Juhkentali 58 / 15007 Tallinn / Telefon 717 1155 / Faks 717 1008 / [email protected] / www.mil.ee Registrikood 70008641

Hr Hellar Lill direktor Eesti Sõjamuuseum – Kindral Laidoneri muuseum

23.07.2026 nr 14.1-4/26/1

Taotlus Lahingukooli ja Sõjakooli ajalooliste lippude Kaitseväe Akadeemiale üleandmiseks Lugupeetud härra direktor Kaitseväe Akadeemia pöördub Eesti Sõjamuuseumi poole taotlusega anda Kaitseväe Akadeemiale üle Lahingukooli ja Sõjakooli ajaloolised lipud seoses nimetatud koolide taasloomisega alates 1. augustist 2026. Oleme teadlikud, et nimetatud lipud annetati 2020. aastal Kaitseväe Akadeemia muuseumile ning koos Kaitseväe Akadeemia muuseumi kogude üleandmisega on need tänaseks Eesti Sõjamuuseumi kogus arvel. Mõistame täielikult muuseumi rolli Eesti sõjaajaloo ja kaitseväelise pärandi säilitamisel ning hindame tööd, mida muuseum on nende lippude hoidmisel teinud. Käesolev taotlus lähtub asjaolust, et Lahingukool ja Sõjakool ei ole uued organisatsioonid, vaid ajaloolise järjepidevuse taastamise käigus taasloodavad Kaitseväe Akadeemia koolid. Taasluuakse koolid, millel on oma ajalugu, traditsioonid, identiteet ja sümbolid. Sellest tulenevalt peame oluliseks, et ka nende ajaloolised lipud naaseksid oma algse eesmärgi juurde ning oleksid taas nende koolide ametlikud sümbolid. Kaitseväe traditsioonis on üksuste lipud märksa enamat kui ajaloolised esemed. Lahingulipp on üksuse au, identiteedi, järjepidevuse ja ühtekuuluvuse sümbol. See on sümbol, mille all kujundatakse organisatsiooni väärtusi, antakse pidulikke tõotusi, tähistatakse olulisi sündmusi ning kasvatatakse järgmisi põlvkondi. Seetõttu ei ole lipp pelgalt museaal, vaid märgiline osa sõjaväelisest traditsioonist ja kasvatustegevusest. Tulevaste ohvitseride ja allohvitseride kujundamisel on traditsioonidel ja sümbolitel oluline roll. Lahingukooli ja Sõjakooli lipud ei ole üksnes ajaloolise väärtusega objektid, vaid kannavad endas nende koolide lugu, saavutusi, väärtusi ja vaimu. Nende kasutamine koolide taasavamisel ning järgnevas õppe- ja tseremoniaalses tegevuses aitab taastada ajaloolise järjepidevuse ning tugevdab tulevaste kaitseväelaste sidet Eesti sõjaliste traditsioonidega. Kuigi koopial on võimalik edasi anda lipu väline kujundus, ei ole võimalik kopeerida selle ajaloolist tähendust ega järjepidevust. Originaallipp on olnud nende koolide tegelik sümbol ning just selle all on kujunenud koolide identiteet. Seetõttu ei saa koopia täita sama rolli sõjaväelises kasvatustegevuses ega kanda edasi sama sümboolset väärtust.

2

Mõistame täielikult, et tegemist on erandliku olukorraga ja tavapäraselt täidab muuseum õigustatult ajaloolise pärandi säilitaja rolli. Käesoleval juhul on aga taastumas üksused, mille jaoks need lipud algselt valmistati ning mille identiteedi lahutamatuks osaks need olid. Selliseid juhtumeid esineb harva ning seetõttu väärib ka käesolev taotlus käsitlemist erandina. Usume, et Eesti sõjalise pärandi parimaks hoidmise viisiks ei ole alati üksnes selle säilitamine muuseumis, vaid ka selle kasutamine algses tähenduses. Elav traditsioon, mida kantakse edasi igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses, aitab ajaloolist pärandit säilitada vähemalt sama tõhusalt kui selle eksponeerimine muuseumis. Lähtudes eeltoodust palume Eesti Sõjamuuseumi direktoril ja komisjonil kaaluda Lahingukooli ja Sõjakooli ajalooliste lippude üleandmist Kaitseväe Akadeemiale, et need võiksid taas täita oma algset eesmärki Eesti tulevaste ohvitseride ja allohvitseride kasvatamisel ning Eesti kaitseväe ajaloolise järjepidevuse hoidmisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Johan-Elias Seljamaa kommodoor Kaitseväe Akadeemia ülem Indrek Ojasoo 717 6003 [email protected]