Kellele: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

E-post: [email protected] (koopia: [email protected], [email protected])

Kellelt: Jaan Tamm / Jaagupi Sadam MTÜ

Kuupäev: 26. juuli 2026

Teema: PÕHJENDATUD ARVAMUS, AMETLIKUD VASTUVÄITED, RIIKLIKU JULGEOLEKU, TARNEAHELA JA FINANTSRISKIDE KRIITILINE ANALÜÜS NING EELTEAVITUS ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLEMISEST – Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule (Avalik väljapanek: 19. juuni – 26. juuli 2026)

Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium!

Vastavalt planeerimisseaduse §37 lõikele 1 ja §38 lõikele4 (ning haldusmenetluse seaduse [HMS] ja halduskohtumenetluse seadustiku [HKMS] kohastele õigustele) esitan käesolevaga Jaagupi Sadam MTÜ nimel ametlikud põhjendatud vastuväited Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) eelnõule ja sellele koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele.

Planeeringu eelistatud lahendus – alalisvoolu merekaablite maale tulek Jaagupis, maakaablid kuni Arumetsa alajaamani ja kaks paralleelset 330kV õhuliini läbi Häädemeeste ja Saarde valla kuni Kärsuveski alajaamani – ning praegune KSH aruande eelnõu on menetluslikult, õiguslikult, keskkonnaalaselt, majanduslikult ja riikliku julgeoleku seisukohast täielikult vastuvõetamatud.

Haldusorganil lasub proaktiivne abistamiskohustus (HMS §37, §40) ja kohustus järgida hea halduse tava (HMS §4). Senine formaalne lähenemine ja avalikkuse sisulise kaasamise eiramine rikuvad kodanike seaduslikke õigusi. Juhul kui Vabariigi Valitsus kinnitab REP-i lõpliku otsuse ilma allpool toodud kriitilisi asjaolusid kõrvaldamata, on Jaagupi Sadam MTÜ valmis esitama halduskohtule kaebuse koos kiireloomulise esialgse õiguskaitse taotlusega (ajutised meetmed) HKMS alusel, et peatada vaidlustatud haldusakti täitmine enne pöördumatu kahju tekkimist.

I. Riigikaitsealased kriitilised riskid, radaripimedus ja strateegiline haavatavus

Käesolev planeering on otseses konfliktis Eesti riigikaitse ja NATO kollektiivse kaitsevõimega. Raadioinsener Rene Liiver oma põhjalikus analüüsis („Tuulikud loovad ründekoridore. Lagunes maailma parim õhutõrje – mis saaks veel Balti riikidest?“, 07.07.2026) ning Kaitsepolitseiamet (Kapo) oma varasemates ohuhinnangutes (mida KAPO hoiatas Saare Wind Energy hiigeltuulepargi kontekstis) toovad esile järgmised riskid:

1. Radaripimedus ja Kill Chain’i katkemine: 

Planeeritavad meretuulepargid Läänemeres ja suured maismaatuulepargid loovad püsiva radaripimeduse tsooni. Labade liikumiskiirus (kuni 300 km/h) tekitab tugeva Doppler- müra (Doppler-clutter), mis kattub aeglaselt lendavate droonide kiirusega ja tekitab radaritele „kummitussihtmänge“. See halvendab NATO idatiiva varajast hoiatust, õhuseiret ja õhutõrjet.

2. Kriitiline asukoht St. Peterburi–Kaliningradi allveekaabli läheduses: 

Kavandatud tuulepargi infrastruktuur paikneb geograafiliselt ülimalt tundlikus ja strateegilises tsoonis otse Peterburi–Kaliningradi allveekaabli kohal või vahetus läheduses, tekitades täiendavaid signaali- ja radarihäireid piirkonnas, kus igasugune digitaalne ja füüsiline sekkumine on riigi julgeolekule eluohtlik.

3.Mõju liitlaste abile ja Article 5 võimekusele: 

Lähis-Ida konfliktid on tõestanud, et isegi tipptasemel radarid ja õhutõrje võivad massdroonide ja tiibrakettide rünnakute ees murduda, kui kill chain katkeb. Tuulepargid Liivi lahes vähendavad õhutõrje reageerimisaega rannikul niivõrd, et liitlased (sh Rootsi ja Soome, kelle Gotlandi radarid sõltuvad avatud merest) ei saa luua ühist taktikalist pilti ega suuda tagada tõhusat õhukaitset ega eelhoiatust.

II. Geopoliitilised tarneahela riskid ja sanktsioonid

1. Hiina sanktsioonid ja ekspordikontroll: Euroopa Liidu ja globaalse julgeolekutasandi arengud – sealhulgas Reutersi teade (24.07.2026) selle kohta, et Hiina lisas 14 EL-i üksust ekspordikontrolli nimekirja seoses Venemaa-suunaliste sanktsioonidega – näitavad teravalt, millises sõltuvuses on globaalsed tarneahelad.

2. Hooldus- ja teenustõrked (teenuse blokeerimine): tekib põhjendatud ja kriitiline küsimus: Mis juhtuks siis, kui Hiina või teised välismaised tarneahela osalised otsustaksid geopoliitilise konflikti korral blokeerida tehnilise toe, varuosade tarned või tarkvarauuendused tuulepargi seadmetele, jättes taristu halvajasse või kontrollimatusse seisu?

3.Euroopa autonoomia: vastavalt WindEurope’i seisukohale („President von der Leyen is right: wind energy must continue to be made in Europe“), on välisomanduses ja välismaistest tarneahelatest sõltuvad hiidtaristud Euroopa strateegilisele autonoomiale vastuvõetamatud. KSH ei hinda piisavalt tehnoloogia mitmekesistamise puudumist ega tarnijate geopoliitilist tausta.

