OTSUS

24.07.2026 nr 7-10/2026-003

AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise kohta

AS-i Gaasivõrk poolt 24.07.2026 esitatud taotluse alusel hindas Konkurentsiamet võrgulepingu

tüüptingimusi ning otsustab

kooskõlastada

AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste muudatused vastavalt käesoleva otsuse lisale 1.

Otsuse vaidlustamise võimalused

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

Otsuse õiguslikud alused

Maagaasiseaduse (MGS) § 231 lg 3; võlaõigusseaduse (VÕS) § § 37 lg 3, § 42 lg-d 1-2

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisad:

Lisa 1. AS_Gaasivork_vorgulepingu_tuuptingimused.pdf

Lisa 2. AS_Gaasivork_metoodiline_selgitus_arvestusliku_voimsuse_maaramise _kohta.pdf

Egert Luukas

[email protected]

2 (5)

1. Haldusmenetluse alustamine

MGS § 231 lõike 3 kohaselt võrguettevõtja kooskõlastab võrgulepingu tüüptingimused

Konkurentsiametiga. Sama §-i lõige 4 täpsustab, et Konkurentsiamet ei kooskõlasta

võrgulepingu tüüptingimusi, kui nende sisu ei vasta võrguteenuse hinna kooskõlastamise

aluseks olnud võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalule.

MGS § 231 lõike 2 järgi võib võrguettevõtja erinevate võrguteenuste osutamiseks sõlmida

turuosalisega eraldi võrgulepingud.

MGS § 101 lõige 5 kohaselt Konkurentsiamet ei kooskõlasta tüüptingimust, kui tüüptingimus

ei ole kooskõlas käesoleva seadusega või kui tüüptingimuse sisu, väljendusviis või esituslaad

on ebatavaline või arusaamatu võlaõigusseaduse (VÕS) § 37 lõike 3 tähenduses või kui

tüüptingimus kahjustab teist poolt ebamõistlikult võlaõigusseaduse § 42 tähenduses ja on seega

tühine tüüptingimus.

VÕS § 42 lõike 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse,

kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus

piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid

hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

VÕS § 42 lõike 2 alusel ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab

lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb

õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 kohaselt esitatakse haldusmenetluse algatamiseks

haldusorganile vabas vormis avaldus.

2. Menetlusosalised

AS Gaasivõrk, registrikood 12503841, postiaadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Liivalaia tn 9, 10118; e-post: [email protected].

Äriregistri andmetel on AS Gaasivõrk aktsiakapital 2 000 000 €. Ettevõtte aktsiate omanikuks

on AS Elenger Grupp.

3. Asjaolud ja menetluse käik

22.05.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Gaasivõrk poolt esitatud võrgulepingu

tüüptingimuste kooskõlastamise taotlus, uute tüüptingimuste kogutekst ja selgitused

muudatuste põhisisu kohta.

3 (5)

17.06.2026 esitas Konkurentsiamet hinnangu AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste

kooskõlastamise taotlusele, milles leidis, et taotletavad võrgulepingu tüüptingimused vajavad

selgemat sõnastust, et tagada vastavus MGS-i ja selle rakendusdokumentidega.

19.06.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Gaasivõrk täiendatud võrgulepingu

tüüptingimuste taotlus. Lisaks esitati ka metoodiline selgitus arvestusliku võimsuse määramise

(Lisa 2) kohta.

01.07.2026 esitas Konkurentsiamet hinnangu täiendatud võrgulepingu tüüptingimuste

taotlusele, milles leidis, et esitatud tüüptingimusi ja metoodilist selgitust tuleks täiendada ja

parandada.

02.07.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Gaasivõrk poolt esitatud parandatud

võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise taotlus ja metoodiline selgitus arvestusliku

võimsuse kohta.

21.07.2026 esitas Konkurentsiamet hinnangu parandatud ja täiendatud võrgulepingu

tüüptingimuste taotlusele ning metoodilisele selgitusele, milles leidis, et esitatud tüüptingimusi

ja metoodilist selgitust tuleks veel täiendada ja parandada.

22.07.2026 registreeriti Konkurentsiametis AS Gaasivõrk poolt esitatud parandatud

võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise taotlus ja metoodiline selgitus arvestusliku

võimsuse kohta.

23.07.2026 soovis Konkurentsiamet muuta kliendisõbralikumaks tüüptingimuste punkti

10.10.5, mis käsitles võrgulepingu lõpetamist ettevõtja poolt klientidele, kes ei ole üle kolme

aasta teenust tarbinud.

23.07.2026 esitas AS Gaasivõrk muudetud tüüptingimused, kus punkt 10.10.5 oli sellisel kujul

välja jäetud.

24.07.2026 esitas AS Gaasivõrk digitaalselt allkirjastatud taotluse tüüptingimuste muutmiseks,

millele oli lisatud ka metoodiline selgitus arvestusliku võimsuse määramise (Lisa 2) kohta.

Käesoleval ajal kehtivad alates Konkurentsiameti poolt 19.04.2023 otsusega nr 7-10/2023-

003 kooskõlastatud AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused.

Konkurentsiameti 29.05.2026 otsusega nr 7-3/2026-043 kooskõlastati võrguteenuse hinnad

kahe komponendilistena (püsitasu või võimsustasu ja tarbimispõhine tasu). Hinnamenetluse

käigus tegi Konkurentsiamet AS-ile Gaasivõrk ettepaneku täiendada võrgulepingu

tüüptingimusi nii, et tarbija saaks selgelt aru, kuidas tema tarbijagrupp moodustatakse ja kuidas

arvutatakse arvestuslik võimsustasu (Lisa 2: metoodiline selgitus).

AS Gaasivõrk esitas taotluse kooskõlastada võrgulepingu tüüptingimused, kuhu on sisse viidud

vastavasisulised muudatused ja täiendused võrreldes kehtivate tüüptingimustega (vt

tüüptingimuste punktid 1.1, 2.1.2, 2.1.8, 2.1.10, 2.1.20, 2.1.21, 2.1.23, 3.9, 3.10, 3.11, 3.12,

5.16, 7.1, 7.2, 7.3, 7.4, 7.5, 7.6, 7.7, 7.8, 7.9, 7.10, 7.11, 7.12, 8.3, 8.4, 9.9, 10.10 ja 10.17).

4 (5)

4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud võrgulepingu tüüptingimuste

muudatuste kohta

Viimastel aastatel on gaasi tarbimine Eestis oluliselt vähenenud. Samas tarbimiskoguste langus

ei vähenda proportsionaalselt jaotusvõrgu püsikulusid: torustike ja rõhualandusjaamade

hooldus, mõõtesüsteemide käitamine, varustuskindluse tagamine jms – kõik need tegevused

vajavad pidevaid kulusid ja investeeringuid sõltumata maagaasi jaotusvõrku läbivast gaasi

kogusest.

Lisaks on viimastel aastatel üha levinumaks saanud trend, et aastane maagaasi tarbimine on

vähenenud, kuid tarbimisvõimsuses olulisi muutusi pole. Tarbijalepingutest tulenevalt peab

jaotusvõrk tagama, et tarbija saaks vajalikul hetkel niipalju gaasi, kui vaja (lepingulise võimsuse

piires). See loob ebaõiglase olukorra, kus gaasi rohkem tarbivad kliendid kannavad

proportsionaalselt üha suuremat osa taristu kuludest, samal ajal need, kelle jaoks gaasitarbimise

valmisolek küll säilitatakse, aga kelle tarbimismahud on madalad, ei kanna üldse või kannavad

püsikuludest väiksema osa, mis ei kata nende poolt põhjustatud kulusid nagu mõõtmine,

tarbimise arvestus ja arvlemine ning mõõtepunktiga seotud võrgu kulumine.

