VOLIKIRI

Tanel Allas, isikukood 37804286535, elukoht Pommeri, Soekõrdsi küla, Rõuge vald, 66289

Võrumaa,

annab käesolevaga Advokaadibüroo Lillo & Partnerid advokaat Allar Laugesaar’ele järgmise

volituse:

kaitseministrile kinnisasja avalikes huvides riigi poolt omandamise taotluse esitamine

KAHOS § 4 lg 3 alusel (Pommeri kinnistu (Soekõrdsi küla, Rõuge vald, Võrumaa, kinnistu

registriosa nr 970941).

Esindajal on õigus võtta tarvitusele ükskõik milliseid seaduslikke meetmeid, mida ta peab

vajalikuks volikirjas toodud eesmärkide saavutamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Allas

Registriosa:

Registriosa number

Kinnistusosakond

Kinnistu nimi

I jagu - KINNISTU KOOSSEIS

II jagu - OMANIK

III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED

970941

Tartu Maakohtu kinnistusosakond

POMMERI

Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist

Kande Nr.

Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande kehtivus

1 69701:002:1060 Maatulundusmaa 100%, Võru maakond, Rõuge vald, Soekõrdsi küla, Pommeri.

10,06 ha Maakatastri andmed üle võetud 31.12.2018. 

kehtiv

2  Kinnistu igakordse omaniku kasuks on kantud reaalservituut kinnistule nr: 1424941. Tasuta ja tähtajatu teeservituut vastavalt 15.08.2019.a lepingu punktile 3 ning lepingu lisaks olevale plaanile.

15.08.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 22.08.2019.  

kehtiv

Kande Nr.

Omanik Kande alus Kande kehtivus

3 Tanel Allas (isikukood 37804286535) 21.04.2016 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.05.2016. kehtiv

Kande Nr.

Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse

kitsendused

Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, kannete muudatused ja kustutamised

Kande kehtivus

1     Kustutatud 15.08.2019 kinnistamisavalduse alusel 22.08.2019.

kehtiv

2 Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Tähtajatu isiklik kasutusõigus talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹ elektri- ja sidepaigaldise majandamiseks elektri- ja sidepaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 19.08.2019.a lepingu punktidele 2 ja 3 ning lisaks olevale plaanile. 19.08.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 23.08.2019.

   kehtiv

IV jagu - HÜPOTEEGID

Kande Nr.

Hüpoteegid Hüpoteegi summa

Märked hüpoteekide kohta, kande alus, kannete muudatused ja kustutamised

Kande kehtivus

Asutus: Advokaadibüroo Lillo & Partnerid OÜ Nimi: Allar Laugesaar Kuupäev: 23.12.2025 11:14:24

Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.

Planeeritud on 19 elamumaa krunti. Millest positsioonid nr 3-15 jäävad seoses Nursipalu

harjutusvälja laiendusega kehtestatavasse ehituskeelu vööndisse.

13 elamumaa krunti – maksumus ca 195 000 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 15 000 eurot elamumaa

krundi kohta.

Plaan nr 1 oranziga on tähistatud kehtestatav ehituskeelu vöönd

Plaan nr 2 oranziga on tähistatud planeeritav elamukruntide arenduse ala.

RÕUGE VALLAVALITSUS

Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529

Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009

66201 Võrumaa registrikood 77000217

Tanel Allas

Teie: 20.05.2025

Meie: 20.06.2025 nr 7-1/10-353

Vastuskiri 20.05.2025

ettepanekule

Täname Teid Rõuge valla üldplaneeringu avaliku väljapaneku raames esitatud seisukoha ja

ettepanekute eest. Alljärgnevalt esitab Rõuge Vallavalitsus oma seisukoha Teie pöördumisele:

1. Üldplaneeringu menetluse õiguspärasus

Rõuge Vallavalitsus edastas 07.03.2025 Riigi Infosüsteemi Ameti kaudu teavituse kõigile

kinnistuomanikele, kelle kinnistud jäävad Nursipalu harjutusväljaku piiranguvööndisse,

informeerimaks neid üldplaneeringus kajastuvatest harjutusväljakust tulenevatest piirangutest.

