Infra Projekt OÜ

Kummeli tee 94

11912 Tallinn

Registrikood: 14787883

tel +372 564 97 872

[email protected]

Sergei Tunka

Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 nr 180606

Tellija: Tapa Vallavalitsus

Töö nr: 300426

Staadium: ES

10 juuli 2026

LÄÄNE-VIRUMAA, TAPA VALLA ÜHISTRANSPORDI LIGIPÄÄSETAVUSE PARANDAMINE

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-1-

SISUKORD 1.Üldosa ..................................................................................................................................... 3

1.1 Üldine .............................................................................................................................. 3

1.2 Lähtematerjalid ............................................................................................................... 3

1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu ......................................... 3

1.2.2 Lähteülesanne .......................................................................................................... 4

1.2.3 Uuringud ................................................................................................................... 4

1.2.4 Kontaktandmed ........................................................................................................ 4

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus ............................................................................................. 5

2.1 Asukoha skeem ................................................................................................................ 5

2.2 Andmed maa omandi kohta ............................................................................................ 6

2.3 Bussipeatuste tehnilised andmed ................................................................................... 6

2.4 Ülekäikude tehnilised andmed ........................................................................................ 7

2.5 Jaamahoonete tehnilised andmed .................................................................................. 7

2.6 Invaparklate tehnilised andmed ...................................................................................... 7

3. Projektlahendus..................................................................................................................... 8

3.1 Analüüsi lühikokkuvõte ................................................................................................... 8

3.2 Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine ............................................................................. 9

3.3 Pandus (kaldtee) ja trepp .............................................................................................. 10

3.4 Liikluskorraldus .............................................................................................................. 10

3.5 Katend ........................................................................................................................... 10

3.6 Konstruktsioonid ........................................................................................................... 11

3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded ........................................................................... 11

3.6.2 Killustikalus ............................................................................................................. 11

3.6.3 Asfaltbetoonkate .................................................................................................... 12

3.7 Tehnovõrgud ................................................................................................................. 13

3.8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd .................................................................. 14

4. Tööde teostamine ............................................................................................................... 15

4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks ................................................................... 15

4.2 Ehitusaegne puude kaitse ............................................................................................. 16

4.3 Ettevalmistustööd ......................................................................................................... 17

4.4 Ehitustööd ..................................................................................................................... 17

4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus .......................................................................................... 18

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-2-

JOONISED Asendiplaan TL-1 (1:500) Ristlõige TL-2 (1:50) Bussijaam. Plaan TL-3 (1:50)

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-3-

1.Üldosa

1.1 Üldine

Käesolev eskiisprojekt on koostatud Infra Projekt OÜ (edaspidi Projekteerija) poolt Tapa Vallavalitsuse (edaspidi Tellija) tellimusel. Projektiga hõlmatud ala asub Lääne-Virumaa maakonnas, Tapa vallas, Lehtse alevikus, Tamsalu linnas ja Tapa linnas.

Projekteerija ülesandeks on Tapa vallas ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine ja sel eesmärgil konkreetsete taristuobjektide korrastamiseks projektlahenduse väljatöötamine. Projekteerijal tuleb välja töötada tehniliselt optimaalne ning majanduslikult põhjendatud projektlahendus.

Töö käigus lahendati üldjoontes piirkonna geomeetria ja pakuti välja võimalik lahendus piirkonna muutmisele vastavalt lähteandmetele ja nõuetele.

1.2 Lähtematerjalid

1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud dokumente:

 Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015)  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3)  Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele (EIM 29.05.2018.a.

määrus nr 28)  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020.a. määrus nr 2)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101)  Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92)  Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse

tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74)  Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2022.a)  Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1-

2/19/096)  Teede projekteerimise juhend (TRAM 22.01.2025 määrus nr 1.1-1/25/9)  Tee projekteerimise normid (KLiM 17.11.2023.a määrus nr 71)  EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid  EVS 901-2:2016 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained  EVS 901-3:2026 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud  EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine  EVS 932:2017 Ehitusprojekt

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-4-

 EVS-EN 1338:2003+AC:2006/AC:2024 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid

 EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid  Puuetega inimeste eluolu Eestis. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni

täitmise variraport (Eesti Puuetega Inimeste Koda, 2018.a.)  Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele.

Projekteerimisjuhend (Eesti Pimedu Liit, 2016.a.)  Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad aastatel 2016–2022 (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuamet, 2016.a.)  Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised  Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid

1.2.2 Lähteülesanne Eskiisprojekti koostamisel aluseks võetud:

 Projekteerimistööde lähteülesanne, Tapa Vallavalitsus, 2026.