Selle olukorra õiglasemaks muutmiseks on AS Gaasivõrk taotlenud ja Konkurentsiamet

kooskõlastanud tarbijagruppide kahekomponendilised hinnad, mis koosnevad püsitasust

(mõõtepunkti tasu või võimsuse tasu olenevalt tarbijagrupist) ja muutuvtasust (tarbimispõhine

tasu).

Seoses kahekomponendiliste hindade kehtestamisega viis AS Gaasivõrk taotletavatesse

võrgulepingu tüüptingimustesse sisse järgmised muudatused, milledele Konkurentsiamet annab

alljärgnevalt hinnangu:

1. Tüüptingimuste punkti 1.1 sõnastus tehti lühemaks ja selgemaks.

2. Lisati punkt 2.1.2, mis defineerib arvestusliku võimsuse. Punkti lisamisega järgnevate

punktide numeratsioon muutus.

3. Lisati punkt 2.1.8, mis defineerib hinnagrupi. Punkti lisamisega järgnevate punktide

numeratsioon muutus.

4. Lisati punkt 2.1.10, mis defineerib kliendi ja tema seose hinnagruppidega. Punkti lisamisega

järgnevate punktide numeratsioon muutus.

5. Lisati punkt 2.1.20, mis defineerib püsitasu. Punkti lisamisega järgnevate punktide

numeratsioon muutus.

6. Lisati punkt 2.1.21, mis defineerib tarbimispõhise tasu. Punkti lisamisega järgnevate

punktide numeratsioon muutus.

7. Lisati punkt 2.1.23, mis defineerib võimsuspõhise tasu. Punkti lisamisega järgnevate

punktide numeratsioon muutus.

8. Punktides 3.9, 3.10, 3.11 ja 3.12 täpsustakse tarbimisrežiimi mõistet ja selle rakendamist.

9. Punktist 5.16 eemaldati võrguettevõtja õigus küsida prognoosimise tasu, kui mõõtevahendi

näitu ei esitatud õigeaegselt.

5 (5)

10. Punktis 7.1 täpsustati võrguteenuse arve kaudu tasutavad muud seadusandlusest tulenevate

tasude loetelu.

11. Lisati punkt 7.2, milles selgitatakse püsitasu, võimsuspõhise tasu ja tarbimispõhise tasu

mõisteid. Punkti lisamisega järgnevate punktide numeratsioon muutus.

12. Lisati punkt 7.3, milles selgitatakse püsitasu ja võimsuspõhise tasu rakendamist

arvestusperioodist (kuu) lühemal ajavahemikul. Punkti lisamisega järgnevate punktide

numeratsioon muutus.

13. Lisati punkt 7.4, milles selgitatakse arvestusliku võimsuse määramise alused. Täiendav info

arvestusliku võimsuse kohta on leitav lisas 2 toodud „Metoodilisest selgitusest arvestusliku

võimsuse määramise kohta“. Punkti lisamisega järgnevate punktide numeratsioon muutus.

15. Punktides 7.5 ja 7.6 kirjeldatakse hinnagruppe ja klientide hinnagruppidesse määramise

põhimõtteid.

16. Punktides 7.7 kuni 7.11 kirjeldatakse klientide õigusi ja võimalusi taotleda hinnagrupi

ümbervaatamist ja vajadusel muutmist.

17. Punktis 7.12 kirjeldatakse juhte, mis võivad kaasa tuua võimsustasu korrigeeriva arvestuse

võrguettevõtja poolt.

18. Punktides 8.3 ja 8.4 sätestatakse, et tarbitud gaasi kogused esitatakse arvel kWh-des ja m3 -

des. Lisatud on ümberarvutuse põhimõtted.

19. Punktis 9.9 on täpsemalt kirjeldatud kliendist tuleneva gaasivarustuse katkestamise

taastamise tingimused.

20. Punkt 10.10 täpsustab võrgulepingu ülesütlemise regulatsiooni, mis põhjustatud kliendi

käitumisest.

21. Punkt 10.17 selgitab, kuidas peale võrgulepingu lõppemist on võimalik soovi korral see

taastada.

Konkurentsiamet on seisukohal, et eelpool toodud taotletud tüüptingimuste muudatused on

vajalikud tarbijagruppide moodustamiseks ja kahekomponendilise hinna kasutusele võtmiseks

järgides võrguteenuse kasutaja õiguste ja kohustuste tasakaalu.

5. Kokkuvõte

Konkurentsiamet on üle vaadanud AS Gaasivõrk poolt 24.07.2026 kooskõlastamiseks esitatud

võrgulepingu tüüptingimuste muudatusettepanekud ning on seisukohal, et muudatused

arvestavad kehtivast seadusandlusest tulenevate alustega.

AS-i Gaasivõrk gaasi võrgulepingu tüüptingimused ei piira teise lepingupoole lepingu

olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et oleks küsitav lepingu eesmärgi

saavutamine ning need on võrguteenuse kasutaja õiguste ning kohustuste osas tasakaalus ja

võimaldavad mõlemal poolel realiseerida nii seadusest, kui lepingust tulenevaid õigusi ning

kohustusi.

AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused

1. Üldsätted

1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad gaasi

võrguteenuse osutamist AS Gaasivõrk (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema võrgupiirkondades asuvatele

klientidele. Tüüptingimused ei reguleeri suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse

võrku.

1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse osutamise lepingu

(edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud

eritingimustest (edaspidi eritingimused), nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast,

sõltumata sellest, kas hinnakiri on võrgulepingule lisatud.

1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud võrguteenust

käsitlevatele kokkulepetele sõltumata sellest, kas tüüptingimused on eritingimustele lisatud või mitte.

1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks

kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi

enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks

võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise

eest kas võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees.

2. Mõisted

2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud määrustes,

mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses, õigusaktides puuduvaid või

täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse järgnevas tähenduses:

2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 10² alusel loodud digitaalne keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks;

2.1.2. arvestuslik võimsus on hinnagrupi määramisel ja võimsuspõhise tasu arvestamisel kasutatav mõõtepunkti tunnikogus (m³/h), mis määratakse käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras;

2.1.3. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 Eesti vööndiaja järgi;

2.1.4. bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00;

2.1.5. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas, biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku ning selle kaudu edastada;

2.1.6. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe;

2.1.7. gaasituru toimimise võrgueeskiri on maagaasiseaduse § 10² lg 7 ja § 24 lg 1² alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129072017006?leiaKehtiv);

2.1.8. hinnagrupp on kriteeriumite kogum, mille alusel määratakse mõõtepunktile kohaldatavad võrgutasu komponendid ja tasumäärad;

2.1.9. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi;

2.1.10. klient on isik, kelle tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kes on sõlminud võrguteenuse osutamise lepingu võrguettevõtjaga. Käesolevates tüüptingimustes eristatakse järgmisi kliendi liike:

2 (15)

• KODU hinnagrupi klient on klient, kelle mõõtepunkt määratakse hinnagruppi KODU, s.o

eraisik, korteriühistu või aiandusühistu;

• äriklient on ÄRI hinnagrupi klient, kelle mõõtepunkti ei määrata KODU hinnagruppi.