Seega ei ole väide, et vald ei ole puudutatud isikuid piirangu seadmisest teavitanud, õige.

2. Piiranguvöönd ja selle alused

Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndi käsitlemine üldplaneeringus ei tulene Rõuge valla

algatusest. Piiranguvööndi määratlemine põhineb Kaitseministeeriumi ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse ametlikel dokumentidel ning riigi huvidel. Piiranguvöönd ei ole

kehtestatud kohaliku omavalitsuse õigustloova aktina ega ole käsitletav sundvõõrandamisena.

Tegemist on üldplaneeringu informatiivse tähistusega, mille eesmärk on viidata riigikaitselisele

erihuvi alale, kus kinnisvara kasutamisel tuleb arvestada võimalike keskkonnahäiringutega

(nt müra, vibratsioon).

3. Omandiõiguse kaitse ja kompensatsioonimehhanismid

Riigivastutuse seaduse § 16 kohaselt võib isik nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -

vabadusi erakordselt piirava haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju

hüvitamist õiglases ulatuses.

Vastavalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse § 4 lõikele 3 võib kinnisasja omanik

taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse poolt

õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda kinnisasja

kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele.

Kohalikul omavalitsusel ei ole seadusest tulenevat pädevust riigikaitse eesmärgil seatud

piirangutega tekkida võiva kahju hüvitamise otsustamiseks. Riigikaitselistest vajadustest

tulenevate võimalike varaliste kahjude kompenseerimine kuulub riigiasutuste pädevusse.

Vastava nõudega soovitame pöörduda otse Kaitseministeeriumi või Rahandusministeeriumi

poole.

4. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne valmis vastavalt planeeringulahendusele

seisuga 2024. a september. Arvestades, et harjutusvälja võimalik laienemine selgus

planeeringumenetluse hilisemas faasis, kajastub see planeeringus üldise ruumilise huvina, mitte

kehtestatud kitsendusena. KSH täiendamine või korduv läbiviimine võib toimuda juhul, kui

harjutusvälja laiendus realiseeritakse konkreetse riikliku planeeringu või muu seadusandliku

aktina, mille mõju hindamine toimub juba vastava menetluse käigus.

5. Planeeringu eesmärk ja iseloom

Rõhutame, et üldplaneering ei ole otsene õiguslik alus maa kasutuse piiramiseks, vaid suunav

dokument ruumilise arengu kavandamisel. Üldplaneeringu kontekstis ei ole tegemist Teie

kinnistu osalise sundvõõrandamisega, vaid sooviga tagada teadlikkus võimalikust

keskkonnamõjust ja avaliku huvi esinemisest, mis võib tulevikus mõjutada detailsemat

maakasutust või ehitustegevust.

Teie ettepanekute käsitlemine

Teie ettepanekuid (punktid 10.1–10.3) on käsitletud järgmiselt:

Täiendav KSH Nursipalu harjutusvälja laienduse osas ei kuulu valla pädevusse, see on seotud

riiklike otsustusprotsessidega.

Üldplaneering ei sea Teie kinnistule otseseid kasutuspiiranguid, mis takistaksid selle senist

kasutusviisi. Planeeringus kavandatud piirangud on seatud eelkõige inimeste elu, tervise ja vara

kaitseks, arvestades harjutusväljal toimuva tegevuse olemust ja võimalikke mõjusid

ümbritsevale keskkonnale.

Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus kehtestada uusi õigusakte, mis reguleeriks riigi

huvides seatud piirangutega kaasnevate kahjude hüvitamist. Soovitame pöörduda seadusandliku

algatuse osas Riigikogu või pädeva ministeeriumi poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Uno Kangro

abivallavanem majandusalal

Maret Einla ([email protected], 520 6945)

OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Tatari 6a, Tallinn 10116 Tel: +372 6 444 900 E-post: [email protected]

Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51004 Tel: +372 7 444 900 E-post: [email protected]

Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee

KAITSEMINISTEERIUM

Sakala 1, 15094 Tallinn

[email protected]

Koopia:

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

Järve 34a, 11314 Tallinn

[email protected]

Tartus 22. juulil 2026. a

TAOTLUS KINNISASJA OMANDAMISEKS RIIGI POOLT

Taotluse esitaja:

Tanel Allas

isikukood 37804286535

Pommeri

Soekõrdsi küla, Rõuge vald

66289 Võrumaa

Taotluse esitaja esindaja: advokaat Allar Laugesaar

Advokaadibüroo Lillo & Partnerid

e-post: [email protected]

Menetlustoiming: kinnisasja omandamise taotlus (KAHOS § 4 lg 3)

Taotlus:

Tanel Allas palub Eesti Vabariigil omandada kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt Tanel

Allasele kuuluv Pommeri kinnistu (Soekõrdsi küla, Rõuge

vald, Võrumaa, kinnistu registriosa nr 970941).

Alternatiivselt palub Tanel Allas kaaluda Eesti Vabariigil

Pommeri kinnistu vahetamist kinnistu vastu, millele ei

ulatu Nursipalu harjutusvälja mõjud.

2

Lugupeetud kaitseminister Hanno Pevkur

1. Tanel Allas on Advokaadibüroo Lillo & Partnerid klient ning on volitanud end esindama

advokaat Allar Laugesaar’e (vt lisa nr 1). Käesolevaga pöördub Tanel Allas (edaspidi ka taotluse

esitaja) kaitseministri poole kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lg 3

ja § 3 lg 1 alusel. Taotluse esitaja saadab taotluse koopia Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele

(edaspidi ka RKIK), kes on Nursipalu harjutusvälja haldaja.

2. Tanel Allas on Pommeri kinnistu (Soekõrdsi küla, Rõuge vald, Võrumaa, kinnistu nr 970941)

omanik (vt lisa nr 2). Pommeri kinnistu piir asub Nursipalju harjutusväljast ca 1850 m kaugusel.

Pommeri kinnistul asuvad eluhooned asuvad Nursipalju harjutusväljast 2185 ja 2237 m kaugusel.

Taotluse esitaja alustas elumaja ehitusega 2021. a ning see valmis 2024. a. Kuna tegemist on

suure looduskauni kinnistuga (10,06 ha), mis asub Võru linna lähedal (ca 9 km, 10 minutit

autosõitu), kavatses taotluse esitaja arendada kinnistule veel 19 elamumaa krunti.

3. Taotleja normaalsele oma kodus elamisele ja tulevikuplaanidele „tõmbas kriipsu peale“

Nursipalu harjutusvälja laiendamine. Harjutusvälja laiendamise tõttu hakkas taotluse esitaja

kinnisasjale kostma tugev laskeharjutuste müra ning levima harjutustel tekkiv lööklaine

vibratsioon.

4. 2025. a alguses tekkisid taotluse esitajal ning tema pereliikmetel (abikaasa ja 3 last)

tõenäoliselt Nursipalu harjutusväljalt kostuva müra (3 päeva kestnud miinipilduja õppused) tõttu

terviseprobleemid, mille tõttu taotluse esitaja pöördus oma perearsti poole. Seose harjutusvälja

müraga on äärmiselt tõenäoline, kuna terviseprobleemid lakkasid Pommeri kinnistult eemal

viibides. Seoses terviseprobleemidega on taotluse esitaja pöördunud ka Terviseameti poole.

Täiendavalt pöördus taotluse esitaja halduskohtusse Terviseameti kohustamiseks alustama

kaebaja elukeskkonna ohutuse ja keskkonnamõjutustest tekkinud tervisekahjude hindamiseks

menetlus (haldusasi nr 3-25-616). Taotluse esitaja on müra tõttu tekkivate terviseprobleemide

tõttu korduvalt haiguslehel olnud. Müra tekitavad harjutused toimuvad Nursipalu harjutusväljal

regulaarselt. Harjutusväljaku haldaja esindaja on kohtumenetluses muu hulgas maininud, et

praegused müratasemed on veel suhteliselt madalad, kuna suuremat müra tekitava relvastusega

alles hakatakse harjutusi tegema.

