MAJK protokoll nr 203 20.07.2026

Lisa_1_(REP_Eesti-Läti_neljas_elektriühendus).pdf

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneering

Planeeringulahenduse tutvustus 20.07.2026

Ülevaade toimunust • Kaasamine ja teavitamine (puudutatud 623, ei ole

puudutatud 10998 maaomanikku) • Trassialternatiivide tutvustamine KOVides (u 25) • Kirjalikud ettepanekud ja arvamused (u 400) • Merisiia koelmualade väliuuring märts 2026

• Eskiisprojektide koostamine kahele trassivariandile

• Kahe trassivariandi mõjude hindamine • Lõpliku eelistuse kujunemine

Edasine plaan • Eelistatud trassikoridori ehk REP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese

etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks - juuli 2026

• Avalikud arutelud – september 2026

• Kehtestamine - eelduslikult november 2026

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (1)

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (2) Planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus tegime trassikoridorides järgmised muudatused: • Kavandasime täiendava alamalternatiiv Saaremaal Hübja külas tulenevalt Hübja küla elanike tagasisidest,

mida võrreldi esialgse trassikoridori alternatiivse asukohaga, et selgitada välja eelistatud alamalternatiiv. • Saaremaal, Lööne külas kavandasime lõunapoolse möödaviigu kavandatava tuulepargi võimalikust

asukohast tingituna. • Sügavusandmete tõttu täpsustasime merekaabli asukohti merealal. • Täpsustasime maakaabli kulgemist veepiirilt ranniku alajaamadesse, lähtuvalt realistlikest oludest:

tegelikust maakasutusest, katastriüksuse piiridest, kraavide ja teede paigutusest jmt füüsilisest ruumist. • Rumba-Järvakandi lõigus nihutasime trassikoridore Vana-Nurtu külas ja Selja külas linnustiku

mõjuhinnangust tulenevalt. • Rumba-Järvakandi lõigus nihutasime olemasolevas trassikoridoris kulgevat alternatiivi olemasolevast

õhuliini koridorist Tiduvere külas välja, et minna mööda metsise püsielupaikadest.

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (3) Planeeringu koostamise ja mõjude hindamise

käigus tegime trassikoridorides järgmised muudatused:

• Merekaabli maismaale tuleku kohtades vähendasime trassikoridori laiust eskiisprojekti järgi, et vähendada ebaotstarbekaid piiranguid maaomandile, kuid võimaldada järgmistes projekteerimise etappides ka maakaablile endiselt teatav nihutusruum. Koridori laius on rannikul varieeruv ning oleneb veepiirist ning eskiisprojekti lahendusest.

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (4) • Kotlandi–Paiküla 1–1 (sinisega, valdavalt uues koridoris)

trassikoridor on eelistatud üksnes juhul kui olemasolev 35 kV õhuliin viiakse ühisriputusse kavandatava õhuliiniga. Nii saavutatakse väiksem mõju Vedruka küla tundlikele aladele ja asustusele.

• 1–1 koridor avaldab oluliselt väiksemat mõju maahõivele ning arheoloogiatundlikele aladele, Vedruka külale ja seda ümbritsevale keskkonnale.

• Kui ühiriputust ei tule, on eelistatud Kotlandi-Paiküla 3–1 trassikoridor (kollasega, valdavalt olemasolevas koridoris).

Saaremaa läänerannik

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (5) • Majanduslikult soodsam ja lühem trass Uus trass on ligikaudu 26 km lühem, mis tähendab väiksemat ehitusmaksumust ning üldiselt soodsamat lahendust ka võrgu arendamise vaates.

• Väiksemad riskid seoses olemasoleva võrgu rekonstrueerimisega

Olemasoleva koridori kasutamine eeldab 110 kV liinide rekonstrueerimist ja ühisriputust, millega kaasneb luhtunud vara risk ning ebakindel majanduslik kasu.

• Keskkonnamõjude seisukohalt eelistatum

Uus trassikoridor on looduskeskkonna vaates vähem konfliktne ning haakub paremini järgmiste lõikude eelistatud lahendustega.

Saaremaa keskosast idarannikuni

• Tehniliselt sobivamad ja lihtsamad geoloogilised tingimused

• Väiksem keskkonnamõju merelõigus • Linnustiku mõjude parem arvestamine ja

hajutamine

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (6) Saaremaa idarannikult mandri läänerannikuni

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (7)

• Tehnilise taristu koondamine ja väiksem ruumiline killustumine

• Trass kulgeb osaliselt olemasoleva 110 kV liini kõrval, võimaldades taristu koondamist ja vähendades uue koridori killustavat mõju maakasutusele.

• Võimalus paindlikuks tehniliseks lahenduseks

• Edasisel projekteerimisel on võimalik valida ühisriputuse või paralleelse paiknemise vahel, mis võimaldab optimeerida lahendust vastavalt tehnilistele ja majanduslikele kaalutlustele.

• Tundlike alade ja asustuse arvestamine trassi kujundamisel,

• Väldib Kinksi küla elamuid ning kaitstavate liikide elupaiku

Mandri läänerannikult Lihula uude alajaama

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (8) • Parem arvestamine Lihula alajaama

ümbruse arendusvajadustega • Trass võimaldab paremini siduda kavandatava

päikeseelektrijaama ruumilahenduse alajaama läheduses.

• Tehnilise taristu koondamine olemasolevate liinide kõrvale

• Trass kulgeb mitmes lõigus paralleelselt olemasolevate 110 kV ja 330 kV liinidega, vähendades uue iseseisva koridori mõju ruumile.

• Keskkonnapiirangutega arvestav ja realistlik lahendus

• Valik arvestab Tuhu–Kesu linnuala, kaitstavate liikide elupaikade ja muude piirangutega, mis oluliselt piiravad alternatiivsete koridoride kujundamise võimalusi.

Lihula uuest alajaamast Rumbani

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (9) • Olemasoleva koridori kasutamine vähendab

uut maahõivet • Trass kulgeb valdavalt olemasolevate 110 kV liinide koridoris,

mis vähendab vajadust uue eraldiseisva koridori rajamiseks ning sellega kaasnevat maahõivet.

• Väiksem mõju Natura 2000 aladele ja tundlikele väärtustele

• Valikulahendus on mõjude võrdluses soodsam eelkõige looduskaitseliste alade ja tundlike väärtuste seisukohalt.

• Tehnilise taristu koondamine ja ruumilise loogika säilitamine

• 330 kV liini paigutamine olemasolevasse tehnovõrkude koridori võimaldab koondada mõju juba mõjutatud ruumi ning kasutada välja kujunenud infrastruktuuri asukohta.

Rumbast Järvakanti

Trassikoridori asukoha eelistuse kujunemine (10) • Väiksem mõju väärtuslikule maastikule

• Majanduslikult soodsam lahendus

• Alternatiiv on madalaima kogumaksumusega ning ka hoolduskulud on väiksemad võrreldes teise variandiga.

• Looduskeskkonna seisukohalt eelistatum

Järvakandist Paide alajaama

Alajaamad • Kotlandi • Mägi-Kurdla • Hanila • Lihula uus • Paide

Monika Korolkov riigi planeeringute nõunik

Maa- ja ruumipoliitika osakond

[email protected]

+372 5884 7055

Lisainfo: www.riigiplaneering.ee/eesti-lati-IV

Küsimused ja arutelu

Kadi-Kaisa Tarkiainen riigi planeeringute valdkonnajuht

Maa- ja ruumipoliitika osakond

+372 5850 5436

[email protected]

Priit Heinla Välisühenduste arendusjuht

+372 5342 8273

[email protected]

Lisa_2_(ÜRP_Eesti_2050).pdf

Üleriigiline planeering „Eesti 2050“ 20.07.2026

Kadi-Kaisa Tarkiainen Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium m aa ja ruumipoliitika osakond riigi planeeringute valdkonnajuht

Planeeringu koostamise ajakava

Avalik väljapanek täiustas planeeringut Tagasiside koondtabelis on 724 vastusseisukohta

310 ettepanekut tõid kaasa planeeringulahenduse täienduse

73 ettepaneku lahendamist toetab elluviimiskava

Mis üldvaates muutus?

✓ planeeringu põhisuunad jäi samaks ✓ sõnastused ja rakendatavus muutusid

täpsemaks ✓ ülesehitus muutus loogilisemaks ✓ mitmed täpsemad küsimused suunati

järgmistele tasanditele

43% 28% 10% 13% 5%

täiendati juba kajastub elluviimiskava ei ole ÜRP-ga lahendatav

Vastusseisukohtade jaotus koondtabelis

võtame teadmiseks

1%

ettepanek ei ole põhjendatud

Täiendused kuues sisulises plokis Tagasiside ei toonud kaasa üksnes tehnilisi parandusi, vaid muutis planeeringu loetavamaks ja rakendatavamaks

1 Ruumipoliitika põhialused

3 Asustusmudel

tugevad eritasandilised keskused ja rollijaotus; suuremate linnade eripära

2 Julgeolek

elanikkonnakaitse, idapiir, kriisikindlus

5 Liikuvus

multimodaalsed sõlmed, rahvusvahelised ühendused, tänavaruum

4 Elukeskkond

avalik ruum, universaaldisain (sh taristul), elurikkus, rohevõrgustik ja väärtuslikud maastikud, pärandirikkus

6 Elluviimine

riigi tasandi planeeringud ja seire; seostamine riigi strateegilise planeeringuga (arengukavad, programmid)

Kriisikindlus ruumikvaliteeti, maa- hõivehierarhia täpsustamine, tihen- damise asemel kompaktne areng

I Ruumipoliitika põhialused Tagasisides tõstatati

Turvalisus, kriisikindlus, elurikkuse hoidmine vajab rohkem rõhutamist; tuua sisse väärtarhitektuur

„Tihendamine“ tekitab segadust Kas soodustatakse parkide täisehitamist?

Planeeringus täpsustati

✓ väljatoodud teemad selgitati ruumipoliitika põhialustes paremini lahti

✓ kooskasutuse põhimõtet laiendati selguse huvides ka taristule ja teistele maakasutusviisidele

✓ loobuti sõnast „tihendamine“, rõhutatakse kompaktset arengut

✓ koostati skeem maapiirkondade ruumilise arengu suunamiseks

✓ maahõivehierarhia sõnastati selgemalt samm-sammulise otsustusprotsessina, sh toodi selgemalt välja, et maahõivehierarhia looduslike maade hõivamise vähendamiseks laieneb kõigile teemavaldkondadele ja lisati piirkondlike eristustega arvestamise vajadus rakendamisel

?

Kuidas rakendatakse maapiirkonnas, erinevates valdkondades? Põhialused justkui sihitud linnalisele asustusele

II Julgeolek ja kriisikindlus

1 Elanikkonnakaitse

varjumisvõrgustik, evakuatsiooniteed, kriisitaristu ja kerksuskeskused

2 Riigikaitseline ruum

harjutusalad, drooniõppe vajadus, idapiiri taristu ja seirepositsioonid

3 Kriitiline taristu

hajutatus, dubleerimisvajadus ning piirialade riskidega arvestamine

4 Turvaline ruumiloome

ohutu liikumine, hea nähtavus, ruumi aktiivne kasutus ja loomulik järelevalve, vähendades sealjuures ohtlike olukordade tekkimise võimalusi

Täpsustused seovad julgeoleku paremini asustusstruktuuri, maastiku, liikuvuse ja teenuste toimepidevusega

Täpsustati ja täiendati järgmisi alateemasid:

III Asustusmudel Tagasisides tõstatati

piirkondlike linnade varjatud eristamine

suuremate ja väiksemate piirkondlike linnade rollides vahe, varjatult suuremate eelistamine

regionaalsete linnade roll vajab täpsustamist

Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu rollid vajavad selgemat sisu ja põhjendust

Planeeringus täpsustati

✓ suuremate ja väiksemate piirkondlike linnade (maakonnakeskuste) funktsioonides säilis reaalsust peegeldav erisus, nt ei ole suunaks igasse maakonnakeskusesse teatri või kolledži rajamine

✓ täiendati asustuse rollijaotust: pealinn, regionaalsed linnad, piirkondlikud linnad, väikelinnad ja hajaasustus

✓ Tartu, Pärnu ja Ida-Viru linnastu iseloomustused muutusid sisulisemaks

✓ toimepiirkonnad jäid analüütiliseks raamiks, skeemkaardil tuuakse välja rakenduskavas, et mitte jätta muljet planeeringuga kehtestatavatest piirkondadest

rõhutada toimepiirkondi

liikuvust, teenuseid, töökohti vaadelda toimepiirkondades, tuua need välja ka skeemkaardil

IV Elukeskkond Tagasisides tõstatati

kompaktsusega kaasnevad mõjud, avalik ruum

müra, haljastus, liikuvus, avaliku ruumi seotus liikuvusega

valglinnade tulevik

mida mõeldakse valglinna all, milline on kavandatav arengusuund valglinnastunud aladele

Planeeringus täpsustati

✓ kirjutati lahti kompaktse arengu põhimõtteid, sh ka müra leevendavate meetmete vajadus

✓ täiendati avaliku ruumi kavandamise põhimõtteid

✓ kirjutati lahti valglinna mõiste, toodi välja valglinnade tulevikusuunad (mitmekesistamine, rohkem teenuseid, töökohti, kvaliteetset avalikku ruumi)

✓ rohevõrgustiku käsitlus ei muutunud, praegune käsitlusviis, kus puudub eristus riigi –ja kohalikuks tasandiks, on piisav. Tuleb üle- Eestiline kaardirakendus

✓ rahvusmaastike määratlemise lähiaja perspektiivide osas puudub selgus. Teema lisati kaalutava ülesandena täpsemate riigi tasandi planeeringute selgitusse elluviimiskavas

käsitleda põhjalikumalt rohevõrgustikku ja eristada rahvusmaastikud

anda rohevõrgustiku üldine skeem, eristada riigi tasand; tuua välja rahvusmaastikud

V Liikuvus Tagasisides tõstatati

raudtee või ühistransport asustuse selgroona

piirkondades, kus puudub raudtee, on oluline roll muul ühistranspordil

liikuvustaristu kavandamise põhimõtted

sh seotus jalgsi käidava avaliku ruumiga, sidetaristu vajadusega arvestamine

Planeeringus täpsustati

✓ täiendati “raudtee kui selgroog“ põhimõtet – raudtee puudumisel selles rollis ühistransport. Lisati suuremates linnades täiendavate raudteepeatuste vajadus

✓ täiendati liikuvustaristu kavandamise põhimõtteid, rõhutades kõikide liikumisviiside tervikliku lahendamise vajalikkust; tuues välja autonoomsed sõidukid ja linnaõhutranspordi

✓ toodi välja Ülemiste kui Eesti multimodaalne värav

✓ Liikuvuse skeemkaardile jäeti rahvusvahelised ja regionaalsed lennujaamad

✓ rõhutati olemasolevate linnaruumiga hästi seotud multimodaalsete transpordisõlmede edasise arendamise vajadus

Eesti „väravad“, lennujaamad ja multimodaalsed keskused

Ülemiste kui multimodaalne „värav“, skeemkaardil kajastatud liiga palju lennujaamu

Ettepanekud, mida ei saanud arvestada

juba kajastub 203

elluviimiskava 73

ei ole ÜRP-ga lahendatav 93

teadmiseks 39

ei olnud põhjendatud 6

Miks ettepanekuga ei arvestatud?

✓ ei ole planeeringuga lahendatav, vajab valdkondlikku otsust või õigusmuudatust

✓ on liiga detailne või asukohapõhine ÜRP tasemele

✓ on vastuolus planeeringu põhisuunaga või teiste väärtustega

Mittearvestamine ei tähenda teema eiramist: paljud küsimused on suunatud täpsemale planeerimistasandile või elluviimiskavasse

Kokkuvõte

1 Põhisuund jäi samaks

Pea- ja valglinnastumise pidurdamine ning tugevate keskuste Eesti jäid planeeringu keskseks loogikaks

2 Sõnastus muutus täpsemaks

Eriti asustuse rollijaotuse, liikuvuse, julgeoleku, maahõive ja elukeskkonna teemades

3 Rakendatavus paranes

Lisandusid selgemad mõisted, otsustusloogikad, järgmise tasandi planeeringute roll ja elluviimise seosed

4 Kohapõhisus liigub edasi

Detailsemad asukohaotsused jäävad riigi tasandi täpsematesse planeeringutesse, üldplaneeringutesse ja valdkonnapoliitikatesse

Kuidas edasi?

+ juulikuu lõpuni on esitatud planeering kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja arvamuse avaldamiseks kaasatavatele

+ seejärel analüüsitakse laekunud tagasisidet ja vajadusel täiendatakse eelnõud

+ alustatakse põhilahenduse koostamist koos kujunduse ja inglise keelse tõlkega

+ sügisel toimub planeeringu põhilahenduse avalik väljapanek ja tutvustus

+ kehtestamine on kavandatud käesoleva aasta novembrisse. Planeeringu kehtestab Vabariigi Valitsus

Aitäh!

