1

Kinnitatud osakonnajuhataja otsusega

Riigihanke „Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel“

alusdokumentide (RHAD)

ÜLDOSA

Sisukord

1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt ............................................................................... 2

2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg ..................................... 2

3. Teavitamine, infotund ja selgitused .................................................................................... 3

4. Nõuded pakkujale ............................................................................................................... 3

5. Pakkumuse ettevalmistamise juhised .................................................................................. 3

6. Pakkumuse koosseis ............................................................................................................ 4

7. Nõuded pakkuja meeskonnale: ........................................................................................... 4

8. Pakkumuste vastavuse kontrollimine .................................................................................. 5

9. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika ..................................................................... 5

10. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine .................................. 8

11. Lisad .................................................................................................................................... 8

2

1. Hanke üldandmed ja riigihanke objekt

1.1. Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, aadress Suur–Ameerika 1,

10122, registrikood 70003158, e-mail: [email protected], tel. +372 625 6342 (edaspidi

hankija).

1.2. Hankemenetluse liik: lihthange

1.3. Hankemenetluse teostamise viis: e-menetlus riigihangete registris (edaspidi ka RHR).

1.4. Riigihangete läbiviimise eest vastutav ametiisik: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna strateegia ja

analüüsi nõunik Tuulikki Sillajõe, tel. 5345 8241, e-post: [email protected]

1.5. Riigihanke lepingu esemeks on ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste

tasuvusmudel (CPV kood 71241000-9 „Teostatavusuuringud, nõuandeteenused,

analüüs“) tellimine (edaspidi töö).

1.6. Tööd rahastatakse Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi projektist

„Ruumiline planeerimine 2.0: andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“.

1.7. Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) üldosa

Lisas 1 „Tehniline kirjeldus“.

1.8. Töö etappide tulemused moodustavad ühtse loogilise ja üksteisest sõltuva terviku, on

vaja teostada lühikese perioodi jooksul ning vältimaks teostamise tähtaja pikenemise

riski ei jagata hanget ühe menetluse raames osadeks.

1.9. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.

1.10. Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud

kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud

meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Hankija kohaldab heastamise korral

RHS §-is 97 sätestatut.

1.11. Hankija korraldab lihthanke pöördmenetlusena (RHS § 52 lg 3) ja kontrollib

kõrvaldamise aluste puudumist ja vastavust kvalifitseerimise tingimusele vaid edukaks

tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujal enne hankelepingu sõlmimist.

1.12. Pakkumuste avamine toimub elektrooniliselt RHR-i töökeskkonnas märgitud tähtajal.

2. Hankelepingu sõlmimine, maksumus ja tööde teostamise tähtaeg

2.1. Hankeleping sõlmitakse eduka pakkumuse esitanud pakkujaga, kellel puuduvad

hankemenetluselt kõrvaldamise alused hankepassis esitatud kinnitusi tõendavate

dokumentide ja andmete alusel.

2.2. Hankelepingu eeldatav maksumus on 50 000 eurot käibemaksuta.

2.3. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt RHAD-

des nimetatud kuludele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu

täitmiseks.

2.4. Tööde teostamise aeg on 20 nädalat arvates lepingu sõlmimisest.

3

3. Teavitamine, infotund ja selgitused

3.1. Hanketeate ja RHAD-de sisu kohta saab selgitusi ainult kirjalikul pöördumisel läbi

riigihangete registri „Teabevahetus“ töölehe. Pöördumine tuleb vormistada eesti

keeles. Hankija vastab nimetatud pöördumistele 3 tööpäeva jooksul vastava taotluse

saamisest arvates, RHR-i kaudu. Pakkuja võtab enda kanda pakkumuse ja pakkumuse

tagasivõtmise teate hankijale üleandmise kogu riski, kaasa arvatud vääramatu jõu

toime võimalus.

3.2. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ning esitamisega seotud kulud kuni

hankelepingu sõlmimiseni.

3.3. Pakkuja pakkumus peab olema jõus vähemalt 3 kuud pakkumuse esitamise

tähtpäevast. Pakkumuse jõusoleku tähtaeg algab pakkumuste esitamise tähtpäevast.

3.4. Kõikidest hankemenetluses tehtud otsustest teavitatakse pakkujaid riigihangete

registri kaudu viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul vastava otsuse

tegemisest arvates.

