Lisa 2 Kaitseväe juhataja asetäitja 23.07.2026

kinnitatud nr 0.1-3.43/26/1 „Sõduri baaskursuse pilootkava“ juurde

Sõduri baasoskuste nõuded Sõduri baasoskuste nõuded määratlevad sõduri baastaseme pädevusvaldkonnad, teadmised ja

oskused. Nende nõuete saavutamine tagatakse ühtlustatud baasväljaõppe kaudu. Omandatud

pädevused loovad aluse edasise teenistuse jätkamiseks sõltumata ametikohast, väeliigist või

üksusest.

A.1 MANÖÖVER B.1 Taktikaline manööver

C.1 Valib olukorrale sobiva liikumistee arvestades maastikku ja ilmastikku. C.2 Valib vastavalt keskkonnale ja ohule parima tulepositsiooni. C.3 Liigub ja reageerib kontakti tingimustes loahingpaarina rakendades vastastikkust

tuletoetust. C.4 Osutab vastast ning dubleerib käsklusi ja informatsiooni. C.5 Rakendab tulerežiime vastavalt tulejuhtimiskäsklustele. C.6 Kasutab liikumiseks ning vastase osutamiseks vajalikke käemärke. C.7 Liigub jao põhiformatsioonides. C.8 Tuvastab ohtu õhus ja oskab tegutseda drooniohu korral.

B.2 Taktikaline rännak ja orienteerumine C.1 Liigub iseseisvalt määratud sihtkohta lugedes maastikku ning kasutades kompassi

ja topograafilist kaarti. C.2 Liigub üksuse koosseisus arvestades saadud ülesannet, maastikku ning vastase

ohtu. C.3 Sooritab rännakuid nii lahingu- kui täisvarustuses (REV3 ja REV5). C.4 Läbib ohutult tõkkeid ja veetakistusi. C.5 Rakendab liikumisel heli- ja valgusdistsipliini.

B.3 Topograafia C.1 Kasutab liikumiseks või ülesande täitmiseks vajalikke topograafilise abivahendeid,

sh enda asukoha ja koordinaatide määramiseks. C.2 Koostab ja kasutab tulekaarti.

B.4 Liikuvuse tagamine C.1 Tuvastab ja väldib mineeritud ala.

A.2 JUHTIMINE

B.1 Seadusandlus C.1 Järgib Kaitseväe sise- ja teisi määrustikke. C.2 Järgib ohutuseeskirju- ja nõudeid. C.3 Järgib julgeolekunõudeid (sh sotsiaalmeedias). C.4 Järgib jõukasutamise reegleid.

B.2 Sideõpe C.1 Kasutab käsiraadiojaama informatsiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks. C.2 Rakendab raadiosides kuuldekoodi protseduure.

A.3 TULEJÕUD

B.1 Automaatrelv ja laskeoskus C.1 Käsitseb relva ohutult, sh eemaldab iseseisvalt tõrkeid. C.2 Rihib oma relva sihikuid. C.3 Valib õiged laskeasendid vastavalt tulepositsiooni võimalustele ja ohule. C.4 Tabab ajalise piiranguga taktikaliselt relva kasutades ning positsiooni vahetades

sihtmärke kuni 100m kauguselt. C.5 Tabab ajalise piiranguga sihtmärke kuni 100m kauguselt.

2

B.2 Käsigranaat C.1 Käsitseb käsigranaati ohutult. C.2 Heidab käsigranaati kasutades õiget tehnikat ning arvestades ümbritsevat

keskkonda.

A.4 KAITSTUS B.1 Omakahjude vältimine

C.1 Teab kaitseväe ülesehitust ning struktuuri. C.2 Teab vastase ja oma üksuste enimlevinud tehnikaliike. C.3 Teab vastase ja oma üksuste enimlevinud relvastust ning miine.

B.2 Tegevusala julgeolek C.1 Julgestab oma üksuse tegevust valvepostil ja toimib üksuse eelhoiatusena ohu

avastamisel. C.2 Teostab vastase kinnipidamise ja läbiotsimise. C.3 Tegutseb tunnimehena.

B.3 Lahinguvõime säilimine C.1 Rajab varjatud püsti laskepesa.

B.4 KBRT kaitse C.1 Kasutab gaasimaski.

B.5 Pettetegevus ja varjamine C.1 Moondab ennast. C.2 Moondab ja varjub otsevaatluse eest. C.3 Oskab rakendada soojuskiirgust vähendavaid meetmeid enda varjamiseks.

A.5 TEENINDUSTOETUS

B.1 Jätkusuutlikus C.1 Valmistab ette riietuse ja varustuse tagades selle jätkusuutlikkuse (vihm,

veetakistus) ning pakib vastavalt kehtestatud drillidele (paigutus ja järjekord). C.2 Valmistab ette ning kasutab oma varustust ja riietust vastavalt olukorrale ning

vastase ohule enda lahinguvõime jätkusuutlikkuse tagamiseks. C.3 Kontrollib iseseisvalt oma kriitiliste varustuse olemasolu. C.4 Hooldab oma varustust. C.5 Valmistab varustuse ja relvastuse ette arvestades põhimõtteid eri tingimustes

(veeületus, öine tegevus, suvised ja talvised olud). B.2 Paiknemisala hõivamine

C.1 Rajab üksi või üksuse koosseisus paiknemisala. C.2 Oskab tegutseda paiknemisalal ohutult ning arvestades olemasolevat varustus. C.3 Hooldab ennast, oma relvastust ja varustust välitingimustes. C.4 Jälgib heli ja valgusdistsipliini.

B.3 Taktikaline meditsiin ja esmaabi C.1 Teostab ja järgib isikliku hügieeni põhimõtteid. C.2 Peatab verejooksu endal ja lahingupaarilisel. C.3 Teostab lahingupaarilise elustamist. C.4 Transpordib kannatanut (lahingpaariline). C.5 Rakendab taktikalise meditsiini põhimõtteid (TCCC).

A.6 VÄÄRTUSED JA HOIAKUD

B.1 Teab ja järgib üksuse ning organisatsiooni väärtusi. B.2 Teab üksuse ja organisatsiooni traditsioone ning ajalugu. B.3 Tegutseb meeskonna osana ja väärtustab kollektiivseid eesmärke.

KINNITATUD Kaitseväe juhataja asetäitja 23.07.2026 käskkirjaga nr 0.1- 3.43/26/1

Sõduri baaskursuse pilootkursusekava

I OSA. Üldandmed

Lühend Kursusekava kood Kursuse haldaja Kursusekava kehtivus

SBK 26-KY0001 KVPS J7 30.06.2027

Eriala -

Individuaalne üldkursus Jah

Kursuse kestus

Sõduri baaskursuse (edaspidi SBK) kestus on kuus õppenädalat. Õppenädalas on kuus õppepäeva ja õppepäeva kestus on tööpäeviti kuni 10 õppetundi ning laupäeviti kuni lõunani. 9. ja 10. tunni läbiviimisel võib kasutada ajateenijast jaoülemate abi. Ajateenijast jaoülema asemel võib väljaõppejuht määrata 9. ja 10. õppetunni läbiviijaks ka tegevväelase. Pühapäev on puhkepäev. SBK kogumaht on 286 tundi, millest väljaõppeteemasid on 226 tundi: 1. Manööver 55 tundi 2. Juhtimine 11 tundi 3. Tulejõud 68 tundi 4. Kaitstus 32 tundi 5. Teenindustoetus 44 tundi 6. SBK lõpurännak 16 tundi

Kursuse läbiviimise juhised

1. Sõduri baasoskuste nõuded määratlevad ühtlustatud baasväljaõppe pädevusvaldkonnad, mis on vajalikud edasiseks teenistuseks ning ülesannete täitmiseks sõltumata ametikohast, väe- või relvaliigist. SBK on koostatud nende nõuete alusel.

2. Üldjuhul viiakse SBK läbi ühes linnakus asuvate üksuste baasil, kuid struktuuriüksuste ülematel on õigus ressursside optimeerimise eesmärgil erinevate linnakute raames koondada SBK-d alustavad õppurid ühte linnakusse. Struktuuriüksuste vahelise koostegutsemise korral on neil õigus SBK-ga seonduvaid tegevusi ise omavahel koordineerida.

3. Vähemalt kaks nädalat enne SBK-d peab väljaõppejuht korraldama õppepäeva(d), kus väljaõppe läbiviijad saavad tutvuda SBK ülesehitusega, väljaõppe keskkonnaga ja jagavad (võimalusel) varasemate läbiviijatega omavahelisi kogemusi. Kõik

2

väljaõppe läbiviijad peavad enne õppepäeva tutvuma SBK dokumentidega (nt temaatiline plaan jms) ja väljaõppekeskkonnaga.

4. SBK on ühesugune ja kohustuslik kõigis KV struktuuriüksustes, s.t väljaõppeteemade mahtude vähendamine või teemade ära jätmine ei ole lubatud. Sõltuvalt SBK läbiviimise asukohast võib muuta näitlikustavas temaatilises plaanis välja toodud teemade ja alateemade paigutust nädalate lõikes, kuid arvestada tuleb iga teema/alateema läbiviimise eeldusi (mis teemad peaksid olema eelnevalt läbitud).

5. SBK kursuse tarbeks koostatud plaankonspektide ja õppevara kasutamine on kõikidele struktuuri- ja väeüksustele kohustuslik (sisu peab jääma samaks, kuid seda võib vajadusel kohandada läbiviimise detailide osas sõltuvalt üksuse ja läbiviimise asukoha eripäradest).

6. Optimaalseim lahendus nii üksuse sidususe, õppuri KV igapäevaelusse ning süsteemi integreerimise, õppuri võimetest aru saamise ning edasistele erialadele määramise, kui väljaõppe ühtluse ja kvaliteedi osas on määrata igale SBK rühmale RÜ ja RV ning moodustada linnakupõhine väljaõppegrupp (tegutsevad väljaõppeteemade mitte konkreetse rühma raames). SBK teemad ja alateemad, mis nõuavad õppekoha ja/või õppes kasutatava varustuse ettevalmistamist, peaksid olema ette valmistatud ning läbi viidud väljaõppegrupi poolt (nt laske- ja käsigranaadiõpe, püsti varjatud laskepesa, MÕS õpperada, orienteerumine ja rännak, taktikaline meditsiin, gaasimaski harjutus õppegaasiga jms). Vältida tuleb õppurite asjatut ootamist väljaõppe ajal (nt olukorrad, kus väljaõppekohta hakatakse ette valmistama alles tunni läbiviimise eel, laskmise ajal olukorras, kus üks pool üksusest on laskmas ning teine pool lihtsalt ootab).

7. KL-is viiakse SBK läbi KL-i eripära arvesse võttes nädalavahetustel, arvestusega, et kursusekavas määratud väljundid jäävad samaks.

8. Kehalise võimekuse arendamine SBK-s algab päevakorras ettenähtud hommikuvõimlemisega, jätkub lahinguõppes vastavalt "Üksikvõitleja kehalise ettevalmistuse" kavale ja lõpeb iseseisva treeninguga väljaspool väljaõppe aega. Mõlema treeningu läbiviimisel kasutada KV spordiäpi "SPORDIVÄGI" treeningkavasid ja -programme.

9. SBK-s õppuri edasijõudmise põhjal otsustatakse tema edasine spetsialiseerumine ja nooremallohvitseride kandidaatide valik, mistõttu SBK RÜ-d ja RV-d kui väljaõppe läbiviijad peavad olema valmis andma soovitusi edasise teenistuse osas nii õppurile kui õppuri spetsialiseerumisega seotud üksuse ülemale.

10. SBK kursusekava teema nr 18. Väljaõppe varuaeg on indikatiivne ning selle eesmärk on aidata õppe läbiviijatel planeerida/arvestada kursuse raames toimuvate kaasnevate tegevustega. Väljaõppe varuaja alateemade loetelus võib üksus / SBK läbiviija teha muudatusi vastavalt üksuse, asukoha või kutse eripäradele. Erandiks on KVKT, mille sooritamine on kõigile kohustuslik.

Nõuded kursuse alustamiseks

Sihtgrupp: KV-s ja KL-is teenistust alustav sõdur (edaspidi õppur). Õppuri nõutav haridustase: põhiharidus.

Õppematerjalid SBK kursusekavas käsitletavate teemade plaankonspektid ning kaasnev õppevara asuvad Kaitseväe Akadeemia õppevara grupi poolt hallatavas õppevara töökeskkonnas.