III. Finantsiline haavatavus, pankrotirisk ja keskkonnakahjude vastutus

1.Tühjad ehitusettevõtted ja pankrotirisk: äärmiselt murettekitav on küsimus tuulepargi ja selle taristu pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. Tuuleparki kavandatakse sageli projektipõhiselt äriühingute kaudu, mille omanikstruktuur või taga seisvad ehitusettevõtted on sisuliselt varakult "tühjad" või minimaalse kapitaliga juriidilised kehad. Mis juhtub juhul, kui tuulepark või seda arendav operaatorettevõte satub pankrotti?

2. Droonikokkupõrge ja katmata koristuskulud: esitame ministeeriumile selge ja diplomaatilise, kuid vältimatu küsimuse: Mis juhtuks siis, kui näiteks õnnetuse või julgeolekelemendi (nt militaardrooni kokkupõrke tuulikuga) tagajärjel variseb tuulik kokku või tekitab massiivse keskkonnakahju, ning tuuleparki haldav tühjaks tehtud (shell) ettevõte on maksejõuetu ega suuda tasuda mitme miljoni euro suuruseid puhastus-, dekomisjoneerimis- või keskkonnakahjude hüvitamise kulusid? Kas kahjud katab Eesti maksumaksja? Praegune KSH ei paku sellele finantsgarantiide mehhanismile adekvaatset katet.

IV. Spesifilised juriidilised küsimused ja vastuväited (koondloetelu)

A. Menetluslikud rikkumised, Århusi konventsioon ja planeerimisseadus

1. Kas KSH aruanne rikub Århusi konventsiooni ja planeerimisseadust, käsitledes avalikkuse kaasamist pelgalt formaalsusena, olukorras, kus uuringud näitavad, et vaid u 24% kohalikest elanikest tunneb, et nende seisukohtadega arvestatakse?

2. Kas Skepast & Puhkimile ja ministeeriumidele aastatel 2021–2022 saadetud üksikasjalikele kirjadele (milles kritiseeriti planeerimiskultuuri, andmete puudumist ja Liivi lahe ühenduse menetluslikke vigu) sisulise vastamata jätmine kujutab endast planeerimisseaduse ja Århusi konventsiooni kohase nõuetekohase kaalutlemiskohustuse rikkumist?

3. Kas kalade, kalamaimude ja HELCOM-i kaitsealade väljajätmine ruumilise planeerimise kaartidelt Liivi lahes eksklusiivsete kasutusõiguste andmisel rikub merestrateegia raamdirektiivis (2008/56/EÜ) ja HELCOM-i soovitustes nõutud ökosüsteemipõhist lähenemist?

4. Kas KSH rikub planeerimisseadust ja KSH direktiivi (2001/42/EÜ), kuna esitab alternatiivide (sh täieliku maakaabelduse või alternatiivsete maaletulekupunktide) kohta puuduliku või erapooliku hinnangu?

5. Kas menetluse kiirendamine taastuvenergia arendamiseks mõeldud planeerimisseaduse muudatuste alusel vabastab ametiasutused Århusi konventsiooni ja KSH direktiivi kvaliteedi- ja kaasamisnõuete täitmisest?

6. Kas KSH rikub avalikkuse varajase ja tõhusa kaasamise põhimõtet, ignoreerides Häädemeeste, Saarde, Kihnu ja Tori valla ning kohalike elanike sisulist tagasisidet või antakse sellele vaid pealiskaudseid vastuseid?

7. Kas tõhusa kohtuliku kaitse kättesaadavuse puudumine KMH/KSH menetluses Eesti kodanike jaoks rikub Århusi konventsiooni õiguskaitse kättesaadavuse sammast?

8. Kas KSH vastab looduse taastamise määruses ja KSH direktiivis sätestatud „avatud, kaasava ja tõhusa“ menetluse nõudele, arvestades, et eelmised merealaplaneeringu katsed lükati korduvalt tagasi või jäid lõpetamata?

9. Kas ühenduse riigi eriplaneeringu (REP) lahutamine tuulepargi enda KMH menetlusest rikub KMH direktiivist ja planeerimisseadusest tulenevat kohustust hinnata koostoimet (kumulatiivset mõju)?

10. Kas KSH rikub planeerimisseaduse nõuet läbipaistva ja tõenduspõhise otsustusprotsessi kohta, kuna kriitilised andmed on riigiettevõtetega sõlmitud lepingute alusel endiselt salastatud?

B. Euroopa Liidu keskkonnadirektiivid, rikkumismenetlused ja Euroopa Kohtu nõuded

11.Kas kohalike tuule- ja hoovusemõõtmiste puudumine KSH-s rikub loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 lõikeid 3–4 ja Euroopa Kohtu otsust (pressiteade nr 77/20), mis nõuavad välitöid ja juhtumipõhiseid standardeid?

12. Kas KSH rikub loodusdirektiivi ja käimasolevat rikkumismenetlust INFR(2022)2002, kuna ei suuda nõuetekohaselt ohjata ega hinnata mõju Natura 2000 aladele?

13. Kas KSH rikub merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ja sellega seotud rikkumismenetlust INFR(2022)2175, kuna ei käsitle piisavalt HELCOM-i kaitse- eesmärke seoses kalade ja mereökosüsteemidega?

14. Kas KSH-s on jäetud kohaldamata loodusdirektiivis ja EL-i suunistes nõutud etapiviisiline asjakohane hindamine?

15. Kas KSH rikub looduse taastamise määrust, lubades uusi laiaulatuslikke keskkonnaseisundi halvenemisi enne taastamisprioriteetide tagamist?

16. Kas EL-i suunisdokumendi tõlkimata ja kohaldamata jätmine kujutab endast loodusdirektiivi ja lojaalse koostöö põhimõtte rikkumist?

17. Kas KSH rikub KSH direktiivi, kuna ei taga, et keskkonnaaruanne tuvastaks, kirjeldaks ja hindaks asjakohaselt mõistlikke alternatiive?