5. Lisaks terviseprobleemidele tekitamisele piirab Nursipalu harjutusvälja lähedus ka taotluse

esitaja kinnistu kasutamist. Nimelt soovitakse Rõuge valla üldplaneeringus kehtestada taotluse

esitaja kinnistule ca 20% ulatuses ehitamise piirang. Rõuge valla üldplaneeringu seletuskirjas

selgitatakse, et piirangud on seotud Nursipalu harjutusväljaga. Seletuskirjas märgitakse, et

Nursipalu harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole lubatud uusi elamualasid või muid

keskkonnahäiringute (ennekõike mõeldakse müra ja vibratsiooni) suhtes tundlikke ehitisi

kavandada (uusi elamuid on lubatud ehitada olemasolevatele õuealadele). Taotluse esitaja soovis

Pommeri kinnistule arendada 19 elamumaa krunti (vt lisa nr 3), millest 13 krunti jäävad seoses

Nursipalu harjutusvälja laiendusega kehtestatavasse ehituskeelu vööndisse. Taotluse esitaja on

tänaseks veendunud, et seatavate piirangute tõttu jääb tal tulu saamata. Taotluse esitaja esitas

üldplaneeringule oma seisukohad ja ettepanekud, millele Rõuge vald vastas 20. juunil 2025. a.

3

Vastuses soovitatakse omandiõiguse kaitse ja kompensatsioonimehhanismide teemal pöörduda

pädeva riigiasutuse poole (vt lisa nr 4).

6. Harjutusvälja laiendamine on taotluse esitajale tohutu majandusliku kahju tekitanud. Nimelt

on Pommeri kinnistu väärtus sisuliselt nullilähedaseks muutunud, kuna Nursipalu harjutusvälja

läheduse ja müra tõttu ei ole võimalik kinnistut müüa.

7. Taotluse esitaja on seega olukorras, kus ta on sunnitud Nursipalu harjutusväljalt kostuva müra

tagajärjel tekkivate terviseprobleemide tõttu kinnistu müüma, kuid müük kinnisvara turul ei ole

Nursipalu harjutusvälja läheduse tõttu mõistliku müügihinnaga võimalik.Taotluse esitaja on

seisukohal, et taotluse esitaja jaoks väljakannatamatu olukord tuleks lahendada selliselt, et Eesti

Vabariik omandab kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt tema kinnistu

õiglase hinnaga, mis oleks kinnistul ilma Nursipalu harjutusvälja mõjuta. Kinnistu omandamine

peaks toimuma samadel tingimustel nagu omandati Nursipalu harjutusvälja alla jäänud või

läheduses olnud kinnistud. Alternatiivselt võiks olla lahenduseks ka see, et Eesti Vabariik pakub

võimalust vahetada Pommeri kinnistu samaväärse kinnistu vastu, kus ei ole harjutusvälja

mõjusid.

8. Alljärgnevalt on esitatud taotluse põhjendused. KAHOS § 4 lg 3 kohaselt võib kinnisasja

omanik taotleda talle kuuluva kinnisasja omandamist riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse

poolt õiglase ja kohese tasu eest, kui kehtestatud avalik-õiguslikud kitsendused ei võimalda

kinnisasja kasutada vastavalt senisele sihtotstarbele. Kinnisasja omandamise taotlus esitatakse

kinnisasja omandamise otsustamiseks pädevale isikule. KAHOS § 4 lg 1 p 19 sätestab, et

kinnisasja on lubatud omandada riigikaitseliseks vajaduseks. Nimetatud sätet ei tohi mõista

kitsendavalt, sest isegi kui riigikaitse vajadusi ei oleks üldse antud nimistus mainitud, oleks

KAHOS kohaldamine ikka võimalik. Nimelt on Riigikohus oma 8. mai 2026. a kohtuotsuses

kohtuasjas nr 5-28-80 (p 51) selgitanud, et KAHOS § 4 lg 3 on kohaldatav mistahes avalik-

õigusliku kitsenduse korral, st see ei pea olema seotud mõne KAHOS § 4 lg-s 1 sätestatud

alusega. Seega on antud juhul kinnisasja omandamise taotlemine kinnisasja omaniku poolt

lubatav.

