Karmen Joller
Sotsiaalministeerium
[email protected]
24.07.2026 nr 2.1-11/8470
Lugupeetud sotsiaalminister

Pöördun Teie poole Narva linnapea ning Narva Haigla nõukogu esimehena sügava murega seoses kavandatavate muudatustega Ida-Virumaa kiirabikorralduses ja nende võimaliku mõjuga Narva piirkonna elanike tervisele ning patsiendiohutusele.
Pean iseenesestmõistetavaks, et kiirabivõrgu ümberkorraldamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese elust ja tervisest, patsiendiohutusest, meditsiinilisest tõenduspõhisusest ning avaliku raha säästlikust ja põhjendatud kasutamisest. Kõik muud kaalutlused saavad olla üksnes teisejärgulised.
Mulle tutvustati Tervisekassa kiirabi riigihanke infotunnis esitletud 2028 aastast jätkuvaid lahendusi ning nende põhjal on tekkinud tõsised küsimused nii kavandatavate muudatuste põhjendatuse kui ka nende võimalike tagajärgede kohta. Eriti teeb murelikuks asjaolu, et samal ajal, kui avalikkuse andmetel kavandatakse uue kiirabibaasi rajamist Narva-Jõesuusse, mis vähendab tavakiirabi brigaadide hulka ühe võrra madalamaks ning alates 1. juulist 2026 lõpetati Narva Haigla reanimobiili valvebrigaadi rahastamine.
Selle otsuse tagajärjel puudub täna Narva piirkonnas kohapealne võimekus transportida kriitilises seisundis patsiente kõrgema etapi haiglatesse reanimobiiliga. Vajadusel tuleb reanimobiil tellida Tartust või Tallinnast, mille saabumine Narva võib võtta ligikaudu kaks tundi ning kogu transpordiprotsess sihthaiglasse enam kui neli tundi. Võrdluseks – kohaliku reanimobiilibrigaadi olemasolul jõudis patsient kõrgema etapi raviasutusse üldjuhul ligikaudu ühe tunni ja viiekümne minutiga.
Haigla hinnangul võib selline ajavahe osutuda määravaks paljude ajakriitiliste haigusseisundite korral, sealhulgas ägeda müokardiinfarkti, insuldi, aordi dissektsiooni või ruptuuri, raskete peatraumade ning teiste seisundite puhul, kus iga minut mõjutab patsiendi ellujäämise ja paranemise võimalusi.
Muret suurendab asjaolu, et Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla kohtusid juba 19. juunil 2026 ühiselt Tervisekassa juhiga ja tegid ettepaneku säilitada piirkonnas reanimobiili teenus, põhjendades selle vältimatut vajalikkust patsiendiohutuse tagamiseks. Haiglad olid esmakordselt ajaloos saavutanud ka ühise kokkuleppe reanimobiili meeskonna igapäevaseks tagamiseks. Sellest hoolimata lõpetati teenuse rahastamine.
Samal ajal on avalikkuses käsitletud ka võimalust vähendada Narva kiirabibrigaadide arvu seniselt neljalt kolmele. Arvestades, et Narvas elab ligikaudu 50 000 inimest ning Narva-Jõesuu omavalitsuses ligikaudu 4 800 inimest, tekitab küsimusi ka uue kiirabibaasi rajamise otstarbekus olukorras, kus olemasolevast Narva baasist on võimalik jõuda Narva-Jõesuu piirkonda mõne minutiga.
Sellised otsused peavad olema põhjalikult analüüsitud ning toetuma selgetele meditsiinilistele, demograafilistele ja majanduslikele argumentidele. Seni avalikkusele teadaoleva teabe põhjal ei ole nende otsuste põhjendused olnud piisavalt arusaadavad.
Palun Teil anda põhjendatud vastused järgmistele küsimustele.
1. Milliste erakorraliste haigusseisundite või traumade korral lähtutakse Eestis põhimõttest, et patsiendi elu päästmiseks või raske püsiva tervisekahjustuse vältimiseks peab ta jõudma kõrgema etapi ravini niinimetatud kuldse tunni jooksul? Palun nimetada vastavad ravijuhendid, kliinilised soovitused või muud aluseks olevad dokumendid.
2. Milliste analüüside, metoodika ja kriteeriumide alusel otsustati rajada uus kiirabibaas Narva-Jõesuusse? Palun esitada analüüsid, milles hinnati muu hulgas rahvastiku paiknemist ja tihedust, kiirabiväljakutsete statistikat, väljasõiduaegu, teenuse kättesaadavust ning kavandatava lahenduse kulutõhusust võrreldes olemasoleva Narva kiirabibaasi kasutamisega.
3. Kas otsuse tegemisel hinnati alternatiivi säilitada piirkonna põhikiirabibaas Narvas, kust on võimalik jõuda Narva-Jõesuu piirkonda ligikaudu 5–7 minutiga? Kui hinnati, siis palun esitada vastava analüüsi tulemused ning põhjendused, miks sellest lahendusest loobuti.
4. Millistel põhjustel lõpetati alates 1. juulist 2026 Narva Haigla reanimobiili valvebrigaadi rahastamine, hoolimata sellest, et nii Narva Haigla kui ka Ida-Viru Keskhaigla pidasid teenuse säilitamist piirkonna patsientide jaoks hädavajalikuks ning esitasid sellekohase ühise ettepaneku Tervisekassale?
5. Milline on Sotsiaalministeeriumi hinnang sellele, kuidas mõjutab reanimobiili puudumine Narva piirkonnas patsientide ravitulemusi olukorras, kus kõrgema etapi transpordivõimekus võib piirkonda jõuda alles ligikaudu kahe tunni pärast?
6. Kas enne nimetatud muudatuste elluviimist hinnati nende mõju Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonna töökorraldusele ning patsientide edasisuunamise võimalustele nii Ida-Virumaa piires kui ka kõrgema etapi haiglatesse? Kui hinnati, siis palun esitada vastava mõjuhinnangu peamised järeldused.
7. Milline on kavandatavate kiirabivõrgu muudatuste mõjuanalüüs Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna elanike keskmisele kiirabi kohalejõudmise ajale, kõrgema etapi ravini jõudmise ajale ning raskes seisundis patsientide elulemusele võrreldes seni kehtinud korraldusega? Palun esitada vastavad arvutused, prognoosid või analüüsid, millele otsuste tegemisel tugineti.

8. Arvestades, et kahe kiirabibrigaadiga kiirabijaama rajamise hinnanguline maksumus on ligikaudu 700 000–900 000 eurot ning selle ülalpidamisega kaasnevad täiendavad püsikulud, siis milline kulude ja tulude analüüs viidi läbi enne otsust rajada uus kiirabibaas Narva-Jõesuusse? Kas hinnati ka alternatiivi kasutada olemasolevat Narva kiirabibaasi, mis teenindab kogu piirkonda üksnes mõneminutilise lisasõiduajaga?
Lisaks palun vastata järgmistele küsimustele seoses Narva Haigla reanimobiilibrigaadi tegevuse lõpetamise mõjuga.
• Milline oli enne 1. juulit 2026 kriitilises seisundis patsiendi keskmine transpordiaeg Narvast kõrgema etapi haiglasse ning milline on vastav tegelik või prognoositav keskmine transpordiaeg pärast kohaliku reanimobiilibrigaadi tegevuse lõpetamist?
• Kas Sotsiaalministeerium või Tervisekassa on hinnanud transpordiaja pikenemise mõju kuidas saab Narva haigla Tallinna ja Tartu patsientidega võrdse kvaliteediga järgida riiklikku ravijuhist ägeda müokardiinfarkti, insuldi, aordi dissektsiooni või ruptuuri, raskete peatraumade korral ning teiste ajakriitiliste haigusseisundite ravitulemustele ja patsientide elulemust säilitades?