18. Kas KSH täidab KMH direktiivi nõudeid kumulatiivsete ja piiriüleste mõjude hindamise kohta?

19. Kas KSH rikub ettevaatuspõhimõtet, jätkates menetlust ilma piisavate alusandmeteta hoovuste, tuulevarjude ja merepõhja tingimuste kohta?

20. Kas KSH rikub merestrateegia raamdirektiivist tulenevat ökosüsteemipõhise lähenemise nõuet?

C. Eesti Vabariigi põhiseadus, majanduslik vähikäik ja tehnoloogiline aegumine

21. Kas projekt rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse §5, andes mereala kasutusse välismaistele juriidilistele isikutele ilma tõendatud pikaajalise säästlikkuseta?

22. Kas „roheinflatsiooni“ ja varjatud subsidieerimise tekitamine selle projekti kaudu rikub põhiseaduse §111 mõtet ja eesmärki?

23. Kas KSH rikub säästliku finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtet, eelistades tehnoloogiat, mis on eksperthinnangute kohaselt kuni 10 korda kallim kui tuumaenergia (sh SMR-lahendused)?

24. Kas KSH rikub kohustust kaaluda realistlikke alternatiive, kuna jätab täielikult kõrvale SMR-tehnoloogia ja suured päikeseenergialahendused?

25. Kas KSH läbib majandusliku otstarbekuse ja avaliku huvi testi olukorras, kus mitmed meretuuleparkide enampakkumised (Saare 1 ja Saare 3) on ebaõnnestunud?

26. Kas KSH eirab Eleringi ja ministrite avalikult väljendatud seisukohta, et Eesti elektrivõrk ei suuda kogu planeeritud meretuuleenergia võimsust vastu võtta?

27. Kas KSH rikub tulevikukindla planeerimise nõuet, eirates Rootsi otsust liikuda 100% tuumaenergia suunas?

28. Kas projekt rikub EL-i ja Eesti energiapoliitika tehnoloogilise neutraalsuse ja kulutõhususe põhimõtet?

29.Kas KSH-s on jäetud hindamata maksumaksjate risk langeda väärtusetute varade (stranded assets) lõksu?

30.Kas KSH rikub planeerimisseaduse nõuet tugineda otsustamisel parimale olemasolevale majanduslikule ja tehnilisele teabele?

D. Keskkonna-, tervise- ja elurikkuse mõjud

31. Kas KSH rikub loodus- ja linnudirektiivi, kuna ei suuda adekvaatselt hinnata lindude asurkonna kuni 53%-list kahanemist 10 km raadiuses?

32. Kas KSH rikub kohustust kaitsta kalavarusid ja mereökosüsteeme, arvestades, et turbiinide vibratsioon hävitab kalamarja ja -maime?

33. Kas KSH rikub mereökosüsteemi kaitse nõudeid, käsitledes merekaableid potentsiaalsete „elektriaedadena“?

34. Kas KSH-s on jäetud käsitlemata infrasheli ja madalsagedusliku müra terviseriskid rannikualade (Häädemeeste, Kihnu, Saarde) elanikele?

35.Kas KSH rikub geoloogilise ja rannikukaitse nõudeid, kuna on alahinnanud bentoniidi lek ke ja ranniku erosiooni riske Jaagupis horisontaalpuurimise (HDD) ajal?

36. Kas KSH rikub kohustust hinnata jääpaiskumise ja jäätumise riske meresõidu ohutusele?

37. Kas KSH suudab nõuetekohaselt hinnata merekeskkonnale avalduvat kumulatiivset mõju?

38. Kas KSH rikub ehitusaegse veealuse mürareostuse osas ettevaatuspõhimõtet?

39. Kas KSH vastab maastiku- ja visuaalse mõju hindamise nõuetele seoses Häädemeeste ja Saarde valda läbivate 330 kV õhuliinidega?

40. Kas KSH on jätnud hindamata mõju kavandatavate õhuliinide ja alajaama läheduses elavate inimeste tervisele ja kinnisvara väärtusele?

E. Rahvusvaheline õigus, riiklik julgeolek, korruptsiooniriskid ja Jaagupi sadama olukord

41. Kas maa-alade või sadamate (sh Jaagupi sadama, mis sai rahastust ja allub rangetele OLAF-i EL-i pettusevastastele reeglitele) mööndused ja kasutusõigused on antud poliitiliselt seotud isikutele või ilma nõuetekohase avaliku konkursita, arvestades, et sadamat ei puhastatud ega viidud kalurite ja turismi jaoks lepingukohasesse valmidusse, nagu vald oli kohustunud?

42. Kas KSH rikub ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja rahvusvahelist kultuuripärandi kaitset, riskides Liivi lahes laevavrakkide ja meremeeste matmispaikade („laevahukk“) häirimisega ilma arheoloogiliste uuringuteta?

43. Kas KSH rikub rahvusvahelisi kohustusi veealuse kultuuripärandi kaitsel, kui betoonvundamente kavandatakse kaitsealuste vrakkide peale?

44. Kas projekt tekitab vastuvõetamatu riikliku julgeoleku riski, suurendades sõltuvust Hiina kontrollitavatest tarneahelatest?

45. Kas KSH-s on jäetud nõuetekohaselt hindamata kriitilise tähtsusega veealuse taristu haavatavus praeguses Läänemere julgeolekukeskkonnas (NATO–Venemaa kokkupuuteala)?

46. Kas KSH rikub proportsionaalsuse põhimõtet, põhjustades pöördumatut kahju keskkonnale ja maastikule olukorras, kus eksisteerivad vähem kahjulikud alternatiivid?

47. Kas vastuseisu lehel avaldatud laiaulatuslik kriitika viitab süsteemsetele huvide konfliktidele ja läbipaistvuse puudumisele?

