Ettepanekud detailplaneeringu LSK-le ja KSH algatamata jätmise otsusele

Tallinn 2024

Pärnu maakond, Tori vald, Are alevik Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

2

Nimetus: Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Pärnu Graniit OÜ Reg nr 1212598

Tel +372 5648 0117 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 505 9914 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)

Töös osales: Heli Aun

Töö versioon: 29.02.2024

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus ........................................................................................ 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Pärnu maakonna planeering ...................................................................................... 7

2.2 Are valla üldplaneering .............................................................................................. 7

2.3 Koostatav Tori valla üldplaneering ............................................................................ 8

3 Mõjutatav keskkond .......................................................................................................... 9

4 Võimalikud keskkonnamõjud ........................................................................................... 13

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine .......................................................... 13

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele ............................................................................................ 13

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ......................................... 13

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn 14

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................... 14

4.4.2 Jääkreostus....................................................................................................... 14

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................. 15

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................ 15

4.6 Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................... 16

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus.................................................................................. 16

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ................................................................. 16

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .................... 16

4.10 Muud aspektid ......................................................................................................... 16

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 18

Kasutatud materjalid................................................................................................................ 19

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673) planeeringust huvitatud isiku tellimusel. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153), töös osales keskkonnakonsultant Heli Aun. Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Eelhinnangu sisus lähtuti ekspertide erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste negatiivsete keskkonnamõjude esinemise kohta.

KeHJS § 33 lg 1 p 3 kohaselt on KSH kohustuslik kui tegu on detailplaneeringuga, mille alusel kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust. Eelhinnangu objektiks oleva detailplaneeringu korral ei ole tegu planeeringuga, mille puhul kavandatakse KeHJS seaduse § 6 lg-s 1 nimetatud tegevust.

KeHJS § 33 lg 2 p 22 kohaselt tuleb anda eelhinnang kui kavandatakse muud tegevust, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a kehtestatud määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” ei sea kavandatavale tegevuse eelhinnangu kohustust. PlanS § 124 lg 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik ka PlanS § 142 nimetatud detailplaneeringu (üldplaneeringut muutev DP) koostamisel. KSH algatamist ja algatamata jätmist reguleerib planeeringute puhul ka KeHJS, mille § 33 lg 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lg 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (samuti ÜP muutmine). Kuivõrd detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis tuleb läbi viia KSH eelhindamine.

Käesoleva KSH eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas Pärnu maakonna Tori valda Are alevikku Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Pärnu Linnavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg-le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

5

1 Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu algatamise eelse eskiisi kohaselt kavandatakse Pärnu maakonda Tori valda Are alevikku Ojametsa maaüksuse (kü 14901:001:0178, maatulundusmaa 100%) jagamine kuueks elamumaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks elamute ehitamiseks. Lisaks määratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede põhimõtteline lahendus. (Joonis 2)

Ehitisregistri andmetel ei paikne Ojametsa maaüksusel käesoleva KSH eelhinnangu koostamise hetkel hooneid ega rajatisi.

Kavandatav detailplaneering on kehtivat üldplaneeringut muutev.

Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–20321 Are skeemi kohaselt jääb DP ala olemasoleva veetorustikuga ümbritsetud alal (Joonis 1). Detailplaneeringu ala ei jää reoveekogumisalale, kuid DP ala piirneb lääne suunas reoveekogumisalaga Are RKA0670279 (alla 2000 ie). Seega asub ala piirkonnas kus tõenäoliselt on võimalik liituda nii vee kui ka kanalisatsioonitrassidega.

Juurdepääs planeeritavale alale on Pärivere kõrvalmaanteelt nr 19212.

Joonis 1. Väljavõte Tori valla Are aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemist

1 https://www.torivald.ee/majandus-ja-keskkond-arengukavad

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

6

Joonis 2. Detailplaneeringu algatamiseelne eskiis.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Pärnu maakonna planeering2

Pärnu maakonna planeering on kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018. a käskkirjaga nr 1.1-4/74.

Pärnu maakonna planeering ei sea kavandatava tegevuse alale piiranguid. Ala ei paikne maakonnaplaneeringu kohasel rohevõrgustiku alal, väärtuslikul maastikul ega väärtuslikul põllumajandusmaal-

2.2 Are valla üldplaneering3

Planeeringualal kehtib käesoleval ajal Are valla üldplaneering. Are valla üldplaneering on kehtestatud Are Vallavolikogu 29.12.2009. a otsusega nr 73.

