MTÜ Päriselt Siin
MTÜ Piirsalu Küla Selts
Piirsalu kogukonna liikmed
e-post: meie@päriseltsiin.ee
Kaitseministeerium
Sakala 1
15094 Tallinn
[email protected]
Piirsalus, 22.07.2026
Teie: 19.06.2026 nr 2-2/26/43-2
Meie: 05.06.2026 pöördumise jätk
VASTUS KAITSEMINISTEERIUMI KIRJALE JA TÄIENDAVAD VASTUVÄITED PIIRSALU EELVALIKUALA SUHTES
Viitame MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu Küla Seltsi ja Piirsalu kogukonna liikmete 05.06.2026 pöördumisele ning Kaitseministeeriumi 19.06.2026 vastuskirjale nr 2-2/26/43-2. Palume käsitleda käesolevat dokumenti eelnenule lisaks riigi eriplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamusena.
Kaitseministeeriumi vastus ei anna alust muuta kogukonna põhiseisukohta. Piirsalu eelvalikuala ei ole sobiv asukoht lõhkeaine-, lõhkematerjali-, laskemoona- ega keemiatööstuse rajamiseks ning ala tuleb riigi eriplaneeringu asukohavalikust välja jätta. Vastuskiri kinnitab, et Piirsallu kavandatakse ühe ettevõtte lõhkeainete tootmiskompleksi, mis võib hõlmata ka lähteainete, näiteks heksamiini tootmist; avapõletamist ei välistata; planeeringu formaalset detailse lahenduse etappi ei koostata; osa tehnoloogilistest andmetest ei avalikustata ka hilisemates menetlustes ning seire- ja kahjuhüvituslahendused jäetakse tulevikku. [1]
Käesolevaga taotleme Piirsalu eelvalikuala kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukohavalikust välja jätmist. Enne vastupidise otsuse kaalumist tuleb tõendada Piirsalu lisakasutuse riiklik vajadus, avalikustada võrreldavad alternatiivid ning kõrvaldada allpool kirjeldatud uuringu-, menetlus- ja garantiilüngad.
1. Kaitseministeeriumi vastuse peamised puudused
1.1. Piirsalu kasutuselevõtmise vajadust ei ole põhjendatud
Vastuskirja kohaselt kehtestati 2025. aastal riigi eriplaneering Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade osas ning Vabariigi Valitsus seadis Kaitseministeeriumile ülesandeks selgitada välja Piirsalu ja Aidu kasutuselevõtmise vajadus. Ministeerium teatab üksnes, et otsustas menetluse Piirsalu ja Aidu osas lõpuni viia, kuid ei esita vajaduse hindamise dokumenti, kriteeriume, tootmisvõimsuse puudujääki, alternatiivide võrdlust ega põhjendust, miks juba kehtestatud alad ei rahulda riiklikku vajadust. [1]
Asukohavaliku jätkamine täiendava, selgelt konfliktse ala suhtes ei saa põhineda üksnes ettevõtja huvil või üldisel kaitsetööstuse arendamise eesmärgil. Kõigepealt tuleb avalikult tõendada, milline konkreetne riiklik võimepuudujääk tingib Piirsalu kasutuselevõtu ja miks seda ei ole võimalik lahendada väiksema keskkonna- ja kogukonnakonfliktiga alal.
1.2. REP-i formaalne üldeesmärk ei asenda Piirsalu-spetsiifilist sisulist kaasamist
Ministeerium rõhutab, et lõhkeaine tootmine sisaldus REP-i üldises eesmärgis algusest peale. Kogukonna vastuväide ei seisne selles, et sõna „lõhkeaine“ puudus valitsuse algatamisotsusest. Küsimus on selles, millise konkreetse tegevuse, mahu ja riskiprofiiliga lahendust Piirsalu kohta avalikkusele tegelikult tutvustati ning millal sai kogukond seda sisuliselt hinnata.
Kaitseministeeriumi 09.11.2023 tutvustuses kirjeldati parki „eeskätt laskemoona tootmiseks“, 2–3 ettevõtte, ligikaudu 100 töökoha ja 50–100 hektari suuruse alana. [4] Vastuskiri tunnistab ise, et alles 07.05.2026 kohtumisel oli võimalik kavandatavast tegevusest „palju detailsemalt“ rääkida. [1] See kinnitus näitab, et varasem kaasamine ei toimunud sama konkretiseeritud lõhkeainetehase lahenduse alusel.
