OÜ Puitmast

Sade, Karla küla, Kose vald,

75106, Harju maakond

Registrikood: 14597800

[email protected]

24.07.2026

nr 11.2-1/26/3515

FINANTSKORREKTSIOONI OTSUS

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) teeb otsuse OÜ Puitmast (edaspidi toetuse

saaja) projektile nr 2014-2020.5.01.20-1969 „Puitmastide tootmise- ja müügivahendite

soetamine" (edaspidi projekt).

Toetuse tagasinõudmise põhjuseks on asjaolu, et toetuse saaja on rikkunud talle perioodi

2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 24 punktiga 1, väliskaubandus- ja

ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 meetme „Starditoetus“ (edaspidi meetme

määrus) § 26 punktiga 2 ja § 29 lõikega 1 ning taotluse rahuldamise otsuses pandud

kohustust tagada projekti elluviimine ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuste

saavutamine.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumisele 100 % finantskorrektsiooni määra;

2. tunnistada kehtetuks rakendusüksuse 18.11.2020 taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-27/1289;

3. lugeda projekti raames tehtud kulud mitteabikõlblikuks summas 15 975,37 eurot, millest toetuse

summa on 12 780,30 eurot ja omafinantseering 3 195,07 eurot;

4. nõuda toetuse saajalt tagasi 12 780,30 eurot;

5. toetuse saajal tuleb maksta 12 780,30 eurot 60 kalendripäeva jooksul otsuse kättesaamisest

Rahandusministeeriumi pangakontole1. Tasumata summalt arvestatakse viivist 0,1% iga

viivitatud päeva eest.

1 SEB Pank EE891010220034796011

Swedbank EE932200221023778606

Luminor Bank EE701700017001577198

LHV Pank EE777700771003813400

Viitenumber 2800082925. Selgituseks märkida projekti number.

Toetuse saajal on võimalik taotleda toetuse tagasimakse ajatamist, esitades vastava taotluse 10

tööpäeva jooksul pärast otsuse kättesaamist.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, rakendusüksuse

seisukoht ja õiguslik põhjendus, rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine,

vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 64, § 66 lõige 2 punktid 1 ja 3, lõige 3, § 67 lõige 4

punktid 2 ja 3, § 68 lõige 2;

- perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lõige 2 punkt 6, § 22 lõige 3

punkt 3, § 45 lõige 1 punkt 2 ja 3, § 47 lõige 3, § 48 lõiked 1 ja 8, § 49 lõiked 1 ja 3;

- väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 09.03.2015 määruse nr 20 „Starditoetus“ (edaspidi meetme

määrus) § 28 lõige 2 punkt 4, § 30;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 23 lõige 1;

- 18.11.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-27/1289 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus)

punktid 10.3 ja 10.12.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 3 kohaselt on projekti eesmärgiks hakata tööstuslikult tootma

ja müüma Eestis ning lähiturgudel tehnoloogilisi uuendusi, kasutades kaasaegse esteetikaga

puidust lipumaste ja tänavavalgusteid.

2. Projekti abikõlblikkuse periood oli 01.11.2020-31.10.2021. Projekti kogumaksumuseks oli

18 737,70 eurot, millest toetus oli maksimaalselt 14 990,16 eurot ja omafinantseering

minimaalselt 3 747,54 eurot. Rakendusüksus maksis projekti eesmärkide elluviimiseks ja

tulemus- ja väljundinäitajate saavutamiseks toetuse saajale toetust summas 12 780,30 eurot.

3. Taotluse rahuldamise otsuse p-s 10.3 on sätestatud järgmised projekti tulemusena saavutatavad

tulemus- ja väljundnäitajad:

- projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu

830 000 eurot;

- 2 töökohta projekti abikõlblikkuse perioodile järgnevast kuust üheks aastaks ja 3 töökohta

projekti abikõlblikkuse perioodile järgneval teisel aastal. Töökohas tasustatakse vähemalt 50%

statistikaameti poolt avaldatud aasta keskmise brutopalgaga (kehtiv keskmine 50% brutopalk

taotlemise hetkel 703,50 eurot).

Toetuse saaja poolt esitatud aruandlusest selgub, et ettevõtte tulemus- ja väljundinäitajad pole

nõutavas mahus saavutatud.

