Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 22.06.2026 nr 13-1/2224-1

Meie 24.07.2026 nr 7.2-2/26/10961-2

Arvamus üleriigilisele planeeringule

„Eesti 2050“

Austatud hr Keldo

Olete esitanud meile üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (edaspidi ÜRP) ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks. Palume kõige pealt vabandust

hilinemise pärast: paraku kattus tagasisideks võimaldatud ajavahemik kõige populaarsema

puhkuste perioodiga, kui ametisisene arvamuste kogumine ja ühise arutelu korraldamine olid

raskendatud. Esitame tagasiside ÜRP-ile järgnevalt.

1. Jääb arusaamatuks, kus piirkonnas toimub kasvamine ja ka kahanemine, millest lähtuvalt

ka kõik teenused ja ühendused. Teeme ettepaneku näidata piirkonnad kaardil või lisada

viide taustauuringule 11-12 lk.

2. Kogu planeering on umbisikuline: toetatakse, luuakse, koordineeritakse jne, aga puudub

info, kelle vastutusalas toetamine, loomine, koordineerimine jne on. Sh ei ole ka

elluviimiskavas välja toodud vastutajaid ega rolle, nt õhuruumi planeering (3.7.7),

liikuvuskeskuste rajamine, droonid. Jääb arusaamatuks, kuidas ja millal täpsustatakse ÜRP

seireraamistikku.

3. Skeemil 8 ühenduste kajastamine on segadust tekitav, sest sisaldab ebarealistlikke ja

mittekavandatud ühendusi. Palume kaaluda viitamist skeemile 10, kus on

taristuühendused.

4. Skeem 10 reisirongiühendused üle vaadata. Nt Lelle-Pärnu vana ühendus on kaardi järgi

2050 alles. Lisada skeemile TEN-T põhivõrgu ühendused viirutusega, sh Läti ja Soome

suunas (praegu Pärnust ja Tartust lõuna poole halliga märgitud ühendus). Soovitame lisada

piirkondlikud linnad, mis on olulised nt liikuvuskeskuste kavandamisel.

5. Multimodaalsus on käsitletud üksnes inimeste liikumise, sadamate ja lennujaama

kontekstis. Puudu on nägemus maantee-raudtee multimodaalsete sõlmede arendustest

(Tallinna (TEN_T urban node, Pärnu (RB) , Tartu piirkonnas TEN-T urban node). See

teema väärib ka esile toomist.

6. Jaotises 3.7.4 on küll käsitletud elektroonilist sidet, aga ei ole mainitud alternatiivkütuste

laadimist, n.ö üle-öö laadimisvõimalused tiheasustuses/tänavatel.

7. Teeme ettepaneku sõnastada jaotise 3.7.4 punktis 6 ümber autode parkimisnormatiivi

puudutav: vaadata üle sõiduautode ja rataste parkimisnorm, sh tõhustamaks

2 (3)

ruumikasutamist ratastele turvaliste parkimisvõimaluste tekitamisega.

8. Jaotise 3.7.3 punkti 3 tekst on järgmine:“Jalgsi ja kergliikuriga liikujate vajadusi

käsitletakse eraldi. Kasvamisega kohanevates piirkondades kavandatakse liikumise

põhisuundades jalgsi ja rattaga taristu eraldi”. Siin on eeldatavalt erinevate versioonide

toimetamisel mõisted segi läinud ja jääb mulje, justkui kasvavates piirkondades peaks

kõikidel põhisuundadel olema jalgsi ja rattaga liikumise taristu eraldi kavandatud/

lahendatud. Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt: Jalgsi ja rattaga liikujate

vajadusi käsitletakse eraldi. Kasvavates piirkondades ja tihedas asustuses kavandatakse

jalgsi ja rattaga taristu eraldi. Kasvavas piirkonnas võivad olla ka asulavälised

põhiühendused, kus ilmtingimata ei ole palju jalakäijaid, mistõttu ei pea see taristu olema

eraldi lahendatud.

9. Jaotise 3.7.4 punkti 1 kohaselt „Uusi täiendavaid mastaapseid põhisuunalisi koridore

põhimaanteedele ja tugimaanteedele ei kavandata“. Palume täpsustada, kuidas põhimõte

suhestub koostamisel oleva riigitee nr 1 Haljala – Kukruse riigi eriplaneeringu ning riigitee

nr 4 Uulu – Ikla lõigu suhtes, mille riigi eriplaneeringu algatamine on ettevalmistamisel.