Üldise REP-i eesmärgi lai sõnastus ei kõrvalda vajadust hinnata uuesti Piirsalu-spetsiifilist lahendust, kui ühe mitme ettevõttega laskemoonapargi asemel kavandatakse nüüd konkreetset keemiatööstuslikku lõhkeainetehast koos lähteainete tootmise, suure veetarbe, ladustamise, heidete ja tootmisjääkide avapõletamisega.
1.3. „Välistava teguri puudumine“ ei ole samaväärne sobivuse tõendamisega
Vastuskirja keskne järeldus on, et uuringutes ei leitud välistavaid tegureid. Selline järeldus ei ole kontrollitav, kui olulised lähteandmed on üldistatud, osa tehnoloogiast on alles kontseptsiooni tasemel, liigi- ja elupaigauuringud on valdavalt kameraalsed, seire- ja hüvitusmehhanismid kujundatakse hiljem ning meetmete tulemuslikkus peab selguma alles käitusaegses seires. [1], [6]–[8]
Keskkonna- ja suurõnnetusriskiga asukohavaliku puhul ei piisa sellest, et negatiivset tagajärge ei ole olemasoleva andmestiku alusel tõendatud. Tõendada tuleb, et halvimates usutavates tingimustes on mõju välistatud või vastuvõetav ning et kavandatud meetmed on tehniliselt teostatavad, õiguslikult siduvad ja enne tegevuse alustamist kontrollitavad.
1.4. Hilisemad load ei paranda võimalikku vale asukohavalikut
Ministeerium viitab korduvalt tulevasele käitamisloale, keskkonnakompleksloale, parimale võimalikule tehnikale ja edasisele projekteerimisele. Need menetlused võivad täpsustada tehnoloogiat ja heitetingimusi, kuid nende eesmärk ei ole enam võrrelda Piirsalut teiste asukohtadega. Kui asukoht on REP-iga lukustatud, on hilisemate lubade menetluses tegelik asukohaalternatiivide valik oluliselt piiratum.
Seetõttu tuleb enne asukohaotsust lahendada need küsimused, millest sõltub asukoha põhimõtteline sobivus: tootmis- ja ladustamismahud, ohtlike ainete rühmad, ohualad, veevõtu tegelik maksimum, reovee ja sademevee lahendus, jäätmekäitlus, tulekahju- ja avariivee kinnipidamine, välisõhu heiteallikad, suurõnnetuse stsenaariumid, sõjaohu avalikud tagajärjekategooriad ning elamute ja kaitstavate väärtuste kaitse.
2. Vastuväited Kaitseministeeriumi sisulistele vastustele
2.1. Ala väiksus ei ole lõhkeainetehase sobivusargument
Ministeerium põhjendab lõhkeainetehase paigutamist Piirsallu muu hulgas sellega, et suurekaliibrilise laskemoona tehas ei mahuks väikesele alale ja oleks mürarikkam. [1] See põhjendab üksnes ühe tegevusliigi välistamist, mitte teise tegevusliigi sobivust.
Piirsalu puhul tuleb näidata tootmishoonete, hoidlate, ohualade, turva- ja päästetsoonide, juurdepääsude, evakuatsiooniteede, tulekustutusvee, sademevee, reovee, seiretaristu ja looduskaitseliste puhvrite ruumiline koostoime. Kogukonna vastuväide on, et selline tervik ei jäta piisavat konservatiivset ohutusvaru. [2], [3] Vastuskiri ei esita selle ümberlükkamiseks arvutatud ohualasid ega ruumibilanssi.
Samuti ei ole põhjendatud samastada katseplatsi eemaldamisest tulenevat väiksemat müra lõhkeainetehase väiksema koguriskiga. Müra vähenemine ei vähenda automaatselt põhjavee-, pinnavee-, keemilise heite, ladustamise, avapõletamise, suurõnnetuse ega sõjalise sihtmärgi riski.
2.2. Põhjavee ja kohalike kaevude mõju ei ole vastuskirjas kontrollitavalt käsitletud
Ministeerium vastab, et põhjaveeuuringus kasutati tunnustatud matemaatilisi mudeleid. [1] See ei vasta pöördumise konkreetsetele nõuetele erakaevude inventuuri, lähteseire, mudeli lähteandmete, alanduslehtri, pikaajalise veevõtu ja hüvitusmehhanismi kohta. [2]
• Avaldada tuleb kõigi modelleeritud ja inventeeritud kaevude asukoht, sügavus, avatud veekiht, staatiline ja dünaamiline veetase, tootlikkus ning lähteveekvaliteet, arvestades isikuandmete kaitset.
