Sissetulev kiri
| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 7-7/26-0114-201-10 |
| Registreeritud | 24.07.2026 |
| Sünkroonitud | 27.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7 Energiavaldkond |
| Sari | 7-7 Gaasi võrgulepingu tüüptingimuste menetluste toimikud |
| Toimik | 7-7/26-0114 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | AS Gaasivõrk |
| Saabumis/saatmisviis | AS Gaasivõrk |
| Vastutaja | Egert Luukas (Konkurentsiamet, Hinnaregulatsiooniteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Konkurentsiamet Tatari 39 10134 Tallinn E-post: [email protected] Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]
Teie: 24.07.2026 e-kiri
Meie: 24.07.2026 nr 3-1/109-26-9
AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise taotlus
AS Gaasivõrk esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste muudetud redaktsiooni. Palume kooskõlastada lisas 1 esitatud tüüptingimused.
Lisa 1. AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Triinu Tamm
AS Gaasivõrk juhatuse esimees
AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused
Kehtiv alates ___________
1. Üldsätted
1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad gaasi võrguteenuse osutamist AS Gaasivõrk (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema võrgupiirkondades asuvatele klientidele. Tüüptingimused ei reguleeri suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse võrku.
1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud eritingimustest (edaspidi eritingimused), nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast, sõltumata sellest, kas hinnakiri on võrgulepingule lisatud.
1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud võrguteenust käsitlevatele kokkulepetele sõltumata sellest, kas tüüptingimused on eritingimustele lisatud või mitte.
1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees.
2. Mõisted
2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud määrustes, mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses, õigusaktides puuduvaid või täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse järgnevas tähenduses:
2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 10² alusel loodud digitaalne keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks;
2.1.2. arvestuslik võimsus on hinnagrupi määramisel ja võimsuspõhise tasu arvestamisel kasutatav mõõtepunkti tunnikogus (m³/h), mis määratakse käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras;
2.1.3. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 Eesti vööndiaja järgi;
2.1.4. bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00;
2.1.5. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas, biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku ning selle kaudu edastada;
2.1.6. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe;
2.1.7. gaasituru toimimise võrgueeskiri on maagaasiseaduse § 10² lg 7 ja § 24 lg 1² alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129072017006?leiaKehtiv);
2.1.8. hinnagrupp on kriteeriumite kogum, mille alusel määratakse mõõtepunktile kohaldatavad võrgutasu komponendid ja tasumäärad;
2.1.9. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi;
2.1.10. klient on isik, kelle tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kes on sõlminud võrguteenuse osutamise lepingu võrguettevõtjaga. Käesolevates tüüptingimustes eristatakse järgmisi kliendi liike:
• KODU hinnagrupi klient on klient, kelle mõõtepunkt määratakse hinnagruppi KODU, s.o eraisik, korteriühistu või aiandusühistu;
• äriklient on ÄRI hinnagrupi klient, kelle mõõtepunkti ei määrata KODU hinnagruppi.
2.1.11. korterelamu on elamu, milles on kaks või enam korteriomandit;
2.1.12. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks;
2.1.13. leppetingimused on gaasi absoluutne rõhk 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi;
2.1.14. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise ühenduskoht;
2.1.15. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja gaasituru toimimise võrgueeskirja kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt-tundides (kWh);
2.1.16. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi kogust;
2.1.17. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks;
2.1.18. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites (m³);
2.1.19. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk;
2.1.20. püsitasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti suhtes kuupõhiselt;
2.1.21. tarbimispõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunktis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguse suhtes;
2.1.22. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise tehnilised parameetrid, sh rõhk ning lubatud tunnikogus kuupmeetrites (m³/h) ja mõõtevahendi valiku seisukohalt oluline mõõtevahemik;
2.1.23. võimsuspõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti arvestusliku võimsuse suhtes kuupõhiselt;
2.1.24. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.gaasivork.ee;
2.1.25. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks;
2.1.26. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi, varumakse ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt koostatav ja kliendile esitatav ühine arve;
2.1.27. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi jaotamiseks võrgust kliendipaigaldisse;
2.1.28. võrgutasu on võrguteenuse osutamise eest makstav tasu, mille koosseis, arvestamise alused ja hinnad on sätestatud hinnakirjas ning käesolevates tüüptingimustes
3. Võrguteenuse osutamine ja kvaliteet
3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine ja mõõteandmete ning muude õigusaktides ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine.
3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient sõlmima müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt kehtestatud tingimustele. Kui kliendil ei ole kehtivat gaasimüügilepingut, siis loetakse antud perioodil kliendi poolt tarbitud gaasimüüjaks võrguettevõtja nimetatud gaasimüüja. AS Gaasivõrk nimetatud gaasimüüjaks on AS Elenger Grupp.
3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja kvaliteediga. Gaasi kvaliteedinäitajad, sh ülemine kütteväärtus, määratakse leppetingimustel, milles gaasi absoluutne rõhk on 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi.
3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi.
3.5. Võrguettevõtja avaldab veebilehel hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmisel kuul võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmise koostise ning alumise ja ülemise kütteväärtuse.
3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust hakatakse arvestama ajast, mil võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja katkestuse kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud. Käesolevas punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud punktide 9.2 ja 9.3 alusel või poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse katkestuse eest ega hüvita sellest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse osutaja tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.
3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis.
3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus. Kui poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi kinnisasja piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis, kus võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik.
3.9. Tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes. Kui poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast.
3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui klient soovib muuta tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, milles lepitakse kokku tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine. Tarbimisrežiimi muutmise taotluse korral on võrguettevõtjal õigus:
3.10.1. keelduda tarbimisrežiimi muutmisest, kui kliendi tarbimisrežiimi mõjutavad asjaolud ei ole muutunud viisil, mis annaks põhjendatud aluse tarbimisrežiimi muutmiseks;
3.10.2. kohaldada võimsuspõhise tasu korrigeerivat arvestust käesolevate tüüptingimuste punktis 7.12 sätestatud korras, kui kliendi taotlusel suurendatakse mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset lubatud tunnikogust ning sellele eelnenud 12 kuu jooksul on sama kliendi taotlusel vähendatud mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset lubatud tunnikogust.
3.11. Kui klient tarbib gaasi lepingu kohasest tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt, on võrguettevõtjal õigus eraldi või koos:
3.11.1. nõuda kliendilt oma tarbimise lepinguga kooskõlla viimist või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe sõlmimist;
3.11.2. nõuda kliendilt tarbimisrežiimi rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, sh rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike põhjendatud kulude ja mõõtmata jäänud gaasi kulu hüvitamist seaduses ja võrgulepingus sätestatud alustel ja korras;
3.11.3. gaasivarustus katkestada MGS § 26 lg 3 p-s 1 sätestatud juhul ja korras;
3.11.4. teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus vastavalt tüüptingimuste punktile 7.12, kui kliendi taotlusel on tarbimisrežiimi rikkumisele eelneva 12 kuu jooksul sõlmitud tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe tarbimisrežiimi vähendamiseks.
3.12. Kui kliendi tegelik gaasi tarbimine erineb korduvalt mõõtepunktis määratud tarbimisrežiimist ning klient ei vii oma tarbimist lepinguga kooskõlla ega algata tarbimisrežiimi muutmist võrguettevõtja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, mis üldjuhul ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva, on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt muuta mõõtepunkti tarbimisrežiimi vastavalt kliendi tegelikule tarbimisele, lähtudes mõõteandmetest. Võrguettevõtja teavitab klienti tarbimisrežiimi muutmisest ja selle aluseks olevatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul on kliendil kohustus tasuda võrguettevõtjale tarbimisrežiimi muutmise menetlustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale ning hüvitada tarbimisrežiimi muutmisega seotud kulud.
3.13. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja tagab temale kuuluva võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse alates liitumispunktist.
3.14. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja gaasi koguse mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade, võrgu ning kliendipaigaldise vaheline sulgeseade, mõõtevahend) valdama heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides muuhulgas võrguettevõtja juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada seadmete säilimist ja rikkumatust.
3.15. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.14 nimetatud seadmete kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest või moonutamisest.
3.16. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.14 nimetatud seadmetele ligipääsu gaasi koguse korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh võrgutoimingute teostamiseks, mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks. Klient on kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest võrguettevõtja teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele ligipääsu taotleda ette teatamata.
3.17. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud ajal, teavitab ta sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7 kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis üldjuhul ei või olla hilisem kui 14 kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast.
3.18. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest võrguettevõtjat viivitamatult teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale.
4. Erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele
4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava isikuga, välja arvatud punktis 4.2 nimetatud juhul.
4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida korteriomanikega eraldi võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10 korteriomandit, mis kõik on varustatud nõuetekohase mõõtevahendiga ja võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata. Sellisel juhul toimub võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta korterelamu kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest.
4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt lõpetada korteriomandi kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima hakkamise hetkest. Võrguettevõtja teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest ning uue ühise võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette.
5. Tarbitud gaasi koguse arvestamine
5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise, peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru toimimise võrgueeskirjale.
5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul võimalikult liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud nõuetele ettevalmistatud kohta mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja liitumispunkti vahel ei tohi olla mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud võrgulepingu alusel tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist.
5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise kaugloetava arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti kaugloetava arvestiga juhul, kui võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõistlik.
5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamine on vajalik, lepitakse eritingimustes kokku, et klient tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma võrguettevõtja nõusolekuta katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24 järjestikust tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada pikemaks ajaks, siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama.
5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda võimaldama vastavalt punktile 3.16. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi tegevusest või tegevusetusest.
5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse. Klient on kohustatud võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu moonutamisest.
5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud tingimustele.
5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) tehakse kindlaks arvelduse aluseks oleva mõõtevahendiga. Arvelduse aluseks olevaks mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle puudumisel gaasiarvesti, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
5.9. Arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus on vastava arvestusperioodi bilansiperioodide gaasi koguste summa, kusjuures:
5.9.1. kaugloetava arvestiga varustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus määratakse kaugloetava arvestiga;
5.9.2. kaugloetava arvestiga mittevarustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus arvutatakse, korrutades kogu arvestusperioodi gaasi koguse antud mõõtepunktis vastaval bilansiperioodil kogu kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi koguse osakaaluga kogu arvestusperioodi kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi kogusest. Kaugloetava arvestiga mittevarustatud mõõtepunktide igakuine gaasi koguste osakaal bilansiperioodide kaupa avaldatakse pärast arvestusperioodi lõppu võrguettevõtja veebilehel (https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/).
5.10. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) teisendatakse kilovatt-tundideks (kWh) vastavalt gaasituru toimimise võrgueeskirja §-s 21 sätestatud metoodikale gaasikoguse ja gaasi ülemise kütteväärtuse korrutis:
E = Hs x V, kus:
E – gaasikogus energiaühikutena kilovatt-tundides;
Hs – gaasi ülemine kütteväärtus leppetingimustel bilansiperioodil kilovatt-tundides kuupmeetri kohta.
Bilansiperioodide ülemised kütteväärtused on leitavad võrguettevõtja veebilehel (https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/) pärast arvestusperioodi lõppu;
V – mõõdetud gaasikogus bilansiperioodil kuupmeetrites.
Gaasi koguse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka võrguettevõtja veebilehel (https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/2024/12/energiauhikutesse-teisendamise-naide-1.pdf).
5.11. Kliendil on õigus pääseda ligi kliendipaigaldise tarbimisandmetele võrguettevõtja veebilehe vahendusel ning kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise tarbimisandmed kliendile õigusaktides sätestatud korras. Kliendil on õigus saada temaga seotud mõõtepunktide andmeid ka AS Elering andmevahetusplatvormilt (https://gaasiandmeladu.elering.ee/).
5.12. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud nõudmisel ja kui mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel:
5.12.1. arvestusperioodi lõpul;
5.12.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval.
5.13. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt:
5.13.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel;
5.13.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik;
5.13.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik.
5.14. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi poolt arvestusperioodi
26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani teatatud mõõtevahendi näitu.
5.15. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada kliendi mõõtevahendi näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse esitama enne mõõtevahendi näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse.
5.16. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest.
5.17. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel korrigeerib võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi kogusele järgmiselt:
5.17.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu, aktsiisi ja varumakse eest tasutud summade ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt tasutud ettemaksuks;
5.17.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse näitude vahe täies ulatuses viimasel kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks.
6. Erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus
6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on kõik korteriomandid varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja mõõtevahendi võimalikult lähedale korterelamu liitumispunktile ning sellega mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu kliendipaigaldisse sisenenud gaasi kogus kokku.
6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud tingimustele mittevastavate korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks vajalik mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi paigaldamiseni antud korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud keskmine kalendrikuu kogus. Aastane tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas eelneva 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest:
6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav, lahutatakse korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud gaasi kogusest mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi kogused ja saadud vahe jagatakse mõõtevahendita korteriomandite vahel proportsionaalselt korteriomandite pindalaga;
6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole mõõdetud, lähtutakse aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi kogusest.
7. Võrgutasu ja muud võrguteenusega seotud tasud
7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja muud võrgulepingus ettenähtud tasud. Lisaks on Klient kohustatud võrguettevõtjale tasuma kõik õigusaktidest tulenevad maksud ja tasud, sh lepingu kehtivuse ajal lisanduvad maksud ja tasud, mida võrguettevõtja on kohustatud võrgu kaudu edastatud gaasi eest koguma või tasuma. Tüüptingimuste kehtestamise hetkel on nimetatud maksudeks ja tasudeks aktsiis, varumakse ja käibemaks.
7.2. Võrgutasu komponendid on püsitasu, võimsuspõhine tasu ja tarbimispõhine tasu. Võrgutasu komponendid ja tasumäärad rakendatakse mõõtepunktile määratud hinnagrupi alusel vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastatud võrgutasu hindadele.
7.2.1. Püsitasu rakendatakse mõõtepunktile hinnagrupi ja kehtiva püsitasu hinna alusel ning see kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata sellest, kas klient arvestusperioodil gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub püsitasu tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise võimalus säilib.
7.2.2. Võimsuspõhine tasu arvutatakse arvestusliku võimsuse ja vastavale hinnagrupile kehtiva võimsuspõhise hinna alusel, ning see kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata sellest, kas klient arvestusperioodil gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub võimsuspõhine tasu tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise võimalus ja arvestusliku võimsuse aluseks olev kasutusvalmidus säilivad. Hinnagrupile KODU võimsuspõhist tasu ei rakendata.
7.2.3. Tarbimispõhine tasu arvutatakse mõõtepunktis arvestusperioodil mõõdetud ja energiaühikutes (kWh) väljendatud gaasi koguse ja vastavale hinnagrupile kehtiva tarbimispõhise hinna alusel.
7.3. Kui mõõtepunkti hinnagrupi alusel rakendub mõõtepunkti püsitasu või võimsuspõhine tasu ning võrgulepingu kehtivus ei kata antud arvestusperioodi tervikuna, arvestatakse kuupõhine tasu proportsionaalselt võrgulepingu kehtivuse päevade arvuga vastavas arvestusperioodis, kusjuures päevatasu leitakse jagades kuupõhise tasu vastava kuu kalendripäevade arvuga.
7.4. Hinnagruppidesse määramisel ja võimsuspõhise tasu arvutamisel kasutatava arvestusliku võimsuse määramise alused on järgmised:
7.4.1. Arvestuslik võimsus määratakse üldjuhul mõõtepunkti hinnagrupi määramisele eelnenud kolme kalendriaasta tunnipõhiste mõõteandmete alusel. Arvestuslikuks võimsuseks on nimetatud perioodil ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.2. Uue mõõtepunkti korral, kui mõõtepunktil on tegelikud tunnipõhised mõõteandmed vähemalt 12 järjestikuse arvestusperioodi kohta, kuid vähem kui kolme kalendriaasta kohta, määrab võrguettevõtja arvestusliku võimsuse olemasolevate tunnipõhiste mõõteandmete alusel, kui need kajastavad mõõtepunkti tavapärast kasutust. Arvestuslikuks võimsuseks on vastaval perioodil ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.3. Kui punktide 7.4.1 ja 7.4.2 alusel määratud mõõtepunkti arvestuslik võimsus on väiksem kui 50% mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest, kohaldatakse arvestusliku võimsusena 50% mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest. See ei piira kliendi õigust taotleda punktis 7.11. sätestatud korras arvestusliku võimsuse või tarbimisrežiimi ülevaatamist, kui kliendi võimsusvajadus on püsivalt vähenenud.
7.4.4. Kui mõõtepunktil puuduvad punktides 7.4.1. või 7.4.2. nimetatud tunnipõhised mõõteandmed, mille alusel on võimalik määrata mõõtepunkti suurim tegelik tunnikogus, määratakse arvestuslik võimsus mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse lubatava tunnikoguse alusel. See tähendab, et võimsuspõhise tasu arvutamisel lähtutakse lepingulisest võimsusest. Selliseks olukorraks on eelkõige uue mõõtepunkti kasutuselevõtt enne punktis 7.4.2 nimetatud andmeperioodi täitumist või mõõtepunkt, kus tarbitud gaasi kogus mõõdetakse nõuetekohaselt, kuid mõõtepunktil ei ole kaugloetavat arvestit ega tunnipõhiseid mõõteandmeid. See ei piira kliendi õigust taotleda punktis 7.11 sätestatud korras arvestusliku võimsuse või tarbimisrežiimi ülevaatamist.
7.4.5. Arvestuslik võimsus määratakse täisarvuna kuupmeetrites tunnis (m³/h), jättes komakohad arvestamata. Juhul, kui arvutatud arvestuslik võimsus on väiksem kui 1, loetakse arvestuslikuks võimsuseks 1 m³/h.
7.5. Võrgutasu arvestamisel kohalduvad järgmised hinnagrupid:
Hinnagrupp
Hinnagrupi kirjeldus
ÄRI L
Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on võrdne või suurem kui 10 000 m³/h.
ÄRI M
Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus jääb vahemikku 1000 m³/h kuni 9999 m³/h (k.a).
ÄRI S
Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on väiksem kui 1000 m³/h.
KODU
Mõõtepunkt, mille kaudu tarbib gaasi klient, kes on määratud hinnagruppi KODU, s.o eraisik, korteriühistu või aiandusühistu.
SUVI
Mõõtepunkt, mille tarbimisest vähemalt 80% toimub perioodil 1. mai kuni 31. oktoober ning mis on kliendi taotluse ja tarbimisandmete analüüsi alusel loetud hooajaliseks.
7.6. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi punktis 7.5. nimetatud hinnagruppide seast, lähtudes kliendi liigist, tarbimisprofiilist, võimsusvajadusest, hooajalisusest ja muudest objektiivsetest asjaoludest. Kliendil ei ole õigust valida hinnagruppi, välja arvatud juhul, kui käesolevates tüüptingimustes on ette nähtud hinnagrupi määramine või ümbermääramine kliendi taotluse alusel.
7.6.1. Hinnagrupp määratakse mõõtepunktipõhiselt. Ühel kliendil võib olla mitu mõõtepunkti, mis kuuluvad erinevatesse hinnagruppidesse.
7.6.2. Võrgulepingu eritingimustes märgitakse lepingu sõlmimise ajal kehtiv hinnagrupp informatiivsena ning hinnagrupi edaspidine määramine toimub käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras ega eelda võrgulepingu eritingimuste muutmist.
7.6.3. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse kalendriaasta kohta üldjuhul iga aasta jaanuaris. Võrguettevõtja teeb kalendriaastaks mõõtepunktile määratud hinnagrupi ja selle määramise aluseks olevad andmed kliendile teatavaks jaanuaris esitataval arvel ning kättesaadavaks iseteeninduses. Aasta alguses määratud hinnagrupp ja arvestuslik võimsus kehtivad vastava kalendriaasta aprilli algusest kuni järgmise kalendriaasta märtsi lõpuni, kui käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.7. Kui hinnagrupi või arvestusliku võimsuse määramise aluseks olevad asjaolud muutuvad, sealhulgas muutub kliendi liik, mõõtepunkti tarbimisrežiim, mõõtesüsteem või tarbimise hooajalisus, on võrguettevõtjal õigus määrata mõõtepunkti hinnagrupp või arvestuslik võimsus jooksva kalendriaasta kestel ümber. Võrguettevõtja teavitab klienti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramisest ja selle aluseks olevatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Teates märgitakse vähemalt uus hinnagrupp või arvestuslik võimsus, muudatuse jõustumise aeg ning kliendi õigus esitada vastuväiteid punktis 7.8 sätestatud korras. Hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine jõustub teavitamisele järgneva arvestusperioodi algusest, kui pooled ei ole kokku leppinud hilisemat jõustumise aega või käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.8. Klient võib esitada hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise kohta põhjendatud vastuväited 30 kalendripäeva jooksul hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise teate saamisest arvates. Võrguettevõtja vaatab tähtajaks esitatud vastuväited läbi 30 kalendripäeva jooksul nende saamisest arvates. Kui vastuväidete läbivaatamisel selgub, et hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine ei olnud põhjendatud või oleks tulnud määrata teisiti, määrab võrguettevõtja õige hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ning teeb võrgutasu ümberarvestuse vastavas ulatuses. Enammakstud summa tasaarvestatakse üldjuhul järgmistel arvetel ning tasumata jäänud summa lisatakse järgmisele arvele.
7.9. Kui sama kliendi sama kliendipaigaldist või kliendiks oleva teise võrguettevõtja sama võrku varustatakse tehnilistel põhjustel mitme mõõtepunkti kaudu ning nende mõõtepunktide kaudu edastatud gaas suunatakse ühte funktsionaalselt seotud kliendipaigaldisse või võrku, lähtutakse nende mõõtepunktide suhtes kohaldatava hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse määramisel nende mõõtepunktide summaarsetest andmetest .
7.10. SUVI hinnagruppi määratakse mõõtepunkt kliendi taotluse alusel, kui mõõtepunkti tegelikud tarbimisandmed kinnitavad, et mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele. Võrguettevõtjal on õigus jätta taotlus rahuldamata, kui tarbimisandmete analüüsi põhjal ei vasta mõõtepunkt SUVI hinnagrupi tingimustele. SUVI hinnagrupi kohaldamine ei eelda kliendilt igal aastal uue taotluse esitamist ning seda kohaldatakse seni, kuni mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele või klient taotleb hinnagrupi ümbermääramist. Kui mõõtepunkt ei vasta SUVI hinnagrupi tingimustele, määrab võrguettevõtja mõõtepunkti hinnagrupi üldises korras.