4. Vastavalt meetme määrusele pidi hiljemalt projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele

järgnevast kuust algaval esimesel aastal toetuse saajal olema vähemalt üks töötaja ja teisel aastal

vähemalt kaks töötajat, kelle töötasu on toetuse taotluse esitamise kuupäevale vahetult eelnevaks

1. juuliks statistikaameti avaldatud aasta keskmisest brutokuupalgast vähemalt 50 protsenti (§ 29

lg 1 p 1). Taotluse rahuldamise otsuse punkt 10.3 sätestab nõutavaks sihttasemeks projekti

abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgnevale teisele aastale kolm töökohta.

5. Vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule pidi projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppemisele järgneva teise majandusaasta müügitulu olema 830 000 eurot. Meetme määruse § 29

lõige 1 punkt 3 sätestab minimaalseks müügitulu suuruseks aga vähemalt 80 000 eurot.

Rakendusüksusele esitatud kasumi põhjal on ettevõtte müügitulu 2023. aastal olnud

21 124 eurot.

6. Tööhõive osas on rakendusüksusele esitatud T. N-le töötasu maksmist tõendavad dokumendid 2

kuu ulatuses perioodil aprill 2022 kuni mai 2022, mille alusel on makseid teostatud kogusummas

1200 eurot (netopalk). J. P-le on töötasu maksmist tõendava dokumendi alusel tasutud aprill

2022 töötasu 600 eurot. Seega on 2022 aprill kuni mai töötasu tasutud kogusummas 1800 eurot

(netopalk). Teatmik.ee andmetel on 2022. aasta jooksul tööjõumaksusid tasutud 1 132 euro

ulatuses. Reaalsed töötasu väljamaksed 2021. ja 2023. aasta osas puuduvad. Arvestades, et

toetuse saajal on palutud esitada kõik töötasu maksmist tõendavad dokumendid (rakendusüksuse

päring 30.03.2026) ning toetuse saaja pole täiendavaid andmeid töötasu maksmise kohta

esitanud, on rakendusüksus seisukohal, et töötasu on makstud vaid 2 kuu ulatuses aprillist 2022

kuni maini 2022. Meetme määruse ja taotluse rahuldamise otsuse kohaselt pidid aga nõuetele

vastavad töökohad olema tagatud vähemalt perioodil november 2021 kuni oktoober 2023.

7. Toetuse saaja 26.04.2026 selgituses seisab järgnev: „Olen panustanud ise ettevõtte loomisesse

tuhandeid töötunde ning üle 130 000 euro isiklikku raha. Võiks ju mõelda: parem õudne lõpp

kui lõputu õudus….. Aga siis kirjutaksin ka oma 7 aasta pingutused korstnasse. Seal hulgas ka

minu toetajate (IHKK, EAS, RTTK) antud toetused. Tuli ju kõigi nende vahendite eest välja

töötada muuhulgas spetsiifilised tootmisseadmed, mis on just pikkade ja peenikeste toodete

valmistamiseks mõeldud. Ning ilmselt meid maha müüa, et saada tagasi osagi tehtud

investeeringutest, on väga keeruline, kui mitte võimatu. Tööjõudu ei saanud palgata ja ka endale

töötasu maksta seepärast, et müügitulu on olnud väike ning mul on olnud kohustused panga ees.

Swedbankist 2021 aastal võetud laen koos intressidega oli 40593 eurot. Viimase tagasimakse

tegin detsembris 2025.“ Lisaks märgib toetuse saaja, et müügitulu prognoos on tehtud valedel

andmetel ning toodet ei osatud turundada, mistõttu ka oodatavat müügitulu ei suudetud täita.

Ühtlasi langes ettevõtte loomine ja uue toote turule toomine majanduslikult keerulisse aega –

COVID-pandeemia, Ukraina sõda, energiakriis.

8. Müügitulu ning turustamise kohta on toetuse saaja antud selgitused järgnevad: „Algusest peale

oli selge, et toote spetsiifilisuse ja kõrge hinna tõttu ei ole Eestis piisavalt turgu. Plaan oli hakata

kohe maste müüma ka meie lähiturgudel – Soomes ja Lätis. Otsisin kohe võimalikke

edasimüüjaid Eestis kui ka Soomes ja Lätis. Eestis sain 2021 aastal edasimüüjaks

Lipumastipood.ee (https://www.lipumastipood.ee/tootekategooria/puidust-lipumast/ ), kelle

kodulehel on ka täna meie tooted müügis. Kuid nad müüvad vaid 1-2 masti aastas.“

RAKENDUSÜKSUSE SEISUKOHT JA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

9. STS § 24 punkti 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud tagama projekti elluviimise ettenähtud

tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamise. Meetme määruse § 26 punkti 2 kohaselt on

toetuse saaja kohustatud saavutama projekti tulemusnäitajad taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tähtpäevaks.

10. Taotluse rahuldamise otsuse punkt 9 sätestab, et toetust antakse tingimustel, et toetuse saaja

täidab kõiki STSis ja meetme määruses sätestatud toetuse saaja suhtes kohalduvaid kohustusi,

sh kasutab toetust taotluses ning meetme määruses sätestatud toetatavate tegevuste elluviimiseks

ja projekti eesmärkide saavutamiseks.

11. Meetme määruse § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks aidata kasvupotentsiaaliga

alustavaid ettevõtjaid. Sama määruse § 29 punktide 1 ja 3 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

saavutama töökohtade ja müügituluga seonduvad tulemused. Antud kohustused on meetme

määruse § 4 punktis 1 defineeritud ka kui ettevõtte kasvupotentsiaal.

12. Taotluse rahuldamise otsuse punkt 10.3 sätestab täiendavalt, et juhul, kui toetuse saaja ei täida

projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda STS § 45 ja

meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel.

13. Lähtudes sellest, et meetme määruses on määrusandja näinud ette tulemuste miinimumlävendi,

mille puhul on hinnatud, et projekt täidab endiselt meetme eesmärgi, ning arvestades, et meetme

määruses on taotluse rahuldamise otsusega võrreldes seatud tulemusnäitajateks madalamad

sihttasemed, lähtub rakendusüksus tulemuste hindamisel meetme määruses toodud sihttasemetest.

14. Ainuüksi projekti taotluses olnud investeeringute teostamine ei tähenda toetusraha

sihtotstarbelist kasutamist, kuna teostatud investeeringute eesmärk pole mitte lihtsalt

investeeringute teostamine, vaid ka projektis kavandatud tegevuste elluviimine, st ettevõtte

jätkusuutlik ning kasvupotentsiaaliga tegutsemine. Konkreetse projekti puhul pole saavutatud

meetme määruses ette nähtud tööhõive ja müügitulu näitajaid.

15. Projektis ja meetme määruses sätestatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine on väga oluline

projektide rahastamise tingimus. Lähtudes starditoetuse eesmärgist on toetuse saamise eelduseks

ja oodatavaks tulemuseks uute jätkusuutlike ettevõtjate, mis omavad kõrget kasvupotentsiaali ja

suutlikkust maksta vähemalt kolmele töötajale nõutavas suuruses töötasu, toetamine läbi

starditoetuse. Meetme määruse § 29 punktis 1 sätestatud nn kahe töötaja nõue tuleneb eelkõige

sellest, et riik on prioriteediks seadnud uute töökohtade loomise („Ettevõtluse kasvustrateegia

2014-2020“), sealjuures arvestades, et need oleksid tasustatud vähemalt Eesti keskmisel tasemel.

Seejuures peab ka ettevõtte äritegevus olema suunatud kasumlikkusele ja rahvusvahelistumisele.

Seega ei saa ühegi toetatava projekti juures olla esmatähtis ka üksnes tegevuste elluviimine, vaid

oluline on nende tegevuste kaudu jõuda lõpptulemuseni – eesmärgi saavutamiseni. See on aga

käesoleval juhul jäänud meetme määruses ettenähtud mahus saavutamata.

16. Arvestades, et projekti abikõlblikkuse periood oli 01.11.2020-31.10.2021, siis alates novembrist

2021 kuni oktoobrini 2022 oleks toetuse saajal pidanud meetme määruse järgi olema vähemalt

üks töötaja ning alates novembrist 2022 kuni oktoobrini 2023 vähemalt kaks töötajat.

Rakendusüksusele esitatud töölepingutest ning pangakonto väljavõttest nähtub, et ettevõttel on

olnud kaks tasustatud töökohta perioodil aprill 2022 kuni mai 2022, st 2 kuud nõutud 24 kuu

asemel.

17. Vastavalt meetme määrusele oleks pidanud olema nõuetekohane brutotöötasu suurus ühe töötaja

osas ühes kuus vähemalt 703,50 eurot. Brutopalga kogukulu (arvestades kohustusaluse perioodi

pikkusega, st 36 kuud) oleks pidanud olema meetme määruse kohaselt suurusjärgus 75 000 eurot

(703,50 eurot x 36 kuud x 3 töökohta = 75 978 eurot). Toetuse saaja on netopalga väljamakseid

teostanud kogusummas 1 800 eurot (panga väljavõtte alusel). Äriregistrisse esitatud 2022. aasta

majandusaasta aruande põhjal on ettevõtte palgakulu olnud 2 191 eurot, sellele eelneval aastal

(2021. aastal) ning järgneval aastal (2023. aastal) pole palgakulu olnud. Seega pole ettevõtte

palgakulu vastanud meetme määruses sätestatud tingimustele (75 978 eurot vs 1 800 eurot).