• Millistel kliinilistel või teaduspõhistel alustel leiab Sotsiaalministeerium või Tervisekassa, et tavapärane kiirabibrigaad suudab kõikidel juhtudel asendada reanimobiilibrigaadi kriitilises seisundis patsiendi transpordil? Teadaolevalt on anestesioloog-reanimatoloogi ja intensiivraviõe meeskonnas olek juba suurim erinevus ravimeeskonnas, lisaks on sõiduk varustatud arteriaalse otserõhu monitoorimise süsteemiga, robot elustamisseadmega ja kõrgeima klassi hingamisaparaadiga. Palun esitada selle hinnangu aluseks olevad ravijuhendid, eksperdihinnangud või muud dokumendid.
• Kas enne kohaliku reanimobiilibrigaadi rahastamise lõpetamist hinnati mõju olukordadele, kus patsient vajab transpordi ajal III astme intensiivravi tasemel jälgimist või intensiivraviprotseduure, sealhulgas invasiivset monitooringut, kõrgema taseme hingamistoetust või anestesioloogi pidevat kohalolekut? Narva linna ja Narva Haigla jaoks ei ole tegemist üksnes korraldusliku muudatusega.
Tegemist on küsimusega, mis puudutab otseselt kümnete tuhandete inimeste õigust saada õigeaegset ja kvaliteetset erakorralist arstiabi sõltumata nende elukohast.
Usun, et nii Sotsiaalministeeriumi kui ka kohalike omavalitsuste ühine eesmärk on tagada Eesti inimestele võrdne ligipääs elupäästvale arstiabile. Seetõttu palun Teid avaldada kõik otsuste aluseks olnud analüüsid, mõjuhinnangud ja eksperdihinnangud ning anda käesolevas pöördumises tõstatatud küsimustele sisulised vastused.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt
Katri Raik
Narva linnapea
Narva Haigla nõukogu esimees







Karmen Joller
Sotsiaalministeerium
[email protected]
24.07.2026 nr 2.1-11/8470
Lugupeetud sotsiaalminister

Pöördun Teie poole Narva linnapea ning Narva Haigla nõukogu esimehena sügava murega seoses kavandatavate muudatustega Ida-Virumaa kiirabikorralduses ja nende võimaliku mõjuga Narva piirkonna elanike tervisele ning patsiendiohutusele.
Pean iseenesestmõistetavaks, et kiirabivõrgu ümberkorraldamisel tuleb lähtuda eelkõige inimese elust ja tervisest, patsiendiohutusest, meditsiinilisest tõenduspõhisusest ning avaliku raha säästlikust ja põhjendatud kasutamisest. Kõik muud kaalutlused saavad olla üksnes teisejärgulised.
Mulle tutvustati Tervisekassa kiirabi riigihanke infotunnis esitletud 2028 aastast jätkuvaid lahendusi ning nende põhjal on tekkinud tõsised küsimused nii kavandatavate muudatuste põhjendatuse kui ka nende võimalike tagajärgede kohta. Eriti teeb murelikuks asjaolu, et samal ajal, kui avalikkuse andmetel kavandatakse uue kiirabibaasi rajamist Narva-Jõesuusse, mis vähendab tavakiirabi brigaadide hulka ühe võrra madalamaks ning alates 1. juulist 2026 lõpetati Narva Haigla reanimobiili valvebrigaadi rahastamine.
Selle otsuse tagajärjel puudub täna Narva piirkonnas kohapealne võimekus transportida kriitilises seisundis patsiente kõrgema etapi haiglatesse reanimobiiliga. Vajadusel tuleb reanimobiil tellida Tartust või Tallinnast, mille saabumine Narva võib võtta ligikaudu kaks tundi ning kogu transpordiprotsess sihthaiglasse enam kui neli tundi. Võrdluseks – kohaliku reanimobiilibrigaadi olemasolul jõudis patsient kõrgema etapi raviasutusse üldjuhul ligikaudu ühe tunni ja viiekümne minutiga.
Haigla hinnangul võib selline ajavahe osutuda määravaks paljude ajakriitiliste haigusseisundite korral, sealhulgas ägeda müokardiinfarkti, insuldi, aordi dissektsiooni või ruptuuri, raskete peatraumade ning teiste seisundite puhul, kus iga minut mõjutab patsiendi ellujäämise ja paranemise võimalusi.
Muret suurendab asjaolu, et Narva Haigla ja Ida-Viru Keskhaigla kohtusid juba 19. juunil 2026 ühiselt Tervisekassa juhiga ja tegid ettepaneku säilitada piirkonnas reanimobiili teenus, põhjendades selle vältimatut vajalikkust patsiendiohutuse tagamiseks. Haiglad olid esmakordselt ajaloos saavutanud ka ühise kokkuleppe reanimobiili meeskonna igapäevaseks tagamiseks. Sellest hoolimata lõpetati teenuse rahastamine.
Samal ajal on avalikkuses käsitletud ka võimalust vähendada Narva kiirabibrigaadide arvu seniselt neljalt kolmele. Arvestades, et Narvas elab ligikaudu 50 000 inimest ning Narva-Jõesuu omavalitsuses ligikaudu 4 800 inimest, tekitab küsimusi ka uue kiirabibaasi rajamise otstarbekus olukorras, kus olemasolevast Narva baasist on võimalik jõuda Narva-Jõesuu piirkonda mõne minutiga.
Sellised otsused peavad olema põhjalikult analüüsitud ning toetuma selgetele meditsiinilistele, demograafilistele ja majanduslikele argumentidele. Seni avalikkusele teadaoleva teabe põhjal ei ole nende otsuste põhjendused olnud piisavalt arusaadavad.
Palun Teil anda põhjendatud vastused järgmistele küsimustele.
1. Milliste erakorraliste haigusseisundite või traumade korral lähtutakse Eestis põhimõttest, et patsiendi elu päästmiseks või raske püsiva tervisekahjustuse vältimiseks peab ta jõudma kõrgema etapi ravini niinimetatud kuldse tunni jooksul? Palun nimetada vastavad ravijuhendid, kliinilised soovitused või muud aluseks olevad dokumendid.
2. Milliste analüüside, metoodika ja kriteeriumide alusel otsustati rajada uus kiirabibaas Narva-Jõesuusse? Palun esitada analüüsid, milles hinnati muu hulgas rahvastiku paiknemist ja tihedust, kiirabiväljakutsete statistikat, väljasõiduaegu, teenuse kättesaadavust ning kavandatava lahenduse kulutõhusust võrreldes olemasoleva Narva kiirabibaasi kasutamisega.
3. Kas otsuse tegemisel hinnati alternatiivi säilitada piirkonna põhikiirabibaas Narvas, kust on võimalik jõuda Narva-Jõesuu piirkonda ligikaudu 5–7 minutiga? Kui hinnati, siis palun esitada vastava analüüsi tulemused ning põhjendused, miks sellest lahendusest loobuti.
4. Millistel põhjustel lõpetati alates 1. juulist 2026 Narva Haigla reanimobiili valvebrigaadi rahastamine, hoolimata sellest, et nii Narva Haigla kui ka Ida-Viru Keskhaigla pidasid teenuse säilitamist piirkonna patsientide jaoks hädavajalikuks ning esitasid sellekohase ühise ettepaneku Tervisekassale?
5. Milline on Sotsiaalministeeriumi hinnang sellele, kuidas mõjutab reanimobiili puudumine Narva piirkonnas patsientide ravitulemusi olukorras, kus kõrgema etapi transpordivõimekus võib piirkonda jõuda alles ligikaudu kahe tunni pärast?
6. Kas enne nimetatud muudatuste elluviimist hinnati nende mõju Narva Haigla erakorralise meditsiini osakonna töökorraldusele ning patsientide edasisuunamise võimalustele nii Ida-Virumaa piires kui ka kõrgema etapi haiglatesse? Kui hinnati, siis palun esitada vastava mõjuhinnangu peamised järeldused.
7. Milline on kavandatavate kiirabivõrgu muudatuste mõjuanalüüs Narva ja Narva-Jõesuu piirkonna elanike keskmisele kiirabi kohalejõudmise ajale, kõrgema etapi ravini jõudmise ajale ning raskes seisundis patsientide elulemusele võrreldes seni kehtinud korraldusega? Palun esitada vastavad arvutused, prognoosid või analüüsid, millele otsuste tegemisel tugineti.

8. Arvestades, et kahe kiirabibrigaadiga kiirabijaama rajamise hinnanguline maksumus on ligikaudu 700 000–900 000 eurot ning selle ülalpidamisega kaasnevad täiendavad püsikulud, siis milline kulude ja tulude analüüs viidi läbi enne otsust rajada uus kiirabibaas Narva-Jõesuusse? Kas hinnati ka alternatiivi kasutada olemasolevat Narva kiirabibaasi, mis teenindab kogu piirkonda üksnes mõneminutilise lisasõiduajaga?
Lisaks palun vastata järgmistele küsimustele seoses Narva Haigla reanimobiilibrigaadi tegevuse lõpetamise mõjuga.
• Milline oli enne 1. juulit 2026 kriitilises seisundis patsiendi keskmine transpordiaeg Narvast kõrgema etapi haiglasse ning milline on vastav tegelik või prognoositav keskmine transpordiaeg pärast kohaliku reanimobiilibrigaadi tegevuse lõpetamist?
• Kas Sotsiaalministeerium või Tervisekassa on hinnanud transpordiaja pikenemise mõju kuidas saab Narva haigla Tallinna ja Tartu patsientidega võrdse kvaliteediga järgida riiklikku ravijuhist ägeda müokardiinfarkti, insuldi, aordi dissektsiooni või ruptuuri, raskete peatraumade korral ning teiste ajakriitiliste haigusseisundite ravitulemustele ja patsientide elulemust säilitades?
• Millistel kliinilistel või teaduspõhistel alustel leiab Sotsiaalministeerium või Tervisekassa, et tavapärane kiirabibrigaad suudab kõikidel juhtudel asendada reanimobiilibrigaadi kriitilises seisundis patsiendi transpordil? Teadaolevalt on anestesioloog-reanimatoloogi ja intensiivraviõe meeskonnas olek juba suurim erinevus ravimeeskonnas, lisaks on sõiduk varustatud arteriaalse otserõhu monitoorimise süsteemiga, robot elustamisseadmega ja kõrgeima klassi hingamisaparaadiga. Palun esitada selle hinnangu aluseks olevad ravijuhendid, eksperdihinnangud või muud dokumendid.
• Kas enne kohaliku reanimobiilibrigaadi rahastamise lõpetamist hinnati mõju olukordadele, kus patsient vajab transpordi ajal III astme intensiivravi tasemel jälgimist või intensiivraviprotseduure, sealhulgas invasiivset monitooringut, kõrgema taseme hingamistoetust või anestesioloogi pidevat kohalolekut? Narva linna ja Narva Haigla jaoks ei ole tegemist üksnes korraldusliku muudatusega.
Tegemist on küsimusega, mis puudutab otseselt kümnete tuhandete inimeste õigust saada õigeaegset ja kvaliteetset erakorralist arstiabi sõltumata nende elukohast.
Usun, et nii Sotsiaalministeeriumi kui ka kohalike omavalitsuste ühine eesmärk on tagada Eesti inimestele võrdne ligipääs elupäästvale arstiabile. Seetõttu palun Teid avaldada kõik otsuste aluseks olnud analüüsid, mõjuhinnangud ja eksperdihinnangud ning anda käesolevas pöördumises tõstatatud küsimustele sisulised vastused.

Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt
Katri Raik
Narva linnapea
Narva Haigla nõukogu esimees