48. Kas KSH rikub hea halduse ja korruptsioonivastasuse põhimõtteid, kuna planeerimist suunab ja finantseerib riigiosalusega arendaja?

49. Kas KSH rikub tulevaste põlvkondade õigusi ja säästva arengu põhimõtet?

50. Kas projekt tervikuna läbib vajalikkuse ja proportsionaalsuse testi Eesti põhiseadusliku ja haldusõiguse mõistes?

51. Kas kõigi eeltoodud puuduste koostoime muudab praeguse REP-i ja KSH eelnõu fundamentaalselt õigusvastaseks, nõudes selle menetluse peatamist ja täielikku uuesti hindamist?

F. Täiendavad õiguslikud ja rahvusvahelise vastavuse küsimused (HM20250422 alusel)

52. Kas Eesti on valmis tagama maaomandi hüved ja trassi salastatuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

53. Kas Eesti on valmis tagama keskkonnamõju mereelustikule täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

54. Kas Eesti on valmis tagama avaliku osalemise ja Århusi konventsiooni nõuded täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

55. Kas Eesti on valmis tagama läbipaistvuse kompensatsiooniprotsessides täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

56. Kas Eesti on valmis tagama piiriülese koordineerimise ja Espoo konventsiooni järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

57. Kas Eesti on valmis tagama elurikkuse ja lindude rände kaitse täielikus kooskõlas EL- i ja rahvusvahelise õigusega?

58. Kas Eesti on valmis tagama riigi julgeoleku ja taristu kaitstuse täielikus kooskõlas EL- i ja rahvusvahelise õigusega?

59. Kas Eesti on valmis tagama korruptsiooni tõrjumise hankemenetlustes täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

60. Kas Eesti on valmis tagama võrguühenduse teostatavuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

61. Kas Eesti on valmis tagama müra- ja tervisemõjude kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

62. Kas Eesti on valmis tagama kalurite kompensatsiooni täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

63. Kas Eesti on valmis tagama kultuuripärandi kaitse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

64. Kas Eesti on valmis tagama jäätmekäitluse ja dekomisjoneerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

65. Kas Eesti on valmis tagama andmekaitse konsultatsioonides täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

66. Kas Eesti on valmis tagama taastuvenergia vastavuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

67. Kas Eesti on valmis tagama omandiõigused ja väärtuse languse leevendamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

68. Kas Eesti on valmis tagama kliimamõjude hindamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

69. Kas Eesti on valmis tagama tarneahela riskide maandamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

70. Kas Eesti on valmis tagama merendusohutuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

71. Kas Eesti on valmis tagama õhukvaliteedi ja heitkoguste normid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

72. Kas Eesti on valmis tagama sotsiaalse kaasatuse planeerimisel täielikus kooskõlas EL- i ja rahvusvahelise õigusega?

73.Kas Eesti on valmis tagama energiaturu konkurentsi täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

74. Kas Eesti on valmis tagama dekomisjoneerimise kohustused täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

75. Kas Eesti on valmis tagama elurikkuse seire täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

76. Kas Eesti on valmis tagama infrasageduse tervisemõjude uuringud täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

77. Kas Eesti on valmis tagama kalapüügi ja HELCOMi eeskirjade järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

78. Kas Eesti on valmis tagama finantsvoogude läbipaistvuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

79. Kas Eesti on valmis tagama energiatõhususe integreerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

80. Kas Eesti on valmis tagama kumulatiivsed keskkonnamõjud täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

81. Kas Eesti on valmis tagama turismi ja sotsiaalmajanduslikud mõjud täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

82. Kas Eesti on valmis tagama keskkonnaõigluse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

83. Kas Eesti on valmis tagama mereruumi planeerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

84. Kas Eesti on valmis tagama rändliikide kaitse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

85. Kas Eesti on valmis tagama rohepesu vastased nõuded täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

86. Kas Eesti on valmis tagama õiguse tervele keskkonnale täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

87. Kas Eesti on valmis tagama riskijuhtimise ja auditeerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

88.Kas Eesti on valmis tagama rahvusvahelise merepõhja õiguse järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

89. Kas Eesti on valmis tagama elektrikaubanduse reeglid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

90. Kas Eesti on valmis tagama meremeeste õigused täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

91. Kas Eesti on valmis tagama ohtlike ainete kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

92. Kas Eesti on valmis tagama elurikkuse programmid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

93. Kas Eesti on valmis tagama õhukvaliteedi seire täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

94. Kas Eesti on valmis tagama müraregulatsiooni jõustamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

95. Kas Eesti on valmis tagama kultuuritavad ja konsultatsioonid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

96. Kas Eesti on valmis tagama ringmajanduse meetmed täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

97. Kas Eesti on valmis tagama mereliikluse korralduse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

98. Kas Eesti on valmis tagama keskkonnaaruandluse kohustused täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

99. Kas Eesti on valmis tagama põlisrahvaste konsultatsioonid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

100. Kas Eesti on valmis tagama projekti vastutuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

101. Kas Eesti on valmis tagama inflatsiooni- ja majandusriskide maandamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

102. Kas Eesti on valmis tagama NATO julgeolekustrateegiate järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

103. Kas Eesti on valmis tagama energiasubsiidiumite kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

104. Kas Eesti on valmis tõrjuma korruptsiooni kohalikus omavalitsuses täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

105. Kas Eesti on valmis tagama rahvusvahelise kaubanduse mõjude kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

106. Kas Eesti on valmis tagama rahvatervise ja infrasageduse ohjamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

107. Kas Eesti on valmis tagama pärandiobjektide kaitse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

Kellele: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

E-post: [email protected] (koopia: [email protected], [email protected])

Kellelt: Jaan Tamm / Jaagupi Sadam MTÜ

Kuupäev: 26. juuli 2026

Teema: PÕHJENDATUD ARVAMUS, AMETLIKUD VASTUVÄITED, RIIKLIKU JULGEOLEKU, TARNEAHELA JA FINANTSRISKIDE KRIITILINE ANALÜÜS NING EELTEAVITUS ESIALGSE ÕIGUSKAITSE TAOTLEMISEST – Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule (Avalik väljapanek: 19. juuni – 26. juuli 2026)

Austatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kliimaministeerium!

