Teade

E-kiri 2.eml

Politsei- ja Piirivalveamet
[email protected]

Tagasivoitmine_KR_20260716195056865607_025-2026-235_23899050.pdf

Tegemist on menetlusdokumendi elektroonilise saatmisega, koos sellest tulenevate menetlusõiguslike tagajärgedega (TMS § 10, TsMS § 314¹, TsMS § 311¹ lg 5¹). Menetlusdokumendi elektroonilisel edastamisel ei toimu selle edastamist paberkandjal.

TsMS § 314¹. Menetlusdokumendi kättetoimetamine saatmisega

(1) Kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

(2) Kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.
Käesolev teade loetakse füüsilisele isikule kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödudes saatmisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras võib kohus menetlusdokumente kätte toimetada nende saatmisega ka:

1) teises käimasolevas kohtumenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades; 2) hagimenetlusele eelnenud maksekäsu kiirmenetluses kohtule teadaolevat menetlusosalise aadressi või muu sidevahendi andmeid kasutades.

(4) Kui menetlusdokument toimetatakse välisriigis kätte postiteenuse osutaja vahendusel saatmisega, loetakse menetlusdokument kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle saatmisest arvates.

TsMS § 311¹. Menetlusdokumendi elektrooniline kättetoimetamine

(5)¹ Kui äriühingule ei ole võimalik menetlusdokumente kätte toimetada infosüsteemis, saadab kohus menetlusdokumendid äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil. Äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kinnitust ei nõuta äriühingu registrikaardile kantud elektronpostiaadressil kättetoimetamise korral.
Käesolev teade loetakse äriühingule kättetoimetatuks 5 tööpäeva möödudes saatmisest.

Palun kinnitada kättesaamist!

Lugupidamisega

Kohtutäitur Kaire Põlts

[email protected]
Telefoniliinid on avatud: E-R: 10:00-12:00.
Büroo on avatud: E-R: 09:00-13:00.
Vastuvõtule tuleb eelnevalt ette registreerida e-posti, posti või telefoni teel.
Aadress: Tartu mnt 16b (III korrus) 10117, Tallinn.
Tel: +372 6836390.

--------------------------------------------
Käesolev e-kiri sisaldab konfidentsiaalset informatsiooni, mille levitamine ega avalikustamine ilma saatja nõusolekuta ei ole lubatud. Kui olete selle kirja saanud eksituse läbi, palun kustutage see e-kiri ja kõik selle manused ning ärge levitage seda ega avaldage selle sisu.

Teatis: kirja saajal on kohustus viivitamatult tagastada kohtutäiturile kinnitus kirja kättesaamise kohta. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui täitur on juba sama täiteasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud täiturile oma elektronposti aadressi. Kinnitus kirja kättesaamisest tuleb saata kohtutäiturile viivitamata. Seda kohustust rikkunud menetlusosalist või tema esindajat võib kohus seaduses sätestatud korras trahvida. Käesoleva kirja koos võimalike lisadega on edastanud alltoodud kohtutäituri büroo töötaja.

Tagasivoitmine_KR_20260716195056865607_025-2026-235_23899050.pdf

Politsei- ja Piirivalveamet

Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Pärnu mnt 139,

15060

[email protected]

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Tartu mnt 16b (III korrus) Tallinn

Telefon, faks 6836390

[email protected]

a/a EE111010010124476011

Kuupäev 16.07.2026

Täiteasi 025/2026/235

Teade võimalikust vara tagasivõitmise õigusest

Võlgnik PHNX 1 OÜ (14604983) suhtes on algatatud täitemenetlus. Täitemenetluse algatamise aluseks on IDA

PREFEKTUUR otsus nr. 2230,25,261615/1 ja sissenõudja Politsei- ja Piirivalveamet avaldus.

Kinnistusraamatu andmetel on võlgnik PHNX 1 OÜ (14604983) võõrandanud 07.11.2023 alljärgneva vara:

Uus kinnistu nr Jaoskon d

Kinnistu liik

Kinnistu nimi

Katastritunnus Aadress Korteri nr

23899050

Tartu Maakohtu kinnistus osakond

Korterioman d

72501:001:0541 Harju maakond Saue vald Alliku

küla Tootsi tee 27 2

Käesolevaga teavitab kohtutäitur sissenõudjat võimalikust õigusest esitada täitemenetluse raames hagi vara

tagasivõitmiseks võlgniku ja vara omandanud poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks

sissenõudja(te) huvisid kahjustava tehingu. Vara tagasivõitmisega kohtumenetluse kaudu võivad kaasneda

hagimenetluse pooltele kohtulikud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse (TsMS) seadustiku mõistes. Enne

nimetatud hagi esitamist tuleb hagejal analüüsida hagi esitamiseks vajalike õiguslike aluste esinemist ja

menetluse perspektiivi, kuivõrd kohtutäituri käesolev teade ei ole nimetatud asjaolude analüüsiga asendatav.

Juhul kui vara on võõrandatud kohtutäituri poolt või on toimunud mitmekordne võõrandamisena, ei ole vara

tõenäoliselt tagasivõidetav.

Kohtutäitur selgitab, et vara tagasivõitmist täitemenetluses reguleerivad täitemenetluse seadustiku §-d 187 -

197.

Võlgniku vara tagasivõitmine täitemenetluses

Sissenõudja võib esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas

osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid (edaspidi

tagasivõitmine). Tehinguks loetakse käesoleva osa tähenduses ka eseme käsutamist täitemenetluses.

Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning

sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust

eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (alus: täitemenetluse seadustik /TMS/ § 187).

Tehingu tagasivõitmise üldised alused

Kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu

kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või

pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga

kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud

enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Võlgniku lähikondsed määratakse pankrotiseaduse

§ 117 kohaselt (alus: TMS § 188).

