Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Katri Sosi

Mööblitootjate Liit

[email protected]

Teie 29.06.2026

Meie 24.07.2026 nr 10-1/2290-2

Vastus: EMTL peamised teemad ettevõtjate

ümarlaua kohtumiseks

Lugupeetud Katri Sosi

Täname Teid esitatud ettepanekute eest. Hindame võimalust tutvuda sektori vaadetega ning

tunnustame mööbli- ja puidutööstuse olulist rolli Eesti majanduses, ekspordivõimekuse

kasvatamisel ja kohalike ressursside väärindamisel. Teie tõstatatud teemad –

tööstusinnovatsiooni toetamine, ekspordi arendamine, kutseharidus, tööjõu oskuste arendamine

ning riigihangete roll ettevõtluskeskkonna kujundamisel – on olulised Eesti majanduse

konkurentsivõime seisukohalt. Alljärgnevalt esitame ministeeriumi seisukohad ja selgitused

esitatud ettepanekute kohta.

1. Tööstusinnovatsiooni mõiste laiendamine Eesti majanduspoliitikas

Nõustume, et innovatsioonipoliitika oluline osa on nii teadus- ja arendusmahukate tegevuste

toetamine kui ka investeeringud protsessiinnovatsiooni, sealhulgas digitaliseerimisse,

automatiseerimisse ning laiemalt põhivarainvesteeringutesse. Samas ei saa nõustuda väitega, et

Eesti innovatsioonipoliitika neid valdkondi ei toeta.

Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE)

defineerib innovatsiooni järgmiselt: „Innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine

uudsete lahenduste rakendamiseks. Innovatsioon hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ja

uuendamist (tooteinnovatsioon), turgude hõivamist ja laiendamist (turuinnovatsioon), uute

tootmis-, tarne- ja müügimeetodite loomist ja juurutamist (protsessiinnovatsioon), uuendusi

juhtimises ja töökorralduses (organisatsiooniinnovatsioon) ning töötingimuste ja personali

oskuste arendamist (personaliinnovatsioon).“

Sellest lähtuvalt näeb TAIE ette erinevaid eesmärke ja tegevussuundi ettevõtete innovatsiooni,

digitaliseerimise ning investeeringute toetamiseks. Nende eesmärkide saavutamiseks on

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusel (EIS) praegu avatud mitmed meetmed, sealhulgas

ettevõtte arenguprogramm, VKE arenguprogramm, ettevõtte investeeringutoetus,

digitaliseerimise teekaardi nõustamis- ja arendustegevuste toetus ning digitaliseerimise

teekaardi toetus. Toetuste kõrval pakub EIS ka erinevaid laenu- ja käendusinstrumente, mille

abil on võimalik rahastada põhivarainvesteeringuid.

Oluline on arvestada, et laiapõhjalise innovatsiooni toetamisel seavad piiranguid Euroopa Liidu

riigiabireeglid. Üldjuhul on põhivarainvesteeringuteks antava riigiabi toetusmäär võrreldes

teadus- ja arendustegevuseks antava riigiabiga märkimisväärselt madalam. Seetõttu on

ettevõtetele sageli otstarbekam kasutada laenu- ja käendusinstrumente. Samuti tuleb arvestada,

et suurem osa riigieelarvelistest vahenditest, mida Majandus- ja

2

Kommunikatsiooniministeerium (MKM) saab ettevõtete toetamiseks kasutada, pärineb 1%

teadus- ja arendustegevuse rahastamisega seotud vahenditest. Neid vahendeid ei ole võimalik

kasutada tegevusteks, mis ei ole seotud teadus- ja arendustegevuse või seda toetavate

tegevustega.

Seetõttu saame Teie poolt välja toodud tegevusi rahastada eelkõige Euroopa Liidu vahenditest.

MKM on oma riigiplaani 2028–2034 ettepanekus taotlenud just nende tegevuste toetamiseks

täiendavaid vahendeid, sealhulgas tööstusinvesteeringute toetusmeetme loomiseks, tervikliku

meetmepaketi väljatöötamiseks ettevõtete digitaliseerituse, automatiseerituse ja uute

tehnoloogiate (sh tehisintellekti) kasutuselevõtu suurendamiseks ning investeeringuteks

vajalike toetuste ja rahastamisinstrumentide loomiseks, sealhulgas väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtete vajadusi arvestades.

