OTSUS

Vaidlustusasja number

138-26/306996

Otsuse kuupäev 24.07.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors vaidlustus Riigi

Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Piiriülese teisese

andmevahetuse analüüs Sotsiaalministeeriumile“

(viitenumber 306996)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, AS PricewaterhouseCoopers Advisors,

esindaja Tarmo Meresmaa

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Madina Talu

Kolmas isik, Cybernetica AS

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta AS-i PricewaterhouseCoopers Advisors vaidlustusmenetluse kulud

(riigilõiv 1280 eurot) tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 10.04.2026 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris

avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Piiriülese teisese andmevahetuse analüüs

1 ´riigihangete seadus

2 (14)

Sotsiaalministeeriumile“ (viitenumber 306996) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

2. 25.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i

PricewaterhouseCoopers Advisors (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 15.06.2026

otsusele tunnistada edukaks Cybernetica AS-i (edaspidi Kolmas isik) pakkumus.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 02.07.2026 kirjaga nr 12.2-10/138 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 07.07.2026 ja neile vastamiseks kuni 10.07.2026.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud tähtpäevadeks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, AS PricewaterhouseCoopers Advisors, põhjendab taotlust järgmiselt.

4.1. Vaidlustaja pakkumus on saanud 0 punkti (maksimaalselt 4 punkti) hindamise kriteeriumi

„Meeskonna kirjeldus, rollide jaotus ning seotud kogemus“ alakriteeriumi eest: „Pakkujal on

võimalik saada pakkumuse hindamisel lisapunkte, kui pakkumuses esitatud ja lepingu

täitmisesse kaasatud meeskonnaliikmel on riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul: /…/

4 punkti – vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune riigiasutuses - või muus ametis siseriikliku

ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide väljatöötamise või

rakendamise kogemus (lisapunktide saamiseks palume lahti kirjeldada kogemus ja

valdkondlik kokkupuude).“

Tingimuse täitmiseks on esitatud spetsialist K-K, kelle kogemuse kohta on pakkumuses lk 59

ja lk 61 esitatud kirjeldus.

K-K puhul on täidetud hindamise kriteeriumis nõutud ajaraami, kestuse ja riigiasutuses

töötamise tingimused. Selles asjaolus puudub vaidlus.2 Vaidlus on selles, kas täidetud on see

osa hindamise kriteeriumist, mis nõuab, et isiku tegevus hõlmaks digi- või andmevaldkonna

regulatsioonide väljatöötamist või rakendamist.

4.2. Hankija põhjendus lähtub ebaõigest eeldusest, nagu oleks Vaidlustaja väitnud, et

digiühiskonna arengukava 2030 on ise regulatsioon. Vaidlustaja ei ole seda väitnud.

Pakkumuses on kirjeldatud K-K kogemust Eesti ja Euroopa Liidu digi- ja andmevaldkonna

regulatsioonide rakendamisel, mille üheks töövormiks ja väljundiks oli arengukava

koostamine.

Hindamise kriteerium ei nõudnud, et meeskonnaliikme koostatud dokument oleks õigusakt

või regulatsioon. Nõutud oli meeskonnaliikme kogemus regulatsioonide väljatöötamisel või

rakendamisel. Seega tuleb hinnata isiku tegevuse tegelikku sisu, mitte üksnes tema töö

tulemusena valminud dokumendi formaalset liiki. Kuna Hankija on nõudnud üht või teist,

piisab tingimuse täitmiseks ka regulatsioonide rakendamisest, mitte üksnes nende välja

töötamisest.

2 Hankija on Vaidlustajale kirjutanud teabevahetuses: „Seega on täidetud nõude ajaraami, kestuse ning

riigiasutuses töötamise tingimused ning isikul on vaieldamatult ulatuslik kokkupuude digi- ja

andmevaldkonnaga.“

3 (14)

Vaidlustaja hinnangul ei saa olla tõsiseltvõetavat vaidlust, et K-K tegevuse sisu on hõlmanud

vähemalt regulatsioonide rakendamist:

1) K-K töötas 10/2019 kuni 10/2023 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis strateegilise planeerimise nõunikuna.

Tegemist oli ligikaudu nelja aasta pikkuse järjestikuse töötamisega riigiasutuses;

2) K-K ülesandeks oli seada Eesti järgmise kümnendi strateegilised eesmärgid

digitaliseerimise valdkonnas ning juhtida Digiühiskonna arengukava 2030

loomise protsessi;

3) pakkumuses on sõnaselgelt märgitud, et arengukava oli Eesti ja Euroopa Liidu

seadusandluse, sealhulgas andmekaitsealase seadusandluse strateegiline

rakendamine;

4) K-K tegevus hõlmas strateegiliste eesmärkide ja mõõdikute seadmist,

partnerite kaasamist ning sisuliste lahenduste väljatöötamist e-teenuste,

tehisintellekti, andmete, küberturvalisuse ja ühenduvuse valdkonnas;

5) andmevaldkonna regulatiivse ja poliitikakujundusliku raamistiku

rakendamisega oli seotud ka K-K osalemine Kratikava 2022–2023 koostamise

protsessis;

6) K-K vastutas digivaldkonna programmi raporteerimise eest ning monitooris

mõõdikute täitmist ja rakendamise edukust.

Pakkumuses kirjeldatud kogemus ei piirdu üldise viitega strateegilisele planeerimisele.

Pakkumuses on nimetatud regulatsioonide rakendamise tasand, rakendatava õigusraamistiku

päritolu, konkreetsed digi- ja andmevaldkonnad ning K-K ülesanded regulatsioonide

rakendamise kavandamisel, korraldamisel ja seiramisel.