Vastavalt planeerimisseaduse §37 lõikele 1 ja §38 lõikele4 (ning haldusmenetluse seaduse [HMS] ja halduskohtumenetluse seadustiku [HKMS] kohastele õigustele) esitan käesolevaga Jaagupi Sadam MTÜ nimel ametlikud põhjendatud vastuväited Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu (REP) eelnõule ja sellele koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele.

Planeeringu eelistatud lahendus – alalisvoolu merekaablite maale tulek Jaagupis, maakaablid kuni Arumetsa alajaamani ja kaks paralleelset 330kV õhuliini läbi Häädemeeste ja Saarde valla kuni Kärsuveski alajaamani – ning praegune KSH aruande eelnõu on menetluslikult, õiguslikult, keskkonnaalaselt, majanduslikult ja riikliku julgeoleku seisukohast täielikult vastuvõetamatud.

Haldusorganil lasub proaktiivne abistamiskohustus (HMS §37, §40) ja kohustus järgida hea halduse tava (HMS §4). Senine formaalne lähenemine ja avalikkuse sisulise kaasamise eiramine rikuvad kodanike seaduslikke õigusi. Juhul kui Vabariigi Valitsus kinnitab REP-i lõpliku otsuse ilma allpool toodud kriitilisi asjaolusid kõrvaldamata, on Jaagupi Sadam MTÜ valmis esitama halduskohtule kaebuse koos kiireloomulise esialgse õiguskaitse taotlusega (ajutised meetmed) HKMS alusel, et peatada vaidlustatud haldusakti täitmine enne pöördumatu kahju tekkimist.

I. Riigikaitsealased kriitilised riskid, radaripimedus ja strateegiline haavatavus

Käesolev planeering on otseses konfliktis Eesti riigikaitse ja NATO kollektiivse kaitsevõimega. Raadioinsener Rene Liiver oma põhjalikus analüüsis („Tuulikud loovad ründekoridore. Lagunes maailma parim õhutõrje – mis saaks veel Balti riikidest?“, 07.07.2026) ning Kaitsepolitseiamet (Kapo) oma varasemates ohuhinnangutes (mida KAPO hoiatas Saare Wind Energy hiigeltuulepargi kontekstis) toovad esile järgmised riskid:

1. Radaripimedus ja Kill Chain’i katkemine: 

Planeeritavad meretuulepargid Läänemeres ja suured maismaatuulepargid loovad püsiva radaripimeduse tsooni. Labade liikumiskiirus (kuni 300 km/h) tekitab tugeva Doppler- müra (Doppler-clutter), mis kattub aeglaselt lendavate droonide kiirusega ja tekitab radaritele „kummitussihtmänge“. See halvendab NATO idatiiva varajast hoiatust, õhuseiret ja õhutõrjet.

2. Kriitiline asukoht St. Peterburi–Kaliningradi allveekaabli läheduses: 

Kavandatud tuulepargi infrastruktuur paikneb geograafiliselt ülimalt tundlikus ja strateegilises tsoonis otse Peterburi–Kaliningradi allveekaabli kohal või vahetus läheduses, tekitades täiendavaid signaali- ja radarihäireid piirkonnas, kus igasugune digitaalne ja füüsiline sekkumine on riigi julgeolekule eluohtlik.

3.Mõju liitlaste abile ja Article 5 võimekusele: 

Lähis-Ida konfliktid on tõestanud, et isegi tipptasemel radarid ja õhutõrje võivad massdroonide ja tiibrakettide rünnakute ees murduda, kui kill chain katkeb. Tuulepargid Liivi lahes vähendavad õhutõrje reageerimisaega rannikul niivõrd, et liitlased (sh Rootsi ja Soome, kelle Gotlandi radarid sõltuvad avatud merest) ei saa luua ühist taktikalist pilti ega suuda tagada tõhusat õhukaitset ega eelhoiatust.

II. Geopoliitilised tarneahela riskid ja sanktsioonid

1. Hiina sanktsioonid ja ekspordikontroll: Euroopa Liidu ja globaalse julgeolekutasandi arengud – sealhulgas Reutersi teade (24.07.2026) selle kohta, et Hiina lisas 14 EL-i üksust ekspordikontrolli nimekirja seoses Venemaa-suunaliste sanktsioonidega – näitavad teravalt, millises sõltuvuses on globaalsed tarneahelad.

2. Hooldus- ja teenustõrked (teenuse blokeerimine): tekib põhjendatud ja kriitiline küsimus: Mis juhtuks siis, kui Hiina või teised välismaised tarneahela osalised otsustaksid geopoliitilise konflikti korral blokeerida tehnilise toe, varuosade tarned või tarkvarauuendused tuulepargi seadmetele, jättes taristu halvajasse või kontrollimatusse seisu?

3.Euroopa autonoomia: vastavalt WindEurope’i seisukohale („President von der Leyen is right: wind energy must continue to be made in Europe“), on välisomanduses ja välismaistest tarneahelatest sõltuvad hiidtaristud Euroopa strateegilisele autonoomiale vastuvõetamatud. KSH ei hinda piisavalt tehnoloogia mitmekesistamise puudumist ega tarnijate geopoliitilist tausta.

