| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 13-6/2437-4 |
| Registreeritud | 24.07.2026 |
| Sünkroonitud | 27.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 13 Maa ja ruumiloome |
| Sari | 13-6 Maakasutuspoliitika korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 13-6/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Advokaadibüroo Ellex Raidla, Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium, Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Advokaadibüroo Ellex Raidla, Maa- ja Ruumiamet, Transpordiamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium, Siseministeerium |
| Vastutaja | Eike Pärnamägi (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Hr Siim Vahtrus
Advokaadibüroo Ellex Raidla
Teie 09.07.2026
Meie 24.07.2026 nr 13-6/2437-4
Vastus pöördumisele
Olete OÜ Tava Mets esindajana 09.07.2026 pöördunud Siseministeeriumi,
Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole kirjaga, milles
käsitlete muuhulgas Ringtee 20 kinnisasja osalise omandamise menetlust ja Kruusamaa
kinnisasja osaliselt kasutamist vahetusmaana Piiririba kinnisasjade omandamise menetluse
raames. Oleme tutvunud Teie pöördumises esitatud seisukohtade ning menetluse käigus
koostatud materjalidega.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei nõustu pöördumises esitatud seisukohaga,
nagu lasuks riigil kohustus pakkuda või tagada kinnisasja omanikule vahetusmaa kõigis
menetlustes. KAHOS § 11 lõike 3 kohaselt makstakse tasu rahas, kui pooled ei lepi kokku
teisiti. Seega on seadusandja näinud kinnisasja omandamise tavapärase hüvitamisviisina ette
rahalise tasu maksmise ning muud lahendused, sealhulgas kinnisasjade vahetamine, on
võimalikud üksnes poolte kokkuleppel. Sellest tulenevalt ei ole vahetusmaa pakkumine
kohustus, vaid menetluse läbiviija kaalutlusotsus. Nimetatud põhimõtet toetab ka KAHOS § 22
lõige 1, mis ütleb et menetluse läbiviijal on õigus olukorrast tulenevalt pakkuda kinnisasja
omandamist, kinnisasja vahetamist või maakorralduse läbiviimist. Seega on KAHOS järgi
eeldus, et hüvitist makstakse reeglina rahas ning üksnes juhul, kui omandamise asjaoludest
(nt maa suurusest ja asukohast, vaba riigimaa olemasolust) tulenevalt on riigil võimalik
pakkuda KAHOS § 24 kriteeriumitele vastavat vahetamist ning pooled saavad selles
kokkuleppele, saab hüvitis olla mitterahaline. Kui vahetamise eeldused on olnud täidetud, ei
ole riik keeldunud vahetamise võimaluse kaalumisest ega selle pakkumisest.
Kirjavahetusest nähtub, et Ringtee 20 kinnisasjaga seotud menetluses on Transpordiamet
korduvalt juhtinud tähelepanu võimalusele alustada kohaliku omavalitsusega läbirääkimisi, et
moodustada vahetusmaa Ringtee 20 kinnisasjaga piirnevast kohaliku omavalitsuse omandis
olevast maast. Lisaks on Transpordiamet pakkunud kinnisasja omandamist raha eest.
OÜ Tava Mets ei ole pakkumisele reageerinud ning esitas omapoolsed soovid vahetusmaa
saamiseks. Eelnevast tulenevalt ei saa väita, et riik ei ole vahetusmaa võimalust pakkunud.
Asjaolu, et pooled ei ole jõudnud kokkuleppele OÜ Tava Mets eelistatud vahetuslahenduse
osas, ei tähenda, et menetlus oleks läbi viidud õigusvastaselt või vastuolus KAHOS
eesmärkidega.
2
Olete märkinud, et Ringtee 20 kinnisasjaga seotud menetluses on MaRu keeldunud kinnisasjade
vahetamisest, tuginedes kriteeriumidele, mida KAHOS ette ei näe ning seetõttu leiate, et
OÜ Tava Mets soovitud vahetusest keeldumine on olnud õigusvastane.