2. Riigihanked kui Eesti tööstus- ja majanduspoliitika tööriist

Väärtuspõhise hankimise üks eesmärk on lisaks innovaatiliste, sotsiaalsete ja

keskkonnahoidlike aspektide arvestamisele ka kvaliteedikriteeriumite kasutamine. MKM

edendab innovatsioonihangete läbiviimist, mille eesmärk on suurendada avaliku sektori

ostujõudu, toetades innovaatilise ettevõtete ja nende pakutavate lahenduste kasutuselevõttu.

Kuigi hinnapõhine valik on riigihangetes endiselt domineeriv, suuname MKMi poolt läbi

innovaatiliste riigihangete edendamise riigihankekohuslasi tegema valikut just pakutavate

toodete ja teenuste kvaliteeti arvestades, mis võimaldab arvesse võtta EMTL-i välja toodud

loetelu punktis 2. Nõustume, et riigihankeid, sh innovatsioonihankeid, saab kasutada

strateegilise tööriistana, millega on võimalik toetada Eesti ettevõtlust ja nende

tootmisvõimekust. Toetame riigiasutusi hanketingimuste loomisel, kus oleks olemas

probleemipõhine tehniline kirjeldus ning mis võimaldaksid hankes osaleda ka tavapärasest

teistsuguste lahenduste pakkumisel. Mööblihangete hea tava standardi loomiseks saab EMTL

olla valdkonnas eestkõneleja ja hankijatele partneriks, et hetkeolukorda parandada ja suunata

avalikku sektorit hankima vastavalt võimalusele kodumaist toodangut.

3. Töövõtupraktika süsteemi loomine täiskasvanutele

Kutsehariduse üks vorme on töökohapõhine õpe, mis on mitmes valdkonnas hästi toimiv

õpipoisiõppe vorm. Töökohapõhises õppes õppis eelmisel õppeaastal ligi 2000 õppurit, kellest

enamus (ligi 90%) on vanuses 25+, mis viitab, et seda õppevormi kasutab peamiselt

täiskasvanud õppija. Seega on tänases haridussüsteemis toimiv õpipoisiõppe süsteem.

Haridus- ja Teadusministeeriumi toetab PRÕM+ programmi kaudu koolides töökohapõhise

õppe / õpipoisiõppe pakkumist, mida saab rakenda erineva taseme kutseõppekavadel. Tegevuse

raames toetatakse ja nõustatakse koole praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisel,

korraldatakse koolitusi ja seminare ning populariseeritakse praktilist õpet ühiskonnas.

Täiendavad õppekohad luuakse riiklikult prioriteetsetes ja majanduse kasvuvaldkondades

vastavalt tööandjate vajadustele ja valmisolekule. Samuti katsetatakse erinevaid töökohapõhise

õppe korraldusmudeleid. Näeme, et ettevõtteid võiks enamgi julgustada koolidega partnerlust

looma, et selliste õppekavade loomises osaleda. Tugev puidutööstuse kompetents on näiteks

koondunud Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskusesse Ewers.

Samuti ei välista tänane seadusandlus praktikalepingute sõlmimist haridussüsteemi väliselt.

Võlaõigusseadusest tulenev lepinguvabaduse põhimõte võimaldab pooltel sõlmida erinevat

liiki lepinguid, sealhulgas selliseid, mida seadus eraldi ei reguleeri. Seetõttu ei ole

praktikalepingute sõlmimine välistatud.

Praktikalepingu puhul on oluline, et õigussuhte peamine eesmärk oleks praktikandi õppimine

ning erialaste teadmiste ja oskuste omandamine praktilise tegevuse kaudu. Tööd andev isik

peab seega tõendama, et tegemist on õppimise eesmärgil ja õppele suunatud lepinguga.