9. Riigikohtu 8. mai 2026. a kohtuotsuses kohtuasjas nr 5-28-80 on käsitletud ka põhiseadusliku

omandipõhiõiguse olemust. Riigikohus selgitab (p 42), et sundvõõrandamisega PS § 32 lg 1 teise

lause mõttes võib olla tegemist juhul, kui kinnisasjale kehtestatud piirangud jätavad omaniku

täielikult või peaaegu täielikult ilma omandiõiguse teostamise võimalusest (RKPJKo 5-21-3/11,

p 33; RKHKo 28.02.2023, 3-12-2486/130, p 17). Faktilise sundvõõrandamisega on tegemist, kui

vaatamata omandiõiguse formaalsele säilimisele asetatakse omanik avaliku võimu meetmest

tingitud intensiivse riive tõttu tema enda tahte vastaselt uude olukorda, kus tal pole oma vara

suhtes enam põhimõtteliselt võimalik omaniku õigusi mõistlikul viisil enda erahuvides teostada

(RKPJKo 5-21-3/11, p 36; RKHKo 3-12-2486/130, p 21; vt ka nt EIKo 17.03.2026, Vendrame

jt vs. Itaalia, 47565/22, p 63). Taotluse esitaja on seisukohal, et antud juhul ongi taotluse esitaja

sattunud faktilise sundvõõrandamise olukorda. Taotluse esitaja ei saa enam oma kodu koduna

kasutada ega seda ka mitte mõistlikult vabal kinnisvaraturul võõrandada.

4

10. Kuna Nursipalu harjutusvälja tõttu ei saa taotluse esitaja enam ise oma kodus elada ning

lisaks keelatakse tal piiranguvööndi kehtestamisel ka arendustegevus (millega sisuliselt ju

kinnitatakse, et harjutusvälja läheduses ei ole võimalik elada), on taotluse esitaja hinnangul

ilmselgelt tegemist kinnistu faktilise sundvõõrandamise olukorraga. Igal juhul on tegemist

omandiõiguse kitsendamisega. Põhiseaduse § 32 kommentaarides1 selgitatakse, et „Riigikohus

on märkinud, et riigil on PS § 32 lg 1 teise lause alusel kohustus tagada omanikule kohene ja

õiglane hüvitis de facto-sundvõõrandamise olukorras, sh ka juhul, kui kinnisasjale kehtestatud

looduskaitselised piirangud jätavad omaniku peaaegu täielikult ilma oma omandiõiguse

teostamise võimalusest. Sellist põhiseaduslikku kohustust ei teki, kui piirangud on kehtestatud

juba enne kinnisasja omandamist (RKHKo 12.11.2018, 3-16-812/61, p 13). De facto-

sundvõõrandamise kohta EIK praktikas vt nt EIKo 7151/75 ja 7152/75, Sporrong ja Lönnroth vs.

Rootsi, 23.09.1982 ; EIKo 27053/95, Vasilescu vs. Rumeenia, 22.05.1998 ; EIKo 28342/95,

Brumărescu vs. Rumeenia, 28.10.1999 ; EIKo 58858/00, Guiso-Gallisay vs. Itaalia, 08.12.2005.

Seega ainuüksi formaalne sundvõõrandamise määratlus võib olla probleem juhtudel, kui omandi

kitsendused on niivõrd tõsised, et muudavad omaniku õiguse ja võimaluse oma omandit kasutada

ja käsutada sisuliselt olematuks (nt muinsuskaitsealaste piirangute kehtestamise tõttu vms). Ka

sellistel juhtudel tuleks kaaluda omandi piirangu hindamist rangemate ehk sundvõõrandamise

reeglite alusel.“ Sundvõõrandamine on võimalik üksnes õiglase ja kohese hüvituse eest. KAHOS

§ 11 lg 2 sätestab, et tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega

otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad.

11. Ka Euroopa Inimõiguste Konventsiooni 20. märtsi 1952 protokolli artikkel 1 näeb ette isikute

vara kaitse. Selle kohaselt on igal füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus oma omandit segamatult

kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu kui avalikes huvides ja seaduses ettenähtud

tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides.

12. Taotluse esitaja on seisukohal, et Nursipalu harjutusvälja mürahäiringud kahjustavad

ebaseaduslikult tema ja tema pereliikmete tervist. Inimese tervis on põhiseaduslikult kaitstud.

Põhiseaduse § 28 kohaselt on igaühel õigus tervise kaitsele. Lisaks tuleneb tervisepõhiõigus

inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetest. Seega ei saa olla

õiguspärane selline olukord, kus inimene on sunnitud taluma enda tervise kahjustamist. Just

sellisesse olukorda on aga sattunud taotluse esitaja, kes ei saa oma kodu Nursipalu harjutusvälja

müra tõttu ei võõrandada ega ka ise seda tervist kahjustamata kasutada. Taotluse esitaja on

korduvalt miinipilduja õppuste müra tõttu haiguslehel olema pidanud. Ilmselt võib inimeste

reaktsioon mürale ka erinev olla, kuid see ei lahenda taotluse esitaja probleemi. Taotluse esitaja

valis endale ja oma tervisele sobiva vaikse looduskaunis kohas asuva elukoha enne Nursipalu

harjutusvälja mürahäiringute tekkimist ega saa seetõttu kuidagi ise kujunenud olukorras vastutav

ja kahjukannataja olla.

13. Taotluse esitaja märgib siinkohal, et ta mõistab põhimõtteliselt Nursipalu harjutusvälja

loomise vajalikkust. Eesti julgeolekuolukord ja riigikaitse vajadused on tänases rahvusvahelises

olukorras täiesti mõistetavad ning taotluse esitaja ei sooviks takistada riigikaitseliste tegevuse

1 Vt https://pohiseadus.ee/sisu/3503

5

elluviimist. Küll aga on taotluse esitaja seisukohal, et riigikaitseliste küsimuste lahendamisel ei

saa eirata üksikisiku põhiseaduslikke garantiisid ja inimõigusi. Üksikisiku õiguseid saab ja

tulebki vajadusel piirata, aga seda tohib õigusriigis teha vaid õiglase kompensatsiooni eest.

14. Eesti Vabariigis on mõistetud ning ühiskondliku laiapõhjalise kokkuleppega otsustatud, et

riigikaitsesse tuleb varasemast enam panustada ning selleks on kehtestatud ka vastavad

maksutõusud. Seega panustab iga Eesti kodanik täna riigikaitsesse varasemast enam. Oleks

äärmiselt ebaõiglane, kui taotluse esitaja peaks aga lisaks oma panusele maksumaksjana kandma

veel ka tohutut kahju ainuüksi seetõttu, et tema kodu asub juhuslikult Nursipalu harjutuvälja

läheduses. Nagu varasemalt märgitud, on olukord Nursipalu harjutusväljalt kostuva müra tõttu

taotluse esitaja jaoks väljakannatamatu ning ta ei ole saanud enam oma kodus normaalselt elada.

Taotluse esitaja hinnangul on õiglane, et riigikaitse suurenenud vajadusteks kogutud maksutulust

(milles on ju ka taotluse esitaja enda osa) hüvitatakse harjutusvälja tegevuse tõttu tekkiv kahju.

Kui ühiskondlikult otsustatakse riigikaitsesse panustamist suurendada, siis ei saa riigikaitselise

tegevuse kahjusid jätta hüvitamata näiteks põhjendusel, et selleks ei ole rahalisi võimalusi.