Töötasu on makstud küll kahele töötajale, kuid seda vaid kahe kuu jooksul.

18. Meetme eesmärgiks on suunata ettevõtteid looma tasustatud töökohti ning maksma oma

töötajatele töötasu vähemalt Eesti keskmisel tasemel. Juhul, kui ettevõte kasutab n.ö tasustamata

tööjõudu, siis sellega pole täidetud meetme määruses sätestatud väljundnäitajad.

19. Tööhõive mahust on täidetud pisut üle 1/3 nõutavast minimaalsest mahust (nõutava palgakulu

suurusjärgu asemel, mis oleks pidanud olema minimaalselt suurusjärgus 75 978 eurot, on toetuse

saaja palgakulu olnud suurusjärgus 1 800 eurot). See on rakendusüksuse hinnangul väga suur

kõrvalekalle meetme määruses nõutud miinimumtasemest.

20. Müügitulu minimaalne sihttase on meetme määruse kohaselt 80 000 eurot. Toetuse saaja poolt

esitatud andmetele tuginedes on saavutatud müügitulu projekti abikõlblikkuse perioodile

järgneva teise majandusaasta lõpuks 21 124 eurot, mis on meetme määruses sätestatud

minimaalsest nõutavast summast vaid 26,41%. Seega pole toetuse saaja suutnud täita nõutavat

müügitulu ning tegemist on väga suure kõrvalekaldega meetme määruses nõutud

miinimumtasemest.

21. 2022. a. majandusaasta aruande põhjal on toetuse saaja müügitulu olnud 106 874 eurot., kuid see

ei oma toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel tähtsust, sest starditoetuse andmise sihiks ei

olnud ettevõtja müügitulu ajutine kasv, vaid pikaajaline jätkusuutlik tegutsemine, mida näitab

just nõutud müügitulu saavutamine projekti abikõlblikkuse perioodile järgneva teise

majandusaasta jooksul. Väärib märkimist, et isegi kui arvesse võtta perioodi 2021-2023 aastate

käive kokku, mis teeb 141 971 eurot, ka siis ei tule nõutavat minimaalset müügitulu aasta kohta

(141 971/3=47 323,67), vaid sellisel juhul oleks nõue täidetud 59,15% ulatuses iga aasta kohta.

Seega kokkuvõttes on rakendusüksus seisukohal, et meetme määruses müügitulule seatud

tingimus ei ole täidetud.

22. Toetuse saaja ei ole saavutanud projekti tulemus- ja väljundnäitajaid olulisel määral. Tööhõive

näitajad on täidetud üksnes 5,5% ulatuses meetme määruses nõutust, kusjuures teise aasta

tööhõive nõue on täielikult täitmata. Müügitulu näitaja meetme määruses toodud minimaalses

summast on saavutatud 26,41% ulatuses. Seega on tegemist olulise kõrvalekaldega meetme

määruses sätestatud minimaalsest tulemuslävendist.

23. Toetuse saaja ei ole taganud taotluse rahuldamise otsuses kohustusena määratletud

kasvupotentsiaali täitmise ega meetme määruses kehtestatud jätkusuutliku ettevõtja kohustusi,

saavutamaks projektis kavandatud tulemuste täitmise, mis on toetuse andmise peamiseks

eesmärgiks.

24. Rakendusüksus on tuvastanud, et toetuse saaja ei ole suutnud tagada projekti elluviimist

ettenähtud tingimustel ja kavandatud tulemuse saavutamist (täitmata jäi nii tööhõive kui ka

müügitulu nõue), st tegemist on toetuse saaja poolse kohustuste rikkumisega taotluse

rahuldamise otsuse punktidest 9 ja 10 ning meetme määruse § 26 punktides 1 ja 2 sätestatud

tingimustest tulenevalt. Toetuse saaja on ka ise kinnitanud, et: „Algusest peale oli selge, et toote

spetsiifilisuse ja kõrge hinna tõttu ei ole Eestis piisavalt turgu.“ Toetuse saaja toob peamise

põhjusena esile rahvusvahelise olukorra (Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aasta kevadel,

Covid-19 pandeemia, energiakriis), mis on põhjustanud sisendhindade tõusu, tarnehäireid ja

suurendanud ebakindlust ning koostööpartnerite ning müügikanalite leidmist.