Haljala – Kukruse lõigu trassivalik on tehtud ning see sisaldab olulisi muudatusi tulevase

põhimaantee asukohas. Uulu – Ikla lõigus ei ole põhimaantee ristlõike laiendamine 2+1

või 2+2 parameetritele vastavaks mitmes piirkonnas geoloogiliselt, looduskaitseliselt või

asustuse tõttu võimalik, mistõttu ei saa välistada osaliselt täiesti uue trassi kavandamist (nt

Rail Balticu koridorisse või riigitee nr 19333 asemele). Ühtlasi on riigiteele nr 15 osaliselt

(nt Saku valla üldplaneeringuga) kehtestatud, aga osaliselt planeeringutega kehtestamata

(nt Kiili ja Rapla valla üldplaneeringud; Rail Balticu planeeringus kõnealust teemat ei

käsitletud) Rail Balticust tulenevad mastaapsed trassimuudatused. Eraldi teemana vajab

otsustamist, mida teha maakonnaplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringu (riigi

eriplaneeringu) tasandil põhi- ja tugimaanteedele kehtivate koridoridega, mida pole

aastakümneid ellu viidud, mida pole riigihuvina kunagi määratletud (nt Noarootsi

püsiühendus, Haapsalu ümbersõit, Tapa ümbersõit) ja/ või mis on muutunud

perspektiivituks näiteks täisehitamise, suurte geopoliitiliste muudatuste või oluliste

investeerimisotsuste tõttu (nt Pärnu suur ümbersõit olukorras, kus Pärnut läbiv riigitee nr 4

lõik on praktiliselt rekonstrueeritud, Jõhvi ümbersõit, uus ühendus Narva piiripunktiga).

10. Palume täpsustada/ täiendada jaotise 3.7.4 punkti 7. Eesti asulaid läbib palju

transiidikoridore, mis on asulavälise liikluskeskkonnaga ning mille kujundamine

inimkeskseks tänavaruumiks läheb vastuollu riigi muude strateegiliste eesmärkidega.

Näiteks riigitee nr 1 läbib Maardut, Kuusalut, Sillamäed, nr 2 Peetrit, Assakut, Tartut,

Ülenurmet, Kambjat, Võrut, nr 4 Laagrit, Pärnu-Jaagupit, Aret, Pärnut, Võistet, nr 8 Keilat

ja Paldiskit jne. Lisaks eeltoodutele paiknevad paljud ümbersõiduteed asula piirides (nt

Jõgeva, Kuressaare, Paide, Rakvere jt), aga nende rajamise eesmärk on olnud suunata

transiitliiklus eemale asulakeskusest. Märkimist väärivad ka piirkondliku tähtsusega

transiidikoridorid, nt riigitee nr 11115 Kiilis, nr 11300 Lagedil, nr 11390 Tabasalus, mis

paiknevad pealinna/ regionaalse linna ja väikelinna/ maalise asustuse vahel ning mille nn

maantee funktsiooni säilimise vastu on arvestatav avalik ja regionaalpoliitiline huvi.

Nimetatud transiidikoridoridele puuduvad toimivad alternatiivid, millest tulenevalt vajab

punkti sõnastus täpsustamist.

11. Jaotise 3.7.4 punkti 4 kohaselt tuleb põhi- ja tugimaanteid käsitleda nn kaitsekoridoridena.

Palume kaaluda, kas ka nn varulennuradade teema väärib kõnealuses punktis või nt jaotises

3.7.6 käsitlemist. Seoses Ukraina sõjaga on selgeks saanud, et ühelt lennuväljalt õhku

tõusnud lennukitel ei ole ohutu maanduda samale lennuväljale pärast missiooni lõppu.

Meile teadaolevalt on Soome sääraseid varulennuradu rajanud riigiteedele juba kümme

ning ka Eesti kaitsevägi on huvi üles näidanud. Tegemist on ressursimahuka, strateegiliselt

olulise ning transpordivõrgu kavandamise vaates põhimõttelise muudatusega, mis vääriks

suuniste andmist ÜRP-i kaudu. Teema vajab selgust ka üldplaneeringute vaates: näiteks on

pöördunud meie poole Lääneranna vallavalitsus, et saada Kaitseministeeriumi suunamisel

3 (3)

teeomanikult ettepanekuid riigiteel nr 16180 paikneva varulennuvälja maakasutus- ja

ehitustingimuste kohta, olgugi et tingimusi on vaja seada militaarotstarbelise lennuvälja-

raja toimimiseks, mis ei ole Transpordiameti vastutusalas.