Hankija väide, et arengukava on tuleviku tegevusplaane sisaldav dokument, ei lükka ümber

pakkumuses kirjeldatud regulatsioonide rakendamise kogemust. Õigusaktide ja muu

regulatiivse raamistiku rakendamine eeldab sageli tulevikku suunatud meetmete, tegevuste,

vastutajate ja mõõdikute kavandamist. Asjaolu, et regulatsiooni rakendamiseks koostatav

dokument määrab kindlaks edasised tegevused, ei muuda selle koostamise protsessi

regulatsioonide rakendamisega mitteseotuks.

Lisaks ei piirdunud K-K ülesanded arengukava koostamisega. Pakkumuses on kirjeldatud ka

digivaldkonna programmi raporteerimist, mõõdikute täitmise jälgimist ja rakendamise

edukuse monitoorimist. Need on olemuslikult juba käimasoleva rakendamise seiretegevused,

mitte üksnes tulevikku suunatud planeerimine. Hankija on jätnud sisuliselt hindamata

pakkumuses kirjeldatud tegevuste olemuse.

4.3. Asjakohatu on ka Hankija etteheide kirjelduse detailsuse kohta. Riigihanke

alusdokumentides pole kirjas nõutavat detailsusastet. Hankija ei nõudnud konkreetsete

õigusaktide loetelu, koostatud eelnõude esitamist, menetluste nimetamist ega regulatsioonide

rakendamist tõendavate dokumentide lisamist. Lisapunktide saamiseks paluti kirjeldada

kogemust ja valdkondlikku kokkupuudet.

Vaidlustaja kirjeldas asutust ja ametikohta, kogemuse ajavahemikku, isiku vastutust ja

ülesandeid, rakendatava õigusraamistiku Eesti ja Euroopa Liidu tasandit, andmekaitsealast

seadusandlust, konkreetseid digi- ja andmevaldkondi, rakendamise kavandamise, juhtimise,

raporteerimise ja seirega seotud tegevusi.

4 (14)

Pakkumuses esitatud teabe põhjal oli seega võimalik kontrollida nii kogemuse kestust,

asutust, valdkonda kui ka tegevuse seost regulatsioonide rakendamisega. Hankija ei saa

kohaldada pakkumusele tagantjärele tõendamisstandardit, mida Riigihanke

alusdokumentides ei olnud avaldatud.

Kahtluse korral oli Hankijal võimalik küsida täiendavaid küsimusi, mida ta ei teinud,

kusjuures Vaidlustaja enda poolt saadetud selgitused on Hankija jätnud tähelepanuta

4.4. Hankija on teabevahetuses märkinud, et pakkumuses ei ole kirjeldatud näiteks

õigusaktide koostamist või menetlemist ega regulatiivsete nõuete rakendamist menetlustes

või süsteemides.

Selliseid piiranguid hindamise kriteeriumis ei sisaldunud. Kehtivad Riigihanke

alusdokumendid on siduvad nii pakkujatele kui ka Hankijale.3 Hankija ei või hinnata

pakkumusi viisil, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud.4

Hankija on sisuliselt loonud uue nõude, mis kitsendab oluliselt hindamise kriteeriumi algset

sõnastust. Kriteeriumis kasutati üldist mõistet „regulatsioonide väljatöötamise või

rakendamise kogemus“. Sõnastuses ei nõutud otsest normiloomes osalemist, õigusakti eelnõu

koostamist, õigusakti menetlemist, õigusnormide kohaldamist üksikjuhtumitele ega

regulatiivsete nõuete tehnilist rakendamist konkreetses infosüsteemis.

Regulatsioonide rakendamine võib toimuda ka strateegilisel ja valdkonnapoliitilisel tasandil.

Ministeeriumis hõlmab regulatsioonide rakendamine muu hulgas õigusaktidest ja Euroopa

Liidu õigusest tulenevate nõuete muutmist valdkondlikeks eesmärkideks, tegevusteks,

programmideks ja mõõdikuteks, asjaomaste asutuste ja partnerite kaasamist ning rakendamise

seiret ja tulemuslikkuse hindamist. Just selliseid ülesandeid on K-K puhul pakkumuses

kirjeldatud. Pakkumuses esitatud strateegiliste eesmärkide ja mõõdikute seadmine,

digivaldkonna programmi raporteerimine ning rakendamise edukuse monitoorimine

kirjeldavad regulatsioonide rakendamise terviklikku juhtimistsüklit.

Kui Hankija soovis anda punkte üksnes vahetult õigusloomes osalemise eest, tulnuks see

Riigihanke alusdokumentides nõnda ka ette näha. Kui Hankija koostab Riigihanke

alusdokumendid ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat.5

Hankijast on väär nõuda, et tema puuduliku töö negatiivsed tagajärjed lükataks pakkuja õlule.6

Puudulikult koostatud Riigihanke alusdokumentide eest vastutab eranditult Hankija.7

4.5. Hankija pidi arvesse võtma ka täiendavaid selgitusi

4.5.1. Vaidlustaja hinnangul tuleneb pakkumusest ammendavalt, et K-K-l on nõutud kogemus

olemas. Siiski, isegi kui Hankija hinnangul ei olnud pakkumuses esitatud kirjeldus piisavalt

üksikasjalik, sai ja pidi ta hindamisel arvesse võtma Vaidlustaja poolt teabevahetuses esitatud

täiendavaid selgitusi.

Vaidlustaja nimelt saatis pärast otsuse saamist (st enda initsiatiivil) Hankijale selgituse.

3 RKHKo 3-3-1-24-13, p 25; RKHKo 3-3-1-50-15, p 14.2. 4 EKo C-6/15, p 23; EKo C‑368/10, p 56; EKo C‑252/10 P, p 31. 5 TrtRnKo 3-21-258, p 14. 6 VAKO 46-21/232833, p 17. 7 RKHKo 3-3-1-24-13, p-d 38—39.

