Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister

23. juuli 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Maksejõuetud ettevõtted

Lugupeetud rahandusminister

Vastavalt ERR-i avaldatud teabele hoiatas Konkurentsiameti Maksejõuetuse teenistus valitsust, et ettevõtete maksejõuetuse kiire kasv kujutab ohtu Eesti Vabariigi sisejulgeolekule.
Teenistuse andmetel jäi üksnes 2026. aasta esimesel poolaastal 126 varatu maksejõuetu ettevõtte tõttu võlausaldajatel saamata üle 50 miljoni euro. 2025. aastal oli selliseid ettevõtteid 192 ja võlausaldajate rahuldamata nõuete summa oli ligi 74 miljonit eurot. Lisaks maksis Töötukassa 2025. aastal pankrotistunud ettevõtete töötajatele üle 1 miljoni euro hüvitisi, mida ei ole võimalik ettevõtete juhtidelt sisse nõuda.
Teenistus hindab Eesti ettevõtete varjatud maksejõuetuse mahtu samuti ligikaudu 18 miljardile eurole.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele:

1. Kas Teie nõustute Maksejõuetuse teenistuse hinnanguga, et ettevõtete maksejõuetuse kasv kujutab ohtu riigi sisejulgeolekule?
2. Millised on rahandusministeeriumi hinnangul peamised põhjused maksejõuetute ettevõtete arvu ja tagasi maksmata võlgade mahu nii kiireks kasvuks?
3. Millist rolli on ettevõtete finantsseisundi halvenemises mänginud valitsuse viimaste aastate otsused, sealhulgas maksukoormuse tõus, elektrienergia hinna kasv, tööjõukulude suurenemine ja muud majanduspoliitilised meetmed?
4. Milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb valitsus võtta maksejõuetute ettevõtete arvu edasise kasvu vähendamiseks ning töötajate, võlausaldajate ja riigi kaitsmiseks sellest tulenevate kahjude eest?
5. Kuidas hindab rahandusministeerium riigieelarve võimalikke kaotusi ettevõtete pankrottide arvu kasvu tõttu, sealhulgas saamata jäänud maksulaekumisi, töötushüvitiste ja töötajatele makstavaid hüvitisi?
6. Kas rahandusministeerium kinnitab ettevõtete varjatud maksejõuetuse hinnangut umbes 18 miljardi euro suuruses? Kui ei, siis milline on ministeeriumi ametlik hinnang?
7. Kas valitsus on teinud analüüsi oma majandus- ja maksupoliitika mõju kohta pankrottide ja ettevõtete maksejõuetuse arvu kasvule? Kui jah, siis palun esitada selle analüüsi peamised järeldused.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige

Hr Jürgen Ligi
Rahandusminister

23. juuli 2026.a.
KIRJALIK KÜSIMUS
Maksejõuetud ettevõtted

Lugupeetud rahandusminister

Vastavalt ERR-i avaldatud teabele hoiatas Konkurentsiameti Maksejõuetuse teenistus valitsust, et ettevõtete maksejõuetuse kiire kasv kujutab ohtu Eesti Vabariigi sisejulgeolekule.
Teenistuse andmetel jäi üksnes 2026. aasta esimesel poolaastal 126 varatu maksejõuetu ettevõtte tõttu võlausaldajatel saamata üle 50 miljoni euro. 2025. aastal oli selliseid ettevõtteid 192 ja võlausaldajate rahuldamata nõuete summa oli ligi 74 miljonit eurot. Lisaks maksis Töötukassa 2025. aastal pankrotistunud ettevõtete töötajatele üle 1 miljoni euro hüvitisi, mida ei ole võimalik ettevõtete juhtidelt sisse nõuda.
Teenistus hindab Eesti ettevõtete varjatud maksejõuetuse mahtu samuti ligikaudu 18 miljardile eurole.

Seoses sellega palun Teil vastata järgmistele küsimustele:

1. Kas Teie nõustute Maksejõuetuse teenistuse hinnanguga, et ettevõtete maksejõuetuse kasv kujutab ohtu riigi sisejulgeolekule?
2. Millised on rahandusministeeriumi hinnangul peamised põhjused maksejõuetute ettevõtete arvu ja tagasi maksmata võlgade mahu nii kiireks kasvuks?
3. Millist rolli on ettevõtete finantsseisundi halvenemises mänginud valitsuse viimaste aastate otsused, sealhulgas maksukoormuse tõus, elektrienergia hinna kasv, tööjõukulude suurenemine ja muud majanduspoliitilised meetmed?
4. Milliseid konkreetseid meetmeid kavatseb valitsus võtta maksejõuetute ettevõtete arvu edasise kasvu vähendamiseks ning töötajate, võlausaldajate ja riigi kaitsmiseks sellest tulenevate kahjude eest?
5. Kuidas hindab rahandusministeerium riigieelarve võimalikke kaotusi ettevõtete pankrottide arvu kasvu tõttu, sealhulgas saamata jäänud maksulaekumisi, töötushüvitiste ja töötajatele makstavaid hüvitisi?
6. Kas rahandusministeerium kinnitab ettevõtete varjatud maksejõuetuse hinnangut umbes 18 miljardi euro suuruses? Kui ei, siis milline on ministeeriumi ametlik hinnang?
7. Kas valitsus on teinud analüüsi oma majandus- ja maksupoliitika mõju kohta pankrottide ja ettevõtete maksejõuetuse arvu kasvule? Kui jah, siis palun esitada selle analüüsi peamised järeldused.


Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Tšaplõgin
Riigikogu liige