12. Elluviimiskava ptk 2 sissejuhatava teksti teises lõigus on Maa- ja Ruumiamet märgitud

nimeliselt ära kui asutus, kellel on õigus/ kohustus silmas pidada ÜRP-i mh planeeringute

kooskõlastamisel. Palume kaaluda, kas seda on sobilik täiendada üldsõnalise laiendusega

teistele riigiasutustele või sellega, et ÜRP ei anna suuniseid mitte ainult

maakonnaplaneeringute koostamiseks, vaid on üheks lähtepunktiks kõikidele

planeeringuotsustele. Saame aastas mitmeid planeeringuid kooskõlastamiseks, mis on

selges vastuolus üleriigiliste eesmärkidega (nt soodustavad pendelrännet, süvendavad

teadaolevaid probleeme, seavad ohtu rohevõrgustiku/ kavandatava ökodukti toimimise

vms), samal ajal kui maakonna- või üldplaneeringus ei ole teemat kas uudsuse,

hajaasustuses paiknemise vms tõttu piisavalt käsitletud.

13. Tulenevalt elluviimiskava ptk 2.2 punkti 1 jaotistest a, c ja d palume kaaluda, kas ÜRP-is

väärib käsitlemist omavalitsuste piire ületav planeerimine, naaberomavalitsuse

arengusuundade arvesse võtmine ja -eelduste loomine. Saame tuua näiteid selle kohta, kui

vaevaliselt (ja sageli viljatult) on kulgenud näiteks ühe valla detailplaneeringu

elluviimiseks ringristmiku, bussipeatuse, kohaliku tee vms rajamine teise valda või

kergliiklustee kavandamine piiriüleselt (nt IKEA piirkonnas, kus valdade piirid

siksakitavad). Eeldatavalt esineb sarnaseid probleeme tehnovõrkude kavandamisel,

keskkonnamõjude leevendusmeetmete rakendamisel vms.

Oleme valmis tagasisidet täpsustama Teams-i koosolekul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

54501752, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Erkki Keldo

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Teie 22.06.2026 nr 13-1/2224-1

Meie 24.07.2026 nr 7.2-2/26/10961-2

Arvamus üleriigilisele planeeringule

„Eesti 2050“

Austatud hr Keldo

Olete esitanud meile üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (edaspidi ÜRP) ja selle keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande eelnõu arvamuse andmiseks. Palume kõige pealt vabandust

hilinemise pärast: paraku kattus tagasisideks võimaldatud ajavahemik kõige populaarsema

puhkuste perioodiga, kui ametisisene arvamuste kogumine ja ühise arutelu korraldamine olid

raskendatud. Esitame tagasiside ÜRP-ile järgnevalt.

1. Jääb arusaamatuks, kus piirkonnas toimub kasvamine ja ka kahanemine, millest lähtuvalt

ka kõik teenused ja ühendused. Teeme ettepaneku näidata piirkonnad kaardil või lisada

viide taustauuringule 11-12 lk.

2. Kogu planeering on umbisikuline: toetatakse, luuakse, koordineeritakse jne, aga puudub

info, kelle vastutusalas toetamine, loomine, koordineerimine jne on. Sh ei ole ka

elluviimiskavas välja toodud vastutajaid ega rolle, nt õhuruumi planeering (3.7.7),

liikuvuskeskuste rajamine, droonid. Jääb arusaamatuks, kuidas ja millal täpsustatakse ÜRP

seireraamistikku.

3. Skeemil 8 ühenduste kajastamine on segadust tekitav, sest sisaldab ebarealistlikke ja

mittekavandatud ühendusi. Palume kaaluda viitamist skeemile 10, kus on

taristuühendused.

4. Skeem 10 reisirongiühendused üle vaadata. Nt Lelle-Pärnu vana ühendus on kaardi järgi

2050 alles. Lisada skeemile TEN-T põhivõrgu ühendused viirutusega, sh Läti ja Soome

suunas (praegu Pärnust ja Tartust lõuna poole halliga märgitud ühendus). Soovitame lisada

piirkondlikud linnad, mis on olulised nt liikuvuskeskuste kavandamisel.

