Piiburi maaüksuse
DETAILPLANEERING
Piiburi maaüksus, Loo alev, Jõelähtme Vald, Harjumaa
Tellija:
Kille Piibur
51 61 770
Projekteerija:
Oliver Alver
55 90 58 03
[email protected]
Tallinn
Juuni 2004
Sisukord:
Sisukord: 2
Seletuskiri 3
Üldinformatsioon 3
Planeeringu sisu 4
Olemasolevad piirangud 5
Planeeringulised- ja arhitektuursed piirangud 6
Elektrivarustus 6
Vesi ja kanalisatsioon 7
Gaas 7
Side 8
Sadeveed 8
Tuleohutus 8
Nähtavuskolmnurgad 9
Tänavavalgustus 9
Teekaitsevöönd 9
Jäätmemajandus 9
Radoon 9
Kooskõlastuste koondtabel 10
Kruntide Eksplikatsioonitabel 12
Lähteandmed 13
Joonised 33
Situatsiooniskeem 34
Gaasitrassi põhimõtteline skeem 35
Põhijoonis 36
Tehnovõrgud 37
Tänavaala ristlõige 38
Seletuskiri
Üldinformatsioon
Planeeritav ala asub Harjumaal, Jõelähtme vallas, Loo alevikus. Piiburi mü katastriüksuse tunnus on 24504:002:0106, praegune sihtotstarve maatulundusmaa ning suurus 4,9 ha.
Planeeringuala asub Nehatu-Loo-Lagedi maantee ja Pirita jõe vahelisel alal. Alast kirdes asub Loo asula. Alast loodes on viimastel aastatel arenenud uus elamurajoon. Alast põhjas asuvad Loo asula reovee bioloogilise puhastamise tiigid mis suletakse lähiajal. Läbi maaüksuse jookseb kuivenduskraav mis kuulub säilitamisele.
Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringuga järgi asub planeeritav ala tiheasustusalal. Planeeritud sihtotstarve on väikeelamumaa.
Pilt naabruses asuvatest elamutest.
Aerofoto kinnistu piiridega
Planeeringu sisu
Planeeringu koostamisel on lähtutud “Pirita Jõeäärse ruumilisest arengukavast” ja Jõelähtme valla üldplaneeringust.
Sellest lähtudes on koostatud eskiislahendus mis hõlmab terviklikuma keskkonna tekkimiseks ka naaberkinnistuid (Kruusimäe 2 ja Kruusimäe 3). Eskiisiga on ette nähtud ühised rohealad, kergliiklus teed ja bussipeatuse asukoht.
Planeeringuga kavandatakse kõnealusele Piiburi maaüksusele 14 ühepereelamu krunti ja ca 15 ridaelamu boksi. Elamud ja teed on paigutatud nii, et hiljem oleks võimalik ümbritsevad alad siduda käesoleva planeeringuga tervikuks.
Piiburi maaüksusele on kavandatud kaks rohelist ühiskasutuses ala. Üks väiksem ala asub vahetult jõe ääres, tagades nii juurdepääsu jõele ka kaugemal asuvate elamute omanikele. Teine asub maa keskel kavandatud ridaelamute embuses. Sinna on võimalik rajada ühine palliplats.
Jõest maanteeni on jalakäijatele mõeldud telg mida mööda saab kõige lühemat teed Loo aleviku keskusesse kus asuvad kool, lasteaed, pood ja postkontor.
Ridaelamud on jagatud eri mahtudeks, et sobitada neid paremini pereelamute vahele.
Juurdepääs planeeritavale alale toimub Nehatu-Loo-Lagedi maanteelt.
Naaberkinnistuid hõlmav eskiislahendus.
Olemasolevad piirangud
Pirita Jõgi:
Lähtuvalt Looduskaitse seadusest on Pirita jõel 10 m veekaitsevöönd, 50m ehituskeeluvöönd, 100 meetrine piiranguvöönd. Kõikide eelpoolnimetatud vöönditega on planeeringus arvestatud.
Saha peakraav:
Lähtuvalt Looduskaitse seadusest on Saha peakraavil 10 m veekaitsevöönd, 25m ehituskeeluvöönd, 50 meetrine piiranguvöönd. Kõikide eelpoolnimetatud vöönditega on planeeringus arvestatud.
Nehatu-Loo-Lagedi Maantee:
Alaga on vahetult seotud 4 klassi kuuluv Nehatu-Loo-Lagedi riiklik maantee. Kõnealuse maantee sanitaarkaitse vööndi laius on 60 m tee servast kuhu ei tekkida võiva saaste tõttu elumajad rajamine keelatud. Planeeringuga on antud tsoon ehituskeelualaks määratud.
Maantee kaitsevööndi laius on 50 m äärmise sõidurea teljest. Kaitsevöönd rajatakse tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Tee kaitsevööndis toimuv ehitustegevus tuleb kooskõlastada tee valdajaga.
Biotiigid:
Alast loodes asuvad endised biotiigid mis olid rajatud Loo alevi reovee puhastamiseks. Uus survekanalisatsiooni trass on juba valminud ning juulist 2005 juhitakse piirkonna reoveed seda mööda Tallinna linna ühisesse reoveekanalisatsiooni. Seoses sellega, et planeeringu koostamise ajal lülitati biotiigid kasutusest välja on kooskõlastus tervisekaitsetalitusega võetud kaks korda. Teine kord 08.12.2005 peale biotiikide kuja kadumist.
Talleggi linnukasvatus:
Loo alevikus asub Talleggi linnukasvatus Kõnealuse linnukasvatuse sanitaarkaitseala on 300 m(CH 245-74B)
Lindlates ja haudejaamas tekib söödast, allapanust, lindude sulestikust ja kuivanud väljaheidetest tolmu, mille koostises on orgaanilise päritoluga komponendid. Eriti peendisperssed ja kaugele lenduvad on haudejaama tolmukübemed.
Kõnealuse sanitaarkaitseala 300 m piir ulatub planeeritavale alale. Sanitaarkaitse alasse ei ole elamuid planeeritud.
Planeeringulised- ja arhitektuursed piirangud
• Kruntide pinnast ei ole tervikuna lubatud tõsta rohkem kui 0.3 m olemasolevast pinnast. Maja ümbrust ja juurdepääsu teed on soovitav tõsta vähemalt 0,5 m olemasolevast pinnast. Soovitav on hoone 0 tasapind viia kõrgemale kui 30,6 m (balti süsteemis). Vältida tuleb sadevete suunamist naaberkrundile. Keldrid pole soovitatav rajada.
• Hoonete projektid tuleb teostada kõrgel arhitektuursel tasemel. Hoone arhitektuurse sobilikkuse otsustab Jõelähtme vallavalitsus esitatud eskiisprojekti põhjal. Eskiisprojekt esitada vallavalitsusele ennem eelprojekti koostamise alustamist. Piirkonnas on eelistatud kaasaaegne arhitektuurikeel.
• Ehitusloa taotlemiseks esitatava hoone projektiga koos on kohustus anda ka piirdeaia projekt mis on harmoneeruv ja arhitektuurselt sobiv põhihoonega.
• Piirdeaiana võib kasutada kuni 1,2 m kõrgust piiret. Tänava poolse piirde kõrgus hoonest tänava poole ei tohi ületada ühegi piirde variandiga 1,0 m rajatavast tänava kõrgusest.
• Ridaelamukruntidel võib piirdeaiaga piirata vaid planeeringuga ette näidatud ala.
• Maksimaalne hoonete kõrgus kogu alal ei tohi olla mitte rohkem kui 9 m krundi keskmisest pinna kõrgusest. Abihoonetel mitte rohkem kui 4,5 m.
Elektrivarustus
Ala elektrivarustus lahendamiseks rajatakse uus alajaam maaüksuse keskmesse. Alajaama toiteks tuuakse keskpinge õhuliiniga toide Loo elektrile kuuluvast Maardumõisa fiidri haruliini nurgamastist.
Nimetatud nurgamastist tullakse 10kV õhuliiniga mööda Lõuna tee ja Nehatu-Loo-Lagedi maantee äärt kuni kinnistu põhjanurgani ning edasi maakaabliga kuni alajaamani.
Kinnistu sees lahendatakse elektrivarustuse 0,4kV maakaablite ja transiit-liitumiskilpidega planeeritavate tänavate ääres.
Igale elamule või ridaelamu boksile on kavandatud 3x25 A peakaitse.
Et anda tänavale esteetiliselt ilusamat ilmet tuleb liitumis- ja transiitkilpide rajamisel pereelamukruntidel lähtuda kõrvalolevast joonisest kus kilbid asuvad krundi piiril sees pool kinnistu piirdega ühel joonel. Kinnistu omanikul on keelatud ehitada Liitumis- ja transiitkilpide ette piiret ega muul moel takistada võrgu valdajal juurdepääsu kilpidele. Kinnistu valdaja ehitab vajadusel piirde lubatud kaugusele kilpidest. Kilbid rajatakse enne piirete ehitamist. Kilpe ümbritseva piirde projekt kooskõlastatakse tehnovõrgu valdaja juures koos hoone projektiga.
Ridaelamutel paigutatakse kilbid vähemärgatavasse kohta.
Vesi ja kanalisatsioon
Rajatava elamukvartali reoveed juhitakse isevoolselt olemasolevasse reoveepumplasse mis asub Kruusimäe elamukvartali nurgal. Reoveepumpla rekonstrueeritakse koostöös AS Loo Vee ja teiste piirkonna arendajatega. Detailplaneeringu tehnovõrkude joonisel on näidatud võimalikud perspektiivsete kanalisatsioonikaevude sügavused mis omavad informatiivset tähendust. Võrgu väljaehitamiseks tellida eraldi projekt.
Reoveepumplast juhitakse reoveed Tallinna linna ühisesse reoveesüsteemi ja sealt Paljassaare puhastisse.
Rajatava elamukvartali joogi- ja majandusveevõrk ühendatakse olemasolevasse Loo alevi veevõrku. Torustik rajatakse piisava võimsusega et tagada tuletõrje vee vajadused maaüksusel olevatele tuletõrje veehüdrantidele (juhul kui veemahuteid ei rajata). Torustiku rajamisel arvestada ka perspektiivselt arendatava Panga maaüksusega.
Vee oletatav tarbimine ööpäevas Piiburi maaüksusel on, arvestades 120 l/ööp inimese kohta, 30*4*120=14 400 l/ööp=14,5 m2/ööp.
Gaas
Seoses põhja pool asuva Vahtramäe mü planeerimisega on kavas läbi Piiburi maaüksuse viia maagaasi kesksurvetrass (B kategooria, 4 bar). Piiburi mü detailplaneeringuga on ette nähtud tehnovõrgu koridor nimetatud maagaasi kesksurvetrassi rajamiseks (lähtudes Loob projekti poolt teostatud üldisest tehnovõrkude skeemist).
Kuna läbi Piiburi maaüksuse viiakse perspektiivselt maagaasi kesksurvetrass on otstarbekas reserveerida tänava maaalal trassi koridor maagaasi madalsurvetrassile (A kategooria), millega on tulevikus võimalik varustada kogu Piiburi mü maagaasiga. Tegu on otstarbeka alternatiiviga lokaalsetele kütetele.
Gaasirõhu kappregulaatorseade 4/0,1 bar asukoht on kavandatud planeeritava ala läänekülge avalikule rohealale. Asukoht valitud lähtudes perspektiivselt liituvatest elamualadedest loodes. Nii saab kappregulaatorseadet kasutada hõlpsalt ka naaberkinnistute varustamiseks gaasiga.
Gaasitrassi rajamiseks koostatakse eraldi projekt.