Kontaktisikud: Anna Semjonova

[email protected] Pille Metspalu

[email protected]

yrp2050.ee

Lisa_3_(Turismiseaduse_VTK).pdf

Turismiseaduse muudatuste väljatöötamiskavatsus

Lühiajalised üüriteenused

Majanduskomisjon 20.07.2026

Mis on VTK eesmärk?

o Korrastada lühiajalise üüri turgu (korterite ja majade lühiajaline üürimine ajutiseks majutuseks) - tagamaks aus konkurents ja õigusselgus kohalduvatest nõuetest:

✓ luua TurS-is selgus, kas lühiajaline üür on majutusteenus või tavaline üürimine ja mis reeglid kehtivad,

✓ lihtsustada ettevõtluskeskkonda kõigile teenusepakkujatele, st ka teiste majutusteenuse osutajate jaoks

✓ parandada ülevaadet turust, et otsuseid ja järelevalvet saaks teha tõenduspõhiselt

o Püüame vältida: uut bürokraatiat, piiranguid ja lisanduvat halduskoormust.

Lühiajalise üüri mõjud Lühiajaline üür loob majanduslikku väärtust, kuid sellega seotud probleemid on valdavalt kohalikud, mitte üleriigilised

Positiivne

✓ Toob turismi- ja piirkonnamajandusse lisatulu (välisturistide panus majandusse 170 mln eurot aastas) ning laiendab majutusvõimalusi.

✓ Suurendab konkurentsi ja aitab kasutada olemasolevat elamufondi paindlikumalt.

✓ Pakub täiendavat tuluallikat kodumajapidamistele ja kinnisvaraomanikele.

Väljakutsed

✓ Mõnes piirkonnas võivad tekkida naabritele häiringud (müra, prügi, parkimine jm).

✓ Mõju on ebaühtlane ning koondub peamiselt suurematesse turismikeskustesse.

✓ Piiratud juhtudel võib mõjutada kohaliku elukeskkonna iseloomu ja eluasemekasutust.

Eesti lühiajalise üüri turg – põhinäitajad 2025

o Lühiajaline üür on oluline osa Eesti majutusturust. 104 mln € müügimahtu ja 1,9 mln ööbimist aastas.

o Turg on koondunud Tallinnasse ja suurematele pakkujatele. Enamik pakkujaid on väikesed, kuid suurem osa tulust tuleb ettevõtetelt.

o Paljude jaoks on see lisategevus, mitte põhitöö. Majutuskohti üüritakse sageli vaid osa aastast.

o Lühiajaline üür toimub peamiselt tavapärastes kodudes. Teenust pakutakse eelkõige korterites ja majades.

o Turul on ligi 10 000 aktiivset majutuskohta. Valik on lai ja katab kogu Eesti, enim on pakkumisi Tallinnas. Domineerivad väikesed 1 magamistoaga (1- ja 2-toalised) korterid

Lühiajalise üüri majutuskohtade pakkumine on tugevalt koondunud

üksikutesse linnadesse (2025), nende osakaal tavaeluruumidest on 0,2- 3,8%

Punkt 1: majutusteenuse mõiste muutmine

o Lühiajalist üürimist eraldi ei reguleeri/defineeri

o Täiendame tänast majutusteenuse üldmõistet, mis hõlmab ka lühiajalist üürimist

Majutusteenus on ajutise majutuse teenus:

✓ tasu eest osutatav,

✓ osutatakse püsivalt või korduvalt

✓ pakutakse aktiivselt või tehakse kättesaadavaks avalikusele, sh platvormil

✓ lühiajaline kasutus (ühe viibimise kestus kuni 3 kuud)

Alternatiivid (tululävend, päevalävend, majutuskohtade arv ühe pakkuja kohta, ettevõtlusvorm jm) – manipulatsioonirisk

Tagasisidet ootame: Kas pakutud mõiste annab piisava selguse? Kui ei, siis mis vajab täpsustamist?

Mõju o Kõigile teenuseosutajatele sarnased baasnõuded

o Mõju on eelkõige neile, kes ei tegutse üheski ettevõtlusvormis :

✓ 5500 teenuseosutajast suurem osa tegutseb juba niigi kutse- või majandustegevuses (on asutanud ettevõtte) nt külaliskorteri, kodumajutuse või puhkemajana

✓ Potentsiaalne mõju turul tegutsetavatele eraisikutele – ca 2000

o Muudatuse tulemusel on selge, et peavad täitma reegleid:

✓ täiendavad tuleohutuse nõuded (tuleohutuse meelespea), mis sõltuvad ehitise tüübist/kasutajate arvust;

✓ osadel juhtudel võib kaasneda vajadus kasutusotstarvet muuta (erandiks külaliskorter, kodumajutus, kus ei ole vaja);

✓ külaliste kohta andmete kogumise (registreerimise) kohustus (Schengen);

✓ kohustus esitada Statistikaametile andmeid majutustegevuse kohta (vaid neile, kel 5 või rohkem voodikohta)

Punkt 2: ajakohastame loetelu majutamisest, mis ei ole majutusteenus

Uued välistused:

✓ sotsiaal- või tervishoiuteenuse osana lahutamatult seotud majutus (nagu varjupaigad, hoolekandeasutused, haiglad jms),

✓ majutus laagri- spordi-, huvi- või noorsootöö raames,

✓ avaliku võimu kandja poolt korraldatav majutus kriisi, hädaolukorra vms eesmärgil

Juba kehtivad välistused: õpilaste majutamine koolides, oma töötajate majutamine, pikaajaline üürileping, majutamine transpordis (nt laeva kajutis)

Tagasisidet ootame: Kas välistused on põhjendatud, mõni on puudu või vastupidi, liiga laiad?

Punkt 3: lihtsustame ka laiemalt majutusele kehtivaid nõudeid

Lihtsustame majutuse valdkonna nõudeid:

✓ kaotada majutusettevõtte üldmõiste

✓ lihtsustame kehtivaid majutusnõudeid, nt kaotame majutusettevõtete liigitused ja liigipõhise kontrollimise – väheneb järelevalve ja nõuete täitmisega seotud koormus

Mõju: ettevõtluses tegutsejate jaoks nõuded lihtsustuvad ja väheneb kontrollivajadus.

Tagasisidet ootame: Kas toetate neid lihtsustusi? Kas see võib tekitada mõnes valdkonnas õigusliku lünga?

Punkt 4: turust paremate andmete kättesaadavaks tegemine seireks ja kohaliku tasandi küsimused

Andmed turu kohta on olemas, kuid neid on kohati keeruline leida, need ei ole ühtlased ja esineb kattuvusi, samuti ei saa neid alati kiiresti kätte.

Oleme andmetele ligipääsu juba lihtsustanud:

✓ alates 2026 avaldame põhjalikke ülevaateid Eurostati ja MTA platvormide turuandmetest ja tellime Statistikaametilt täpsemaid ülevaateid regioonide ja suuremate linnade tasemel

✓ lisandumas järelevalvet toetav meede: MTA (platvormi)andmete jagamine teistele järelevalveasutustele (maksukorralduse seaduse muudatus)

✓ teised asutused (KOV, Päästeamet, PPA, TTJA) saavad sihistatud järelevalveks küsida infot ka otse platvormilt

Kas kohalikel omavalitsustel on piisavad võimalused üksikute probleemkohtade lahendamiseks?

o Mõju (müra, prügi, parkimise probleemid, muud elukeskkonna mõjutused) on kohalik, mitte üleriigiline. Suurem osa elukeskkonna muredest on koondunud Tallinnasse ja Pärnusse

o Üleriigilised kohustused ei pruugi olla proportsionaalsed ega sobi kõikidele piirkondadele

✓ Seetõttu VTK ei näe ette üldist registreerimiskohustust, mis kasvataks märkimisväärselt ettevõtjate, KOV-de ja riigi halduskoormust. Seda vajadust ei näinud ka uuring. Registreerimiskohustuse ja sellega seonduva EL nõuete täitmise kulu riigile oleks 2-4 mln eurot ühekordsel väljaehitamisel, lisanduksid iga-aastased püsikulud ja KOV-dele ka täiendav järelevalvekohustus ja tööjõukulud ca 1,4 mln eurot aastas

o KOV-id on seni soovinud võimalust vajadusel sekkuda, mitte uusi lausalisi kohustusi. Küsimus on, kas KOV-idel on piisavad võimalused probleemsete juhtumite lahendamiseks.

Tagasisidet ootame: Kas KOV-idel on vaja täiendavaid õigusi, andmeid või muid tööriistu kohalike probleemide lahendamiseks? Kui jah, siis milliseid?

Mis edasi?

✓ Väljatöötamiskavatsusele esitatud tagasiside analüüs, vajadusel täiendavad arutelud osapooltega – sügisel

✓ Turismiseaduse muudatuse eelnõu kooskõlastamisele esitamise aeg – 2026 lõpp

✓ Muudatuste eeldatav jõustumise aeg: 2027 – 2028

Tänan!

MAJK_protokoll_nr_203_20.07.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

KIIA VÄLI PNOEE-49906241910 2026-07-27 09:09:43

MAREK REINAAS PNOEE-37103212723 2026-07-27 09:54:21

MAJK_protokoll_nr_203_20.07.2026.pdf

Riigikogu majanduskomisjoni

istungi protokoll nr 203

Tallinn, Toompea ja videosild Esmaspäev, 20. juuli 2026

Algus 10.00, lõpp 11.40

Juhataja: Marek Reinaas (esimees)

Protokollija: Kiia Väli (konsultant)

Võtsid osa:

Komisjoni liikmed: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Õnne Pillak,

Reili Rand, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi

Komisjoni ametnikud: Eve-Ly Kübard (nõunik-sekretariaadijuhataja), Mari Tänav (nõunik)

Puudusid: Mart Maastik ja Tõnis Mölder

Kutsutud: energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Kliimaministeeriumi

ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev ja maavarade osakonna nõunik Margus

Raha (2. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi planeeringute

valdkonnajuht Kadi-Kaisa Tarkiainen ja Elering AS välisühenduste arendusjuht Priit Heinla

(3. päevakorrapunkt); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi planeeringute

valdkonnajuht Kadi-Kaisa Tarkiainen (4. päevakorrapunkt); Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna turismi

õigusnõunik Kati Kikas (5. päevakorrapunkt)

Päevakord:

1. Päevakorra kinnitamine

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Avalik konsultatsioon: ELi kriitiliste

toorainete keskus

3. Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu tutvustus

4. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu tutvustus

5. Turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse tutvustus

6. Info ja muud küsimused

1. Päevakorra kinnitamine

Komisjoni istung esmaspäeval, 20.07.2026

1. Päevakorra kinnitamine

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Avalik konsultatsioon: ELi kriitiliste

toorainete keskus

3. Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu tutvustus

2

4. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu tutvustus

5. Turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse tutvustus

6. Info ja muud küsimused

Otsustati:

1.1. Kinnitada päevakord (konsensus: Aleksei Jevgrafov, Mario Kadastik, Rene Kokk, Õnne

Pillak, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina Šmigun-Vähi).

2. Arvamuse andmine Euroopa Liidu asjade komisjonile: Avalik konsultatsioon: ELi

kriitiliste toorainete keskus

Andres Sutt selgitas, et Euroopa Komisjon (EK) kogub kuni 29. juulini tagasisidet Euroopa

kriitiliste toormete keskuse õigusliku ettepaneku jaoks, mis plaanitakse esitada selle aasta

kolmanda kvartali alguses. Avaliku konsultatsiooni raames pakutakse välja keskuse neli

põhifunktsiooni: tööstusandmete kogumine ja süsteemne väärtusahelate seire, strateegiliste

varude loomine, ühisostud ja nõudluse koondamine ning rahastuse koordineerimine.

Arutatava punkti vallas toetub Eesti oma varasematele seisukohtadele RESourceEU

tegevuskava kohta, kus Eesti väljendas ka huvi rajada antud keskus või haruldaste

muldmetallide varude ladustamine Eestisse. A. Sutt selgitas Eesti seisukohti.

Urve Tiidus palus täpsustada Eesti seisukohtades toodut, et tööstusandmete jagamisega peab

ettevõtetele kaasnema praktiline kasu.

Andres Sutt sõnas, et on oluline, et ei kogutaks andmeid, millel puudub praktiline äriline

kasutamisvõimalus. See puudutab nii erinevate tarneahelate ja tootmisvõimekuste

kaardistamist kui ka nõudluse koordineerimist Euroopa Liidu (EL) tasandil. Andmete

kogumine on oluline osa EL-i tööstuspoliitikast, mis peab tugevdama Euroopa ettevõtete

rahvusvahelist konkurentsivõimet.

Marek Reinaas küsis, kas Eesti eraettevõtetel on võimekus kriitiliste toormete keskuse

haldamise või haruldaste muldmetallide varude ladustamise vallas.

Andres Sutt vastas, et küsimus ei ole ainult muldmetallide ladustamises, vaid ka piisavas

tarnekindluses. Näiteks NPM Silmet OÜ (NPM Silmet) ja magnetitehase (Neo Performance

Materials) kaudu on EL-is loodud unikaalne väärtusahel. Samuti ollakse raskete

muldmetallide töötlemises sisuliselt ainukesed maailmas väljaspool Hiinat.

Margus Raha lisas, et haruldaste muldmetallide tähtsus on väga suur, aga nende kogused on

väikesed. Maailmas toodetakse hetkel natuke üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle.

Hinnatakse, et lähiaastatel mitmekordistub see kogus. Samas kui haruldasi muldmetalle

varundada nt NPM Silmetis, siis ladustatavate varude kogus ei oleks hetkel suur. Praegu

ollakse ladustamise täpset korraldust Euroopa tasandil välja töötamas.

Marek Reinaas küsis, kas varude ladustamise nii-öelda teenuse tellib ja rahastab EL.

Andres Sutt vastas, et lõplik korraldus on alles kokku leppimisel. Keskus on hetkel algfaasis

ja tegutseb EK all väikese üksusena, kuhu soovitakse kaasata valdkondlikke eksperte. Eesti on

huvitatud sinna oma eksperte saatma tagamaks, et Eesti oleks asjakohastes protsessides

kaasatud.

3

Otsustati:

2.1. Toetada Vabariigi Valitsuse esitatud seisukohti (konsensus: Jaak Aab, Aleksei Jevgrafov,

Mario Kadastik, Rene Kokk, Õnne Pillak, Reili Rand, Marek Reinaas, Urve Tiidus, Kristina

Šmigun-Vähi).

3. Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu tutvustus

Kadi-Kaisa Tarkiainen ja Priit Heinla tutvustasid Eesti–Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (lisa 1).

Selgitati riigi eriplaneeringu koostamise protsessi ja ajakava. Praegu toimub kooskõlastamise

ja arvamuste andmise etapp ning dokumentide avalik väljapanek. Protsessi käigus on

teavitatud üle 10 000 maaomaniku, kes saavad protsessist mingil viisil mõjutatud. Nendest

puudutatud on 623 ja ei ole puudutatud, aga on menetluses aktiivselt osalenud või on mingil

hetkel olnud oht, et nad võivad saada puudutatud, 10 998 maaomanikku. Lisaks tutvustati

eriplaneeringu trassikoridori asukoha eelistuse kujunemist ning planeeringu koostamise ja

mõjude hindamise käigus trassikoridoris tehtud muudatusi. P. Heinla lisas, et Eesti–Läti neljas

elektriühendus ei lõpe Kotlandi alajaamaga, vaid liigub sealt edasi Lätti. Seoses mereosaga on

Elering AS (Elering) algatanud hoonestuslubade menetluse. Ühenduse keskkonnamõjude

hindamise (KMH) programm on kinnitatud. KMH planeeritakse teha koostöös Lätiga. Lätis ei

lõpe kavandatav elektriühendus Ventspilsis, vaid liiguks Leedu riigipiiri lähedale. Seega

vaadates Baltimaade suurt pilti, siis Eesti ja Läti vahele kavandatakse ühte liini ning Läti ja

Leedu vahele ühte liini juurde kahe eri projekti kaudu.

Mario Kadastik märkis, et mõistlik oleks luua visand ühenduse edasisest kulgemisest läbi

mere Läti suunas, sh selle liitumiskohast ja Läti-poolsetest taristulahendustest.

Priit Heinla sõnas, et selle visandi saab lisada. Ühenduse randumiskoht on planeeritud

Ventspilsi lähedale.

Urve Tiidus küsis, mis ajaks peaksid uued ühendused valmima.

Priit Heinla vastas, et praegu hindab Elering kahte võimalikku välisühenduse projekti:

EstLink 3 ehk täiendavat ühendust Soomega ning Eesti–Läti neljandat elektriühendust.

Mõlema projekti puhul on avalikult välja toodud, et investeerimisotsust oleks vaja teha

ajavahemikus 2031–2033 ning projektide valmimine toimuks eelduslikult 2038. aastal. Välja

ei ole kujunenud eelistust, kumb projektidest oleks mõistlikum realiseerida esmajärjekorras.

Eelistuse kujundamine eeldab põhjalikku majandusanalüüsi ning täiendava sisendi kujunemist

energiasüsteemi arengute põhjal. Eleringi hinnangul ei alga Eesti–Läti neljanda ühenduse

rajamisel liinitrassikoridoriga seotud ehitustegevus enne 2030. aastat. Selle põhjuseks on ka

tegevused, mis tuleb ellu viia pärast planeeringu kehtestamist. Näiteks tuleb ligikaudu 600

maaomanikuga ehk iga asjaomase katastriüksuse omanikuga sõlmida kasutusõigusleping.

Selle eelduseks on omakorda projekteerimistööde läbiviimine. Kokkuvõttes tähendab see

mitmeaastast ettevalmistusprotsessi enne, kui tekib võimalus ehitusloa taotlemiseks ja

ehitustöödega alustamiseks.

Mario Kadastik märkis, et seoses Eestisse rajatava võimaliku tuumajaamaga on oluline, et

Eesti–Läti elektriühendus oleks selleks ajaks piisava võimestatusega, võimaldamaks

ettevõtetel võimaliku osaluse korral tagada elektri edastamine Läti suunas. Elering on seni

käsitlenud Eesti–Läti neljandat ühendust ja EstLink 3 projekte omavahel seotud

4

arendusvõimalustena, mille puhul Eesti täidaks ka transiitriigi rolli, aga nende projektide

planeerimisel võiks arvesse võtta ka laiemat regionaalset konteksti. Üheks teguriks on

tuuleparkide areng. Aruteludes on tekkinud küsimus, kas juhul, kui meretuuleparkide

rajamine ei realiseeru, jääb praegu kavandatav koridor endiselt kõige atraktiivsemaks

lahenduseks. Teine aspekt puudutab seda, et Eesti–Läti neljas elektriühendus on planeeritud

valmima 2038. aastaks, aga võiks kaaluda võimalust selle varasemaks valmimiseks,

arvestades võimaliku tuumajaama valmimist. M. Kadastik küsis, kas ühenduse

maismaakoridori alternatiiv on lõplikult kõrvale jäetud või kaalutakse võimalust rajada

ühendus Rail Balticu trassikoridori kaudu, kus vajalikud ehitustööd niikuinii aset leiavad.

Priit Heinla sõnas, et eelnevalt välja toodud asjaolud võivad mõjutada projekti elluviimise

ajagraafikut. Tõenäoliselt võivad riiklikud või teiste turuosaliste investeerimisotsused

mõjutada Eesti–Läti neljanda ühenduse ja EstLink 3 prioriteetsust. Samaaegselt ei ole

võimalik ehitada nii palju liine, vaid neid tuleb kavandada kindlas järjekorras. On võimalik, et

teatud töödega alustatakse varem, kuid Elering ei näe hetkel, et kummagi ühenduse

põhiehitustööd algaksid käesoleval kümnendil. P. Heinla lisas, et taolistele projektidele

äriplaani koostades ei keskenduta konkreetsetele tootmisüksustele, vaid analüüsi aluseks on

laiem ühiskondade vaheline energiavahetamise kasu. P. Heinla märkis, et Rail Balticu

koridori lähedal kulgeb juba praegu Harku–Lihula–Sindi–Riia liin. Kui samasse koridori

rajada täiendav liin, ei suureneks Eesti ja Läti vaheline ülekandevõimekus olulisel määral.

Piirang tuleneb füüsikalistest põhjustest. Selles osas on läbi viidud tehniline uuring, millest

nähtub, kui palju tehnilist ülekandevõimekust tekib Eesti ja Läti vahele. Hetkel teadaolevalt

on valitud trassikoridor kõige optimaalsem lahendus, arvestades nii Läti elektrivõrgu eripära

kui ka Eesti suursaarte energiavarustuse võimendamist.

Jaak Aab küsis, missuguseid tegevusi saab teha enne vastavate investeerimisotsuste tegemist.

Priit Heinla vastas, et peale planeeringute kehtestamist alustatakse maalepingute

ettevalmistamise ja sõlmimisega. Selleks tuleb koostada piisava detailsusastmega

trassilahendused, et oleks teada trasside paiknemisest tulenevad kitsendused. Seejärel

alustatakse kasutusõiguslepingute sõlmimise protsessiga. Eleringi hinnangul võtab see etapp

aega vähemalt kolm aastat. Need tegevused on kavandatud ellu viia enne investeerimisotsuse

tegemist, kuna pärast investeerimisotsuse vastuvõtmist ei oleks sellise mahuga

ettevalmistustööde läbiviimiseks enam piisavalt aega.

4. Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu tutvustus

Kadi-Kaisa Tarkiainen tutvustas üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ja selle

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu (lisa 2). Selgitati üleriigilise

planeeringu „Eesti 2050“ koostamise protsessi ja ajakava. Praegu ollakse kooskõlastamise ja

arvamuste andmise etapis. Tutvustati üleriigilise planeeringu avaliku väljapaneku etappi ja

sealt laekunud ettepanekute sisu. Tagasisidena laekus 724 vastusseisukohta, millest 310

ettepanekut tõid kaasa planeeringulahenduse täienduse ja 73 ettepaneku lahendamist toetab

elluviimiskava. Tagasiside põhjal tehtud täiendused jagunesid kuute plokki: ruumipoliitika

põhialused, julgeolek, asustusmudel, elukeskkond, liikuvus ja elluviimine. Tagasiside ei

toonud kaasa üksnes tehnilisi parandusi, vaid muutis planeeringu loetavamaks ja

rakendatavamaks. K.-K. Tarkiainen tutvustas täienduste kuue ploki sisu. Avalikul

väljapanekul laekunud tagasiside põhjal tehtud muudatuste valguses jäi planeeringu

5

põhisuund samaks. Pea- ja valglinnastumise pidurdamine ning tugevate keskuste Eesti on

jätkuvalt planeeringu keskseks loogikaks. Tagasiside põhjal muudeti sõnastusi täpsemateks

ning planeeringu rakendatavus paranes (lisandusid selgemad mõisted, otsustusloogikad,

järgmise tasandi planeeringute roll ja elluviimise seosed).