5 (14)

Asjaolu, et Hankija sellist päringut Vaidlustajale ise ei esitanud, on juba iseenesesse oluline

kaalutlusviga. Kuigi RHS § 46 lg 4 alusel pakkumuse kohta selgituste küsimine on Hankija

kaalutlusõigus, ei tähenda see, et Hankija võiks ilma kaalutlemata öelda, et ta on otsustanud

pakkujalt selgitusi mitte küsida ning seega võimalust puuduolevat teavet tagantjärele esitada

mitte anda.8 Hankija peab talle antud kaalutlusõigust reaalselt kasutama ja seda tuleb teha

kooskõlas kaalutlusreeglitega, sh järgides proportsionaalsuse põhimõtet.9 Kui Hankija ei

teosta kaalutlusõigust, on tegemist olulise kaalutlusveaga.10

4.5.2. Tõele ei vasta, et Vaidlustaja on täiendavate selgitustega muutnud pakkumust või

lisanud K-K-le uut kogemust. Selgitustes konkretiseeriti pakkumuses juba kirjeldatud

ligikaudu nelja aasta pikkuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis töötamise sisu

ning täpsustati, milliste siseriiklike ja Euroopa Liidu regulatsioonide väljatöötamise ja

rakendamisega K-K ülesanded seotud olid.

Teabevahetuses selgitati üksnes K-K ülesannete õiguslikku ja regulatiivset tausta. Kõik

täiendavalt kirjeldatud tegevused puudutasid sama ametikohta, sama ajavahemikku ja samu

tööülesandeid, millele oli pakkumuses juba viidatud. Selgitustega ei asendatud pakkumuses

esitatud meeskonnaliiget, ei pikendatud tema kogemuse kestust ega omistatud talle pärast

pakkumuse esitamist uut töökogemust.

Taolise selgituse andmine (ja selle arvestamise kohustus) on kooskõlas Euroopa Kohtu

praktikaga. Aktsepteerida saab selliste andmete või dokumentide täpsustamist või

täiendamist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste

esitamise tähtaeg.11 Kui hilinenult esitatud andmed pärinevad enne pakkumuste esitamise

tähtpäeva, ei saa pakkuja täiendavat tähtaega ning andmete tagantjärele esitamine ei tähenda

uue pakkumuse esitamist.12 Pakkumuses loetletud tööülesanded pärinevad ajast enne

pakkumuste esitamise tähtpäeva. Seega on nende tagantjärele täpsustamine lubatud, isegi kui

see oleks hindamiseks vajalik.

4.5.3. Väheoluline pole seegi, et vaidlusaluses kriteeriumis on hinnatavaks objektiivne

asjaolu. Kriteerium nägi ette 4 punkti juhul, kui meeskonnaliikmel on vähemalt 12 kuu

pikkune järjestikune nõutud kogemus. Kui selles objektiivses asjaolus selguse saavutamiseks

on vaja pakkujalt küsida selgitusi (Vaidlustaja hinnangul siiski polnud), on igati tavapärane,

et Hankija seda teeb. Hankija peab kasutama talle ette nähtud selgituste küsimise võimalust

maksimaalselt, et pakkujalt küsitaks kahtluse korral konkreetseid küsimusi või tõendeid, mis

võimaldaksid hinnata pakkumuse nõuetekohasust.

5. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Vaidlustaja pakkumuse lk-del 59 ja 61 esitati andmed K-K kohta meeskonna lisapunktide

saamiseks.

8 TlnRnKo 3-21-722, p 13. 9 RKHKo 3-3-1-24-13, p 22. 10 VAKO 92-23/259599, p 16; RKHKo 3-3-1-54-03, p d 38–40; RKHKo 3-3-1-81-07, p 16; RKHKo 3-3-1-72-

13, p 21. 11 EKo C-336/12, p-d 36, 37 ja 39; EKo C-387/17, p-d 39 ja 40. 12 VAKO 90-22/248019, p 7.5; VAKO 8-22/244078, p 16; VAKO 184-20/219196, p 11.4.1.1; VAKO 45-

20/215212, p 13.

6 (14)

Hankija ei andnud Vaidlustaja meeskonnale vaidlusaluseid lisapunkte, põhjendades otsust

sellega, et K-K kogemuse kirjeldusest ei ilmne siseriikliku ja/või EL digi- või andmete

valdkonna regulatsioonide väljatöötamise või rakendamise kogemust. Arengukava

koostamise protsessis osalemist ei arvestata.

Pärast 12.06.2026 pakkumuse edukaks tunnistamise otsust saatis Vaidlustaja Hankijale

teabevahetuse kaudu täiendava selgituse.

Hankija jäi oma seisukoha juurde. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei saa uusi

töökogemuse andmeid pakkumuse hindamisel arvestada.

5.2. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses esitanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et

Hankija oleks pidanud omistama Vaidlustaja pakkumusele 4 lisapunkti.

5.2.1. Hankija ei sea kahtluse alla, et K-K töötas ministeeriumis ligikaudu neli aastat ning et

tema töö oli seotud digivaldkonnaga. Need asjaolud ei ole siiski piisavad punktide andmiseks.

Vaidlus seisneb selles, kas pakkumuses kirjeldatud tegevustest nähtus siseriikliku ja/või

Euroopa Liidu digi- või andmevaldkonna regulatsioonide väljatöötamise või rakendamise

kogemus.

Pakkumuses ei olnud nimetatud ühtegi konkreetset digi- või andmevaldkonna regulatsiooni,

mille väljatöötamises või rakendamises K-K osalenuks ega kirjeldatud tegevusi, millest

nähtuks regulatsioonide väljatöötamisel või rakendamisel tema sisuline roll.

