Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526

Hr Jürgen Ligi

Rahandusministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

24.07.2026 nr 10.1-4/4577

Eesti liikmelisus Euroopa tsiviilkriisiohje oivakeskuses (CIV COE) - aruanne

Lugupeetud minister Jürgen Ligi

Käesolevaga esitab Välisministeerium info ja ülevaate Euroopa tsiviilkriisiohje oivakeskuse

tegevusest viimase aasta lõikes.

Euroopa tsiviilkriisiohje oivakeskus loodi 2020. aasta veebruaris. Tippkeskuse osalisriikide arv

on tänaseks laienenud 25 EL liikmesriigini. Euroopa tsiviilkriisiohje oivakeskuse eesmärgiks

on EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames tsiviilkriisiohje võimekuse tõstmine, et luua

tingimused ELi täielikuks valmiduseks konfliktide ja kriiside lahendamisel.

Oivakeskus osutab Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Välisteenistusele, Põhja-Atlandi

Lepingu Organisatsiooni liitlastele ja rahvusvahelisele personalile järgmiseid teenuseid:

1) Infohaldus – parimate EL tsiviilse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) tavade

kogumine ja talletamine, infovahetus ekspertidega ning liikmesriikide koostöö

hõlbustamine;

2) Koolitus – tsiviilmissioonidele saadetavate ekspertide koolitusvajaduste kindlaks

määramisel ja koolitusprogrammide väljatöötamisel liikmesriikide toetamine;

3) Tsiviilmissioonide ettevalmistamise ja läbiviimise standardprotseduuride arendamine

ning tsiviilmissioonide igapäevase tegevuse toetamine.

CIV COE aastaeelarvesse, mis 2025. a. oli 2,27 mln eurot, panustavad osalisriigid

liikmemaksudega. Saksamaa oivakeskuse võõrustajamaana on 1,8 mln euroga CIV COE

peamine rahastaja. Välisministeeriumi liikmemaks on 20 000 eurot aastas.

Eesti on EL-i ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜJKP) raames võtnud EL liikmesriigina

kohustuse panustada Eesti ja Euroopa tsiviilsete võimete arendamisse. Rahvusvaheliste

konfliktide ennetuse, ohjamise ja rahuloome toetamine on Eesti julgeolekupoliitika üks

peaeesmärke.

Keskus toetab liikmesriike ÜJKP võimekuse arendamisel ka tsiviilkriisihalduse valitsemise,

personalijuhtimise ja strateegilise kommunikatsiooni klastrite vahendusel. 2025. a. juhtis Eesti

Rootsiga kahasse oivakeskuse personalijuhtimise klastrit. Klastri seminaridel tõstatusid

tsiviilmissiooni ekspertide karjääriplaneerimise kõrval juhtimiskompetentside arendamise,

2 (2)

naisekspertide osaluse suurendamise, tsiviilekspertide kandidaatide rosterite laiendamise ning

hübriid- ning küberkompetentside peavoolustamise küsimused. Koordineerides klastri

töötubade planeerimist, pakkus oivakeskus Eestile tuge nii tehnilise külje kui ka sisu osas.

Eesti panus EL tsiviilses kriisireguleerimises on kajastamist leidnud ka Euroopa tsiviilkriisiohje

oivakeskuse sotsiaalmeediakanalil LinkedIn1. Samuti tõstis CIV COE esile Välisministeeriumi

tegevust tsiviilmissioonide olulisuse tutvustamisel avalikkuses2.

Välisministeerium võõrustas k.a. jaanuaris keskuse 2025. a. ametisse asunud juhti Johanna

Sumuvuorit kohtumisteks Tallinnas, et vaagida võimalusi Eestiga koostöö süvendamiseks.

COE kutsus Välisministeeriumi üles osalema oivakeskuse nõukogus, panustama keskusse

riikliku eksperdiga ning võtma enda kanda hübriidvõimekuse arendamise ala-töögrupi

eesistumine. Toimusid tutvumiskohtumised Politsei- ja piirivalveameti (PPA), Rahvusvahelise

Kaitseuuringute Keskuse esindajate ja Välisministeeriumi kantsleriga. PPAle tehti visiidi

järelmina ettepanek osalemiseks oivakeskuse politseivõrgustikus. Sisekaitseakadeemiaga

süveneb COE koostöö võimekuste arendamisel hübriidohtude tõkestamiseks.

Tehes koostööd Euroopa Välisteenistusega (European External Action Service) ning pakkudes

osalisriikidele valdkondlikku ekspertiisi, on oivakeskusel EL tsiviilses kriisireguleerimises

keskne roll. Välisministeeriumi hinnangul annab oivakeskus tööprogramme edendades,

projekte käivitades ja analüüse pakkudes panuse tsiviilsete võimete arendamisse ja EL

tsiviilmissioonide tõhustamisse. Arvestades tsiviilmissioonide suuremat rolli

kriisireguleerimisel ja kerksuse suurendamisel Eesti jaoks olulistes riikides Ukrainas, Moldovas

ja Armeenias, peab Eesti vajalikuks liikmesusega Euroopa tsiviilkriisiohje oivakeskuses

jätkata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Margus Tsahkna

minister

Gauri Kiik, 637 7114

[email protected]

1 Näide CIV COE Eesti-teemalisest postitusest: Estonia Independence Day | European Centre of Excellence for

Civilian Crisis Management 2 Good Practice Handbook | European Centre of Excellence for Civilian Crisis Management