1.2.3 Uuringud Käesolev projekt põhineb järgmistel uuringutel:

 Transpordi ja tehiskeskkonna ligipääsetavuse analüüs. Lõppraport (Ligipääsetavuse foorum, 2020.a.).

1.2.4 Kontaktandmed Tellija: Tapa Vallavalitsus Pikk tn 15 45106 Tapa tel.: +372 322 9650 [email protected] Registrikood: 75033477

Projekteerija: Infra Projekt OÜ Kummeli tee 94 11912 Tallinn tel.: +372 5649 78 72 [email protected] Registrikood: 14787883

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-5-

2. Olemasoleva olukorra kirjeldus

2.1 Asukoha skeem

Projektiga hõlmatud ala paikneb Lehtse aleviku, Tamsalu linna ja Tapa linna piirides.

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-6-

2.2 Andmed maa omandi kohta Eskiisprojektiga haaratud ala asub kinnistutel:

Tabel 1. Projektiga haaratud katasriüksused Jrk nr

Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus

Katastriüksuse sihtotstarve

Katastriüksuse omandivorm

1 15123 Tapa-Lehtse-Jäneda tee

40001:003:0160 transpordimaa riigiomand

2 Pikk tn 8a 79201:001:0415 transpordimaa munitsipaalomand

3 Raudtee tänav L2 78601:001:0016 transpordimaa munitsipaalomand

4 Raudtee tn 1 78601:001:0017 ärimaa munitsipaalomand

5 Kesk tn 2 78801:002:0010 ärimaa munitsipaalomand

6 Sauna tänav 79001:001:0308 transpordimaa munitsipaalomand

7 Jaama tn 1b 79201:001:0479 transpordimaa munitsipaalomand

8 Pikk tn 2a 79001:001:0595 transpordimaa munitsipaalomand

9 Sauna tn 1 79101:008:0220 ärimaa eraomand

10 Sauna tn 1a 79201:001:0274 üldkasutatav maa

munitsipaalomand

11 Kauba tn 8 // Uus tn 15 // Valve tn 5 // Väike tn 45 // Tapa raudteejaam

79101:017:0045 transpordimaa segaomand

2.3 Bussipeatuste tehnilised andmed

Tabel 2. Projektiga haaratud bussipeatused Jrk nr

Peatuse nimi Peatuse kood

Peatuse tüüp

1 Lehtse 5900362-1

Peatus sõidurajal

2 Tamsalu 5900780-1

Avatud tasku

3 Tamsalu 5901212-1 Avatud tasku

4 Tapa 5900782-1

Peatus sõidurajal, kaks avatud taskut

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-7-

2.4 Ülekäikude tehnilised andmed

Tabel 3. Projektiga haaratud ülekäigud Jrk nr

Asukoht Tehniline kirjeldus

1 Ülekäigurada üle Sauna tänava (bussijaama poole)

Reguleerimata jalakäijate ülekäigurada

2 Ülekäigurada üle Sauna tänava (ooteplatvormi poole)

Reguleerimata jalakäijate ülekäigurada

3 Ülekäigurada üle Valve tänava (Valve tn-Lai tn ristmiku piirkond)

Reguleerimata jalakäijate ülekäigurada

4 Ülekäigurada üle Valve tänava (Valve tn-Valve põik ristmiku piirkond)

Reguleerimata jalakäijate ülekäigurada

2.5 Jaamahoonete tehnilised andmed

Tabel 4. Projektiga haaratud jaamahooned Jrk nr

Objekt/Aadress Tehniline kirjeldus

1 Tamsalu Bussijaam, Raudtee tn 1 Korruste arv: 1 Kohandatud sissepääs: puudub Invatualett

2 Tapa Bussijaam, Sauna tn 1 Korruste arv: 1 Kohandatud sissepääs: puudub Invatualett

2.6 Invaparklate tehnilised andmed

Tabel 5. Projektiga haaratud invaparklad Jrk nr

Objekt/Aadress Tehniline kirjeldus

1 Tamsalu Bussijaam, Kesk tn 2 Parkimiskohtade arv: 1

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-8-

3. Projektlahendus

3.1 Analüüsi lühikokkuvõte

Analüüsi käigus kaardistati üle Tapa linna olulisemad ühistranspordi sõlmpunktid, sealhulgas ühistranspordipeatused, mis tagavad erivajadustega inimeste ligipääsu spetsiifilistele teenustele. Lisaks olid kaardistatavateks objektideks jaamahooned ning põhilistele liikumissuundadele jäävad ülekäigud sõlmpunktide aladel. Kokku kaardistati 11 erinevat transporditaristu objekti. Andmekogumiseks kasutati spetsiaalseid küsimustikke ja vastavat arvestuskeskkonda. Kogutud andmeid hinnati iga taristuobjekti kaupa ning koondati küsimustike vastused tabelitesse. Seejärel hinnati, millised neist sõlmpunktidest ja objektidest ning millistes aspektides on erivajadustega inimestele ligipääsetavad, millised kohandused on vajalikud ligipääsetavuse tagamiseks ning milline oleks kohanduste eeldatav maksumus. Analüüsitud andmete põhjal koostati eelarve kaardistatud objektide osas.

Normdokumentide kohaselt peab iga ühistranspordipeatus asulates olema füüsiliselt ligipääsetav, varustatud ooteplatvormi, ootekoja, istepingi ja prügikastiga ning valgustatud.

Projekteerimisel on arvestatud ja ehitamisel tuleb arvestada nägemispuudega inimeste ohutu teeületamise tagamisega lähtudes Eesti Pimedate Liidu projekteerimisjuhendist „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“. Ülekäiguradade ees on kasutatud hoiatava taktiilse kivisillutise ribasid (mummukivi) ning bussipeatustes on kasutatud ka suunavat taktiilset sillutist (triibukivi).

Nägemispuudega inimeste liikumine põhineb suures osas kuulmistajule: liikuda saab hääle suunas -helisignaaliga valgusfoor, bussipeatuse tabloo; sellest eemale või sellega paralleelselt. Abiks on GPS, marsruudikirjeldused ja äpid, nt Blind Square.

Bussipeatuse ooteplatvormi serva nähtavust parandab oluliselt ere kollane tähistus. Ootekoja klaaspinnad peavad olema tähistatud kontrastselt. Kontrastne klaaspindade tähistamine (erineva kujuga kleebised) on ligipääsetavuse jaoks oluline: see aitab nägemispuudega inimesel takistust õigeaegselt tajuda ning vähendab juhusliku kokkupõrke ohtu. Klaaspinnal saab kasuliku kontrastse graafikana märkida peatuse nime ja sõidusuuna.

Lehtse peatuse vana ootepaviljon antakse üle tellijale. Uus ootepaviljon võiks olla otstest läbipaistev (orgaanilisest klaasist) ja tagumise seinaga niiskuskindel TEMSI sokliplaat (graniit). Disain sama, mis olemasoleval. Värvilahenduses eelistada halli ja kollast.

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-9-

Peatuses peab olema ühistranspordi sõiduplaan ja kaart, kus on nähtav kohandatud transpordi liikumine. Vaegnägijatel on kergem lugeda kirjatüüpe, kus tähed on selged; kirjavahemärgid ja tähetäpid rõhutatud, nt Arial, Helvetica ja Tiresias. Lihtsam on lugeda väiketähti ja püstkirja Vältida taandrida, allajoonimist, erinevaid kirjašrifte, ühtlast paremat serva. Kiri peab olema mitteläikival pinnal, suurendatud ja kontrastne. Kontrastsus aitab vaegnägijatel keskkonda tajuda. Hea kontrastsuse annavad värvikombinatsioonid must-valge, must-kollane, sinine-kollane, hall-oranž. Teksti puhul on kõige kergem lugeda musta kirja valge taustal. Hea lahendus on ka mustkollasel ja tumesinine valgel taustal.

Jaama hoone akende ja uste klaaspinnad peavad olema tähistatud. Klaaspindade tähised peavad olema katkematud, vähemalt 75 mm kõrged jooned, mis on tausta suhtes minimaalselt 30 LRV punkti kontrastsed ja paigaldatud kolmele kõrgusele: 100–300 mm, 900– 1000 mm ja 1300–1400 mm põrandapinnast. Klaasukse piirjooned peavad olema tähistatud minimaalselt 50 mm laiuse kontrastse joonega, mis on tausta suhtes kontrastne vähemalt 30 LRV punkti. Lävepakku kõrgus ei tohi ületada 15 mm ja selle kontrastsus põranda suhtes peab olema vähemalt 30 LRV punkti.

Vaegnägijatele liiklusolukorra muutusest märku andvad taktiilsed roostevabast terasest nupud on kavandatud puudega inimese liikumistee murdepunktidesse, peasissepääsu ja invatualeti ruumi uste ette. Vaegnägijatele mõeldud suunavad taktiilsed roostevabast terasest joontähised juhatavad puudega inimese peasissepääsuni ja invatualettini. Taktiilsed tähised kinnitatakse keraamiliste plaatdega põrandale puurimismeetodil vastavalt tootjapoolsele juhendile – puurida auk ning täita keemilise ankruga nt Hilti RE500 ning paigaldada tähis.

3.2 Asendiplaan ja vertikaalplaneerimine

Ühistranspordi peatus peab olema taktiilselt ja visuaalselt selgelt esile toodud. Tuvastatavad peavad olema ühissõiduki esiukse avanemise koht peatuse ootealal, ooteplatvormi sõiduteepoolne serv. Sõiduteega ristumise puhul peab olema tähistatud sõidutee ületuskoha asukoht, kõnnitee serv, sõidutee ületamise suund, ohutussaar ja vastaspoolel kõnnitee serv.

Projektiga on ettenähtud rajada uued äärekivid ülekäiguraja rajamiseks vajalikus mahus. Sõiduteele on projekteeritud betoonäärekivid 15x30 cm. Ühissõidukipeatuse äärekivide kõrgus sõidutee kattest on 10 cm (EVS 843:2016). Äärekivi allalaskmisel ületuskohtadel (h=0...2 cm) ei tohi kõnnitee kalle ületada 6%. Alla 4.0 m raadiuste puhul tuleb kasutada vastava raadiusega äärekive või lühendatud äärekive pikkusega mitte üle 0.5 m ning äärekivide vaheline vuuk ei tohi olla suurem kui 10 mm. Äärekivid viia kõrguslikult sujuvalt kokku olemasoleva olukorraga.

Projekteeritud elemendid plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud piirkonnas oleva teevõrguga. Vertikaalplaneering koostatud selliselt, et oleks tagatud sajuvee äravool teedelt. Valdavalt voolab sajuvesi teelt piki- ja põikkalletega olevale haljasalale immutamiseks. Bussipeatuse taskule on projekteeritud põikkalle 2.5% äärekivi esiserva poole. Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4.0%. Ooteplatvormile on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2.0% sõidutee serva poole.

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-10-

Teekate vajab väljavahetamist, kui tasapinnaerinevused ületavad 5 mm (sealhulgas betoonplaatide vuugid). Olemasolevad säilivad kaevuluugid paigaldatakse projektijärgsele kõrgusele.

3.3 Pandus (kaldtee) ja trepp Ühendusteena eri tasapindade vahel kavandatud pandus (kaldtee) ja trepp. Pandus peab olema kõva ja kareda pealispinnaga. Panduse ühenduskoht tasapinnalise teeosaga peab olema sujuv, kuni 5-millimeetriste vahede ja servadega. Panduse pikikalle võib olla kuni 6 protsenti. Pandus peab värvitoonilt tasapinnalisest teeosast erinema või pikikalde korral üle 5 protsendi peab panduse algus ja lõpp olema kontrastribaga tähistatud. Kui panduse pikikalle on üle 5 protsendi, peavad panduse mõlemal pool olema käsipuud. Kui ei ole võimalik ehitise iseärasuste tõttu varem sätestatud nõuet järgida, võib panduse pikikalle olla kuni 10 protsenti. Metallrestist panduse korral ei tohi restiava suurus takistada ratastooli, kepi või karkude kasutamist. Trepi ja panduse mõõtmed on esitatud joonisel TL-1/3.

3.4 Liikluskorraldus

Olemasolevad, uue liikluskorraldusega vastuollu sattuvad liikluskorraldusvahendid tuleb kõrvaldada. Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile EVS 613:2023 "Liiklusmärgid ja nende kasutamine". Liiklusmärkide valmistamisel kasutada vähemalt 2 mm paksust alumiiniumist märgialust ja kilet vastavalt standardile EVS 613:2023. Teekatte märgistamisel kasutada valuplastikut. Teemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614:2022 “Teemärgised ja nende kasutamine“. Kõik liiklusmärkide postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise vastavalt standardile EVS-EN 12899 kirjeldatud koormuse korral. Liiklusmärkide paigalduskõrgus peab vastama standardis toodud suurustele. Märgipostide paigaldamisel veenduda, et see ei satuks maa-aluse tehnorajatise peale. Liiklusmärkide ja teemärgiste asukohad on toodud joonistel. Märgid valmistada I suurusgrupis. Märgi 541a alumise serva kõrgus ooteplatvormi kattest peaks olema mimimaalselt 2.2 m.

3.5 Katend Projektiga on ette nähtud rajada järgnevad katendikonstruktsioonid:

Sõidutee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4 cm Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6 cm Killustikalus, fr. 32/63, kiilekillustik 8/16 ja 12/16 – 25 kg/m², E>170 MPa 20 cm Dreenkiht liivast, <7% 0.063mm osiseid min 20 cm Tihendatud ja profileeritud aluspinnas

Kõnnitee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Killustikalus, fr. 16/32, kiilekillustik 4/16 – 25 kg/m², E>140 MPa 15 cm Dreenkiht liivast, <7% 0.063mm osiseid min 20 cm Tihendatud ja profileeritud aluspinnas

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-11-

Betoonkivisillutis Betoonkivi 6 cm Liiva-tsemendi segust (5:1) paigalduskiht 3 cm Killustikalus, fr. 4/32, E>140 MPa 15 cm Dreenkiht liivast, <7% 0.063mm osiseid min 20 cm Tihendatud ja profileeritud aluspinnas

3.6 Konstruktsioonid

3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded 1) Sõidutee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 (100% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 (AKEJ) Killustik, AKÖL 20 500 – 3000 (KKEJ)

2) Kõnnitee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 < 900 (45% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Killustik AKÖL 20 < 500 (KKEJ) Märkused:

 KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.  AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.  Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021

toodud vastava segulehe tingimusi.  Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 peatüki 5 nõudeid.  Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on

määratud EVS 901-1:2020 tabelis 12.  Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine

teostada vastavalt AKEJ.

3.6.2 Killustikalus Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/63 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/16 mm või fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 2 nõuetele. Ooteplatvormi killustikalus ehitada killustikust 4/32. Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 6 nõuetele.

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-12-

Tabel 6. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust

Täitematerjali omadus Sõidutee killustikalus

Kõnnitee killustikalus

Terastikuline kategooria GC80/20 GC80/20 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/10 C50/30 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass

LA35 LA35

Külmakindluse kategooria F4 F4 Külmakindlus NaCl lahuses – – Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI35 FI35 Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4

Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0.5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0.3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm; 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0.063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥140 MPa.

3.6.3 Asfaltbetoonkate

Sõidutee asfaldi omadused peavad vastama tabel 7 ja 8 nõuetele.

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-13-

Tabel 7. AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 16 surf

(sõidutee) AC 8 surf (kõnnitee)

Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria AN14 – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass

LA25 LA35

Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI15 FI25 Bituumensideaine B70/100 B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0 C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f2 f4 Külmakindlus NaCl lahuses FNaCl4 –

Tabel 8. AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 16 surf

(sõidutee)

Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA30 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 Bituumensideaine B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f4 Külmakindluse kategooria F2 Külmakindlus NaCl lahuses –

3.7 Tehnovõrgud Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa- alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt.

Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ca 30-40 cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15 cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga.

Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatis.

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-14-

Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu.

Kaablite asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad kaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga.

3.8 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd

Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimise vallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega. Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, risust, prügist jne. Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-15-

tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m², III klassi muru. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada.

Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6.5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Haljastuse taastamisel juhinduda prinstiibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta.

4. Tööde teostamine

4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja Teetööde tehniliste kirjelduste 18.02.2019 versioonist (MA nr 1-2/19/096). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides.

Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis.

Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-16-

4.2 Ehitusaegne puude kaitse Ehitustööde ajal tuleb juhinduda standardist EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“.

Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud (latt- või plast) taraga. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni.

Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogi nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene. Tegevus kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega.

Olemasoleva säilitatava haljastuse kaitsmisel tuleb lähtuda alljärgnevast:  Üle 2.5 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad

kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui juurte läbiraiumine siiski vajalikuks peaks osutuma, siis tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Buldooser lõhestab juuri ja sellised haavad sulguvad väga raskelt, seega tuleb seda teha käsitsi saega. Paljastunud juured tuleb võimalikult ruttu katta mulla, multši või niiske kangaga.

 Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga; Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil.

 Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega.

 Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihendamise. (Näiteks paigaldatakse geotekstiil alla – killustiku-liivapadi peale).

 Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu asetatakse maapinnale, ümber tüve, masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi kaitstakse ajutise piirdega; kui piiret ei ole võimalik paigaldada, vooderdatakse puu tüvi plankidega või spetsiaalmähisega. Vältimaks okste rebimist, lõigatakse alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra jääda ühepoolseks.

 Heakorratööde käigus tuleb olemasolevat maapinda vastavalt vajadusele tõsta või langetada. Kui muuta oluliselt mullapinna taset kasvava puu lähiümbruses (juurekael ja aktiivne juurestiku osa), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks jäetakse maapind

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-17-

kasvava puu ümber endisele tasemele. Endise mullapinna ning uue pinna vahel tekkiv kõrguste vahe lahendatakse tugimüüride või nõlvadega. Maapinna tõstmisel puu ümber võib pinnasega täita ka ala kuni puu tüveni, ent seejuures peab olema tagatud juurekaela efektiivne õhustatus.