Vaidlustaja arvates ei olnud nõutud, et meeskonnaliikme koostatud dokument oleks õigusakt

või regulatsioon. Sellega ei saa nõustuda, sest expressis verbis on väljendatud nõue

„osalemine regulatsioonide väljatöötamises“. Sõna „väljatöötamine“ tähendab millegi

loomist, koostamist või kujundamist13. Teiste sõnadega pidi meeskonnaliige võtma osa

regulatsiooni koostamisest. Regulatsiooni all mõeldi õigusakti, mida mõistis selliselt ka

Vaidlustaja, sest 18.06.2026 teates informeeris ta Hankijat K-K osalemisest riigieelarve

seaduse arengukava, Vabariigi Valitsuse määruse ja struktuuritoetuste seaduste rakendamises.

Küll ei pidanud meeskonnaliige osalema regulatsiooni väljatöötamises ainuisikuliselt.

5.2.2. Järgmiseks väidab Vaidlustaja, et regulatsioonide rakendamise üheks töövormiks ja

väljundiks on arengukava koostamine. Hankija sellega ei nõustu, sest väitega omistatakse

regulatsioonide rakendamisele põhjendamatult lai tähendus.

Nii üldkeele tähenduses14 kui ka mistahes õiguse teooria materjalide kohaselt tähendab

regulatsioonide ehk õiguse rakendamine õigusnormide kohaldamist konkreetsetes elulistes

olukordades15.

Valdkonna arengukava on aga arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme

poliitikavaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning

poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada16. Arengukava

koostamise käigus ei rakendata õigusakte elulistele olukordadele.

13 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/v%C3%A4ljat%C3%B6%C3%B6tamine 14 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/rakendama 15 Õiguse entsüklopeedia. Raul Narits. Lk 140-144. SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE. Näiteid ja harjutusi

õppeaine "Sissejuhatus õigusesse" HLSC5001 loengukursuse juurde. Sander Põllumäe lk 148 jj 16 riigieelarve seaduse § 19 lg 3.

7 (14)

Eeltoodut kinnitab Eesti digiühiskonna arengukava 2030 sissejuhatav lause, mille järgi

sisaldab arengukava visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti majandust, riiki ja ühiskonda

digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada. Digiühiskonna arengukava

koostamisel ei lahendatud näiteks isikuandmete kaitse seaduse alusel andmete töötlemise

üksikjuhtumit.

Arengukava on dokument, mida täitevvõim peab poliitikate elluviimiseks tegema.

Regulatsioonide rakendamine ei võrdu aga seadusjärgse käitumise või seaduse alusel

tegutsemisega. Seetõttu ei võrdu ministeeriumi strateegiaosakonna17 seadusjärgse ülesande

täitmine (arengukava koostamine) regulatsioonide rakendamisega.

5.2.3. Lisaks on pakkumuses kirjeldatud digivaldkonna programmi raporteerimist, mõõdikute

täitmise jälgimist ja rakendamise edukuse monitoorimist. Vaidlustaja sõnul on need

seiretegevused, mille Hankija on jätnud sisuliselt hindamata. Hankija kontrollis neid andmeid

ning tuvastas, et tegevuste loetelus puuduvad vastavad andmed (regulatsiooni nimetus ja

milline oli meeskonnaliikme roll nende rakendamisel).

5.2.4. Vaidlustaja heidab Hankijale ette liigse detailsuse nõudmist, kuid väide on

põhjendamatu. Selleks, et kontrollida valdkonna regulatsioonide rakendamise kogemust,

tuleks teada milliseid regulatsioone kohaldati. Järelikult tuli kogemust kirjeldada

regulatsiooni täpsusega. Küll aga võis kirjeldada erineva taseme regulatsioonide kogemust -

nii EL direktiivide, määruste kui ka siseriiklike seaduste, määruste, eeskirjade rakendamise

kogemust.

Vaidlustaja käsitlus tähendaks, et Hankija peaks andma lisapunktid ka olukorras, kus

pakkumuse põhjal pole võimalik kontrollida, millise regulatsiooni väljatöötamise või

rakendamisega oli tegemist ning milline oli meeskonnaliikme konkreetne roll. Selline

tõlgendus ei ole kooskõlas läbipaistvuse ega kontrollitavuse põhimõttega.

5.2.5. Vaidlustaja väidab, et Hankija on tagantjärele kitsendanud hindamiskriteeriumi

sõnastust. Väitega ei saa nõustuda. Hankija ei ole lisanud hindamiskriteeriumile uusi

tingimusi ega nõudnud pakkujatelt midagi sellist, mida Riigihanke alusdokumentides ette ei

nähtud. Hankija selgitustes toodud näited ei olnud uued kohustuslikud tingimused, vaid

illustreerisid, millist laadi tegevused võiksid objektiivselt näidata regulatsioonide

väljatöötamise või rakendamise kogemust.

Riigihanke objektiks on EHDS määruses18 sätestatud korraldusliku ja tehnilise värava, mis

võimaldab teha elektroonilised terviseandmed kättesaadavaks teiseseks kasutuseks

piiriüleselt, tehniliste ja õiguslike lahenduste leidmine. See eeldab olemasoleva valdkondliku

õigusraamistiku tundmist ning kavandatavate tehniliste lahenduste sobitumist sellesse ehk

õiguse kohaldamist konkreetsele elulisele olukorrale. Niisuguseks tööks eelistab Hankija

õigusaktide rakendamise praktilise kogemusega juristi, mitte poliitikakujundajat. Seetõttu sai

ka hindamiskriteerium selliselt sõnastatud.