Kasutatud lühendid ja terminid

Lühendid: 1. KBRT keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva kaitse; 2. KL Kaitseliit;

3

3. KTP kuivtoidupakk; 4. KVA Kaitseväe Akadeemia; 5. KV Kaitsevägi; 6. KVKT kehalise võimekuse kontroll test; 7. LVE laskeväljaõppe eeskiri; 8. MK meditsiinikomplekt; 9. MÕS mehitamata õhusõiduk; 10. OE ohutuseeskiri; 11. OPSEC (ingl Operations Security) operatsioonijulgeolek; 12. REV riide- ja erivarustuse komplekt; 13. ROE (ingl Rules of Engagement) jõukasutusreegleid; 14. RV rühmavanem; 15. RÜ rühmaülem; 16. TCCC (ingl Tactical Combat Casualty Care) taktikaline lahingukannatanu käsitlemine; 17. ÖVS öövaatlusseade.

Terminid: 1. OPSEC - tegevuste kogum, millega tagatakse sõjalise operatsiooni või õppuse jaoks vajalik julgeolek, kasutades

passiivseid või aktiivseid vahendeid, et takistada vaenlast avastamast sõbralike vägede asukohta, suutlikkust ja kavatsusi. 2. ROE - sõjalised suunised, millega määratud tingimuste ja piirangute järgi võivad relvajõud alustada ja/või jätkata võitlust

vastase üksustega.

Märkused kursuse kohta SBK kursusekava juurde kuuluvate lisade loetelu:

Lisa 1. Temaatiline plaan (A) Lisa 2. Sõduri baasoskuste nõuded (A)

II OSA. Kursuse väljaõppe põhieesmärk

1

Ülesanne SBK eesmärk on kujundada distsiplineeritud, ohutult tegutsev ja kohanemisvõimeline õppur, kes valdab taktikalisi baasoskuseid, relvakäsitsemist ja meeskonnatööd ning on valmis jätkama eriala ja allüksuse väljaõppega.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Individuaalrelvastus ja -varustus kuni REV5, üksuse majutusvarustus, droonid, meditsiiniõppe varustus, kindlustusmaterjalid, topograafilised kaardid, kompassid, öö- ja termovaatlusseadmed, raadiojaamad,

Vastavalt OSA I Üldandmed, kursuse läbiviimise juhised Kursuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb tähelepanu pöörata toimumisajale (suvine või talvine kutse).

Klass / auditoorium, välitingimused (avatud, poolkinnine ja kinnine maastik)

4

harjutusgranaadid ja imitatsioonimoon, käsitulirelvade lahingumoon

Standardid

SBK lõpuks õppur: 1. järgib teenistust korraldavaid seadusi ja õigusakte; 2. rakendab taktikalisi relvakäsitsemise põhimõtteid ja tabab erineval kaugusel asuvaid sihtmärke; 3. valvab määratud maa-ala, et hoida ära selle kasutamist vaenulikel eesmärkidel; 4. liigub määratud alal üksi või lahingupaarilisega vastase efektiivse tule all; 5. annab elupäästvat esmaabi taktikalises olukorras; 6. saavutab ja hoiab lahinguvalmidust nii ülesande täitmise ajal kui ka pärast.

III OSA. Kursuse väljaõppe alaeesmärgid

1

Ülesanne MANÖÖVER. Taktikaline manööver Teema läbimise tulemusel oskab õppur tegutseda individuaalselt ja lahingpaari koosseisus vastavalt lahinguvälja tingimustele.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnetid, marker), öövaatlusseade, valguspulk, käsiraadiojaam, (vaatlus)droon, paukpadrun, pappsihtmärk, drooniraja püstitamise materjalid vastavalt õppevarale, REV3

Varjatud tegutsemine Looduslikud takistused

Välitingimused (avatud, poolkinnine ja kinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. valib ja kasutab olukorrale vastavaid liikumisviise ja tulepositsioone, arvestades maastikku, keskkonda ja vastase ohtu; 2. tegutseb individuaalselt või lahingpaaris kontakti tingimustes rakendades vastastikkust tuletoetust; 3. edastab ja mõistab taktikalist informatsiooni, kasutades käsklusi, dubleerimist ja ettenähtud käemärke; 4. rakendab tulerežiime ja reageerib ohtudele, sh õhust tulenevale ohule, vastavalt kehtivatele protseduuridele; 5. oskab tuvastada ning tegutseda drooniohu korral.

2

Ülesanne MANÖÖVER. Taktikaline rännak ja orienteerumine Teema läbimisel oskab õppur liikuda määratud sihtkohta iseseisvalt või üksuse koosseisus erinevates maastiku- ja ohutingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Spordiriietus, REV3, REV5, KTP, kompass, KV topograafiline kaart, stopper, käsiraadiojaam

Rajatud tõkked Looduslikud takistused Liikumispiirangud Varjatud tegutsemine

Välitingimused (avatud, poolkinnine ja kinnine maastik)

5

Vigastuse ennetamine

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. kasutab topograafilist kaarti ja kompassi maastikul orienteerumiseks ja määratud sihtpunkti liikumiseks; 2. valmistab ette ja sooritab rännaku vastavalt ülesandele ja varustuse tasemele iseseisvalt või allüksuse koosseisus; 3. liigub ohutult ja distsiplineeritult, läbides tõkkeid ja veetakistusi ning rakendades heli- ja valgusdistsipliini; 4. tegutseb rännakul taktikalist olukorda arvestades, sh vastase võimalikku ohtu ja liikumispiiranguid.

3

Ülesanne MANÖÖVER. Topograafia Teema läbimisel oskab õppur kasutada topograafilisi abivahendeid ülesande täitmiseks.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), KV topograafiline kaart, kompass, joonlaud, pliiats, marker

Looduslikud takistused Liikumispiirangud

Klass / auditoorium, välitingimused (poolkinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. kasutab kompassi vastavalt ülesandele; 2. valmistab ette ja kasutab topograafilist kaarti vastavalt ülesandele; 3. määrab topograafilise kaardi ja maastiku abil oma asukoha, koordinaadid, suuna, kauguse ja kõrguse ning tuvastab

pinnavorme; 4. koostab ja kasutab tulekaarti vastavalt kehtivatele nõuetele ja taktikalisele olukorrale.

4

Ülesanne MANÖÖVER. Liikuvuse tagamine Teema läbimisel oskab õppur käituda mineeritud alale sattumisel individuaalselt ja lahingpaari koosseisus.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), märkmepaber, pliiats, õppemiin, REV3

Mineeritud ala Miinitüüp Kannatanu esmaabi

Klass / auditoorium, välitingimused (avatud ja poolkinnine maastik)

Standardid Teemat läbides õppur: 1. tuvastab mineeritud ala ning väldib sellele sattumist; 2. rakendab miiniväljale sattumisel ettenähtud tegevusjärjekorda individuaalselt ja lahingpaari koosseisus.

5

Ülesanne JUHTIMINE. Seadusandlus Teema läbimisel on õppuril arusaam ja valmisolek tegutseda teenistuses vastavalt kehtestatud õigusaktide ja muude normdokumentide kohaselt.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), struktuuriüksuse sisekorraeeskiri, toimkonna jms juhised, märkmepaber, kirjutusvahend

Kaitseväeteenistusega seotud õigusaktid Sõjaõigus, ROE, OPSEC Rahuaegne sõdurikaart

Klass / auditoorium

6

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. teab KV tegevust korraldavaid määrustikke ja õigusakte; 2. mõistab enda õigusi ja kohustusi; 3. teab KV üldiseid ohutusnõudeid; 4. teab julgeolekumeetmeid, sh OPSEC-reegleid ja sotsiaalmeedia kasutamise põhimõtteid; 5. arvestades relvakonflikti õiguse põhimõtteid rakendab ROE-d.

6

Ülesanne JUHTIMINE. Sidepidamine Teema läbimisel oskab õppur rakendada kuuldekoodi protseduure turvalise raadioside läbiviimiseks.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), kuuldekooditabel, käsiraadiojaam

Kaitsejõudude side-eeskiri Käsiraadiojaama kasutusjuhend OPSEC

Klass / auditoorium, välitingimused

Standardid Teemat läbides õppur: 1. kasutab käsiraadiojaama informatsiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks vastavalt kehtivatele protseduuridele; 2. rakendab raadiosides kuuldekoodi protseduure, tagades side selguse ja julgeoleku.

7

Ülesanne TULEJÕUD. Automaatrelv ja laskeoskus Teema läbimisel oskab õppur käsitseda automaatrelva ohutult ja efektiivselt, tabada sihtmärke erinevates taktikalistes olukordades ning hooldada relva.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Vastavalt automaatrelva- ja laskeõppe kursusekavale

Ohutusnõuded Lasketiiru- ja harjutusvälja kasutuseeskiri LVE

Klass / auditoorium, välitingimused, lasketiir / laskeväli

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. tunneb automaatrelva ehitust ja laskemoona omadusi; 2. hooldab automaatrelva vastavalt ettenähtud korrale; 3. käsitseb automaatrelva ohutult, sh eemaldab iseseisvalt tõrked; 4. rakendab sihtimise põhimõtteid ja rihib iseseisvalt relva sihikud; 5. valib olukorrale vastavad laskeasendid ja tulepositsiooni; 6. tabab (ajalise piiranguga) sihtmärke kuni 100 m kauguselt, sh positsiooni vahetades ja piiratud nähtavuse tingimustes.

8

Ülesanne TULEJÕUD. Käsigranaat Teema läbimisel oskab õppur käsigranaati ohutult käsitleda ja heita.

Tingimused Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, marker), killuvest / REV3, harjutusgranaat, ettevalmistatud

Ohutusnõuded Välitingimus (harjutusväli, granaadiheite koht)

7

harjutusgranaadi heitekoht, lahinggranaadi heitmisel vahendid vastavalt OE-le ja LVE-le

Lasketiiru- ja harjutusvälja kasutuseeskiri LVE

Standardid Teemat läbides õppur: 1. käsitseb käsigranaati ohutult; 2. heidab käsigranaati kasutades õiget tehnikat ning arvestades ümbritsevat keskkonda.

9

Ülesanne KAITSTUS. Omakahjude vältimine Teema läbimisel oskab õppur eristada enamlevinud omade ja vastase tehnikat lahinguväljal.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker)

Oma ja vastase jõudude struktuur, varustus ja lahingutehnika ning nende kamuflaažimustrid

Klass / auditoorium

Standardid Teemat läbides õppur: 1. teab KV struktuuri, ülesandeid ja sõjaväelisi auastmeid; 2. teab KV, liitlaste ja vastase enamlevinud relvastust ja tehnikaliike.

10

Ülesanne KAITSTUS. Tegevusala julgeolek Teema läbimisel oskab õppur erinevate protseduuride abil tagada üksuse tegevus- või paiknemisala julgeoleku.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, magnet, marker), alusmatid, läbiotsimise käigus leitavad esemed, vaadeldav objekt, droon, REV3

Aastaaeg Maastikutüübist lähtuvalt asukoha valik Varjatud tegutsemine ROE, OPSEC

Välitingimused (avatud ja poolkinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. tegutseb tunnimehena, teostades vaatlust abivahendita ning rakendades tunnussõna ja lahingutunnuse protseduure; 2. julgestab üksuse tegevust valvepostil, toimides ohu avastamisel eelhoiatusena; 3. teostab isiku kinnipidamise ja läbiotsimise vastavalt kehtivatele protseduuridele.

11

Ülesanne KAITSTUS. Lahinguvõime säilitamine Teema läbimisel oskab õppur rajada oludele vastavat laskepesa.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, marker), REV3, REV5, jaovarustus (labidas, saag, kang jms), maskeerimisvõrk, kalavõrk, must kile, puitmaterjal, sidumistraat, kobad, nöör, esmaabipaun (MK2)

Aastaaeg Varjatud tegutsemine Maastikutüübist lähtuvalt asukoha valik Ajapiirang

Välitingimused (poolkinnine maastik)

8

Standardid Teemat läbides õppur: 1. rajab varjatud püsti laskepesa.

12

Ülesanne KAITSTUS. KBRT-kaitse Teema läbimisel oskab õppur KBRT-ohu korral ohutult ja korrektselt gaasimaski kasutada.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), toimiv gaasimask, vihmaülikonnad, õppegaasi õppekoha rajamise varustus vastavalt õppevarale (sh kasutatavad kurnad), meditsiinivarustus (MK18 ja MK23)

Kontaktläätsed Filtri vahetamise keskkond Gaasimaski pähe panemise nõuded Tundmatu saasteaine Astma ja muud hingamisteede haigused

Välitingimused

Standardid Teemat läbides õppur: 1. oskab kontrollida gaasimaski seisukorda ja töökorrasolekut; 2. kasutab gaasimaski ohutult, sh õppegaasiga harjutusel.