KAHOS § 24 lõikes 3 on sätestatud kriteeriumid, millest tuleb kinnisasjade vahetamisel
lähtuda. Seaduse seletuskirja kohaselt lähtutakse põhimõttest, et vahetatavad kinnisasjad
peavad olema oma kasutusotstarbelt sarnased ning asuma samas või naabermaakonnas ning
lisaks ka sarnases turupiirkonnas. Seega piiratakse võimalust vahetada omavahel erineva
sihtotstarbe ja arenduspotentsiaaliga kinnisasju. Teisisõnu on seaduse eesmärk välistada
selliste kinnisasjade vahetamist, mille kasutusvõimalused erinevad oluliselt.
Maa kasutusvõimalused ja arenduspotentsiaal sõltuvad olulisel määral planeeringust ning
seetõttu on planeeringul ja kinnisasja parimal kasutusel otsene seos. Kinnisasja erakorralise
hindamise korra § 4 lg 5 kohaselt on parim kasutus kõige tõenäolisem kasutus, mis on
õiguslikult lubatav, füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, finantsmajanduslikult
otstarbekas ja mille tulemusena omandab hinnatav kinnisasi kõrgeima väärtuse. Maa parim
kasutus peab olema kooskõlas planeeringus ette nähtud maakasutusotstarbega.
Täiendavalt selgitame, et ka hindamisaruanne tuleb koostada KAHOS § 12 lõike 7 kohaselt
hindamise head tava arvestades. KAHOS seletuskirja kohaselt käsitletakse hea tavana
standardisarja EVS 875 "Vara hindamine". Nimetatud standardis on kinnisasja parima kasutuse
mõiste defineeritud samas sõnastuses nagu kinnisasja erakorralise hindamise korras.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium nõustub MaRu 15.06.2026 kirjas väljendatud
seisukohaga, et Ringtee 20 kinnisasjaga seotud menetluses on põhjendatud jätkata menetlust
rahalise hüvitise pakkumisega ning kokkuleppe mittesaavutamisel kasutada seaduses sätestatud
edasisi menetlusvõimalusi.
Kruusamaa kinnisasja osaliselt vahetusmaana kasutamisest keeldumise kohta leiate, et MaRu
on andnud maapõueseaduses (MaaPS) maapõue kasutamist ja kaitset puudutavatele sätetele
lubamatult laia tõlgenduse.
Maapõueseaduse § 14 lõike 1 kohaselt tuleb maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava
tegevuse korraldamisel muu hulgas tagada juurdepääs maavarale. Sellest tulenevalt pöördus
MaRu Eesti Geoloogiateenistuse poole küsimusega, kas Kruusamaa katastriüksuse maardlaga
katmata osa on võimalik KAHOS alusel toimuva kinnisasjade vahetamise käigus eraomandisse
võõrandada.
Eesti Geoloogiateenistus vastas 12.09.2025 MaRu päringule, et nende hinnangul tuleb
Kruusamaa katastriüksuse maardlaga katmata osa säilitada riigi omandis.
Eesti Geoloogiateenistuse hinnangul halvendaks maardlat vahetult ümbritseva ala
võõrandamine maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda ning seetõttu ei ole selline võõrandamine põhjendatud.
Arvestades Eesti Geoloogiateenistuse kui pädeva asutuse seisukohta, ei olnud MaRul võimalik
asuda Kruusamaa kinnisasja vahetusmaana kasutamise küsimuses teistsugusele seisukohale ega
3
anda nõusolekut selle kasutamiseks vahetusmaana. MaRu edastas vastava teabe menetluse
läbiviijale (Siseministeeriumile) ning juhtis tähelepanu, et vajaduse korral on
Siseministeeriumil võimalik Eesti Geoloogiateenistuse poole täiendavalt pöörduda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Teadmiseks: Maa- ja Ruumiamet, Kliimaministeerium, Siseministeerium, Transpordiamet,
Riigimetsa Majandamise Keskus,
Eike Pärnamägi
+372 5343 7818, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Selgituste edastamine | 21.07.2026 | 1 | 13-6/2437-3 🔒 | Sissetulev kiri | mkm | Maa- ja Ruumiamet |