17 MKM põhimääruse kohaselt on strateegiaosakonna ülesandeks ministeeriumi valitsemisala strateegilise

juhtimise korraldamine, teadus- ja arendustegevuse koordineerimine ja teadmuse levitamine, ministeeriumi

poliitikakujundamise ja analüüsivõimekuse toetamine, kriisireguleerimise, riigikaitseliste ülesannete täitmise ja

elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamine valitsemisalas, riigi tegevusvaru haldamine, välisvahendite

kavandamise, rakendamise, seire ja hindamise koordineerimine ning sellega seonduv väliskoostöö ja järelevalve 18 Regulation (EU) 2025/327

8 (14)

5.3. Vaidlustaja esitas alles pärast hindamist ja edukaks tunnistamise otsust täiendavad väited

selle kohta, et K-K tegevus oli seotud riigieelarve seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse,

struktuuritoetuste seaduse ning Euroopa Liidu fondide rakendamisega. Need andmed ei olnud

Vaidlustaja pakkumuses esitatud. Pakkumuses ei nimetatud kõnealuseid õigusakte, määrust,

struktuurifondide hindamiskomisjonis osalemist ega hindamiskriteeriumide väljatöötamist

uue perioodi digiprojektidele.

Tegemist ei olnud üksnes pakkumuses juba selgelt esitatud asjaolude tehnilise täpsustamisega.

Hilisemates selgitustes lisati sisuliselt uusi asjaolusid ja uusi konkreetseid seoseid õigusaktide

ning regulatiivsete tegevustega, millele pakkumus ei tuginenud. Selliste andmete arvesse

võtmine pärast pakkumuste esitamise tähtaega ja pärast hindamisotsuse tegemist tähendaks

pakkumuse sisulist täiendamist ning arvestades arvukat kohtupraktikat ei ole see lubatud.

5.4. Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud pakkumuses esitatud andmete osas küsima

selgitusi RHS § 46 lg 4 alusel. Hankija ei nõustu selle seisukohaga.

Riigihangete regulatsioonis ei ole selgelt sätestatud, millal on hankijal õigus või kohustus

pakkujalt selgitusi küsida. Üldjuhul on see hankija õigus, kuid kohtupraktika kohaselt on

teatud juhtudel hankija kohustatud pakkujalt selgitusi küsima. Riigihangete kommenteeritud

väljaande19 kohaselt on Euroopa Kohus pidanud selgituse küsimata jätmist õigusvastaseks

eelkõige olukorras, kus pakkumusse sattunud vead on ilmselgelt tehnilised ja ebaolulised ning

kus pakkumuse õige sisu on pakkumuse enda või selle esitamisega seotud asjaolude järgi

hõlpsalt võimalik tuvastada20.

Kohtupraktika kohaselt on selgituste küsimine pakkujalt lubatav üksnes mittesisuliste

paranduste tegemiseks ehk pakkumuse mitteolulistes aspektides. Nendeks on peetud eelkõige

vormilisi muudatusi nt juhul, kui pakkumuse sisu on selles esitatud andmete või muude

asjaolude alusel objektiivselt tuvastatav, st. on ilmne mis on pakkumuse tegelik sisu21.

Vaidlustaja pakkumuses esines aga sisuline puudus, sest esitatud K-K kogemus ei vastanud

hindamiskriteeriumi tingimustele ning uusi töökogemusi ei oleks saanud selgituste andmise

korras anda.

6. Kolmas isik, Cybernetica AS, seisukohti ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Hindamise koondprotokolli kohaselt on Vaidlustaja pakkumus saanud meeskonna

kogemuse lisaväärtuse (maksimaalselt 10 punkti) eest 6 punkti.

4 punkti on jäänud saamata „Hindamismetoodika kirjeldus“ p-is 3 toodud alakriteeriumi

(edaspidi Alakriteerium) vähemalt 12 kuu pikkune järjestikune riigiasutuses - või muus ametis

siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide väljatöötamise

või rakendamise kogemus (lisapunktide saamiseks palume lahti kirjeldada kogemus ja

valdkondlik kokkupuude) eest.

19 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud Mari-Ann Simovart, Mart Parind ja Erki Fels.

Juura 2025. Paragrahv 46 kommentaar 46. 20 Euroopa Üldkohtu lahend T-211/02 p 37. 21 Sama, VAKO 177-18/194960 p 18.

9 (14)

Vaidlustaja on vaidlustusmenetlusse kaasatud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse vaidlustanud põhjendusel, et Vaidlustaja pakkumust on Alakriteeriumi

alusel hinnatud valesti, Vaidlustaja pakkumust oleks tulnud Alakriteeriumi alusel hinnata 4

punktiga.

Vaidlus on selles, kas nende 4 punkti andmata jätmine Vaidlustaja pakkumusele on vastavuses

RHS-i ja Riigihanke alusdokumentidega.

8. Alakriteeriumi alusel saab pakkumus 4 punkti siis, kui meeskonnaliikmel on kogemus:

1) siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide

väljatöötamisel, või

2) siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide

rakendamisel.

Seega - kogemus peab olema saadud konkreetses valdkonnas (siseriiklik ja/või Euroopa Liidu

digi- või andmete valdkond) ja selles valdkonnas regulatsioonide väljatöötamisel või

regulatsioonide rakendamisel.

8.1. Tegemist peab olema regulatsiooniga, mitte lihtsalt organisatsiooni sisese juhendi või

muu töökorraldusliku dokumendiga. Üldjuhul on regulatsioon õigusakt, mis kehtestab

õigused, kohustused või menetlusreeglid.

Alakriteeriumis nimetatud regulatsioonideks võivad olla digi- või andmete valdkonda

reguleerivad:

• seadused (nt avaliku teabe seadus, isikuandmete kaitse seadus);

• Euroopa Liidu määrused;

• Euroopa Liidu direktiivid, mille ülevõtmises on osaletud;

• Vabariigi Valitsuse määrused või ministri määrused.;

• muud õigusaktid.

Alakriteeriumis nõutav välja töötamise kogemus tähendab, et digi- või andmete valdkonnas:

• on koostatud seaduse või määruse eelnõusid;

• osaletud on seaduse või määruse eelnõude koostamise töörühmades;

• kirjutatud seaduse või määruse eelnõude seletuskirju või koostatud seaduse või

määruse mõjuhinnanguid;

• kooskõlastatud õigusakte erinevate asutustega.

Aga ka analüüsitud EL regulatsioonide mõju Eesti õigusele, osaletud EL õigusaktide

läbirääkimistel või nende ettevalmistamisel.

Vaidlus on selles, kas arengukava saab olla Alakriteeriumis nimetatud regulatsiooniks.

Arengukava on strateegiline dokument, mis määratleb eesmärgid, prioriteedid ja

tegevussuunad teatud valdkonnas või organisatsioonis. Arengukava:

• suunab poliitika kujundamist ja ressursside planeerimist;

• võib olla aluseks tegevuskavade või õigusaktide koostamisel;

• võib olla avaliku sektori asutustele poliitiliselt või halduslikult siduv.

Arengukava ei saa pidada regulatsiooniks, mille alusel tekib isikutele õigusi või kohustusi.

Seega - õiguslikus tähenduses ei saa arengukava pidada regulatsiooniks. Vaidlustuskomisjon

10 (14)

on seisukohal, et käesoleval juhul tulebki lähtuda õiguslikust, mitte laiemast tähendusest, sest

Riigihanke lühikirjelduse kohaselt on Hanke objektiks on piiriülese teisese andmevahetuse

analüüsi koostamine. Jõustunud EHDS määrusega (Regulation (EU) 2025/3272) muutub

terviseandmete teisese kasutuse korraldus liiduüleselt. Määrus sätestab, et iga liikmesriik

seab üles terviseandmete teisese kasutuse riikliku kontaktpunkti, mis on korralduslik ja

tehniline värav (cross-border gateway). See võimaldab teha elektroonilised terviseandmed

kättesaadavaks teiseseks kasutuseks piiriüleselt ning on ühenduslüliks liiduülese taristuga

HealthData@EU, millega ühendumiseks ja käitlemiseks on ette nähtud tehnilised,

organisatsioonilised ja koostalitlusnõuded. Nõue rakendub 2029.aastal. Analüüsis

selgitatakse välja, millised nõuded rakenduvad, kaardistatakse potentsiaalsed

taaskasutatavad lahendused, töötatakse välja siseriikliku värava korralduse kontseptsioon,

tehniline arhitektuur ning selle rakendamise tegevuskava koos mahu- ja

ressursihinnangutega.

Seega - Riigihanke ese on seotud õiguslike regulatsioonidega.

8.2. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et Alakriteeriumis nõutud siseriikliku ja/või

Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide rakendamine tähendab üksnes

konkreetse elulise olukorra lahendamist, üksikjuhtumit. Kui see oli Hankijale oluline, siis

oleks tulnud Alakriteerium sõnastada täpsemalt.

Regulatsiooni rakendamine tähendab tavaliselt seda, et täidetakse seadusest või määrusest või

muust õigusaktist tulenevaid konkreetseid kohustusi:

• juhitakse regulatsiooni rakendamist;

• koostatakse protsessid regulatsioonide nõuete täitmiseks;

• luuakse juhendid ja töökorraldus regulatsioonide täitmiseks;

• koolitatakse töötajaid regulatsioonide nõuete osas;

• hinnatakse vastavust regulatsioonidele;

• juhitakse regulatsioonidest tulenevaid arendusprojekte.

Arengukava koostamine on tavaliselt strateegiline planeerimine, mitte regulatsiooni

rakendamine. Kuid vaidlustuskomisjon leiab, et arengukava koostamine võib olla teatud

juhtudel osa regulatsiooni rakendamisest:

• kui regulatsioon nõuab strateegia, tegevuskava või programmi koostamist;

• kui arengukava eesmärk on viia organisatsiooni tegevus vastavusse regulatsioonidega;

• kui arengukava sisaldab meetmeid, millega täidetakse regulatsioonist tulenevaid

kohustusi.

Arengukava võib hõlmata digi- ja andmevaldkonna regulatsioonide rakendamist siis, kui selle

alusel võetakse vastu õigusakte, luuakse järelevalvemehhanisme või rakendatakse

regulatsioonidest tulenevaid kohustusi. Kui arengukava tehakse regulatsioonist tuleneva

kohustuse täitmiseks või regulatsiooni elluviimiseks (mitte üksnes strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks), võib selle koostamist pidada regulatsiooni rakendamise üheks osaks.

9. Pakkuja pidi Alakriteeriumi alusel lisapunktide saamiseks kirjeldama meeskonnaliikme

kogemust ja valdkondlikku kokkupuudet. Pakkuja pidi pakkumuses välja tooma vähemalt:

1) meeskonnaliikme, kelle kogemuse eest Alakriteeriumi alusel punkte tahetakse saada;

2) selle meeskonnaliikme riigiasutuses või muus ametis töötamise aja;

3) milliste siseriiklike ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide

11 (14)

väljatöötamises või rakendamises on see meeskonnaliige osalenud.

Pakkujale ei saanud jääda arusaamatuks, et kogemust ja valdkondlikku kokkupuudet tuleb

pakkumuses kirjeldada vastavalt Alakriteeriumis toodud nõuetele. Pakkuja ei saanud eeldada,

et Hankija küsib pakkumuse hindamiseks selgitusi.