5. Multimodaalsus on käsitletud üksnes inimeste liikumise, sadamate ja lennujaama

kontekstis. Puudu on nägemus maantee-raudtee multimodaalsete sõlmede arendustest

(Tallinna (TEN_T urban node, Pärnu (RB) , Tartu piirkonnas TEN-T urban node). See

teema väärib ka esile toomist.

6. Jaotises 3.7.4 on küll käsitletud elektroonilist sidet, aga ei ole mainitud alternatiivkütuste

laadimist, n.ö üle-öö laadimisvõimalused tiheasustuses/tänavatel.

7. Teeme ettepaneku sõnastada jaotise 3.7.4 punktis 6 ümber autode parkimisnormatiivi

puudutav: vaadata üle sõiduautode ja rataste parkimisnorm, sh tõhustamaks

2 (3)

ruumikasutamist ratastele turvaliste parkimisvõimaluste tekitamisega.

8. Jaotise 3.7.3 punkti 3 tekst on järgmine:“Jalgsi ja kergliikuriga liikujate vajadusi

käsitletakse eraldi. Kasvamisega kohanevates piirkondades kavandatakse liikumise

põhisuundades jalgsi ja rattaga taristu eraldi”. Siin on eeldatavalt erinevate versioonide

toimetamisel mõisted segi läinud ja jääb mulje, justkui kasvavates piirkondades peaks

kõikidel põhisuundadel olema jalgsi ja rattaga liikumise taristu eraldi kavandatud/

lahendatud. Teeme ettepaneku muuta sõnastust järgmiselt: Jalgsi ja rattaga liikujate

vajadusi käsitletakse eraldi. Kasvavates piirkondades ja tihedas asustuses kavandatakse

jalgsi ja rattaga taristu eraldi. Kasvavas piirkonnas võivad olla ka asulavälised

põhiühendused, kus ilmtingimata ei ole palju jalakäijaid, mistõttu ei pea see taristu olema

eraldi lahendatud.

9. Jaotise 3.7.4 punkti 1 kohaselt „Uusi täiendavaid mastaapseid põhisuunalisi koridore

põhimaanteedele ja tugimaanteedele ei kavandata“. Palume täpsustada, kuidas põhimõte

suhestub koostamisel oleva riigitee nr 1 Haljala – Kukruse riigi eriplaneeringu ning riigitee

nr 4 Uulu – Ikla lõigu suhtes, mille riigi eriplaneeringu algatamine on ettevalmistamisel.

Haljala – Kukruse lõigu trassivalik on tehtud ning see sisaldab olulisi muudatusi tulevase

põhimaantee asukohas. Uulu – Ikla lõigus ei ole põhimaantee ristlõike laiendamine 2+1

või 2+2 parameetritele vastavaks mitmes piirkonnas geoloogiliselt, looduskaitseliselt või

asustuse tõttu võimalik, mistõttu ei saa välistada osaliselt täiesti uue trassi kavandamist (nt

Rail Balticu koridorisse või riigitee nr 19333 asemele). Ühtlasi on riigiteele nr 15 osaliselt

(nt Saku valla üldplaneeringuga) kehtestatud, aga osaliselt planeeringutega kehtestamata

(nt Kiili ja Rapla valla üldplaneeringud; Rail Balticu planeeringus kõnealust teemat ei

käsitletud) Rail Balticust tulenevad mastaapsed trassimuudatused. Eraldi teemana vajab

otsustamist, mida teha maakonnaplaneeringu ja maakonna teemaplaneeringu (riigi

eriplaneeringu) tasandil põhi- ja tugimaanteedele kehtivate koridoridega, mida pole

aastakümneid ellu viidud, mida pole riigihuvina kunagi määratletud (nt Noarootsi

püsiühendus, Haapsalu ümbersõit, Tapa ümbersõit) ja/ või mis on muutunud

perspektiivituks näiteks täisehitamise, suurte geopoliitiliste muudatuste või oluliste

investeerimisotsuste tõttu (nt Pärnu suur ümbersõit olukorras, kus Pärnut läbiv riigitee nr 4

lõik on praktiliselt rekonstrueeritud, Jõhvi ümbersõit, uus ühendus Narva piiripunktiga).

10. Palume täpsustada/ täiendada jaotise 3.7.4 punkti 7. Eesti asulaid läbib palju

transiidikoridore, mis on asulavälise liikluskeskkonnaga ning mille kujundamine

inimkeskseks tänavaruumiks läheb vastuollu riigi muude strateegiliste eesmärkidega.

