus V11

K K Olemasolev kanalisatsioon SK SK Olemasolev sademeveekanalisatsioon

V V Olemasolev veevarustus

Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev gaasitrass

Olemasolev sidetrass

Proj. kinnistu piir

Proj. kanalisatsiooni väljaviikKV-1 Proj. õlipüüdurÕP-1

Olemasolev kanalisatsioonikaev Olemasolev veevarustuse maakraan

KS2 KS2 Proj. kinnistusisene surveline kanalisatsioon KS2

V1 V1 Proj. kinnistuväline veevarustus V1 K1 K1 Proj. kinnistuväline olmereovee kanalisatsioon K1

Proj. tuletõrjehüdrantH-1

G3 G3 Proj. kinnistusisene gaasitrass G3

D D Olemasolev dreenaaž Likvideeritavad olemasolevad tehnovõrgud

Proj. madalpingekaabel W1 (X-kaablite arv) Proj. välisvalgustuse kaabel W1.1 (X-kaablite arv) Proj. sidekanalisatsioon Proj. tänavavalgusti

Kasutusõiguse ala

FailTöö nr.

Projekt

Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija

StaadiumVastutav spetsialist Joonis

Rivo Nõmmistu

Lehmja küla Rae vald Harjumaa

Põrguvälja 35-37-39 laohooned

Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud

020/2025

Eelprojekt

OVIRA CONSULT OÜ Reg. nr. 16901355 MTR nr. EEP005035; EEO004415 Tel. +372 5811 7553 www.ovira.ee

Asukoht

VKV-4-011:50015.06.2026PRG_EP_VKV-4-01_v04_Asendiplaan_2026-06-11

Torustike asendiplaan

Märkused: 1. Asendiplaani alusena on kasutatud Hades Geodeesia OÜ poolt koostatud Harju maakond, Rae vald, Assaku

alevik, Põrguvälja tee 35, 37 ja 39 maa-ala plaani tehnovõrkudega, Töö nr: HG-4418, mai 2025.a. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

2. Lähteülesandena kasutatud Innopolis Insenerid OÜ poolt koostatud Põrguvälja 35-37-39 laohooned, Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud, Töö nr IPI-2507.

3. Gaasitorustikuga ristumine ja/või pikikulgemine k.a. abs. kõrgus või gt sügavus tähistada geodeedi poolt enne ehituse algust.

4. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.

Porguvalja tee 35, Porguvalja tee 37 ja Porguvalja tee 39 kinnistute ehitusloa eelnou kooskolastamine markustega.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Aruküla tee 9

75301, Harju maakond, Rae vald,

Jüri alevik

Teie 20.07.2026 nr 513812

Meie 22.07.2026 nr 7.1-2/26/18872-10

Põrguvälja tee 35, Põrguvälja tee 37 ja

Põrguvälja tee 39 kinnistute ehitusloa

eelnõu kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Assaku

aleviku Põrguvälja tee 35, Põrguvälja tee 37 ja Põrguvälja tee 39kinnistute ehitusloa eelnõu

(menetlus nr 513812).

Põrguvälja tee 35 kinnistu (katastritunnus 65301:002:0216) asub riigitee nr 11330 Järveküla-Jüri

tee km 7,01-7,03 kaitsevööndis.

Põrguvälja tee 37 kinnistul (katastritunnus 65301:002:0218) ei ole puutumust riigiteede ega nende

kaitsevöönditega.

Põrguvälja tee 39 kinnistu (katastritunnus 65301:002:0220) asub riigitee nr 2 Tallinna-Tartu-Võru-

Luhamaa tee km 9,64-9,79 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse järgmiste ehitiste ehitamiseks:

1. Põrguvälja tee 35 kinnistule

1.1. Laohoone (EHR kood 121445881);

1.2. Tuletõrje veevõtukoht (EHR kood 221493870);

1.3. Piirdeaed ja liugvärav (EHR kood 221493881);

1.4. Hoone PV-süsteem katusel (EHR kood 221493966);

1.5. Gaasitorustik (EHR kood 221495062);

1.6. Elektriauto laadimistaristu (EHR kood 221495119).

2. Põrguvälja tee 37 kinnistule

2.1. Laohoone (EHR kood 121445880);

2.2. Tuletõrje veevõtukoht sealhulgas hüdrant (EHR kood 221493879);

2.3. Piirdeaed ja liugvärav (EHR kood 221493881);

2.4. Hoone PV-süsteem katusel (EHR kood 221493958);

2.5. Gaasitorustik (EHR kood 221495030);

2.6. Elektriauto laadimistaristu (EHR kood 221495115).

3. Põrguvälja tee 39 kinnistule

3.1. Laohoone (EHR kood 121445879);

3.2. Tuletõrje veevõtukoht sealhulgas hüdrant (EHR kood 221493879);

2 (3)

3.3. Piirdeaed ja liugvärav (EHR kood 221493881);

3.4. Lipumastid (EHR kood 221493882);

3.5. Elektriauto laadimistaristu (EHR kood 221493884);

3.6. Hoone PV-süsteem katusel (EHR kood 221493904);

3.7. Gaasitorustik (EHR kood 221495010).

Ehitusloa aluseks on „Põrguvälja 35-37-39 laohooned. Ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr IPI-2507“

projekt (peaprojekteerija Innopolis Insenerid OÜ) koos eriosade projektidega.

Oleme jätnud ehitusloa kooskõlastamata ning esitanud nõuded riigiteega ühendamiseks

28.11.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/18872-2. Täiendavad märkused oleme esitanud ehitisregistris

20.04.2026.

Korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projekte on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Samuti on sõlmitud ristumiskoha ehitamise leping nr 7.1-1/26/18872-8.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa

aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile:

ristumiskoht peab olema välja ehitatud vastavalt ristumiskoha ehitamise lepingus nr 7.1-

1/26/18872-8 esitatud tingimustel ja Transpordiametile üle antud enne mistahes hoonele ehitamise

alustamise teatise esitamist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 513812) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele kooskõlastus ei laiene.

5. Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni torustik tuleb rajada Transpordiameti 17.02.2026

kirjaga nr 7.1-2/26/2388-2 kooskõlastatud projekti „Veevarustuse ja kanalisatsiooni

välisvõrk (VKV). Assaku alevik, Põrguvälja tee 35, 37, ja 39 kinnistute veevarustuse ja

reoveekanalisatsiooni liitumispunktide projekteerimine“ kohaselt (menetlus nr 534461).

6. Kooskõlastus ei laiene reklaamtahvlile ja/või mistahes liiklusvälisele teabevahendile.

Nende paigaldamiseks tuleb Transpordiametile esitada eraldi kooskõlastustaotlus koos

täpse kujunduse, kauguse ja paiknemissuunaga, et oleks võimalik hinnata liiklusseaduse §

53 nõuetele vastavust.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Lisa: - Lisa 1. PRG_EP_AR_EK-3-01_v04_Seletuskiri_2026-06-05 - Lisa 2. PRG_EP_AR-4-02_v04_Asendiplaan_2026-06-05 - Lisa 3. 4625_EP_TL-4-01_v04_Asendiplaankoosvertikaalplaneeringuga - Lisa 4. PRG_EP_VKV-4-01_v05_Asendiplaan_2026-06-15

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
EHR- Harju maakond, Rae vald, Assaku alevik, Põrguvälja tee 39 rajatiste ehitusloa taotlus, menetlus nr 513812	20.07.2026	4	7.1-2/26/18872-9	Sissetulev kiri	transpordiamet	Rae Vallavalitsus

Kiri

Dokumendi eemaldamise taotlus

Failid

Digiallkirjad

Seosed