| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-1-6/26/6838 |
| Registreeritud | 24.07.2026 |
| Sünkroonitud | 27.07.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | RP-1 Juhtimine ja järelevalve |
| Sari | RP-1-6 Seaduseelnõud, arvamused ja seisukohad |
| Toimik | RP-1-6/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Astrid Asi |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
RIIGIPROKURATUUR Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee
Registrikood 70000906
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1
10122, Tallinn
Teie: 14.07.2026 nr 8-3/5359-1 Meie: 24.07.2026 nr RP-1-6/26/6838
Prokuratuuri arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsusele (lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade
pikendamine)
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Prokuratuur tänab võimaluse eest anda arvamus karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsusele seoses lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade
pikendamisega.
Prokuratuur peab väljatöötamiskavatsuses esitatud lahendusalternatiividest sobivaimaks
kolmandat varianti ehk aegumistähtaegade proportsionaalset pikendamist. See võimaldab
arvestada erinevate seksuaalkuritegude raskusastet, olemust ja eripärasid, samuti kannatanute
kaitsevajadust ning õigusrahu.
Kohtupraktikas käsitletakse aina enam seksuaalkuritegusid eraldiseisvate tegudena, mitte
jätkuva kuriteona, mistõttu aegub iga tegu eraldi. Prokuratuuri hinnangul on põhjendatud
käsitada aegumist menetlusliku instituudina, kuigi see on sätestatud karistusseadustikus.
Lastevastaste seksuaalkuritegude aegumistähtaegade pikendamiseks tehtavate muudatuste
tagasiulatuv kohaldamine võib olla võimalik just aegumise menetlusliku olemuse tõttu. Samas
ei pruugi Riigikohus prokuratuuri käsitlusega nõustuda, mistõttu on oluline aegumistähtaegu
pikendada võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt direktiivi 2011/93 uue redaktsiooni jõustumisel.
Siiski tuleks küsimust, kas pikendatud aegumistähtajad kohalduvad juba toimepandud tegudele,
mis ei ole muudatuse jõustumise ajaks veel aegunud, arutada eelnõu koostamisel.
Ebaselgeks jääb väljatöötamiskavatsuses kirjeldatud aegumistähtaegade süsteemi seos
direktiivi uuestisõnastamise ettepanekuga. Direktiivi eelnõus on viidatud vähemalt 20-, 25- ja
30-aastastele aegumistähtaegadele sõltuvalt kuriteo raskusest, samas kui
väljatöötamiskavatsuses kasutatakse 15-, 20- ja 32-aastast mudelit. Lisaks võiks kaaluda, kas
aegumistähtaegade diferentseerimisel on põhjendatud arvestada toimepanija vanust ning
säilitada alaealiste toimepanijate puhul senine regulatsioon või näha ette lühemad
aegumistähtajad.
2 (2)
Samuti juhime tähelepanu, et väljatöötamiskavatsuses pikima aegumistähtajaga hõlmatud
kuritegude loetelu ei näi käsitlevat vägistamise kõiki karistusõiguslikke alternatiive. Riigikohtu
praktika kohaselt ei piirdu vägistamine üksnes tahtevastase vaginaalse või oraalse suguühtega.
Eelnõu edasisel väljatöötamisel tuleks tagada, et regulatsioon hõlmaks võrdselt kõiki
vägistamise koosseisulisi vorme.
Prokuratuur toetab väljatöötamiskavatsuses käsitletud lähenemist laiendada KarS § 81 lg 7 p-s
3 sätestatud aegumise peatumise regulatsiooni teistele lastevastastele seksuaalkuritegudele,
eeskätt KarS §-des 175, 178 ja 179 sätestatud tegudele, kuna ka nende kuritegude avastamist
raskendavad samad asjaolud, mis olid aluseks kehtiva erandi loomisele.
Prokuratuur peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et planeeritava muudatusega kaasnev
töökoormus ei mõjuta üksnes kohtuid. Pikemate aegumistähtaegade tõttu menetlusse jõudvate
juhtumite arvu suurenemine mõjutab vahetult ka uurimisasutuste ja prokuratuuri töökoormust.
Vanemate kuritegude tõendamine on keerukam, kuna tõendid on oma olemuselt ebapüsivad ja
hävivad aja jooksul. Inimeste mälu ei ole püsiv ning kuriteo asjaolud võivad ununeda või
mälestus juhtunust muutuda. Mõni tõend võib kaotada oma tõendiväärtuse, kui seda ei säilitata
ega kaitsta nõuetekohaselt tõendi eripära ja omaduste või kuriteopaiga tingimuste tõttu (nt
DNA). Seega on vanemate kuritegude uurimine kohtueelses menetluses sageli keerukam,
samuti võib see kaasa tuua pikemaid kohtumenetlusi. Eelnõu edasisel menetlemisel tuleks
arvestada muudatuse ressursimõjuga kogu kriminaalõigussüsteemile.
Lõpetuseks märgib prokuratuur, et direktiivi uuestisõnastamise ettepanekus asendatakse mõiste
„lasteporno“ ehk „lapsporno“ sisult täpsema ja sobivama mõistega „laste seksuaalset
kuritarvitamist kujutav materjal“. Kohane on kaaluda võimalikult kiiresti vastava muudatuse
tegemist ka karistusseadustikus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Astrid Asi
riigi peaprokurör
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|