Näiteks riigitee nr 1 läbib Maardut, Kuusalut, Sillamäed, nr 2 Peetrit, Assakut, Tartut,

Ülenurmet, Kambjat, Võrut, nr 4 Laagrit, Pärnu-Jaagupit, Aret, Pärnut, Võistet, nr 8 Keilat

ja Paldiskit jne. Lisaks eeltoodutele paiknevad paljud ümbersõiduteed asula piirides (nt

Jõgeva, Kuressaare, Paide, Rakvere jt), aga nende rajamise eesmärk on olnud suunata

transiitliiklus eemale asulakeskusest. Märkimist väärivad ka piirkondliku tähtsusega

transiidikoridorid, nt riigitee nr 11115 Kiilis, nr 11300 Lagedil, nr 11390 Tabasalus, mis

paiknevad pealinna/ regionaalse linna ja väikelinna/ maalise asustuse vahel ning mille nn

maantee funktsiooni säilimise vastu on arvestatav avalik ja regionaalpoliitiline huvi.

Nimetatud transiidikoridoridele puuduvad toimivad alternatiivid, millest tulenevalt vajab

punkti sõnastus täpsustamist.

11. Jaotise 3.7.4 punkti 4 kohaselt tuleb põhi- ja tugimaanteid käsitleda nn kaitsekoridoridena.

Palume kaaluda, kas ka nn varulennuradade teema väärib kõnealuses punktis või nt jaotises

3.7.6 käsitlemist. Seoses Ukraina sõjaga on selgeks saanud, et ühelt lennuväljalt õhku

tõusnud lennukitel ei ole ohutu maanduda samale lennuväljale pärast missiooni lõppu.

Meile teadaolevalt on Soome sääraseid varulennuradu rajanud riigiteedele juba kümme

ning ka Eesti kaitsevägi on huvi üles näidanud. Tegemist on ressursimahuka, strateegiliselt

olulise ning transpordivõrgu kavandamise vaates põhimõttelise muudatusega, mis vääriks

suuniste andmist ÜRP-i kaudu. Teema vajab selgust ka üldplaneeringute vaates: näiteks on

pöördunud meie poole Lääneranna vallavalitsus, et saada Kaitseministeeriumi suunamisel

3 (3)

teeomanikult ettepanekuid riigiteel nr 16180 paikneva varulennuvälja maakasutus- ja

ehitustingimuste kohta, olgugi et tingimusi on vaja seada militaarotstarbelise lennuvälja-

raja toimimiseks, mis ei ole Transpordiameti vastutusalas.

12. Elluviimiskava ptk 2 sissejuhatava teksti teises lõigus on Maa- ja Ruumiamet märgitud

nimeliselt ära kui asutus, kellel on õigus/ kohustus silmas pidada ÜRP-i mh planeeringute

kooskõlastamisel. Palume kaaluda, kas seda on sobilik täiendada üldsõnalise laiendusega

teistele riigiasutustele või sellega, et ÜRP ei anna suuniseid mitte ainult

maakonnaplaneeringute koostamiseks, vaid on üheks lähtepunktiks kõikidele

planeeringuotsustele. Saame aastas mitmeid planeeringuid kooskõlastamiseks, mis on

selges vastuolus üleriigiliste eesmärkidega (nt soodustavad pendelrännet, süvendavad

teadaolevaid probleeme, seavad ohtu rohevõrgustiku/ kavandatava ökodukti toimimise

vms), samal ajal kui maakonna- või üldplaneeringus ei ole teemat kas uudsuse,

hajaasustuses paiknemise vms tõttu piisavalt käsitletud.

13. Tulenevalt elluviimiskava ptk 2.2 punkti 1 jaotistest a, c ja d palume kaaluda, kas ÜRP-is

väärib käsitlemist omavalitsuste piire ületav planeerimine, naaberomavalitsuse

arengusuundade arvesse võtmine ja -eelduste loomine. Saame tuua näiteid selle kohta, kui

vaevaliselt (ja sageli viljatult) on kulgenud näiteks ühe valla detailplaneeringu

elluviimiseks ringristmiku, bussipeatuse, kohaliku tee vms rajamine teise valda või

kergliiklustee kavandamine piiriüleselt (nt IKEA piirkonnas, kus valdade piirid

siksakitavad). Eeldatavalt esineb sarnaseid probleeme tehnovõrkude kavandamisel,

keskkonnamõjude leevendusmeetmete rakendamisel vms.

Oleme valmis tagasisidet täpsustama Teams-i koosolekul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

54501752, [email protected]