• Esitada tuleb modelleeritud veetaseme alanemise kaardid kavandatava tavakoormuse, maksimaalse koormuse, põuaperioodi ja avariiolukorra kohta ning näidata mudeli tundlikkus ebakindlate parameetrite suhtes.
• Selgitada tuleb, kas ja miks käsitletakse avalikes materjalides võimalikku veevõttu kuni 490 m³ ööpäevas, mis jääb vahetult alla 500 m³ ööpäevase põhjaveevaru hindamise kohustusliku lävendi, ning kas põhjaveevaru hinnatakse sõltumata formaalsest lävendist. [13]
• Enne asukohaotsust tuleb kehtestada erakaevude kahjustumise tuvastamise, ajutise veevarustuse, uue kaevu või veetrassi rajamise ning kahju hüvitamise siduv kord.
Pelgalt viide mudeli teaduslikule alusele ei näita, et mudeli sisendandmed, kalibreerimine ja stsenaariumid oleksid Piirsalu asukohale piisavad.
2.3. Pinnavee vastus piirdub terminoloogilise parandusega
Kogukonna nõue käsitles Lepaste oja, Piirsalu jõe ja allavoolu Vihterpalu jõe omavahel seotud süsteemi. Ministeerium selgitab, et need veekogud ei moodusta eraldi „vesikonda“. [1] Terminoloogiline täpsustus ei vasta sisulisele küsimusele, kuidas hinnati kogu valgala ja allavoolu mõju kriitilise madalvee, lõheliste elupaikade, tehnoloogilise reovee, saastunud sademevee, tulekustutusvee ja avariilise äravoolu koosmõjus.
• Esitada tuleb kasutatud madalvee näitajad, vooluhulgad, mõõtepunktid, seireperiood, mudeli kalibreerimine ja kliimamuutuse eeldused.
• Arvutada tuleb eraldi tavarežiim, maksimaalne tootmisrežiim, kuivaperiood, esimese saju äravool, puhasti rike, tulekahju ning kemikaali- või jäätmekäitlusavarii.
• Kogukonna pakutud 2% kriitilise madalvee vooluhulga kontrollkriteerium ei ole esitatud õigusnormina, vaid konservatiivse kontrollina. Palume esitada selle kriteeriumi arvutus või põhjendatud alternatiivne kriteerium.
• Planeeringutingimusena tuleb välistada puhastamata ja ebapiisavalt iseloomustatud tehnoloogilise vee, saastunud sademevee ja tulekustutusvee jõudmine Lepaste ojja või Piirsalu jõkke.
2.4. Avapõletamise välistamata jätmine on keskne lahendamata risk
Ministeerium kinnitab, et avadetoneerimist Piirsalus ei kavandata, kuid avapõletamist ei välista ning suletud põletuskambreid või -ahjusid alles „kaalutakse“. [1] Seega ei ole kogukonna põhitingimusega arvestatud.
Me ei pea kontrollitavaks kategoorilisi väiteid, et avapõletamisega detonatsiooniriski ei kaasne ja olulist saasteheidet ei teki, kuni avalikkusele ei ole esitatud vähemalt põletatavate ainete ja jäätmete rühmi, maksimumkoguseid, põletamissagedust, süüte- ja kontrollimeetodit, katkestatud põlemise ja ootamatu reaktsiooni stsenaariume, meteoroloogilisi piiranguid, modelleeritud saasteaineid, emissioonitegureid, sadestumist ning pinnase- ja sademevee seiret.
Avapõletamise plats paikneks metsases ja märgaladega piirnevas piirkonnas. Arvestada tuleb lisaks õhusaastele tule leviku, mittetäieliku põlemise, jääkide pinnasesse sattumise, saasteainete sadestumise ning saastunud sademevee riskiga. Alternatiivsete suletud tehnoloogiate olemasolu korral ei ole põhjendatud jätta avapõletamist planeeringuga lubatavaks vaikimisi lahenduseks.
