Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 22.06.2026 nr 1-1/15-962

Riigikogu Kantselei

Lossi plats 1a Meie: 24.07.2026 nr 5-7/26/73-5

[email protected]

Vabariigi Valitsuse seisukoha teatavakstegemine Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE) kohta Lähtudes Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2026. a istungil otsustatust, anname teada, et Vabariigi Valitsus otsustas toetada 53 Riigikogu liikme algatatud eelnõu, millega soovitakse suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut ning luua paindlikumad võimalused Kaitseliidu liikmetele laiapindseks panustamiseks Eesti riigikaitsesse, juhul, kui eelnõu edasises menetluses arvestatakse Kaitseministeeriumi kirjas esile toodut (vt lisa). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisa: Kaitseministeeriumi seisukoht Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE) kohta

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 19.06.2026 nr 2-5/26-01304

Riigikantselei

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie: 22.07.2026 nr 5-7/26/73-3

[email protected]

Seisukoht Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE) kohta Riigikogu on algatanud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu 962 SE, mille eesmärgiks on õigusliku aluse loomine NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. Lisaks on Kaitseliidu seaduse muutmise eesmärgiks laiendada Kaitseliidu toetajaliikmete kaasamist Kaitseliidu seaduse § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. Eelnõu osas on Riigikantselei palunud Kaitseministeeriumil esitada Vabariigi Valitsuse seisukoht, arvestades Siseministeeriumi arvamusega. Kaitseministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada eelnõu 962 SE eesmärki, ent tulenevalt järgnevatest murekohtadest on võimalik eelnõu toetada üksnes juhul, kui eelnõu järgneva menetluse käigus tehakse allolevat arvestades täiendav analüüs ning muudatused eelnõu tekstis ja selgitustes. Toetame eelnõu eesmärki, millega soovitakse suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut ning luua paindlikumad võimalused Kaitseliidu liikmetele laiapindseks panustamiseks Eesti riigikaitsesse. Praegusel kujul esitatud eelnõus esinevad Kaitseministeeriumi hinnangul siiski mitmed täiendavat analüüsi ja reguleerimist vajavad küsimused. Seetõttu on Kaitseministeeriumi hinnangul võimalik eelnõu toetada üksnes juhul, kui eelnõus lahendatakse alljärgnevad murekohad. Kaitseliidu toetajaliige ja tegevliige on nii Kaitseliidu seaduse kui ka Kaitseliidu tegevuse mõttes olemuslikult erinevad liikmekategooriad. Toetajaliige on isik, kes soovib osaleda Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 või 2 nimetatud tegevustes, kuid kellel ei pruugi olla eeldusi, ettevalmistust ega valmisolekut osaleda Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3¹ ülesannete täitmises. Toetajaliikmele ei ole muu hulgas ette nähtud samaväärseid tervisenõudeid, mis on tegevliikme puhul teenistuskohustuste täitmise seisukohalt olulised. Toetajaliikme staatus on põhjendatud ka näiteks juhul, kui isikul puudub teatud eluperioodil ajaline võimalus panustada Kaitseliidu tegevusse tegevliikmelt eeldatavas mahus, tema tervis ei vasta tegevliikmele kehtestatud nõuetele või ta ei ela Eestis ega saa seetõttu Kaitseliidu tegevuses kohapeal regulaarselt osaleda. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel on selles, et toetajaliige ei osale aktiivselt sõjaväelises väljaõppes ega ole määratud sõjaaja ametikohale. Seetõttu tuleb vältida ka olukordi, kus Kaitseliidu liikmekategooriate sisuline eristus kaob ning erineva staatuse, ettevalmistuse ja tervisenõuetega liikmed hakkavad täitma samu ülesandeid. Samuti tuleb arvestada, et kui toetajaliiget tabab ülesande täitmisel terviserike, võib tekkida olukord, kus talle kohalduvad küll Kaitseliidu seaduses ette nähtud tagatised, kuid talle antud ülesanne eeldas tegelikult teistsugust tervislikku seisundit, ettevalmistust ja võimekust. Välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamiseks tuleks seetõttu kaaluda eraldiseisva liikmestaatuse loomist Kaitseliidu seaduse tähenduses. Välisriigi kodanikust tegevliikme kategooria puhul peaks isik vastama tegevliikmele kehtestatud tervise, väljaõppe, usaldusväärsuse ja muudele asjakohastele nõuetele. Ka välisriigi kodanikust tegevliikmel säiliksid sarnased õigused praeguse Kaitseliidu tegevliikmega. Selline lahendus võimaldaks kaasata välisriigi kodanikke riigikaitsesse õiguslikult selgemal ja sisuliselt põhjendatumal viisil, säilitades samal ajal Kaitseliidu liikmekategooriate eesmärgipärase eristuse.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Muu hulgas märgime, et Kaitseliitu puudutavad muudatused peaks esitama ka Kaitseliidu keskkogule arvamuse andmiseks. Toetame kaitseväeteenistuse seaduse muutmise üldist eesmärki ning vajadust seaduse muutmiseks, ent ei toeta sellisel kujul esitatud sätete sõnastust. Kavandatav muudatus vajab täiendavat sisulist analüüsi osas, milles välisriigi kodanikust Kaitseliidu liikme kaasamine seotakse kaitseväekohustuslase staatusega, kaitseväeteenistuse seaduse kohase arvestuse pidamise ning sõjaaja ametikohale nimetamise võimalusega. Eelnõus ei ole piisavalt selgelt reguleeritud, millised kaitseväeteenistuse seaduses ja sellega seotud õigusaktides ette nähtud tagatised sellisele isikule kohalduvad, millises ulatuses tekivad tal teenistuskohustused ning milline on tema vastutus nende kohustuste rikkumise korral. Samuti vajavad eraldi lahendamist vande andmise kord, isiku arvele võtmine, registrisse kandmise alus ja ulatus ning andmete töötlemise eesmärk. Lisaks tuleb seaduse tasandil täpsustada, millistel tingimustel ja korras oleks võimalik nimetada välisriigi kodanik sõjaaja ametikohale. Lisaks juhime tähelepanu võimaliku julgeolekuriskide maandamisele. Näiteks on vaja leida lahendus olukorraks, kus mõni NATO liikmesriigist pärit kodanik asub rahuajal Eestisse vabatahtlikku teenistusse, kuid kujutab endast julgeolekuohtu. Siseministeerium on ka viidanud, et kõnealune isik ei pruugi olla varem kriminaalkorras karistatud, ent võib olla seotud äärmus- või terroriorganisatsioonidega, organiseeritud kuritegevusega, olla ideoloogiliselt radikaliseerunud või kahtlustatav riigivastastes süütegudes. Arvestades, et tegemist on välisriigi kodanikuga, võib Eesti ametiasutustel olla tema tausta kohta piiratud teave. Siseministeeriumi hinnangul ei taga kaitseväeteenistuse seaduse § 81 lõikes 4 sätestatud teenistusest keeldumise alused iseenesest selliste riskide piisavat maandamist, kuigi Kaitseväel on õigus nende asjaolude esinemist kontrollida. Taustakontrolli tegemine kõnesolevate isikute suhtes on problemaatiline. Vabatahtlike suhtes nähakse taustakontroll ette (Kaitseväe korralduse seadus § 413), kuid kaitseväeteenistuse seaduse § 81 alusel toimuv teenistus ei kuulu sama seaduse peatükis 73 reguleeritud vabatahtliku teenistuse alla. Kui seadus ei näe ette taustakontrolli ega muid täiendavaid kontrollimehhanisme ning keeldumisalused on piiratud, võib praktikas tähendada see seda, et ametlikke päringuid isiku tausta kontrollimiseks ei tehta ning riskide maandamine jääb peamiselt vastuluuremeetmete kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Teie: 19.06.2026 nr 2-5/26-01304

