Tere

Andmekaitse Inspektsioon on saanud Teie pöördumise seoses avalikul kodulehel reaalajas videopildi kuvamisega keskuse mängualast.

Vastame küsimustele esitamise järjekorras.

1. Kas selline reaalajas videopildi avalik edastamine internetis, kus on nähtavad keskuse külastajad (sealhulgas lapsed), on isikuandmete kaitse seisukohast lubatud? Kui jah, siis millisel õiguslikul alusel (näiteks nõusolek või õigustatud huvi)?

Isikuandmete töötlemine peab põhinema õiguslikul alusel ja eesmärgil ning olema kooskõlas andmetöötluse põhimõtetega.

Õigustatud huvile tuginemine eeldab alati kaalumist. Kõigepealt peab andmetöötleja selgelt kirjeldama, millist enda või kolmanda isiku huvi andmete töötlemisega kaitstakse või saavutada soovitakse. Seejärel tuleb hinnata, kuidas see töötlemine puudutatud inimest mõjutab ning kas mõju tema õigustele on eesmärki arvestades mõistlik ja vajalik. Kui sama eesmärgi saab saavutada viisil, mis inimese õigusi vähem riivab, tuleks eelistada seda lahendust.

Laste puhul tuleb arvestada ka võimalike erandlike olukordadega. Kuna tegemist on lastega, siis tuleb olla eriti ettevaatlik, sest nad ei pruugi suuta oma õigusi ja huve ise samal määral kaitsta kui täiskasvanud. Näiteks võib esineda olukordi, kus lapse asukoha või kohaloleku avalikuks tulek võib kaasa tuua tavapärasest suurema riski või otsese mõjuga tagajärgi.

Nõusoleku alusel on võimalik isikuandmeid töödelda, kuid arvestada tuleb nõusolekule seatud tingimustega. Lisaks, mis puudutab lapsi ja alaealisi laiemalt on eeldatud, et nõusoleku annab inimene, kellel on lapse suhtes hooldus (lapsevanem).

2. Kui aluseks peaks olema külastajate nõusolek, kuidas on seda võimalik praktikas korraldada pidevalt vahetuva külastajate hulga puhul, kus lapsed on iga päev erinevad?

Isikuandmete töötlemise õiguspärane korraldamine on andmetöötleja kohustus ja vastutus. Nõusoleku õigusliku alusena teeb komplitseerituks just see, et seda on võimalik igal ajal tagasi võtta ja seejärel tuleb viivitamatult andmetöötlus lõpetada. Selliselt korraldatud andmetöötlust peab võimaldama nii tehniline kui ka sisuline ettevalmistus. Samuti peab andmetöötleja olema valmis igal hetkel tõendama, et andmetöötlus põhines ka tegelikult antud nõusolekul ja et nõusoleku andja teadvustas, millele ta nõusoleku andis.

Kuna nõusolek antakse ikkagi iseenda või oma lapse isikuandmete töötlemiseks, siis praktikas tekitab küsimusi, kuidas on võimalik isikuandmete töötlemise vaates korraldada nõusoleku andnute ja mitte andnute eristamine. Nende isikuandmeid, kes nõusolekut ei anna, nõusoleku alusel töödelda ei tohi.

3. Kas hinnangut muudab see, kui videopilti töödeldakse nii, et isikud ei ole tuvastatavad (näiteks nägude hägustamine või ainult üldplaan)?

Isikuandmete kaitse vaates on oluline erinevus, kas isikud on tuvastatavad või mitte. Kui isikud ei ole tegelikult tuvastatavad ei ole tegemist isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse mõttes ja sellisel juhul ei toimu isikuandmete töötlemist. Samas tuleb arvestada, et tihti on isikud ka kaudselt tuvastatavad. Nägude hägustamine kahtlemata vähendab riske tuvastamiseks, kuid samas ei saa välistada, et isikud oleks tuvastatavad mh riietuse ja kehaproportsiooni järgi. Üldplaani puhul tuleb tagada, et ka tegelikult ei oleks keegi selgelt äratuntav - seda nii tavaolukorras kaamerapilti vaadates, kui ka täiendavaid lahendusi kasutades. Täiendavad lahendused võivad olla nt programmid, mis võimaldavad pildi suurendamist ja teravikustamist. Interneti teel avalikult kättesaadav reaalajas pilt loob eeldused selle jälgimiseks erineva profiili ja vahendivõimekusega isikutele, mis suurendab lisaks tuvastamisriskile videopildi jäädvustamis- ja levimisriski.

4. Kuidas mõjutab hinnangut asjaolu, et tegemist on lastega, keda IKÜM eriliselt kaitseb?

Lapsed on tõepoolest IKÜM järgi erilise kaitse all. See tähendab, et laste isikuandmete töötlemisesse tuleb suhtuda erilise tähelepanelikkuse- ja hoolega. Õigustatud huvi analüüsi valguses tähendab see, et kui on võimalik kasutada muid vahendeid eesmärkide täitmiseks, siis tuleb eelistada neid. Laste kontekstis on samas olukorras riive nende põhiõigustele ja -vabadustele oluliselt suurem, kui täiskasvanute kontekstis. Kuna reaalajas filmimise teel jälgimise puhul on tegemist väga olulise riivega laste privaatsusele, peaks selline tegevus olema eesmärgi valguses vältimatu.

5. Alternatiivina kaalume kuvada kodulehel üksnes koondnäitajat keskuse hõivatuse kohta (näiteks "hetkel keskuses ligikaudu N inimest" või skaala "vaba / keskmine / rahvarohke"), ilma ühegi isiku kujutiseta. Kas selline umbisikuline koondarv on käsitatav isikuandmetena ja kas selle avaldamisele on piiranguid?

Kirjeldatud umbisikuline koondarv ei ole käsitletav isikuandmetena, sest üksi inimeste arvu või skaala kirjelduse pinnalt ei ole keegi tuvastatav. Avaldamisele on piirang niivõrd, kuivõrd sellega võib kaasneda tuvastatavate inimeste isikuandmete töötlemine. Sellisel juhul peab olema vettpidav õiguslik alus ja eesmärk ning järgida tuleb muid andmetöötluse põhimõtteid. Vastasel korral on tegemist ebaseadusliku isikuandmete töötlemisega.

Kirjeldatud koondnäitajal põhinev lahendus pakub aga alternatiivi, mis ei riiva niivõrd laste privaatsust ja vähendab oluliselt riskikohti, mis kaasnevad reaalajas videopildi vahendamisega.

Loodame, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Andmekaitse Inspektsioon

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube