Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

OÜ Mikromaailm

[email protected]

Teie 09.07.2026

Meie 24.07.2026nr 12.2-1/2940-2

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Kikkas

OÜ Mikromaailm, registrikood 17163143, nimel Rahandusministeeriumile esitatud järelevalveteates

juhtisite meie tähelepanu Rakvere Vabaduse Kooli, registrikood 75025182, (edaspidi ka: hankija)

poolt alla lihthanke piirmäära jääva eeldatava maksumusega riigihankena läbi viidud väikehankele

"IT toe- ja hooldusteenuse osutamine perioodiks 01.09.2026 – 31.08.2029" (edaspidi ka: riigihange

või väikehange).

Avaldasite rahuolematust sellega, et 03.07.2026 käskkirjaga nr 1-3/17 tunnistas hankija väikehanke

menetluse kehtetuks. Käskkirjast nähtuvalt põhjendas hankija väikehanke kehtetuks tunnistamist

sellega, et hankija on eksinud hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel ning sellest johtuvalt

valinud vale riigihanke menetluse liigi, so riigihangete seaduse (RHS) järgi kohustusliku lihthanke-

menetluse või hankemenetluse asemel alustanud riigihanget väikehankena. Järelevalveteatele

lisatud materjalidest nähtuvalt laekus hankijale väikehankes kokku viis pakkumust erinevatelt

ettevõtjatelt, sh madalaima hinnaga oli OÜ Mikromaailm pakkumus kogumaksumusega 29 999,99

eurot, so 35 kuud x 833,33 eurot ja 36. kuu 833,44 eurot (siin ja edaspidi summad käibemaksuta).

Ühtlasi tõstatasite küsimuse sellest, et vajaks täiendavalt kontrollimist, kas kõnealuse väikehankega

samasisulise teenuse tellimiseks hankelepingu sõlmimisel perioodiks 2024-2026 järgis hankija riigihanke

eeldatavale maksumusele vastavat RHS-i menetlusreeglistikku. Rakvere linna konsolideeritud

avalikest kuluandmetest selgub, et kohaliku omavalitsuse üksuse erinevate asutuste poolt alates 2024.

aastast ühele ja samale äriühingule välja makstud teenustasu kogusumma ületab lihthanke piirmäära.

Rahandusministeerium käsitleb Teie pöördumist järelevalveteatena RHS § 207 tähenduses.

Järelevalveteade ei ole haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 1 kohaseks taotluseks ning

järelevalveteate esitaja ei ole võimalikus järelevalvemenetluses taotleja ehk menetlusosaline

(HMS § 11 lg 1 p 1). RHS § 207 lg 1 sätestab, et järelevalveteade on pöördumine, mis osutab

RHS-i rikkumisele ja millele kohaldatakse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse

pöördumise esitamise seaduses (MSVS) märgukirja kohta sätestatut. MSVS § 2 lg 1 p-de 1-2

kohaselt on märgukiri isiku pöördumine, millega isik teeb adressaadile ettepanekuid asutuse või

organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks või annab adressaadile avaliku elu

ja riigivalitsemisega seotud teavet. Märgukirjale vastatakse reeglina kuni 15 kalendripäeva jooksul

selle registreerimisest ning lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni

kahe kuuni (MSVS § 6).

2

RHS § 180 p-ga 6 ja § 203 lg-ga 1 on seadusandja teinud Rahandusministeeriumile ülesandeks

teha riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

Olukorras, kus riigihanke menetlus on lõppenud ei ole juhtumipõhise järelevalvemenetluse läbiviimine

enam võimalik. Vastavalt RHS § 205 lg 1 p-le 1 võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse

alustada põhjendatud kahtluse korral §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil,

kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad § 206 lg-s 1 nimetatud

asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 järgi on riigihanke menetluse lõppemine absoluutne menetlustakistus.

Vastavalt RHS § 73 lg 3 p 6 teisele alternatiivile (alt II) lõpeb hankemenetlus menetluse kehtetuks

tunnistamisega hankija enda otsusega põhjendatud vajaduse korral omal algatusel.

Seega on põhjendatud vajaduse ilmnemisel hankijal võimalik hankemenetlus omal algatusel kehtetuks

tunnistada, kuid vastav hankija otsus peab olema vormistatud ja teatavaks tehtud seaduses sätestatud

viisil, sh peaks hankija kehtetuks tunnistamist põhjendama (RHS § 47 lg 1 p 12 ja lg 3). Põhjendused

peavad olema reaalsed ega tohi olla meelevaldsed. RHS § 73 lg 3 p 6 alt II annab hankijale hanke-

menetluse kehtetuks tunnistamiseks avara kaalutlusruumi (vt TlnHKo 31.05.2012, nr 3-12-972, p-d

9-10; TlnHKm 10.06.2015, nr 3-15-1088, p 15; TlnRKo 25.05.2018, nr 3-18-452, p 13). Riigihangete

vaidlustuskomisjon ja kohtud on leidnud, et riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane

iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega ning on reaalne (vt TlnRKo

25.05.2018, nr 3-18-452, p 13; VAKO 13.07.2018, nr 129-18/195365, p 10).