13

Ülesanne KAITSTUS. Pettetegevus ja varjamine Teema läbimisel oskab õppur rakendada individuaalset maskeerimist/moondamist ja passiivseid varjamismeetmeid erinevates vaatlus- ja ohutingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, marker), REV3, individuaalne maskeerimisvahend, teip, droon, termovaatlusseade, jaotelk, märgistuslint, papist sihtmärk

Aastaaeg Maastikutüüp Varjatud tegutsemine

Välitingimused

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. järgib heli- ja valgusdistsipliini liikumisel ja positsioonil tegutsedes; 2. maskeerib/moondab ennast kasutades individuaalse maskeerimise võtteid; 3. varjub ja maskeerib/moondab end otsevaatluse eest, rakendades maastikku, hajutamist ja liikumisviise; 4. oskab enda varjamisel arvestada soojuskiirguse vähendamise põhimõtteid.

14

Ülesanne TEENINDUSTOETUS. Jätkusuutlikkus Teema läbimisel oskab õppur relvastust ja varustust ette valmistada, kasutada ja hooldada tagamaks isiklik ja üksuse lahinguvõime jätkusuutlikkus erinevates keskkondades ja ohutingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), REV3, REV4, REV5

Aastaaeg Klass / auditoorium, välitingimused

9

Kaitseväelase riidevarustuse ja lahinguvarustuse elementide kirjeldus

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. valmistab ülesande täitmiseks ette riietuse, relvastuse ja varustuse, s.h arvestab ilmastikutingimusi; 2. kasutab ja kohandab varustust vastavalt olukorrale ja vastase ohule; 3. hooldab relvastust ja individuaal- ning üksusevarustust vastavalt kehtivatele nõuetele; 4. valmistab varustuse ja relvastuse ette eritingimusteks, sh veeületus, öine tegevus ning suvised ja talvised olud.

15

Ülesanne TEENINDUSTOETUS. Paiknemisala hõivamine Teema läbimisel oskab õppur üksi või üksuse koosseisus ohutult rajada ja kasutada paiknemisala enda, relvastuse ja varustuse hooldamiseks välitingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, markerid), REV3, REV5, individuaalse hügieenivahendid, üksuse / jao paiknemisala varustus (telgid, tööriistad jms), lisavesi, piiritus, relvahooldamise tarvikud, riiete pesemisvahendid

Aastaaeg Maastikutüüp Liikumispiirang

Välitingimused (poolkinnine ja kinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. rajab paiknemisala (üksi või üksuse koosseisus), kasutades telkmantlit või jao telki vastavalt ülesandele ja tingimustele; 2. tegutseb paiknemisalal ohutult, kasutades nõuetekohaselt selleks ette nähtud varustust/vahendeid; 3. hooldab relvastust ja varustust välitingimustes, tagades nende töökorrasoleku; 4. rakendab välihügieeni põhimõtteid ja säästab keskkonda paiknemisalal tegutsedes.

16

Ülesanne TEENINDUSTOETUS. Taktikaline meditsiin ja esmaabi Teema läbimisel oskab õppur rakendada taktikalise meditsiini põhimõtteid enda ja lahingpaarilise lahinguvõime säilitamiseks.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), poolkeha mannekeen, õppežgutid, sidemed (esmaabi, hemostaatiline, marli), tamponeerimise mulaaž, igal õppuril isiklik mobiiltelefon, REV3 + alusmatt ja telkmantel, vaiad

Aastaaeg Meditsiinitoetuse tasemed ja vastutavad

Klass / auditoorium, välitingimused

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. mõistab stressi ja lahingstressi mõju tegutsemisvõimele; 2. peatab eluohtliku verejooksu endal ja lahingpaarilisel, kasutades MK1 ja teisi esmaabivahendeid; 3. teostab lahingpaarilise elustamist vastavalt kehtivatele protseduuridele;

10

4. transpordib kannatanut üksinda ja lahingpaarilisega; 5. rakendab taktikalise meditsiini põhimõtteid (TCCC) kannatanu käsitlemisel lahingulises olukorras.

17

Ülesanne SBK lõpuharjutus Teema läbimisel oskab õppur tulla toime üksuse koosseisus pikema ülesande vältel.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Vastavalt korraldava struktuuriüksuse plaanile Aastaaeg Maastikutüüp Liikumispiirang

Välitingimused

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. saab aru ja järgib ülesandele kehtestatud tingimusi; 2. rakendab ülesande vältel taktikalisi oskusi ülesande reeglite ja kehtivate õigusnormide piires; 3. oskab kasutada enda ja oma üksuse varustust.

18

Ülesanne

VÄLJAÕPPE VARUAEG / TOETAVAD TEGEVUSED Varuaja / toetavate tegevuste eesmärk on väljaõppe sujuvam korraldus, õppurite administratiivne, füüsiline ja sotsiaalne toimetulek ning teenistuseks vajalike üldpädevuste kujundamine, toetades kursuse läbiviimist ja õppurite valmisolekut edasiseks teenistuseks.

Tingimused Abivahendid Piirangud Keskkond

– – –

Standardid –

IV OSA. Kursuse teemad (KOKKU 286 tundi)

Teema MANÖÖVER. Taktikaline manööver 32

Alateemad

Liikumine koondrivis, liikumisviisid relvata Välitund 2

Liikumisviisid, liikumistee ja tulepositsiooni valik Välitund 4

ÖVS ja liikumine piiratud valgustingimustes Välitund 2

Liikumine lahkrivis / jao põhiformatsioonid, käemärgid ja helisignaali Välitund 4

Sihtmärgi osutamine ja tulejuhtimiskäskluste täitmine Välitund 4

Liikumine lahingpaari koosseisus (tuli ja liikumine) Välitund 8

Tegevus drooniohu korral (sh MÕS üldtutvustus) Klassitund 2

Välitund 6

11

Teema läbiviimisjuhised Kõik alateemad on võimalik ja vaja lõimida järgnevatel tegevustel ja väljaõppeüritustel. Näiteks liikumine koondrivis harjutatakse linnaku territooriumil liiklemisel. Lõimimise eesmärk on tõsta lõplikku soorituste arv igale õppurile ilma, et selleks oleks vaja eraldi väljaõppetundi läbi viia.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema MANÖÖVER. Taktikaline rännak ja orienteerumine 13

Alateemad

Sihtpunkti orienteerumine suuna ja kaugusega Välitund 3

Sihtpunkti orienteerumine topograafilise kaardi ja kompassiga Välitund 3

Ettevalmistused rännakuks Välitund 1

Rännak (REV3) Välitund 3

Rännak (REV5) Välitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Ette nähtud ajaraami mahtumiseks peavad nii orienteerumise kui rännaku tundide läbiviimiseks kasutatavad rajad olema eelnevalt läbi proovitud. Põhirõhk ei ole õppuri kurnamisel, vaid saadud teadmiste efektiivsel kasutamisel ja nende kinnistumisel (ettevalmistused, marsruudi valik, tegutsemine pausidel). Orienteerumise radade punktid peavad olema eelnevalt ette valmistatud ning kui punktides kasutatakse instruktoreid/abikoolitajaid, peavad nad olema positsioonidel enne orienteerumise algust. Sõltuvalt struktuuriüksuse võimalustele kaasata üksuse ühtekuuluvustunde ja meeskonna sidususe tugevdamise ning motivatsiooni tõstmise eesmärgil orienteerumisele/rännakule kogu rühma/kompanii/pataljoni tegevväelastest isikkoosseis.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema MANÖÖVER. Topograafia 8

Alateemad

Topograafilise kaardi lugemine, mõõdikute ja joonlaua kasutamine, topograafilise kaardi voltimine, kaardi ettevalmistus

Klassitund 1

Koordinaatide ja asukoha määramine topograafilisel kaardil, pinnavormide tuvastamine topograafilisel kaardil, kõrguse, kauguse ja suuna määramine topograafilisel kaardil

Klassitund 3

Asukoha määramine topograafilise kaardi ja maastiku võrdluse abil, kompassi kasutamine, topograafilise kaardi suunamine

Klassitund 2

Tulekaardi koostamine ja kasutamine Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised Teemade teoreetiline sisu on seotud klassitunni ja PP esitlustega. Maastikul peab selle teema läbiviimiseks kasutama plakateid.

12

Teema läbimisel peab õppur olema võimeline kaardi ja ümbritsev maastiku sidumisega ka siis, kui õppematerjalides on kasutusel teiste alade kaardid.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema MANÖÖVER. Liikuvuse tagamine 2

Alateemad Miiniväljale sattumine lahingpaari koosseisus Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised

Tund peab olema eelnevalt ettevalmistatud, harjutava tegevuste raames kasutatavad esemed eelpaigutatud ning abikoolitajad instrueeritud. 3D prinditavate õppevahendite puudumisel kasutada tunni harjutavas osas muid käepäraseid vahendeid. Kuigi harjutatakse lahingpaari koosseisus, peab iga õppur olema võimeline tegutseda ka üksi. Teema annab eeldused jätkuõppeks jao koosseisus (4C drillid).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema JUHTIMINE. Seadusandlus 8

Alateemad

Kommunikatsioon KV-s, OPSEC-reeglid Klassitund 2

Struktuuriüksuse sisekorra täitmine, toimkond Klassitund 2

KV sisemäärustik, kohustused ja õigused Klassitund 2

Relvakonflikti õigus, jõukasutuse reeglite järgimine, ROE Klassitund 2

Teema läbiviimisjuhised

OPSEC reeglid. Printida välja jaotusmaterjal, et õppurid saaks peale teoreetilist osa oma telefonide seaded vastavalt juhendile üle vaadata. Võimalusel tund läbi viia IT spetsialistidel või S6 personalil. Sisekorra täitmine, toimkond. Tundi peaks läbi viima allüksuse veebel, kes on sisekorra ja toimkondade valdkonna eest vastutav. Alateema ettevalmistamisel arvestada väeosa / linnaku eripäradega. Määrustik, kohustused ja õigused. Võimalusel tuua tundi läbi viima väeosa kaplan, kes räägiks eetikast ja väärtustest. Õppurid jagada väiksemateks gruppideks, et võimaldada grupisiseseid arutelusid ning aktiivsemat kaasumist. Võimalusel kasutada relvakonflikti õiguse teema tutvustamisel kas reaalse missioonikogemusega instruktorit või struktuuriüksuse juristi.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

13

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema JUHTIMINE. Sidepidamine 3

Alateemad Raadioside pidamine, käsiraadiojaam, kuuldekood Välitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Tunnis kasutatavate raadiojaamade arv peab olema piisav (vastavalt grupi suurusele), et harjutavas osas ei oleks õppuritel liigset ootamist. Läbiviija peab veenduma, et harjutavas osas oleks kõigil võimalik sideprotseduure praktiseerida. Teema lõimida kõigi tegevustega, kus on kasutusel sidepidamise vahendid (tõkestuspostid laskmistel, tunnimehed KLP-des jms).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TULEJÕUD. Automaatrelv ja laskeoskus 63

Alateemad

Sissejuhatus kursusekavasse (automaatrelva- ja laskeõppe kursusekava) Klassitund 1

Ohutu relvakäsitsemine Klassitund 1

Automaatrelva tutvustus, laskemoona omadused, põhilaskeasendid, salvevahetus Klassitund 2

Välitund 4

Tõrked ja nende eemaldamine Välitund 2

Ballistika ja sihtimine Välitund 6

Relvahooldus Välitund 2

Relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltesti (test nr 1 teoreetiline osa), ohutu relva käsitsemise testi (testi nr 1 praktiline osa)

Test 4

Laskeharjutused A.1-A.6 Välitund 18

Laskeoskustest nr 2 Test 4

Laskeharjutused A.8-A.12 Välitund 15

Laskeoskustest nr 3 Test 4

Teema läbiviimisjuhised

Järgida automaatrelva ja laskeõppe kursusekava iga teema juures kirjeldatud punkti „Läbiviimine“. Aja optimaalse kasutamise ning tegevuse sujuvama läbiviimise eesmärgil peab lasketiir/-väli/-koht olema eelnevalt ette valmistatud. Soovitatav on kasutada laskmiste läbiviimiseks eraldiseisvaid instruktoreid ning mitte rakendada rühma tegevväelastest isikkoosseisu. Nt rühm saabub koos RÜ/RV/instruktoriga ette valmistatud lasketiiru, RÜ/RV/instruktor osaleb laskmiste läbiviimisel tulekontrollijana ning peale laskmiste lõppemist liigub koos üksusega järgmisi ette nähtud tegevusi tegema.

14

Vajadusel kasutada ringkoolitust, kui laskekohtade arv ei võimalda üksusel sooritada harjutust ühekorraga.

Teema hindamisviis Järgida automaatrelva ja laskeõppe kursusekava iga teema juures kirjeldatud punkti „Hindamine“.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Kokkuvõttev hindamine kujuneb relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltesti (test nr 1 teoreetiline osa), ohutu relva käsitsemise testi (testi nr 1 praktiline osa) ja laskeoskustestide nr 2 ja nr 3 alusel.

Teema TULEJÕUD. Käsigranaat 5

Alateemad Käsigranaadi käsitsemine ja heitmine (KG.1) Välitund 3

Käsigranaadi heiteharjutus (KG.2) Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised Järgida laskeväljaõppe eeskirja peatükki „Käsigranaadi heitmisharjutused“.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Omakahjude vältimine 7

Alateemad

KV ülesehitus, struktuur, auastmed Klassitund 2

Tehnika tuvastamine, kaitseväes kasutatav tehnika, oluline liitlaste tehnika Klassitund 1

Lõhkematerjalide tutvustus ja ohutus Klassitund 1

Vastase lahingutehnika, sh miinid Klassitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Esitlused/õppevara on koostatud põhjalikumad, kui tunni läbiviimiseks ettenähtud aja jooksul käsitleda jõuab. Tunni läbiviija valib ja kasutab õppevara vastavalt tunni ajaraamile ning struktuuriüksust arvestades. Täiendavalt kasutada informatiivseid ja teemakohaseid plakateid kasarmute koridorides jms kohtades. Tunni läbiviija peab olema kursis struktuuride muudatustega (teema on ajas muutuv).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Tegevusala julgeolek 6

Alateemad

Kauguste hindamine abivahendita Välitund 1

Vaatlemine abivahendita Välitund 1

Isiku kontroll taktikalises olukorras Välitund 2

Tunnussõna, lahingtunnus, valveposti mehitamine Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised Tundide läbiviimiseks valitud asukoht peab võimaldama varjumist, maskeerimisvahendite kasutamist ning näitlikustavate tegevuste läbiviimist (eelistatud on poolkinnine ning liigendatud maastik, vältida linnaku territooriumit, liigselt lagedat ala ning kinnist maastikku).

15

Tund peab olema eelnevalt ettevalmistatud, näitlikustavate tegevuste raames kasutatavad esemed eelpaigutatud ning abikoolitajad instrueeritud ja vastavatele positsioonidele määratud. Harjutavas osas õppurid väiksematesse gruppidesse jagades peab iga grupi juures olema abikoolitaja vahetu tagasiside andmiseks ning tegevuse kontrollimiseks. Lõimida saadud teadmised järgnevatel väljaõppeüritustel (välilaagrid, laskmised jms).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Lahinguvõime säilitamine 10

Varjatud püsti laskepesa Välitund 10

Teema läbiviimisjuhised

Et vältida õppurite väljaõppeaja kasutamist ettevalmistavateks tegevusteks, peab tunnis kasutatav varustus ja materjal olema instruktorite poolt eelnevalt ette valmistatud ning õppekohta transporditud. Tundide läbiviimisel arvestada aastaajast tingitud ilmastiku-/keskkonnaoludega. Kui ilmastikutingimused ei võimalda individuaalsete soorituste läbiviimist määratud aja jooksul (nt maapind on külmunud), siis peavad õppurid tegema soorituse lahingupaari või meeskonna koosseisus.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. KBRT-kaitse 2

Alateemad Gaasimaski kontroll ja kasutamine Välitund 1

Gaasimaski harjutus õppegaasiga Välitund 1

Teema läbiviimisjuhised

Lisaks tunni läbiviijale peaks läbiviimisse olema kaasatud vähemalt kaks abikoolitaja/instruktor (õppurite tegevuse kontroll ning juhendamine). Gaasimaski kontrollharjutuse läbiviimise koht peab olema eelnevalt ettevalmistatud. Õppevaras on kajastatud tegevuse läbiviimist kasutades (meditsiini)telki. Vastavalt väeosa/linnaku/harjutusvälja võimalustele võib kasutada ka muud sobivat taristut, kuid järgima peab kehtestatud nõudeid / piiranguid / ohutustehnikat. Meditsiinipersonali kohalolu harjutuse käigus on kohustuslik. Kõikidel õppuritel peab olema kasutatav ning terve/toimiv gaasimask. Harjutuse käigus kasutatavad kurnad utiliseeritakse vastavalt kehtestatud nõuetele.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

16

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Pettetegevus ja varjamine 7

Alateemad

Individuaalne maskeerimine (sh eraldi talvine) Välitund 2

Soojuskiirguse vähendamine Välitund 2

Varjumine Välitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Tundide läbiviimiseks valitud asukoht peab võimaldama varjumist, maskeerimisvahendite kasutamist ning näitlikustavate tegevuste läbiviimist (eelistatud on poolkinnine ning liigendatud maastik, vältida linnaku territooriumit, liigselt lagedat ala ning kinnist maastikku). Teema läbimisel peab õppur saama teadmised olemasolevate ja maastikult leitavate vahendite kasutamisevõimalustest (sh arvestades aastaaega ja ilmastikutingimusi). Tunni läbiviija peab oskama käsitseda tunnis kasutatavat tehnikat (termovaatlusseade). Tund peab olema eelnevalt ettevalmistatud, näitlikustavate tegevuste raames kasutatavad esemed eelpaigutatud ning instruktorid ja nende poolt kasutatav varustus valmis seatud ja vastavatele positsioonidele määratud.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TEENINDUSTOETUS. Jätkusuutlikkus 11

Alateemad Ülesandeks valmistumine, lahingdistsipliin ja varustuse ettevalmistamine

Välitund / klassitund

10

Individuaal- ja üksusevarustuse hoolduse alused Klassitund 1

Teema läbiviimisjuhised

Tundide läbiviimisel arvestada individuaalvarustuse järkjärgulise põhimõttega (REV1->REV5), aastaajast tingitud eripäradega (suvised ning talvised tingimused) ning kasutada selle tarbeks koostatud õppevara. Kui tunni läbiviimisel ei ole võimalik kasutada esitlustehnikat, peab tunni läbiviija olema võimeline teemat õpetama seleta-näita- tee põhimõttel. Selgitamisel ja näitlikustamisel kasutada vajadusel abikoolitajaid. Tunni läbiviijal peab olema väga hea praktiline ettevalmistus ning varustuse reguleerimise (kohendamise) võimaluste tundmine. Teema läbiviimise koha valik (klassiruum, riviplats, õppehall, kasarm, linnaku territoorium vms) sõltub läbiviimise võimalustest ja linnaku tingimustest. Saadud teadmisi lõimida kõigi järgnevate väljaõppeüritustega (rännak, välilaager jms). Õppur peab olema võimeline valima kõige optimaalsem ja efektiivsem varustuse lähtudes määratud ülesandest.

17

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TEENINDUSTOETUS. Paiknemisala hõivamine 10

Alateemad

Puhkepaiga rajamine telkmantlit kasutades Välitund 2

Jao telgi kasutamine ja telgiahju ohutus, priimuse ja piirituspõleti kasutamine, keskkonna säästmine, tööriistade (nt kirve, labida, kirka, sae) kasutamine

Välitund 6

Varustuse ja relvastuse hooldamine välitingimustes Välitund 1

Välihügieen. Välitund 1

Teema läbiviimisjuhised

Väljaspool KV harjutusväljasid/-alasid võib paiknemisala hõivamine toimuda ainult kokkuleppel maa-ala valdajaga. Väljaõppeaja efektiivsemaks kasutamiseks on mõistlik paiknemisala hõivamise tunnid läbi viia välilaagris pealelõunasel/õhtusel ajal õppepäeva viimaste tegevustena, nt majutuse püstitamine (sh tööriistade kasutamine) – toitlustus – hooldus – välihügieen – öine rutiin.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TEENINDUSTOETUS. Taktikaline meditsiin ja esmaabi 23

Alateemad

Stress ja lahingstress Klassitund 1

Isiklik hügieen sise- ja välitingimustes Klassitund 1

Elustamine Klassitund 1

Välitund 2

MK1 ja esmaabi andmine verejooksude korral Välitund 2

Kannatanu transportimine üksinda ja abilisega Välitund 2

Taktikaline kannatanu käsitlemine, TCCC Klassitund 4

Välitund 8

TCCC harjutus Harjutus 2

Teema läbiviimisjuhised Teema läbiviimisel arvestada plaankonspektides välja toodud tunnijärjestust (eelnev toetab järgneva läbimist). Kogu TCCC teema lõimida jätkutegevustesse (rännakud, välilaagrid, liikumine lahinguväljal jms).

Teema hindamisviis TCCC harjutusel lähtuda plaankonspektidest.

18

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

TCCC harjutusel lähtuda plaankonspektidest.

Teema SBK LÕPUHARJUTUS 16

Alateemad Lõpurännak Harjutus 16

Teema läbiviimisjuhised Vastavalt plaankonspektile.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

SBK lõpuharjutus on kursusel läbitud teemasid integreeriv kompleksharjutus, mille eesmärk on omandatud teadmiste ja oskuste terviklik rakendamine, mitteeristavat või eristavat hindamist ei toimu.

Teema VÄLJAÕPPE VARUAEG / TOETAVAD TEGEVUSED 60

Alateemad

Ajateenija saabumisega seotud tegevused 8

SBK lõpetamise / kolimisega seotud tegevused 8

Riigipüha 8

Toimetulek psühholoogilise ja sotsiaalse väljakutsega Klassitund 1

Ajateenija kompleksuuringu küsitlus Klassitund 4

Tuleohutuse koolitus (sh evakuatsiooniõppus) Klassitund 4

Väljaõppe varuaeg puuduste likvideerimiseks 8

KVKT Test 2

Struktuuriüksuse/väeüksuse/allüksuse ülema tund Klassitund 5

Varustuse- ja relvastuse hooldus 10

Infotund edasise teenistuse kohta Klassitund 2

Teema läbiviimisjuhised –

Teema hindamisviis –

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

–

V OSA. SBK hindamine

SBK hindamisviis

SBK-l rakendatakse valdavalt läbivalt kujundavat ja soorituspõhist hindamist, mille keskmes on õppuri nõutavate tegevuste sooritamine väljaõppe käigus. Enamikes teemades hinnatakse soorituse olemasolu põhimõttel „läbinud / mitteläbinud“ ilma eraldi hindamislehtede ja numbrilise või eristava hindeta. Hindelised, mitteeristava hindamisega sooritused on taktikaline meditsiin ning relva käsitsemine ja laskeoskus.

19

Järgnevatele kursustele suunamisel arvestatakse õppuri üldist väljaõppealast sooritust, distsipliini, motiveeritust, meeskonnatöövõimet ning instruktorite ja vahetu juhtkonna hinnangut õppuri sobivusele edasiseks väljaõppeks ja teenistuseks.

SBK ‘’Arvestatud’’ saamise tingimus

Kursus loetakse arvestatuks, kui õppur on sooritanud nõutavad tegevused väljaõppe käigus vastavalt kursusekavas kehtestatule. Kui õppur ei ole võimeline kursuses olevat teemat sooritama (nt eemal viibimise haiguse tõttu), tuleb edasise teenistuse käigus tagada läbimata teemade käsitlemine.

SBK hindamisjuhised

1. Relva ohutu käsitsemise- ja laskeoskustestid SBK vältel peab õppur sooritama relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltesti (test nr 1 teoreetiline osa), ohutu relva käsitsemise testi (testi nr 1 praktiline osa), laskeoskustesti nr 2 ja nr 3. Nii test 1., 2. kui 3. sooritamine SBK jooksul on kõikidele õppuritele kohustuslik.

Lisa 2 Kaitseväe juhataja asetäitja 23.07.2026

kinnitatud nr 0.1-3.43/26/1 „Sõduri baaskursuse pilootkava“ juurde

Sõduri baasoskuste nõuded Sõduri baasoskuste nõuded määratlevad sõduri baastaseme pädevusvaldkonnad, teadmised ja

oskused. Nende nõuete saavutamine tagatakse ühtlustatud baasväljaõppe kaudu. Omandatud

pädevused loovad aluse edasise teenistuse jätkamiseks sõltumata ametikohast, väeliigist või

üksusest.

A.1 MANÖÖVER B.1 Taktikaline manööver

C.1 Valib olukorrale sobiva liikumistee arvestades maastikku ja ilmastikku. C.2 Valib vastavalt keskkonnale ja ohule parima tulepositsiooni. C.3 Liigub ja reageerib kontakti tingimustes loahingpaarina rakendades vastastikkust

tuletoetust. C.4 Osutab vastast ning dubleerib käsklusi ja informatsiooni. C.5 Rakendab tulerežiime vastavalt tulejuhtimiskäsklustele. C.6 Kasutab liikumiseks ning vastase osutamiseks vajalikke käemärke. C.7 Liigub jao põhiformatsioonides. C.8 Tuvastab ohtu õhus ja oskab tegutseda drooniohu korral.