III. Finantsiline haavatavus, pankrotirisk ja keskkonnakahjude vastutus

1.Tühjad ehitusettevõtted ja pankrotirisk: äärmiselt murettekitav on küsimus tuulepargi ja selle taristu pikaajalise majandusliku jätkusuutlikkuse kohta. Tuuleparki kavandatakse sageli projektipõhiselt äriühingute kaudu, mille omanikstruktuur või taga seisvad ehitusettevõtted on sisuliselt varakult "tühjad" või minimaalse kapitaliga juriidilised kehad. Mis juhtub juhul, kui tuulepark või seda arendav operaatorettevõte satub pankrotti?

2. Droonikokkupõrge ja katmata koristuskulud: esitame ministeeriumile selge ja diplomaatilise, kuid vältimatu küsimuse: Mis juhtuks siis, kui näiteks õnnetuse või julgeolekelemendi (nt militaardrooni kokkupõrke tuulikuga) tagajärjel variseb tuulik kokku või tekitab massiivse keskkonnakahju, ning tuuleparki haldav tühjaks tehtud (shell) ettevõte on maksejõuetu ega suuda tasuda mitme miljoni euro suuruseid puhastus-, dekomisjoneerimis- või keskkonnakahjude hüvitamise kulusid? Kas kahjud katab Eesti maksumaksja? Praegune KSH ei paku sellele finantsgarantiide mehhanismile adekvaatset katet.

IV. Spesifilised juriidilised küsimused ja vastuväited (koondloetelu)

A. Menetluslikud rikkumised, Århusi konventsioon ja planeerimisseadus

1. Kas KSH aruanne rikub Århusi konventsiooni ja planeerimisseadust, käsitledes avalikkuse kaasamist pelgalt formaalsusena, olukorras, kus uuringud näitavad, et vaid u 24% kohalikest elanikest tunneb, et nende seisukohtadega arvestatakse?

2. Kas Skepast & Puhkimile ja ministeeriumidele aastatel 2021–2022 saadetud üksikasjalikele kirjadele (milles kritiseeriti planeerimiskultuuri, andmete puudumist ja Liivi lahe ühenduse menetluslikke vigu) sisulise vastamata jätmine kujutab endast planeerimisseaduse ja Århusi konventsiooni kohase nõuetekohase kaalutlemiskohustuse rikkumist?

3. Kas kalade, kalamaimude ja HELCOM-i kaitsealade väljajätmine ruumilise planeerimise kaartidelt Liivi lahes eksklusiivsete kasutusõiguste andmisel rikub merestrateegia raamdirektiivis (2008/56/EÜ) ja HELCOM-i soovitustes nõutud ökosüsteemipõhist lähenemist?

4. Kas KSH rikub planeerimisseadust ja KSH direktiivi (2001/42/EÜ), kuna esitab alternatiivide (sh täieliku maakaabelduse või alternatiivsete maaletulekupunktide) kohta puuduliku või erapooliku hinnangu?

5. Kas menetluse kiirendamine taastuvenergia arendamiseks mõeldud planeerimisseaduse muudatuste alusel vabastab ametiasutused Århusi konventsiooni ja KSH direktiivi kvaliteedi- ja kaasamisnõuete täitmisest?

6. Kas KSH rikub avalikkuse varajase ja tõhusa kaasamise põhimõtet, ignoreerides Häädemeeste, Saarde, Kihnu ja Tori valla ning kohalike elanike sisulist tagasisidet või antakse sellele vaid pealiskaudseid vastuseid?

7. Kas tõhusa kohtuliku kaitse kättesaadavuse puudumine KMH/KSH menetluses Eesti kodanike jaoks rikub Århusi konventsiooni õiguskaitse kättesaadavuse sammast?

8. Kas KSH vastab looduse taastamise määruses ja KSH direktiivis sätestatud „avatud, kaasava ja tõhusa“ menetluse nõudele, arvestades, et eelmised merealaplaneeringu katsed lükati korduvalt tagasi või jäid lõpetamata?

9. Kas ühenduse riigi eriplaneeringu (REP) lahutamine tuulepargi enda KMH menetlusest rikub KMH direktiivist ja planeerimisseadusest tulenevat kohustust hinnata koostoimet (kumulatiivset mõju)?

10. Kas KSH rikub planeerimisseaduse nõuet läbipaistva ja tõenduspõhise otsustusprotsessi kohta, kuna kriitilised andmed on riigiettevõtetega sõlmitud lepingute alusel endiselt salastatud?

B. Euroopa Liidu keskkonnadirektiivid, rikkumismenetlused ja Euroopa Kohtu nõuded

11.Kas kohalike tuule- ja hoovusemõõtmiste puudumine KSH-s rikub loodusdirektiivi (92/43/EMÜ) artikli 6 lõikeid 3–4 ja Euroopa Kohtu otsust (pressiteade nr 77/20), mis nõuavad välitöid ja juhtumipõhiseid standardeid?

12. Kas KSH rikub loodusdirektiivi ja käimasolevat rikkumismenetlust INFR(2022)2002, kuna ei suuda nõuetekohaselt ohjata ega hinnata mõju Natura 2000 aladele?

13. Kas KSH rikub merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ja sellega seotud rikkumismenetlust INFR(2022)2175, kuna ei käsitle piisavalt HELCOM-i kaitse- eesmärke seoses kalade ja mereökosüsteemidega?

14. Kas KSH-s on jäetud kohaldamata loodusdirektiivis ja EL-i suunistes nõutud etapiviisiline asjakohane hindamine?

15. Kas KSH rikub looduse taastamise määrust, lubades uusi laiaulatuslikke keskkonnaseisundi halvenemisi enne taastamisprioriteetide tagamist?

16. Kas EL-i suunisdokumendi tõlkimata ja kohaldamata jätmine kujutab endast loodusdirektiivi ja lojaalse koostöö põhimõtte rikkumist?

17. Kas KSH rikub KSH direktiivi, kuna ei taga, et keskkonnaaruanne tuvastaks, kirjeldaks ja hindaks asjakohaselt mõistlikke alternatiive?