RHS-i kommenteeritud väljaandes on hankija algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistamist

põhjalikult käsitletud. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine hankija algatusel on võimalik

igas menetluse etapis enne hankelepingu sõlmimist (vt VAKO 20.02.2018, nr 7-18/191465/193893,

p 19). Muu hulgas võivad hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjendatud vajaduse tingida

hankija enda eksimused menetluse ettevalmistamisel või läbiviimisel. Hankemenetluse kehtetuks

tunnistamise aluseks võivad olla hankija vead, mida tal menetluse kehtetuks tunnistamise üle

otsustamise hetkel ei ole enam võimalik parandada. Kui hankija leiab, et on teinud hankemenetluses

tõsiseid ja riigihanke tulemusi mõjutavaid vigu, on tal võimalik hankemenetlus kehtetuks tunnistada.

Mitmes kohtuastmes on leidnud kinnitamist, et sedalaadi veaks, mis võib õigustada hankemenetluse

kehtetuks tunnistamist, võib olla ka hankija eksimus menetlusliigi valikul (vt TlnHKo 31.05.2012, nr

3-12-972, p-d 10-11; TlnRKo 06.07.2012, nr 3-12-972 , p 15). Olukorras, kus pärast pakkumuste

laekumist selgub, et hankija oli riigihanke menetluse liigi valikul lähtunud vääralt määratud hankelepingu

eeldatavast maksumusest, on riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamist soovitanud ka Rahandus-

ministeerium (vt nt Rahandusministeeriumi veebilehel avaldatud "Korduma kippuvad küsimused

01.09.2017 jõustunud RHS kohta", koostatud 15.10.2017 ja viimati täiendatud 03.12.2024, lk 4,

vastus küsimusele nr 4).

Kuigi hankijal on hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel avar kaalutlusruum ning hankemenetluses

osalejad peavad arvestama menetluse kehtetuks tunnistamise võimalusega, ei tähenda see siiski seda,

et tegemist oleks õigusvaba ruumiga – hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus võib riivata

menetluses osalevate ettevõtjate subjektiivseid õigusi ning on vastavalt RHS § 185 lg-le 1 ja lg 2 p-le

8 riigihangete vaidlustuskomisjonis vaidlustatav (vt lähemalt RHS § 73 lg 3 p 6 alt II kohta koos

viidetega vaidlustuskomisjoni- ja kohtupraktikale: M. Parind, M. A. Simovart, S. Elias. RHS § 73

komm-d 15-31 – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn: Juura 2025).

Riigihanke menetluse lõppemine menetluse kehtetuks tunnistamise või hankelepingu sõlmimise

korral kohaldub analoogia korras ka väikehanke menetlustes. Samal põhjusel ei ole juhtumipõhine

järelevalve võimalik järelevalveteates viidatud ajaliselt varasema 2024. aasta väikehanke menetluse

üle. Ka see riigihanke menetlus on hankelepingu sõlmimisega pöördumatult lõppenud ning

hankijale ettekirjutuse tegemine ei ole pärast hankelepingu sõlmimist enam õiguslikult võimalik (vt

RHS § 206 lg 1 p 4, § 73 lg 3 p 1, § 208 lg-d 1-2).

3

Palume järelevalveteate esitajal kui riigihankes osalenud ettevõtjal (pakkujal) pöörata edaspidi

tähelepanu sellele, et riigihanke alusdokumentide ning hankija otsuste, sh riigihanke menetluse

kehtetuks tunnistamise otsuse, vaidlustamiseks tuleks ettevõtjal pöörduda esmalt riigihangete

vaidlustuskomisjoni. RHS § 206 lg 2 p 1 kohaselt võib Rahandusministeerium jätta järelevalve-

menetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole kasutanud (tähtaegselt) õigust esitada

rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile. Vastavalt RHS § 189 lg-le 41 kohaldatakse

vaidlustuse esitamisele riigihankes, mille eeldatav maksumus on väiksem kui RHS § 14 lg-s 1

sätestatud lihthanke piirmäär, lihthankemenetluses vaidlustuse esitamisele sätestatud tähtaegu.

See tähendab, et vaidlustus väikehanke kehtetuks tunnistamise otsuse peale tuleb esitada kuni

kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste

rikkumisest või huvide kahjustamisest. Rahandusministeeriumile ei ole teada, et järelevalveteate

esitaja oleks hankija 03.07.2026 käskkirja nr 1-3/17 VAKO-s vaidlustanud.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-st 4 ja lg-st 3,

teatame, et Rahandusministeerium ei alusta OÜ Mikromaailm esitatud järelevalveteate

ajendil juhtumipõhist järelevalvemenetlust Rakvere Vabaduse Kooli poolt väikehankena

läbiviidud riigihanke menetluse "IT toe- ja hooldusteenuse osutamine perioodiks 01.09.2026

– 31.08.2029" ning 2024. aastal korraldatud samasisulise riigihanke menetluse ja selle tulemusel

sõlmitud hankelepingu üle.