B.2 Taktikaline rännak ja orienteerumine C.1 Liigub iseseisvalt määratud sihtkohta lugedes maastikku ning kasutades kompassi

ja topograafilist kaarti. C.2 Liigub üksuse koosseisus arvestades saadud ülesannet, maastikku ning vastase

ohtu. C.3 Sooritab rännakuid nii lahingu- kui täisvarustuses (REV3 ja REV5). C.4 Läbib ohutult tõkkeid ja veetakistusi. C.5 Rakendab liikumisel heli- ja valgusdistsipliini.

B.3 Topograafia C.1 Kasutab liikumiseks või ülesande täitmiseks vajalikke topograafilise abivahendeid,

sh enda asukoha ja koordinaatide määramiseks. C.2 Koostab ja kasutab tulekaarti.

B.4 Liikuvuse tagamine C.1 Tuvastab ja väldib mineeritud ala.

A.2 JUHTIMINE

B.1 Seadusandlus C.1 Järgib Kaitseväe sise- ja teisi määrustikke. C.2 Järgib ohutuseeskirju- ja nõudeid. C.3 Järgib julgeolekunõudeid (sh sotsiaalmeedias). C.4 Järgib jõukasutamise reegleid.

B.2 Sideõpe C.1 Kasutab käsiraadiojaama informatsiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks. C.2 Rakendab raadiosides kuuldekoodi protseduure.

A.3 TULEJÕUD

B.1 Automaatrelv ja laskeoskus C.1 Käsitseb relva ohutult, sh eemaldab iseseisvalt tõrkeid. C.2 Rihib oma relva sihikuid. C.3 Valib õiged laskeasendid vastavalt tulepositsiooni võimalustele ja ohule. C.4 Tabab ajalise piiranguga taktikaliselt relva kasutades ning positsiooni vahetades

sihtmärke kuni 100m kauguselt. C.5 Tabab ajalise piiranguga sihtmärke kuni 100m kauguselt.

2

B.2 Käsigranaat C.1 Käsitseb käsigranaati ohutult. C.2 Heidab käsigranaati kasutades õiget tehnikat ning arvestades ümbritsevat

keskkonda.

A.4 KAITSTUS B.1 Omakahjude vältimine

C.1 Teab kaitseväe ülesehitust ning struktuuri. C.2 Teab vastase ja oma üksuste enimlevinud tehnikaliike. C.3 Teab vastase ja oma üksuste enimlevinud relvastust ning miine.

B.2 Tegevusala julgeolek C.1 Julgestab oma üksuse tegevust valvepostil ja toimib üksuse eelhoiatusena ohu

avastamisel. C.2 Teostab vastase kinnipidamise ja läbiotsimise. C.3 Tegutseb tunnimehena.

B.3 Lahinguvõime säilimine C.1 Rajab varjatud püsti laskepesa.

B.4 KBRT kaitse C.1 Kasutab gaasimaski.

B.5 Pettetegevus ja varjamine C.1 Moondab ennast. C.2 Moondab ja varjub otsevaatluse eest. C.3 Oskab rakendada soojuskiirgust vähendavaid meetmeid enda varjamiseks.

A.5 TEENINDUSTOETUS

B.1 Jätkusuutlikus C.1 Valmistab ette riietuse ja varustuse tagades selle jätkusuutlikkuse (vihm,

veetakistus) ning pakib vastavalt kehtestatud drillidele (paigutus ja järjekord). C.2 Valmistab ette ning kasutab oma varustust ja riietust vastavalt olukorrale ning

vastase ohule enda lahinguvõime jätkusuutlikkuse tagamiseks. C.3 Kontrollib iseseisvalt oma kriitiliste varustuse olemasolu. C.4 Hooldab oma varustust. C.5 Valmistab varustuse ja relvastuse ette arvestades põhimõtteid eri tingimustes

(veeületus, öine tegevus, suvised ja talvised olud). B.2 Paiknemisala hõivamine

C.1 Rajab üksi või üksuse koosseisus paiknemisala. C.2 Oskab tegutseda paiknemisalal ohutult ning arvestades olemasolevat varustus. C.3 Hooldab ennast, oma relvastust ja varustust välitingimustes. C.4 Jälgib heli ja valgusdistsipliini.

B.3 Taktikaline meditsiin ja esmaabi C.1 Teostab ja järgib isikliku hügieeni põhimõtteid. C.2 Peatab verejooksu endal ja lahingupaarilisel. C.3 Teostab lahingupaarilise elustamist. C.4 Transpordib kannatanut (lahingpaariline). C.5 Rakendab taktikalise meditsiini põhimõtteid (TCCC).

A.6 VÄÄRTUSED JA HOIAKUD

B.1 Teab ja järgib üksuse ning organisatsiooni väärtusi. B.2 Teab üksuse ja organisatsiooni traditsioone ning ajalugu. B.3 Tegutseb meeskonna osana ja väärtustab kollektiivseid eesmärke.

KINNITATUD Kaitseväe juhataja asetäitja 23.07.2026 käskkirjaga nr 0.1- 3.43/26/1

Sõduri baaskursuse pilootkursusekava

I OSA. Üldandmed

Lühend Kursusekava kood Kursuse haldaja Kursusekava kehtivus

SBK 26-KY0001 KVPS J7 30.06.2027

Eriala -

Individuaalne üldkursus Jah

Kursuse kestus

Sõduri baaskursuse (edaspidi SBK) kestus on kuus õppenädalat. Õppenädalas on kuus õppepäeva ja õppepäeva kestus on tööpäeviti kuni 10 õppetundi ning laupäeviti kuni lõunani. 9. ja 10. tunni läbiviimisel võib kasutada ajateenijast jaoülemate abi. Ajateenijast jaoülema asemel võib väljaõppejuht määrata 9. ja 10. õppetunni läbiviijaks ka tegevväelase. Pühapäev on puhkepäev. SBK kogumaht on 286 tundi, millest väljaõppeteemasid on 226 tundi: 1. Manööver 55 tundi 2. Juhtimine 11 tundi 3. Tulejõud 68 tundi 4. Kaitstus 32 tundi 5. Teenindustoetus 44 tundi 6. SBK lõpurännak 16 tundi

Kursuse läbiviimise juhised

1. Sõduri baasoskuste nõuded määratlevad ühtlustatud baasväljaõppe pädevusvaldkonnad, mis on vajalikud edasiseks teenistuseks ning ülesannete täitmiseks sõltumata ametikohast, väe- või relvaliigist. SBK on koostatud nende nõuete alusel.

2. Üldjuhul viiakse SBK läbi ühes linnakus asuvate üksuste baasil, kuid struktuuriüksuste ülematel on õigus ressursside optimeerimise eesmärgil erinevate linnakute raames koondada SBK-d alustavad õppurid ühte linnakusse. Struktuuriüksuste vahelise koostegutsemise korral on neil õigus SBK-ga seonduvaid tegevusi ise omavahel koordineerida.

3. Vähemalt kaks nädalat enne SBK-d peab väljaõppejuht korraldama õppepäeva(d), kus väljaõppe läbiviijad saavad tutvuda SBK ülesehitusega, väljaõppe keskkonnaga ja jagavad (võimalusel) varasemate läbiviijatega omavahelisi kogemusi. Kõik

2

väljaõppe läbiviijad peavad enne õppepäeva tutvuma SBK dokumentidega (nt temaatiline plaan jms) ja väljaõppekeskkonnaga.

4. SBK on ühesugune ja kohustuslik kõigis KV struktuuriüksustes, s.t väljaõppeteemade mahtude vähendamine või teemade ära jätmine ei ole lubatud. Sõltuvalt SBK läbiviimise asukohast võib muuta näitlikustavas temaatilises plaanis välja toodud teemade ja alateemade paigutust nädalate lõikes, kuid arvestada tuleb iga teema/alateema läbiviimise eeldusi (mis teemad peaksid olema eelnevalt läbitud).

5. SBK kursuse tarbeks koostatud plaankonspektide ja õppevara kasutamine on kõikidele struktuuri- ja väeüksustele kohustuslik (sisu peab jääma samaks, kuid seda võib vajadusel kohandada läbiviimise detailide osas sõltuvalt üksuse ja läbiviimise asukoha eripäradest).

6. Optimaalseim lahendus nii üksuse sidususe, õppuri KV igapäevaelusse ning süsteemi integreerimise, õppuri võimetest aru saamise ning edasistele erialadele määramise, kui väljaõppe ühtluse ja kvaliteedi osas on määrata igale SBK rühmale RÜ ja RV ning moodustada linnakupõhine väljaõppegrupp (tegutsevad väljaõppeteemade mitte konkreetse rühma raames). SBK teemad ja alateemad, mis nõuavad õppekoha ja/või õppes kasutatava varustuse ettevalmistamist, peaksid olema ette valmistatud ning läbi viidud väljaõppegrupi poolt (nt laske- ja käsigranaadiõpe, püsti varjatud laskepesa, MÕS õpperada, orienteerumine ja rännak, taktikaline meditsiin, gaasimaski harjutus õppegaasiga jms). Vältida tuleb õppurite asjatut ootamist väljaõppe ajal (nt olukorrad, kus väljaõppekohta hakatakse ette valmistama alles tunni läbiviimise eel, laskmise ajal olukorras, kus üks pool üksusest on laskmas ning teine pool lihtsalt ootab).

7. KL-is viiakse SBK läbi KL-i eripära arvesse võttes nädalavahetustel, arvestusega, et kursusekavas määratud väljundid jäävad samaks.

8. Kehalise võimekuse arendamine SBK-s algab päevakorras ettenähtud hommikuvõimlemisega, jätkub lahinguõppes vastavalt "Üksikvõitleja kehalise ettevalmistuse" kavale ja lõpeb iseseisva treeninguga väljaspool väljaõppe aega. Mõlema treeningu läbiviimisel kasutada KV spordiäpi "SPORDIVÄGI" treeningkavasid ja -programme.

9. SBK-s õppuri edasijõudmise põhjal otsustatakse tema edasine spetsialiseerumine ja nooremallohvitseride kandidaatide valik, mistõttu SBK RÜ-d ja RV-d kui väljaõppe läbiviijad peavad olema valmis andma soovitusi edasise teenistuse osas nii õppurile kui õppuri spetsialiseerumisega seotud üksuse ülemale.

10. SBK kursusekava teema nr 18. Väljaõppe varuaeg on indikatiivne ning selle eesmärk on aidata õppe läbiviijatel planeerida/arvestada kursuse raames toimuvate kaasnevate tegevustega. Väljaõppe varuaja alateemade loetelus võib üksus / SBK läbiviija teha muudatusi vastavalt üksuse, asukoha või kutse eripäradele. Erandiks on KVKT, mille sooritamine on kõigile kohustuslik.

Nõuded kursuse alustamiseks

Sihtgrupp: KV-s ja KL-is teenistust alustav sõdur (edaspidi õppur). Õppuri nõutav haridustase: põhiharidus.

Õppematerjalid SBK kursusekavas käsitletavate teemade plaankonspektid ning kaasnev õppevara asuvad Kaitseväe Akadeemia õppevara grupi poolt hallatavas õppevara töökeskkonnas.

Kasutatud lühendid ja terminid

Lühendid: 1. KBRT keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva kaitse; 2. KL Kaitseliit;

3

3. KTP kuivtoidupakk; 4. KVA Kaitseväe Akadeemia; 5. KV Kaitsevägi; 6. KVKT kehalise võimekuse kontroll test; 7. LVE laskeväljaõppe eeskiri; 8. MK meditsiinikomplekt; 9. MÕS mehitamata õhusõiduk; 10. OE ohutuseeskiri; 11. OPSEC (ingl Operations Security) operatsioonijulgeolek; 12. REV riide- ja erivarustuse komplekt; 13. ROE (ingl Rules of Engagement) jõukasutusreegleid; 14. RV rühmavanem; 15. RÜ rühmaülem; 16. TCCC (ingl Tactical Combat Casualty Care) taktikaline lahingukannatanu käsitlemine; 17. ÖVS öövaatlusseade.

Terminid: 1. OPSEC - tegevuste kogum, millega tagatakse sõjalise operatsiooni või õppuse jaoks vajalik julgeolek, kasutades

passiivseid või aktiivseid vahendeid, et takistada vaenlast avastamast sõbralike vägede asukohta, suutlikkust ja kavatsusi. 2. ROE - sõjalised suunised, millega määratud tingimuste ja piirangute järgi võivad relvajõud alustada ja/või jätkata võitlust

vastase üksustega.