2.1.11. korterelamu on elamu, milles on kaks või enam korteriomandit;

2.1.12. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks;

2.1.13. leppetingimused on gaasi absoluutne rõhk 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi;

2.1.14. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise ühenduskoht;

2.1.15. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja gaasituru toimimise võrgueeskirja kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt-tundides (kWh);

2.1.16. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi kogust;

2.1.17. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks;

2.1.18. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites (m³);

2.1.19. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk;

2.1.20. püsitasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti suhtes kuupõhiselt;

2.1.21. tarbimispõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunktis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguse suhtes;

2.1.22. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise tehnilised parameetrid, sh rõhk ning lubatud tunnikogus kuupmeetrites (m³/h) ja mõõtevahendi valiku seisukohalt oluline mõõtevahemik;

2.1.23. võimsuspõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti arvestusliku võimsuse suhtes kuupõhiselt;

2.1.24. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.gaasivork.ee;

2.1.25. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks;

2.1.26. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi, varumakse ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt koostatav ja kliendile esitatav ühine arve;

2.1.27. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi jaotamiseks võrgust kliendipaigaldisse;

2.1.28. võrgutasu on võrguteenuse osutamise eest makstav tasu, mille koosseis, arvestamise alused ja hinnad on sätestatud hinnakirjas ning käesolevates tüüptingimustes

3. Võrguteenuse osutamine ja kvaliteet

3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi

tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine

ja mõõteandmete ning muude õigusaktides ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine.

3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient sõlmima

müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt kehtestatud tingimustele. Kui

kliendil ei ole kehtivat gaasimüügilepingut, siis loetakse antud perioodil kliendi poolt tarbitud gaasimüüjaks

võrguettevõtja nimetatud gaasimüüja. AS Gaasivõrk nimetatud gaasimüüjaks on AS Elenger Grupp.

3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise

kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja kvaliteediga. Gaasi kvaliteedinäitajad, sh

ülemine kütteväärtus, määratakse leppetingimustel, milles gaasi absoluutne rõhk on 101,325 kilopaskalit

3 (15)

(1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi.

3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi.

3.5. Võrguettevõtja avaldab veebilehel hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmisel kuul võrguettevõtjale

kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmise koostise ning alumise ja ülemise kütteväärtuse.

3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses ja muudes

õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja

katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust

hakatakse arvestama ajast, mil võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja

katkestuse kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud. Käesolevas

punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud punktide 9.2 ja 9.3 alusel või

poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse

katkestuse eest ega hüvita sellest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse

osutaja tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.

3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole eritingimustes

kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe

kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele

klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis.

3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus. Kui poolte vahel

puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva

gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi

kinnisasja piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis,

kus võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik.

3.9. Tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise

kokkuleppes. Kui poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi

tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast.

3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui klient soovib muuta

tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, milles lepitakse kokku

tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine. Tarbimisrežiimi

muutmise taotluse korral on võrguettevõtjal õigus:

3.10.1. keelduda tarbimisrežiimi muutmisest, kui kliendi tarbimisrežiimi mõjutavad asjaolud ei ole

muutunud viisil, mis annaks põhjendatud aluse tarbimisrežiimi muutmiseks;

3.10.2. kohaldada võimsuspõhise tasu korrigeerivat arvestust käesolevate tüüptingimuste punktis 7.12

sätestatud korras, kui kliendi taotlusel suurendatakse mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset

lubatud tunnikogust ning sellele eelnenud 12 kuu jooksul on sama kliendi taotlusel vähendatud

mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset lubatud tunnikogust.

3.11. Kui klient tarbib gaasi lepingu kohasest tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt, on võrguettevõtjal õigus eraldi

või koos:

3.11.1. nõuda kliendilt oma tarbimise lepinguga kooskõlla viimist või tarbimisrežiimi muutmise

kokkuleppe sõlmimist;

3.11.2. nõuda kliendilt tarbimisrežiimi rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, sh rikkumise

tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike põhjendatud kulude ja mõõtmata jäänud gaasi kulu

hüvitamist seaduses ja võrgulepingus sätestatud alustel ja korras;

3.11.3. gaasivarustus katkestada MGS § 26 lg 3 p-s 1 sätestatud juhul ja korras;

3.11.4. teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus vastavalt tüüptingimuste punktile 7.12, kui kliendi

taotlusel on tarbimisrežiimi rikkumisele eelneva 12 kuu jooksul sõlmitud tarbimisrežiimi muutmise

kokkuleppe tarbimisrežiimi vähendamiseks.

3.12. Kui kliendi tegelik gaasi tarbimine erineb korduvalt mõõtepunktis määratud tarbimisrežiimist ning klient ei

4 (15)

vii oma tarbimist lepinguga kooskõlla ega algata tarbimisrežiimi muutmist võrguettevõtja poolt antud

täiendava tähtaja jooksul, mis üldjuhul ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva, on võrguettevõtjal õigus

ühepoolselt muuta mõõtepunkti tarbimisrežiimi vastavalt kliendi tegelikule tarbimisele, lähtudes

mõõteandmetest. Võrguettevõtja teavitab klienti tarbimisrežiimi muutmisest ja selle aluseks olevatest

asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul on kliendil kohustus tasuda

võrguettevõtjale tarbimisrežiimi muutmise menetlustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale ning hüvitada

tarbimisrežiimi muutmisega seotud kulud.

3.13. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad õigusaktidele,

standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi

gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja

tagab temale kuuluva võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient

vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse alates

liitumispunktist.

3.14. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja gaasi koguse

mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade, võrgu ning kliendipaigaldise vaheline

sulgeseade, mõõtevahend) valdama heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides

muuhulgas võrguettevõtja juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada

seadmete säilimist ja rikkumatust.

3.15. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.14 nimetatud seadmete kahjustustest,

kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest

või moonutamisest.

3.16. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.14 nimetatud seadmetele ligipääsu gaasi koguse

korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh

võrgutoimingute teostamiseks, mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks.

Klient on kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest võrguettevõtja

teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele

ligipääsu taotleda ette teatamata.

3.17. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud ajal, teavitab ta

sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7 kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis

üldjuhul ei või olla hilisem kui 14 kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast.

3.18. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest võrguettevõtjat viivitamatult

teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale.

4. Erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele

4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu liitumispunktis ning

võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava

isikuga, välja arvatud punktis 4.2 nimetatud juhul.

4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida korteriomanikega eraldi

võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10 korteriomandit, mis kõik on varustatud

nõuetekohase mõõtevahendiga ja võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada

korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata. Sellisel juhul toimub

võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta

korterelamu kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest.

4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt lõpetada korteriomandi

kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima

hakkamise hetkest. Võrguettevõtja teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest

ning uue ühise võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette.

5. Tarbitud gaasi koguse arvestamine

5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise,

5 (15)

peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru

toimimise võrgueeskirjale.

5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul võimalikult

liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud nõuetele ettevalmistatud kohta

mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja

liitumispunkti vahel ei tohi olla mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud

võrgulepingu alusel tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist

käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist.

5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise kaugloetava

arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti kaugloetava arvestiga juhul, kui

võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult

mõistlik.

5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamine on vajalik, lepitakse eritingimustes kokku, et klient

tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma

võrguettevõtja nõusolekuta katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24

järjestikust tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada pikemaks ajaks,

siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama.

5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui eritingimustes ei ole

kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab

võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda

võimaldama vastavalt punktile 3.16. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja

arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi tegevusest või

tegevusetusest.

5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse. Klient on kohustatud

võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu

moonutamisest.

5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud tingimustele.

5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) tehakse kindlaks arvelduse aluseks oleva

mõõtevahendiga. Arvelduse aluseks olevaks mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle

puudumisel gaasiarvesti, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.