25. Rakendusüksus peab vajalikuks märkida, et toetuse saaja taotles starditoetust projektile, mis

põhines tema enda äriplaanil. Äriplaani õnnestumine või ebaõnnestumine, sh asjaolu, kas toetuse

saaja on oma äriplaani piisavalt hästi läbi mõelnud ja arvestanud majandustegevust mõjutada

võivate asjaoludega, oli toetuse saaja enda tavapärane majandusrisk. Oma äriplaani edukuse eest

vastutab toetuse saaja. Ettevõtluskeskkonnas on muutused pigem tavapärane nähtus ning pikemat

aega stabiilne keskkond on erandiks, mitte reegliks. Seega pidi toetuse saaja arvestama mistahes

muutunud oludega majanduskeskkonnas ning tegema vajadusel muudatusi oma tegevustes. Risk,

et ettevõte võib ebaõnnestuda, on majanduskeskkonnas normaalseks ettevõtja riskiks, mille

ettevõtja ise võtab ning eriti alustava ettevõtte puhul pole see kunagi välistatud.

26. Rakendusüksus nõustub toetuse saaja hinnanguga, et rahvusvaheline olukord võib mõjutada

majanduslike näitajate saavutamist, aga hindade tõus, tarneraskused, raskused koostööpartnerite

leidmisel jmt on majanduskeskkonnas esinevad tavapärased olukorrad, millega tuleb oma

äriplaanis arvestada. Ettevõtluses tegutsemine tähendab seda, et vajadusel peab oma võimalusi

uuesti hindama ning tegema oma tegevuses ning äriplaanis korrektuure. Toetuse saaja selgitusest

võib järeldada, et liigselt on panustatud ühele kindlale koostööpartneri/edasimüüja otsimisele

ning äririske on vähe hajutatud.

27. Rakendusüksus juhib ka tähelepanu, et toetuse saaja projekti rahastati 18.11.2020 otsusega.

Selleks ajaks oli Covid-19 pandeemia juba kujunenud ja toetuse saajale ei saanud selle olemasolu

projekti elluviimise ajal tulla üllatusena. Toetuse saajal oli võimalik oma äriplaani vastavalt uuele

olukorrale kohandada.

28. Mis aga puutub konkreetselt Ukraina sõtta või energiakriisi, siis rakendusüksus möönab, et

maailmamajanduse kontekstis võivad sellised tegurid olla ajutiselt majandust pärssivad just

nendele ettevõtjatele, kelle tegevus sõltub vahetult ja otseselt sellisest tegurist. Antud juhtumis

ei saa aga Ukraina sõda või energiakriis olla põhjuseks projekti tulemuste saavutama jäämisele.

Esiteks pole toetuse saaja detailselt ja selgelt põhjendanud ja näidanud, milles seisnes Ukraina

sõja ning energiakriisi vahetu ja otsene mõju konkreetselt toetuse saaja majandustegevusele.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole toetuse saaja tegevusvaldkond (lipumastide ja valgustuspostide

tootmine) ja tegevuspiirkond (Eesti ja lähiriigid) selline, mille puhul võiks eelviidatud tegurite

vahetut ja otsest mõju eeldada. Lisaks nähtub toetuse saaja majandusandmetest, et müügitulu on

jäänud alla 80 000 euro ka 2024. aastal ja 2025. aastal (toetuse saaja majandusaasta aruannetest

nähtuvalt vastavalt 13 558 eurot ja 23 306 eurot), mistõttu ei saa müügitulu langust pidada

ajutiseks. See kõik viitab sellele, et tulemusnäitajate saavutamata jäämine on otseses sõltuvuses

toetuse saaja puudulikust äriplaanist.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

29. STS § 45 lõike 1 punti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi ühissätete

määrus) artikli 143 alusel juhul, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata

kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. Projekti tulemuste saavutamine on

üheks toetuse saamise eelduseks, sest toetust antakse tegevustele ja kulude katteks vaid juhul,

kui nende koosmõjus tekib projekti tulemus. Kuna tulemuste saavutamine (või muu

kõrvaltingimus) on toetuse andmise tingimustes ja taotluse rahuldamise otsusega selgelt

määratletud toetuse saaja kohustus, siis on selle kohustuse kui toetuse saamise eeltingimuse

täitmata jätmisel või ainult osalisel täitmisel STS § 45 lõike 1 punkti 3 tähenduses negatiivne

mõju kulu abikõlblikkusele. STSi seletuskirjas on selgitatud mõju kulude abikõlblikkusele