Nõuame planeeringutingimust, millega Piirsalu alal keelatakse lõhkeainete, laskemoona, pürotehniliste koostiste, saastunud materjalide ja tootmisjääkide avapõletamine ning avadetonatsioon. Jäätmed tuleb käidelda suletud, kontrollitava ja heitgaaside puhastusega tehnoloogias või anda üle vastavat luba omavale ohtlike jäätmete käitlejale.
2.5. Kameraalsed loodusuuringud ei kõrvalda välitööde vajadust
Ministeerium leiab, et täiendavaid liigiinventuure ei ole vaja. Samas sätestavad REP-i linnustiku, loomastiku ja taimestiku uuringute lähteülesanded sõnaselgelt, et uuringud tehakse kameraalselt ning välitöid ei ole ette nähtud. [6]–[8] Selline metoodika võib olla sobiv esmaseks alternatiivide sõelumiseks, kuid ei pruugi olla piisav konkreetse lõhkeainetehase asukoha lõplikuks kinnitamiseks Natura ala, metsise püsielupaiga ja kaitstavate liikide vahetus mõjualas.
Mustjärve raba hoiuala ja Annamõisa metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava kirjeldab kõrge väärtusega soo- ja metsakooslusi, esinduslikku metsisemängu ning mitme kaitsealuse liigi esinemist; kavas on osade liikide andmed vanad või täpsustamata. [9] Metsise rakendusuuring näitab, et emaslinnud kasutavad pesitsemiseks sageli 0,5–2,5 km kaugust mängupaigast ning elupaiga kvaliteeti mõjutavad maastikuline struktuur ja häiringud laiemal alal. [10]
• Enne asukoha kehtestamist tuleb teha ajakohased hooajalised välitööd vähemalt metsise, kanakulli, muu olulise linnustiku, kaitstavate taimede, vääriselupaikade ja loomade liikumiskoridoride kohta.
• Välitööde ulatus peab hõlmama tegelikku mõjuala, mitte üksnes aiaga piiratud tööstusala.
• Kompensatsioonimeetme tulemuslikkus peab olema tõendatud enne pöördumatu mõju lubamist; käitusaegne seire ei tohi olla vahend asukohaotsuse põhialuse hilisemaks kontrollimiseks.
2.6. Kumulatiivse mõju hindamine ei ole vastusest kontrollitav
Ministeerium kinnitab üldsõnaliselt, et teiste arenduste koosmõju on hinnatud, kuid nimetab konkreetse täpsustusena peamiselt tulevast müra ja liiklusmüra hindamist. [1] Pöördumine käsitles oluliselt laiemat koormust: põhjaveevõtt, pinnaveerežiim, metsamaa raadamine ja killustumine, rohevõrgustik, ohtlike veoste liiklus, elektri- ja teetaristu, päästevõime, kinnisvara, turvatunne ning samaaegsed ehitusperioodid. [2], [3]
Palume esitada avalik kumulatiivse mõju maatriks, milles on iga teadaoleva arenduse kohta toodud asukoht, staatus, eeldatav realiseerumisaeg, veevajadus, raadamine, liiklus, müra, ohud, kasutatud lähteandmed, kattuvad mõjualad ja järeldus koosmõju kohta. Ilma sellise jälgitava ülevaateta ei ole väide „koosmõjusid on hinnatud“ kontrollitav.
2.7. Detailse lahenduse etapist loobumise eeldused ei ole tõendatud
Ministeerium viitab planeerimisseaduse § 27¹ lõikele 1 ning väidab, et Piirsalu täiendavad tööd on „olemuselt detailse etapi tegevused“. [1], [11] Formaalset menetlusetappi ei saa siiski asendada üksnes hinnanguga, et tehtud töö sarnaneb sisuliselt detailsele etapile.
Detailse lahenduse etapi väärtus seisneb lisaks tehnilisele detailsusele avalikus menetluses, konkreetse ruumilahenduse kontrollis, alternatiivide ja ohualade läbipaistvas käsitluses, isikute kaasamises ning siduvate tingimuste kehtestamises. Vastuskiri tunnistab, et tehnoloogia on alles kontseptsiooni või osaliselt eelprojekti tasemel. Samuti öeldakse, et tulevikus ei pruugi avalikkus saada rohkem tehnoloogilisi andmeid kui praegu. [1]
Sellises olukorras ei ole tõendatud esimene seaduslik eeldus – et puuduvad välistavad tegurid – ega teine eeldus – et asukoha eelvalik sisaldab piisavalt täpseid tingimusi projekteerimistingimuste andmiseks. Kogukond ei väida, et avaldada tuleb riigisaladust või ärisaladust; avaldada tuleb salastamata koondandmed, mis võimaldavad kontrollida mõju ulatust ja planeeringutingimuste piisavust.