18. Kas KSH täidab KMH direktiivi nõudeid kumulatiivsete ja piiriüleste mõjude hindamise kohta?

19. Kas KSH rikub ettevaatuspõhimõtet, jätkates menetlust ilma piisavate alusandmeteta hoovuste, tuulevarjude ja merepõhja tingimuste kohta?

20. Kas KSH rikub merestrateegia raamdirektiivist tulenevat ökosüsteemipõhise lähenemise nõuet?

C. Eesti Vabariigi põhiseadus, majanduslik vähikäik ja tehnoloogiline aegumine

21. Kas projekt rikub Eesti Vabariigi põhiseaduse §5, andes mereala kasutusse välismaistele juriidilistele isikutele ilma tõendatud pikaajalise säästlikkuseta?

22. Kas „roheinflatsiooni“ ja varjatud subsidieerimise tekitamine selle projekti kaudu rikub põhiseaduse §111 mõtet ja eesmärki?

23. Kas KSH rikub säästliku finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõtet, eelistades tehnoloogiat, mis on eksperthinnangute kohaselt kuni 10 korda kallim kui tuumaenergia (sh SMR-lahendused)?

24. Kas KSH rikub kohustust kaaluda realistlikke alternatiive, kuna jätab täielikult kõrvale SMR-tehnoloogia ja suured päikeseenergialahendused?

25. Kas KSH läbib majandusliku otstarbekuse ja avaliku huvi testi olukorras, kus mitmed meretuuleparkide enampakkumised (Saare 1 ja Saare 3) on ebaõnnestunud?

26. Kas KSH eirab Eleringi ja ministrite avalikult väljendatud seisukohta, et Eesti elektrivõrk ei suuda kogu planeeritud meretuuleenergia võimsust vastu võtta?

27. Kas KSH rikub tulevikukindla planeerimise nõuet, eirates Rootsi otsust liikuda 100% tuumaenergia suunas?

28. Kas projekt rikub EL-i ja Eesti energiapoliitika tehnoloogilise neutraalsuse ja kulutõhususe põhimõtet?

29.Kas KSH-s on jäetud hindamata maksumaksjate risk langeda väärtusetute varade (stranded assets) lõksu?

30.Kas KSH rikub planeerimisseaduse nõuet tugineda otsustamisel parimale olemasolevale majanduslikule ja tehnilisele teabele?

D. Keskkonna-, tervise- ja elurikkuse mõjud

31. Kas KSH rikub loodus- ja linnudirektiivi, kuna ei suuda adekvaatselt hinnata lindude asurkonna kuni 53%-list kahanemist 10 km raadiuses?

32. Kas KSH rikub kohustust kaitsta kalavarusid ja mereökosüsteeme, arvestades, et turbiinide vibratsioon hävitab kalamarja ja -maime?

33. Kas KSH rikub mereökosüsteemi kaitse nõudeid, käsitledes merekaableid potentsiaalsete „elektriaedadena“?

34. Kas KSH-s on jäetud käsitlemata infrasheli ja madalsagedusliku müra terviseriskid rannikualade (Häädemeeste, Kihnu, Saarde) elanikele?

35.Kas KSH rikub geoloogilise ja rannikukaitse nõudeid, kuna on alahinnanud bentoniidi lek ke ja ranniku erosiooni riske Jaagupis horisontaalpuurimise (HDD) ajal?

36. Kas KSH rikub kohustust hinnata jääpaiskumise ja jäätumise riske meresõidu ohutusele?

37. Kas KSH suudab nõuetekohaselt hinnata merekeskkonnale avalduvat kumulatiivset mõju?

38. Kas KSH rikub ehitusaegse veealuse mürareostuse osas ettevaatuspõhimõtet?

39. Kas KSH vastab maastiku- ja visuaalse mõju hindamise nõuetele seoses Häädemeeste ja Saarde valda läbivate 330 kV õhuliinidega?

40. Kas KSH on jätnud hindamata mõju kavandatavate õhuliinide ja alajaama läheduses elavate inimeste tervisele ja kinnisvara väärtusele?

E. Rahvusvaheline õigus, riiklik julgeolek, korruptsiooniriskid ja Jaagupi sadama olukord

41. Kas maa-alade või sadamate (sh Jaagupi sadama, mis sai rahastust ja allub rangetele OLAF-i EL-i pettusevastastele reeglitele) mööndused ja kasutusõigused on antud poliitiliselt seotud isikutele või ilma nõuetekohase avaliku konkursita, arvestades, et sadamat ei puhastatud ega viidud kalurite ja turismi jaoks lepingukohasesse valmidusse, nagu vald oli kohustunud?

42. Kas KSH rikub ÜRO mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) ja rahvusvahelist kultuuripärandi kaitset, riskides Liivi lahes laevavrakkide ja meremeeste matmispaikade („laevahukk“) häirimisega ilma arheoloogiliste uuringuteta?

43. Kas KSH rikub rahvusvahelisi kohustusi veealuse kultuuripärandi kaitsel, kui betoonvundamente kavandatakse kaitsealuste vrakkide peale?

44. Kas projekt tekitab vastuvõetamatu riikliku julgeoleku riski, suurendades sõltuvust Hiina kontrollitavatest tarneahelatest?

45. Kas KSH-s on jäetud nõuetekohaselt hindamata kriitilise tähtsusega veealuse taristu haavatavus praeguses Läänemere julgeolekukeskkonnas (NATO–Venemaa kokkupuuteala)?

46. Kas KSH rikub proportsionaalsuse põhimõtet, põhjustades pöördumatut kahju keskkonnale ja maastikule olukorras, kus eksisteerivad vähem kahjulikud alternatiivid?