7.11. Klient võib põhjendatud juhul taotleda mõõtepunkti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ülevaatamist, sealhulgas juhul, kui mõõtepunkti võimsusvajadus on püsivalt vähenenud. Võrguettevõtja hindab taotlust kliendi esitatud andmete, mõõtepunkti tarbimisandmete, tarbimisprofiili, võimsusvajaduse, hooajalisuse, tehniliste tingimuste ja muude objektiivsete asjaolude alusel. Võrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt taotluse hindamiseks vajalikke täiendavaid andmeid ja dokumente. Võrguettevõtja hindab taotluse põhjendatust 30 kalendripäeva jooksul arvates kõigi taotluse hindamiseks vajalike andmete saamisest. Kui taotluses toodud ja võrguettevõtja poolt tuvastatud asjaolude põhjal on hinnagrupi või arvestusliku võimsuse muutmine põhjendatud, muudetakse mõõtepunkti hinnagruppi, arvestuslikku võimsust või tarbimisrežiimi käesolevate tüüptingimuste punktis 7.7 sätestatud korras. Kui võrguettevõtja hinnangul ei ole taotlus põhjendatud, siis edastab võrguettevõtja eelpool nimetatud tähtaja jooksul kliendile põhjendatud keeldumise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.12. Käesolevate tüüptingimuste punktides 3.10.2, 3.11.4 ja 10.17.1 sätestatud juhtudel on võrguettevõtjal õigus teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus, arvestades alljärgnevat:
7.12.1. Võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus ei ole leppetrahv ega eraldi tasu, vaid Konkurentsiameti kooskõlastatud võimsuspõhise tasu kohaldamise erijuht, mida võib rakendada üksnes juhul, kui objektiivsete asjaolude põhjal on ilmselge, et võrguühenduse kasutamise taastamisele eelnenud võrgulepingu lõpetamine või tarbimisrežiimi vähendamine teostati kliendi poolt võimsuspõhise tasu vältimise eesmärgil.
7.12.2. Korrigeerivat arvestust ei kohaldata KODU hinnagrupile ega tavapärasele omanikuvahetusele, kui asjaoludest ei nähtu võimsuspõhise tasu vältimise eesmärk.
7.12.3. Võimsuspõhise tasu korrigeeriva arvestuse korral arvutatakse tasumisele kuuluv võimsuspõhine tasu korrigeeriva arvestuse tegemise kuupäevale eelnenud kuni 12 kuu eest, lähtudes korrigeeriva arvestuse aluseks olevast arvestuslikust võimsusest ja kooskõlastatud võimsuspõhisest hinnast. Võrguühenduse kasutamise taastamise korral on korrigeeriva arvestuse aluseks uuesti sõlmitud võrgulepingu alusel mõõtepunktile määratud arvestuslik võimsus. Kui korrigeeriv arvestus tehakse seoses mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse lubatud tunnikoguse suurendamisega või kokku lepitud maksimaalse lubatud tunnikoguse ületamisega, on korrigeeriva arvestuse aluseks vastavalt kas suurendatud või tegelikult kasutatud maksimaalne tunnikogus.
7.12.4. Korrigeeriva arvestuse tulemusel ei või kliendilt nõuda sama perioodi eest võimsuspõhist tasu ulatuses, milles see on juba tasutud, st arvutatud summast arvatakse maha sama mõõtepunkti või sama asukoha võrguühenduse eest sama perioodi kohta juba tasutud võimsuspõhise tasu summad. Korrigeerivat arvestust ei tehta ulatuses, milles võrguühenduse kasutamise võimalus või asjaomane võimsus ei ole säilinud või see on antud kasutusse teisele kliendile.
8. Arveldamine
8.1. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos nimetatud arve esitaja). Kui võrguettevõtja ja gaasimüüja on kokku leppinud ühisarve esitamises, on arve esitajaks gaasimüüja, kellele loovutab võrguettevõtja võrgulepingust tulenevad nõuded kliendi vastu iga arvestusperioodi lõikes. Võrguettevõtja avalikustab oma veebilehel info arve esitaja kohta, sh andmed gaasimüüjate kohta, kellega on sõlmitud kokkulepe ühisarve esitamiseks.
8.2. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui võrgutasu koosneb mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu komponendid eraldi.
8.3. Tarbitud gaasi kogused väljendatakse arvel kilovatt-tundides (kWh) ja kuupmeetrites (m³).
8.4. Võrguettevõtja esitab arvel mõõtepunkti läbinud gaasi koguse kuu keskmise kaalutud ülemise kütteväärtuse (kWh/m³). Kliendipaigaldise keskmine kaalutud ülemine kütteväärtus arvutatakse selliselt, et arvestusperioodil tarbitud kogus kilovatt-tundides (kWh) jagatakse arvestusperioodil tarbitud kogusega kuupmeetrites (m³). Gaasi koguse energiaühikutesse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka võrguettevõtja veebilehel (https://www.elenger.ee/wp-content/uploads/energiauhikutesse-teisendamise-naide.pdf).
8.5. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval, kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
8.6. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui arve summa on väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on arve esitajal õigus jätta arve esitamata ning lisada nimetatud summa järgmisele väljastatavale arvele, kui klient sellega nõustub.
8.7. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud ning muud võrgulepingust tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on üldjuhul arve esitamise kuu 21. kuupäev, kui arve esitaja ei ole kliendiga kokku leppinud teisiti.
8.8. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja arvelduskontole.
8.9. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks rahalisele põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks sissenõudmiskulud ja viivis ning seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem sissenõutavaks muutunud nõuet.
8.10. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat enne maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli tulemustest 10 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient tasumata summa koos viivisega.
8.11. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. Võrgulepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab arve esitaja kliendile ettemakstu 3 tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates.
8.12. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui:
8.12.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes teisest võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
8.12.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või selle plommide ning taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse tulemusel;
8.12.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti-, saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude asjaolude alusel on võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida võrgulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
8.13. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme arvestusperioodi võrgutasu ning õigusaktidest tulenevate maksude ja tasude ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi alusel. Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu hoida kuni arve esitaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või juhul, kui klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi korrektselt täitnud ja on esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja tagatistasu 3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates.
9. Gaasivarustuse katkestamine
9.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist.
9.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine ette teatamata, kui:
9.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond;
9.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult.
9.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine, teatades sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui:
9.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid;
9.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud kahju;
9.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või maagaasiseaduses sätestatud tingimusi;
9.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel.
9.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi juhtumeid:
9.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
9.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude saamisest;
9.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.16 ligipääsu kliendi omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele selle kontrollimiseks või asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks, kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks või mõõtevahendi näitude kontrollimiseks;
9.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu;
9.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud tarbimisrežiimi tingimustega.
9.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega isik.
9.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil võrgutoimingu teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku võrgutoimingu või väljastab kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused. Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti edastamise võrguettevõtjale 5 tööpäeva jooksul.
9.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu teostamisel tasub klient võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.
9.8. Gaasivarustuse katkestamine maagaasiseaduse § 26 alusel ei vabasta klienti katkestamise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasude maksmise kohustusest. Võrgulepingu alusel kohaldatavad kuupõhised tasud, sealhulgas püsitasu ja võimsuspõhine tasu, kuuluvad gaasivarustuse sellise katkestuse ajal tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ja võrguühenduse valmisolek säilib.
9.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, klient on täitnud gaasivarustuse taastamise eelduseks olevad kohustused ning klient on tasunud kõik võrgulepingust, või õigusaktidest tulenevad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused.
10. Võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine
10.1. Võrguleping jõustub kolmandal tööpäeval pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
10.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud võrgulepingust taganeda põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul. Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise päevast. Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui kliendi soovil algas võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud taganemistähtaja jooksul, kohustub klient taganemisavalduse esitamisel võimaldama võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 10.12 ja 10.13 nimetatud võrgulepingu lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja muud võrguteenuse osutamisega seotud tasud kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni osutatud võrguteenuse eest.
10.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses ettenähtud alustel. Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis.
10.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, millega muudetakse liitumispunkti või mõõtepunkti asukohta või tarbimisrežiimi, siis pärast liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel.
10.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad gaasituru korraldus, üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti kui esinevad muud olulised asjaolud. Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab klienti tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest.
10.6. Võrguleping lõpeb:
10.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel;
10.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel;
10.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud juriidilise isiku õigusjärglasele;
10.6.4. õigusaktis ettenähtud muudel alustel.
10.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes päris kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus vormistada võrguleping ümber pärija nimele, teavitades sellest pärijat.
10.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 1 kuu ette.
10.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient esitab võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku avaldusega võrgulepingu sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval, kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik.
10.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui:
10.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud;
10.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist;
10.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks õiguslik alus;
10.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole mõistliku aja jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada;
10.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus.
10.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega, teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Punktis 10.10.2 nimetatud juhul teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 10.10.3 nimetatud juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
10.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse gaasivarustus hiljemalt võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt punktile 10.9.
10.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada võrgutoimingut, kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti kohustub klient tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik tasumata maksed.
10.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal teostada toiminguid vastavalt punktile 10.13, siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist.
10.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks:
10.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit;
10.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on varasemalt katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu lõppemisel teostada mõõtevahendi ülevaatust ning mõõtevahendi näidu fikseerimist;
10.15.3. punktis 10.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses toodud korras teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata vastavalt punktile 10.12;
10.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist, kui mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes punktides toodud korras.
10.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse säilimist.
10.17. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine uue võrgulepingu sõlmimisega, kui olemasolev võrguühendus on säilinud, selle kasutamine on tehniliselt võimalik ning taotletava võrguteenuse osutamine ei eelda uue võrguühenduse rajamist, olemasoleva võrguühenduse või võrgu ümberehitamist, võrgu tugevdamist ega võrgu läbilaskevõime või võimsuse suurendamist. Sellisel juhul taastatakse gaasivarustus pärast võrgulepingu sõlmimist, gaasivarustuse taastamise eelduste täitmist ning vajalike võrgutoimingute tegemist. Muudel juhtudel toimub võrguühenduse taastamine võrguettevõtjaga sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel.
10.17.1. Olukorda, kus äriklient või temaga seotud isik taotleb samas asukohas võrguühenduse kasutamise taastamist 12 kuu jooksul võrgulepingu lõppemisest arvates ja olemasoleva võrguühenduse kasutamise võimalus on säilinud ning gaasi kasutatakse samal eesmärgil (näiteks toidu valmistamiseks, kütmiseks, tehnoloogiliseks vajaduseks), käsitletakse alati uue võrgulepingu sõlmimisena, mitte liitumislepingu sõlmimisena. Sellisel juhul on võrguettevõtjal õigus võrgulepingu sõlmimisel teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus punktis 7.12 sätestatud tingimustel ning taotleja on kohustatud tasuma selle alusel määratud võimsuspõhise tasu. Võrguettevõtja taastab gaasivarustuse pärast võrgulepingus ja õigusaktides sätestatud taastamise eelduste täitmist ning korrigeeriva arvestuse alusel määratud võimsuspõhise tasu ja muude asjakohaste tasude tasumist. Ärikliendiga seotud isikuks loetakse ärikliendiga samasse kontserni kuuluv isik või sama tegeliku kasusaaja kontrolli all olev isik üksnes juhul, kui vastav seos on tuvastatav objektiivselt kontrollitavate ja võrguettevõtjale seaduslikult kättesaadavate andmete alusel, eelkõige äriregistri andmete, tegelike kasusaajate andmete, majandusaasta aruande, kliendi või taotleja esitatud andmete või sama asukoha võrguühenduse kasutamisega seotud lepinguliste andmete põhjal.
10.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast võrgulepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.
11. Poolte vastutus
11.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha.
11.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
11.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav vääramatu jõu asjaoludega.
11.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
11.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada.
11.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju, kuid mitte rohkem kui 25% kliendipaigaldise 12 kuu võrgutasu summast. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
11.7. Kliendi poolt punktis 3.14 või 5.4 toodud kohustuse rikkumise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
11.8. Kliendi poolt punktis 3.16 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 9 kehtestatud alustel ja korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta.
11.9. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
11.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või kliendi poolt punkti 3.16 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda kliendilt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.
12. Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine
12.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
12.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja võrgulepingu ning arvestades väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga.
12.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui pretensioonile vastamine eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt kuu aja jooksul peale pretensiooni saamist.
12.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse Konkurentsiametile.
12.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, pöördutakse vaidluste lahendamiseks kliendi elu- või asukohajärgsesse maakohtusse. Kui klient asub pärast võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui kliendi tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele.
13. Teavitamine
13.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi.
13.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade, eelkõige rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
13.3. Võrguettevõtja teavitab kliente hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel.
13.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel või elektrooniliselt.
13.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14 kalendripäeva jooksul. Kui võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse ka vastava informatsiooni avaldamist veebilehel.
Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad võrgulepingu täitmist.
14. Isikuandmete töötlemine
14.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete kasutamise põhimõtetega, mis on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel.
14.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas maksehäireregistris, võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3 aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest.
Kooskõlastatud Konkurentsiameti
otsusega nr _____________,
__________
AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused Kehtiv alates ___________
1. Üldsätted
1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad gaasi
võrguteenuse osutamist AS Gaasivõrk (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema võrgupiirkondades asuvatele
klientidele. Tüüptingimused ei reguleeri suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse
võrku.
1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse osutamise lepingu
(edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud
eritingimustest (edaspidi eritingimused), nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast,
sõltumata sellest, kas hinnakiri on võrgulepingule lisatud.
1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud võrguteenust
käsitlevatele kokkulepetele sõltumata sellest, kas tüüptingimused on eritingimustele lisatud või mitte.
1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks
kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi
enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks
võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise
eest kas võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees.
2. Mõisted
2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud määrustes,
mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses, õigusaktides puuduvaid või
täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse järgnevas tähenduses:
2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 10² alusel loodud digitaalne keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks;
2.1.2. arvestuslik võimsus on hinnagrupi määramisel ja võimsuspõhise tasu arvestamisel kasutatav mõõtepunkti tunnikogus (m³/h), mis määratakse käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras;
2.1.3. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 Eesti vööndiaja järgi;
2.1.4. bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00;
2.1.5. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas, biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku ning selle kaudu edastada;
2.1.6. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe;
2.1.7. gaasituru toimimise võrgueeskiri on maagaasiseaduse § 10² lg 7 ja § 24 lg 1² alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129072017006?leiaKehtiv);
2.1.8. hinnagrupp on kriteeriumite kogum, mille alusel määratakse mõõtepunktile kohaldatavad võrgutasu komponendid ja tasumäärad;
2.1.9. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi;
2.1.10. klient on isik, kelle tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kes on sõlminud võrguteenuse osutamise lepingu võrguettevõtjaga. Käesolevates tüüptingimustes eristatakse järgmisi kliendi liike:
• KODU hinnagrupi klient on klient, kelle mõõtepunkt määratakse hinnagruppi KODU, s.o
eraisik, korteriühistu või aiandusühistu;
• äriklient on ÄRI hinnagrupi klient, kelle mõõtepunkti ei määrata KODU hinnagruppi.
2.1.11. korterelamu on elamu, milles on kaks või enam korteriomandit;
2.1.12. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks;
2.1.13. leppetingimused on gaasi absoluutne rõhk 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi;
2.1.14. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise ühenduskoht;
2.1.15. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja gaasituru toimimise võrgueeskirja kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt-tundides (kWh);
2.1.16. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi kogust;
2.1.17. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks;
2.1.18. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites (m³);
2.1.19. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk;
2.1.20. püsitasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti suhtes kuupõhiselt;
2.1.21. tarbimispõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunktis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguse suhtes;
2.1.22. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise tehnilised parameetrid, sh rõhk ning lubatud tunnikogus kuupmeetrites (m³/h) ja mõõtevahendi valiku seisukohalt oluline mõõtevahemik;
2.1.23. võimsuspõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti arvestusliku võimsuse suhtes kuupõhiselt;
2.1.24. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.gaasivork.ee;
2.1.25. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks;
2.1.26. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi, varumakse ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt koostatav ja kliendile esitatav ühine arve;
2.1.27. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi jaotamiseks võrgust kliendipaigaldisse;
2.1.28. võrgutasu on võrguteenuse osutamise eest makstav tasu, mille koosseis, arvestamise alused ja hinnad on sätestatud hinnakirjas ning käesolevates tüüptingimustes
3. Võrguteenuse osutamine ja kvaliteet
3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi
tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine
ja mõõteandmete ning muude õigusaktides ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine.
3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient sõlmima
müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt kehtestatud tingimustele. Kui
kliendil ei ole kehtivat gaasimüügilepingut, siis loetakse antud perioodil kliendi poolt tarbitud gaasimüüjaks
võrguettevõtja nimetatud gaasimüüja. AS Gaasivõrk nimetatud gaasimüüjaks on AS Elenger Grupp.
3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja kvaliteediga. Gaasi kvaliteedinäitajad, sh
ülemine kütteväärtus, määratakse leppetingimustel, milles gaasi absoluutne rõhk on 101,325 kilopaskalit
(1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi.
3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi.
3.5. Võrguettevõtja avaldab veebilehel hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmisel kuul võrguettevõtjale
kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmise koostise ning alumise ja ülemise kütteväärtuse.
3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses ja muudes
õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja
katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust
hakatakse arvestama ajast, mil võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja
katkestuse kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud. Käesolevas
punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud punktide 9.2 ja 9.3 alusel või
poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse
katkestuse eest ega hüvita sellest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse
osutaja tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.
3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole eritingimustes
kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe
kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele
klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis.
3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus. Kui poolte vahel
puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva
gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi
kinnisasja piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis,
kus võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik.
3.9. Tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppes. Kui poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi
tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast.
3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui klient soovib muuta
tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, milles lepitakse kokku
tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine. Tarbimisrežiimi
muutmise taotluse korral on võrguettevõtjal õigus:
3.10.1. keelduda tarbimisrežiimi muutmisest, kui kliendi tarbimisrežiimi mõjutavad asjaolud ei ole
muutunud viisil, mis annaks põhjendatud aluse tarbimisrežiimi muutmiseks;
3.10.2. kohaldada võimsuspõhise tasu korrigeerivat arvestust käesolevate tüüptingimuste punktis 7.12
sätestatud korras, kui kliendi taotlusel suurendatakse mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset
lubatud tunnikogust ning sellele eelnenud 12 kuu jooksul on sama kliendi taotlusel vähendatud
mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset lubatud tunnikogust.
3.11. Kui klient tarbib gaasi lepingu kohasest tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt, on võrguettevõtjal õigus eraldi
või koos:
3.11.1. nõuda kliendilt oma tarbimise lepinguga kooskõlla viimist või tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppe sõlmimist;
3.11.2. nõuda kliendilt tarbimisrežiimi rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, sh rikkumise
tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike põhjendatud kulude ja mõõtmata jäänud gaasi kulu
hüvitamist seaduses ja võrgulepingus sätestatud alustel ja korras;
3.11.3. gaasivarustus katkestada MGS § 26 lg 3 p-s 1 sätestatud juhul ja korras;
3.11.4. teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus vastavalt tüüptingimuste punktile 7.12, kui kliendi
taotlusel on tarbimisrežiimi rikkumisele eelneva 12 kuu jooksul sõlmitud tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppe tarbimisrežiimi vähendamiseks.
3.12. Kui kliendi tegelik gaasi tarbimine erineb korduvalt mõõtepunktis määratud tarbimisrežiimist ning klient ei
vii oma tarbimist lepinguga kooskõlla ega algata tarbimisrežiimi muutmist võrguettevõtja poolt antud
täiendava tähtaja jooksul, mis üldjuhul ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva, on võrguettevõtjal õigus
ühepoolselt muuta mõõtepunkti tarbimisrežiimi vastavalt kliendi tegelikule tarbimisele, lähtudes
mõõteandmetest. Võrguettevõtja teavitab klienti tarbimisrežiimi muutmisest ja selle aluseks olevatest
asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul on kliendil kohustus tasuda
võrguettevõtjale tarbimisrežiimi muutmise menetlustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale ning hüvitada
tarbimisrežiimi muutmisega seotud kulud.
3.13. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad õigusaktidele,
standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi
gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja
tagab temale kuuluva võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient
vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse alates
liitumispunktist.
3.14. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja gaasi koguse
mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade, võrgu ning kliendipaigaldise vaheline
sulgeseade, mõõtevahend) valdama heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides
muuhulgas võrguettevõtja juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada
seadmete säilimist ja rikkumatust.
3.15. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.14 nimetatud seadmete kahjustustest,
kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest
või moonutamisest.
3.16. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.14 nimetatud seadmetele ligipääsu gaasi koguse
korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh
võrgutoimingute teostamiseks, mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks.
Klient on kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest võrguettevõtja
teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele
ligipääsu taotleda ette teatamata.
3.17. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud ajal, teavitab ta
sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7 kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis
üldjuhul ei või olla hilisem kui 14 kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast.
3.18. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest võrguettevõtjat viivitamatult
teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale.
4. Erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele
4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu liitumispunktis ning
võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava
isikuga, välja arvatud punktis 4.2 nimetatud juhul.
4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida korteriomanikega eraldi
võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10 korteriomandit, mis kõik on varustatud
nõuetekohase mõõtevahendiga ja võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada
korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata. Sellisel juhul toimub
võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta
korterelamu kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest.
4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt lõpetada korteriomandi
kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima
hakkamise hetkest. Võrguettevõtja teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest
ning uue ühise võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette.
5. Tarbitud gaasi koguse arvestamine
5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise,
peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru
toimimise võrgueeskirjale.
5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul võimalikult
liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud nõuetele ettevalmistatud kohta
mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja
liitumispunkti vahel ei tohi olla mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud
võrgulepingu alusel tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist
käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist.
5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise kaugloetava
arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti kaugloetava arvestiga juhul, kui
võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult
mõistlik.
5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamine on vajalik, lepitakse eritingimustes kokku, et klient
tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma
võrguettevõtja nõusolekuta katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24
järjestikust tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada pikemaks ajaks,
siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama.
5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui eritingimustes ei ole
kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab
võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda
võimaldama vastavalt punktile 3.16. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja
arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi tegevusest või
tegevusetusest.
5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse. Klient on kohustatud
võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu
moonutamisest.
5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud tingimustele.