15. Taotluse esitaja leiab, et praegune olukord on vastuolus ka võrdse kohtlemise põhimõttega.

Võrdse kohtlemise põhimõte kehtib samas ka riigikaitselise tegevuse valdkonnas. Taotluse

esitaja on seisukohal, et Nursipalu harjutusvälja alla ja selle lähedusse jäävate kinnistute

omanikud peavad olema võrdselt koheldud. Harjutusvälja läheduses asuvatele kinnistutele

kostuv müra ja kanduv vibratsioon vähenevad kauguse lisandudes, kuid see vähenemine ei toimu

administratiivselt määratud astmetega, vaid ühtlaselt. Seega ei saa olla täiesti ebavõrdselt

koheldud omanikud, kelle kinnistutele kostuv müra on sisuliselt sama, kuid kinnistud asuvad

ühel või teisel pool administratiivselt määratud 2000 m piiri. Hetkel koheldakse omanikke selgelt

ebaproportsionaalselt ebavõrdselt.

16. Taotluse esitaja hinnangul ei ole väheoluline ka see, et mürahäiringute tõttu kahjustatud

kinnistu omandamine või vahetamine ilmestaks hea näitena seda, et harjutusvälja tegevuses

arvestatakse reaalselt naabruses elavate inimeste tervise, õiguste ja huvidega. Taotluse esitaja

hinnangul aitaks kokkulepetele jõudmine kaasa sellele, et kohalikud kogukonnad ei sõdiks vastu

riiklikult vajalike objektide tegevusele ja arendamisele. Kui kogukonnas nähakse, et riik ja

üksikisik mõistavad ühiseid eesmärke ning üksikisiku muredele leitakse lahendused, siis

väheneks ilmselt oluliselt „mitte minu tagahoovis“ suhtumine.

17. Taotluse esitaja märgib, et esitatud selgituse ja põhjendused on siirad ning taotluse esitaja

hinnangul ka Nursipalu harjutusvälja eesmärkidega kooskõlas. Taotluse esitaja rõhutab, et

käesolev taotlus ja selles esitatud põhjendused ja seisukohad on kantud soovist leida olukorrale

kokkuleppeline lahendus. Taotluses esitatud põhjendused ja seisukohad on esitatud eksklusiivselt

käesoleva taotluse kontekstis ning neid saa üle kanda Nursipalu harjutusväljaga seotud

kohtumenetlustele, milles taotluse esitaja menetlusosaliseks on.

18. Taotluse esitaja on osaline kahes kohtuvaidluses, mis on seotud Nursipalu harjutusvälja

kahjulike mõjudega nii taotluse esitajale kui laiemalt elukeskkonnale. Taotluse esitaja kinnistu

omandamise või vahetamise järel muutuks need kohtuasjad taotluse esitaja suhtes asjakohatuteks

6

ning need saaks taotluse esitaja osas lõpetada. Seega tooks kinnisasja omandamine taotluse

esitaja osas õigusrahu mitmes vaidluses.

19. Taotluse esitaja palub eelnevast tulenevalt Eesti Vabariigil omandada kinnisasja

avalikes huvides omandamise seaduse kohaselt Tanel Allasele kuuluv Pommeri kinnistu

(Soekõrdsi küla, Rõuge vald, Võrumaa, kinnistu registriosa nr 970941). Alternatiivselt

palub Tanel Allas kaaluda Eesti Vabariigil Pommeri kinnistu vahetamist kinnistu vastu,

millele ei ulatu Nursipalu harjutusvälja mõjud.

20. Taotluse esitaja palub saata vastus taotlusele oma esindaja elektronposti aadressile

[email protected].

21. Käesolev taotlus on edastatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile

[email protected] ning koopia aadressile [email protected].

Lugupidamisega

/digitaalallkiri/

Allar Laugesaar

advokaat

Lisa:

1. Volikiri

2. Kinnistu registriosa andmete väljatrükk

3. Kinnistu elamukruntideks arendamise plaan

4. Rõuge valla vastus