Are valla üldplaneeringu kohaselt jääb detailplaneeringu ala kaitsehaljastuse juhtotstarbega maa-alale KH2 (Joonis 3).

Are valla üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on kaitsehaljastus planeeritud Are alevikku, nendeks on plaanil näidatud ulatuses Pärivere, Ojametsa ja Ave kinnistul asuvad metsad. Are piirkonna ühe probleemina nähakse üldplaneeringus Ojametsa kinnistul metsa heakorra tagamist.

Detailplaneering on seega kehtivat üldplaneeringut muutev. Kaitsehaljastuse ala soovitakse muuta elamumaaks.

2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 3 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

8

Joonis 3. Väljavõte Are valla üldplaneeringu Are aleviku, Niidu küla kaardist. Punase joonega on tähistatud DP ala.

2.3 Koostatav Tori valla üldplaneering4

Tori valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018. a otsusega nr 114.

Käesoleva DP KSH koostamise ajahetkel ei ole veel valminud üldplaneeringu eelnõud seega puudub teave, milliseid piirkonna arengusuundi kavandatakse uue üldplaneeringuga.

4 https://www.torivald.ee/koostatav-uldplaneering

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

9

3 Mõjutatav keskkond

Käeoleva DP KSH eelhinnangu objektiks on Pärnu maakonnas Tori vallas Are alevikus Ojametsa maaüksuse detailplaneering.

Ojametsa kinnistu (kü 14901:001:0178, maatulundusmaa 100%) piirneb põhja suunas kinnistuga 19212 Pärivere tee (kü 14901:001:0080, transpordimaa 100%), ida suunas kinnistuga Pärivere (kü 14901:001:0133, maatulundusmaa 100%), lõuna suunas kinnistuga Põllu tn 7 (kü 14901:001:0182, elamumaa 100%) ning lääne suunas kinnistutega Põllu tn 10 (kü 14901:001:0038, elamumaa 100%) ja Põllu tn 2 (kü 14901:001:0150, maatulundusmaa 100%).

Maa-ameti ortofoto alusel on Ojametsa kinnistu looduslikus seisundis ja kaetud noore metsaga (Joonis 4).

Joonis 4. Detailplaneeringu ala asukoht Maa-ameti ortofotol.

Maa-ameti kaldaerofoto alusel, mis on tehtud 2023. a suvel, esineb detailplaneeringu alal metsa noorendik (Joonis 5). 2017. a kevadise kaldaerofoto järgi kasvas alal mets (Joonis 6). Seega umbes 2018 aastal tehti alal lageraie.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

10

Joonis 5. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID7557656_2023-06-09. Punase joonega märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

11

Joonis 6. Planeeringuala. Allikas: Maa-amet kaldaerofoto ID1111044_2017-05-02. Punase joonega märgitud planeeringuala orienteeruv asukoht.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 10.01.2024. a andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle lähialal puuduvad. (Joonis 7)

Kavandatava tegevuse ala ei kattu looduskaitse üksikobjekti piiranguvööndiga. Alast 500 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikud objektid, projekteeritavad alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused taimeliigid, vääriselupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealused seened ja samblikud, I, II ja III kategooria kaitsealused loomaliigid ning loodusdirektiivi elupaigatüübid. (Joonis 7)

Kavandatava tegevuse ala ei paikne üleujutusohuga alal.

Kinnistul ja selle lähiümbruses puuduvad puurkaevud. Kavandatavast tegevusest 500 m raadiusesse jääb kaks puurkaevu (Joonis 7):

− PRK0006317 (u 120 m kaugusel, puurkaevu sanitaarkaitseala ulatus 50 m);

− PRK0006298 (u 250 m kaugusel, puurkaevu hooldusala ulatus 10 m).