5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) tehakse kindlaks arvelduse aluseks oleva
mõõtevahendiga. Arvelduse aluseks olevaks mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle
puudumisel gaasiarvesti, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
5.9. Arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus on vastava arvestusperioodi bilansiperioodide gaasi koguste
summa, kusjuures:
5.9.1. kaugloetava arvestiga varustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus määratakse
kaugloetava arvestiga;
5.9.2. kaugloetava arvestiga mittevarustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus arvutatakse,
korrutades kogu arvestusperioodi gaasi koguse antud mõõtepunktis vastaval bilansiperioodil
kogu kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi koguse osakaaluga kogu
arvestusperioodi kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi kogusest. Kaugloetava
arvestiga mittevarustatud mõõtepunktide igakuine gaasi koguste osakaal bilansiperioodide kaupa
avaldatakse pärast arvestusperioodi lõppu võrguettevõtja veebilehel
(https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/).
5.10. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) teisendatakse kilovatt-tundideks (kWh) vastavalt
gaasituru toimimise võrgueeskirja §-s 21 sätestatud metoodikale gaasikoguse ja gaasi ülemise
kütteväärtuse korrutis:
E = Hs x V, kus:
E – gaasikogus energiaühikutena kilovatt-tundides;
Hs – gaasi ülemine kütteväärtus leppetingimustel bilansiperioodil kilovatt-tundides kuupmeetri kohta.
Bilansiperioodide ülemised kütteväärtused on leitavad võrguettevõtja veebilehel
(https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/) pärast arvestusperioodi lõppu;
V – mõõdetud gaasikogus bilansiperioodil kuupmeetrites.
Gaasi koguse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka võrguettevõtja veebilehel
(https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/2024/12/energiauhikutesse-teisendamise-naide-1.pdf).
5.11. Kliendil on õigus pääseda ligi kliendipaigaldise tarbimisandmetele võrguettevõtja veebilehe vahendusel ning
kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise tarbimisandmed kliendile õigusaktides
sätestatud korras. Kliendil on õigus saada temaga seotud mõõtepunktide andmeid ka AS Elering
andmevahetusplatvormilt (https://gaasiandmeladu.elering.ee/).
5.12. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud nõudmisel ja kui
mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel:
5.12.1. arvestusperioodi lõpul;
5.12.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval.
5.13. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt:
5.13.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel;
5.13.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on
klient või tema poolt selleks volitatud isik;
5.13.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab
heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik.
5.14. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi poolt arvestusperioodi
26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani teatatud mõõtevahendi näitu.
5.15. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada kliendi mõõtevahendi
näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse
esitama enne mõõtevahendi näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse.
5.16. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest
vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes
kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval
arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest.
5.17. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel korrigeerib
võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi kogusele järgmiselt:
5.17.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja
poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja
andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve
esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu, aktsiisi ja varumakse eest tasutud summade
ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas
teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole
tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi
koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt
tasutud ettemaksuks;
5.17.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja
poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse näitude vahe täies ulatuses viimasel
kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks.
6. Erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus
6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on kõik korteriomandid
varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja mõõtevahendi võimalikult lähedale
korterelamu liitumispunktile ning sellega mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu
kliendipaigaldisse sisenenud gaasi kogus kokku.
6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud tingimustele mittevastavate
korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi
koguse mõõtmiseks vajalik mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või
korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi paigaldamiseni antud
korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud
keskmine kalendrikuu kogus. Aastane tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas
eelneva 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest:
6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav, lahutatakse
korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud gaasi kogusest
mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi kogused ja saadud vahe jagatakse
mõõtevahendita korteriomandite vahel proportsionaalselt korteriomandite pindalaga;
6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole mõõdetud, lähtutakse
aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu
jooksul tarbitud gaasi kogusest.
7. Võrgutasu ja muud võrguteenusega seotud tasud
7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja muud
võrgulepingus ettenähtud tasud. Lisaks on Klient kohustatud võrguettevõtjale tasuma kõik õigusaktidest
tulenevad maksud ja tasud, sh lepingu kehtivuse ajal lisanduvad maksud ja tasud, mida võrguettevõtja on
kohustatud võrgu kaudu edastatud gaasi eest koguma või tasuma. Tüüptingimuste kehtestamise hetkel
on nimetatud maksudeks ja tasudeks aktsiis, varumakse ja käibemaks.
7.2. Võrgutasu komponendid on püsitasu, võimsuspõhine tasu ja tarbimispõhine tasu. Võrgutasu komponendid
ja tasumäärad rakendatakse mõõtepunktile määratud hinnagrupi alusel vastavalt Konkurentsiameti
kooskõlastatud võrgutasu hindadele.
7.2.1. Püsitasu rakendatakse mõõtepunktile hinnagrupi ja kehtiva püsitasu hinna alusel ning see
kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata sellest, kas klient arvestusperioodil
gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub püsitasu tasumisele juhul, kui
võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise võimalus säilib.
7.2.2. Võimsuspõhine tasu arvutatakse arvestusliku võimsuse ja vastavale hinnagrupile kehtiva
võimsuspõhise hinna alusel, ning see kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata
sellest, kas klient arvestusperioodil gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub
võimsuspõhine tasu tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise
võimalus ja arvestusliku võimsuse aluseks olev kasutusvalmidus säilivad. Hinnagrupile KODU
võimsuspõhist tasu ei rakendata.
7.2.3. Tarbimispõhine tasu arvutatakse mõõtepunktis arvestusperioodil mõõdetud ja energiaühikutes
(kWh) väljendatud gaasi koguse ja vastavale hinnagrupile kehtiva tarbimispõhise hinna alusel.
7.3. Kui mõõtepunkti hinnagrupi alusel rakendub mõõtepunkti püsitasu või võimsuspõhine tasu ning
võrgulepingu kehtivus ei kata antud arvestusperioodi tervikuna, arvestatakse kuupõhine tasu
proportsionaalselt võrgulepingu kehtivuse päevade arvuga vastavas arvestusperioodis, kusjuures
päevatasu leitakse jagades kuupõhise tasu vastava kuu kalendripäevade arvuga.
7.4. Hinnagruppidesse määramisel ja võimsuspõhise tasu arvutamisel kasutatava arvestusliku võimsuse
määramise alused on järgmised:
7.4.1. Arvestuslik võimsus määratakse üldjuhul mõõtepunkti hinnagrupi määramisele eelnenud kolme
kalendriaasta tunnipõhiste mõõteandmete alusel. Arvestuslikuks võimsuseks on nimetatud
perioodil ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.2. Uue mõõtepunkti korral, kui mõõtepunktil on tegelikud tunnipõhised mõõteandmed vähemalt 12
järjestikuse arvestusperioodi kohta, kuid vähem kui kolme kalendriaasta kohta, määrab
võrguettevõtja arvestusliku võimsuse olemasolevate tunnipõhiste mõõteandmete alusel, kui need
kajastavad mõõtepunkti tavapärast kasutust. Arvestuslikuks võimsuseks on vastaval perioodil
ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.3. Kui punktide 7.4.1 ja 7.4.2 alusel määratud mõõtepunkti arvestuslik võimsus on väiksem kui 50%
mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest, kohaldatakse arvestusliku
võimsusena 50% mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest. See ei
piira kliendi õigust taotleda punktis 7.11. sätestatud korras arvestusliku võimsuse või
tarbimisrežiimi ülevaatamist, kui kliendi võimsusvajadus on püsivalt vähenenud.
7.4.4. Kui mõõtepunktil puuduvad punktides 7.4.1. või 7.4.2. nimetatud tunnipõhised mõõteandmed,
mille alusel on võimalik määrata mõõtepunkti suurim tegelik tunnikogus, määratakse arvestuslik
võimsus mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse lubatava tunnikoguse alusel. See tähendab, et
võimsuspõhise tasu arvutamisel lähtutakse lepingulisest võimsusest. Selliseks olukorraks on
eelkõige uue mõõtepunkti kasutuselevõtt enne punktis 7.4.2 nimetatud andmeperioodi täitumist
või mõõtepunkt, kus tarbitud gaasi kogus mõõdetakse nõuetekohaselt, kuid mõõtepunktil ei ole
kaugloetavat arvestit ega tunnipõhiseid mõõteandmeid. See ei piira kliendi õigust taotleda punktis
7.11 sätestatud korras arvestusliku võimsuse või tarbimisrežiimi ülevaatamist.
7.4.5. Arvestuslik võimsus määratakse täisarvuna kuupmeetrites tunnis (m³/h), jättes komakohad
arvestamata. Juhul, kui arvutatud arvestuslik võimsus on väiksem kui 1, loetakse arvestuslikuks
võimsuseks 1 m³/h.
7.5. Võrgutasu arvestamisel kohalduvad järgmised hinnagrupid:
Hinnagrupp Hinnagrupi kirjeldus
ÄRI L Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on võrdne või suurem kui 10 000 m³/h.
ÄRI M Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus jääb vahemikku 1000 m³/h kuni 9999 m³/h (k.a).
ÄRI S Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on väiksem kui 1000 m³/h.
KODU Mõõtepunkt, mille kaudu tarbib gaasi klient, kes on määratud hinnagruppi KODU, s.o eraisik, korteriühistu või aiandusühistu.
SUVI Mõõtepunkt, mille tarbimisest vähemalt 80% toimub perioodil 1. mai kuni 31. oktoober ning mis on kliendi taotluse ja tarbimisandmete analüüsi alusel loetud hooajaliseks.
7.6. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi punktis 7.5. nimetatud hinnagruppide seast, lähtudes
kliendi liigist, tarbimisprofiilist, võimsusvajadusest, hooajalisusest ja muudest objektiivsetest asjaoludest.
Kliendil ei ole õigust valida hinnagruppi, välja arvatud juhul, kui käesolevates tüüptingimustes on ette
nähtud hinnagrupi määramine või ümbermääramine kliendi taotluse alusel.
7.6.1. Hinnagrupp määratakse mõõtepunktipõhiselt. Ühel kliendil võib olla mitu mõõtepunkti, mis
kuuluvad erinevatesse hinnagruppidesse.
7.6.2. Võrgulepingu eritingimustes märgitakse lepingu sõlmimise ajal kehtiv hinnagrupp informatiivsena
ning hinnagrupi edaspidine määramine toimub käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras
ega eelda võrgulepingu eritingimuste muutmist.
7.6.3. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse kalendriaasta kohta
üldjuhul iga aasta jaanuaris. Võrguettevõtja teeb kalendriaastaks mõõtepunktile määratud
hinnagrupi ja selle määramise aluseks olevad andmed kliendile teatavaks jaanuaris esitataval
arvel ning kättesaadavaks iseteeninduses. Aasta alguses määratud hinnagrupp ja arvestuslik
võimsus kehtivad vastava kalendriaasta aprilli algusest kuni järgmise kalendriaasta märtsi lõpuni,
kui käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.7. Kui hinnagrupi või arvestusliku võimsuse määramise aluseks olevad asjaolud muutuvad, sealhulgas
muutub kliendi liik, mõõtepunkti tarbimisrežiim, mõõtesüsteem või tarbimise hooajalisus, on võrguettevõtjal
õigus määrata mõõtepunkti hinnagrupp või arvestuslik võimsus jooksva kalendriaasta kestel ümber.
Võrguettevõtja teavitab klienti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramisest ja selle aluseks
olevatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Teates märgitakse vähemalt uus
hinnagrupp või arvestuslik võimsus, muudatuse jõustumise aeg ning kliendi õigus esitada vastuväiteid
punktis 7.8 sätestatud korras. Hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine jõustub
teavitamisele järgneva arvestusperioodi algusest, kui pooled ei ole kokku leppinud hilisemat jõustumise
aega või käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.8. Klient võib esitada hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise kohta põhjendatud vastuväited
30 kalendripäeva jooksul hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise teate saamisest arvates.
Võrguettevõtja vaatab tähtajaks esitatud vastuväited läbi 30 kalendripäeva jooksul nende saamisest
arvates. Kui vastuväidete läbivaatamisel selgub, et hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine
ei olnud põhjendatud või oleks tulnud määrata teisiti, määrab võrguettevõtja õige hinnagrupi või
arvestusliku võimsuse ning teeb võrgutasu ümberarvestuse vastavas ulatuses. Enammakstud summa
tasaarvestatakse üldjuhul järgmistel arvetel ning tasumata jäänud summa lisatakse järgmisele arvele.
7.9. Kui sama kliendi sama kliendipaigaldist või kliendiks oleva teise võrguettevõtja sama võrku varustatakse
tehnilistel põhjustel mitme mõõtepunkti kaudu ning nende mõõtepunktide kaudu edastatud gaas
suunatakse ühte funktsionaalselt seotud kliendipaigaldisse või võrku, lähtutakse nende mõõtepunktide
suhtes kohaldatava hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse määramisel nende mõõtepunktide summaarsetest
andmetest .
7.10. SUVI hinnagruppi määratakse mõõtepunkt kliendi taotluse alusel, kui mõõtepunkti tegelikud
tarbimisandmed kinnitavad, et mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele. Võrguettevõtjal on õigus
jätta taotlus rahuldamata, kui tarbimisandmete analüüsi põhjal ei vasta mõõtepunkt SUVI hinnagrupi
tingimustele. SUVI hinnagrupi kohaldamine ei eelda kliendilt igal aastal uue taotluse esitamist ning seda
kohaldatakse seni, kuni mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele või klient taotleb hinnagrupi
ümbermääramist. Kui mõõtepunkt ei vasta SUVI hinnagrupi tingimustele, määrab võrguettevõtja
mõõtepunkti hinnagrupi üldises korras.
7.11. Klient võib põhjendatud juhul taotleda mõõtepunkti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ülevaatamist,
sealhulgas juhul, kui mõõtepunkti võimsusvajadus on püsivalt vähenenud. Võrguettevõtja hindab taotlust
kliendi esitatud andmete, mõõtepunkti tarbimisandmete, tarbimisprofiili, võimsusvajaduse, hooajalisuse,
tehniliste tingimuste ja muude objektiivsete asjaolude alusel. Võrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt
taotluse hindamiseks vajalikke täiendavaid andmeid ja dokumente. Võrguettevõtja hindab taotluse
põhjendatust 30 kalendripäeva jooksul arvates kõigi taotluse hindamiseks vajalike andmete saamisest. Kui
taotluses toodud ja võrguettevõtja poolt tuvastatud asjaolude põhjal on hinnagrupi või arvestusliku
võimsuse muutmine põhjendatud, muudetakse mõõtepunkti hinnagruppi, arvestuslikku võimsust või
tarbimisrežiimi käesolevate tüüptingimuste punktis 7.7 sätestatud korras. Kui võrguettevõtja hinnangul ei
ole taotlus põhjendatud, siis edastab võrguettevõtja eelpool nimetatud tähtaja jooksul kliendile põhjendatud
keeldumise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.12. Käesolevate tüüptingimuste punktides 3.10.2, 3.11 ja 10.17.1 sätestatud juhtudel on võrguettevõtjal õigus
teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus, arvestades alljärgnevat:
7.12.1. Võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus ei ole leppetrahv ega eraldi tasu, vaid Konkurentsiameti
kooskõlastatud võimsuspõhise tasu kohaldamise erijuht, mida võib rakendada üksnes juhul, kui
objektiivsete asjaolude põhjal on ilmselge, et võrguühenduse kasutamise taastamisele eelnenud
võrgulepingu lõpetamine või tarbimisrežiimi vähendamine teostati kliendi poolt võimsuspõhise
tasu vältimise eesmärgil.
7.12.2. Korrigeerivat arvestust ei kohaldata KODU hinnagrupile ega tavapärasele omanikuvahetusele,
kui asjaoludest ei nähtu võimsuspõhise tasu vältimise eesmärk.
7.12.3. Võimsuspõhise tasu korrigeeriva arvestuse korral arvutatakse tasumisele kuuluv võimsuspõhine
tasu korrigeeriva arvestuse tegemise kuupäevale eelnenud kuni 12 kuu eest, lähtudes
korrigeeriva arvestuse aluseks olevast arvestuslikust võimsusest ja kooskõlastatud
võimsuspõhisest hinnast. Võrguühenduse kasutamise taastamise korral on korrigeeriva
arvestuse aluseks uuesti sõlmitud võrgulepingu alusel mõõtepunktile määratud arvestuslik
võimsus. Kui korrigeeriv arvestus tehakse seoses mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse
lubatud tunnikoguse suurendamisega või kokku lepitud maksimaalse lubatud tunnikoguse
ületamisega, on korrigeeriva arvestuse aluseks vastavalt kas suurendatud või tegelikult kasutatud
maksimaalne tunnikogus.
7.12.4. Korrigeeriva arvestuse tulemusel ei või kliendilt nõuda sama perioodi eest võimsuspõhist tasu
ulatuses, milles see on juba tasutud, st arvutatud summast arvatakse maha sama mõõtepunkti
või sama asukoha võrguühenduse eest sama perioodi kohta juba tasutud võimsuspõhise tasu
summad. Korrigeerivat arvestust ei tehta ulatuses, milles võrguühenduse kasutamise võimalus
või asjaomane võimsus ei ole säilinud või see on antud kasutusse teisele kliendile.
8. Arveldamine
8.1. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos nimetatud arve esitaja).
Kui võrguettevõtja ja gaasimüüja on kokku leppinud ühisarve esitamises, on arve esitajaks gaasimüüja,
kellele loovutab võrguettevõtja võrgulepingust tulenevad nõuded kliendi vastu iga arvestusperioodi lõikes.
Võrguettevõtja avalikustab oma veebilehel info arve esitaja kohta, sh andmed gaasimüüjate kohta, kellega
on sõlmitud kokkulepe ühisarve esitamiseks.
8.2. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui võrgutasu koosneb
mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu komponendid eraldi.
8.3. Tarbitud gaasi kogused väljendatakse arvel kilovatt-tundides (kWh) ja kuupmeetrites (m³).
8.4. Võrguettevõtja esitab arvel mõõtepunkti läbinud gaasi koguse kuu keskmise kaalutud ülemise
kütteväärtuse (kWh/m³). Kliendipaigaldise keskmine kaalutud ülemine kütteväärtus arvutatakse selliselt, et
arvestusperioodil tarbitud kogus kilovatt-tundides (kWh) jagatakse arvestusperioodil tarbitud kogusega
kuupmeetrites (m³). Gaasi koguse energiaühikutesse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka
võrguettevõtja veebilehel (https://www.elenger.ee/wp-content/uploads/energiauhikutesse-teisendamise-
naide.pdf).
8.5. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval,
kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
8.6. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui arve summa on
väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on arve esitajal õigus jätta arve esitamata
ning lisada nimetatud summa järgmisele väljastatavale arvele, kui klient sellega nõustub.
8.7. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud ning muud võrgulepingust
tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on
üldjuhul arve esitamise kuu 21. kuupäev, kui arve esitaja ei ole kliendiga kokku leppinud teisiti.
8.8. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja arvelduskontole.
8.9. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata
summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla
suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast
kalendripäevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt
sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks rahalisele
põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks sissenõudmiskulud ja viivis ning
seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem
sissenõutavaks muutunud nõuet.
8.10. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat enne
maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient
aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli
tulemustest 10 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja
määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient tasumata
summa koos viivisega.
8.11. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. Võrgulepingu lõppemisel
võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab
arve esitaja kliendile ettemakstu 3 tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates.
8.12. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui:
8.12.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes teisest
võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 3
korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
8.12.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või selle plommide ning
taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata
jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse
tulemusel;
8.12.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti-,
saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude asjaolude alusel on
võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida võrgulepingust tulenevaid kohustusi
nõuetekohaselt.
8.13. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme arvestusperioodi võrgutasu
ning õigusaktidest tulenevate maksude ja tasude ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi alusel.
Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu hoida kuni arve esitaja ja
kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel
võlgnevuse puudumisel või juhul, kui klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi
korrektselt täitnud ja on esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja
tagatistasu 3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates.
9. Gaasivarustuse katkestamine
9.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist.
9.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine ette
teatamata, kui:
9.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond;
9.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult.
9.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine, teatades
sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui:
9.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu
tehnilisi parameetreid;
9.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud
tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud
kahju;
9.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või maagaasiseaduses sätestatud
tingimusi;
9.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel.
9.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi juhtumeid:
9.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3 korda üle 20
kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
9.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude saamisest;
9.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.16 ligipääsu kliendi
omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele selle kontrollimiseks või
asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks, kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde
tegemiseks või mõõtevahendi näitude kontrollimiseks;
9.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu;
9.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud tarbimisrežiimi tingimustega.
9.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega isik.
9.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil võrgutoimingu
teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku võrgutoimingu või väljastab
kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused. Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab
võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti
edastamise võrguettevõtjale 5 tööpäeva jooksul.
9.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu teostamisel tasub klient
võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.
9.8. Gaasivarustuse katkestamine maagaasiseaduse § 26 alusel ei vabasta klienti katkestamise hetkeks
sissenõutavaks muutunud tasude maksmise kohustusest. Võrgulepingu alusel kohaldatavad kuupõhised
tasud, sealhulgas püsitasu ja võimsuspõhine tasu, kuuluvad gaasivarustuse sellise katkestuse ajal
tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ja võrguühenduse valmisolek säilib.
9.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui
gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, klient on täitnud gaasivarustuse
taastamise eelduseks olevad kohustused ning klient on tasunud kõik võrgulepingust, või õigusaktidest
tulenevad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused.
10. Võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine
10.1. Võrguleping jõustub kolmandal tööpäeval pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt, kui pooled ei
ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
10.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud võrgulepingust taganeda
põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul. Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise
päevast. Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada
võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui kliendi soovil algas
võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud taganemistähtaja jooksul, kohustub klient
taganemisavalduse esitamisel võimaldama võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 10.12 ja 10.13
nimetatud võrgulepingu lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja muud
võrguteenuse osutamisega seotud tasud kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni osutatud
võrguteenuse eest.
10.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses ettenähtud alustel.
Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis.
10.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe,
millega muudetakse liitumispunkti või mõõtepunkti asukohta või tarbimisrežiimi, siis pärast liitumislepingu
või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel.
10.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad gaasituru korraldus,
üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti kui esinevad muud olulised asjaolud.
Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab
klienti tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega
mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest.
10.6. Võrguleping lõpeb:
10.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel;
10.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel;
10.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud juriidilise isiku
õigusjärglasele;
10.6.4. õigusaktis ettenähtud muudel alustel.
10.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes päris
kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus vormistada võrguleping ümber
pärija nimele, teavitades sellest pärijat.
10.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 1 kuu ette.
10.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient esitab
võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku avaldusega võrgulepingu
sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval,
kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik.
10.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui:
10.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud
vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu
selle aja jooksul kõrvaldanud;
10.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud
tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul ning seetõttu
ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist;
10.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks õiguslik alus;
10.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole mõistliku aja
jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada;
10.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus.
10.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega, teatab võrguettevõtja
kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Punktis 10.10.2 nimetatud juhul
teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 10.10.3
nimetatud juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
10.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse gaasivarustus hiljemalt
võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt
punktile 10.9.
10.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada võrgutoimingut,
kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti
kohustub klient tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik tasumata maksed.
10.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi
lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal
teostada toiminguid vastavalt punktile 10.13, siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille
võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist.
10.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel
mõõtevahendi lõppnäiduks:
10.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit;
10.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on varasemalt
katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu lõppemisel teostada mõõtevahendi
ülevaatust ning mõõtevahendi näidu fikseerimist;
10.15.3. punktis 10.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses toodud korras
teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata vastavalt punktile 10.12;
10.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist, kui
mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes punktides toodud korras.
10.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse säilimist.
10.17. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine uue võrgulepingu sõlmimisega, kui
olemasolev võrguühendus on säilinud, selle kasutamine on tehniliselt võimalik ning taotletava
võrguteenuse osutamine ei eelda uue võrguühenduse rajamist, olemasoleva võrguühenduse või võrgu
ümberehitamist, võrgu tugevdamist ega võrgu läbilaskevõime või võimsuse suurendamist. Sellisel juhul
taastatakse gaasivarustus pärast võrgulepingu sõlmimist, gaasivarustuse taastamise eelduste täitmist ning
vajalike võrgutoimingute tegemist. Muudel juhtudel toimub võrguühenduse taastamine võrguettevõtjaga
sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel.
10.17.1. Olukorda, kus äriklient või temaga seotud isik taotleb samas asukohas võrguühenduse
kasutamise taastamist 12 kuu jooksul võrgulepingu lõppemisest arvates ja olemasoleva
võrguühenduse kasutamise võimalus on säilinud ning gaasi kasutatakse samal eesmärgil
(näiteks toidu valmistamiseks, kütmiseks, tehnoloogiliseks vajaduseks), käsitletakse alati uue
võrgulepingu sõlmimisena, mitte liitumislepingu sõlmimisena. Sellisel juhul on võrguettevõtjal
õigus võrgulepingu sõlmimisel teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus punktis 7.12
sätestatud tingimustel ning taotleja on kohustatud tasuma selle alusel määratud võimsuspõhise
tasu. Võrguettevõtja taastab gaasivarustuse pärast võrgulepingus ja õigusaktides sätestatud
taastamise eelduste täitmist ning korrigeeriva arvestuse alusel määratud võimsuspõhise tasu ja
muude asjakohaste tasude tasumist. Ärikliendiga seotud isikuks loetakse ärikliendiga samasse
kontserni kuuluv isik või sama tegeliku kasusaaja kontrolli all olev isik üksnes juhul, kui vastav
seos on tuvastatav objektiivselt kontrollitavate ja võrguettevõtjale seaduslikult kättesaadavate
andmete alusel, eelkõige äriregistri andmete, tegelike kasusaajate andmete, majandusaasta
aruande, kliendi või taotleja esitatud andmete või sama asukoha võrguühenduse kasutamisega
seotud lepinguliste andmete põhjal.
10.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast võrgulepingu lõppemist neid lepingu
sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.
11. Poolte vastutus
11.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise
(kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja
kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha.
11.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on
asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
11.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav vääramatu jõu
asjaoludega.
11.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu
jõud kohustuse täitmist takistas.
11.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele
õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada.
11.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase
täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju, kuid mitte rohkem kui 25% kliendipaigaldise 12 kuu
võrgutasu summast. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju
kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse
esitamisest.
11.7. Kliendi poolt punktis 3.14 või 5.4 toodud kohustuse rikkumise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt
leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga
töötamise korral.
11.8. Kliendi poolt punktis 3.16 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal
võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 9 kehtestatud alustel ja
korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise
kohta.
11.9. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on
võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
11.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või kliendi poolt punkti
3.16 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda kliendilt selleks tehtud kulutuste
hüvitamist.
12. Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine
12.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
12.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad
pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja võrgulepingu ning arvestades
väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga.
12.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui pretensioonile vastamine
eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt
kuu aja jooksul peale pretensiooni saamist.
12.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse või selle alusel
kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse Konkurentsiametile.
12.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, pöördutakse vaidluste
lahendamiseks kliendi elu- või asukohajärgsesse maakohtusse. Kui klient asub pärast võrgulepingu
sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui kliendi tegevus-, elu- või
asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista
poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud
kohtualluvusele.
13. Teavitamine
13.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui
võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi.
13.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade, eelkõige
rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see
on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud
digitaalselt allkirjastatud vorm.
13.3. Võrguettevõtja teavitab kliente hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel.
13.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel või elektrooniliselt.
13.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14 kalendripäeva jooksul. Kui
võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt
informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt
teatatud kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse ka vastava
informatsiooni avaldamist veebilehel.
Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad võrgulepingu täitmist.
14. Isikuandmete töötlemine
14.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses
õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete kasutamise põhimõtetega, mis on
kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel.
14.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta (nimi, isikukood,
kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh
AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas
maksehäireregistris, võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks
infot muul sarnasel eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3
aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest.
From: Gaasivõrk AS <[email protected]>
Sent: Fri, 24 Jul 2026 06:59:32 +0000
To: Konkurentsiamet <[email protected]>
Cc: Marilin Tilkson - KA <[email protected]>; Väino Siilbek - KA <[email protected]>; Egert Luukas - KA <[email protected]>; Eerika Pentel <[email protected]>
Subject: AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise taotlus
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Esitame AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise taotluse.
Lugupidamisega
Triinu Tamm
juhatuse esimees
+372 5393 5693
AS Gaasivõrk● gaasivork.ee● Liivalaia 9, 10118 Tallinn● +372 605 6801
AS Gaasivõrk vastab ISO 27001 standardile
Digiallkirjad
Konkurentsiamet Tatari 39 10134 Tallinn E-post: [email protected] Koopia: [email protected]; [email protected]; [email protected]
Teie: 24.07.2026 e-kiri
Meie: 24.07.2026 nr 3-1/109-26-9
AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste kooskõlastamise taotlus
AS Gaasivõrk esitab Konkurentsiametile kooskõlastamiseks AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimuste muudetud redaktsiooni. Palume kooskõlastada lisas 1 esitatud tüüptingimused.
Lisa 1. AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Triinu Tamm
AS Gaasivõrk juhatuse esimees
AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused
Kehtiv alates ___________
1. Üldsätted
1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad gaasi võrguteenuse osutamist AS Gaasivõrk (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema võrgupiirkondades asuvatele klientidele. Tüüptingimused ei reguleeri suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse võrku.
1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse osutamise lepingu (edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud eritingimustest (edaspidi eritingimused), nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast, sõltumata sellest, kas hinnakiri on võrgulepingule lisatud.
1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud võrguteenust käsitlevatele kokkulepetele sõltumata sellest, kas tüüptingimused on eritingimustele lisatud või mitte.
1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise eest kas võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees.
2. Mõisted
2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud määrustes, mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses, õigusaktides puuduvaid või täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse järgnevas tähenduses:
2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 10² alusel loodud digitaalne keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks;
2.1.2. arvestuslik võimsus on hinnagrupi määramisel ja võimsuspõhise tasu arvestamisel kasutatav mõõtepunkti tunnikogus (m³/h), mis määratakse käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras;
2.1.3. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 Eesti vööndiaja järgi;
2.1.4. bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00;
2.1.5. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas, biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku ning selle kaudu edastada;
2.1.6. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe;
2.1.7. gaasituru toimimise võrgueeskiri on maagaasiseaduse § 10² lg 7 ja § 24 lg 1² alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129072017006?leiaKehtiv);
2.1.8. hinnagrupp on kriteeriumite kogum, mille alusel määratakse mõõtepunktile kohaldatavad võrgutasu komponendid ja tasumäärad;
2.1.9. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi;
2.1.10. klient on isik, kelle tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kes on sõlminud võrguteenuse osutamise lepingu võrguettevõtjaga. Käesolevates tüüptingimustes eristatakse järgmisi kliendi liike:
• KODU hinnagrupi klient on klient, kelle mõõtepunkt määratakse hinnagruppi KODU, s.o eraisik, korteriühistu või aiandusühistu;
• äriklient on ÄRI hinnagrupi klient, kelle mõõtepunkti ei määrata KODU hinnagruppi.
2.1.11. korterelamu on elamu, milles on kaks või enam korteriomandit;
2.1.12. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks;
2.1.13. leppetingimused on gaasi absoluutne rõhk 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi;
2.1.14. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise ühenduskoht;
2.1.15. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja gaasituru toimimise võrgueeskirja kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt-tundides (kWh);
2.1.16. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi kogust;
2.1.17. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks;
2.1.18. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites (m³);
2.1.19. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk;
2.1.20. püsitasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti suhtes kuupõhiselt;
2.1.21. tarbimispõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunktis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguse suhtes;
2.1.22. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise tehnilised parameetrid, sh rõhk ning lubatud tunnikogus kuupmeetrites (m³/h) ja mõõtevahendi valiku seisukohalt oluline mõõtevahemik;
2.1.23. võimsuspõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti arvestusliku võimsuse suhtes kuupõhiselt;
2.1.24. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.gaasivork.ee;
2.1.25. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks;
2.1.26. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi, varumakse ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt koostatav ja kliendile esitatav ühine arve;
2.1.27. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi jaotamiseks võrgust kliendipaigaldisse;
2.1.28. võrgutasu on võrguteenuse osutamise eest makstav tasu, mille koosseis, arvestamise alused ja hinnad on sätestatud hinnakirjas ning käesolevates tüüptingimustes
3. Võrguteenuse osutamine ja kvaliteet
3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine ja mõõteandmete ning muude õigusaktides ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine.
3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient sõlmima müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt kehtestatud tingimustele. Kui kliendil ei ole kehtivat gaasimüügilepingut, siis loetakse antud perioodil kliendi poolt tarbitud gaasimüüjaks võrguettevõtja nimetatud gaasimüüja. AS Gaasivõrk nimetatud gaasimüüjaks on AS Elenger Grupp.
3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja kvaliteediga. Gaasi kvaliteedinäitajad, sh ülemine kütteväärtus, määratakse leppetingimustel, milles gaasi absoluutne rõhk on 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi.
3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi.
3.5. Võrguettevõtja avaldab veebilehel hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmisel kuul võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmise koostise ning alumise ja ülemise kütteväärtuse.
3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses ja muudes õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust hakatakse arvestama ajast, mil võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja katkestuse kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud. Käesolevas punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud punktide 9.2 ja 9.3 alusel või poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse katkestuse eest ega hüvita sellest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse osutaja tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.
3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis.
3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus. Kui poolte vahel puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi kinnisasja piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis, kus võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik.
3.9. Tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppes. Kui poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast.
3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui klient soovib muuta tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, milles lepitakse kokku tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine. Tarbimisrežiimi muutmise taotluse korral on võrguettevõtjal õigus:
3.10.1. keelduda tarbimisrežiimi muutmisest, kui kliendi tarbimisrežiimi mõjutavad asjaolud ei ole muutunud viisil, mis annaks põhjendatud aluse tarbimisrežiimi muutmiseks;
3.10.2. kohaldada võimsuspõhise tasu korrigeerivat arvestust käesolevate tüüptingimuste punktis 7.12 sätestatud korras, kui kliendi taotlusel suurendatakse mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset lubatud tunnikogust ning sellele eelnenud 12 kuu jooksul on sama kliendi taotlusel vähendatud mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset lubatud tunnikogust.
3.11. Kui klient tarbib gaasi lepingu kohasest tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt, on võrguettevõtjal õigus eraldi või koos:
3.11.1. nõuda kliendilt oma tarbimise lepinguga kooskõlla viimist või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe sõlmimist;
3.11.2. nõuda kliendilt tarbimisrežiimi rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, sh rikkumise tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike põhjendatud kulude ja mõõtmata jäänud gaasi kulu hüvitamist seaduses ja võrgulepingus sätestatud alustel ja korras;
3.11.3. gaasivarustus katkestada MGS § 26 lg 3 p-s 1 sätestatud juhul ja korras;
3.11.4. teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus vastavalt tüüptingimuste punktile 7.12, kui kliendi taotlusel on tarbimisrežiimi rikkumisele eelneva 12 kuu jooksul sõlmitud tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe tarbimisrežiimi vähendamiseks.
3.12. Kui kliendi tegelik gaasi tarbimine erineb korduvalt mõõtepunktis määratud tarbimisrežiimist ning klient ei vii oma tarbimist lepinguga kooskõlla ega algata tarbimisrežiimi muutmist võrguettevõtja poolt antud täiendava tähtaja jooksul, mis üldjuhul ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva, on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt muuta mõõtepunkti tarbimisrežiimi vastavalt kliendi tegelikule tarbimisele, lähtudes mõõteandmetest. Võrguettevõtja teavitab klienti tarbimisrežiimi muutmisest ja selle aluseks olevatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul on kliendil kohustus tasuda võrguettevõtjale tarbimisrežiimi muutmise menetlustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale ning hüvitada tarbimisrežiimi muutmisega seotud kulud.
3.13. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad õigusaktidele, standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja tagab temale kuuluva võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse alates liitumispunktist.
3.14. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja gaasi koguse mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade, võrgu ning kliendipaigaldise vaheline sulgeseade, mõõtevahend) valdama heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides muuhulgas võrguettevõtja juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada seadmete säilimist ja rikkumatust.
3.15. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.14 nimetatud seadmete kahjustustest, kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest või moonutamisest.
3.16. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.14 nimetatud seadmetele ligipääsu gaasi koguse korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh võrgutoimingute teostamiseks, mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks. Klient on kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest võrguettevõtja teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele ligipääsu taotleda ette teatamata.
3.17. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud ajal, teavitab ta sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7 kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis üldjuhul ei või olla hilisem kui 14 kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast.
3.18. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest võrguettevõtjat viivitamatult teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale.
4. Erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele
4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava isikuga, välja arvatud punktis 4.2 nimetatud juhul.
4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida korteriomanikega eraldi võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10 korteriomandit, mis kõik on varustatud nõuetekohase mõõtevahendiga ja võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata. Sellisel juhul toimub võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta korterelamu kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest.
4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt lõpetada korteriomandi kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima hakkamise hetkest. Võrguettevõtja teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest ning uue ühise võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette.
5. Tarbitud gaasi koguse arvestamine
5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise, peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru toimimise võrgueeskirjale.
5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul võimalikult liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud nõuetele ettevalmistatud kohta mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja liitumispunkti vahel ei tohi olla mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud võrgulepingu alusel tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist.
5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise kaugloetava arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti kaugloetava arvestiga juhul, kui võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult mõistlik.
5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamine on vajalik, lepitakse eritingimustes kokku, et klient tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma võrguettevõtja nõusolekuta katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24 järjestikust tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada pikemaks ajaks, siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama.
5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda võimaldama vastavalt punktile 3.16. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi tegevusest või tegevusetusest.
5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse. Klient on kohustatud võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu moonutamisest.
5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud tingimustele.
5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) tehakse kindlaks arvelduse aluseks oleva mõõtevahendiga. Arvelduse aluseks olevaks mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle puudumisel gaasiarvesti, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
5.9. Arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus on vastava arvestusperioodi bilansiperioodide gaasi koguste summa, kusjuures:
5.9.1. kaugloetava arvestiga varustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus määratakse kaugloetava arvestiga;
5.9.2. kaugloetava arvestiga mittevarustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus arvutatakse, korrutades kogu arvestusperioodi gaasi koguse antud mõõtepunktis vastaval bilansiperioodil kogu kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi koguse osakaaluga kogu arvestusperioodi kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi kogusest. Kaugloetava arvestiga mittevarustatud mõõtepunktide igakuine gaasi koguste osakaal bilansiperioodide kaupa avaldatakse pärast arvestusperioodi lõppu võrguettevõtja veebilehel (https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/).
5.10. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) teisendatakse kilovatt-tundideks (kWh) vastavalt gaasituru toimimise võrgueeskirja §-s 21 sätestatud metoodikale gaasikoguse ja gaasi ülemise kütteväärtuse korrutis:
E = Hs x V, kus:
E – gaasikogus energiaühikutena kilovatt-tundides;
Hs – gaasi ülemine kütteväärtus leppetingimustel bilansiperioodil kilovatt-tundides kuupmeetri kohta.
Bilansiperioodide ülemised kütteväärtused on leitavad võrguettevõtja veebilehel (https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/) pärast arvestusperioodi lõppu;
V – mõõdetud gaasikogus bilansiperioodil kuupmeetrites.
Gaasi koguse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka võrguettevõtja veebilehel (https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/2024/12/energiauhikutesse-teisendamise-naide-1.pdf).
5.11. Kliendil on õigus pääseda ligi kliendipaigaldise tarbimisandmetele võrguettevõtja veebilehe vahendusel ning kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise tarbimisandmed kliendile õigusaktides sätestatud korras. Kliendil on õigus saada temaga seotud mõõtepunktide andmeid ka AS Elering andmevahetusplatvormilt (https://gaasiandmeladu.elering.ee/).
5.12. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud nõudmisel ja kui mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel:
5.12.1. arvestusperioodi lõpul;
5.12.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval.
5.13. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt:
5.13.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel;
5.13.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik;
5.13.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik.
5.14. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi poolt arvestusperioodi
26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani teatatud mõõtevahendi näitu.
5.15. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada kliendi mõõtevahendi näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse esitama enne mõõtevahendi näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse.
5.16. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest.
5.17. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel korrigeerib võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi kogusele järgmiselt:
5.17.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu, aktsiisi ja varumakse eest tasutud summade ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt tasutud ettemaksuks;
5.17.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse näitude vahe täies ulatuses viimasel kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks.
6. Erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus
6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on kõik korteriomandid varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja mõõtevahendi võimalikult lähedale korterelamu liitumispunktile ning sellega mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu kliendipaigaldisse sisenenud gaasi kogus kokku.
6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud tingimustele mittevastavate korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks vajalik mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi paigaldamiseni antud korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud keskmine kalendrikuu kogus. Aastane tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas eelneva 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest:
6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav, lahutatakse korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud gaasi kogusest mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi kogused ja saadud vahe jagatakse mõõtevahendita korteriomandite vahel proportsionaalselt korteriomandite pindalaga;
6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole mõõdetud, lähtutakse aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi kogusest.
7. Võrgutasu ja muud võrguteenusega seotud tasud
7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja muud võrgulepingus ettenähtud tasud. Lisaks on Klient kohustatud võrguettevõtjale tasuma kõik õigusaktidest tulenevad maksud ja tasud, sh lepingu kehtivuse ajal lisanduvad maksud ja tasud, mida võrguettevõtja on kohustatud võrgu kaudu edastatud gaasi eest koguma või tasuma. Tüüptingimuste kehtestamise hetkel on nimetatud maksudeks ja tasudeks aktsiis, varumakse ja käibemaks.
7.2. Võrgutasu komponendid on püsitasu, võimsuspõhine tasu ja tarbimispõhine tasu. Võrgutasu komponendid ja tasumäärad rakendatakse mõõtepunktile määratud hinnagrupi alusel vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastatud võrgutasu hindadele.
7.2.1. Püsitasu rakendatakse mõõtepunktile hinnagrupi ja kehtiva püsitasu hinna alusel ning see kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata sellest, kas klient arvestusperioodil gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub püsitasu tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise võimalus säilib.
7.2.2. Võimsuspõhine tasu arvutatakse arvestusliku võimsuse ja vastavale hinnagrupile kehtiva võimsuspõhise hinna alusel, ning see kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata sellest, kas klient arvestusperioodil gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub võimsuspõhine tasu tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise võimalus ja arvestusliku võimsuse aluseks olev kasutusvalmidus säilivad. Hinnagrupile KODU võimsuspõhist tasu ei rakendata.
7.2.3. Tarbimispõhine tasu arvutatakse mõõtepunktis arvestusperioodil mõõdetud ja energiaühikutes (kWh) väljendatud gaasi koguse ja vastavale hinnagrupile kehtiva tarbimispõhise hinna alusel.
7.3. Kui mõõtepunkti hinnagrupi alusel rakendub mõõtepunkti püsitasu või võimsuspõhine tasu ning võrgulepingu kehtivus ei kata antud arvestusperioodi tervikuna, arvestatakse kuupõhine tasu proportsionaalselt võrgulepingu kehtivuse päevade arvuga vastavas arvestusperioodis, kusjuures päevatasu leitakse jagades kuupõhise tasu vastava kuu kalendripäevade arvuga.
7.4. Hinnagruppidesse määramisel ja võimsuspõhise tasu arvutamisel kasutatava arvestusliku võimsuse määramise alused on järgmised:
7.4.1. Arvestuslik võimsus määratakse üldjuhul mõõtepunkti hinnagrupi määramisele eelnenud kolme kalendriaasta tunnipõhiste mõõteandmete alusel. Arvestuslikuks võimsuseks on nimetatud perioodil ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.2. Uue mõõtepunkti korral, kui mõõtepunktil on tegelikud tunnipõhised mõõteandmed vähemalt 12 järjestikuse arvestusperioodi kohta, kuid vähem kui kolme kalendriaasta kohta, määrab võrguettevõtja arvestusliku võimsuse olemasolevate tunnipõhiste mõõteandmete alusel, kui need kajastavad mõõtepunkti tavapärast kasutust. Arvestuslikuks võimsuseks on vastaval perioodil ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.3. Kui punktide 7.4.1 ja 7.4.2 alusel määratud mõõtepunkti arvestuslik võimsus on väiksem kui 50% mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest, kohaldatakse arvestusliku võimsusena 50% mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest. See ei piira kliendi õigust taotleda punktis 7.11. sätestatud korras arvestusliku võimsuse või tarbimisrežiimi ülevaatamist, kui kliendi võimsusvajadus on püsivalt vähenenud.
7.4.4. Kui mõõtepunktil puuduvad punktides 7.4.1. või 7.4.2. nimetatud tunnipõhised mõõteandmed, mille alusel on võimalik määrata mõõtepunkti suurim tegelik tunnikogus, määratakse arvestuslik võimsus mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse lubatava tunnikoguse alusel. See tähendab, et võimsuspõhise tasu arvutamisel lähtutakse lepingulisest võimsusest. Selliseks olukorraks on eelkõige uue mõõtepunkti kasutuselevõtt enne punktis 7.4.2 nimetatud andmeperioodi täitumist või mõõtepunkt, kus tarbitud gaasi kogus mõõdetakse nõuetekohaselt, kuid mõõtepunktil ei ole kaugloetavat arvestit ega tunnipõhiseid mõõteandmeid. See ei piira kliendi õigust taotleda punktis 7.11 sätestatud korras arvestusliku võimsuse või tarbimisrežiimi ülevaatamist.
7.4.5. Arvestuslik võimsus määratakse täisarvuna kuupmeetrites tunnis (m³/h), jättes komakohad arvestamata. Juhul, kui arvutatud arvestuslik võimsus on väiksem kui 1, loetakse arvestuslikuks võimsuseks 1 m³/h.
7.5. Võrgutasu arvestamisel kohalduvad järgmised hinnagrupid:
Hinnagrupp
Hinnagrupi kirjeldus
ÄRI L
Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on võrdne või suurem kui 10 000 m³/h.
ÄRI M
Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus jääb vahemikku 1000 m³/h kuni 9999 m³/h (k.a).
ÄRI S
Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on väiksem kui 1000 m³/h.
KODU
Mõõtepunkt, mille kaudu tarbib gaasi klient, kes on määratud hinnagruppi KODU, s.o eraisik, korteriühistu või aiandusühistu.
SUVI
Mõõtepunkt, mille tarbimisest vähemalt 80% toimub perioodil 1. mai kuni 31. oktoober ning mis on kliendi taotluse ja tarbimisandmete analüüsi alusel loetud hooajaliseks.
7.6. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi punktis 7.5. nimetatud hinnagruppide seast, lähtudes kliendi liigist, tarbimisprofiilist, võimsusvajadusest, hooajalisusest ja muudest objektiivsetest asjaoludest. Kliendil ei ole õigust valida hinnagruppi, välja arvatud juhul, kui käesolevates tüüptingimustes on ette nähtud hinnagrupi määramine või ümbermääramine kliendi taotluse alusel.
7.6.1. Hinnagrupp määratakse mõõtepunktipõhiselt. Ühel kliendil võib olla mitu mõõtepunkti, mis kuuluvad erinevatesse hinnagruppidesse.
7.6.2. Võrgulepingu eritingimustes märgitakse lepingu sõlmimise ajal kehtiv hinnagrupp informatiivsena ning hinnagrupi edaspidine määramine toimub käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras ega eelda võrgulepingu eritingimuste muutmist.
7.6.3. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse kalendriaasta kohta üldjuhul iga aasta jaanuaris. Võrguettevõtja teeb kalendriaastaks mõõtepunktile määratud hinnagrupi ja selle määramise aluseks olevad andmed kliendile teatavaks jaanuaris esitataval arvel ning kättesaadavaks iseteeninduses. Aasta alguses määratud hinnagrupp ja arvestuslik võimsus kehtivad vastava kalendriaasta aprilli algusest kuni järgmise kalendriaasta märtsi lõpuni, kui käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.7. Kui hinnagrupi või arvestusliku võimsuse määramise aluseks olevad asjaolud muutuvad, sealhulgas muutub kliendi liik, mõõtepunkti tarbimisrežiim, mõõtesüsteem või tarbimise hooajalisus, on võrguettevõtjal õigus määrata mõõtepunkti hinnagrupp või arvestuslik võimsus jooksva kalendriaasta kestel ümber. Võrguettevõtja teavitab klienti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramisest ja selle aluseks olevatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Teates märgitakse vähemalt uus hinnagrupp või arvestuslik võimsus, muudatuse jõustumise aeg ning kliendi õigus esitada vastuväiteid punktis 7.8 sätestatud korras. Hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine jõustub teavitamisele järgneva arvestusperioodi algusest, kui pooled ei ole kokku leppinud hilisemat jõustumise aega või käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.8. Klient võib esitada hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise kohta põhjendatud vastuväited 30 kalendripäeva jooksul hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise teate saamisest arvates. Võrguettevõtja vaatab tähtajaks esitatud vastuväited läbi 30 kalendripäeva jooksul nende saamisest arvates. Kui vastuväidete läbivaatamisel selgub, et hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine ei olnud põhjendatud või oleks tulnud määrata teisiti, määrab võrguettevõtja õige hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ning teeb võrgutasu ümberarvestuse vastavas ulatuses. Enammakstud summa tasaarvestatakse üldjuhul järgmistel arvetel ning tasumata jäänud summa lisatakse järgmisele arvele.
7.9. Kui sama kliendi sama kliendipaigaldist või kliendiks oleva teise võrguettevõtja sama võrku varustatakse tehnilistel põhjustel mitme mõõtepunkti kaudu ning nende mõõtepunktide kaudu edastatud gaas suunatakse ühte funktsionaalselt seotud kliendipaigaldisse või võrku, lähtutakse nende mõõtepunktide suhtes kohaldatava hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse määramisel nende mõõtepunktide summaarsetest andmetest .
7.10. SUVI hinnagruppi määratakse mõõtepunkt kliendi taotluse alusel, kui mõõtepunkti tegelikud tarbimisandmed kinnitavad, et mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele. Võrguettevõtjal on õigus jätta taotlus rahuldamata, kui tarbimisandmete analüüsi põhjal ei vasta mõõtepunkt SUVI hinnagrupi tingimustele. SUVI hinnagrupi kohaldamine ei eelda kliendilt igal aastal uue taotluse esitamist ning seda kohaldatakse seni, kuni mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele või klient taotleb hinnagrupi ümbermääramist. Kui mõõtepunkt ei vasta SUVI hinnagrupi tingimustele, määrab võrguettevõtja mõõtepunkti hinnagrupi üldises korras.
7.11. Klient võib põhjendatud juhul taotleda mõõtepunkti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ülevaatamist, sealhulgas juhul, kui mõõtepunkti võimsusvajadus on püsivalt vähenenud. Võrguettevõtja hindab taotlust kliendi esitatud andmete, mõõtepunkti tarbimisandmete, tarbimisprofiili, võimsusvajaduse, hooajalisuse, tehniliste tingimuste ja muude objektiivsete asjaolude alusel. Võrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt taotluse hindamiseks vajalikke täiendavaid andmeid ja dokumente. Võrguettevõtja hindab taotluse põhjendatust 30 kalendripäeva jooksul arvates kõigi taotluse hindamiseks vajalike andmete saamisest. Kui taotluses toodud ja võrguettevõtja poolt tuvastatud asjaolude põhjal on hinnagrupi või arvestusliku võimsuse muutmine põhjendatud, muudetakse mõõtepunkti hinnagruppi, arvestuslikku võimsust või tarbimisrežiimi käesolevate tüüptingimuste punktis 7.7 sätestatud korras. Kui võrguettevõtja hinnangul ei ole taotlus põhjendatud, siis edastab võrguettevõtja eelpool nimetatud tähtaja jooksul kliendile põhjendatud keeldumise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.12. Käesolevate tüüptingimuste punktides 3.10.2, 3.11.4 ja 10.17.1 sätestatud juhtudel on võrguettevõtjal õigus teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus, arvestades alljärgnevat:
7.12.1. Võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus ei ole leppetrahv ega eraldi tasu, vaid Konkurentsiameti kooskõlastatud võimsuspõhise tasu kohaldamise erijuht, mida võib rakendada üksnes juhul, kui objektiivsete asjaolude põhjal on ilmselge, et võrguühenduse kasutamise taastamisele eelnenud võrgulepingu lõpetamine või tarbimisrežiimi vähendamine teostati kliendi poolt võimsuspõhise tasu vältimise eesmärgil.
7.12.2. Korrigeerivat arvestust ei kohaldata KODU hinnagrupile ega tavapärasele omanikuvahetusele, kui asjaoludest ei nähtu võimsuspõhise tasu vältimise eesmärk.
7.12.3. Võimsuspõhise tasu korrigeeriva arvestuse korral arvutatakse tasumisele kuuluv võimsuspõhine tasu korrigeeriva arvestuse tegemise kuupäevale eelnenud kuni 12 kuu eest, lähtudes korrigeeriva arvestuse aluseks olevast arvestuslikust võimsusest ja kooskõlastatud võimsuspõhisest hinnast. Võrguühenduse kasutamise taastamise korral on korrigeeriva arvestuse aluseks uuesti sõlmitud võrgulepingu alusel mõõtepunktile määratud arvestuslik võimsus. Kui korrigeeriv arvestus tehakse seoses mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse lubatud tunnikoguse suurendamisega või kokku lepitud maksimaalse lubatud tunnikoguse ületamisega, on korrigeeriva arvestuse aluseks vastavalt kas suurendatud või tegelikult kasutatud maksimaalne tunnikogus.
7.12.4. Korrigeeriva arvestuse tulemusel ei või kliendilt nõuda sama perioodi eest võimsuspõhist tasu ulatuses, milles see on juba tasutud, st arvutatud summast arvatakse maha sama mõõtepunkti või sama asukoha võrguühenduse eest sama perioodi kohta juba tasutud võimsuspõhise tasu summad. Korrigeerivat arvestust ei tehta ulatuses, milles võrguühenduse kasutamise võimalus või asjaomane võimsus ei ole säilinud või see on antud kasutusse teisele kliendile.
8. Arveldamine
8.1. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos nimetatud arve esitaja). Kui võrguettevõtja ja gaasimüüja on kokku leppinud ühisarve esitamises, on arve esitajaks gaasimüüja, kellele loovutab võrguettevõtja võrgulepingust tulenevad nõuded kliendi vastu iga arvestusperioodi lõikes. Võrguettevõtja avalikustab oma veebilehel info arve esitaja kohta, sh andmed gaasimüüjate kohta, kellega on sõlmitud kokkulepe ühisarve esitamiseks.
8.2. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui võrgutasu koosneb mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu komponendid eraldi.
8.3. Tarbitud gaasi kogused väljendatakse arvel kilovatt-tundides (kWh) ja kuupmeetrites (m³).
8.4. Võrguettevõtja esitab arvel mõõtepunkti läbinud gaasi koguse kuu keskmise kaalutud ülemise kütteväärtuse (kWh/m³). Kliendipaigaldise keskmine kaalutud ülemine kütteväärtus arvutatakse selliselt, et arvestusperioodil tarbitud kogus kilovatt-tundides (kWh) jagatakse arvestusperioodil tarbitud kogusega kuupmeetrites (m³). Gaasi koguse energiaühikutesse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka võrguettevõtja veebilehel (https://www.elenger.ee/wp-content/uploads/energiauhikutesse-teisendamise-naide.pdf).
8.5. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval, kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
8.6. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui arve summa on väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on arve esitajal õigus jätta arve esitamata ning lisada nimetatud summa järgmisele väljastatavale arvele, kui klient sellega nõustub.
8.7. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud ning muud võrgulepingust tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on üldjuhul arve esitamise kuu 21. kuupäev, kui arve esitaja ei ole kliendiga kokku leppinud teisiti.
8.8. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja arvelduskontole.
8.9. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks rahalisele põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks sissenõudmiskulud ja viivis ning seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem sissenõutavaks muutunud nõuet.
8.10. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat enne maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli tulemustest 10 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient tasumata summa koos viivisega.
8.11. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. Võrgulepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab arve esitaja kliendile ettemakstu 3 tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates.
8.12. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui:
8.12.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes teisest võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
8.12.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või selle plommide ning taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse tulemusel;
8.12.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti-, saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude asjaolude alusel on võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida võrgulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt.
8.13. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme arvestusperioodi võrgutasu ning õigusaktidest tulenevate maksude ja tasude ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi alusel. Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu hoida kuni arve esitaja ja kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel võlgnevuse puudumisel või juhul, kui klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi korrektselt täitnud ja on esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja tagatistasu 3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates.
9. Gaasivarustuse katkestamine
9.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist.
9.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine ette teatamata, kui:
9.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond;
9.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult.
9.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine, teatades sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui:
9.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid;
9.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud kahju;
9.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või maagaasiseaduses sätestatud tingimusi;
9.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel.
9.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi juhtumeid:
9.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3 korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
9.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude saamisest;
9.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.16 ligipääsu kliendi omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele selle kontrollimiseks või asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks, kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde tegemiseks või mõõtevahendi näitude kontrollimiseks;
9.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu;
9.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud tarbimisrežiimi tingimustega.
9.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega isik.
9.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil võrgutoimingu teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku võrgutoimingu või väljastab kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused. Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti edastamise võrguettevõtjale 5 tööpäeva jooksul.
9.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu teostamisel tasub klient võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.
9.8. Gaasivarustuse katkestamine maagaasiseaduse § 26 alusel ei vabasta klienti katkestamise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasude maksmise kohustusest. Võrgulepingu alusel kohaldatavad kuupõhised tasud, sealhulgas püsitasu ja võimsuspõhine tasu, kuuluvad gaasivarustuse sellise katkestuse ajal tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ja võrguühenduse valmisolek säilib.
9.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, klient on täitnud gaasivarustuse taastamise eelduseks olevad kohustused ning klient on tasunud kõik võrgulepingust, või õigusaktidest tulenevad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused.
10. Võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine
10.1. Võrguleping jõustub kolmandal tööpäeval pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
10.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud võrgulepingust taganeda põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul. Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise päevast. Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui kliendi soovil algas võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud taganemistähtaja jooksul, kohustub klient taganemisavalduse esitamisel võimaldama võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 10.12 ja 10.13 nimetatud võrgulepingu lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja muud võrguteenuse osutamisega seotud tasud kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni osutatud võrguteenuse eest.
10.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses ettenähtud alustel. Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis.
10.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, millega muudetakse liitumispunkti või mõõtepunkti asukohta või tarbimisrežiimi, siis pärast liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel.
10.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad gaasituru korraldus, üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti kui esinevad muud olulised asjaolud. Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab klienti tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest.
10.6. Võrguleping lõpeb:
10.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel;
10.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel;
10.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud juriidilise isiku õigusjärglasele;
10.6.4. õigusaktis ettenähtud muudel alustel.
10.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes päris kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus vormistada võrguleping ümber pärija nimele, teavitades sellest pärijat.
10.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 1 kuu ette.
10.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient esitab võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku avaldusega võrgulepingu sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval, kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik.
10.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui:
10.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu selle aja jooksul kõrvaldanud;
10.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul ning seetõttu ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist;
10.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks õiguslik alus;
10.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole mõistliku aja jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada;
10.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus.
10.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega, teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Punktis 10.10.2 nimetatud juhul teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 10.10.3 nimetatud juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
10.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse gaasivarustus hiljemalt võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt punktile 10.9.
10.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada võrgutoimingut, kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti kohustub klient tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik tasumata maksed.
10.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal teostada toiminguid vastavalt punktile 10.13, siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist.
10.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi lõppnäiduks:
10.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit;
10.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on varasemalt katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu lõppemisel teostada mõõtevahendi ülevaatust ning mõõtevahendi näidu fikseerimist;
10.15.3. punktis 10.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses toodud korras teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata vastavalt punktile 10.12;
10.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist, kui mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes punktides toodud korras.
10.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse säilimist.
10.17. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine uue võrgulepingu sõlmimisega, kui olemasolev võrguühendus on säilinud, selle kasutamine on tehniliselt võimalik ning taotletava võrguteenuse osutamine ei eelda uue võrguühenduse rajamist, olemasoleva võrguühenduse või võrgu ümberehitamist, võrgu tugevdamist ega võrgu läbilaskevõime või võimsuse suurendamist. Sellisel juhul taastatakse gaasivarustus pärast võrgulepingu sõlmimist, gaasivarustuse taastamise eelduste täitmist ning vajalike võrgutoimingute tegemist. Muudel juhtudel toimub võrguühenduse taastamine võrguettevõtjaga sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel.
10.17.1. Olukorda, kus äriklient või temaga seotud isik taotleb samas asukohas võrguühenduse kasutamise taastamist 12 kuu jooksul võrgulepingu lõppemisest arvates ja olemasoleva võrguühenduse kasutamise võimalus on säilinud ning gaasi kasutatakse samal eesmärgil (näiteks toidu valmistamiseks, kütmiseks, tehnoloogiliseks vajaduseks), käsitletakse alati uue võrgulepingu sõlmimisena, mitte liitumislepingu sõlmimisena. Sellisel juhul on võrguettevõtjal õigus võrgulepingu sõlmimisel teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus punktis 7.12 sätestatud tingimustel ning taotleja on kohustatud tasuma selle alusel määratud võimsuspõhise tasu. Võrguettevõtja taastab gaasivarustuse pärast võrgulepingus ja õigusaktides sätestatud taastamise eelduste täitmist ning korrigeeriva arvestuse alusel määratud võimsuspõhise tasu ja muude asjakohaste tasude tasumist. Ärikliendiga seotud isikuks loetakse ärikliendiga samasse kontserni kuuluv isik või sama tegeliku kasusaaja kontrolli all olev isik üksnes juhul, kui vastav seos on tuvastatav objektiivselt kontrollitavate ja võrguettevõtjale seaduslikult kättesaadavate andmete alusel, eelkõige äriregistri andmete, tegelike kasusaajate andmete, majandusaasta aruande, kliendi või taotleja esitatud andmete või sama asukoha võrguühenduse kasutamisega seotud lepinguliste andmete põhjal.
10.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast võrgulepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.
11. Poolte vastutus
11.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise (kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha.
11.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
11.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav vääramatu jõu asjaoludega.
11.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
11.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada.
11.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju, kuid mitte rohkem kui 25% kliendipaigaldise 12 kuu võrgutasu summast. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse esitamisest.
11.7. Kliendi poolt punktis 3.14 või 5.4 toodud kohustuse rikkumise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
11.8. Kliendi poolt punktis 3.16 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 9 kehtestatud alustel ja korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise kohta.
11.9. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
11.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või kliendi poolt punkti 3.16 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda kliendilt selleks tehtud kulutuste hüvitamist.
12. Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine
12.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
12.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja võrgulepingu ning arvestades väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga.
12.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui pretensioonile vastamine eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt kuu aja jooksul peale pretensiooni saamist.
12.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse Konkurentsiametile.
12.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, pöördutakse vaidluste lahendamiseks kliendi elu- või asukohajärgsesse maakohtusse. Kui klient asub pärast võrgulepingu sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui kliendi tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud kohtualluvusele.
13. Teavitamine
13.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi.
13.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade, eelkõige rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
13.3. Võrguettevõtja teavitab kliente hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel.
13.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel või elektrooniliselt.
13.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14 kalendripäeva jooksul. Kui võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt teatatud kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse ka vastava informatsiooni avaldamist veebilehel.
Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad võrgulepingu täitmist.
14. Isikuandmete töötlemine
14.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete kasutamise põhimõtetega, mis on kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel.
14.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta (nimi, isikukood, kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas maksehäireregistris, võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks infot muul sarnasel eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3 aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest.
Kooskõlastatud Konkurentsiameti
otsusega nr _____________,
__________
AS Gaasivõrk võrgulepingu tüüptingimused Kehtiv alates ___________
1. Üldsätted
1.1. Gaasi võrguteenuse osutamise tüüptingimused (edaspidi tüüptingimused) reguleerivad gaasi
võrguteenuse osutamist AS Gaasivõrk (edaspidi võrguettevõtja) poolt tema võrgupiirkondades asuvatele
klientidele. Tüüptingimused ei reguleeri suhteid, mis tekivad gaasi sisenemisel võrguettevõtjale kuuluvasse
võrku.
1.2. Võrguteenuse osutamiseks sõlmivad klient ja võrguettevõtja gaasi võrguteenuse osutamise lepingu
(edaspidi võrguleping), mis koosneb käesolevatest tüüptingimustest, poolte poolt allkirjastatud
eritingimustest (edaspidi eritingimused), nende lisadest ning võrguettevõtja kehtestatud hinnakirjast,
sõltumata sellest, kas hinnakiri on võrgulepingule lisatud.
1.3. Tüüptingimused kohalduvad kõikidele sõlmitavatele võrgulepingutele ja varem sõlmitud võrguteenust
käsitlevatele kokkulepetele sõltumata sellest, kas tüüptingimused on eritingimustele lisatud või mitte.
1.4. Võrguettevõtja võib võrgulepingus ettenähtud kohustusi täita ise või kasutada kohustuste täitmiseks
kolmandaid isikuid. Võrguettevõtja nimetatud isik on volitatud täitma võrguettevõtja kohustusi ja õigusi
enda nimel ja arvel. Võrgulepingu sõlmimisega on klient kinnitanud oma nõusolekut selliseks
võrguettevõtja kohustuste ja õiguste üleandmiseks ning valmisolekut vastutada oma kohustuste täitmise
eest kas võrguettevõtja või tema nimetatud kolmanda isiku ees.
2. Mõisted
2.1. Võrgulepingus kasutatakse mõisteid eelkõige maagaasiseaduses ja selle alusel antud määrustes,
mõõteseaduses ning seadme ohutuse seaduses sätestatud tähenduses, õigusaktides puuduvaid või
täiendamist või selgitamist vajavaid mõisteid kasutatakse järgnevas tähenduses:
2.1.1. andmevahetusplatvorm on maagaasiseaduse § 10² alusel loodud digitaalne keskkond turuosaliste vahel andmete vahetamiseks;
2.1.2. arvestuslik võimsus on hinnagrupi määramisel ja võimsuspõhise tasu arvestamisel kasutatav mõõtepunkti tunnikogus (m³/h), mis määratakse käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras;
2.1.3. arvestusperiood on ajavahemik, mis algab kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise kalendrikuu esimese päeva hommikul kell 7.00 Eesti vööndiaja järgi;
2.1.4. bilansiperiood on 24-tunnine periood, mis algab hommikul kell 7.00 ja lõpeb järgmise päeva hommikul kell 7.00;
2.1.5. gaas on igasugune jaotusvõrgu kaudu edastatav gaas, sh maagaas, biometaan, biomassist saadav gaas ja muud liiki gaas, kui see vastab gaasi kvaliteedinõuetele ning seda saab tehniliselt ja ohutult sisestada jaotusvõrku ning selle kaudu edastada;
2.1.6. gaasi rõhk on gaasitorustikus oleva gaasi absoluutse rõhu ja õhurõhu vahe;
2.1.7. gaasituru toimimise võrgueeskiri on maagaasiseaduse § 10² lg 7 ja § 24 lg 1² alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/129072017006?leiaKehtiv);
2.1.8. hinnagrupp on kriteeriumite kogum, mille alusel määratakse mõõtepunktile kohaldatavad võrgutasu komponendid ja tasumäärad;
2.1.9. kaugloetav arvesti on mõõtevahend, mis võimaldab mõõteandmete automaatset edastamist võrguettevõtja andmebaasi;
2.1.10. klient on isik, kelle tarbijapaigaldis või võrk on ühendatud võrguettevõtjale kuuluva võrguga ja kes on sõlminud võrguteenuse osutamise lepingu võrguettevõtjaga. Käesolevates tüüptingimustes eristatakse järgmisi kliendi liike:
• KODU hinnagrupi klient on klient, kelle mõõtepunkt määratakse hinnagruppi KODU, s.o
eraisik, korteriühistu või aiandusühistu;
• äriklient on ÄRI hinnagrupi klient, kelle mõõtepunkti ei määrata KODU hinnagruppi.
2.1.11. korterelamu on elamu, milles on kaks või enam korteriomandit;
2.1.12. leppekoguse mõõtur on gaasiarvestiga ühilduv mõõtevahend, mis automaatselt teisendab mõõtetingimustel mõõdetud gaasi koguse leppetingimustele vastavaks gaasi koguseks;
2.1.13. leppetingimused on gaasi absoluutne rõhk 101,325 kilopaskalit (1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi;
2.1.14. liitumispunkt on võrguettevõtjale kuuluva võrgu ja kliendipaigaldise ühenduskoht;
2.1.15. mõõteandmed on mõõtevahendi näidud vastava perioodi alguses ja lõpus ning näitude vahena esitatud mõõdetud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) ja gaasituru toimimise võrgueeskirja kohaselt teisendatud gaasi kogus energiaühikutena kilovatt-tundides (kWh);
2.1.16. mõõtepunkt on koht gaasitorustikul, kus mõõdetakse toru ristlõiget läbivat gaasi kogust;
2.1.17. mõõtevahend on gaasiarvesti, leppekoguse mõõtur või muu seade, mida kasutatakse üksi või koos ühe või mitme lisaseadmega mõõtepunkti läbiva gaasi koguse mõõtmiseks ja esitamiseks;
2.1.18. mõõtevahendi näit on punktis 5.8 nimetatud mõõtevahendilt loetav gaasi koguse, kui mõõtesuuruse, arvväärtus kuupmeetrites (m³);
2.1.19. kliendipaigaldis on ühel või mitmel kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal omavahel ühendatud gaasitorustike talitluslik kogum kliendi varustamiseks gaasiga, või teise võrguettevõtja võrk;
2.1.20. püsitasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti suhtes kuupõhiselt;
2.1.21. tarbimispõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunktis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguse suhtes;
2.1.22. tarbimisrežiim on võrguettevõtja ja kliendi vahel kokku lepitud gaasi tarbimise tehnilised parameetrid, sh rõhk ning lubatud tunnikogus kuupmeetrites (m³/h) ja mõõtevahendi valiku seisukohalt oluline mõõtevahemik;
2.1.23. võimsuspõhine tasu on võrgutasu komponent, mida kohaldatakse mõõtepunkti arvestusliku võimsuse suhtes kuupõhiselt;
2.1.24. võrguettevõtja veebileht on võrguettevõtja interneti kodulehekülg aadressil www.gaasivork.ee;
2.1.25. võrgutoiming on toiming gaasivarustuse või võrguühenduse katkestamiseks või taastamiseks;
2.1.26. ühisarve on võrguteenuse, aktsiisi, varumakse ja müüdud gaasi eest gaasimüüja poolt koostatav ja kliendile esitatav ühine arve;
2.1.27. võrguühendus on võrguettevõtja poolt loodud võimalus gaasi jaotamiseks võrgust kliendipaigaldisse;
2.1.28. võrgutasu on võrguteenuse osutamise eest makstav tasu, mille koosseis, arvestamise alused ja hinnad on sätestatud hinnakirjas ning käesolevates tüüptingimustes
3. Võrguteenuse osutamine ja kvaliteet
3.1. Võrguteenuse sisuks on võrguettevõtja poolt võrguettevõtjale kuuluva võrgu kaudu gaasi jaotamine, gaasi
tarbimiseks vajaliku püsiva võrguühenduse kindlustamine ning võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmine
ja mõõteandmete ning muude õigusaktides ettenähtud andmete andmevahetusplatvormile esitamine.
3.2. Võrguteenuse osutamine ei hõlma gaasi müüki kliendile. Gaasi ostmiseks peab klient sõlmima
müügilepingu gaasimüüjaga. Gaasi müük toimub vastavalt gaasimüüja poolt kehtestatud tingimustele. Kui
kliendil ei ole kehtivat gaasimüügilepingut, siis loetakse antud perioodil kliendi poolt tarbitud gaasimüüjaks
võrguettevõtja nimetatud gaasimüüja. AS Gaasivõrk nimetatud gaasimüüjaks on AS Elenger Grupp.
3.3. Võrguettevõtja osutab kliendile võrguteenust õigusaktides, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppes ning võrgulepingus sätestatud tingimustel ja kvaliteediga. Gaasi kvaliteedinäitajad, sh
ülemine kütteväärtus, määratakse leppetingimustel, milles gaasi absoluutne rõhk on 101,325 kilopaskalit
(1,01325 baari) ja gaasi temperatuur 20 Celsiuse kraadi.
3.4. Võrguettevõtja jaotab lõhnastatud gaasi.
3.5. Võrguettevõtja avaldab veebilehel hiljemalt iga kuu kolmandal tööpäeval eelmisel kuul võrguettevõtjale
kuuluva võrgu kaudu edastatud gaasi kaalutud keskmise koostise ning alumise ja ülemise kütteväärtuse.
3.6. Kliendi gaasivarustust võib piirata või gaasivarustuse katkestada maagaasiseaduses ja muudes
õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Võrguettevõtja tagab, et ühekordse katkestuse kestus ja
katkestuste summaarne kestus aastas ei ületa õigusaktides sätestatud aega. Katkestuse kestust
hakatakse arvestama ajast, mil võrguettevõtja sai teada või pidi teada saama katkestusest tema võrgus ja
katkestuse kestuse arvestus lõpeb ajal, mil kliendipaigaldise gaasivarustus on taastatud. Käesolevas
punktis nimetatud katkestuste hulka ei arvata katkestusi, mis on teostatud punktide 9.2 ja 9.3 alusel või
poolte kokkuleppel. Võrguettevõtja ei vastuta gaasi ülekandeteenuse osutajast tingitud gaasivarustuse
katkestuse eest ega hüvita sellest tulenevat kahju ega kulutusi, välja arvatud juhul, kui ülekandeteenuse
osutaja tegevus või korraldused on olnud õigusvastased.
3.7. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine toimub liitumispunktis, kui pooled ei ole eritingimustes
kokku leppinud teisiti. Võrguettevõtja ei vastuta kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest. Kui ühe
kliendipaigaldise kaudu on gaasivarustus tagatud samaaegselt mitmele kliendile, siis toimub nendele
klientidele gaasi üleandmine ühise kliendipaigaldise liitumispunktis.
3.8. Liitumispunkti asukoht on määratletud võrgulepingu eritingimustes või liitumislepingus. Kui poolte vahel
puudub kirjalik kokkulepe liitumispunkti asukoha kohta, siis asub liitumispunkt võrguettevõtjale kuuluva
gaasitorustiku ja kliendi kinnisasja piiri lõikumise kohas. Kui võrguettevõtjale kuuluv gaasitoru läbib kliendi
kinnisasja piiratud asjaõiguse või seadusest tuleneva talumiskohustuse alusel, asub liitumispunkt punktis,
kus võrguettevõtja võrgust hargneb kliendipaigaldist gaasiga varustav torustik.
3.9. Tarbimisrežiim on määratletud võrgulepingu eritingimustes, liitumislepingus või tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppes. Kui poolte vahel puudub kokkulepe tarbimisrežiimi kohta, lähtutakse tegelikust gaasi
tarbimisest ja olemasoleva mõõtevahendi mõõtepiirkonnast.
3.10. Klient kohustub tagama gaasi tarbimise vastavalt kokku lepitud tarbimisrežiimile. Kui klient soovib muuta
tarbimisrežiimi, sõlmivad pooled tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe, milles lepitakse kokku
tarbimisrežiimi muutmise tingimused ning sellega kaasnevate kulude hüvitamine. Tarbimisrežiimi
muutmise taotluse korral on võrguettevõtjal õigus:
3.10.1. keelduda tarbimisrežiimi muutmisest, kui kliendi tarbimisrežiimi mõjutavad asjaolud ei ole
muutunud viisil, mis annaks põhjendatud aluse tarbimisrežiimi muutmiseks;
3.10.2. kohaldada võimsuspõhise tasu korrigeerivat arvestust käesolevate tüüptingimuste punktis 7.12
sätestatud korras, kui kliendi taotlusel suurendatakse mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset
lubatud tunnikogust ning sellele eelnenud 12 kuu jooksul on sama kliendi taotlusel vähendatud
mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalset lubatud tunnikogust.
3.11. Kui klient tarbib gaasi lepingu kohasest tarbimisrežiimist oluliselt erinevalt, on võrguettevõtjal õigus eraldi
või koos:
3.11.1. nõuda kliendilt oma tarbimise lepinguga kooskõlla viimist või tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppe sõlmimist;
3.11.2. nõuda kliendilt tarbimisrežiimi rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju, sh rikkumise
tagajärgede kõrvaldamiseks vajalike põhjendatud kulude ja mõõtmata jäänud gaasi kulu
hüvitamist seaduses ja võrgulepingus sätestatud alustel ja korras;
3.11.3. gaasivarustus katkestada MGS § 26 lg 3 p-s 1 sätestatud juhul ja korras;
3.11.4. teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus vastavalt tüüptingimuste punktile 7.12, kui kliendi
taotlusel on tarbimisrežiimi rikkumisele eelneva 12 kuu jooksul sõlmitud tarbimisrežiimi muutmise
kokkuleppe tarbimisrežiimi vähendamiseks.
3.12. Kui kliendi tegelik gaasi tarbimine erineb korduvalt mõõtepunktis määratud tarbimisrežiimist ning klient ei
vii oma tarbimist lepinguga kooskõlla ega algata tarbimisrežiimi muutmist võrguettevõtja poolt antud
täiendava tähtaja jooksul, mis üldjuhul ei või olla lühem kui 30 kalendripäeva, on võrguettevõtjal õigus
ühepoolselt muuta mõõtepunkti tarbimisrežiimi vastavalt kliendi tegelikule tarbimisele, lähtudes
mõõteandmetest. Võrguettevõtja teavitab klienti tarbimisrežiimi muutmisest ja selle aluseks olevatest
asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sellisel juhul on kliendil kohustus tasuda
võrguettevõtjale tarbimisrežiimi muutmise menetlustasu vastavalt kehtivale hinnakirjale ning hüvitada
tarbimisrežiimi muutmisega seotud kulud.
3.13. Pooled tagavad, et nende omandis või valduses olevad gaasipaigaldised vastavad õigusaktidele,
standarditele ja eeskirjadele, sh kohustub klient tagama, et kliendipaigaldis ei halvendaks teise kliendi
gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu tehnilisi parameetreid. Võrguettevõtja vastutab ja
tagab temale kuuluva võrgu korrasoleku, hooldamise ja nõuetele vastavuse kuni liitumispunktini. Klient
vastutab ja tagab kliendipaigaldise korrasoleku, hooldamise ja selle nõuetele vastavuse alates
liitumispunktist.
3.14. Klient on kohustatud tema hoones või kinnistul asuvaid võrguteenuse osutamiseks ja gaasi koguse
mõõtmiseks vajalikke seadmeid (sh gaasirõhu reguleerimise seade, võrgu ning kliendipaigaldise vaheline
sulgeseade, mõõtevahend) valdama heaperemehelikult ja tagama nende puutumatuse, järgides
muuhulgas võrguettevõtja juhiseid ning võtma kasutusele mõistlikke meetmeid, et mitte ohustada
seadmete säilimist ja rikkumatust.
3.15. Klient on kohustatud teatama võrguettevõtjale viivitamatult punktis 3.14 nimetatud seadmete kahjustustest,
kaotsiminekust, puudumisest või hävimisest, samuti mõõtevahendi vigastustest ja näitude mõjutamisest
või moonutamisest.
3.16. Klient on kohustatud tagama võrguettevõtjale punktis 3.14 nimetatud seadmetele ligipääsu gaasi koguse
korrektse mõõtmise tagamiseks ja muude võrguteenuse osutamisega seotud toimingute tegemiseks, sh
võrgutoimingute teostamiseks, mõõtevahendi seisukorra hindamiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks.
Klient on kohustatud seadmetele ligipääsu tagama võrguettevõtja poolt soovitud ajal, millest võrguettevõtja
teatab ette vähemalt 7 kalendripäeva. Kontrollnäidu fikseerimise eesmärgil võib võrguettevõtja seadmetele
ligipääsu taotleda ette teatamata.
3.17. Kui kliendil puudub võimalus tagada seadmetele ligipääs võrguettevõtja poolt soovitud ajal, teavitab ta
sellest võrguettevõtjat viivitamatult ning lepib võrguettevõtjaga 7 kalendripäeva jooksul kokku uue aja, mis
üldjuhul ei või olla hilisem kui 14 kalendripäeva võrguettevõtja soovitud ajast.
3.18. Kui klient ei võimalda kokku lepitud ajal seadmetele ligipääsu ja ei ole sellest võrguettevõtjat viivitamatult
teavitanud, kohustub klient tasuma võrguettevõtjale tühisõidu tasu vastavalt kehtivale hinnakirjale.
4. Erisused võrguteenuse osutamisel korterelamutele
4.1. Võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamus toimub korterelamu liitumispunktis ning
võrguettevõtja sõlmib võrgulepingu üksnes korteriühistu kui korterelamu kliendipaigaldise eest vastutava
isikuga, välja arvatud punktis 4.2 nimetatud juhul.
4.2. Võrguettevõtja võib korteriomanike ühise sooviavalduse kohaselt sõlmida korteriomanikega eraldi
võrgulepingud üksnes juhul, kui korterelamus on kuni 10 korteriomandit, mis kõik on varustatud
nõuetekohase mõõtevahendiga ja võrguettevõtjal on võimalik iga korteriomandi gaasivarustus katkestada
korteriomandisse sisenemata ning teiste korteriomandite gaasivarustust häirimata. Sellisel juhul toimub
võrguettevõtja poolt jaotatud gaasi üleandmine korterelamu liitumispunktis ning võrguettevõtja ei vastuta
korterelamu kliendipaigaldise ega selles asuva gaasi eest.
4.3. Korteriühistuga võrgulepingu sõlmimise korral on võrguettevõtjal õigus ühepoolselt lõpetada korteriomandi
kohta eraldi sõlmitud varasemad võrgulepingud alates korteriühistuga sõlmitud võrgulepingu kehtima
hakkamise hetkest. Võrguettevõtja teavitab korteriomanikke nendega sõlmitud võrgulepingute lõppemisest
ning uue ühise võrgulepingu jõustumisest 14 kalendripäeva ette.
5. Tarbitud gaasi koguse arvestamine
5.1. Võrguettevõtja tagab võrgust tarbitava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete kogumise ja töötlemise,
peab sellekohast arvestust ning tagab andmevahetuse andmevahetusplatvormiga vastavalt gaasituru
toimimise võrgueeskirjale.
5.2. Kliendi poolt tarbitud gaasi koguse mõõtmiseks paigaldab võrguettevõtja omal kulul võimalikult
liitumispunkti lähedale ja kliendi poolt vastavalt võrguettevõtja poolt esitatud nõuetele ettevalmistatud kohta
mõõtevahendi, kui pooled pole kokku leppinud teisiti. Arvestuse aluseks oleva mõõtevahendi ja
liitumispunkti vahel ei tohi olla mõõtevahendit, millega mõõdetakse kolmanda isikuga sõlmitud
võrgulepingu alusel tarbitava gaasi kogust. Kliendi soovil mõõtevahendi asukoha ja tüübi muutmist
käsitletakse kui tarbimisrežiimi muutmist.
5.3. Võrguettevõtja tagab maagaasiseaduses ettenähtud juhtudel mõõtepunkti varustamise kaugloetava
arvestiga. Muudel juhtudel varustab võrguettevõtja mõõtepunkti kaugloetava arvestiga juhul, kui
võrguettevõtja hinnangul on kaugloetava arvesti paigaldamine tehniliselt teostatav ja majanduslikult
mõistlik.
5.4. Kui mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamine on vajalik, lepitakse eritingimustes kokku, et klient
tagab mõõtevahendi püsivalt elektrienergiaga varustamise omal kulul. Sellisel juhul ei või klient ilma
võrguettevõtja nõusolekuta katkestada mõõtevahendi elektrienergiaga varustamist kauemaks kui 24
järjestikust tundi. Kui klient soovib mõõtevahendi elektrienergiaga varustamise katkestada pikemaks ajaks,
siis peab ta selle võrguettevõtjaga eelnevalt kooskõlastama.
5.5. Võrguettevõtja tagab mõõtevahendite nõuetekohase hoolduse ja korrasoleku, kui eritingimustes ei ole
kokku lepitud teisiti. Kui mõõtevahend ei vasta seadusest tulenevatele või tehnilistele nõuetele, vahetab
võrguettevõtja mõõtevahendi nõuetele vastava mõõtevahendi vastu välja ning klient on kohustatud seda
võimaldama vastavalt punktile 3.16. Mõõtevahendi väljavahetamise kulud kannab võrguettevõtja, välja
arvatud juhul, kui mõõtevahendi hävimine või kahjustumine on tingitud kliendi tegevusest või
tegevusetusest.
5.6. Klient on kohustatud tagama mõõtevahendi ja paigaldatud plommide puutumatuse. Klient on kohustatud
võrguettevõtjale viivitamata teatama mõõtevahendi plommide kahjustustest, mõõtevahendi rikkest ja näidu
moonutamisest.
5.7. Mõõtevahendi erakorraline taatlus toimub vastavalt mõõteseaduses sätestatud tingimustele.
5.8. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) tehakse kindlaks arvelduse aluseks oleva
mõõtevahendiga. Arvelduse aluseks olevaks mõõtevahendiks on leppekoguse mõõtur ning selle
puudumisel gaasiarvesti, kui pooled ei ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
5.9. Arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus on vastava arvestusperioodi bilansiperioodide gaasi koguste
summa, kusjuures:
5.9.1. kaugloetava arvestiga varustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus määratakse
kaugloetava arvestiga;
5.9.2. kaugloetava arvestiga mittevarustatud mõõtepunkti bilansiperioodi gaasi kogus arvutatakse,
korrutades kogu arvestusperioodi gaasi koguse antud mõõtepunktis vastaval bilansiperioodil
kogu kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi koguse osakaaluga kogu
arvestusperioodi kohtlugemisseadmega varustatud mõõtepunktide gaasi kogusest. Kaugloetava
arvestiga mittevarustatud mõõtepunktide igakuine gaasi koguste osakaal bilansiperioodide kaupa
avaldatakse pärast arvestusperioodi lõppu võrguettevõtja veebilehel
(https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/).
5.10. Kliendi poolt tarbitud gaasi kogus kuupmeetrites (m³) teisendatakse kilovatt-tundideks (kWh) vastavalt
gaasituru toimimise võrgueeskirja §-s 21 sätestatud metoodikale gaasikoguse ja gaasi ülemise
kütteväärtuse korrutis:
E = Hs x V, kus:
E – gaasikogus energiaühikutena kilovatt-tundides;
Hs – gaasi ülemine kütteväärtus leppetingimustel bilansiperioodil kilovatt-tundides kuupmeetri kohta.
Bilansiperioodide ülemised kütteväärtused on leitavad võrguettevõtja veebilehel
(https://gaasivork.ee/kliendile/kutuse-energiasisaldus/) pärast arvestusperioodi lõppu;
V – mõõdetud gaasikogus bilansiperioodil kuupmeetrites.
Gaasi koguse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka võrguettevõtja veebilehel
(https://gaasivork.ee/wp-content/uploads/2024/12/energiauhikutesse-teisendamise-naide-1.pdf).
5.11. Kliendil on õigus pääseda ligi kliendipaigaldise tarbimisandmetele võrguettevõtja veebilehe vahendusel ning
kliendi soovi korral edastab võrguettevõtja kliendipaigaldise tarbimisandmed kliendile õigusaktides
sätestatud korras. Kliendil on õigus saada temaga seotud mõõtepunktide andmeid ka AS Elering
andmevahetusplatvormilt (https://gaasiandmeladu.elering.ee/).
5.12. Klient teatab võrguettevõtjale mõõtevahendi näidu võrguettevõtja põhjendatud nõudmisel ja kui
mõõtepunktis puudub kaugloetav arvesti, siis ka järgmistel juhtudel:
5.12.1. arvestusperioodi lõpul;
5.12.2. võrgulepingu algamise ja lõppemise päeval.
5.13. Klient teatab mõõtevahendi näite järgnevalt:
5.13.1. näidusisestuse lingi kaudu võrguettevõtja veebilehel;
5.13.2. võrguettevõtja infotelefonil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab heauskselt, et näidu teataja on
klient või tema poolt selleks volitatud isik;
5.13.3. võrguettevõtja selleks ette nähtud e-posti aadressil, millisel juhul võrguettevõtja eeldab
heauskselt, et näidu teataja on klient või tema poolt selleks volitatud isik.
5.14. Õigeaegselt teatatud arvestusperioodi lõpu mõõtevahendi näiduks loetakse kliendi poolt arvestusperioodi
26. kuupäevast kuni järgneva kuu 1. tööpäevani teatatud mõõtevahendi näitu.
5.15. Kui klient kinnitab, et ei tarbi gaasi pikema aja jooksul, võib võrguettevõtja vabastada kliendi mõõtevahendi
näidu teatamise kohustusest maksimaalselt kuueks järjestikuseks kuuks. Klient kohustub vastava taotluse
esitama enne mõõtevahendi näidu teatamise kohustuse tekkimist, millest vabastamist taotletakse.
5.16. Kui klient ei ole teatanud mõõtevahendi näitu õigeaegselt ja klient ei ole mõõtevahendi näidu teatamisest
vabastatud, määratakse antud arvestusperioodil tarbitud gaasi kogus prognoosimise teel, lähtudes
kliendipaigaldise varasemast tarbimisajaloost ja teiste sarnaste klientide poolt prognoositaval
arvestusperioodil tarbitud gaasi kogustest.
5.17. Mõõtevahendi kontrollnäidu saamisel või kliendi poolt mõõtevahendi näidu teatamisel korrigeerib
võrguettevõtja kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud gaasi kogusele järgmiselt:
5.17.1. kui mõõtevahendi tegelik näit on väiksem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja
poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), korrigeerib võrguettevõtja
andmevahetusplatvormis kliendi tarbimisandmeid vastavalt tegelikult tarbitud kogustele. Arve
esitaja teostab kliendi poolt võrgutasu, aktsiisi ja varumakse eest tasutud summade
ümberarvestuse viimase kolme kalendrikuu gaasi koguse ulatuses. Ülejäänud gaasi koguse osas
teostatakse ümberarvestus üksnes juhul, kui tarbimisandmete korrigeerimise vajadus ei ole
tingitud kliendi poolt lepingust tuleneva kohustuse mittekohasest täitmisest. Tarbitud gaasi
koguse korrigeerimise tulemusel selgunud enammakstud summa loetakse üldjuhul kliendi poolt
tasutud ettemaksuks;
5.17.2. kui mõõtevahendi tegelik näit on suurem kui viimasena kliendi poolt teatatud või võrguettevõtja
poolt prognoositud näit (vastavalt kumb on hilisem), loetakse näitude vahe täies ulatuses viimasel
kalendrikuul tarbitud gaasi koguseks.
6. Erisused tarbitud gaasi koguse arvestamisel korterelamus
6.1. Korterelamus, v.a juhul, kui punktis 4.2 toodud tingimustele vastavas korterelamus on kõik korteriomandid
varustatud kaugloetava arvestiga, paigaldab võrguettevõtja mõõtevahendi võimalikult lähedale
korterelamu liitumispunktile ning sellega mõõdetakse võrguettevõtja võrgust korterelamu
kliendipaigaldisse sisenenud gaasi kogus kokku.
6.2. Kui enne käesolevate tüüptingimuste kehtestamist on punktis 4.2 nimetatud tingimustele mittevastavate
korterelamute korteriomanikega sõlmitud eraldi võrgulepingud ja korteriomandil puudub tarbitava gaasi
koguse mõõtmiseks vajalik mõõtevahend, arvestatakse kuni korteriühistuga võrgulepingu sõlmimiseni või
korteriomandis tarbitava gaasi koguse mõõtmiseks eraldi mõõtevahendi paigaldamiseni antud
korteriomandis arvestusperioodil tarbitud gaasi koguseks aastase tarbitava gaasi koguse põhjal arvutatud
keskmine kalendrikuu kogus. Aastane tarbitav gaasi kogus määratakse võrguettevõtja poolt kord aastas
eelneva 12 kalendrikuu jooksul tarbitud gaasi koguse põhjal lähtudes järgmistest põhimõtetest:
6.2.1. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus on mõõdetav, lahutatakse
korterelamu liitumispunktis kliendipaigaldisse edastatud mõõdetud gaasi kogusest
mõõtevahendiga varustatud korteriomandites mõõdetud gaasi kogused ja saadud vahe jagatakse
mõõtevahendita korteriomandite vahel proportsionaalselt korteriomandite pindalaga;
6.2.2. juhul, kui korterelamu kliendipaigaldisse edastatud gaasi kogus ei ole mõõdetud, lähtutakse
aastase tarbitava gaasi koguse määramisel teiste sarnaste klientide poolt eelmise 12 kalendrikuu
jooksul tarbitud gaasi kogusest.
7. Võrgutasu ja muud võrguteenusega seotud tasud
7.1. Klient on kohustatud võrguettevõtjale tasuma osutatud võrguteenuse eest võrgutasu ja muud
võrgulepingus ettenähtud tasud. Lisaks on Klient kohustatud võrguettevõtjale tasuma kõik õigusaktidest
tulenevad maksud ja tasud, sh lepingu kehtivuse ajal lisanduvad maksud ja tasud, mida võrguettevõtja on
kohustatud võrgu kaudu edastatud gaasi eest koguma või tasuma. Tüüptingimuste kehtestamise hetkel
on nimetatud maksudeks ja tasudeks aktsiis, varumakse ja käibemaks.
7.2. Võrgutasu komponendid on püsitasu, võimsuspõhine tasu ja tarbimispõhine tasu. Võrgutasu komponendid
ja tasumäärad rakendatakse mõõtepunktile määratud hinnagrupi alusel vastavalt Konkurentsiameti
kooskõlastatud võrgutasu hindadele.
7.2.1. Püsitasu rakendatakse mõõtepunktile hinnagrupi ja kehtiva püsitasu hinna alusel ning see
kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata sellest, kas klient arvestusperioodil
gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub püsitasu tasumisele juhul, kui
võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise võimalus säilib.
7.2.2. Võimsuspõhine tasu arvutatakse arvestusliku võimsuse ja vastavale hinnagrupile kehtiva
võimsuspõhise hinna alusel, ning see kuulub võrgulepingu kehtivuse ajal tasumisele sõltumata
sellest, kas klient arvestusperioodil gaasi tarbis. Kui gaasivarustus on ajutiselt katkestatud, kuulub
võimsuspõhine tasu tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ning võrguühenduse kasutamise
võimalus ja arvestusliku võimsuse aluseks olev kasutusvalmidus säilivad. Hinnagrupile KODU
võimsuspõhist tasu ei rakendata.
7.2.3. Tarbimispõhine tasu arvutatakse mõõtepunktis arvestusperioodil mõõdetud ja energiaühikutes
(kWh) väljendatud gaasi koguse ja vastavale hinnagrupile kehtiva tarbimispõhise hinna alusel.
7.3. Kui mõõtepunkti hinnagrupi alusel rakendub mõõtepunkti püsitasu või võimsuspõhine tasu ning
võrgulepingu kehtivus ei kata antud arvestusperioodi tervikuna, arvestatakse kuupõhine tasu
proportsionaalselt võrgulepingu kehtivuse päevade arvuga vastavas arvestusperioodis, kusjuures
päevatasu leitakse jagades kuupõhise tasu vastava kuu kalendripäevade arvuga.
7.4. Hinnagruppidesse määramisel ja võimsuspõhise tasu arvutamisel kasutatava arvestusliku võimsuse
määramise alused on järgmised:
7.4.1. Arvestuslik võimsus määratakse üldjuhul mõõtepunkti hinnagrupi määramisele eelnenud kolme
kalendriaasta tunnipõhiste mõõteandmete alusel. Arvestuslikuks võimsuseks on nimetatud
perioodil ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.2. Uue mõõtepunkti korral, kui mõõtepunktil on tegelikud tunnipõhised mõõteandmed vähemalt 12
järjestikuse arvestusperioodi kohta, kuid vähem kui kolme kalendriaasta kohta, määrab
võrguettevõtja arvestusliku võimsuse olemasolevate tunnipõhiste mõõteandmete alusel, kui need
kajastavad mõõtepunkti tavapärast kasutust. Arvestuslikuks võimsuseks on vastaval perioodil
ühes tunnis mõõdetud suurim gaasi kogus m³/h.
7.4.3. Kui punktide 7.4.1 ja 7.4.2 alusel määratud mõõtepunkti arvestuslik võimsus on väiksem kui 50%
mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest, kohaldatakse arvestusliku
võimsusena 50% mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalsest lubatavast tunnikogusest. See ei
piira kliendi õigust taotleda punktis 7.11. sätestatud korras arvestusliku võimsuse või
tarbimisrežiimi ülevaatamist, kui kliendi võimsusvajadus on püsivalt vähenenud.
7.4.4. Kui mõõtepunktil puuduvad punktides 7.4.1. või 7.4.2. nimetatud tunnipõhised mõõteandmed,
mille alusel on võimalik määrata mõõtepunkti suurim tegelik tunnikogus, määratakse arvestuslik
võimsus mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse lubatava tunnikoguse alusel. See tähendab, et
võimsuspõhise tasu arvutamisel lähtutakse lepingulisest võimsusest. Selliseks olukorraks on
eelkõige uue mõõtepunkti kasutuselevõtt enne punktis 7.4.2 nimetatud andmeperioodi täitumist
või mõõtepunkt, kus tarbitud gaasi kogus mõõdetakse nõuetekohaselt, kuid mõõtepunktil ei ole
kaugloetavat arvestit ega tunnipõhiseid mõõteandmeid. See ei piira kliendi õigust taotleda punktis
7.11 sätestatud korras arvestusliku võimsuse või tarbimisrežiimi ülevaatamist.
7.4.5. Arvestuslik võimsus määratakse täisarvuna kuupmeetrites tunnis (m³/h), jättes komakohad
arvestamata. Juhul, kui arvutatud arvestuslik võimsus on väiksem kui 1, loetakse arvestuslikuks
võimsuseks 1 m³/h.
7.5. Võrgutasu arvestamisel kohalduvad järgmised hinnagrupid:
Hinnagrupp Hinnagrupi kirjeldus
ÄRI L Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on võrdne või suurem kui 10 000 m³/h.
ÄRI M Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus jääb vahemikku 1000 m³/h kuni 9999 m³/h (k.a).
ÄRI S Ärikliendi mõõtepunkt, mille arvestuslik võimsus on väiksem kui 1000 m³/h.
KODU Mõõtepunkt, mille kaudu tarbib gaasi klient, kes on määratud hinnagruppi KODU, s.o eraisik, korteriühistu või aiandusühistu.
SUVI Mõõtepunkt, mille tarbimisest vähemalt 80% toimub perioodil 1. mai kuni 31. oktoober ning mis on kliendi taotluse ja tarbimisandmete analüüsi alusel loetud hooajaliseks.
7.6. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi punktis 7.5. nimetatud hinnagruppide seast, lähtudes
kliendi liigist, tarbimisprofiilist, võimsusvajadusest, hooajalisusest ja muudest objektiivsetest asjaoludest.
Kliendil ei ole õigust valida hinnagruppi, välja arvatud juhul, kui käesolevates tüüptingimustes on ette
nähtud hinnagrupi määramine või ümbermääramine kliendi taotluse alusel.
7.6.1. Hinnagrupp määratakse mõõtepunktipõhiselt. Ühel kliendil võib olla mitu mõõtepunkti, mis
kuuluvad erinevatesse hinnagruppidesse.
7.6.2. Võrgulepingu eritingimustes märgitakse lepingu sõlmimise ajal kehtiv hinnagrupp informatiivsena
ning hinnagrupi edaspidine määramine toimub käesolevates tüüptingimustes sätestatud korras
ega eelda võrgulepingu eritingimuste muutmist.
7.6.3. Võrguettevõtja määrab mõõtepunkti hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse kalendriaasta kohta
üldjuhul iga aasta jaanuaris. Võrguettevõtja teeb kalendriaastaks mõõtepunktile määratud
hinnagrupi ja selle määramise aluseks olevad andmed kliendile teatavaks jaanuaris esitataval
arvel ning kättesaadavaks iseteeninduses. Aasta alguses määratud hinnagrupp ja arvestuslik
võimsus kehtivad vastava kalendriaasta aprilli algusest kuni järgmise kalendriaasta märtsi lõpuni,
kui käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.7. Kui hinnagrupi või arvestusliku võimsuse määramise aluseks olevad asjaolud muutuvad, sealhulgas
muutub kliendi liik, mõõtepunkti tarbimisrežiim, mõõtesüsteem või tarbimise hooajalisus, on võrguettevõtjal
õigus määrata mõõtepunkti hinnagrupp või arvestuslik võimsus jooksva kalendriaasta kestel ümber.
Võrguettevõtja teavitab klienti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramisest ja selle aluseks
olevatest asjaoludest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Teates märgitakse vähemalt uus
hinnagrupp või arvestuslik võimsus, muudatuse jõustumise aeg ning kliendi õigus esitada vastuväiteid
punktis 7.8 sätestatud korras. Hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine jõustub
teavitamisele järgneva arvestusperioodi algusest, kui pooled ei ole kokku leppinud hilisemat jõustumise
aega või käesolevatest tüüptingimustest ei tulene teisiti.
7.8. Klient võib esitada hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise kohta põhjendatud vastuväited
30 kalendripäeva jooksul hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramise teate saamisest arvates.
Võrguettevõtja vaatab tähtajaks esitatud vastuväited läbi 30 kalendripäeva jooksul nende saamisest
arvates. Kui vastuväidete läbivaatamisel selgub, et hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ümbermääramine
ei olnud põhjendatud või oleks tulnud määrata teisiti, määrab võrguettevõtja õige hinnagrupi või
arvestusliku võimsuse ning teeb võrgutasu ümberarvestuse vastavas ulatuses. Enammakstud summa
tasaarvestatakse üldjuhul järgmistel arvetel ning tasumata jäänud summa lisatakse järgmisele arvele.
7.9. Kui sama kliendi sama kliendipaigaldist või kliendiks oleva teise võrguettevõtja sama võrku varustatakse
tehnilistel põhjustel mitme mõõtepunkti kaudu ning nende mõõtepunktide kaudu edastatud gaas
suunatakse ühte funktsionaalselt seotud kliendipaigaldisse või võrku, lähtutakse nende mõõtepunktide
suhtes kohaldatava hinnagrupi ja arvestusliku võimsuse määramisel nende mõõtepunktide summaarsetest
andmetest .
7.10. SUVI hinnagruppi määratakse mõõtepunkt kliendi taotluse alusel, kui mõõtepunkti tegelikud
tarbimisandmed kinnitavad, et mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele. Võrguettevõtjal on õigus
jätta taotlus rahuldamata, kui tarbimisandmete analüüsi põhjal ei vasta mõõtepunkt SUVI hinnagrupi
tingimustele. SUVI hinnagrupi kohaldamine ei eelda kliendilt igal aastal uue taotluse esitamist ning seda
kohaldatakse seni, kuni mõõtepunkt vastab SUVI hinnagrupi tingimustele või klient taotleb hinnagrupi
ümbermääramist. Kui mõõtepunkt ei vasta SUVI hinnagrupi tingimustele, määrab võrguettevõtja
mõõtepunkti hinnagrupi üldises korras.
7.11. Klient võib põhjendatud juhul taotleda mõõtepunkti hinnagrupi või arvestusliku võimsuse ülevaatamist,
sealhulgas juhul, kui mõõtepunkti võimsusvajadus on püsivalt vähenenud. Võrguettevõtja hindab taotlust
kliendi esitatud andmete, mõõtepunkti tarbimisandmete, tarbimisprofiili, võimsusvajaduse, hooajalisuse,
tehniliste tingimuste ja muude objektiivsete asjaolude alusel. Võrguettevõtjal on õigus nõuda kliendilt
taotluse hindamiseks vajalikke täiendavaid andmeid ja dokumente. Võrguettevõtja hindab taotluse
põhjendatust 30 kalendripäeva jooksul arvates kõigi taotluse hindamiseks vajalike andmete saamisest. Kui
taotluses toodud ja võrguettevõtja poolt tuvastatud asjaolude põhjal on hinnagrupi või arvestusliku
võimsuse muutmine põhjendatud, muudetakse mõõtepunkti hinnagruppi, arvestuslikku võimsust või
tarbimisrežiimi käesolevate tüüptingimuste punktis 7.7 sätestatud korras. Kui võrguettevõtja hinnangul ei
ole taotlus põhjendatud, siis edastab võrguettevõtja eelpool nimetatud tähtaja jooksul kliendile põhjendatud
keeldumise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
7.12. Käesolevate tüüptingimuste punktides 3.10.2, 3.11 ja 10.17.1 sätestatud juhtudel on võrguettevõtjal õigus
teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus, arvestades alljärgnevat:
7.12.1. Võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus ei ole leppetrahv ega eraldi tasu, vaid Konkurentsiameti
kooskõlastatud võimsuspõhise tasu kohaldamise erijuht, mida võib rakendada üksnes juhul, kui
objektiivsete asjaolude põhjal on ilmselge, et võrguühenduse kasutamise taastamisele eelnenud
võrgulepingu lõpetamine või tarbimisrežiimi vähendamine teostati kliendi poolt võimsuspõhise
tasu vältimise eesmärgil.
7.12.2. Korrigeerivat arvestust ei kohaldata KODU hinnagrupile ega tavapärasele omanikuvahetusele,
kui asjaoludest ei nähtu võimsuspõhise tasu vältimise eesmärk.
7.12.3. Võimsuspõhise tasu korrigeeriva arvestuse korral arvutatakse tasumisele kuuluv võimsuspõhine
tasu korrigeeriva arvestuse tegemise kuupäevale eelnenud kuni 12 kuu eest, lähtudes
korrigeeriva arvestuse aluseks olevast arvestuslikust võimsusest ja kooskõlastatud
võimsuspõhisest hinnast. Võrguühenduse kasutamise taastamise korral on korrigeeriva
arvestuse aluseks uuesti sõlmitud võrgulepingu alusel mõõtepunktile määratud arvestuslik
võimsus. Kui korrigeeriv arvestus tehakse seoses mõõtepunkti tarbimisrežiimi maksimaalse
lubatud tunnikoguse suurendamisega või kokku lepitud maksimaalse lubatud tunnikoguse
ületamisega, on korrigeeriva arvestuse aluseks vastavalt kas suurendatud või tegelikult kasutatud
maksimaalne tunnikogus.
7.12.4. Korrigeeriva arvestuse tulemusel ei või kliendilt nõuda sama perioodi eest võimsuspõhist tasu
ulatuses, milles see on juba tasutud, st arvutatud summast arvatakse maha sama mõõtepunkti
või sama asukoha võrguühenduse eest sama perioodi kohta juba tasutud võimsuspõhise tasu
summad. Korrigeerivat arvestust ei tehta ulatuses, milles võrguühenduse kasutamise võimalus
või asjaomane võimsus ei ole säilinud või see on antud kasutusse teisele kliendile.
8. Arveldamine
8.1. Arve esitab kliendile võrguettevõtja või tema poolt nimetatud isik (edaspidi koos nimetatud arve esitaja).
Kui võrguettevõtja ja gaasimüüja on kokku leppinud ühisarve esitamises, on arve esitajaks gaasimüüja,
kellele loovutab võrguettevõtja võrgulepingust tulenevad nõuded kliendi vastu iga arvestusperioodi lõikes.
Võrguettevõtja avalikustab oma veebilehel info arve esitaja kohta, sh andmed gaasimüüjate kohta, kellega
on sõlmitud kokkulepe ühisarve esitamiseks.
8.2. Arvel esitatakse kliendile informatsioon viimase poolt tarbitud gaasi koguse kohta. Kui võrgutasu koosneb
mitmest komponendist, näidatakse arvel kõik võrgutasu komponendid eraldi.
8.3. Tarbitud gaasi kogused väljendatakse arvel kilovatt-tundides (kWh) ja kuupmeetrites (m³).
8.4. Võrguettevõtja esitab arvel mõõtepunkti läbinud gaasi koguse kuu keskmise kaalutud ülemise
kütteväärtuse (kWh/m³). Kliendipaigaldise keskmine kaalutud ülemine kütteväärtus arvutatakse selliselt, et
arvestusperioodil tarbitud kogus kilovatt-tundides (kWh) jagatakse arvestusperioodil tarbitud kogusega
kuupmeetrites (m³). Gaasi koguse energiaühikutesse teisendamise täpsem selgitus on kättesaadav ka
võrguettevõtja veebilehel (https://www.elenger.ee/wp-content/uploads/energiauhikutesse-teisendamise-
naide.pdf).
8.5. Arve esitaja esitab kliendile arve igakuiselt hiljemalt 10. kuupäeval või esimesel sellele järgneval tööpäeval,
kui arve esitaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.
8.6. Arve esitaja poolt arve esitamata jätmine ei ole käsitletav nõudest loobumisena. Kui arve summa on
väiksem arve esitaja poolt kliendile teatatud miinimumväärtusest, on arve esitajal õigus jätta arve esitamata
ning lisada nimetatud summa järgmisele väljastatavale arvele, kui klient sellega nõustub.
8.7. Klient tasub arve esitajale võrgutasu, õigusaktides määratud tasud ja maksud ning muud võrgulepingust
tulenevad tasud arvel märgitud maksetähtajaks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Maksetähtaeg on
üldjuhul arve esitamise kuu 21. kuupäev, kui arve esitaja ei ole kliendiga kokku leppinud teisiti.
8.8. Arve loetakse tasutuks päeval, millal arvel märgitud summa laekub arve esitaja arvelduskontole.
8.9. Kui klient ei tasu arve esitaja poolt esitatud arvet tähtaegselt, on arve esitajal õigus nõuda kliendilt tasumata
summalt viivist 0,06% kalendripäevas või arve esitaja ja kliendi vahel kokku lepitud viivist, mis ei või olla
suurem kui 0,2% kalendripäevas. Viivist hakatakse arvestama maksetähtpäevale järgnevast
kalendripäevast ja lõpetatakse tasude laekumise päeval. Lisaks viivisele võib arve esitaja nõuda kliendilt
sissenõudmiskulude hüvitamist vastavalt seadusele. Kui klient peab tasuma lisaks rahalisele
põhikohustusele viivist või sissenõudmiskulusid, loetakse esmalt tasutuks sissenõudmiskulud ja viivis ning
seejärel rahaline põhikohustus. Varem sissenõutavaks muutunud nõue loetakse tasutuks enne hiljem
sissenõutavaks muutunud nõuet.
8.10. Kui klient ei nõustu esitatud arvega või nõustub sellega ainult osaliselt, teavitab ta sellest arve esitajat enne
maksetähtaja saabumist, põhjendades mittenõustumist. Osalise nõustumise korral maksab klient
aktsepteeritud osa vastavalt võrgulepingule. Arve esitaja kontrollib kliendi avaldust ja teatab talle kontrolli
tulemustest 10 tööpäeva jooksul pärast teate kättesaamist. Kontrolli tulemuste alusel võib arve esitaja
määrata hilisema maksetähtpäeva. Kui kliendi avaldus ei olnud põhjendatud, maksab klient tasumata
summa koos viivisega.
8.11. Kliendil on õigus teha ettemaksu. Ettemaksult ei arvestata ega maksta intressi. Võrgulepingu lõppemisel
võlgnevuse puudumisel või muul ajal kliendi soovil ja arve esitaja ees võlgnevuse puudumisel tagastab
arve esitaja kliendile ettemakstu 3 tööpäeva jooksul kliendi poolt avalduse esitamisest arvates.