Vaidlustuskomisjon möönab, et teatud erandlikel juhtudel võib selgituste küsimine

pakkumuse hindamiseks olla võimalik, kuid ainult siis, kui Alakriteerium oleks olnud raskesti

mõistetav või üleliia koormav, mis oleks andnud pakkujale mõistliku põhjenduse jätta

vajalikud andmed pakkumuses esitamata. Käesoleval juhul pidi Alakriteerium selle

valdkonna ettevõtjale olema arusaadav, selle kohta enne pakkumuse esitamist Hankijale

küsimusi ei esitatud.

10. „Hindamise koondprotokollis“ on Hankija põhjendanud Alakriteeriumi alusel 0 punkti

andmist Vaidlustaja pakkumusele järgmiselt: „0 punkti – K-K kogemuse kirjeldusest ei ilmne

siseriikliku ja/või EL digi- või andmete valdkonna regulatsioonide väljatöötamise või

rakendamise kogemus. Arengukava koostamise protsessis osalemist ei arvesta. A. Lille

kogemus ei mahu hankele eelneva 60 kuu piiridesse.

Peale pakkumuse esitamist ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest teada saamist on

Vaidlustaja 18.06.2026 esitanud Hankijale täiendavad selgitused22 ja Hankija on 22.06.2026

vastanud järgmiselt:

„[---] Kirjeldusest nähtub, et isik töötas perioodil 10/2019–10/2023 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumis strateegilise planeerimise nõunikuna ning omas

kokkupuudet digiühiskonna arengukava 2030 koostamisega ning digivaldkonna (sh andmed,

AI, küberturvalisus) strateegilise planeerimisega. Seega on täidetud nõude ajaraami, kestuse

ning riigiasutuses töötamise tingimused ning isikul on vaieldamatult ulatuslik kokkupuude

digi- ja andmevaldkonnaga.

Samas ei ole esitatud kirjelduse põhjal tõendatud, et isiku tegevus hõlmaks nõutud ulatuses

digi- või andmevaldkonna regulatsioonide väljatöötamist või rakendamist. Arengukava on

tuleviku tegevusplaane sisaldav dokument, mitte regulatsioon. Kogemuse kirjeldus keskendub

strateegilisele planeerimisele (arengukavade ja programmide koostamine, eesmärkide ja

mõõdikute seadmine, seire ja raporteerimine). Kuigi arengukava on seotud õigusruumiga

ning viidatakse seadusandluse strateegilisele rakendamisele, ei ole pakkumuses välja toodud

meeskonnaliikme kogemust õigusaktide väljatöötamises ega regulatsioonide otseses

rakendamises (nt normiloomes osalemine, õigusaktide koostamine või menetlemine,

regulatiivsete nõuete rakendamine menetlustes või süsteemides).

Seetõttu ei ole võimalik esitatud kirjelduse alusel järeldada, et nõutud tüüpi regulatiivne

kogemus oleks piisavalt tõendatud.

Lisaks märgime, et hindamisel on võimalik arvestada üksnes pakkumuses esitatud ja

nõuetekohaselt kirjeldatud teavet. Hindamise käigus ei saa arvestada hiljem esitatud

täiendavat teavet, kui see ei sisaldu pakkumuse koosseisus. Seetõttu ei ole võimalik

lisapunktide andmisel arvesse võtta teie teabevahetuse kaudu saadetud sõnumis esitatud

täpsustusi või täiendusi. “

10.1. Vaidlustaja pakkumuses on lk-del 59 ja 61 toodud andmed K-K kohta (CV esitamist

polnud nõutud). Vaidlust pole selles, et K-K-l on Alakriteeriumis nõutava kestusega töö. K-K

22 Sõnumi ID 1106258

12 (14)

siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide väljatöötamise

või rakendamise kogemuse kohta on Vaidlustaja pakkumuses toodud järgmised andmed:

1) Digiühiskonna arengukava 2030 loomise protsessi juhtimine. Arengukava oli Eesti ja

EL seadusandluse, sh andmekaitse-alase seadusandluse strateegiline rakendamine. See

hõlmas partnerite kaasamist, strateegiliste eesmärkide ning mõõdikute seadmist ja

digiteemalist sisuloomet nii e-teenuste, digioskuste, AI, andmete, küberturvalisuse kui

ka ühenduvuse valdkonnas. Arengukava oli Eesti ja EL seadusandluse, sh

andmekaitse-alase seadusandluse strateegiline rakendamine;

2) strateegiliste, hariduslike ja turunduslike projektide juhtimine, kogemuste jagamine;

3) Kratikava 2022–2023 loomisprotsessis osalemine ( andmealane temaatika oli oluline

osa);

4) digivaldkonna programmi raporteerimise eest vastutamine ning mõõdikute täitmise

monitoorimine.

10.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Vaidlustaja pakkumusest ei tulene, et K-K-l

on Alakriteeriumis nõutud siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna

regulatsioonide väljatöötamise kogemus. Pole nimetatud ühtegi nende valdkondade õigusakti,

mille väljatöötamisega saaks K-K-d seostada.

Ka vaidlustusest järeldub, et Vaidlustaja arvates on K-K-l kogemus just siseriikliku ja/või

Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsioonide rakendamisel, mitte

regulatsioonide väljatöötamisel.

10.3. Digiühiskonna arengukava 2030 kohta on Vaidlustaja pakkumuses toodud kaks korda

viide seadusandluse strateegilisele rakendamisele, millest võib järeldada, et tegemist pole

regulatsiooni rakendamise, vaid strateegilise planeerimisega, mis ongi arengukavadele

omane. Partnerite kaasamist, strateegiliste eesmärkide seadmist ja digiteemalist sisuloomet

(digikanalite jaoks loodava sisu planeerimist, loomist ja avaldamist) ei saa pidada

regulatsioonide rakendamiseks. Kui mõõdikud on seotud üksnes strateegiliste eesmärkide

täitmisega, siis pole tegemist regulatsioonide rakendamisega.