3.5. Hankija korraldab hanke tehnilise kirjelduse selgitamiseks ja võimalikele küsimustele

vastamiseks Teamsis infotunni 10. augustil 2026 kell 10:00.

Microsoft Teamsi infotunni link:

https://teams.microsoft.com/meet/36326744188206?p=K7jfDwnaZSsbCVLivX

Koosoleku ID: 363 267 441 882 06

Pääsukood: mi6xw7wD

Infotunni sisu põhjal koostatakse memo, mis avaldatakse riigihangete registris.

4. Nõuded pakkujale

4.1. Pakkuja esitab RHS § 95 lõikes 1 nimetatud kõrvaldamise aluste puudumise kohta

kinnitused ja andmed hankepassis.

4.2. Kui pakkumuse esitab välismaa äriühingu filiaal, siis tuleb hankepass esitada

välismaa äriühingu kohta ja hankija kontrollib kõrvaldamise aluseid välismaa

äriühingu suhtes.

4.3. Tuginemisel teise isiku vahenditele peab esitama hankepassi ka isiku osas, kelle

vahenditele tuginetakse (RHS § 103).

4.4. Pakkuja esitab volikirja, kui pakkumusele on pakkuja esindajana alla kirjutanud isik

või isikud ei ole äriregistri registrikaardile kantud isikud, kes omavad juriidilise isiku

esindamise õigust (vorm „Volikiri pakkuja esindajale“).

4.5. Volikiri tuleb esitada ka juhul, kui pakkumuse esitavad mitu pakkujat ühiselt.

Ühispakkumuse korral peavad ühispakkujad riigihankega ning hankelepingu

sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks nimetama endi seast volitatud

esindaja (vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“). Volikiri tuleb esitada koos ühise

pakkumusega.

4.6. Ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel vastutavad ühispakkujad hankelepingu

täitmise eest solidaarselt.

5. Pakkumuse ettevalmistamise juhised

4

5.1. Pakkumus on pakkuja tahteavaldus, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste

esitamise tähtpäevast kuni pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemiseni.

5.2. Pakkumus tuleb esitada eesti keeles RHR e-keskkonna vahendusel hiljemalt

hanketeates näidatud tähtajaks.

5.3. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi RHAD-des esitatud tingimuste

ülevõtmist.

5.4. Pakkumus peab vastama RHAD-des sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud

andmeid ja dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud

andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende

vastavust RHAD-des toodud tingimustele.

5.5. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud allkirjaõigusliku isiku poolt.

5.6. Juhul, kui digitaalallkirjastamine ei ole võimalik (piiriülesed pakkujad) või pakkumuse

koosseisus on originaaldokumente, mida ei ole võimalik esitada elektroonilisel kujul,

esitatakse need PDF failina skaneeritud koopiatena riigihangete registrisse enne

pakkumuste esitamise tähtaega.

5.7. Pakkujal ei ole lubatud esitada tingimuslikku pakkumust ega nimetada pakkumuses

tingimusi, mis ei tulene RHAD-st ega selle lisadest.

5.8. Alternatiivsete pakkumuste esitamine ei ole lubatud.

6. Pakkumuse koosseis

6.1. Hankepass esitatakse koos pakkumusega. Pakkumuses esitab pakkuja vähemalt:

6.2. Pakkumuse maksumuse RHR vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“.

6.3. Andmed töös osalevate ekspertide varasema kogemuse kohta Lisas 2 esitatud CV

vormil, mis on meeskonnaliikme poolt allkirjastatud. Pakkuja täidab CV-vormid

vastavalt meeskonnaliikmete arvule.

6.4. Projektiplaani, mis võtab arvesse Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“ esitatud infot ja

tingimusi ning mille raames esitatakse:

6.4.1. metoodika ja tulemuste kirjeldus;

6.4.2. tegevuste loend ja kirjeldus;

6.4.3. tegevuste ja tööde ajakava olulisemate tegevuste lõikes;

6.4.4. pakkuja meeskonna koosseis, ülesanded hanke teostamisel ja

meeskonnaliikmete valiku põhjendus;

6.4.5. riskianalüüs koos maandamismeetmetega.

7. Nõuded pakkuja meeskonnale:

7.1. Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama

vähemalt kaheliikmelise ekspertidest koosneva meeskonna, milles on esindatud

uuringu läbiviimiseks vajalikud pädevused ja eelnevad kogemused, kusjuures üks

ekspert võib täita kuni kaht rolli. Ekspertide varasemat kogemust tuleb tõendada Lisa

2 vormil, arvestades 60 kuu kogemust vahetult enne hanketeate avaldamist

riigihangete registris.