2.8. Eksperdi formaalne sõltumatus ei vasta riskianalüüsi ulatuse küsimusele
Ministeerium vastab sõltumatu riskianalüüsi nõudele viitega KSH ekspertide erapooletuse kohustusele. [1], [12] Eksperdi formaalne erapooletus ja riskianalüüsi sisuline täielikkus on eri küsimused. Vastuskiri ei näita, et avalikult oleks käsitletud terviklikult A- ja B-kategooria suurõnnetuse, dominoefekti, ohtlike veoste, tulekahju, toksilise suitsupilve, reovee- ja kustutusveesüsteemi rikke, avapõletamise häire, sõjaohu, sabotaaži, drooniründe ja küberhäire tagajärgi elanikele ja keskkonnale.
Mõistame, et taktikalised turvameetmed ja osa haavatavuse andmetest võivad olla salastatud. See ei välista avalikku tagajärjepõhist kokkuvõtet: maksimaalne tehaseväline ohuala, võimalikud toksilise pilve suunad, elanike teavitamise ja evakuatsiooni põhimõtted, joogivee asenduslahendus, päästevõime, ligipääsuteede sulgumise stsenaarium ning vastutavad asutused. Sellist kokkuvõtet vastuskiri ei esita.
2.9. Sotsiaalmajanduslik mõju on hinnangu, mitte uuringuga ümber lükatud
Ministeerium leiab, et elanike hirmudel ei ole põhjendatud alust ning pole põhjust arvata, et tehas halvendaks varade väärtust, turvatunnet või kogukonna arenguvõimalusi. [1] Vastuskiri ei viita siiski kinnisvaratehingute analüüsile, sõltumatutele hindamisaktidele, kindlustusandjate või krediidiasutuste seisukohtadele, elanike küsitlusele, tervise- ja heaoluhinnangule ega alternatiivsete arengustsenaariumide võrdlusele.
Turvatunne ei ole pelgalt subjektiivne „hirm“, mida saab tehnilise kinnitusega kõrvale jätta. A- või B-kategooria suurõnnetuse ohuga lõhkeainetehase, ohtlike veoste, avapõletamise ja võimaliku sõjalise sihtmärgi lisandumine muudab piirkonna riskiprofiili ning võib mõjutada elukoha kasutusväärtust, kindlustatavust, vara turustatavust ja kogukonna arengusuunda. Nende mõjude puudumist tuleb tõendada sõltumatu ja avaliku analüüsiga.
2.10. Seire ja kahjuhüvitis ei tohi jääda tulevaseks kavatsuseks
Ministeerium märgib, et täpsed seirekavad ja andmete avalikustamise võimalused töötatakse välja edasise arendamise käigus ning kahjuhüvituse küsimusi võiks lahendada tulevases koostöökokkuleppes. [1] See ei anna enne asukohaotsust kogukonnale ega maaomanikele siduvat kaitset.
• Planeeringus tuleb määrata vähemalt seiratavad näitajad, seirepunktid, lähteperiood, sagedus, häiretasemed, avaldamise tähtaeg, sõltumatu auditi kord ja tegevused piirväärtuse või trendimuutuse korral.
• Kogukonnale tuleb tagada esindatus seire ja järelevalve nõukogus ning juurdepääs toorandmetele ulatuses, mis ei sisalda kaitstud teavet.
• Kahjuhüvitis peab hõlmama lisaks otsesele avariikahjule pikaajalist põhjavee- ja pinnaveekahju, ajutist veevarustust, uue kaevu või veetrassi rajamist, ekspertiisikulu, vara väärtuse vähenemist ning keskkonna taastamist.
• Ettevõtja vastutuskindlustus ei asenda riigi või arendaja finantstagatist, sest kindlustuskaitsel võivad olla välistused, omavastutus, piirmäär ja põhjusliku seose vaidlus.