Side
Planeeringuga on reserveeritud koridor sidekanalisatsiooni rajamiseks. Soovitav on teiste kommunikatsioonide rajamisega seoses koheselt paigaldada ka sidekanalisatsiooni torud mida on hiljem võimalik rentida huvitatud telekommunikatsiooniettevõttele.
Samas on sidekanalisatsiooni koridor planeeritud nii, et teda on võimalik lihtsate vahenditega rajada ka hiljem.
Side liitumiskilpide rajamisel kehtib sama reegel mis elektrivõrgu puhul. Kilbid tuleb rajada krundi piirdega ühele joonele.
Sadeveed
Kinnistute ja tänavate sadeveed juhitakse dreenidega kas Pirita jõkke või Saha peakraavi.
Keldri rajamine antud alale ei ole soovitav kuna võib esineda oht üleujutuseks (vt. kõrvalolevat pilti). Samuti on soovitav hooned rajada kõrge sokliga, et vähendada üleujutusest tekkida võivaid kahjusid.
Et säiliks naaberkinnistu „Panga“ dreneerimissüsteemi töövõime on Panga ja Piiburi mü piirile osaliselt kavandatud kraav. Kraav kaevatakse piisava sügavusega, et tagada treeni töö.
Tuleohutus
Hoonete vahelised kujade määramisel on lähtutud eeldusest et ehitatavad hooned võivad kuuluda tulepüsivusklassi TP3 (va. ridaelamud millede tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus).
Rajatava elamukvartali veevõrk ühendatakse olemasolevasse Loo alevi veevõtusüsteemi. Torustik rajatakse piisava võimsusega et tagada tuletõrje vee vajadused maaüksusel olevatele tuletõrje veehüdrantidele (10 l/s, sisetoru läbimõõt 100mm). Hüdrandid on paigutatud ristmike lähedusse, et tagada võimalikult hea juurdepääs. Hüdrantide asukoht on näha põhijoonisel. Võrgu projekteerimisel tuleb tagada Hüdrantide ringtoide. Kui ringtoite planeerimine läheb liiga kalliks võib tuletõrjeveega varustamise lahendada mahutitega (Vt. Põhijoonis).
Nähtavuskolmnurgad
Et tagada liiklusohutus planeeritud alal on ristmike rajamisel arvestatud määrusest “Tee projekteerimise normid ja nõuded“ 13.05.2004 nr 132 (RTL 2004, 65, 1088) 29.05.2004 määratud nõuetega nähtavuskolmnurkadele. Projekteerimiskiirus on 30 km/h.
Nähtavuskaugus 3 m kauguselt väljasõitvalt teelt on vähemalt 40 m. Väljasõidus Nehatu-Loo-Lagedi maanteele on nähtavuskaugus 8 m kauguselt parempöördel 140 m ja vasakpöördel 100m.
Nähtavuskolmnurka ei tohi paigutada nähtavust takistavaid objekte. Reklaamid, rajatised, alajaamad jms.
Tänavavalgustus
Planeeritaval alal on ette nähtud võimalus tänavavalgustuse rajamiseks. Valgustus on lubatud madalatel (3-4m) postidel kõnnitee valgustamiseks. Täiemahuline kõrgetel postidel tänavavalgustus ei ole soovitatav kuna on liig tugeva valgusjõuga ja ei võimalda inimeste puhkamiseks vajalikku pimedust öisel ajal. Kõrgematel postidel valgustus on lubatud kohtades kus muidu on võimatu tagada standardi EVS 843:2003 punkti 11.6 nõudeid.
Teekaitsevöönd
Lähtuvalt Teeseaduse §13 nõudest määrata teekaitsevöönd on antud vööndi piiriks määratud teemaa krundi piir.
Jäätmemajandus
Rajatavad pereelamud koguvad jäätmed omal krundil.
Rajatavate ridaelamute jäätmed kogutakse soovitavalt kinnistutel asuvatesse ühisesse jäätmehoonesse. Jäätmehoones on võimalik koguda taaskasutatavaid ja biolagunevaid jäätmeid liikide kaupa eraldi mahutitesse.