Märkused kursuse kohta SBK kursusekava juurde kuuluvate lisade loetelu:

Lisa 1. Temaatiline plaan (A) Lisa 2. Sõduri baasoskuste nõuded (A)

II OSA. Kursuse väljaõppe põhieesmärk

1

Ülesanne SBK eesmärk on kujundada distsiplineeritud, ohutult tegutsev ja kohanemisvõimeline õppur, kes valdab taktikalisi baasoskuseid, relvakäsitsemist ja meeskonnatööd ning on valmis jätkama eriala ja allüksuse väljaõppega.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Individuaalrelvastus ja -varustus kuni REV5, üksuse majutusvarustus, droonid, meditsiiniõppe varustus, kindlustusmaterjalid, topograafilised kaardid, kompassid, öö- ja termovaatlusseadmed, raadiojaamad,

Vastavalt OSA I Üldandmed, kursuse läbiviimise juhised Kursuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel tuleb tähelepanu pöörata toimumisajale (suvine või talvine kutse).

Klass / auditoorium, välitingimused (avatud, poolkinnine ja kinnine maastik)

4

harjutusgranaadid ja imitatsioonimoon, käsitulirelvade lahingumoon

Standardid

SBK lõpuks õppur: 1. järgib teenistust korraldavaid seadusi ja õigusakte; 2. rakendab taktikalisi relvakäsitsemise põhimõtteid ja tabab erineval kaugusel asuvaid sihtmärke; 3. valvab määratud maa-ala, et hoida ära selle kasutamist vaenulikel eesmärkidel; 4. liigub määratud alal üksi või lahingupaarilisega vastase efektiivse tule all; 5. annab elupäästvat esmaabi taktikalises olukorras; 6. saavutab ja hoiab lahinguvalmidust nii ülesande täitmise ajal kui ka pärast.

III OSA. Kursuse väljaõppe alaeesmärgid

1

Ülesanne MANÖÖVER. Taktikaline manööver Teema läbimise tulemusel oskab õppur tegutseda individuaalselt ja lahingpaari koosseisus vastavalt lahinguvälja tingimustele.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnetid, marker), öövaatlusseade, valguspulk, käsiraadiojaam, (vaatlus)droon, paukpadrun, pappsihtmärk, drooniraja püstitamise materjalid vastavalt õppevarale, REV3

Varjatud tegutsemine Looduslikud takistused

Välitingimused (avatud, poolkinnine ja kinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. valib ja kasutab olukorrale vastavaid liikumisviise ja tulepositsioone, arvestades maastikku, keskkonda ja vastase ohtu; 2. tegutseb individuaalselt või lahingpaaris kontakti tingimustes rakendades vastastikkust tuletoetust; 3. edastab ja mõistab taktikalist informatsiooni, kasutades käsklusi, dubleerimist ja ettenähtud käemärke; 4. rakendab tulerežiime ja reageerib ohtudele, sh õhust tulenevale ohule, vastavalt kehtivatele protseduuridele; 5. oskab tuvastada ning tegutseda drooniohu korral.

2

Ülesanne MANÖÖVER. Taktikaline rännak ja orienteerumine Teema läbimisel oskab õppur liikuda määratud sihtkohta iseseisvalt või üksuse koosseisus erinevates maastiku- ja ohutingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Spordiriietus, REV3, REV5, KTP, kompass, KV topograafiline kaart, stopper, käsiraadiojaam

Rajatud tõkked Looduslikud takistused Liikumispiirangud Varjatud tegutsemine

Välitingimused (avatud, poolkinnine ja kinnine maastik)

5

Vigastuse ennetamine

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. kasutab topograafilist kaarti ja kompassi maastikul orienteerumiseks ja määratud sihtpunkti liikumiseks; 2. valmistab ette ja sooritab rännaku vastavalt ülesandele ja varustuse tasemele iseseisvalt või allüksuse koosseisus; 3. liigub ohutult ja distsiplineeritult, läbides tõkkeid ja veetakistusi ning rakendades heli- ja valgusdistsipliini; 4. tegutseb rännakul taktikalist olukorda arvestades, sh vastase võimalikku ohtu ja liikumispiiranguid.

3

Ülesanne MANÖÖVER. Topograafia Teema läbimisel oskab õppur kasutada topograafilisi abivahendeid ülesande täitmiseks.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), KV topograafiline kaart, kompass, joonlaud, pliiats, marker

Looduslikud takistused Liikumispiirangud

Klass / auditoorium, välitingimused (poolkinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. kasutab kompassi vastavalt ülesandele; 2. valmistab ette ja kasutab topograafilist kaarti vastavalt ülesandele; 3. määrab topograafilise kaardi ja maastiku abil oma asukoha, koordinaadid, suuna, kauguse ja kõrguse ning tuvastab

pinnavorme; 4. koostab ja kasutab tulekaarti vastavalt kehtivatele nõuetele ja taktikalisele olukorrale.

4

Ülesanne MANÖÖVER. Liikuvuse tagamine Teema läbimisel oskab õppur käituda mineeritud alale sattumisel individuaalselt ja lahingpaari koosseisus.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), märkmepaber, pliiats, õppemiin, REV3

Mineeritud ala Miinitüüp Kannatanu esmaabi

Klass / auditoorium, välitingimused (avatud ja poolkinnine maastik)

Standardid Teemat läbides õppur: 1. tuvastab mineeritud ala ning väldib sellele sattumist; 2. rakendab miiniväljale sattumisel ettenähtud tegevusjärjekorda individuaalselt ja lahingpaari koosseisus.

5

Ülesanne JUHTIMINE. Seadusandlus Teema läbimisel on õppuril arusaam ja valmisolek tegutseda teenistuses vastavalt kehtestatud õigusaktide ja muude normdokumentide kohaselt.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), struktuuriüksuse sisekorraeeskiri, toimkonna jms juhised, märkmepaber, kirjutusvahend

Kaitseväeteenistusega seotud õigusaktid Sõjaõigus, ROE, OPSEC Rahuaegne sõdurikaart

Klass / auditoorium

6

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. teab KV tegevust korraldavaid määrustikke ja õigusakte; 2. mõistab enda õigusi ja kohustusi; 3. teab KV üldiseid ohutusnõudeid; 4. teab julgeolekumeetmeid, sh OPSEC-reegleid ja sotsiaalmeedia kasutamise põhimõtteid; 5. arvestades relvakonflikti õiguse põhimõtteid rakendab ROE-d.

6

Ülesanne JUHTIMINE. Sidepidamine Teema läbimisel oskab õppur rakendada kuuldekoodi protseduure turvalise raadioside läbiviimiseks.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), kuuldekooditabel, käsiraadiojaam

Kaitsejõudude side-eeskiri Käsiraadiojaama kasutusjuhend OPSEC

Klass / auditoorium, välitingimused

Standardid Teemat läbides õppur: 1. kasutab käsiraadiojaama informatsiooni edastamiseks ja vastuvõtmiseks vastavalt kehtivatele protseduuridele; 2. rakendab raadiosides kuuldekoodi protseduure, tagades side selguse ja julgeoleku.

7

Ülesanne TULEJÕUD. Automaatrelv ja laskeoskus Teema läbimisel oskab õppur käsitseda automaatrelva ohutult ja efektiivselt, tabada sihtmärke erinevates taktikalistes olukordades ning hooldada relva.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Vastavalt automaatrelva- ja laskeõppe kursusekavale

Ohutusnõuded Lasketiiru- ja harjutusvälja kasutuseeskiri LVE

Klass / auditoorium, välitingimused, lasketiir / laskeväli

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. tunneb automaatrelva ehitust ja laskemoona omadusi; 2. hooldab automaatrelva vastavalt ettenähtud korrale; 3. käsitseb automaatrelva ohutult, sh eemaldab iseseisvalt tõrked; 4. rakendab sihtimise põhimõtteid ja rihib iseseisvalt relva sihikud; 5. valib olukorrale vastavad laskeasendid ja tulepositsiooni; 6. tabab (ajalise piiranguga) sihtmärke kuni 100 m kauguselt, sh positsiooni vahetades ja piiratud nähtavuse tingimustes.

8

Ülesanne TULEJÕUD. Käsigranaat Teema läbimisel oskab õppur käsigranaati ohutult käsitleda ja heita.

Tingimused Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, marker), killuvest / REV3, harjutusgranaat, ettevalmistatud

Ohutusnõuded Välitingimus (harjutusväli, granaadiheite koht)

7

harjutusgranaadi heitekoht, lahinggranaadi heitmisel vahendid vastavalt OE-le ja LVE-le

Lasketiiru- ja harjutusvälja kasutuseeskiri LVE

Standardid Teemat läbides õppur: 1. käsitseb käsigranaati ohutult; 2. heidab käsigranaati kasutades õiget tehnikat ning arvestades ümbritsevat keskkonda.

9

Ülesanne KAITSTUS. Omakahjude vältimine Teema läbimisel oskab õppur eristada enamlevinud omade ja vastase tehnikat lahinguväljal.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker)

Oma ja vastase jõudude struktuur, varustus ja lahingutehnika ning nende kamuflaažimustrid

Klass / auditoorium

Standardid Teemat läbides õppur: 1. teab KV struktuuri, ülesandeid ja sõjaväelisi auastmeid; 2. teab KV, liitlaste ja vastase enamlevinud relvastust ja tehnikaliike.

10

Ülesanne KAITSTUS. Tegevusala julgeolek Teema läbimisel oskab õppur erinevate protseduuride abil tagada üksuse tegevus- või paiknemisala julgeoleku.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahend (tahvel, magnet, marker), alusmatid, läbiotsimise käigus leitavad esemed, vaadeldav objekt, droon, REV3

Aastaaeg Maastikutüübist lähtuvalt asukoha valik Varjatud tegutsemine ROE, OPSEC

Välitingimused (avatud ja poolkinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. tegutseb tunnimehena, teostades vaatlust abivahendita ning rakendades tunnussõna ja lahingutunnuse protseduure; 2. julgestab üksuse tegevust valvepostil, toimides ohu avastamisel eelhoiatusena; 3. teostab isiku kinnipidamise ja läbiotsimise vastavalt kehtivatele protseduuridele.

11

Ülesanne KAITSTUS. Lahinguvõime säilitamine Teema läbimisel oskab õppur rajada oludele vastavat laskepesa.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, marker), REV3, REV5, jaovarustus (labidas, saag, kang jms), maskeerimisvõrk, kalavõrk, must kile, puitmaterjal, sidumistraat, kobad, nöör, esmaabipaun (MK2)

Aastaaeg Varjatud tegutsemine Maastikutüübist lähtuvalt asukoha valik Ajapiirang

Välitingimused (poolkinnine maastik)

8

Standardid Teemat läbides õppur: 1. rajab varjatud püsti laskepesa.

12

Ülesanne KAITSTUS. KBRT-kaitse Teema läbimisel oskab õppur KBRT-ohu korral ohutult ja korrektselt gaasimaski kasutada.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), toimiv gaasimask, vihmaülikonnad, õppegaasi õppekoha rajamise varustus vastavalt õppevarale (sh kasutatavad kurnad), meditsiinivarustus (MK18 ja MK23)

Kontaktläätsed Filtri vahetamise keskkond Gaasimaski pähe panemise nõuded Tundmatu saasteaine Astma ja muud hingamisteede haigused

Välitingimused

Standardid Teemat läbides õppur: 1. oskab kontrollida gaasimaski seisukorda ja töökorrasolekut; 2. kasutab gaasimaski ohutult, sh õppegaasiga harjutusel.

13

Ülesanne KAITSTUS. Pettetegevus ja varjamine Teema läbimisel oskab õppur rakendada individuaalset maskeerimist/moondamist ja passiivseid varjamismeetmeid erinevates vaatlus- ja ohutingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, marker), REV3, individuaalne maskeerimisvahend, teip, droon, termovaatlusseade, jaotelk, märgistuslint, papist sihtmärk

Aastaaeg Maastikutüüp Varjatud tegutsemine

Välitingimused

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. järgib heli- ja valgusdistsipliini liikumisel ja positsioonil tegutsedes; 2. maskeerib/moondab ennast kasutades individuaalse maskeerimise võtteid; 3. varjub ja maskeerib/moondab end otsevaatluse eest, rakendades maastikku, hajutamist ja liikumisviise; 4. oskab enda varjamisel arvestada soojuskiirguse vähendamise põhimõtteid.