Detailplaneeringu alast u 0,2 km kaugusele lääne suunda jääb Kalda oja (VEE1150100), millele on kehtestatud kummalgi pool kallast 4 m ulatuses veekogu kallasrada, 10 m ulatuses kalda veekaitsevöönd, 25 m ulatuses kalda ehituskeeluvöönd ja 50 m ulatuses kalda piiranguvöönd. DP ala ei ulatu vooluveekogule seatud kitsendusteni. (Joonis 7)

Kavandatavast tegevusest 500 m raadiuses paikneb üks pärandkultuuri objekti (Joonis 7):

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

12

− Pärivere sovhoosi kontor (149:PNL:004, seisund: objekt hästi või väga hästi säilinud, u 79 m kaugusel);

Kultuurimälestiste riikliku registri5 järgi ei jää planeeringualast 500 m raadiusesse kultuurimälestisi.

Detailplaneeringu alale ei jää elektripaigaldisi ega sideehitisi. Detailplaneeringu ala kattub põhja suunas avalikult kasutatava tee kaitsevööndiga. (Joonis 7)

Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka (1:400 000 geoloogiline kaart).

Joonis 7. Detailplaneeringust 500 m raadiusesse jäävad kitsendused.

5 https://register.muinas.ee

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

13

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Detailplaneeringu alale lähim Natura 2000 ala (Kõrissoo loodusala, RAH0000318) jääb 8,1 km kaugusele kirde suunda.

Kõrissoo loodusalal II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).

Arvestades planeeringuga kavandatavat tegevuse iseloomu (elu- ja abihoonete rajamine) ja paiknemist (planeeringuala ja loodusala vahele jääb üle 8 km) loodusala suhtes, siis on ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärgile (taime kasvukoha kaitse) välistatud. Natura eelhindamise läbiviimiseks vajadus puudub.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioloogilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi 10.01.2024. a järgi kaitstavaid alasid, üksikobjekte või kaitsealuste liikide leiukohti. Mõju kaitsealustele aladele ja kaitsealustele liikidele seega puudub.

Planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad kõrge ökoloogilise väärtusega elupaigad (nagu metsa vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigatüübid, poollooduslikud kooslused või märgalad). Ala jääb olemasolevate elamute mõjualasse. Tuginedes 2017. a (Joonis 6) ja 2023. a (Joonis 5) kaldaerofotodele, siis on alal umbes 2019 a toimunud lageraie. Praeguseks on alale tekkinud metsanoorendik. Planeeringu elluviimisel asendub looduslikus seisundis ala suures osas tehislikuga (elamute õuealad). Samas ei ole tegu kõrge väärtusega looduskooslusega.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see kindlasti nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja6 nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke elamute kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/405032022004

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

14

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Tori valla jäätmehoolduseeskirjale, siis ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.4 Vee, pinnase või õhu saastatus, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

4.4.1 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala ei kattu veekogudele seatud kitsendustega (Joonis 7).

Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032 Are aleviku ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni üldskeemi (Joonis 1) kohaselt piirneb DP ala olemasoleva isevoolulise kanalisatsioonitorustikuga. Seega eeldatavalt on võimalik ala liita nii olemasoleva veevärgi kui kanalisatsiooniga. Sellest lähtuvalt lokaalset ebasoodsat mõju seoses veevarustuse ja kanalisatsiooniga oodata ei ole. Tegu on ka võrdlemisi väikese arendusega, mille tõttu ei ole oodata piirkonna veeressursi või reovee puhasti võimekuse ammendumist.

Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoonete ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele.

Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”.

Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Soovitav on rajada hoonetesse sademevee korduvkasutuse süsteem. Näiteks katustelt kogutava sademevee kasutamine kastmisveena.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile.

4.4.2 Jääkreostus

Alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust, mille tõttu võiks eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud kavandatavale tegevusele.

Hoonete ning rajatiste ehitustööde käigus tuleb siiski jälgida pinnase seisundit. Juhul kui tekib kahtlus pinnase reostunud olemise osas tuleb teostada reostusuuring ning määrata pinnase reostusanalüüsidega reostuse maht ja ulatus. Reostunud pinnase esinemise korral tuleb see eemaldada ning anda see utiliseerimiseks üle vastavat jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. Jääkreostuse kõrvaldamisel tuleb pärast reostunud pinnase eemaldamist ja enne uue pinnase asendamist viimase reostumise vältimiseks pumbata kaevisest ka reostunud põhja(pinnase)vesi.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

15

4.4.3 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

KOTKAS heiteallikate registri7 andmetel puuduvad planeeringuala lähipiirkonnas paiksed heiteallikad ning seega on piirkonna välisõhu kvaliteet eelduslikult hea. Kavandatav tegevus ei põhjusta õhukvaliteedi halvenemist piirkonnas.