47. Kas vastuseisu lehel avaldatud laiaulatuslik kriitika viitab süsteemsetele huvide konfliktidele ja läbipaistvuse puudumisele?

48. Kas KSH rikub hea halduse ja korruptsioonivastasuse põhimõtteid, kuna planeerimist suunab ja finantseerib riigiosalusega arendaja?

49. Kas KSH rikub tulevaste põlvkondade õigusi ja säästva arengu põhimõtet?

50. Kas projekt tervikuna läbib vajalikkuse ja proportsionaalsuse testi Eesti põhiseadusliku ja haldusõiguse mõistes?

51. Kas kõigi eeltoodud puuduste koostoime muudab praeguse REP-i ja KSH eelnõu fundamentaalselt õigusvastaseks, nõudes selle menetluse peatamist ja täielikku uuesti hindamist?

F. Täiendavad õiguslikud ja rahvusvahelise vastavuse küsimused (HM20250422 alusel)

52. Kas Eesti on valmis tagama maaomandi hüved ja trassi salastatuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

53. Kas Eesti on valmis tagama keskkonnamõju mereelustikule täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

54. Kas Eesti on valmis tagama avaliku osalemise ja Århusi konventsiooni nõuded täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

55. Kas Eesti on valmis tagama läbipaistvuse kompensatsiooniprotsessides täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

56. Kas Eesti on valmis tagama piiriülese koordineerimise ja Espoo konventsiooni järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

57. Kas Eesti on valmis tagama elurikkuse ja lindude rände kaitse täielikus kooskõlas EL- i ja rahvusvahelise õigusega?

58. Kas Eesti on valmis tagama riigi julgeoleku ja taristu kaitstuse täielikus kooskõlas EL- i ja rahvusvahelise õigusega?

59. Kas Eesti on valmis tagama korruptsiooni tõrjumise hankemenetlustes täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

60. Kas Eesti on valmis tagama võrguühenduse teostatavuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

61. Kas Eesti on valmis tagama müra- ja tervisemõjude kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

62. Kas Eesti on valmis tagama kalurite kompensatsiooni täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

63. Kas Eesti on valmis tagama kultuuripärandi kaitse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

64. Kas Eesti on valmis tagama jäätmekäitluse ja dekomisjoneerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

65. Kas Eesti on valmis tagama andmekaitse konsultatsioonides täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

66. Kas Eesti on valmis tagama taastuvenergia vastavuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

67. Kas Eesti on valmis tagama omandiõigused ja väärtuse languse leevendamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

68. Kas Eesti on valmis tagama kliimamõjude hindamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

69. Kas Eesti on valmis tagama tarneahela riskide maandamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

70. Kas Eesti on valmis tagama merendusohutuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

71. Kas Eesti on valmis tagama õhukvaliteedi ja heitkoguste normid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

72. Kas Eesti on valmis tagama sotsiaalse kaasatuse planeerimisel täielikus kooskõlas EL- i ja rahvusvahelise õigusega?

73.Kas Eesti on valmis tagama energiaturu konkurentsi täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

74. Kas Eesti on valmis tagama dekomisjoneerimise kohustused täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

75. Kas Eesti on valmis tagama elurikkuse seire täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

76. Kas Eesti on valmis tagama infrasageduse tervisemõjude uuringud täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

77. Kas Eesti on valmis tagama kalapüügi ja HELCOMi eeskirjade järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

78. Kas Eesti on valmis tagama finantsvoogude läbipaistvuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

79. Kas Eesti on valmis tagama energiatõhususe integreerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

80. Kas Eesti on valmis tagama kumulatiivsed keskkonnamõjud täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

81. Kas Eesti on valmis tagama turismi ja sotsiaalmajanduslikud mõjud täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

82. Kas Eesti on valmis tagama keskkonnaõigluse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

83. Kas Eesti on valmis tagama mereruumi planeerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

84. Kas Eesti on valmis tagama rändliikide kaitse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

85. Kas Eesti on valmis tagama rohepesu vastased nõuded täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

86. Kas Eesti on valmis tagama õiguse tervele keskkonnale täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

87. Kas Eesti on valmis tagama riskijuhtimise ja auditeerimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

88.Kas Eesti on valmis tagama rahvusvahelise merepõhja õiguse järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

89. Kas Eesti on valmis tagama elektrikaubanduse reeglid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

90. Kas Eesti on valmis tagama meremeeste õigused täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

91. Kas Eesti on valmis tagama ohtlike ainete kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

92. Kas Eesti on valmis tagama elurikkuse programmid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

93. Kas Eesti on valmis tagama õhukvaliteedi seire täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

94. Kas Eesti on valmis tagama müraregulatsiooni jõustamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

95. Kas Eesti on valmis tagama kultuuritavad ja konsultatsioonid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

96. Kas Eesti on valmis tagama ringmajanduse meetmed täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

97. Kas Eesti on valmis tagama mereliikluse korralduse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

98. Kas Eesti on valmis tagama keskkonnaaruandluse kohustused täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

99. Kas Eesti on valmis tagama põlisrahvaste konsultatsioonid täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

100. Kas Eesti on valmis tagama projekti vastutuse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

101. Kas Eesti on valmis tagama inflatsiooni- ja majandusriskide maandamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

102. Kas Eesti on valmis tagama NATO julgeolekustrateegiate järgimise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

103. Kas Eesti on valmis tagama energiasubsiidiumite kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

104. Kas Eesti on valmis tõrjuma korruptsiooni kohalikus omavalitsuses täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

105. Kas Eesti on valmis tagama rahvusvahelise kaubanduse mõjude kontrolli täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

106. Kas Eesti on valmis tagama rahvatervise ja infrasageduse ohjamise täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?

107. Kas Eesti on valmis tagama pärandiobjektide kaitse täielikus kooskõlas EL-i ja rahvusvahelise õigusega?