5.9. Arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus on vastava arvestusperioodi bilansiperioodide gaasi koguste

summa, kusjuures:

5.9.1. kaugloetava arvestiga varustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus määratakse

kaugloetava arvestiga;

5.9.2. kaugloetava arvestiga mittevarustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus arvutatakse,

korrutades kogu arvestusperioodi gaasi koguse antud mõõtepunktis vastaval bilansiperioodil

kogu kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi koguse osakaaluga kogu

arvestusperioodi kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi kogusest. Kaugloetava

arvestiga mittevarustatud mõõtepunktide igakuine gaasi koguste osakaal bilansiperioodide kaupa

avaldatakse pärast arvestusperioodi lõppu võrguettevõtja veebilehel

(https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/).

5.10. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) teisendatakse kilovatt-tundideks (kWh) vastavalt

gaasituru toimimise võrgueeskirja §-s 21 sätestatud metoodikale gaasikoguse ja gaasi ülemise

kütteväärtuse korrutis:

E = Hs x V, kus:

E – gaasikogus energiaühikutena kilovatt-tundides;

Hs – gaasi ülemine kütteväärtus leppetingimustel bilansiperioodil kilovatt-tundides kuupmeetri kohta.

Bilansiperioodide ülemised kütteväärtused on leitavad võrguettevõtja veebilehel

(https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/) pärast arvestusperioodi lõppu;

V – mõõdetud gaasikogus bilansiperioodil kuupmeetrites.

6 (15)

Gaasi koguse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka võrguettevõtja veebilehel

(https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/2024/12/energiauhikutesse-teisendamise-naide-1.pdf).

5.11. Kliendil on õigus pääseda ligi kliendipaigaldise tarbimisandmetele võrguettevõtja veebilehe vahendusel ning

kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise tarbimisandmed kliendile õigusaktides

sätestatud korras. Kliendil on õigus saada temaga seotud mõõtepunktide andmeid ka AS Elering

andmevahetusplatvormilt (https://gaasiandmeladu.elering.ee/).

5.12. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud nõudmisel ja kui

mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel:

5.12.1. arvestusperioodi lõpul;

5.12.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval.

5.13. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt:

5.13.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel;

5.13.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on

klient või tema poolt selleks volitatud isik;

5.13.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab

heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik.

5.14. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi poolt arvestusperioodi

26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani teatatud mõõtevahendi näitu.

5.15. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada kliendi mõõtevahendi

näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse

esitama enne mõõtevahendi näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse.

5.16. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest

vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes

kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval

arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest.

5.17. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel korrigeerib

võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi kogusele järgmiselt:

5.17.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja

poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja

andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve

esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu, aktsiisi ja varumakse eest tasutud summade

ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas

teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole

tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi

koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt

tasutud ettemaksuks;

5.17.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja

poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse näitude vahe täies ulatuses viimasel

kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks.

6. Erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus

6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on kõik korteriomandid

varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja mõõtevahendi võimalikult lähedale

korterelamu liitumispunktile ning sellega mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu

kliendipaigaldisse sisenenud gaasi kogus kokku.

6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud tingimustele mittevastavate

korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi

7 (15)

koguse mõõtmiseks vajalik mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või

korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi paigaldamiseni antud

korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud

keskmine kalendrikuu kogus. Aastane tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas

eelneva 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest:

6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav, lahutatakse

korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud gaasi kogusest

mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi kogused ja saadud vahe jagatakse

mõõtevahendita korteriomandite vahel proportsionaalselt korteriomandite pindalaga;

6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole mõõdetud, lähtutakse

aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu

jooksul tarbitud gaasi kogusest.

7. Võrgutasu ja muud võrguteenusega seotud tasud

7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja muud

võrgulepingus ettenähtud tasud. Lisaks on Klient kohustatud võrguettevõtjale tasuma kõik õigusaktidest

tulenevad maksud ja tasud, sh lepingu kehtivuse ajal lisanduvad maksud ja tasud, mida võrguettevõtja on

kohustatud võrgu kaudu edastatud gaasi eest koguma või tasuma. Tüüptingimuste kehtestamise hetkel

on nimetatud maksudeks ja tasudeks aktsiis, varumakse ja käibemaks.

7.2. Võrgutasu komponendid on püsitasu, võimsuspõhine tasu ja tarbimispõhine tasu. Võrgutasu komponendid

ja tasumäärad rakendatakse mõõtepunktile määratud hinnagrupi alusel vastavalt Konkurentsiameti

kooskõlastatud võrgutasu hindadele.

7.2.1. Püsitasu rakendatakse mõõtepunktile hinnagrupi ja kehtiva püsitasu hinna alusel ning see

kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata sellest, kas klient arvestusperioodil

gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub püsitasu tasumisele juhul, kui

võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise võimalus säilib.

7.2.2. Võimsuspõhine tasu arvutatakse arvestusliku võimsuse ja vastavale hinnagrupile kehtiva

võimsuspõhise hinna alusel, ning see kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata

sellest, kas klient arvestusperioodil gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub

võimsuspõhine tasu tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise

võimalus ja arvestusliku võimsuse aluseks olev kasutusvalmidus säilivad. Hinnagrupile KODU

võimsuspõhist tasu ei rakendata.

7.2.3. Tarbimispõhine tasu arvutatakse mõõtepunktis arvestusperioodil mõõdetud ja energiaühikutes

(kWh) väljendatud gaasi koguse ja vastavale hinnagrupile kehtiva tarbimispõhise hinna alusel.

7.3. Kui mõõtepunkti hinnagrupi alusel rakendub mõõtepunkti püsitasu või võimsuspõhine tasu ning

võrgulepingu kehtivus ei kata antud arvestusperioodi tervikuna, arvestatakse kuupõhine tasu

proportsionaalselt võrgulepingu kehtivuse päevade arvuga vastavas arvestusperioodis, kusjuures

päevatasu leitakse jagades kuupõhise tasu vastava kuu kalendripäevade arvuga.

7.4. Hinnagruppidesse määramisel ja võimsuspõhise tasu arvutamisel kasutatava arvestusliku võimsuse

määramise alused on järgmised:

7.4.1. Arvestuslik võimsus määratakse üldjuhul mõõtepunkti hinnagrupi määramisele eelnenud kolme

kalendriaasta tunnipõhiste mõõteandmete alusel. Arvestuslikuks võimsuseks on nimetatud

perioodil ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.

7.4.2. Uue mõõtepunkti korral, kui mõõtepunktil on tegelikud tunnipõhised mõõteandmed vähemalt 12

järjestikuse arvestusperioodi kohta, kuid vähem kui kolme kalendriaasta kohta, määrab

võrguettevõtja arvestusliku võimsuse olemasolevate tunnipõhiste mõõteandmete alusel, kui need

kajastavad mõõtepunkti tavapärast kasutust. Arvestuslikuks võimsuseks on vastaval perioodil

ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.

7.4.3. Kui punktide 7.4.1 ja 7.4.2 alusel määratud mõõtepunkti arvestuslik võimsus on väiksem kui 50%

8 (15)

mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest, kohaldatakse arvestusliku

võimsusena 50% mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest. See ei

piira kliendi õigust taotleda punktis 7.11. sätestatud korras arvestusliku võimsuse või

tarbimisrežiimi ülevaatamist, kui kliendi võimsusvajadus on püsivalt vähenenud.