Vaidlustuskomisjon tutvus dokumendiga „Eesti digiühiskond 2030“. Dokumendist tuleb

digiühiskonna 2030. aasta visioon - et Eesti oleks täis digiväge, mis kätkeb järgnevat:

+ meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;

+ oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;

+ meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;

+ digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;

+ Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.

Dokumendi kohaselt visiooni elluviimiseks on siinses arengukavas seatud täpsemad

eesmärgid ja kavandatud tegevussuunad kolmel alal:

+ arendada digiriiki ehk digilahenduste kasutamist avalikus sektoris, sest digiriigi üldist

arendamist ei hõlma ükski teine arengukava ning lisaks on avalik sektor Eesti digiühiskonna

arengu eestvedaja ja suunanäitaja. Põhieesmärk on saada avalike teenuste kasutamisel parim

kogemus, et meie elukorraldus olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Selle nimel on

kavas teha järgmised digiriigi arenguhüpped ja tagada seni loodud digiriigi kestlikkus.

+ arendada elektroonilist sidet ehk ühenduvust, sest piisav ühenduse kättesaadavus on

digilahenduste kasutamise alus, olgu tegu inimese igapäevaelu või ettevõtlusega.

Põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis.

13 (14)

+ arendada riiklikku küberturvalisust, sest juhul, kui on tagatud vajalik usaldus, saame

visioonis sõnastatult digiarengu teel julgelt edasi minna. See ala hõlmab küberturvalisuse

tagamist nii avalikus sektoris kui ka majanduses laiemalt. Põhieesmärk on hoida Eesti

küberruum usaldusväärne ja turvaline. Arvestades kasvavaid riske ja senist baasi, on see

iseenesest juba parajalt ambitsioonikas siht.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on strateegiliste tegevussuundade kindlaks

määramisega, mitte regulatsioonide rakendamisega - dokumendis puuduvad konkreetsed

meetmed, millega täidetakse siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna

regulatsioonist tulenevaid kohustusi. Digiriigi, elektroonilise side ja riikliku küberturvalisuse

arendamine on digiühiskonna arengusuunad, mitte siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või

andmete valdkonna regulatsioonide rakendamine.

Vaidlustaja pakkumusest ei tulene, et K-K poolt strateegiliste, hariduslike ja turunduslike

projektide juhtimine, kogemuste jagamine toimus seonduvalt mõne siseriikliku ja/või

Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna regulatsiooniga.

Kratikavas 2022–2023 võis olla andmealane temaatika oluline, kuid temaatika olulisus ei

tähenda regulatsiooni rakendamist - mitte ühtegi regulatsiooni, mida Kratikavas 2022-2023

rakendati, pole nimetatud.

Pakkumusest ei selgu ka see, millise konkreetse digivaldkonna programmi raporteerimise eest

K-K vastutas ja mille mõõdikute täitmist monitooris.

10.4. 18.06.2026 (peale pakkumuste hindamistulemuste teada saamist) andis Vaidlustaja

Hankijale teada täiendavad andmed K-K kogemuse kohta:

1) vastutus riigieelarveseaduse jagu 2 § 19 rakendamise eest läbi arengukava koostamise

ja tegevuspõhise riigieelarve (TERE) programmdokumentide koostamise, sh

mõõdikute jälgimine, tegevuste kajastamine ja kaardistamine, eelarvejaotuse

kajastamine;

2) teiste tasemete regulatsioonide (nt Vabariigi Valitsuse määrus „Riigi eelarvestrateegia,

riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite

ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete

esitamise kord“) rakendamises osalemine;

3) struktuuritoetuste seadus perioodiks 2014-2020 - digiriigiga seonduvate projektide

hindamiskomisjoni liige;

4) perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse puhul - digiprojektidele hindamiskriteeriumite välja töötamises

osalemine;

5) vahetu seos ELi ja siseriiklike eritasandi regulatsioonide väljatöötamise ning

rakendamisega.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi siis, kui Hankija oleks pidanud lähtuma ka

Vaidlustaja 18.06.2026 kirjas toodust, pole alust asuda seisukohale, et K-K-l on

Alakriteeriumis nõutud kogemus olemas. Vaidlustaja pole nimetanud ühtegi K-K tegevust,

mida saaks pidada siseriikliku ja/või Euroopa Liidu digi- või andmete valdkonna

regulatsioonide väljatöötamise või rakendamise kogemuseks. Digiriigiga seotud projektide

hindamist, digiprojektide (projektid, millega luuakse digitaalset lahendust, arendatakse seda)

hindamiskriteeriumite välja töötamist ja üldist viidet vahetule seosele ei oleks Hankija saanud

14 (14)

pidada Alakriteeriumis nõutud regulatsioonide rakendamise kogemuseks.

11. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija hindas Vaidlustaja

pakkumust vastavalt Alakriteeriumile ning kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, puuduvad asjaolud,

mis näitaksid, et hindamisel oleks Hankija rikkunud RHS-i või Riigihanke alusdokumentide

nõudeid või teinud kaalutlusvigu.

Seega puudub alus vaidlustuses väidetud põhjustel Hankija otsuse, millega tunnistati

Kolmanda isiku pakkumus edukaks, kehtetuks tunnistamiseks.23.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik ei ole vaidlustusmenetluses faktiliselt osalenud.

Vaidlustaja kulud (tasutud riigilõiv) jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

23 Teises vaidlustusasjas 135-26/306996 tunnistas vaidlustuskomisjon oma 20.07.2026 otsusega kehtetuks

Hankija 15.06.2026 otsuse tunnistada edukaks Cybernetica AS-i pakkumus