14

Ülesanne TEENINDUSTOETUS. Jätkusuutlikkus Teema läbimisel oskab õppur relvastust ja varustust ette valmistada, kasutada ja hooldada tagamaks isiklik ja üksuse lahinguvõime jätkusuutlikkus erinevates keskkondades ja ohutingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), REV3, REV4, REV5

Aastaaeg Klass / auditoorium, välitingimused

9

Kaitseväelase riidevarustuse ja lahinguvarustuse elementide kirjeldus

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. valmistab ülesande täitmiseks ette riietuse, relvastuse ja varustuse, s.h arvestab ilmastikutingimusi; 2. kasutab ja kohandab varustust vastavalt olukorrale ja vastase ohule; 3. hooldab relvastust ja individuaal- ning üksusevarustust vastavalt kehtivatele nõuetele; 4. valmistab varustuse ja relvastuse ette eritingimusteks, sh veeületus, öine tegevus ning suvised ja talvised olud.

15

Ülesanne TEENINDUSTOETUS. Paiknemisala hõivamine Teema läbimisel oskab õppur üksi või üksuse koosseisus ohutult rajada ja kasutada paiknemisala enda, relvastuse ja varustuse hooldamiseks välitingimustes.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, markerid), REV3, REV5, individuaalse hügieenivahendid, üksuse / jao paiknemisala varustus (telgid, tööriistad jms), lisavesi, piiritus, relvahooldamise tarvikud, riiete pesemisvahendid

Aastaaeg Maastikutüüp Liikumispiirang

Välitingimused (poolkinnine ja kinnine maastik)

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. rajab paiknemisala (üksi või üksuse koosseisus), kasutades telkmantlit või jao telki vastavalt ülesandele ja tingimustele; 2. tegutseb paiknemisalal ohutult, kasutades nõuetekohaselt selleks ette nähtud varustust/vahendeid; 3. hooldab relvastust ja varustust välitingimustes, tagades nende töökorrasoleku; 4. rakendab välihügieeni põhimõtteid ja säästab keskkonda paiknemisalal tegutsedes.

16

Ülesanne TEENINDUSTOETUS. Taktikaline meditsiin ja esmaabi Teema läbimisel oskab õppur rakendada taktikalise meditsiini põhimõtteid enda ja lahingpaarilise lahinguvõime säilitamiseks.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Esitlusvahendid (tahvel, esitlustehnika, magnet, marker), poolkeha mannekeen, õppežgutid, sidemed (esmaabi, hemostaatiline, marli), tamponeerimise mulaaž, igal õppuril isiklik mobiiltelefon, REV3 + alusmatt ja telkmantel, vaiad

Aastaaeg Meditsiinitoetuse tasemed ja vastutavad

Klass / auditoorium, välitingimused

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. mõistab stressi ja lahingstressi mõju tegutsemisvõimele; 2. peatab eluohtliku verejooksu endal ja lahingpaarilisel, kasutades MK1 ja teisi esmaabivahendeid; 3. teostab lahingpaarilise elustamist vastavalt kehtivatele protseduuridele;

10

4. transpordib kannatanut üksinda ja lahingpaarilisega; 5. rakendab taktikalise meditsiini põhimõtteid (TCCC) kannatanu käsitlemisel lahingulises olukorras.

17

Ülesanne SBK lõpuharjutus Teema läbimisel oskab õppur tulla toime üksuse koosseisus pikema ülesande vältel.

Tingimused

Abivahendid Piirangud Keskkond

Vastavalt korraldava struktuuriüksuse plaanile Aastaaeg Maastikutüüp Liikumispiirang

Välitingimused

Standardid

Teemat läbides õppur: 1. saab aru ja järgib ülesandele kehtestatud tingimusi; 2. rakendab ülesande vältel taktikalisi oskusi ülesande reeglite ja kehtivate õigusnormide piires; 3. oskab kasutada enda ja oma üksuse varustust.

18

Ülesanne

VÄLJAÕPPE VARUAEG / TOETAVAD TEGEVUSED Varuaja / toetavate tegevuste eesmärk on väljaõppe sujuvam korraldus, õppurite administratiivne, füüsiline ja sotsiaalne toimetulek ning teenistuseks vajalike üldpädevuste kujundamine, toetades kursuse läbiviimist ja õppurite valmisolekut edasiseks teenistuseks.

Tingimused Abivahendid Piirangud Keskkond

– – –

Standardid –

IV OSA. Kursuse teemad (KOKKU 286 tundi)

Teema MANÖÖVER. Taktikaline manööver 32

Alateemad

Liikumine koondrivis, liikumisviisid relvata Välitund 2

Liikumisviisid, liikumistee ja tulepositsiooni valik Välitund 4

ÖVS ja liikumine piiratud valgustingimustes Välitund 2

Liikumine lahkrivis / jao põhiformatsioonid, käemärgid ja helisignaali Välitund 4

Sihtmärgi osutamine ja tulejuhtimiskäskluste täitmine Välitund 4

Liikumine lahingpaari koosseisus (tuli ja liikumine) Välitund 8

Tegevus drooniohu korral (sh MÕS üldtutvustus) Klassitund 2

Välitund 6

11

Teema läbiviimisjuhised Kõik alateemad on võimalik ja vaja lõimida järgnevatel tegevustel ja väljaõppeüritustel. Näiteks liikumine koondrivis harjutatakse linnaku territooriumil liiklemisel. Lõimimise eesmärk on tõsta lõplikku soorituste arv igale õppurile ilma, et selleks oleks vaja eraldi väljaõppetundi läbi viia.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema MANÖÖVER. Taktikaline rännak ja orienteerumine 13

Alateemad

Sihtpunkti orienteerumine suuna ja kaugusega Välitund 3

Sihtpunkti orienteerumine topograafilise kaardi ja kompassiga Välitund 3

Ettevalmistused rännakuks Välitund 1

Rännak (REV3) Välitund 3

Rännak (REV5) Välitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Ette nähtud ajaraami mahtumiseks peavad nii orienteerumise kui rännaku tundide läbiviimiseks kasutatavad rajad olema eelnevalt läbi proovitud. Põhirõhk ei ole õppuri kurnamisel, vaid saadud teadmiste efektiivsel kasutamisel ja nende kinnistumisel (ettevalmistused, marsruudi valik, tegutsemine pausidel). Orienteerumise radade punktid peavad olema eelnevalt ette valmistatud ning kui punktides kasutatakse instruktoreid/abikoolitajaid, peavad nad olema positsioonidel enne orienteerumise algust. Sõltuvalt struktuuriüksuse võimalustele kaasata üksuse ühtekuuluvustunde ja meeskonna sidususe tugevdamise ning motivatsiooni tõstmise eesmärgil orienteerumisele/rännakule kogu rühma/kompanii/pataljoni tegevväelastest isikkoosseis.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema MANÖÖVER. Topograafia 8

Alateemad

Topograafilise kaardi lugemine, mõõdikute ja joonlaua kasutamine, topograafilise kaardi voltimine, kaardi ettevalmistus

Klassitund 1

Koordinaatide ja asukoha määramine topograafilisel kaardil, pinnavormide tuvastamine topograafilisel kaardil, kõrguse, kauguse ja suuna määramine topograafilisel kaardil

Klassitund 3

Asukoha määramine topograafilise kaardi ja maastiku võrdluse abil, kompassi kasutamine, topograafilise kaardi suunamine

Klassitund 2

Tulekaardi koostamine ja kasutamine Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised Teemade teoreetiline sisu on seotud klassitunni ja PP esitlustega. Maastikul peab selle teema läbiviimiseks kasutama plakateid.

12

Teema läbimisel peab õppur olema võimeline kaardi ja ümbritsev maastiku sidumisega ka siis, kui õppematerjalides on kasutusel teiste alade kaardid.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema MANÖÖVER. Liikuvuse tagamine 2

Alateemad Miiniväljale sattumine lahingpaari koosseisus Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised

Tund peab olema eelnevalt ettevalmistatud, harjutava tegevuste raames kasutatavad esemed eelpaigutatud ning abikoolitajad instrueeritud. 3D prinditavate õppevahendite puudumisel kasutada tunni harjutavas osas muid käepäraseid vahendeid. Kuigi harjutatakse lahingpaari koosseisus, peab iga õppur olema võimeline tegutseda ka üksi. Teema annab eeldused jätkuõppeks jao koosseisus (4C drillid).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema JUHTIMINE. Seadusandlus 8

Alateemad

Kommunikatsioon KV-s, OPSEC-reeglid Klassitund 2

Struktuuriüksuse sisekorra täitmine, toimkond Klassitund 2

KV sisemäärustik, kohustused ja õigused Klassitund 2

Relvakonflikti õigus, jõukasutuse reeglite järgimine, ROE Klassitund 2

Teema läbiviimisjuhised

OPSEC reeglid. Printida välja jaotusmaterjal, et õppurid saaks peale teoreetilist osa oma telefonide seaded vastavalt juhendile üle vaadata. Võimalusel tund läbi viia IT spetsialistidel või S6 personalil. Sisekorra täitmine, toimkond. Tundi peaks läbi viima allüksuse veebel, kes on sisekorra ja toimkondade valdkonna eest vastutav. Alateema ettevalmistamisel arvestada väeosa / linnaku eripäradega. Määrustik, kohustused ja õigused. Võimalusel tuua tundi läbi viima väeosa kaplan, kes räägiks eetikast ja väärtustest. Õppurid jagada väiksemateks gruppideks, et võimaldada grupisiseseid arutelusid ning aktiivsemat kaasumist. Võimalusel kasutada relvakonflikti õiguse teema tutvustamisel kas reaalse missioonikogemusega instruktorit või struktuuriüksuse juristi.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

13

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema JUHTIMINE. Sidepidamine 3

Alateemad Raadioside pidamine, käsiraadiojaam, kuuldekood Välitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Tunnis kasutatavate raadiojaamade arv peab olema piisav (vastavalt grupi suurusele), et harjutavas osas ei oleks õppuritel liigset ootamist. Läbiviija peab veenduma, et harjutavas osas oleks kõigil võimalik sideprotseduure praktiseerida. Teema lõimida kõigi tegevustega, kus on kasutusel sidepidamise vahendid (tõkestuspostid laskmistel, tunnimehed KLP-des jms).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TULEJÕUD. Automaatrelv ja laskeoskus 63

Alateemad

Sissejuhatus kursusekavasse (automaatrelva- ja laskeõppe kursusekava) Klassitund 1

Ohutu relvakäsitsemine Klassitund 1

Automaatrelva tutvustus, laskemoona omadused, põhilaskeasendid, salvevahetus Klassitund 2

Välitund 4

Tõrked ja nende eemaldamine Välitund 2

Ballistika ja sihtimine Välitund 6

Relvahooldus Välitund 2

Relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltesti (test nr 1 teoreetiline osa), ohutu relva käsitsemise testi (testi nr 1 praktiline osa)

Test 4

Laskeharjutused A.1-A.6 Välitund 18

Laskeoskustest nr 2 Test 4

Laskeharjutused A.8-A.12 Välitund 15

Laskeoskustest nr 3 Test 4

Teema läbiviimisjuhised

Järgida automaatrelva ja laskeõppe kursusekava iga teema juures kirjeldatud punkti „Läbiviimine“. Aja optimaalse kasutamise ning tegevuse sujuvama läbiviimise eesmärgil peab lasketiir/-väli/-koht olema eelnevalt ette valmistatud. Soovitatav on kasutada laskmiste läbiviimiseks eraldiseisvaid instruktoreid ning mitte rakendada rühma tegevväelastest isikkoosseisu. Nt rühm saabub koos RÜ/RV/instruktoriga ette valmistatud lasketiiru, RÜ/RV/instruktor osaleb laskmiste läbiviimisel tulekontrollijana ning peale laskmiste lõppemist liigub koos üksusega järgmisi ette nähtud tegevusi tegema.

14

Vajadusel kasutada ringkoolitust, kui laskekohtade arv ei võimalda üksusel sooritada harjutust ühekorraga.

Teema hindamisviis Järgida automaatrelva ja laskeõppe kursusekava iga teema juures kirjeldatud punkti „Hindamine“.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Kokkuvõttev hindamine kujuneb relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltesti (test nr 1 teoreetiline osa), ohutu relva käsitsemise testi (testi nr 1 praktiline osa) ja laskeoskustestide nr 2 ja nr 3 alusel.