7.4.4. Kui mõõtepunktil puuduvad punktides 7.4.1. või 7.4.2. nimetatud tunnipõhised mõõteandmed,

mille alusel on võimalik määrata mõõtepunkti suurim tegelik tunnikogus, määratakse arvestuslik

võimsus mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse lubatava tunnikoguse alusel. See tähendab, et

võimsuspõhise tasu arvutamisel lähtutakse lepingulisest võimsusest. Selliseks olukorraks on

eelkõige uue mõõtepunkti kasutuselevõtt enne punktis 7.4.2 nimetatud andmeperioodi täitumist

või mõõtepunkt, kus tarbitud gaasi kogus mõõdetakse nõuetekohaselt, kuid mõõtepunktil ei ole

kaugloetavat arvestit ega tunnipõhiseid mõõteandmeid. See ei piira kliendi õigust taotleda punktis

7.11 sätestatud korras arvestusliku võimsuse või tarbimisrežiimi ülevaatamist.

7.4.5. Arvestuslik võimsus määratakse täisarvuna kuupmeetrites tunnis (m³/h), jättes komakohad

arvestamata. Juhul, kui arvutatud arvestuslik võimsus on väiksem kui 1, loetakse arvestuslikuks

võimsuseks 1 m³/h.

7.5. Võrgutasu arvestamisel kohalduvad järgmised hinnagrupid:

Hinnagrupp Hinnagrupi kirjeldus

ÄRI L Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on võrdne või suurem kui 10 000 m³/h.

ÄRI M Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus jääb vahemikku 1000 m³/h kuni 9999 m³/h (k.a).

ÄRI S Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on väiksem kui 1000 m³/h.

KODU Mõõtepunkt, mille kaudu tarbib gaasi klient, kes on määratud hinnagruppi KODU, s.o eraisik, korteriühistu või aiandusühistu.

SUVI Mõõtepunkt, mille tarbimisest vähemalt 80% toimub perioodil 1. mai kuni 31. oktoober ning mis on kliendi taotluse ja tarbimisandmete analüüsi alusel loetud hooajaliseks.

7.6. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi punktis 7.5. nimetatud hinnagruppide seast, lähtudes

kliendi liigist, tarbimisprofiilist, võimsusvajadusest, hooajalisusest ja muudest objektiivsetest asjaoludest.

Kliendil ei ole õigust valida hinnagruppi, välja arvatud juhul, kui käesolevates tüüptingimustes on ette

nähtud hinnagrupi määramine või ümbermääramine kliendi taotluse alusel.

7.6.1. Hinnagrupp määratakse mõõtepunktipõhiselt. Ühel kliendil võib olla mitu mõõtepunkti, mis

kuuluvad erinevatesse hinnagruppidesse.

7.6.2. Võrgulepingu eritingimustes märgitakse lepingu sõlmimise ajal kehtiv hinnagrupp informatiivsena

ning hinnagrupi edaspidine määramine toimub käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras

ega eelda võrgulepingu eritingimuste muutmist.

7.6.3. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse kalendriaasta kohta

üldjuhul iga aasta jaanuaris. Võrguettevõtja teeb kalendriaastaks mõõtepunktile määratud

hinnagrupi ja selle määramise aluseks olevad andmed kliendile teatavaks jaanuaris esitataval

arvel ning kättesaadavaks iseteeninduses. Aasta alguses määratud hinnagrupp ja arvestuslik

võimsus kehtivad vastava kalendriaasta aprilli algusest kuni järgmise kalendriaasta märtsi lõpuni,

kui käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.

7.7. Kui hinnagrupi või arvestusliku võimsuse määramise aluseks olevad asjaolud muutuvad, sealhulgas

muutub kliendi liik, mõõtepunkti tarbimisrežiim, mõõtesüsteem või tarbimise hooajalisus, on võrguettevõtjal

õigus määrata mõõtepunkti hinnagrupp või arvestuslik võimsus jooksva kalendriaasta kestel ümber.

Võrguettevõtja teavitab klienti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramisest ja selle aluseks

olevatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Teates märgitakse vähemalt uus

hinnagrupp või arvestuslik võimsus, muudatuse jõustumise aeg ning kliendi õigus esitada vastuväiteid

9 (15)

punktis 7.8 sätestatud korras. Hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine jõustub

teavitamisele järgneva arvestusperioodi algusest, kui pooled ei ole kokku leppinud hilisemat jõustumise

aega või käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.

7.8. Klient võib esitada hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise kohta põhjendatud vastuväited

30 kalendripäeva jooksul hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise teate saamisest arvates.

Võrguettevõtja vaatab tähtajaks esitatud vastuväited läbi 30 kalendripäeva jooksul nende saamisest

arvates. Kui vastuväidete läbivaatamisel selgub, et hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine

ei olnud põhjendatud või oleks tulnud määrata teisiti, määrab võrguettevõtja õige hinnagrupi või

arvestusliku võimsuse ning teeb võrgutasu ümberarvestuse vastavas ulatuses. Enammakstud summa

tasaarvestatakse üldjuhul järgmistel arvetel ning tasumata jäänud summa lisatakse järgmisele arvele.

7.9. Kui sama kliendi sama kliendipaigaldist või kliendiks oleva teise võrguettevõtja sama võrku varustatakse

tehnilistel põhjustel mitme mõõtepunkti kaudu ning nende mõõtepunktide kaudu edastatud gaas

suunatakse ühte funktsionaalselt seotud kliendipaigaldisse või võrku, lähtutakse nende mõõtepunktide

suhtes kohaldatava hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse määramisel nende mõõtepunktide summaarsetest

andmetest .

7.10. SUVI hinnagruppi määratakse mõõtepunkt kliendi taotluse alusel, kui mõõtepunkti tegelikud

tarbimisandmed kinnitavad, et mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele. Võrguettevõtjal on õigus

jätta taotlus rahuldamata, kui tarbimisandmete analüüsi põhjal ei vasta mõõtepunkt SUVI hinnagrupi

tingimustele. SUVI hinnagrupi kohaldamine ei eelda kliendilt igal aastal uue taotluse esitamist ning seda

kohaldatakse seni, kuni mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele või klient taotleb hinnagrupi

ümbermääramist. Kui mõõtepunkt ei vasta SUVI hinnagrupi tingimustele, määrab võrguettevõtja

mõõtepunkti hinnagrupi üldises korras.

7.11. Klient võib põhjendatud juhul taotleda mõõtepunkti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ülevaatamist,

sealhulgas juhul, kui mõõtepunkti võimsusvajadus on püsivalt vähenenud. Võrguettevõtja hindab taotlust

kliendi esitatud andmete, mõõtepunkti tarbimisandmete, tarbimisprofiili, võimsusvajaduse, hooajalisuse,

tehniliste tingimuste ja muude objektiivsete asjaolude alusel. Võrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt

taotluse hindamiseks vajalikke täiendavaid andmeid ja dokumente. Võrguettevõtja hindab taotluse

põhjendatust 30 kalendripäeva jooksul arvates kõigi taotluse hindamiseks vajalike andmete saamisest. Kui

taotluses toodud ja võrguettevõtja poolt tuvastatud asjaolude põhjal on hinnagrupi või arvestusliku

võimsuse muutmine põhjendatud, muudetakse mõõtepunkti hinnagruppi, arvestuslikku võimsust või

tarbimisrežiimi käesolevate tüüptingimuste punktis 7.7 sätestatud korras. Kui võrguettevõtja hinnangul ei

ole taotlus põhjendatud, siis edastab võrguettevõtja eelpool nimetatud tähtaja jooksul kliendile põhjendatud

keeldumise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.12. Käesolevate tüüptingimuste punktides 3.10.2, 3.11 ja 10.17.1 sätestatud juhtudel on võrguettevõtjal õigus

teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus, arvestades alljärgnevat:

7.12.1. Võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus ei ole leppetrahv ega eraldi tasu, vaid Konkurentsiameti

kooskõlastatud võimsuspõhise tasu kohaldamise erijuht, mida võib rakendada üksnes juhul, kui

objektiivsete asjaolude põhjal on ilmselge, et võrguühenduse kasutamise taastamisele eelnenud

võrgulepingu lõpetamine või tarbimisrežiimi vähendamine teostati kliendi poolt võimsuspõhise

tasu vältimise eesmärgil.

7.12.2. Korrigeerivat arvestust ei kohaldata KODU hinnagrupile ega tavapärasele omanikuvahetusele,

kui asjaoludest ei nähtu võimsuspõhise tasu vältimise eesmärk.

7.12.3. Võimsuspõhise tasu korrigeeriva arvestuse korral arvutatakse tasumisele kuuluv võimsuspõhine

tasu korrigeeriva arvestuse tegemise kuupäevale eelnenud kuni 12 kuu eest, lähtudes

korrigeeriva arvestuse aluseks olevast arvestuslikust võimsusest ja kooskõlastatud

võimsuspõhisest hinnast. Võrguühenduse kasutamise taastamise korral on korrigeeriva

arvestuse aluseks uuesti sõlmitud võrgulepingu alusel mõõtepunktile määratud arvestuslik

võimsus. Kui korrigeeriv arvestus tehakse seoses mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse

lubatud tunnikoguse suurendamisega või kokku lepitud maksimaalse lubatud tunnikoguse

ületamisega, on korrigeeriva arvestuse aluseks vastavalt kas suurendatud või tegelikult kasutatud

maksimaalne tunnikogus.

10 (15)

7.12.4. Korrigeeriva arvestuse tulemusel ei või kliendilt nõuda sama perioodi eest võimsuspõhist tasu

ulatuses, milles see on juba tasutud, st arvutatud summast arvatakse maha sama mõõtepunkti

või sama asukoha võrguühenduse eest sama perioodi kohta juba tasutud võimsuspõhise tasu

summad. Korrigeerivat arvestust ei tehta ulatuses, milles võrguühenduse kasutamise võimalus

või asjaomane võimsus ei ole säilinud või see on antud kasutusse teisele kliendile.

8. Arveldamine

8.1. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos nimetatud arve esitaja).

Kui võrguettevõtja ja gaasimüüja on kokku leppinud ühisarve esitamises, on arve esitajaks gaasimüüja,

kellele loovutab võrguettevõtja võrgulepingust tulenevad nõuded kliendi vastu iga arvestusperioodi lõikes.

Võrguettevõtja avalikustab oma veebilehel info arve esitaja kohta, sh andmed gaasimüüjate kohta, kellega

on sõlmitud kokkulepe ühisarve esitamiseks.

8.2. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui võrgutasu koosneb

mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu komponendid eraldi.

8.3. Tarbitud gaasi kogused väljendatakse arvel kilovatt-tundides (kWh) ja kuupmeetrites (m³).

8.4. Võrguettevõtja esitab arvel mõõtepunkti läbinud gaasi koguse kuu keskmise kaalutud ülemise

kütteväärtuse (kWh/m³). Kliendipaigaldise keskmine kaalutud ülemine kütteväärtus arvutatakse selliselt, et

arvestusperioodil tarbitud kogus kilovatt-tundides (kWh) jagatakse arvestusperioodil tarbitud kogusega

kuupmeetrites (m³). Gaasi koguse energiaühikutesse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka

võrguettevõtja veebilehel (https://www.elenger.ee/wp-content/uploads/energiauhikutesse-teisendamise-

naide.pdf).

8.5. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval,

kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

8.6. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui arve summa on

väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on arve esitajal õigus jätta arve esitamata

ning lisada nimetatud summa järgmisele väljastatavale arvele, kui klient sellega nõustub.

8.7. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud ning muud võrgulepingust

tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on

üldjuhul arve esitamise kuu 21. kuupäev, kui arve esitaja ei ole kliendiga kokku leppinud teisiti.

8.8. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja arvelduskontole.

8.9. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata

summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla

suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt

sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks rahalisele

põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks sissenõudmiskulud ja viivis ning

seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem

sissenõutavaks muutunud nõuet.

8.10. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat enne

maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient

aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli

tulemustest 10 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja

määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient tasumata

summa koos viivisega.

8.11. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. Võrgulepingu lõppemisel

võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab

arve esitaja kliendile ettemakstu 3 tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates.

8.12. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui:

11 (15)

8.12.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes teisest

võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 3

korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;

8.12.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või selle plommide ning

taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata

jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse

tulemusel;

8.12.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti-,

saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude asjaolude alusel on

võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida võrgulepingust tulenevaid kohustusi

nõuetekohaselt.

8.13. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme arvestusperioodi võrgutasu

ning õigusaktidest tulenevate maksude ja tasude ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi alusel.

Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu hoida kuni arve esitaja ja

kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel

võlgnevuse puudumisel või juhul, kui klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi

korrektselt täitnud ja on esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja

tagatistasu 3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates.

9. Gaasivarustuse katkestamine

9.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist.

9.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine ette

teatamata, kui:

9.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond;

9.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult.

9.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine, teatades

sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui:

9.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu

tehnilisi parameetreid;

9.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud

tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud

kahju;

9.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või maagaasiseaduses sätestatud

tingimusi;

9.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel.

9.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi juhtumeid:

9.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3 korda üle 20

kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;

9.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude saamisest;

9.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.16 ligipääsu kliendi

omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele selle kontrollimiseks või

asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks, kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde

tegemiseks või mõõtevahendi näitude kontrollimiseks;

9.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu;

9.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud tarbimisrežiimi tingimustega.

9.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega isik.

12 (15)

9.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil võrgutoimingu

teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku võrgutoimingu või väljastab

kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused. Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab

võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti

edastamise võrguettevõtjale 5 tööpäeva jooksul.

9.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu teostamisel tasub klient

võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.

9.8. Gaasivarustuse katkestamine maagaasiseaduse § 26 alusel ei vabasta klienti katkestamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud tasude maksmise kohustusest. Võrgulepingu alusel kohaldatavad kuupõhised

tasud, sealhulgas püsitasu ja võimsuspõhine tasu, kuuluvad gaasivarustuse sellise katkestuse ajal

tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ja võrguühenduse valmisolek säilib.

9.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui

gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, klient on täitnud gaasivarustuse

taastamise eelduseks olevad kohustused ning klient on tasunud kõik võrgulepingust, või õigusaktidest

tulenevad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused.

10. Võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine

10.1. Võrguleping jõustub kolmandal tööpäeval pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt, kui pooled ei

ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.

10.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud võrgulepingust taganeda

põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul. Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise

päevast. Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada

võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui kliendi soovil algas

võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud taganemistähtaja jooksul, kohustub klient

taganemisavalduse esitamisel võimaldama võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 10.12 ja 10.13

nimetatud võrgulepingu lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja muud

võrguteenuse osutamisega seotud tasud kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni osutatud

võrguteenuse eest.

10.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses ettenähtud alustel.

Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis.

10.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe,

millega muudetakse liitumispunkti või mõõtepunkti asukohta või tarbimisrežiimi, siis pärast liitumislepingu

või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel.

10.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad gaasituru korraldus,

üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti kui esinevad muud olulised asjaolud.

Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab

klienti tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega

mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest.