Töölepingu seaduses on küll reguleeritud töölepingu õiguslik eeldus (§ 1 lõige 2), kuid see ei

3

välista praktikalepingu olemasolu, vaid tähendab, et vaidluse korral peab tööd andev isik

suutma tõendada, et tegemist ei ole töölepinguga. Töölepingut iseloomustab alluvussuhe, töö

tegemine lähtuvalt tööandja juhistest, töökorralduses, sh töö tegemise kohas, sisus ja ajas

tööandja juhiste järgimine. Kohtupraktikast lähtuvalt võidakse lepingu olemuse

kindlakstegemiseks võtta arvesse seda, kes korraldas ja juhtis tööprotsessi, kes maksis

töövahendite, -materjalide, -seadmete, ruumide ja muude töö tegemisega seotud kulude eest,

kas töö eest maksti perioodilist tasu, kas töötaja pidi olema valmis väidetavale tööandjale tööd

tegema, kas töötaja tegutses mitme tööd andva isiku heaks või sai kogu oma sissetuleku või

olulise osa sellest väidetavalt tööandjalt, kuidas pooled tõlgendasid vaidlusalust suhet väljapool

seda vaidlust, nt suhetes teiste isikutega või täites oma muid kohustusi. Praktikaleping võib

olemuselt tõesti sarnaneda töölepinguga, kuid töölepingust eristab seda selgelt kokku lepitud

õppekomponent (nt mida ja kuidas töö käigus õpitakse, kuidas toimub juhendamine, mis on

õppe kestus ja eesmärgid). Õigussuhte kvalifitseerimisel lähtutakse selle tegelikust sisust. Kui

isik täidab peamiselt tööandja huvides tavapäraseid tööülesandeid alludes tööandja juhtimisele

ja kontrollile ning õppe- ja juhendamise eesmärk ei ole õigussuhtes keskne, võib sõltuvalt

konkreetsetest asjaoludest olla tegemist töölepingulise suhtega. Kui lepingu poolte tegelik soov

ongi sõlmida praktikaleping, siis peab see selgelt olema lepingust ilmnev.

4. Kutseharidus ja oskuspõhise õppe jätkusuutlikkus

Kuivõrd kutseharidus ja sellega seonduvad reformid on Haridus- ja Teadusministeeriumi

koordineeritav poliitikavaldkond, palusime neil alljärgnevalt kutsehariduse ja oskuspõhise õppe

jätkusuutlikkust ning sellega seonduvaid plaane kommenteerida.

Kutsehariduse reformi peamine eesmärk on suunata kooli- ja töömaailmast välja jäänud noori

uuesti õppima ja saama oma võimetele vastavat haridustaset, mis võimaldaks neil elus paremini

hakkama saada ja osaleda elukestvas õppes. Piiratud ressursside tingimuses on seetõttu

täiskasvanud õppijale õppimine tasuline, seda aga kindlatel juhtudel ning see ei kehti nt

esmakordse kutsehariduse omandamisel või juba olemasoleva kutsehariduse sama taseme

jätkuõppes osalemisel, samuti õppekavadel, mis riigile prioriteetsed ja mille eest kool tasu võtta

ei tohi. Olemasolevate oskuste tõendamine on võimalik ka ilma tasemeõppes osalemiseta ehk

läbides kutseeksami, mille eest saab tasuda nii õppija ise kui ka tema tööandja kui see peaks

vajalik olema.

Riiklikult kehtestatud nõuded isikute kvalifikatsioonile konkreetsetes valdkondades

töötamiseks on seotud Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga, mis on omakorda seotud Euroopa

kvalifikatsiooniraamistikuga ja mis annab ühtsed alused omandatud teadmistele, oskustele ja

hoiakutele. Eduka kutse taotlemise järel väljastatakse neile kutsetunnistus, mis võimaldab

valdkonnas töötada ja ühtlustab erinevate õppeasutuste õpingud. Kutse- ja oskusseadus on

hetkel uuendamisel, sh kirjeldatakse senisest paremini ära ka kvalifikatsiooniraamistiku

tasemed ja nende seosed õppekavade ja kutsetega. Tegemist on ümberkorraldusega, mis seob

hariduse ja töömaailma tihedamalt kokku ning muudab seda, kuidas Eesti õpib ja töötab.