8.12. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu, kui:
8.12.1. klient on käesolevast võrgulepingust või võrguettevõtjaga sõlmitud mistahes teisest
võrgulepingust tulenevate maksete tasumisega hilinenud viimase 12 kuu jooksul rohkem kui 3
korda üle 20 kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
8.12.2. avastatakse mõõtevahendi rike, selle näidu moonutamine, mõõtevahendi või selle plommide ning
taatlusmärgiste rikkumine, kaotsiminek või hävimine, mis toimus kliendi kohustuste täitmata
jätmise või mittenõuetekohase täitmise tulemusel või kliendi muu tegevuse või tegevusetuse
tulemusel;
8.12.3. kliendi suhtes esitatakse pankrotihoiatus või pankrotiavaldus või alustatakse pankroti-,
saneerimis- või likvideerimismenetlust, samuti juhul, kui muude asjaolude alusel on
võrguettevõtjal põhjendatult alust arvata, et klient ei täida võrgulepingust tulenevaid kohustusi
nõuetekohaselt.
8.13. Võrguettevõtjal või arve esitajal on õigus nõuda kliendilt tagatistasu kuni kolme arvestusperioodi võrgutasu
ning õigusaktidest tulenevate maksude ja tasude ulatuses, mis on määratud tarbimisprognoosi alusel.
Tagatistasult ei arvestata ega maksta intressi. Arve esitajal on õigus tagatistasu hoida kuni arve esitaja ja
kliendi vahel sõlmitud lepingu lõppemiseni. Arve esitaja tagastab kliendile tagatistasu lepingu lõppemisel
võlgnevuse puudumisel või juhul, kui klient on viimase 12 kuu jooksul oma lepingujärgseid kohustusi
korrektselt täitnud ja on esitanud vastava taotluse arve esitajale. Sellisel juhul tagastab arve esitaja
tagatistasu 3 tööpäeva jooksul kliendi sellekohase avalduse kättesaamisest arvates.
9. Gaasivarustuse katkestamine
9.1. Kliendil on igal ajal õigus taotleda gaasivarustuse katkestamist.
9.2. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine ette
teatamata, kui:
9.2.1. on ohustatud inimeste elu, tervis, vara või keskkond;
9.2.2. klient kasutab gaasi või võrguteenust ebaseaduslikult.
9.3. Võrguettevõtjal on õigus gaasivarustus katkestada või lubada gaasivarustuse katkestamine, teatades
sellest kliendile 7 kalendripäeva ette, kui:
9.3.1. kliendipaigaldis halvendab teise kliendi gaasiga varustamist või võrguettevõtjale kuuluva võrgu
tehnilisi parameetreid;
9.3.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud
tingimusi ning ei ole võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul kõrvaldanud rikkumist ja hüvitanud
kahju;
9.3.3. klient on rikkunud maagaasiseaduse alusel sõlmitud lepinguid või maagaasiseaduses sätestatud
tingimusi;
9.3.4. muul õigusaktides sätestatud alusel.
9.4. Kliendi poolt võrgulepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas järgmisi juhtumeid:
9.4.1. klient on viimase 12 kuu jooksul hilinenud maksete tasumisega rohkem kui 3 korda üle 20
kalendripäeva või üle 50 kalendripäeva järjest;
9.4.2. klient ei tasu tagatistasu 14 kalendripäeva jooksul arve esitajalt vastava nõude saamisest;
9.4.3. klient ei taga võrguettevõtjale või tema esindajale vastavalt punktile 3.16 ligipääsu kliendi
omandis või valduses oleval territooriumil asuvale seadmele selle kontrollimiseks või
asendamiseks, võrgutoimingu teostamiseks, kliendipaigaldise käitamiseks vajalike tööde
tegemiseks või mõõtevahendi näitude kontrollimiseks;
9.4.4. klient on võrguettevõtja nõusolekuta teostanud võrgutoimingu;
9.4.5. kliendipaigaldis ei ole kooskõlas õigusaktide nõuete või kokkulepitud tarbimisrežiimi tingimustega.
9.5. Võrgutoimingu teostab võrguettevõtja või tema nõusolekul muu vastava pädevusega isik.
9.6. Klient ei või võrguettevõtja nõusolekuta teostada võrgutoimingut. Kliendi soovil võrgutoimingu
teostamiseks esitab klient taotluse võrguettevõtjale, kes teostab vajaliku võrgutoimingu või väljastab
kliendile võrgutoimingu teostamise tehnilised tingimused. Kui võrguettevõtja nõusolekul teostab
võrgutoimingu kliendi poolt valitud isik, tagab klient võrgutoimingu teostamise kohta koostatud akti
edastamise võrguettevõtjale 5 tööpäeva jooksul.
9.7. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel võrguettevõtja poolt võrgutoimingu teostamisel tasub klient
võrguettevõtjale võrgutoimingu teostamise eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.
9.8. Gaasivarustuse katkestamine maagaasiseaduse § 26 alusel ei vabasta klienti katkestamise hetkeks
sissenõutavaks muutunud tasude maksmise kohustusest. Võrgulepingu alusel kohaldatavad kuupõhised
tasud, sealhulgas püsitasu ja võimsuspõhine tasu, kuuluvad gaasivarustuse sellise katkestuse ajal
tasumisele juhul, kui võrguleping kehtib ja võrguühenduse valmisolek säilib.
9.9. Kliendi soovil või kliendist tuleneval põhjusel katkestatud gaasivarustus taastatakse pärast seda, kui
gaasivarustuse katkestamise aluseks olevad asjaolud on kõrvaldatud, klient on täitnud gaasivarustuse
taastamise eelduseks olevad kohustused ning klient on tasunud kõik võrgulepingust, või õigusaktidest
tulenevad sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused.
10. Võrgulepingu kehtivus, muutmine ja lõppemine
10.1. Võrguleping jõustub kolmandal tööpäeval pärast Lepingu allkirjastamist mõlema poole poolt, kui pooled ei
ole eritingimustes kokku leppinud teisiti.
10.2. Füüsilisest isikust klient võib sidevahendi teel või väljaspool äriruume sõlmitud võrgulepingust taganeda
põhjust avaldamata 14 kalendripäeva jooksul. Taganemistähtaeg hakkab kulgema võrgulepingu sõlmimise
päevast. Taganemisõiguse kasutamiseks tuleb kliendil enne taganemistähtaja lõppu esitada
võrguettevõtjale taganemisavaldus võrguettevõtja veebilehel märgitud kontaktidel. Kui kliendi soovil algas
võrguteenuse osutamine kliendile käesolevas punktis nimetatud taganemistähtaja jooksul, kohustub klient
taganemisavalduse esitamisel võimaldama võrguettevõtjal viivitamatult teostada punktis 10.12 ja 10.13
nimetatud võrgulepingu lõpetamise toimingud ning tasuma võrguettevõtjale võrgutasu ja muud
võrguteenuse osutamisega seotud tasud kuni võrgulepingu lõpetamise toimingute teostamiseni osutatud
võrguteenuse eest.
10.3. Võrgulepingut saab muuta poolte kokkuleppel või muudel võrgulepingus või seaduses ettenähtud alustel.
Eritingimuste muudatused sõlmitakse kirjalikus vormis.
10.4. Kui võrgulepingu kehtivuse ajal sõlmivad pooled liitumislepingu või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe,
millega muudetakse liitumispunkti või mõõtepunkti asukohta või tarbimisrežiimi, siis pärast liitumislepingu
või tarbimisrežiimi muutmise kokkuleppe täitmist loetakse võrguleping kehtivaks muudetud tingimustel.
10.5. Võrguettevõtjal on õigus ühepoolselt muuta tüüptingimusi ja hinnakirja, kui muutuvad gaasituru korraldus,
üldine majanduslik olukord, õigusaktid või kohtupraktika, samuti kui esinevad muud olulised asjaolud.
Tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisel järgitakse seaduses sätestatud korda. Võrguettevõtja teavitab
klienti tüüptingimuste ja hinnakirja muutmisest seadusega sätestatud korras. Kliendil on muudatusega
mittenõustumise korral õigus võrguleping üles öelda 30 kalendripäeva jooksul alates teate saatmisest.
10.6. Võrguleping lõpeb:
10.6.1. poolte kirjalikul kokkuleppel;
10.6.2. võrgulepingu ülesütlemisel võrgulepingus ja õigusaktides nimetatud alustel;
10.6.3. juriidilisest isikust kliendi lõppemisel, v.a juhul, kui võrguleping on üle antud juriidilise isiku
õigusjärglasele;
10.6.4. õigusaktis ettenähtud muudel alustel.
10.7. Füüsilisest isikust kliendi surma korral võrguleping ei lõpe, vaid läheb üle isikule, kes päris
kliendipaigaldise. Kliendi surmast teada saamisel on võrguettevõtjal õigus vormistada võrguleping ümber
pärija nimele, teavitades sellest pärijat.
10.8. Kliendil on õigus võrguleping igal ajal üles öelda, teatades sellest võrguettevõtjale vähemalt 1 kuu ette.
10.9. Kui klient soovib võrgulepingu lõpetada kliendipaigaldise võõrandamise tõttu ning klient esitab
võrgulepingu ülesütlemise avalduse ühiselt kliendipaigaldise uue omaniku avaldusega võrgulepingu
sõlmimiseks, lõpeb võrguleping võrguettevõtjale ühise avalduse esitamise päevale järgneval tööpäeval,
kui ei ole kokku teisiti. Võrgulepingu tagasiulatuvalt lõpetamine ei ole võimalik.
10.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguleping üles öelda, kui:
10.10.1. gaasivarustus on katkestatud võrgulepingu rikkumise tõttu ja see katkestus on järjest kestnud
vähemalt 180 kalendripäeva ning klient ei ole gaasivarustuse katkestamise aluseks olnud asjaolu
selle aja jooksul kõrvaldanud;
10.10.2. klient on oluliselt rikkunud võrgulepingust tulenevaid kohustusi või õigusaktides sätestatud
tingimusi ja ei ole rikkumist kõrvaldanud võrguettevõtja antud mõistliku aja jooksul ning seetõttu
ei saa võrguettevõtjalt mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist;
10.10.3. kliendipaigaldis on võõrandatud ning kliendil puudub selle kasutamiseks õiguslik alus;
10.10.4. kliendipaigaldis või võrguühendus on hävinenud või likvideeritud ja klient ei ole mõistliku aja
jooksul avaldanud soovi võrguühendust taastada;
10.10.5. esineb muu õigusaktides sätestatud alus.
10.11. Kui võrgulepingus või õigusaktides ei ole ette nähtud muud etteteatamistähtaega, teatab võrguettevõtja
kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 30 kalendripäeva. Punktis 10.10.2 nimetatud juhul
teatab võrguettevõtja kliendile võrgulepingu ülesütlemisest ette vähemalt 7 kalendripäeva. Punktis 10.10.3
nimetatud juhul on võrguettevõtjal õigus leping üles öelda etteteatamistähtaega järgimata.
10.12. Kui kliendipaigaldise gaasivarustus ei ole varasemalt katkestatud, katkestatakse gaasivarustus hiljemalt
võrgulepingu lõppemise päeval, v.a juhul, kui võrgulepingu ülesütlemise avaldus esitatakse vastavalt
punktile 10.9.
10.13. Võrgulepingu lõppemisel on klient kohustatud võimaldama võrguettevõtjal teostada võrgutoimingut,
kliendipaigaldise mõõtevahendi ülevaatust ning vajadusel mõõtevahendi näidu fikseerimist, samuti
kohustub klient tasuma arvel näidatud tähtpäevaks kõik tasumata maksed.
10.14. Kui mõõtepunkt on varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel mõõtevahendi
lõppnäiduks võrgulepingu lõppemise kuupäeval fikseeritud näit. Kui klient ei võimalda võrguettevõtjal
teostada toiminguid vastavalt punktile 10.13, siis loetakse mõõtevahendi lõppnäiduks näit, mille
võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist.
10.15. Kui mõõtepunkt ei ole varustatud kaugloetava arvestiga, siis loetakse võrgulepingu lõppemisel
mõõtevahendi lõppnäiduks:
10.15.1. võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit;
10.15.2. varasema võrgutoimingu teostamisel fikseeritud näit, kui gaasivarustus on varasemalt
katkestatud ja võrguettevõtja ei pea vajalikuks võrgulepingu lõppemisel teostada mõõtevahendi
ülevaatust ning mõõtevahendi näidu fikseerimist;
10.15.3. punktis 10.9 nimetatud avalduses fikseeritud näit või vastavalt selles avalduses toodud korras
teatatud näit, kui kliendipaigaldise gaasivarustust ei katkestata vastavalt punktile 10.12;
10.15.4. näit, mille võrguettevõtja on fikseerinud esimesel võimalusel pärast võrgulepingu lõppemist, kui
mõõtevahendi lõppnäitu ei ole tuvastatud eelmistes punktides toodud korras.
10.16. Võrgulepingu lõppemisel ei pea võrguettevõtja tagama võrguühenduse kasutamise võimaluse säilimist.
10.17. Pärast võrgulepingu lõppemist toimub võrguühenduse taastamine uue võrgulepingu sõlmimisega, kui
olemasolev võrguühendus on säilinud, selle kasutamine on tehniliselt võimalik ning taotletava
võrguteenuse osutamine ei eelda uue võrguühenduse rajamist, olemasoleva võrguühenduse või võrgu
ümberehitamist, võrgu tugevdamist ega võrgu läbilaskevõime või võimsuse suurendamist. Sellisel juhul
taastatakse gaasivarustus pärast võrgulepingu sõlmimist, gaasivarustuse taastamise eelduste täitmist ning
vajalike võrgutoimingute tegemist. Muudel juhtudel toimub võrguühenduse taastamine võrguettevõtjaga
sõlmitavas liitumislepingus kokku lepitud tingimustel.
10.17.1. Olukorda, kus äriklient või temaga seotud isik taotleb samas asukohas võrguühenduse
kasutamise taastamist 12 kuu jooksul võrgulepingu lõppemisest arvates ja olemasoleva
võrguühenduse kasutamise võimalus on säilinud ning gaasi kasutatakse samal eesmärgil
(näiteks toidu valmistamiseks, kütmiseks, tehnoloogiliseks vajaduseks), käsitletakse alati uue
võrgulepingu sõlmimisena, mitte liitumislepingu sõlmimisena. Sellisel juhul on võrguettevõtjal
õigus võrgulepingu sõlmimisel teha võimsuspõhise tasu korrigeeriv arvestus punktis 7.12
sätestatud tingimustel ning taotleja on kohustatud tasuma selle alusel määratud võimsuspõhise
tasu. Võrguettevõtja taastab gaasivarustuse pärast võrgulepingus ja õigusaktides sätestatud
taastamise eelduste täitmist ning korrigeeriva arvestuse alusel määratud võimsuspõhise tasu ja
muude asjakohaste tasude tasumist. Ärikliendiga seotud isikuks loetakse ärikliendiga samasse
kontserni kuuluv isik või sama tegeliku kasusaaja kontrolli all olev isik üksnes juhul, kui vastav
seos on tuvastatav objektiivselt kontrollitavate ja võrguettevõtjale seaduslikult kättesaadavate
andmete alusel, eelkõige äriregistri andmete, tegelike kasusaajate andmete, majandusaasta
aruande, kliendi või taotleja esitatud andmete või sama asukoha võrguühenduse kasutamisega
seotud lepinguliste andmete põhjal.
10.18. Võrgulepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast võrgulepingu lõppemist neid lepingu
sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist.
11. Poolte vastutus
11.1. Pooled vastutavad võrgulepingus sätestatud kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise
(kohustuse rikkumine) eest, sh isikute tegevuse eest, keda nad kasutavad oma õiguste teostamisel ja
kohustuste täitmisel või kellel nad lubavad seda teha.
11.2. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on
asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta
võrgulepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaks.
11.3. Võrgulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmata jätmine ei ole reeglina vabandatav vääramatu jõu
asjaoludega.
11.4. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu
jõud kohustuse täitmist takistas.
11.5. Võrgulepingus toodud vastutuse piirangud ja välistused ei kehti juhul, kui vastavalt kohalduvatele
õigusaktidele, ei saa sellist vastutust piirata või välistada.
11.6. Pool hüvitab teisele poolele võrgulepinguga sätestatud kohustuste täitmata jätmisega või mittekohase
täitmisega põhjustatud otsese varalise kahju, kuid mitte rohkem kui 25% kliendipaigaldise 12 kuu
võrgutasu summast. Muu kahju, sh mittevaraline kahju ja saamata jäänud tulu, hüvitamisele ei kuulu. Kahju
kannatanud poole taotluse alusel hüvitatakse tõendatud kahju hiljemalt 60 kalendripäeva jooksul taotluse
esitamisest.
11.7. Kliendi poolt punktis 3.14 või 5.4 toodud kohustuse rikkumise korral on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt
leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast täistööajaga
töötamise korral.
11.8. Kliendi poolt punktis 3.16 toodud kohustuse rikkumise korral, kui selle tulemusel ei ole võrguettevõtjal
võimalik tuvastada kliendi tegelikku tarbimist või teostada võrgutoimingut punktis 9 kehtestatud alustel ja
korras, on võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20 eurot kohustuse iga kordunud rikkumise
kohta.
11.9. Kui võrguettevõtja poolt katkestatud gaasivarustus on võrguettevõtja nõusolekuta taastatud on
võrguettevõtjal õigus nõuda kliendilt leppetrahvi 20% ulatuses Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud
kuutasu alammäärast täistööajaga töötamise korral.
11.10. Võrguettevõtjal on õigus võrguteenuse ja gaasi ebaseadusliku kasutamise korral või kliendi poolt punkti
3.16 mittetäitmise korral mõõtevahendi asukohta muuta ja nõuda kliendilt selleks tehtud kulutuste
hüvitamist.
12. Kohaldatav õigus ja vaidluste lahendamine
12.1. Võrgulepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust.
12.2. Võrgulepingu täitmisest, muutmisest või lõpetamisest tulenevad eriarvamused ja vaidlused lahendavad
pooled eelkõige läbirääkimiste teel, võttes aluseks seaduse ja võrgulepingu ning arvestades
väljakujunenud tava ja praktikat, kui tava ja praktika ei ole vastuolus seaduse või võrgulepinguga.
12.3. Kliendi esitatud pretensioonile vastab võrguettevõtja 10 tööpäeva jooksul. Kui pretensioonile vastamine
eeldab pikemat aega, siis teavitab võrguettevõtja sellest klienti ja esitab vastuse pretensioonile hiljemalt
kuu aja jooksul peale pretensiooni saamist.
12.4. Võrguettevõtja tegevuse või tegevusetuse peale, mis on vastuolus maagaasiseaduse või selle alusel
kehtestatud õigusaktiga, võib klient esitada kaebuse Konkurentsiametile.
12.5. Kui võrgulepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega, pöördutakse vaidluste
lahendamiseks kliendi elu- või asukohajärgsesse maakohtusse. Kui klient asub pärast võrgulepingu
sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui kliendi tegevus-, elu- või
asukoht ei ole hagi esitamisel teada, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi kohtus. Eelnimetatu ei välista
poolte õigust esitada avaldus maksekäsu kiirmenetluses vastavalt nimetatud menetluse kohta sätestatud
kohtualluvusele.
13. Teavitamine
13.1. Võrgulepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele suulises, kirjalikus või kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis eritingimustes märgitud või teisele poolele teatatud kontaktandmetel, kui
võrgulepingus ei ole konkreetse tahteavalduse esitamiseks eraldi kokku lepitud kindlat lubatud vormi.
13.2. Kui võrgulepingus ei ole sätestatud teisti, loetakse vahetut õiguslikku tagajärge kaasatoov teade, eelkõige
rahalisi nõudeid või kohustusi tekitav või võrgulepingu kehtivust mõjutav teade, kohaselt esitatuks, kui see
on esitatud kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud
digitaalselt allkirjastatud vorm.
13.3. Võrguettevõtja teavitab kliente hinnakirja muutumisest oma veebilehe vahendusel.
13.4. Vahetut õiguslikku tagajärge mitteomavat informatsiooni võib edastada ka telefoni teel või elektrooniliselt.
13.5. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud informeerima teist poolt 14 kalendripäeva jooksul. Kui
võrgulepingu kehtivuse aja jooksul on poole kontaktandmed muutunud ning ta ei ole sellest teist poolt
informeerinud, loetakse teade poole poolt kättesaaduks, kui see on saadetud kõige viimastel poole poolt
teatatud kontaktandmetel. Võrguettevõtja kontaktandmete muutumisest teavitamiseks loetakse ka vastava
informatsiooni avaldamist veebilehel.
Pooled teavitavad teist poolt viivitamatult kõigist asjaoludest, mis takistavad võrgulepingu täitmist.
14. Isikuandmete töötlemine
14.1. Võrguettevõtja tagab füüsilisest isikust kliendi isikuandmete kaitsmise ja töötlemise vastavuses
õigusaktidega ning võrguettevõtja poolt rakendatavate isikuandmete kasutamise põhimõtetega, mis on
kättesaadavad võrguettevõtja veebilehel.
14.2. Maksehäirete esinemisel edastab võrguettevõtja või arve esitaja andmed kliendi kohta (nimi, isikukood,
kontaktandmed, suhtluskeel, võlgnevuse info) võrguettevõtja poolt volitatud krediidiinfo ettevõtetele (sh
AS-ile Krediidiinfo, Creditinfo Eesti AS-ile), kes avaldab kliendi andmed tema poolt hallatavas
maksehäireregistris, võimaldamaks kolmandatel isikutel hinnata kliendi krediidivõimelisust või saamaks
infot muul sarnasel eesmärgil. Maksehäireregistris on kõnealused isikuandmed kättesaadavad kuni 3
aasta jooksul arvates kliendi poolt kohustuse täitmisest.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Sissetulev kiri | 23.07.2026 | 1 | 7-7/26-0114-201-9 🔒 | Sissetulev kiri | ka | AS Gaasivõrk |
| Väljaminev kiri | 23.07.2026 | 1 | 7-7/26-0114-201-8 🔒 | Väljaminev kiri | ka | AS Gaasivõrk |
| Sissetulev kiri | 22.07.2026 | 1 | 7-7/26-0114-201-7 🔒 | Sissetulev kiri | ka | AS Gaasivõrk |
| Väljaminev kiri | 21.07.2026 | 1 | 7-7/26-0114-201-6 🔒 | Väljaminev kiri | ka | AS Gaasivõrk |
| Sissetulev kiri | 02.07.2026 | 1 | 7-7/26-0114-201-5 🔒 | Sissetulev kiri | ka | AS Gaasivõrk |