Kavandatav elamuala hakkab paiknema valdavalt ümbritsetult elamumaadega, kõrvalmaantee ja metsamaaga. Maa-ameti geoportaali teeregistri kaardrakenduse liiklussageduse teemakaardi andmetel oli DP alaga piirneva Pärivere kõrvalmaantee nr 19212 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2022. a loendamise aasta andmetel 215 autot, millest 99% moodustasid sõidu- ja pakiautod ning 1% autorongid. Arvestades väga tagasihoidlikku liikluskoormust, siis ei ole oodata, et kavandatavate elamute suhtes esineks oluline müra- või õhusaaste häiring, mis võiks välistada ala kasutuselevõttu elamualana.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Võrreldes olemasoleva olukorraga on valgustusest tulenev keskkonnamõju (nii positiivne kui negatiivne) eeldatavalt ebaoluline. Kinnistu valgus(reostus) võib tinglikult suureneda, kuid kuivõrd tegu on juba mingil määral valgustatud (planeeringuala ümber paiknevad ka teised elamud ja tänavad) piirkonnaga, siis olukord olulisel määral ei muutu. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse heidet, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.5 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette elamute ehitust alale, mis külgneb juba teiste elamutega. Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha.

Eesti pinnase radooniriski kaardi8 kohaselt paikneb kavandatava tegevuse ala piirkonnas, kus KOV Rn-riski klass on „keskmine või madal“. Asjaoluga tuleb arvestada hoonete edasisel projekteerimisel. Asjakohaste radoonikatisemeetmete rakendamisel ei ole oodata olulist tervisemõju.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

7 https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= 8 https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

16

4.6 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad. Mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.7 Mõju kliimale ja kliimakindlus

Detailplaneeringuga on kavandatud elamumaa kruntide moodustamine elamute rajamiseks. Elamute rajamisega kaasnevaks otseseks kasvuhoonegaaside heite allikaks on üldjuhul lokaalküte. Detailplaneeringu algatamise staadiumis pole teada kavandatavate hoonete küttelahendus. Tori valla kodulehe9 info alusel ei kuulu are alevik kaugkütte piirkonda. Seega eeldatavalt kaugküttega liitumine pole võimalik. Kliimamõjude vaatest oleks soovitatav soojuspumpadel põhinevad küttelahendused eeldades, et laiemalt suudetakse Eestis saavutada eesmärk elektrienergia pärinemisest taastuvenergiast. Sellisel juhul välditakse küttega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet. Elamute kavandamisel tuleb järgida energiatõhususe nõudeid ja näha ette lokaalsete taastuvenergialahenduste (päikesepaneelid) kasutamise võimalused.

Antud planeeringuala ebasoodne kliimamõju kaasneb maakasutuse muutusega. Oodata on, et planeeringu elluviimisel muutub 2,4 ha senist metsamaad tehislikuks alaks. Tegu on ebasoodsa kliimamõjuga, sest süsinikku siduv maakate asendub seda heitvaga. Arvestades muutuse võrdlemisi väikest osakaalu, siis ei ole tegemist olulise kliimamõjuga. Riiklike raadamisega kaasnevate kompensatsioonimehhanismide rakendumisel tuleb neid järgida.

Kliimakindluse vaatest ei ole tegu üleujutuste poolt ohustatud alaga. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada muutuvaid kliimaolusid. Säilitada-rajada tuleb kõrghaljastust soojussaarte vältimiseks ning minimeerida ärajuhitavaid sademevee koguseid.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Alal ei ole kehtestatud ja ala ei piirne aladega, kus oleks teisi detailplaneeringuid.

Planeeringuala kontaktvööndis teadaolevad teised sarnased arendused puuduvad, millega seoses võiksid avalduda koosmõjud või mõjude kumuleerumine.

4.10 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava

9 https://www.torivald.ee/kaugkutte-piirkonnad

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

17

detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub. Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust või sellega muudetakse kõrgemalseisvat strateegilist planeerimisdokumenti (üldplaneering), siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

18

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Planeeringuga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Samuti ei kuulu tegevus KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelus“ nimetatud tegevuste hulka. KSH eelhinnangu koostamise vajadus tuleneb PlanS § 142 lõikest 6 (üldplaneeringut muutev detailplaneering).