3. Taotlused ja nõutavad täpsustused
Palume Kaitseministeeriumil muuta 19.06.2026 kirjas väljendatud seisukohta ning teha Vabariigi Valitsusele ettepanek Piirsalu eelvalikuala asukohavalikust välja jätta. Kui menetlust siiski jätkatakse, palume enne asukoha eelvaliku otsust teha ja avalikustada alljärgnev.
1. Piirsalu ja Aidu kasutuselevõtmise vajaduse hindamise dokument, sealhulgas tootmisvõimsuse vajadus, juba kehtestatud Pärnu 1 ja Põhja-Kiviõli alade võimekus ning põhjendus, miks Piirsalu on vajalik.
2. Kõigi realistlike asukohaalternatiivide uuendatud võrdlus samade kriteeriumide, sama tehnoloogilise lähteülesande ja samade konservatiivsete stsenaariumide alusel.
3. Riigi eriplaneeringu detailse lahenduse täielik menetlus või selge õiguslik ja sisuline põhjendus, kuidas iga PlanS § 27¹ lõike 1 eeldus on Piirsalu puhul tõendatud.
4. Salastamata tehniline koondkirjeldus, mis sisaldab vähemalt toodete ja protsesside rühmi, maksimaalset aastast ja ööpäevast tootmismahtu, käideldavate ohtlike ainete rühmi ja maksimumkoguseid, ladustamismahte, hoonete funktsioone, heiteallikaid, vee- ja energiavajadust ning jäätmevooge.
5. Ruumiline ohutusbilanss ja kaardid, mis näitavad hoonete, hoidlate, ohualade, turva- ja päästetsoonide, elamute, teede, veekogude, puhvrite ning kaitstavate väärtuste paiknemist.
6. Sõltumatu ja terviklik riskianalüüs koos avaliku tagajärjepõhise kokkuvõttega, hõlmates suurõnnetust, dominoefekti, tulekahju, toksilist suitsu, ohtlike veoste õnnetust, avapõletamise häiret, sabotaaži, droonirünnet, küberhäiret ja sõjaolukorda.
7. Päästeameti ja teiste pädevate asutuste avalik valmisolekuhinnang: reageerimisajad, kustutusvee vajadus, meditsiiniline võimekus, evakuatsiooniteed, elanike teavitamine ning olukord, kus põhiline juurdepääs on suletud.
8. Kõigi võimalikus mõjualas olevate era- ja ühisveekaevude inventuur, vähemalt ühe aasta lähteseire ning põhjaveemudeli täielik salastamata metoodika ja stsenaariumide kokkuvõte.
9. Põhjaveevaru hindamine ka juhul, kui kavandatav nimivõtt jääb formaalselt alla 500 m³ ööpäevas, kui tegelik maksimum, koosmõju või veekihi seisund võib põhjustada olulise alanemise.
10. Valgalapõhine pinnaveeuuring Lepaste oja – Piirsalu jõgi – Vihterpalu jõgi süsteemis, kasutades kriitilist madalvett ja hõlmates lõheliste elupaiku, heitvett, saastunud sademevett, tulekustutusvett ja avariiäravoolu.
11. Planeeringutingimus, mis välistab tehnoloogilise reovee, saastunud sademevee ja avariivee kontrollimatu või vahetu juhtimise tundlikesse vooluveekogudesse ning nõuab täielikult isoleeritavat avariimahutavust.
12. Planeeringutingimus, mis keelab Piirsalus avapõletamise ja avadetonatsiooni ning nõuab suletud PVT-kohast jäätmekäitlust või jäätmete üleandmist loa omavale käitlejale.
13. Ajakohased hooajalised välitööd metsise, kanakulli, muu olulise linnustiku, kaitstavate taimede, vääriselupaikade, loomastiku liikumiskoridoride ja barjääriefekti kohta kogu tegelikus mõjualas.
14. Kompensatsioonimeetmete sõltumatu teostatavus- ja tulemuslikkuse hinnang, mis näitab, et liigi soodsa seisundi säilimine ei sõltu ebakindlast tulevasest tulemusest.
15. Avalik kumulatiivse mõju maatriks, mis hõlmab Risti päikeseparki ja akupanka, tuuleparki, andmekeskust, EstLink 3, karjääre ja maardlaid, metsandust, teid, elektritaristut ning nende koostoimet veele, loodusele, liiklusele, päästevõimele ja elukeskkonnale.
16. Sõltumatu sotsiaalmajanduslik analüüs, mis käsitleb kinnisvara turuväärtust, kindlustatavust, laenutagatise väärtust, tervist, turvatunnet, demograafiat, ettevõtlust ja kogukonna alternatiivseid arenguvõimalusi.