Eesmärk on liikuda süsteemi poole, kus oskusi saab omandada ja tõendada kogu elu jooksul,

mitte ainult noores eas ja koolipingis. Tänases ühiskonnas on vaja paindlikumat täiend- ja

ümberõpet, oskuste kiiremat omandamist ning erinevaid teid mööda kogutud kompetentsi

ametlikku tunnustamist. OSKA prognoosi järgi on Eestis kuni 2031. aastani igal aastal vaja

umbes 18 000 inimest pensionile minejate asendamiseks ja uute töökohtade täitmiseks, kuid

tööturule siseneb ainult ca 16 000 lõpetajat. Statistikaameti andmetel oli Eesti 15–74aastaste

tööhõive määr mullu 68,5%. Samal ajal on meil tööjõupuudus. See tähendab, et tööjõupuudus

on struktuurne ning seda ei lahenda ainult haridussüsteem – vaja on ka täiskasvanute õppimist

ja oskuste paremat kasutamist.

Praegu keskendub kutseseadus peamiselt kutse andmisele ja kutsestandarditele. Uues süsteemis

seotakse ühte tervikusse oskuste vajaduse analüüs ja prognoos, õppekavade arendamine,

kvalifikatsioonid ja hindamine. Selgemaks muutub varasema õppe ja töökogemuse arvestamise

4

ehk VÕTA roll. Luuakse esmakutse mõiste, mis tähendab, et töömaailma sisendi järgi koostatud

õppekavad on üles ehitatud nii, et kui õppijalt nõutud kompetentsid on õppe jooksul omandatud

ja hinnatud, saab ta kooli lõpetades esmakutse. Senine töömaailma kutse ei kao, kuid selle roll

nihkub – see jääb eeskätt tööturul tegutseva kogemustega spetsialisti kutseks, mida saab hiljem

karjääri jooksul taotleda, taastõendada või kasutada professionaalse taseme tõendamiseks.

Kutsestandardite kõrvale luuakse kompetentsiprofiilid. Kutsestandard jääb alles eelkõige sinna,

kus kutse on tööturule pääsemiseks või kutsealaste õiguste kasutamiseks vajalik või kus selleks

on tööturu osaliste tõendatud vajadus. Kompetentsiprofiil on mõeldud paindlikumaks õppe- ja

koolituskavade aluseks, andmaks töömaailma sisendit nii ametis kui laiemalt

tegevusvaldkonnas nõutavate kompetentside kohta.

Uuendatakse Eesti 8-tasemeline kvalifikatsiooniraamistik, mis seob haridus- ja kutsesüsteemi

ning kirjeldab eri haridus- ja kutsetasemetel nõutavad teadmised ja oskused.

Muutub ka kutsesüsteemi juhtimismudel. Senine killustatus väheneb, kuna oskuste prognoos,

kompetentsiprofiilid ja kutsestandardid ning kutse andmine seotakse üheks süsteemiks. See

tähendab, et otsused põhinevad rohkem andmetel ja tööturu vajadusel. Oluline on, et ka uues

süsteemis jääb tööandjate roll kesksele kohale. Tööandjad osalevad õppekavade loomises,

hindamises ja süsteemi arendamises, mitte ainult hindamise lõppfaasis.

5. EIS, eksport ja tööstusinnovatsioon

EIS uue strateegia fookuses on nii teadus- ja arendustegevuse toetamine kui ka eksport ja

investeeringud. Seega strateegia ei välista kuidagi toomisettevõtteid või töötlevat tööstust,

vastupidiselt on üha enam rõhku neil valdkondadel, millel on tugev ekspordi ja

kasvupotentsiaal. Samuti valdkondade osas keskendutakse TAIE fookusvaldkondadele, millest

üks on kohalike ressursside väärindamine sh puit. Strateegia näeb ette ressursside suunamist

enam fookusklientidele, aga see ei tähenda, et teised potentsiaali omavad ettevõtted oleks

meetmetest välistatud või EIS nendega enam ei tegeleks.

Vastavalt punktis 1 välja toodule, on ka täna EISil toetusmeetmeid, mis ei eelda teadus- ja

arendustegevust ning millega on võimalik toetada automatiseerimist ja digitaliseerimist.

Suur aitäh veelkord ettepanekute eest. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium peab väga

oluliseks tootmissektori organisatsioonide kaasamist nii ekspordi- kui ka innovatsioonipoliitika

kujundamisse. Võtame esitatud seisukohad arvesse EIS-i strateegia rakendamisel ja asjakohaste

toetusinstrumentide edasisel arendamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sigrid Rajalo

majanduse ja innovatsiooni asekantsler

kantsleri ülesannetes

Kaspar Peek +372 5193 1015

[email protected]

5