ühissätete määruse artikli 85 lõike 2 punkti b tähenduses. Selgitatud on, et antud väljendi all

peetakse silmas olukorda, kus toetuse saaja ei järgi menetluskorda või ei täida kohustust või nõuet

ning täitmata jätmisega kaasnevat kahjusummat ei ole võimalik üheselt võlaõigusseaduse

tähenduses tuvastada – näiteks kui kahjustatud on EL konkurentsipoliitikat või rahaliste

vahendite säästlikku kasutamise põhimõtet.

30. STS § 2 punkti 5 kohaselt on kulu abikõlblik, kui see on ühissätete määruse artikli 65 lõike 1

kohaselt kooskõlas riigisiseste ja Euroopa Liidu õigusaktidega. Ühendmääruse § 2 lõikes 1

täpsustatakse, millisel juhul loetakse kulu abikõlblikuks. Lisaks sellele, et kulu peab olema

põhjendatud, tekkinud ja makstud, peab kulu olema ka kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega

(Euroopa Liidu õigusaktid, STS, toetuse andmise tingimused, taotluse rahuldamise otsus jne).

Seega õigusaktidest toetuse saajale laienevad kohustused ja kulude abikõlblikkus on omavahel

seotud niivõrd kuivõrd toetuse saaja konkreetne tegevus või tegevusetus selliste kohustuste

osalisel täitmisel või täitmata jätmisel mõjutab konkreetse projekti kulu abikõlblikkust.

31. STS § 22 lõike 3 punti 3 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult või osaliselt

kehtetuks, kui kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita. Taotluse rahuldamise otsuse punkt 10.3 kohaselt juhul, kui

toetuse saaja ei täida projekti tulemus- ja väljundinäitajaid, on rakendusüksusel õigus toetus

tagasi nõuda STS § 45 ja meetme määruse § 30 lõikes 4 sätestatud alustel. Meetme määruse § 30

lõike 4 kohaselt on rakendusüksusel õigus meetme määruse §-s 29 sätestatud ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tulemusnäitajate mittesaavutamisel toetus osaliselt või täielikult

tagasi nõuda. Kuna konkreetsel juhul on jäänud projekti tulemus- ja väljundinäitajad (noo

tööhõive kui müügitulu näitajad) väga suures ulatuses meetme määruse miinimumnõudega

võrreldes saavutamata, siis on põhjendatud toetus täielikult tagasi nõuda.

32. Lähtudes HMS § 66 lõoke 2 punktidest 1 ja 3 ja § 67 lõike 4 punktidest 2 ja 3 ning taotluse

rahuldamise otsuse punktis 10.3 seatud tingimusest, mille kohaselt projekti tulemus- ja

väljundinäitajate mittetäitmisel on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda, ei saa toetuse

saajal olla tekkinud õigustatud ootust otsuse kehtimajäämise ja toetuse tagasinõudmata jätmise

osas. Kuivõrd toetuse taotluse rahuldamise otsus on käsitletav kõrvaltingimusega haldusaktina,

mis seab haldusakti adressaadile kõrvaltingimuseks järgida täpselt otsusest tulenevaid kohustusi,

peab haldusakti adressaadile eelkõige HMS § 66 lõike 2 punktist 3 ja § 67 lõike 4 punktist 3

tulenevalt olema ettenähtav haldusakti kõrvaltingimuse rikkumise korral haldusaktiga saadava

hüve äravõtmine/vähendamine. Viimasest tulenevalt ei saa toetuse saaja tugineda usalduse

kaitsele, täpsemalt õiguspärase ootuse kaitsele. Kuivõrd esinevad HMS § 66 lõike 2 punktides 1

ja 3 sätestatud asjaolud, siis on põhjendatud lähtuvalt HMS § 66 lõikest 3 otsuse kehtetuks

tunnistamine tagasiulatuvalt ja välja makstud toetuse täies ulatuses tagasinõudmine.

ÄRAKUULAMINE

33. Otsuse eelnõu saadeti toetuse saajale tutvumiseks 01.07.2026. Toetuse saaja nõustus 13.07.2026

saadetavas vastuses otsuse eelnõuga.

VAIDLUSTAMINE

34. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksuse kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või

päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Sepp

elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja

toetuste rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Merike Kraam

5340 5168

[email protected]