Jaak Aab küsis, kui tugev alus on üleriigilisel planeeringul tulevaste poliit- ja

rahastamisotsuste tegemisel, ehk kuivõrd peavad tulevased otsused arvestama üleriigilise

planeeringuga.

Kadi-Kaisa Tarkiainen vastas, et loodetavasti on tulevikus üleriigilisel planeeringul

tugevam alus tulevaste otsuste langetamisel. Majanduskomisjoni menetluses on

planeerimisseaduse muudatuste pakett, millega nähakse ette, et üleriigiline planeering on riigi

arengukavade ja programmide koostamisel aluseks võetav dokument.

Marek Reinaas palus selgitada rahvusmaastiku mõistet.

Kadi-Kaisa Tarkiainen sõnas, et tegemist on maastiku või piirkonnaga, millel on inimeste

jaoks eelkõige sümboolne, kultuuriline või ajalooline väärtus. See on rahva seas väärtustatud

maastik, mille säilimist peetakse oluliseks. Tegemist ei pruugi olla üksnes looduskaitseliselt

väärtusliku alaga, vaid ka näiteks visuaalselt silmapaistva või ajalooliselt olulise piirkonnaga,

mille olemasolevat iseloomu peetakse vajalikuks säilitada. Mõiste laiemast definitsioonist

tuleneb ka põhjus, miks on üleriigilise planeeringu kontekstis keeruline üheselt määratleda,

mida väärtuslik maastik kõigi jaoks täpselt tähendab.

5. Turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse tutvustus

Marek Reinaas sõnas, et tänasel istungil saadakse ülevaade turismiseaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusest (VTK). Võimalikke ettepanekuid ja soovitusi VTK

kohta saavad komisjoni liikmed teha nii käimasoleval istungil kui ka pärast komisjoni istungit

ühe nädala jooksul, edastades need komisjoni sekretariaadile.

Kati Kikas tutvustas turismiseaduse muutmise seaduse eelnõu VTK-d (lisa 3). VTK eesmärk

on korrastada lühiajalise üüri turgu. Tegemist on kiiresti areneva valdkonnaga, kus on

mitmeid võimalusi, aga ka kitsaskohti. Eelmisel aastal tellis MKM uuringu kaardistamaks

valdkonda. Uuringus esitati mitu soovituslikku sekkumisettepanekut. Muudatustega

soovitakse tagada Eesti majutusturul aus konkurents ja õigusselgus kohalduvatest nõuetest,

mis puudutavad kolme valdkonda. Esiteks luua seaduses selgus, kas lühiajaline üür on

majutusteenus või tavaline üürimine ja mis reeglid sellele kehtivad. Teiseks lihtsustada

ettevõtluskeskkonda kõigile teenusepakkujatele. Kolmandaks parandada ülevaadet turust, et

otsuseid ja järelevalvet saaks teha tõenduspõhiselt. Muudatustega ei soovita luua uut

bürokraatiat, piiranguid ega halduskoormust. MKM on huvitatud turismivaldkonna

elavdamisest, sh välisturismi edendamisest. Selgitati lühiajalise üürimisega tekkivaid

positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning Eesti lühiajalise üüri turu iseloomu. Lisaks tutvustati

VTK-s esitatud muudatusettepanekuid ja nendega kaasnevat mõju: majutusteenuse üldmõiste

täiendamine, mis hõlmaks ka lühiajalist üürimist; majutusteenuseks mitte loetavate tegevuste

loetelu ajakohastamine; laiemalt majutusele kehtivate nõuete lihtsustamine ning turust

paremate andmete kättesaadavaks tegemine seireks.

Eve-Ly Kübard sõnas, et ettekandes toodi välja, et Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal on

Eestis eraisikust teenuseosutajaid u 2000. E.-L. Kübard küsis, kas tegelikkuses võib see arv

6

olla suurem.

Kati Kikas vastas, et see võimalus on alati olemas, kuna osa pakkumisi võib liikuda ka

mitteametlike kanalite kaudu, näiteks suuliselt või suletud veebigruppides. Seetõttu võib

tegelik turumaht olla mõnevõrra suurem kui see, mida olemasolevate andmete põhjal on

võimalik tõendada. Samas ei ole majutusteenuse pakkumine püsivalt ja ulatuslikus mahus

varjatult realistlik, sest platvormidel avaldatud kuulutused on üldjuhul avalikud. Võib esineda

olukordi, kus majutuskoht jõuab klientideni esialgu platvormi kaudu, kuid korduvklientidega

jätkatakse koostööd juba väljaspool seda keskkonda. Ministeerium on teadlik, et sellised

praktikad eksisteerivad, mistõttu ei saa olemasolevaid andmeid käsitleda absoluutse tõena.

Küll aga on tegemist andmetega, mida on praegu võimalik usaldusväärselt kinnitada.

6. Info ja muud küsimused

Marek Reinaas tutvustas komisjoni eesseisvaid kohtumisi ja visiite.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Reinaas

juhataja

(allkirjastatud digitaalselt)

Kiia Väli

protokollija