4.3 Ettevalmistustööd

Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projekteeritud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. geodeesiainsener.

4.4 Ehitustööd Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde välisserva ulatus. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse.

Nõlvadel on arvestatud kasvupinnase paksuseks 10 cm. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule.

Laienduste puhul tuleb kaevata astmed ja laienduste alt eemaldada kogu mittesobiv materjal ning kasvupinnas. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Planeeritav pinnas ei tohi tekitada paisutusi ja takistada muul moel vee liikumist teemaal ja kraavides. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada esitatud tihendusteguriteni.

Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 järel ja suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm;

Lääne-Virumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse parandamine

INFRA PROJEKT OÜ 8.07.2026 töö nr. 300426

-18-

3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0.5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0.3%.

Peale mullatööde lõppemist tuleb nõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik ehitatavad nõlvad tuleb katta 10 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10- 20 g/m2 (muruklass III). Nõlvade planeerimise mahud on arvestatud ainult aladel, kus on ette nähtud mulde nõlva ehitamine. Olemasolevaid nõlvu ei planeerita.

4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus

Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele”.

Liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projekti koostamisel arvestada tegelike liiklustingimustega, teede mõõtmetega, olemasoleva liikluskorraldusega, liikluskoosluse ja liiklussageduse ning nähtavusega. Projekt peab olema üheselt arusaadav nii kontrollijale kui ka märkide paigaldajale. Liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks omavalitsusele.

Töövõtja peab tagama kõigi piiripunktide tähiste säilimise ehituse käigus. Juhul kui see pole võimalik, tuleb hävinenud piiripunktid taastada. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Ehitusaegsete ajutiste liikluskorralduslahenduste koostamisel tuleb tagada ka erivedude teostamise võimalikkus.

Koostas:

Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Sergei Tunka

R ÄG

AVER E tee

R ÄG

AV ER

E te

e

933

88.10

88.20

88.30

Äärekivide sujuv kokkuviimine

Prügikasti uus asukoht

R 6. 0

88.30

88.40

88 .3

0

88 .2

0

88 .30

88 .20

88.30

88.20

88.40

ol.ol.221

ol.ol.644

ol .o l.6

44

ol.ol.711

ol.ol.5 41a

ol.ol.541a 1

1

2

2

923b

3.0

10.0

6.5

10.0

88.20

88.00

88 .1

0

300426_ES_TL-4.dwg

TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD HOIATAV TAKTIILNE TÄHIS "MUMMUKIVI"

PROJEKTEERITUD SUUNAV TAKTIILNE TÄHIS "TRIIBUKIVI"

PROJEKTEERITUD MÄRGISTUS OOTEPLATVORMI SERVAL (kollane värv)

PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS "ÜHISSÕIDUKIPEATUS" (kollane värv)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=0...2.0 cm)

PROJEKTEERITUD OOTEKODA

ÜMBERTÕSTETAV PRÜGIKAST

OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK

OLEMASOLEV KATASTRIPIIR

OLEMASOLEV TEESERV

30 351

ÜMBERTÕSTETUD LIIKLUSMÄRK30 351

ÜMBERTÕSTETAVA LIIKLUSMÄRGI POSTI UUS ASUKOHT

ELEKTRIÕHULIINI KAITSEVÖÖND

RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR

ÜMBERTÕSTETAV OBJEKT

LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEVA PUU KAITSETSOON (min 2 m raadiuses puutüvest)

PROJEKTEERITUD TEESERV

PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV

TAASTATAV HALJASALA

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE

PROJEKTEERITUD KILLUSTIKKATE

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE ÜLEKATE

57 5d

97 6a

93 3

911

923a

123.61 123.61

123.51

123.55

123.60

123.60

123.30

123.40

123.50

12 3.

40

12 3.

50

12 3.

30

12 3.2

0

12 3.1

0 12

3.0 0

12 2.9

0 12

2.8 0

123.16

123.33

123.28123.32123.37 123.38

Ette nähtud võrahooldus

ol.ol.541a

ol. ol. 54 1a

ol.ol.544

ol. ol. 54 3

ol. ol. 54 4

ol.ol.543

ol.o l.3 61

ol. ol. 68 7

ol. ol. 42 1

ol.ol.361

ol. ol. 22 1

ol. ol. 54 4

ol.ol.543

ol. ol. 54 4

ol.ol.543

ol.ol.544

ol. ol. 54 3

ol.ol.361

ol.ol.687

ol.ol.421

ol.ol.433

ol. ol. 43 3

ol.ol.544

ol.o l.54

3

ol.o l.54 4

ol.ol.543

ol. ol. 22 1

ol.ol.315

ol. ol. 54 6

ol.ol.541a

ol. ol. 54 1a

3

3

300426_ES_TL-4.dwg

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK

OLEMASOLEV KATASTRIPIIR

OLEMASOLEV TEESERV

30 351

PROJEKTEERITUD HOIATAV TAKTIILNE TÄHIS "MUMMUKIVI"

PROJEKTEERITUD SUUNAV TAKTIILNE TÄHIS "TRIIBUKIVI"

PROJEKTEERITUD MÄRGISTUS OOTEPLATVORMI SERVAL (kollane värv)

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK30 351

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKTEERITUD KITSASTE KÜLGSEINTEGA OOTEKODA

TAASTATAV BUSSIPEATUSE OOTEALA ja KÕNNITEE BETOONKIVIDE KATE

PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS (valuplastik)

PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS "PUUDEGA INIMESE SÕIDUKI PARKIMISKOHT" (värv)

TAASTATAV HALJASALA

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE BETOONÄÄREKIVI (200x80 mm, h=0 cm)

PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS "ÜHISSÕIDUKIPEATUS" (kollane värv)

RAUDTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR

Ü L E K Ä I K

Ü L E K Ä I K

945a

Ü L E K Ä I K

Ü L E K Ä I K

97.70

97.38

97.60 97.50

97.40

97.70

97.60

97.50

97.40

98.00

97.60

97.90

97 .8

0

97.70 97.80

97.90

97.80

97.70

98.25

98.17

98.22

98.22

97.98

97.93

Äärekivide sujuv kokkuviimine

Äärekivide sujuv kokkuviimine

Äärekivide sujuv kokkuviimine

Nõva sügavus 30 cm sõidutee peenrast

Nõva sügavus 20 cm sõidutee peenrast

Betoontrepp, 3 astet (120x390 mm)

Ettevaatust elektrikaabel!

ol. ol. 54 4

ol.ol.543

ol.ol.544

ol. ol. 54 3

ol.ol.549

ol.ol.321

ol.ol.549

ol.ol.321

ol.ol.541a

ol .o l.5

41 a

ol.ol.541a

ol.ol.541a

ol.ol.541a

ol.ol.541a

ol.ol.544

ol .o l.5

43 ol .o l.5

44

ol.ol.543

ol.ol.544

ol .o l.5

43

ol .o l.5

44

ol.ol.543

ol.ol.331

ol .o l.5

44

ol.ol.543

ol.ol.544

ol .o l.5

43ol.ol.549

ol.ol.321

ol. ol.

54 4

ol.ol.543

ol.ol.544

ol. ol.

54 3

ol.ol.549

ol.ol.321

1.2

1.5

300426_ES_TL-4.dwg

TINGMÄRGID

OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK

OLEMASOLEV KATASTRIPIIR

OLEMASOLEV TEESERV

30 351

PROJEKTEERITUD HOIATAV TAKTIILNE TÄHIS "MUMMUKIVI"

PROJEKTEERITUD SUUNAV TAKTIILNE TÄHIS "TRIIBUKIVI"

PROJEKTEERITUD MÄRGISTUS OOTEPLATVORMI SERVAL (kollane värv)

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=0...2.0 cm)

TAASTATAV SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE

TAASTATAV KÕNNITEE ASFALTBETOONKATE

TAASTATAV KÕNNITEE BETOONKIVIKATE

TAASTATAV HALJASALA

PROJEKTEERITUD KÕNNITEE BETOONÄÄREKIVI (200x80 mm, h=0 cm)

PROJEKTEERITUD BETOONKATE

PROJEKTEERITUD PANDUS

PROJEKTEERITUD KILLUSTIKKATE

PROJEKTEERITUD KALDTEE (KARESTATUD PIND)

PROJEKTEERITUD TEEKATTEMÄRGISTUS (valuplastik)

RAUDTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR

MÄRKUSED:

1. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast.

2. Kujutatud dimensioonid on tüüplõike mõistes tinglikud, täpsed kalded ja mõõdud vastavalt asendiplaanile ja vertikaalplaneeringule.