Jäätmehoonesse paigutatakse käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid. Jäätmehoone on paigutatud nii, et prügiveoauto peatumisel ei ole vahemaa jäätmehooneni üle 10 m.
Ohtlike jäätmete kogumist kinnistu piires ei toimu.
Radoon
Lähtudes standardis EVS 840-2003 “Radooniohutu hoone projekteerimine” välja toodud Radooni ohtlikele alade kirjeldusele Eestis, ei ole antud ala radooniohtlik. Eesti Kiirguskeskuse andmetel on piirkonnad täpsustamisel ja need kantakse kaardile. Tulemused peaksid ilmuma selle aasta jooksul. Võimaliku radooniohu ilmnemisel tuleb hooned projekteerida vastavalt eelpoolnimetatud standardile.
O. Alver
Kooskõlastuste koondtabel
Piiburi mü Detailplaneering
KOOSKÕLASTAJA:
MÄRKUSED
ASUKOHT:
Kinnistu omanik Kille Piibur
16.02. 2005
-
Planeeringu joonistel Kaustas nr 1
Põhja Regionaalne Maanteeamet.
Peeter Paju
25. aprill 2005
Märkused eraldi lehel seletuskirja järgi
Eraldi lehel
Tallinna Tervisekaitsetalituse Harjumaa Osakond
Dr. Ella Petermann
28 Jaanuar 2005
Märkused eraldi lehel seletuskirja järgi
Eraldi lehel ja Põhijoonisel kaustas nr 1.
Harjumaa keskkonnateenistus
Jaan Pikka
21.01. 2005
Märkused eraldi lehel seletuskirja järgi
Eraldi lehel
Harjumaa Päästeteenistus
Vassil Hartšuk
28 aprill 2005
-
Põhijoonisel ja seletuskirjas kaustas nr 1
OÜ Loo Vesi
Ain Mutli
16 jaanuar 2005
Biotiigid on kasutusest välja lülitatud 1 juuli 2005.
Tehnovõrkude joonisel kaustas nr 1g ja eraldi lehel
AS Loo elekter
K. Salvet
10 JAANUAR 2005
Trassikoridor alajaamast naaberkinnistuni ringtoite võimaldamiseks
Tehnovõrkude joonisel kaustas nr 1
Panga kinnistu omanik
Jaak Kukebal
Tagada drenaaži toimimine. Kraavi telg keset piiri. Võimaldada kanalisatsiooni ja veetrassiga liitumine. Arvestada, et Panga maaüksusel tegeldakse põllumajandusega ka edaspidi.
Tehnovõrkude joonisel kaustas nr 1
Uus Vahtramäe omanik
Mariette Ainsoo
07.08.2005
-
Põhijoonisel kaustas nr 1
AS Eesti Gaas
Ahti Suimets
22.05.2006
-
Tehnovõrkude joonisel kaustas nr 1
Harju Maaparandusbüroo
Tõnis Lepp
29.04.2005
Tagada naaberkinnistu drenaaži töö.
Omanik vastutab kraavide korrashoiu eest oma maaüksuse piires.
Põhijoonisel kaustas nr 1
Kooskõlastuste koondtabeli koostas O. Alver 23.veebruar 2006
Kruntide Eksplikatsioonitabel
Lähteandmed
Väljavõte Üldplaneeringust
Väljavõte kehtivast Jõelähtme valla üldplaneeringust. Pildil on näha et kogu käesoleva detailplaneeringuga käsitletav ala on ette nähtud sihtotstarbega väikeelamumaa. Planeeritav ala on märgitud musta viirutusega.
Väljavõte on tehtud elektroonilisest üldplaneeringust Maa-Ameti avalike teenuste kaardirakendusest 4 jaanuar 2005.
Joonised
Situatsiooniskeem
Gaasitrassi põhimõtteline skeem
Põhijoonis
Tehnovõrgud
Tänavaala ristlõige