Praeguses asjas järelevalvemenetlust juhtumipõhiselt ei alustata ning väljaspool järelevalvemenetlust

ei hinda Rahandusministeerium hankija otsuste ja toimingute õiguspärasust. Sellegipoolest peame

vajalikuks möönda, et isegi eelnimetatud järelevalvemenetlust välistavate asjaolude puudumisel ei

oleks Rahandusministeeriumil tekkinud seoses väikehanke kehtetuks tunnistamise otsusega põhjendatud

rikkumiskahtlust (vt ka RHS § 205 lg 1 p 3).

Asjaolu, et järelevalveteate esitaja pakkumus, mis oli kõige madalama hinnaga, jäi alla lihthanke

piirmäära, ei tähenda, et antud riigihanke eeldatav maksumus oli määratud õigesti ja hankija ei oleks

tohtinud väikehanke kehtetuks tunnistamisel vale menetlusliigi valikule tugineda. RHS § 23 lg 3

sätestab, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab hankija lähtuma riigihanke alustamisele

vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke

alustamise hetkel.

Seega retrospektiivselt eeldatava maksumuse õigsuse kontrollimisel ei saa lähtuda pelgalt järelevalve-

teate esitanud ettevõtja pakkumuse maksumusest. Arvestada tuleks ka ülejäänud nelja laekunud

pakkumuse maksumusi, mis jäid hinnavahemikku 1 490 eurot kuni 4 800 eurot ühes kalendrikuus.

Väikehanke alustingimustes nimetatud hankelepingu kehtivusperioodi (36 kuu) kohta jääksid ülejäänud

pakkumuste kogumaksumused vahemikku 53 640 – 172 800 eurot. Arvestades järelevalveteate esitaja

pakkumuse kogumaksumust, oli laekunud pakkumuste keskmiseks aritmeetiliseks kogumaksumuseks

hankelepingu kehtivusaja kohta 86 136 eurot. Järelikult on suur tõenäosus, et antud riigihanke eeldatav

maksumus oli vähemalt võrdne RHS § 14 lg 1 p-s 1 ette nähtud (tava)teenuste hankelepingu lihthanke

piirmääraga (30 000 eurot) või koguni ületas seda ja vastas RHS § 14 lg 2 p-s 1 sätestatud riigihanke

piirmäärale (vähemalt 60 000 eurot), ning et hankija eksis eeldatava maksumuse määramisel ja

menetlusliigi valikul oluliselt.

Rahandusministeeriumi järelevalveametnik suhtles hankija seadusliku esindajaga telefoni teel ning

selgitas hankijale RHS-i 1. ptk 5. jaos sätestatud riigihanke eeldatava maksumuse määramise reegleid.

RHS § 24 lg 4 p 1 kohaselt teenuste hankelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust

(nt kuumaksumuse põhiselt kokku lepitud teenustasu korral), eeldatav maksumus on tähtajalise

hankelepingu korral, mille tähtaeg on kuni 48 kuud, hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle

kehtivusaja jooksul. Hankija kinnitas, et on oma viga mõistnud ja püüab edaspidi samalaadsetest

eksimustest hoiduda – hankija on kavatseb uues samaesemelises riigihankes lühendada hankelepingu

kestust 12 kuuni, et mitte eksida lihthanke piirmäära vastu.

4

Puutuvalt sellesse, et omavalitsusüksuse konsolideeritud kuluandmetest nähtuvalt ületasid alates

2024. aastast ühele ettevõtjale makstud teenustasud lihthanke piirmäära, selgitame, et isegi kui

tegemist oleks funktsionaalselt koostoimivate või samaeesmärgiliste teenustega (RHS § 28 lg

2), siis ühe ja sama omavalitsusüksuse erinevad asutused, sh hallatavad asutused, on üldjuhul

käsitatavad erinevate avaliku sektori hankijatena RHS § 5 lg 2 p 2 tähenduses. Lisaks sätestab

RHS § 23 lg 6 teine lause iseseisva üksuse erandi, mille kohaselt, kui hankija koosseisus iseseisvalt

tegutsev üksus vastutab iseseisvalt oma riigihangete või nende osade eest, võib riigihanke eeldatava

maksumuse arvestamisel lähtuda ainult selle üksuse riigihanke eeldatavast maksumusest.

Sellegipoolest kavatseme koguda täiendavaid lähteandmeid ning küsida hankijalt selgitusi selle

kohta, kuidas toimus riigihanke menetluse läbiviimine kõnealuste teenuste tellimisel aastateks

2024-2026. Seejärel saame kaaluda, kas antud hankija puhul esineb vajadus valimipõhiseks

kontrollimenetluseks või on põhjendatud pöörduda hankija poole RHS §-s 210 ette nähtud

korrakaitselise teabetoiminguga juhtimaks preventiivselt hankija tähelepanu RHS-i järgimisele

ja rikkumiste ärahoidmisele tulevikus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond

Mihhail Antonov 5885 1448

[email protected]