Riigikantselei

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn Meie: 22.07.2026 nr 5-7/26/73-3

[email protected]

Seisukoht Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu (962 SE) kohta Riigikogu on algatanud Kaitseliidu seaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse (välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamine) eelnõu 962 SE, mille eesmärgiks on õigusliku aluse loomine NATO liikmesriigi kodanikest Kaitseliidu liikmete paindlikumaks kaasamiseks riigikaitsesse. Lisaks on Kaitseliidu seaduse muutmise eesmärgiks laiendada Kaitseliidu toetajaliikmete kaasamist Kaitseliidu seaduse § 4 lõigetes 2 ja 31 sätestatud ülesannete täitmisse. Eelnõu osas on Riigikantselei palunud Kaitseministeeriumil esitada Vabariigi Valitsuse seisukoht, arvestades Siseministeeriumi arvamusega. Kaitseministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku toetada eelnõu 962 SE eesmärki, ent tulenevalt järgnevatest murekohtadest on võimalik eelnõu toetada üksnes juhul, kui eelnõu järgneva menetluse käigus tehakse allolevat arvestades täiendav analüüs ning muudatused eelnõu tekstis ja selgitustes. Toetame eelnõu eesmärki, millega soovitakse suurendada Kaitseliidu ja Kaitseväe valmisolekut ning luua paindlikumad võimalused Kaitseliidu liikmetele laiapindseks panustamiseks Eesti riigikaitsesse. Praegusel kujul esitatud eelnõus esinevad Kaitseministeeriumi hinnangul siiski mitmed täiendavat analüüsi ja reguleerimist vajavad küsimused. Seetõttu on Kaitseministeeriumi hinnangul võimalik eelnõu toetada üksnes juhul, kui eelnõus lahendatakse alljärgnevad murekohad. Kaitseliidu toetajaliige ja tegevliige on nii Kaitseliidu seaduse kui ka Kaitseliidu tegevuse mõttes olemuslikult erinevad liikmekategooriad. Toetajaliige on isik, kes soovib osaleda Kaitseliidu seaduse § 4 lõikes 1 või 2 nimetatud tegevustes, kuid kellel ei pruugi olla eeldusi, ettevalmistust ega valmisolekut osaleda Kaitseliidu seaduse § 4 lõike 3¹ ülesannete täitmises. Toetajaliikmele ei ole muu hulgas ette nähtud samaväärseid tervisenõudeid, mis on tegevliikme puhul teenistuskohustuste täitmise seisukohalt olulised. Toetajaliikme staatus on põhjendatud ka näiteks juhul, kui isikul puudub teatud eluperioodil ajaline võimalus panustada Kaitseliidu tegevusse tegevliikmelt eeldatavas mahus, tema tervis ei vasta tegevliikmele kehtestatud nõuetele või ta ei ela Eestis ega saa seetõttu Kaitseliidu tegevuses kohapeal regulaarselt osaleda. Peamine erinevus tegevliikme ja toetajaliikme vahel on selles, et toetajaliige ei osale aktiivselt sõjaväelises väljaõppes ega ole määratud sõjaaja ametikohale. Seetõttu tuleb vältida ka olukordi, kus Kaitseliidu liikmekategooriate sisuline eristus kaob ning erineva staatuse, ettevalmistuse ja tervisenõuetega liikmed hakkavad täitma samu ülesandeid. Samuti tuleb arvestada, et kui toetajaliiget tabab ülesande täitmisel terviserike, võib tekkida olukord, kus talle kohalduvad küll Kaitseliidu seaduses ette nähtud tagatised, kuid talle antud ülesanne eeldas tegelikult teistsugust tervislikku seisundit, ettevalmistust ja võimekust. Välisriigi kodanike riigikaitsesse kaasamiseks tuleks seetõttu kaaluda eraldiseisva liikmestaatuse loomist Kaitseliidu seaduse tähenduses. Välisriigi kodanikust tegevliikme kategooria puhul peaks isik vastama tegevliikmele kehtestatud tervise, väljaõppe, usaldusväärsuse ja muudele asjakohastele nõuetele. Ka välisriigi kodanikust tegevliikmel säiliksid sarnased õigused praeguse Kaitseliidu tegevliikmega. Selline lahendus võimaldaks kaasata välisriigi kodanikke riigikaitsesse õiguslikult selgemal ja sisuliselt põhjendatumal viisil, säilitades samal ajal Kaitseliidu liikmekategooriate eesmärgipärase eristuse.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Muu hulgas märgime, et Kaitseliitu puudutavad muudatused peaks esitama ka Kaitseliidu keskkogule arvamuse andmiseks. Toetame kaitseväeteenistuse seaduse muutmise üldist eesmärki ning vajadust seaduse muutmiseks, ent ei toeta sellisel kujul esitatud sätete sõnastust. Kavandatav muudatus vajab täiendavat sisulist analüüsi osas, milles välisriigi kodanikust Kaitseliidu liikme kaasamine seotakse kaitseväekohustuslase staatusega, kaitseväeteenistuse seaduse kohase arvestuse pidamise ning sõjaaja ametikohale nimetamise võimalusega. Eelnõus ei ole piisavalt selgelt reguleeritud, millised kaitseväeteenistuse seaduses ja sellega seotud õigusaktides ette nähtud tagatised sellisele isikule kohalduvad, millises ulatuses tekivad tal teenistuskohustused ning milline on tema vastutus nende kohustuste rikkumise korral. Samuti vajavad eraldi lahendamist vande andmise kord, isiku arvele võtmine, registrisse kandmise alus ja ulatus ning andmete töötlemise eesmärk. Lisaks tuleb seaduse tasandil täpsustada, millistel tingimustel ja korras oleks võimalik nimetada välisriigi kodanik sõjaaja ametikohale. Lisaks juhime tähelepanu võimaliku julgeolekuriskide maandamisele. Näiteks on vaja leida lahendus olukorraks, kus mõni NATO liikmesriigist pärit kodanik asub rahuajal Eestisse vabatahtlikku teenistusse, kuid kujutab endast julgeolekuohtu. Siseministeerium on ka viidanud, et kõnealune isik ei pruugi olla varem kriminaalkorras karistatud, ent võib olla seotud äärmus- või terroriorganisatsioonidega, organiseeritud kuritegevusega, olla ideoloogiliselt radikaliseerunud või kahtlustatav riigivastastes süütegudes. Arvestades, et tegemist on välisriigi kodanikuga, võib Eesti ametiasutustel olla tema tausta kohta piiratud teave. Siseministeeriumi hinnangul ei taga kaitseväeteenistuse seaduse § 81 lõikes 4 sätestatud teenistusest keeldumise alused iseenesest selliste riskide piisavat maandamist, kuigi Kaitseväel on õigus nende asjaolude esinemist kontrollida. Taustakontrolli tegemine kõnesolevate isikute suhtes on problemaatiline. Vabatahtlike suhtes nähakse taustakontroll ette (Kaitseväe korralduse seadus § 413), kuid kaitseväeteenistuse seaduse § 81 alusel toimuv teenistus ei kuulu sama seaduse peatükis 73 reguleeritud vabatahtliku teenistuse alla. Kui seadus ei näe ette taustakontrolli ega muid täiendavaid kontrollimehhanisme ning keeldumisalused on piiratud, võib praktikas tähendada see seda, et ametlikke päringuid isiku tausta kontrollimiseks ei tehta ning riskide maandamine jääb peamiselt vastuluuremeetmete kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister