RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

[email protected]

Teie: 14.07.2026 nr 8-3/5359-1 Meie: 24.07.2026 nr RP-1-6/26/6838

Prokuratuuri arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele (lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade

pikendamine)

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsusele seoses lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade

pikendamisega.

Prokuratuur peab väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendusalternatiividest sobivaimaks

kolmandat varianti ehk aegumistähtaegade proportsionaalset pikendamist. See võimaldab

arvestada erinevate seksuaalkuritegude raskusastet, olemust ja eripärasid, samuti kannatanute

kaitsevajadust ning õigusrahu.

Kohtupraktikas käsitletakse aina enam seksuaalkuritegusid eraldiseisvate tegudena, mitte

jätkuva kuriteona, mistõttu aegub iga tegu eraldi. Prokuratuuri hinnangul on põhjendatud

käsitada aegumist menetlusliku instituudina, kuigi see on sätestatud karistusseadustikus.

Lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamiseks tehtavate muudatuste

tagasiulatuv kohaldamine võib olla võimalik just aegumise menetlusliku olemuse tõttu. Samas

ei pruugi Riigikohus prokuratuuri käsitlusega nõustuda, mistõttu on oluline aegumistähtaegu

pikendada võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt direktiivi 2011/93 uue redaktsiooni jõustumisel.

Siiski tuleks küsimust, kas pikendatud aegumistähtajad kohalduvad juba toimepandud tegudele,

mis ei ole muudatuse jõustumise ajaks veel aegunud, arutada eelnõu koostamisel.

Ebaselgeks jääb väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud aegumistähtaegade süsteemi seos

direktiivi uuestisõnastamise ettepanekuga. Direktiivi eelnõus on viidatud vähemalt 20-, 25- ja

30-aastastele aegumistähtaegadele sõltuvalt kuriteo raskusest, samas kui

väljatöötamiskavatsuses kasutatakse 15-, 20- ja 32-aastast mudelit. Lisaks võiks kaaluda, kas

aegumistähtaegade diferentseerimisel on põhjendatud arvestada toimepanija vanust ning

säilitada alaealiste toimepanijate puhul senine regulatsioon või näha ette lühemad

aegumistähtajad.

2 (2)

Samuti juhime tähelepanu, et väljatöötamiskavatsuses pikima aegumistähtajaga hõlmatud

kuritegude loetelu ei näi käsitlevat vägistamise kõiki karistusõiguslikke alternatiive. Riigikohtu

praktika kohaselt ei piirdu vägistamine üksnes tahtevastase vaginaalse või oraalse suguühtega.

Eelnõu edasisel väljatöötamisel tuleks tagada, et regulatsioon hõlmaks võrdselt kõiki

vägistamise koosseisulisi vorme.

Prokuratuur toetab väljatöötamiskavatsuses käsitletud lähenemist laiendada KarS § 81 lg 7 p-s

3 sätestatud aegumise peatumise regulatsiooni teistele lastevastastele seksuaalkuritegudele,

eeskätt KarS §-des 175, 178 ja 179 sätestatud tegudele, kuna ka nende kuritegude avastamist

raskendavad samad asjaolud, mis olid aluseks kehtiva erandi loomisele.

Prokuratuur peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et planeeritava muudatusega kaasnev

töökoormus ei mõjuta üksnes kohtuid. Pikemate aegumistähtaegade tõttu menetlusse jõudvate

juhtumite arvu suurenemine mõjutab vahetult ka uurimisasutuste ja prokuratuuri töökoormust.

Vanemate kuritegude tõendamine on keerukam, kuna tõendid on oma olemuselt ebapüsivad ja

hävivad aja jooksul. Inimeste mälu ei ole püsiv ning kuriteo asjaolud võivad ununeda või

mälestus juhtunust muutuda. Mõni tõend võib kaotada oma tõendiväärtuse, kui seda ei säilitata

ega kaitsta nõuetekohaselt tõendi eripära ja omaduste või kuriteopaiga tingimuste tõttu (nt

DNA). Seega on vanemate kuritegude uurimine kohtueelses menetluses sageli keerukam,

samuti võib see kaasa tuua pikemaid kohtumenetlusi. Eelnõu edasisel menetlemisel tuleks

arvestada muudatuse ressursimõjuga kogu kriminaalõigussüsteemile.

Lõpetuseks märgib prokuratuur, et direktiivi uuestisõnastamise ettepanekus asendatakse mõiste

„lasteporno“ ehk „lapsporno“ sisult täpsema ja sobivama mõistega „laste seksuaalset

kuritarvitamist kujutav materjal“. Kohane on kaaluda võimalikult kiiresti vastava muudatuse

tegemist ka karistusseadustikus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

riigi peaprokurör