10.6. Võrguleping lõpeb:

10.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel;

10.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel;

10.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud juriidilise isiku

õigusjärglasele;

10.6.4. õigusaktis ettenähtud muudel alustel.

10.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes päris

kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus vormistada võrguleping ümber

pärija nimele, teavitades sellest pärijat.

10.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 1 kuu ette.

13 (15)

10.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient esitab

võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku avaldusega võrgulepingu

sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval,

kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik.

10.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui:

10.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud

vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu

selle aja jooksul kõrvaldanud;

10.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud

tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul ning seetõttu

ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist;

10.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks õiguslik alus;

10.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole mõistliku aja

jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada;

10.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus.

10.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega, teatab võrguettevõtja

kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Punktis 10.10.2 nimetatud juhul

teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 10.10.3

nimetatud juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.

10.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse gaasivarustus hiljemalt

võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt

punktile 10.9.

10.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada võrgutoimingut,

kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti

kohustub klient tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik tasumata maksed.

10.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi

lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal

teostada toiminguid vastavalt punktile 10.13, siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille

võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist.

10.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel

mõõtevahendi lõppnäiduks:

10.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit;

10.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on varasemalt

katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu lõppemisel teostada mõõtevahendi

ülevaatust ning mõõtevahendi näidu fikseerimist;

10.15.3. punktis 10.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses toodud korras

teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata vastavalt punktile 10.12;

10.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist, kui

mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes punktides toodud korras.

10.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse säilimist.

10.17. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine uue võrgulepingu sõlmimisega, kui

olemasolev võrguühendus on säilinud, selle kasutamine on tehniliselt võimalik ning taotletava

võrguteenuse osutamine ei eelda uue võrguühenduse rajamist, olemasoleva võrguühenduse või võrgu

ümberehitamist, võrgu tugevdamist ega võrgu läbilaskevõime või võimsuse suurendamist. Sellisel juhul

taastatakse gaasivarustus pärast võrgulepingu sõlmimist, gaasivarustuse taastamise eelduste täitmist ning

vajalike võrgutoimingute tegemist. Muudel juhtudel toimub võrguühenduse taastamine võrguettevõtjaga

sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel.

14 (15)

10.17.1. Olukorda, kus äriklient või temaga seotud isik taotleb samas asukohas võrguühenduse

kasutamise taastamist 12 kuu jooksul võrgulepingu lõppemisest arvates ja olemasoleva

võrguühenduse kasutamise võimalus on säilinud ning gaasi kasutatakse samal eesmärgil

(näiteks toidu valmistamiseks, kütmiseks, tehnoloogiliseks vajaduseks), käsitletakse alati uue

võrgulepingu sõlmimisena, mitte liitumislepingu sõlmimisena. Sellisel juhul on võrguettevõtjal

õigus võrgulepingu sõlmimisel teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus punktis 7.12

sätestatud tingimustel ning taotleja on kohustatud tasuma selle alusel määratud võimsuspõhise

tasu. Võrguettevõtja taastab gaasivarustuse pärast võrgulepingus ja õigusaktides sätestatud

taastamise eelduste täitmist ning korrigeeriva arvestuse alusel määratud võimsuspõhise tasu ja

muude asjakohaste tasude tasumist. Ärikliendiga seotud isikuks loetakse ärikliendiga samasse

kontserni kuuluv isik või sama tegeliku kasusaaja kontrolli all olev isik üksnes juhul, kui vastav

seos on tuvastatav objektiivselt kontrollitavate ja võrguettevõtjale seaduslikult kättesaadavate

andmete alusel, eelkõige äriregistri andmete, tegelike kasusaajate andmete, majandusaasta

aruande, kliendi või taotleja esitatud andmete või sama asukoha võrguühenduse kasutamisega

seotud lepinguliste andmete põhjal.

10.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast võrgulepingu lõppemist neid lepingu

sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.

11. Poolte vastutus

11.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise

(kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha.

11.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on

asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta

võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle

tagajärje ületaks.

11.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav vääramatu jõu

asjaoludega.

11.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu

jõud kohustuse täitmist takistas.

11.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele

õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada.

11.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase

täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju, kuid mitte rohkem kui 25% kliendipaigaldise 12 kuu

võrgutasu summast. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju

kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse

esitamisest.

11.7. Kliendi poolt punktis 3.14 või 5.4 toodud kohustuse rikkumise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt

leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga

töötamise korral.

11.8. Kliendi poolt punktis 3.16 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal

võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 9 kehtestatud alustel ja

korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise

kohta.

11.9. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on

võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.

11.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või kliendi poolt punkti

3.16 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda kliendilt selleks tehtud kulutuste

hüvitamist.

15 (15)

12. Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine

12.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.

12.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad

pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja võrgulepingu ning arvestades

väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga.

12.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui pretensioonile vastamine

eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt

kuu aja jooksul peale pretensiooni saamist.

12.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse või selle alusel

kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse Konkurentsiametile.

12.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, pöördutakse vaidluste

lahendamiseks kliendi elu- või asukohajärgsesse maakohtusse. Kui klient asub pärast võrgulepingu

sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui kliendi tegevus-, elu- või

asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista

poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud

kohtualluvusele.

13. Teavitamine

13.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui

võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi.

13.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade, eelkõige

rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see

on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud

digitaalselt allkirjastatud vorm.

13.3. Võrguettevõtja teavitab kliente hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel.

13.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel või elektrooniliselt.

13.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14 kalendripäeva jooksul. Kui

võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt

informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt

teatatud kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse ka vastava

informatsiooni avaldamist veebilehel.

Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad võrgulepingu täitmist.

14. Isikuandmete töötlemine

14.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses

õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete kasutamise põhimõtetega, mis on

kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel.

14.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta (nimi, isikukood,

kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh

AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas

maksehäireregistris, võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks

infot muul sarnasel eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3

aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest.

Metoodiline selgitus arvestusliku võimsuse määramise kohta

AS Gaasivõrk võrguteenuse hinnamudeli rakendamisel

Käesolevas dokumendis esitab AS Gaasivõrk lihtsustatud selgituse selle kohta, kuidas arvestuslikku võimsust

kasutatakse Konkurentsiameti poolt 29.05.2026 nr 7 3/2026 043 kooskõlastatud hinnamudelis ja millistel alustel

arvestuslikku võimsust mõõtepunkti kaupa määratakse.

1. Arvestusliku võimsuse tähendus

Arvestuslik võimsus on uues hinnamudelis mõõtepunkti võimsus, mille alusel arvutatakse vastava mõõtepunkti igakuine

võimsuspõhine tasu. Arvestuslik võimsus ei ole eraldi tasu ega täiendav hinnakomponent, vaid võimsuspõhise tasu

arvutuslik alus.

Võimsuspõhise tasu eesmärk on kajastada võrguettevõtja kohustust hoida kliendi jaoks valmis võrguühenduse

kasutamise võimalus kokkulepitud või mõõteandmete põhjal tuvastatud võimsuse ulatuses. Seetõttu ei sõltu

võimsuspõhine tasu üksnes sellest, kui palju gaasi klient konkreetsel kuul tegelikult tarbib.

2. Määramise periood

Arvestuslik võimsus määratakse mõõtepunkti kaupa. Uue hinnamudeli esimesel rakendusperioodil kehtib määratud

arvestuslik võimsus perioodil 01.09.2026-31.03.2027. Alates järgmistest aastatest vaadatakse mõõtepunkti arvestuslik

võimsus ja hinnagrupp üldjuhul üle iga kalendriaasta alguses ning määratakse vastava kalendriaasta aprilli algusest kuni

järgmise kalendriaasta märtsi lõpuni.