Teema TULEJÕUD. Käsigranaat 5

Alateemad Käsigranaadi käsitsemine ja heitmine (KG.1) Välitund 3

Käsigranaadi heiteharjutus (KG.2) Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised Järgida laskeväljaõppe eeskirja peatükki „Käsigranaadi heitmisharjutused“.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Omakahjude vältimine 7

Alateemad

KV ülesehitus, struktuur, auastmed Klassitund 2

Tehnika tuvastamine, kaitseväes kasutatav tehnika, oluline liitlaste tehnika Klassitund 1

Lõhkematerjalide tutvustus ja ohutus Klassitund 1

Vastase lahingutehnika, sh miinid Klassitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Esitlused/õppevara on koostatud põhjalikumad, kui tunni läbiviimiseks ettenähtud aja jooksul käsitleda jõuab. Tunni läbiviija valib ja kasutab õppevara vastavalt tunni ajaraamile ning struktuuriüksust arvestades. Täiendavalt kasutada informatiivseid ja teemakohaseid plakateid kasarmute koridorides jms kohtades. Tunni läbiviija peab olema kursis struktuuride muudatustega (teema on ajas muutuv).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Tegevusala julgeolek 6

Alateemad

Kauguste hindamine abivahendita Välitund 1

Vaatlemine abivahendita Välitund 1

Isiku kontroll taktikalises olukorras Välitund 2

Tunnussõna, lahingtunnus, valveposti mehitamine Välitund 2

Teema läbiviimisjuhised Tundide läbiviimiseks valitud asukoht peab võimaldama varjumist, maskeerimisvahendite kasutamist ning näitlikustavate tegevuste läbiviimist (eelistatud on poolkinnine ning liigendatud maastik, vältida linnaku territooriumit, liigselt lagedat ala ning kinnist maastikku).

15

Tund peab olema eelnevalt ettevalmistatud, näitlikustavate tegevuste raames kasutatavad esemed eelpaigutatud ning abikoolitajad instrueeritud ja vastavatele positsioonidele määratud. Harjutavas osas õppurid väiksematesse gruppidesse jagades peab iga grupi juures olema abikoolitaja vahetu tagasiside andmiseks ning tegevuse kontrollimiseks. Lõimida saadud teadmised järgnevatel väljaõppeüritustel (välilaagrid, laskmised jms).

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Lahinguvõime säilitamine 10

Varjatud püsti laskepesa Välitund 10

Teema läbiviimisjuhised

Et vältida õppurite väljaõppeaja kasutamist ettevalmistavateks tegevusteks, peab tunnis kasutatav varustus ja materjal olema instruktorite poolt eelnevalt ette valmistatud ning õppekohta transporditud. Tundide läbiviimisel arvestada aastaajast tingitud ilmastiku-/keskkonnaoludega. Kui ilmastikutingimused ei võimalda individuaalsete soorituste läbiviimist määratud aja jooksul (nt maapind on külmunud), siis peavad õppurid tegema soorituse lahingupaari või meeskonna koosseisus.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. KBRT-kaitse 2

Alateemad Gaasimaski kontroll ja kasutamine Välitund 1

Gaasimaski harjutus õppegaasiga Välitund 1

Teema läbiviimisjuhised

Lisaks tunni läbiviijale peaks läbiviimisse olema kaasatud vähemalt kaks abikoolitaja/instruktor (õppurite tegevuse kontroll ning juhendamine). Gaasimaski kontrollharjutuse läbiviimise koht peab olema eelnevalt ettevalmistatud. Õppevaras on kajastatud tegevuse läbiviimist kasutades (meditsiini)telki. Vastavalt väeosa/linnaku/harjutusvälja võimalustele võib kasutada ka muud sobivat taristut, kuid järgima peab kehtestatud nõudeid / piiranguid / ohutustehnikat. Meditsiinipersonali kohalolu harjutuse käigus on kohustuslik. Kõikidel õppuritel peab olema kasutatav ning terve/toimiv gaasimask. Harjutuse käigus kasutatavad kurnad utiliseeritakse vastavalt kehtestatud nõuetele.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

16

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema KAITSTUS. Pettetegevus ja varjamine 7

Alateemad

Individuaalne maskeerimine (sh eraldi talvine) Välitund 2

Soojuskiirguse vähendamine Välitund 2

Varjumine Välitund 3

Teema läbiviimisjuhised

Tundide läbiviimiseks valitud asukoht peab võimaldama varjumist, maskeerimisvahendite kasutamist ning näitlikustavate tegevuste läbiviimist (eelistatud on poolkinnine ning liigendatud maastik, vältida linnaku territooriumit, liigselt lagedat ala ning kinnist maastikku). Teema läbimisel peab õppur saama teadmised olemasolevate ja maastikult leitavate vahendite kasutamisevõimalustest (sh arvestades aastaaega ja ilmastikutingimusi). Tunni läbiviija peab oskama käsitseda tunnis kasutatavat tehnikat (termovaatlusseade). Tund peab olema eelnevalt ettevalmistatud, näitlikustavate tegevuste raames kasutatavad esemed eelpaigutatud ning instruktorid ja nende poolt kasutatav varustus valmis seatud ja vastavatele positsioonidele määratud.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TEENINDUSTOETUS. Jätkusuutlikkus 11

Alateemad Ülesandeks valmistumine, lahingdistsipliin ja varustuse ettevalmistamine

Välitund / klassitund

10

Individuaal- ja üksusevarustuse hoolduse alused Klassitund 1

Teema läbiviimisjuhised

Tundide läbiviimisel arvestada individuaalvarustuse järkjärgulise põhimõttega (REV1->REV5), aastaajast tingitud eripäradega (suvised ning talvised tingimused) ning kasutada selle tarbeks koostatud õppevara. Kui tunni läbiviimisel ei ole võimalik kasutada esitlustehnikat, peab tunni läbiviija olema võimeline teemat õpetama seleta-näita- tee põhimõttel. Selgitamisel ja näitlikustamisel kasutada vajadusel abikoolitajaid. Tunni läbiviijal peab olema väga hea praktiline ettevalmistus ning varustuse reguleerimise (kohendamise) võimaluste tundmine. Teema läbiviimise koha valik (klassiruum, riviplats, õppehall, kasarm, linnaku territoorium vms) sõltub läbiviimise võimalustest ja linnaku tingimustest. Saadud teadmisi lõimida kõigi järgnevate väljaõppeüritustega (rännak, välilaager jms). Õppur peab olema võimeline valima kõige optimaalsem ja efektiivsem varustuse lähtudes määratud ülesandest.

17

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TEENINDUSTOETUS. Paiknemisala hõivamine 10

Alateemad

Puhkepaiga rajamine telkmantlit kasutades Välitund 2

Jao telgi kasutamine ja telgiahju ohutus, priimuse ja piirituspõleti kasutamine, keskkonna säästmine, tööriistade (nt kirve, labida, kirka, sae) kasutamine

Välitund 6

Varustuse ja relvastuse hooldamine välitingimustes Välitund 1

Välihügieen. Välitund 1

Teema läbiviimisjuhised

Väljaspool KV harjutusväljasid/-alasid võib paiknemisala hõivamine toimuda ainult kokkuleppel maa-ala valdajaga. Väljaõppeaja efektiivsemaks kasutamiseks on mõistlik paiknemisala hõivamise tunnid läbi viia välilaagris pealelõunasel/õhtusel ajal õppepäeva viimaste tegevustena, nt majutuse püstitamine (sh tööriistade kasutamine) – toitlustus – hooldus – välihügieen – öine rutiin.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

Teema raames hindamist ei toimu.

Teema TEENINDUSTOETUS. Taktikaline meditsiin ja esmaabi 23

Alateemad

Stress ja lahingstress Klassitund 1

Isiklik hügieen sise- ja välitingimustes Klassitund 1

Elustamine Klassitund 1

Välitund 2

MK1 ja esmaabi andmine verejooksude korral Välitund 2

Kannatanu transportimine üksinda ja abilisega Välitund 2

Taktikaline kannatanu käsitlemine, TCCC Klassitund 4

Välitund 8

TCCC harjutus Harjutus 2

Teema läbiviimisjuhised Teema läbiviimisel arvestada plaankonspektides välja toodud tunnijärjestust (eelnev toetab järgneva läbimist). Kogu TCCC teema lõimida jätkutegevustesse (rännakud, välilaagrid, liikumine lahinguväljal jms).

Teema hindamisviis TCCC harjutusel lähtuda plaankonspektidest.

18

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

TCCC harjutusel lähtuda plaankonspektidest.

Teema SBK LÕPUHARJUTUS 16

Alateemad Lõpurännak Harjutus 16

Teema läbiviimisjuhised Vastavalt plaankonspektile.

Teema hindamisviis Teema raames hindamist ei toimu.

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

SBK lõpuharjutus on kursusel läbitud teemasid integreeriv kompleksharjutus, mille eesmärk on omandatud teadmiste ja oskuste terviklik rakendamine, mitteeristavat või eristavat hindamist ei toimu.

Teema VÄLJAÕPPE VARUAEG / TOETAVAD TEGEVUSED 60

Alateemad

Ajateenija saabumisega seotud tegevused 8

SBK lõpetamise / kolimisega seotud tegevused 8

Riigipüha 8

Toimetulek psühholoogilise ja sotsiaalse väljakutsega Klassitund 1

Ajateenija kompleksuuringu küsitlus Klassitund 4

Tuleohutuse koolitus (sh evakuatsiooniõppus) Klassitund 4

Väljaõppe varuaeg puuduste likvideerimiseks 8

KVKT Test 2

Struktuuriüksuse/väeüksuse/allüksuse ülema tund Klassitund 5

Varustuse- ja relvastuse hooldus 10

Infotund edasise teenistuse kohta Klassitund 2

Teema läbiviimisjuhised –

Teema hindamisviis –

Teema kokkuvõtva hinde kujunemine

–

V OSA. SBK hindamine

SBK hindamisviis

SBK-l rakendatakse valdavalt läbivalt kujundavat ja soorituspõhist hindamist, mille keskmes on õppuri nõutavate tegevuste sooritamine väljaõppe käigus. Enamikes teemades hinnatakse soorituse olemasolu põhimõttel „läbinud / mitteläbinud“ ilma eraldi hindamislehtede ja numbrilise või eristava hindeta. Hindelised, mitteeristava hindamisega sooritused on taktikaline meditsiin ning relva käsitsemine ja laskeoskus.

19

Järgnevatele kursustele suunamisel arvestatakse õppuri üldist väljaõppealast sooritust, distsipliini, motiveeritust, meeskonnatöövõimet ning instruktorite ja vahetu juhtkonna hinnangut õppuri sobivusele edasiseks väljaõppeks ja teenistuseks.

SBK ‘’Arvestatud’’ saamise tingimus

Kursus loetakse arvestatuks, kui õppur on sooritanud nõutavad tegevused väljaõppe käigus vastavalt kursusekavas kehtestatule. Kui õppur ei ole võimeline kursuses olevat teemat sooritama (nt eemal viibimise haiguse tõttu), tuleb edasise teenistuse käigus tagada läbimata teemade käsitlemine.

SBK hindamisjuhised

1. Relva ohutu käsitsemise- ja laskeoskustestid SBK vältel peab õppur sooritama relva kandmise ja kasutamise korra tundmise kontrolltesti (test nr 1 teoreetiline osa), ohutu relva käsitsemise testi (testi nr 1 praktiline osa), laskeoskustesti nr 2 ja nr 3. Nii test 1., 2. kui 3. sooritamine SBK jooksul on kõikidele õppuritele kohustuslik.

KÄSKKIRI Tallinn 23.07.2026 nr 0.1-3.43/26/1 Sõduri baaskursuse pilootkursusekava kinnitamine Kaitseväeteenistuse seaduse § 6 lg 2 ja 3, Vabariigi Valitsuse 21.06.2018 määruse nr 45,

Kaitseväe juhataja 26.08.2024 käskkirjaga nr 1379 kinnitatud „Sõjaväelise väljaõppe eeskirja“ p

20 ja 49 ning 30.12.2025 käskkirja nr 0.1-3.1/25/76 kinnitatud „Kaitseväe 01.01.2026–30.06.2027

perioodikäsk“ alusel

1. Kinnitan sõduri baaskursuse pilootkursusekava (lisatud).

2. Punktis 1 nimetatud pilootkursusekava kehtib kuni 30.06.2027.

3. Struktuuriüksuste ning väeliikide ülematel on õigus punktis 1 nimetatud kursusekava rakendada 2026. aasta juulikutse sõduri baaskursuse läbiviimisel.

4. Pilootkursuse läbiviimisel ilmnevad kursusekavast tulenevad kitsaskohad ning parandusettepanekud esitada Kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonnale MHK 30.04.2027.

5. Tunnistan alates 31.12.2026 kehtetuks 15.05.2025 kinnitatud käskkirja nr 827 „Sõduri baaskursuse kursusekava“.

5.1. Ülekaitseväeliselt on kohustus sõduri baaskursuse pilootkursusekava rakendada alates 2027. aasta talvekutsest (nädal 8).

6. Käskkiri avaldada täitmiseks Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevatele struktuuriüksuste

ülematele ja teadmiseks Kaitseliidu ülemale. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Kalnitski kindralmajor Kaitseväe juhataja asetäitja