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja kavandatavate eluhoonete sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, kaitsealuste liikide leiukohti või muid tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võiks mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme olulist suurenemist ega olulist mõju piirkonna liiklusskeemile;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu algatamise otsuse tegemisel kui detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6.

Ojametsa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Versioon 29.02.2024

19

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Terlander OÜ. 2023. Are alevikus Ojametsa (14901:001:0178) maaüksuse detailplaneering. Algatamise eelne eskiis.

Are valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud

Pärnu maakonna planeering. Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna- planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/

Koostatav Tori valla üldplaneering. Kättesaadav: https://www.torivald.ee/koostatav- uldplaneering

Tori valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2021–2032. Kättesaadav: https://www.torivald.ee/majandus-ja-keskkond-arengukavad

Tori valla jäätmehoolduseeskiri. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/405032022004

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0445 8dc875375e

Kultuurimälestiste riiklik register: https://register.muinas.ee/

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Leles Luhse

Tori Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu mnt 12

86705, Pärnu maakond, Tori vald,

Sindi linn

Teie 21.03.2024 nr 6-2.1/945

Meie 06.04.2024 nr 7.2-2/24/4883-2

Ettepanekud Ojametsa kinnistu

detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja

KSH algatamata jätmise otsusele

Austatud pr Luhse

Lähtudes keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 esitasite meile seisukoha andmiseks Tori

vallas Are alevikus Ojametsa katastriüksuse detailplaneeringu (katastritunnus 14901:001:0178,

edaspidi planeering) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamata jätmise otsuse

eelnõu koos eelhinnanguga ning lähtudes planeerimisseaduse § 81 küsisite meie seisukohta

planeeringu lähteseisukohtadele. Planeeringut ei ole algatatud.

Planeeringu eesmärgiks on jagada Ojametsa katastriüksus elamumaa kruntideks ning näha ette

transpordimaa sihtotstarbega krunt, määrata ehitusõigus ja hoonestusala elamute ning abihoonete

ehitamiseks ning lahendada vajalik taristu, planeerida sobiv haljastus ja heakord, lahendada liiklus,

sh parkimine ja juurdepääsud.

Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 19212 Pärivere tee km 0,27-0,445. Riigitee keskmine

ööpäevane liiklussagedus on 317 autot.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri

17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad

planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Kinnistule juurdepääs Pärivere teelt puudub, riiklikus teeregistris mahasõitu ei ole. Kinnistule

lähimad ristmikud asuvad riigitee km 0,197 (Põllu tänava ristmik) ja km 0,439 (Uus tänava

ristmik). Planeeringualale võib riigiteelt kavandada ühe ristumiskoha, planeerimisel arvestada

normide § 23 ja lisa 1 tabelis 17 toodud ristmike omavahelise kauguse nõuetega ning § 24, lisa

1 tabelites 18 ja 19 ja lisa 2 joonisel 8 toodud ristmiku nähtavuse nõuetega. Lähtudes nõuetest

on ristmiku sobiv asukoht riigitee lõigul km 0,29-0,375. KSH eelhinnangu (kirja lisa 1)

joonisel 2 näidatud ristmiku asukoht on sobiv.

2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku

väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Arvestada, et

planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu

liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse

2 (3)

võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener

kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

4. Juhime teie tähelepanu sellele, et Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on Ojametsa kinnistul

kattuvad piirid naaberkinnistuga, Põllu tn 2 kinnistuga (kattuv ala jääb teekaitsevööndisse).

Planeeringu menetluses tuleb välja selgitada piiride tegelik asukoht.

5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole.

6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas

paiknevate planeeringute lahendustega (nende olemasolul).

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning

muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul

võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.

Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel

meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale

kavandamisel“ toodud põhimõtetest.

10. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist

riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus

(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee

kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,

millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine

meile.

11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud

teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle

korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett

juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete

juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha

niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee

kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.

12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada

ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)

kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.

13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms.

15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,

tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.

16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.

17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

3 (3)

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks.

Lähtudes KeHJS § 33 lg 6 ei ole Transpordiametil vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) algatamata jätmise otsusele.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marje-Ly Rebas

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. KSH eelhinnang

58581095, [email protected]