Kinkelepingu tagasivõitmine

Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui

kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud alustel tunnistada kehtetuks ka müügi-, vahetus- või muu lepingu, kui poolte kohustuste ebavõrdsuse

tõttu on ilmne, et sõlmitud lepingul oli kas või osaliselt kinke iseloom. Toetused ja tavapärased kingitused, mis

vastasid võlgniku majanduslikule olukorrale, ei ole tagasivõidetavad (alus: TMS § 189).

Ühisvara jagamise tagasivõitmine

Kohus tunnistab kehtetuks võlgniku ja tema abikaasa abieluvaralepingu või ühisvara jagamise kokkuleppe,

millega võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus, kui abieluvaraleping või ühisvara

jagamise kokkulepe on sõlmitud: 1) pärast täitemenetluse alustamist; 2) ühe aasta jooksul enne täitemenetluse

alustamist; 3) enne käesoleva paragrahvi punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid kahe aasta jooksul enne

täitemenetluse alustamist, kui võlgnik või tema abikaasa ei tõenda, et võlgnik oli vara jagamise või varast

loobumise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks ühisvara jagamise või varast loobumise tõttu (alus:

TMS § 190).

Tagatise andmise tagasivõitmine

Kohus tunnistab kehtetuks tagatise andmise, kui tagatis on antud: 1) pärast täitemenetluse alustamist;

2) kuue kuu jooksul enne täitemenetluse alustamist ning tagatis on seatud juba tekkinud kohustuse

tagamiseks, kui võlgnik ei olnud kohustuse tekkimisel sellise tagatise andmiseks kohustatud, samuti kui võlgnik

oli tagatise andmise ajal maksejõuetu ja tagatise saaja teadis või pidi teadma võlgniku maksejõuetusest;

3) kahe aasta jooksul enne täitemenetluse alustamist, kui tagatise saajaks on võlgniku lähikondne ja kui

tagatise saaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli tagatise andmise ajal maksejõuline. Tagatise andmist ei saa

tagasi võita, kui tagatis on antud laenu või muu krediidilepingu tagamiseks ja kui võlgnik on tagatud lepingu

järgi saanud pärast tagatise andmist oma käsutusse tagatise väärtusele vastava rahasumma, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta võlgniku

maksejõuetusest teadis (alus: TMS § 191).

Pärija õigustoimingud

Kui pärija on täitnud pärandvara arvel sundosanõude, annaku või sihtkäsundi, võib pärandvara suhtes nõuet

omav sissenõudja, kes oleks pärandvara pankrotimenetluse korral soorituse saajaga võrreldes eespoolsel või

samal järjekohal, nõuda toimingu kehtetuks tunnistamist samal viisil nagu pärija sõlmitud kinkelepingu

kehtetuks tunnistamist (alus: TMS § 192).

Tähtaegade arvutamine

Kui sissenõudja on juba enne täitedokumendi saamist või enne nõude sissenõutavaks muutumist teatanud

võlgnikuga tehingu teinud isikule kirjalikult tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest,

arvutatakse nimetatud tähtaegu teate kättesaamise ajast alates, kui võlgnik on juba sel ajal olnud võimetu

sissenõudja nõuet rahuldama ja kui alates sellest ajast ühe aasta jooksul esitatakse tagasivõitmise hagi (alus:

TMS § 193).

Tagasivõitmine õigusjärglase suhtes

Tagasivõitmise hagi võib esitada ka võlgnikuga tehingu teinud isiku õigusjärglase suhtes pankrotiseaduse §-s

116 kehtestatud korras (alus: TMS § 194).

Vara tagasivõitmise õiguslikud tagajärjed

Kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja

kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur

korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Tagasivõitmise

õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut. Tehingu teine pool võib

võlgnikult nõuda tehingu järgi üleantu tagastamist, tagastamise võimatuse korral aga üleantu väärtuse

hüvitamist tagasivõitmise korras kuue kuu jooksul tehingu teiselt poolelt vara väljamõistmise kohtuotsuse

jõustumisest alates, kui aga tehingu teine pool on andnud tagasivõitmisele kuuluva vara sissenõudjale üle

kohtuotsuseta, siis vara üleandmise päevast alates (alus: TMS § 195).

Tehingu tingimuslikult kehtetuks tunnistamine

Kui sissenõudjal on võlgniku vastu olemas üksnes viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend või

reservatsiooniga kohtulahend, siis teeb kohus tehingut kehtetuks tunnistavas otsuses täitemenetluse

lubatavuse sõltuvaks võlgniku vastu tehtud otsuse jõustumisest või reservatsioonituks muutmisest (alus: TMS §

196).

Pankrotimenetluse alustamine

Kui kuulutatakse välja võlgniku pankrot, läheb pankrotivõlausaldaja esitatud tehingu kehtetuks tunnistamise

nõude menetlemise õigus üle pankrotihaldurile. Sel juhul loetakse kostjaks üksnes tehingu teine pool. Kui

tehingu kehtetuks tunnistamise vaidlus on pankroti väljakuulutamise ajal veel kohtu menetluses, peatatakse

kohtumenetlus. Pankrotihalduri avalduse alusel võib seda jätkata. Pankrotihaldur võib hagi muuta. Kui

pankrotihaldur ei soovi menetlust jätkata, võib seda menetluskulude osas jätkata poole avalduse alusel.

Pankrotihalduri soovimatus menetlust jätkata ei võta temalt õigust esitada tagasivõitmise hagi pankrotiseaduse

kohaselt (alus: TMS § 197).

Lugupidamisega,

Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

Tagasivoitmine_KR_20260716195056865607_025-2026-235_23899050 -- 2.pdf