17. Siduv seirekava koos lähteandmete, seirepunktide, sageduse, häiretasemete, avaliku andmeportaali, sõltumatu auditi ja kogukonna esindatusega.
18. Enne ehitamist jõustuv kahjuhüvitus- ja finantstagatise mehhanism, mis ei piirdu ettevõtja vastutuskindlustusega.
19. Punktide kaupa põhjendatud vastus käesolevale dokumendile ning selge ülevaade, kuidas iga ettepanekuga planeeringus arvestatakse või miks see jäetakse arvestamata.
4. Kokkuvõte
Kaitseministeeriumi vastuskiri ei kõrvalda kogukonna vastuväiteid. Vastus kinnitab, et kavandatava tegevuse tegelik sisu on konkreetne lõhkeainetehas koos võimaliku lähteainete tootmisega; avapõletamise võimalus jääb alles; tehnoloogiline lahendus ei ole lõplik; osa andmeid ei muutu avalikuks; loodusuuringud on valdavalt kameraalsed ning seire- ja hüvitusmeetmed kujundatakse hiljem. Need asjaolud ei vähenda, vaid suurendavad vajadust konservatiivse asukohavaliku järele.
Me ei pea tõendatuks, et Piirsalu puhul puuduvad välistavad tegurid või et asukoha eelvaliku dokumentatsioon on piisavalt detailne projekteerimistingimuste aluseks. Samuti ei ole avalikult põhjendatud Piirsalu kasutuselevõtmise vajadus olukorras, kus kaks kaitsetööstuspargi ala on juba kehtestatud.
Sellest tulenevalt palume Piirsalu eelvalikuala riigi eriplaneeringu asukohavalikust välja jätta. Alternatiivselt palume peatada Piirsalu asukohaotsuse tegemine seni, kuni käesolevas dokumendis loetletud uuringud, lähteandmed, menetluslikud garantiid ja siduvad tingimused on avalikult esitatud ning sõltumatult kontrollitud.
Palume vastata käesolevale pöördumisele sisuliselt ja punktide kaupa ning lisada vastus koos ettepanekute arvestamise või arvestamata jätmise põhjendustega riigi eriplaneeringu avalikesse menetlusmaterjalidesse.
Lugupidamisega
[allkirjastatud digitaalselt]
[nimi]
MTÜ Päriselt Siin
Piirsalu kogukonna nimel
[allkirjastatud digitaalselt]
[nimi]
MTÜ Piirsalu Küla Selts
Piirsalu kogukonna nimel
Alusdokumendid ja õigusallikad
[1] Kaitseministeerium. Vastuskiri pöördumisele, 19.06.2026 nr 2-2/26/43-2.
[2] MTÜ Päriselt Siin, MTÜ Piirsalu Küla Selts ja Piirsalu kogukonna liikmed. Pöördumine, 05.06.2026.
[3] Riskide hindamine, vastuväited, taotlused ja ettepanekud Piirsalu eelvalikuala sobimatusest kaitsetööstuspargi ning lõhkeaine- ja keemiatööstuse asukohana, 03.06.2026.
[4] Kaitseministeerium. Kaitsetööstuspark – Lääne-Nigulale taustaks, 09.11.2023, eeskätt slaidid 3–4.
[5] Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja mõjude hindamise, sh KSH programm, 14.10.2024.
[6] Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu linnustiku uuringu lähteülesanne ja kava, 24.09.2024, lk 7.
[7] Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu loomastiku uuringu lähteülesanne ja kava, 24.09.2024, lk 7.
[8] Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu taimestiku uuringu lähteülesanne ja kava, 24.09.2024, lk 6–7.
[9] Keskkonnaamet. Mustjärve raba hoiuala ja Annamõisa metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava 2022–2031, 2022.
[10] Tartu Ülikool / RMK. Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringu lõpparuanne, 2016.
[11] Planeerimisseadus, Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon seisuga 22.07.2026.
[12] Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon seisuga 22.07.2026.
[13] Veeseadus, Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon seisuga 22.07.2026.
[14] Keskkonnaseadustiku üldosa seadus, Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon seisuga 22.07.2026.
[15] Jäätmeseadus, Riigi Teataja, kehtiv redaktsioon seisuga 22.07.2026.