300426_ES_TL-4-04.dwg

87.00

88.00

89.00

K IN

D LU

S T

A T

U D

P E

E N

A R

2.5%

Pikk tn 8a 79201:001:0415

15123 Tapa-Lehtse-Jäneda tee 40001:003:0160

Ol . o

l. ki

nn ist

u pi

ir

SÕIDUTEE

ASFALTBETOON AC 16 surf (graniit) 4 cm ASFALTBETOON AC 20 base 6 cm

LÕIGE 1-1

87.00

88.00

89.00 2.5%2.0%

4.0%

PAEKILLUSTIK, E≥170 MPa fraktsioon 32/63 20 cm kiilekillustiku fraktsioon 8/16 ja 12/16-kulu 25 kg/m² Olemasolev pinnas, Kt=0.95

ASFALTBETOON AC 16 surf (graniit) 4 cm ASFALTBETOON AC 20 base 6 cm PAEKILLUSTIK, E≥170 MPa fraktsioon 16/32 20 cm kiilekillustiku fraktsioon 8/16 ja 12/16-kulu 25 kg/m² Olemasolev pinnas, Kt=0.95

DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm

ASFALTBETOON AC 8 surf (45% graniit) PAEKILLUSTIK, E≥140 MPa

5 cm

15 cmfraktsioon 4/32

Olemasolev pinnas, Kt=0.95

BETOONÄÄREKIVI 150x290 mm BET.ALUSEL C16/20, h=10 cm

Pikk tn 8 40002:003:0230

Ol . o

l. ki

nn ist

u pi

ir

Pikk tn 8a 79201:001:0415

OOTEPLATVORM

LÕIGE 2-2

1.2%

300426_ES_TL-4-02.dwg

LÕIGE 3-3

122.00

123.00

124.00

Paide mnt 3 // Tamsalu raudteejaam 78801:004:0009

Ol . o

l. ki

nn ist

u pi

ir

Raudtee tänav L2 78601:001:0016

BETOONKIVI 6 cm LIIVA-TSEMENDI SEGUST (5:1) PAIGALDUSKIHT 3 cm PAEKILLUSTIK, fr. 4/32 PAEKILLUSTIK, fr. 4/32 Olemasolev pinnas, Kt=0.95

OOTEPLATVORM

28,2 m² OOTESAAL

INVA WC 5,4 m²

WC 1,9 m²

ABIRUUM 2,2 m² VAHENDID

KORISTUS-

1,3 m²

VU-1

SU-1

SU-2 SU-3

VU-2

300426_ES_TL-5.dwg

45,1 m² OOTESAAL

INVA WC 6,6 m²

BAARIRUUM BAAR

BAARIRUUMESIK

KÖÖKVAHERUUMRIIETUSRUUM

PANIPAIK NÕUDEPESU ESIK

WC

WC EESRUUM

VU-1

VU-2

VU-3

SU-3 SU-4

SU-5

SU-7

SU-8 SU-9

SU-10 SU-11

SU-14

SU-15

SU-16 SU-17

SU-12 SU-13

SU-1

SU-6

SU-2

5%

300426_ES_TL-5.dwg

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Sergei Tunka

Infra Projekt OÜ

[email protected]

Teie 07.07.2026

Meie 24.07.2026 nr 7.1-2/26/9427-3

Riigitee nr 15123 km 9,845

„Lehtse“ bussipeatuse rekonstrueerimise

kooskõlastamine

Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonnas Tapa vallas Lehtse alevikus

riigitee nr 15123 Tapa-Lehtse-Jänada tee (edaspidi riigitee) km 9,845 asuva „Lehtse“ bussipeatuse

rekonstrueerimise projekti „Lääne-Vrumaa, Tapa valla ühistranspordi ligipääsetavuse

parandamine“, Infra Projekt OÜ töö nr 300426, 10.07.2026 (Lisa).

Rekosntrueeritav bussipeatus asub Pikk tn 8a kinnistul (katastritunnus 79201:001:0415) ning

paikneb osaliselt riigitee kaitsevööndis.

Vastavalt EhS § 70 lg 2 on ehitise kaitsevööndis keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast

kasutamist, samuti ehitada teist ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata

pinnast.

Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 kooskõlastame Lehtse bussipeatuse rekonstrueerimise ja anname

nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest (alus EhS § 70 lg 2) kõrvale kaldumiseks

vastavalt Infra Projekt OÜ tööle nr 300426 (Lisa).

Ehitamisel arvestada järgmiste asjaoludega.

1. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele.

Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne

riigiteele sõitmist.

2. Materjalid ladustada ning kõik tööd teostada Pikk tn 8a kinnistu piires.

3. Riigitee alusel maaüksusel vajalike tööde teostamiseks tuleb huvitatud isikul koostada

ajutise liikluskorralduse skeem (vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele) ning esitada see enne ehitustööde algust meile kooskõlastamiseks

[email protected] koos infoga tööde teostamise ajavahemiku kohta. Töödega

võib alustada siis, kui liikluskorralduse skeem on saanud kooskõlastuse. Palume meid

teavitada tööde alustamisest vähemalt kolm päeva ette.

Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat alates kirja väljastamise kuupäevast.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 300426_ES_TL

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]