See tähendab, et vastaval rakendusperioodil on mõõtepunkti võimsuspõhise tasu aluseks olev arvestuslik võimsus igal

kuul sama. Arvestuslik võimsus võib muutuda reeglina iga järgmise kalendriaasta aprilli algusest või varem juhul, kui

muutuvad selle määramise aluseks olevad asjaolud, sealhulgas juhul, kui klient taotleb mõõtepunkti maksimaalse

lubatud tunnikoguse muutmist ning pooled sõlmivad vastava tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe.

3. Üldreegel: olemasolev tunnipõhine mõõteandmestik

Arvestuslik võimsus määratakse üldjuhul mõõtepunkti hinnagrupi määramisele eelnenud kolme kalendriaasta

tunnipõhiste mõõteandmete alusel. Sellisel juhul võetakse aluseks nimetatud perioodil mõõdetud suurim tegelik

tunnitarbimine.

Kui kolme kalendriaasta suurim tegelik tunnitarbimine on võrdne või suurem kui 50% võrgulepingus, liitumislepingus või

tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes kokku lepitud maksimaalsest lubatavast tunnikogusest, võetakse arvestusliku

võimsuse aluseks suurim tegelik tunnitarbimine.

Kui kolme kalendriaasta suurim tegelik tunnitarbimine on väiksem kui 50% kokkulepitud maksimaalsest lubatavast

tunnikogusest, loetakse arvestuslikuks võimsuseks 50% kokkulepitud maksimaalsest lubatavast tunnikogusest. Selle

reegli eesmärk on tagada, et võimsuspõhine tasu kajastaks lisaks tegelikult kasutatud tunnivõimsusele ka võrguettevõtja

kohustust hoida kliendi jaoks valmis kokkulepitud võrguühenduse kasutamise võimalus.

4. Uus tarbimiskoht või uus mõõtepunkt

Kui tegemist on täiesti uue tarbimiskoha või uue mõõtepunktiga, ei ole mõõtepunktil veel piisavalt tunnipõhiseid

mõõteandmeid, mille alusel oleks võimalik määrata tegelikku maksimaalset tunnitarbimist. Lisaks ei pruugi käivitamise,

seadistamise või testperioodi tarbimine kajastada kliendi tavapärast ega edaspidist tarbimisrežiimi.

Sellisel juhul on arvestusliku võimsuse aluseks kliendiga liitumislepingus, võrgulepingu eritingimustes või tarbimisrežiimi

muutmise kokkuleppes kokku lepitud maksimaalne lubatav tunnikogus. See on põhjendatud, sest võrguettevõtja peab

uue ühenduse rajamisel ja võrguteenuse osutamiseks valmisoleku tagamisel arvestama just selle võimsusega, mida

klient on taotlenud ja mille kasutamise võimalust võrguettevõtja peab talle tagama.

2 (3)

AS Gaasivõrk | Metoodiline selgitus

5. Väike äriklient tunnipõhise mõõteandmestikuta

Sama põhimõte kehtib ärikliendi mõõtepunkti puhul, mille tarbimine on nii väike, et mõõtepunktile ei kohaldu kaugloetava

arvesti paigaldamise kohustus ning võrguettevõtjal ei ole kohustust mõõta ega esitada selle mõõtepunkti andmeid

tunnipõhiselt. Sellisel juhul puudub tegelik tunnipõhine mõõteandmestik ning seetõttu ei ole võimalik määrata

mõõtepunkti suurimat tegelikku tunnitarbimist.

Sellise mõõtepunkti arvestusliku võimsuse aluseks võetakse samuti lepingus kokku lepitud maksimaalne lubatav

tunnikogus. Nii on arvestusliku võimsuse alus objektiivne ja lepinguliselt kontrollitav: võrguettevõtja ei määra seda

hinnanguliselt ega piiritlemata andmete alusel, vaid lähtub kliendiga kokku lepitud maksimaalsest lubatavast

tunnikogusest.

6. Kokkuvõte metoodikast

Arvestusliku võimsuse määramise kord on üles ehitatud selliselt, et eelistatud alus on alati mõõtepunkti tegelik

tunnipõhine mõõteandmestik, kui see on olemas ja kajastab mõõtepunkti tavapärast kasutust. Kui sellist andmestikku ei

ole või see ei ole veel usaldusväärselt kujunenud, kasutatakse kokkulepitud maksimaalset lubatavat tunnikogust, sest

just selle võimsuse kasutamise võimalust peab võrguettevõtja kliendi jaoks tagama.

7. Arvutusnäited

Alljärgnevates näidetes kasutatakse hinnagruppi ÄRI S, mille kooskõlastatud võimsuspõhine hind on 5,04 eurot m³/h

kohta kuus.

Näide 1. Olemasolev mõõtepunkt, millel on tunnipõhised andmed

Näitaja Variant A Variant B Kokkulepitud maksimaalne lubatav tunnikogus 100 m³/h 100 m³/h

50% kokkulepitud maksimaalsest tunnikogusest 50 m³/h 50 m³/h

Kolme kalendriaasta suurim tegelik tunnitarbimine 70 m³/h 30 m³/h

Arvestuslik võimsus 70 m³/h 50 m³/h Võimsuspõhine hind ÄRI S grupis 5,04 €/m³/h/kuus 5,04 €/m³/h/kuus Igakuine võimsuspõhine tasu 70 x 5,04 = 352,80 € 50 x 5,04 = 252,00 €

Variandis A ületab tegelik maksimaalne tunnitarbimine 50% kokkulepitud maksimaalsest lubatavast tunnikogusest ning

arvestusliku võimsuse aluseks on tegelik maksimaalne tunnitarbimine. Variandis B jääb tegelik maksimaalne

tunnitarbimine alla 50% kokkulepitud maksimaalsest lubatavast tunnikogusest ning arvestuslikuks võimsuseks loetakse

50 m³/h.

Näide 2. Täiesti uus tarbimiskoht ja uus mõõtepunkt

Näitaja Väärtus Hinnagrupp ÄRI S Võimsuspõhine hind 5,04 €/m³/h/kuus Kokkulepitud maksimaalne lubatav tunnikogus 80 m³/h Tunnipõhine mõõteandmestik Puudub või ei ole veel piisav Arvestuslik võimsus 80 m³/h Igakuine võimsuspõhine tasu 80 x 5,04 = 403,20 €

Uue mõõtepunkti puhul ei ole veel võimalik lähtuda tegelikust maksimaalsest tunnitarbimisest. Seetõttu võetakse

arvestusliku võimsuse aluseks kokkulepitud maksimaalne lubatav tunnikogus, mille kasutamise võimaluse peab

3 (3)

AS Gaasivõrk | Metoodiline selgitus

võrguettevõtja kliendile tagama.

Näide 3. Väike äriklient, kellel puudub tunnipõhine mõõteandmestik

Näitaja Väärtus Hinnagrupp ÄRI S Võimsuspõhine hind 5,04 €/m³/h/kuus Tunnipõhine mõõteandmestik Puudub Kokkulepitud maksimaalne lubatav tunnikogus 1 m³/h Arvestuslik võimsus 1 m³/h Igakuine võimsuspõhine tasu 1 x 5,04 = 5,04 €

Tunnipõhiste mõõteandmeteta ärikliendi puhul ei ole võimalik määrata tegelikku suurimat tunnitarbimist. Seetõttu

lähtutakse arvestusliku võimsuse määramisel lepingus kokku lepitud maksimaalsest lubatavast tunnikogusest.