5

7.2. Pakkuja nimetab oma meeskonnas ühe liikme projektijuhiks. Projektijuht peab olema

hanke algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult

eelneva 60 kuu jooksul osalenud projektijuhi rollis vähemalt ühes projektis, mille

maht ja kestus on vähemalt võrdväärsed käesoleva hanke mahuga ja kestusega.

Projektijuhi varasema kogemuse tõendamiseks esitatakse CV-s vähemalt projekti

nimetus, tellija, projekti elluviimise aeg ning eksperdi roll.

7.3. Pakkuja peab kaasama meeskonda vähemalt ühe eksperdi, kellel on varasem kogemus

eelarve- või majandusliku mõju analüüsi tegemisel. Ekspert peab olema hanke

algamisele (hanketeate avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva

60 kuu jooksul osalenud eksperdina vähemalt ühes hankeesemega sarnases

projektis, mille eesmärgiks oli eelarve- või majandusliku mõju analüüs. Projekti

maht ja kestus peavad olema vähemalt võrdväärsed käesoleva hanke mahuga ja

kestusega.. Eksperdi varasema kogemuse tõendamiseks esitatakse CV-s vähemalt

projekti nimetus, tellija, projekti elluviimise aeg ning eksperdi roll.

7.4. Pakkuja peab kaasama meeskonda vähemalt ühe eksperdi, kellel on varasem kogemus

planeeringute koostamisel. Ekspert peab olema hanke algamisele (hanketeate

avaldamise kuupäev riigihangete registris) vahetult eelneva 60 kuu jooksul

osalenud planeerimiskonsultandi või planeeringu koostamise korraldajana

vähemalt viie üld- või detailplaneeringu koostamisel. Eksperdi varasema

kogemuse tõendamiseks esitatakse CV-s vähemalt projekti nimetus, tellija, projekti

elluviimise aeg ning eksperdi roll.

7.5. Meeskonna komplekteerimisel on Pakkujal otsustusvabadus, arvestada tuleb

eeltoodud tingimustega ning tagatud peab olema meeskonnaliikmete sõltumatus

uurimisteemast ja -objektist.

7.6. Pakkumuses loetletud ekspertide vahetamine, vähemalt sama kvalifikatsiooniga

spetsialistiga1, on lubatud vaid Hankija eelneval kirjalikul loal. Pakkujal on õigus

tööde tegemise käigus kaasata täiendavaid eksperte. Pakkuja peab Hankijat

informeerima kaasatud täiendavast eksperdist.

8. Pakkumuste vastavuse kontrollimine

8.1. Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab riigihanke aludokumentides

sätestatud nõuetele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine

sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-des sätestatud tingimustest.

8.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta RHAD-des seatud nõuetele

või kui pakkuja esitatud täpsustuste või selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt

hinnata pakkumuse vastavust RHAD-des esitatud tingimustele. Hankija võib lükata

pakkumuse tagasi, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või

täpsustusi.

9. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

9.1. Hindamiskriteeriumid

6

9.1.1. Pakkumuse kogumaksumus (osakaal 30%). Maksimaalsed väärtuspunktid

omistatakse pakkumusele, mille RHR vormil „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad

näitajad“ esitatud käibemaksuta töö maksumus on madalaim, teiste pakkumuste

väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus"

- madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".

9.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 70%). Hankija hindab

pakkumuse koosseisus esitatud arusaama analüüsi eesmärgist, projektiplaani ja

ajakava vastavust tehnilisele kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust,

projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, projekti- ja kvaliteedijuhtimise põhimõtteid

ja riskide maandamist vastavalt allpool kirjeldatud skaalale. Maksimaalselt on

võimalik saada töö teostamise projektiplaani ja ajakava eest 70 väärtuspunkti.

9.2. Pakkumuste hindamismetoodika hindamiskriteeriumile „Töö teostamise

projektiplaan ja ajakava“:

9.2.1. 70 punkti antakse kui:

1) pakkuja on aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja

ülesandepüstituse;

2) kasutatav metoodika lähtub üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest

põhimõtetest;

3) meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt;

4) projektiplaan ja ajakava vastavad RHAD-des esitatud parameetritele ja

tingimustele;

5) hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestuses,

omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega;

6) tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega osadeks (nädalate lõikes

ning tegevuste töömaht on esitatud ka tundides), mille mahuhinnangud on realistlikud,

arvestades planeeritud tulemite mahtu;

7) pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult analüüsiprojekti, sh koostööd pakkuja ja

tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis võimaldab analüüsi

lõpptähtajaks kvaliteetselt valmis saada;

8) ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest nähtub selgelt,

kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse

analüüsi eesmärgi saavutamiseks;

9) pakkuja selgitab projektiplaanis hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide

tööjaotust ja koormust;

10) pakkumuses on selgelt kirjeldatud analüüsi projekti- ja kvaliteedijuhtimise

põhimõtteid ning kuidas neid rakendatakse projekti jooksul, samuti on põhjendatud

nende mõju eesmärkide saavutamisel;

1 Nõutavat kompetentsi kontrollitakse meeskonnaliikme vahetamise hetke seisuga, mitte hanketeate avaldamise

seisuga.

7

11) riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,

struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav,

hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske,

hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on

vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja

arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike

probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

60 punkti antakse, kui 1 komponent eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

50 punkti antakse, 2 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

40 punkti antakse, kui 3 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

30 punkti antakse, kui 4 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

20 punkti antakse, kui 5 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

10 punkti antakse, kui 6 või 7 komponenti eelnevast kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas

seoses RHAD-des toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või

pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab suuremaid

kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.

8

9.2.2. Hankekomisjoni poolt antud hindamiskriteeriumitele vastavad punktid

summeeritakse.

9.2.3. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse

mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete

aritmeetiline keskmine.

9.2.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, mille väärtuspunktide summa

kokku on suurim. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

9.2.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks

pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Töö teostamise

projektiplaan ja ajakava“ eest (vt p 9.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel

arvul punkte, otsustatakse võitja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava

ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele riigihangete registris.

9.2.6. Hankija tunnistab hanke kehtetuks, kui esineb olukord, et vastasel juhul tuleks

tunnistada edukaks pakkumus, mis sai hindamiskriteeriumi „Töö teostamise

projektiplaan ja ajakava“ eest miinimumpunktid.

10. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine ja hankemenetluse lõpetamine

10.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi

lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule

ja juhul kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued

asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse

lõpule viimise RHAD-des sätestatud tingimustel.

10.2. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud

otsuse.

10.3. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine

on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

10.4. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse

kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:

10.4.1. kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta;

10.4.2. kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt

muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või

võimatuks;

10.4.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada

ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

10.4.4. kui esineb punktis 9.2.6 nimetatud olukord.

11. Lisad

Lisa 1 Tehniline kirjeldus

Lisa 2 CV vormid

Lisa 3 Töövõtulepingu projekt

Lisa 4 vorm „Volikiri pakkuja esindajale“

Lisa 5 vorm „Volikiri ühispakkujate esindajale“

1

RHAD üldosa Lisa 1

Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel

TEHNILINE KIRJELDUS

1. Hanke objekt

Riigihanke lepingu esemeks on „Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste

tasuvusmudel“ (edaspidi Töö).

2. Töö taustainfo ja eesmärk

2.1. Taustainfo

Planeeringumenetluste ning muude ruumiotsuseid ettevalmistavate menetluste1 kestused on

ebaühtlased, killustunud ja taotleja jaoks prognoosimatud, mõjudes sellistena negatiivselt Eesti

majandusarengule.

Planeerimisseaduse alusel koostatud planeeringud on aluseks suurele osale Eesti

ruumiotsustest. Eelkõige hoonete ja rajatiste ehitamisel tuleb lisaks eri valdkondade

õigusaktidele lähtuda planeeringutes seatud maakasutus- ja ehitusreeglitest. Oluline etapp

arenduste realiseerimisel on ehitusluba ja muud ehitusseadustiku alusel tehtavad toimingud

ning maakatastriseaduse alusel tehtavad maatoimingud (maa-ala kasutus peab vastama katastri

kohasele maa kasutusotstarbele).

Ruumiotsused langetatakse valdavalt kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tasandil, mis

arvestab lähimuspõhimõtet ning ennetab elanike võõrandumist valitsemisotsustest. Kohalike

ruumiotsuste langetamisel tuleb lähtuda nii riiklikest õigusaktides sätestatud menetlusreeglitest

kui ka maa-ala kasutamise kitsendustest.

Eesti eri piirkondades erinevad arendusi ettevalmistavate menetluste kestused oluliselt.2 3

Planeeringu algatamise või ehitusloa taotluse esitamisel ei ole huvitatud isikul (arendajal)

arusaama, millistest teguritest või milliste asutuste seisukohtadest võib tema kavandatud

tegevuse elluviidavus sõltuda. Taotleja vaates prognoosimatu planeeringute koostamine ning

ehituslubade menetlus avaldab negatiivset mõju kinnisvaraturule (sh eluaseme hindadele) ning

seega ka riigi majandusarengule. Iga venitatud aasta lükkab edasi uute ehitiste turule tulekut,

tõstes ka kinnisvara lõpphinda. Seega kinnisvara hindade tõus pole üksnes turutingimuste

tulemus, vaid mõjutatud viivitustest ehitamist ettevalmistavates menetlustes. Eri

1 Ehitusseadustiku alusel tehtavad menetlused, maatoimingud (maakatastriseaduse, kinnistusraamatuseaduse

alusel); osapoolte vahelised kokkulepped; valdkondlikest õigusaktidest ja halduse üksikaktidest tulenevad

maakasutuskitsendused.

2 Näiteks, Tallinnas oli perioodil 01.2023-06.2024 keskmine planeerimismenetluse kestus 8,4 aastat, Tartus 3,8

aastat, Harku vallas 2,0 aastat, ja Saaremaa vallas 1,7 aastat (andmed: planeeringute andmekogu). Allikas:

https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/Detailplaneeringute-menetlusaegade-analuus.pdf

3 Maa-ametile 2016-2020 esitatud detailplaneeringute keskmine kestus oli algatamise otsusest kehtestamise

otsuseni on vaadeldaval perioodil 1404 päeva ehk ca 46 kuud. Allikas: https://planeerimine.ee/wp-

content/uploads/2021/05/mkm_rm_planeeringud_menetlus_arianalyys_l6pparuanne.pdf ptk 9.4.2.2

2

piirkondades võivad planeerimis-, ehitusloa ning maatoimingute menetlusega seotud otsesed ja

kaudsed kulud moodustada 2-8% korteri hinnast4.

Ajakulu tuleneb ka sellest, et ruumiandmetest analüütiliselt tuletatava info hankimine ei ole

automatiseeritud, vaid on suures osas käsitöö. Infot ei talletata piisavalt süsteemselt ja lihtsalt

leitavalt ning iga samast piirkonnast huvitatud investor alustab arenduste ettevalmistusi otsast

peale; samuti koondab andmed igakordselt kooskõlastaja või muu menetlustes osaleja.

Ruumiotsuste ettevalmistamine on üles ehitatud andmepõhise analüüsi võimalusi kasutamata.

Probleemi lahendamiseks on käivitatud muuhulgas järgmised muudatused.

1. 2025. aasta alguses loodi Maa- ja Ruumiamet, mille ülesanne on koondada Eesti

ruumialane oskusteave, andmed ja digilahendused ning toetada eri osapooli tõhusate

menetluste läbiviimisel ja kvaliteetse ruumi loomisel.

2. Ehitusseadustiku alusel läbiviidavaid menetlusi lihtustavad seadusemuudatused on

läbinud Riigikogu menetluse (743SE)5 ja jõustuvad 01.08.2026. Planeerimisseadusesse

on 13.06.2026 jõustunud muudatusega sisse viidud mitmed planeeringumenetlust

lühendavad muudatused ning ära jäetud olulise lisaväärtuseta tegevusi. Näiteks on

laiendatud ehitusõiguse andmise võimalusi projekteerimistingimustega, sätestatud

planeeringutele “kehtivusaeg”, tehtud ettepanek lihtsustada detailplaneeringute

muutmist, kehtetuks tunnistamist ja poolelioleva planeeringu koostamise lõpetamist.

3. 2026. aasta kevadel valmisid koostöös TalTechiga kasutajate andmevajadustele

tuginevad andmemudeli põhise planeerimise aluspõhimõtted ning loogiline

andmemudel (üldine andmestruktuur, andmehalduse üldraamistik). Samuti koostati

soovituslik teekaart (vajalike tegevuste ja muudatuste kogum) ülemineku toetamiseks6.

Planeerimise digiteerimise abil tõhustamise tegevusi on kirjeldatud LISAs 1.

Need muudatused on loonud eeldusi probleemi lahendamisele, kuid ilma täiendavate

andmepõhiste lahendusteta ei ole nende muudatuste potentsiaalne mõju täismahus

realiseeritav.

Seoses eespool kirjeldatuga on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Maa-

ja Ruumiameti, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Kliimaministeeriumiga

kutsunud ellu Riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondist rahastatud projekti

RuumiHuub, mille eesmärk on katsetada andmepõhiste ja automatiseeritud tööriistade abil

arendusi ettevalmistavate maakasutusotsuste ja planeeringute ühtlustamist ja kiirendamist,

tagades tegevuste prognoositavuse ning soodustades seeläbi investeerimiskindlust Eestis.

RuumiHuubi eesmärk saavutatakse kolme projekti, mille tulemid ja planeeritavad mõõdikud

on kirjeldatud LISAs 2, koosmõjus järgmiselt.

1. Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused – keskendub

planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia

alusel standardiseeritud planeeringuandmed).

4 Eesti eluasemevaldkonna teekaart 2035. Kvaliteetse eluaseme taskukohasus ja kättesaadavus.

Kliimaministeerium. Juuni 2026.

5 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/87821638-de39-45f9-8619-2f3b05a14aa3/ehitusseadustiku-

muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/

6 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/teekaart-taisdigitaalse-planeerimiseni-ja-selle-loogiline-

andmemudel/

3

2. Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis-

ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning

keskkonnamõju hindamise andmetega.

3. Kiirelt kitsendustest ehituseni – toimivad eelotsustuse lahendused ja

automaakontrollid eri valdkondade ruumiandmete tuginedes: eraõiguslikud

kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia. Lisaks prototüübitakse

erinevate kasutajate jaoks vajalikke kommunikatsioonitööriistu (3D).

2.2. Eesmärk

Töö eesmärk on töötada välja ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel,

mis aitab hinnata punktis 2.1 välja toodud kolme innovatsiooniprojekti, täpsemalt kirjeldatud

lisas 2, kavandatavate sekkumiste põhjendatust ja rahalist mõju, sealhulgas nende mõju:

1) halduskuludele;

2) sihtrühmade ajakulule – kui suurt ajalist mõju omaks ruumiotsuseid ettevalmistavates

tegevustes muudatuste tegemine;

3) sotsiaal-majanduslikule mõjule – mõju riigieelarvele, SKP-le ja välisinvesteeringutele.

Tasuvusmudeli eesmärk on siduda protsessi-, kulu- ja ajamõõdikud ühtseks

tasuvusraamistikuks, mis võimaldab võrrelda erinevaid sekkumisi ning valida neist suurima

mõjuga ja kulutõhusaimad lahendused.

Seejuures võib mõne sekkumise puhul sõltuda tulemus teisest sekkumisest, ka sel juhul peaks

olema võimalik hinnanguid anda. Sisuliselt peab mudel aitama otsustada, milliste muudatustega

on otstarbekas projektide järgmistes etappides jätkata.

Mudel peab olema praktiline tööriist projekti juhtimiseks ning võimaldama projektide

elluviimise käigus lisanduva info põhjal ajakohastada hinnanguid kavandatavate sekkumiste

mõju ja tasuvuse kohta.

Mudel peab toetama erinevate sekkumisvalikute võrdlemist ja aitama otsustada, milliste

muudatustega on otstarbekas projektide järgmistes etappides jätkata, arvestades muuhulgas

projekti käigus ilmnevaid uusi asjaolusid ja probleemkohti.

Tasuvusmudeli koostamine on innovatsioonivõimekuse tõstmise projekti „Andmemudeli

põhised tõhusad planeeringumenetlused“ alamtegevus.

Tellitav töö on jagatud kaheks etapiks järgmiselt.

Töö I etapp – Tellija poolt kättesaadavaks tehtud ja avalikest allikatest kogutava teabe,

andmete ning asjakohaste materjalide analüüs ja koondamine, pakkuja täpsustatud

arusaama kujundamine mudeli eesmärkidest ning selle valideerimine Tellijaga.

Töö II etapp – töö I etapi väljundist tulenevalt päringute tegemine, osapoolte

intervjueerimine ja mudeli koostamine.

3. Töö tegevused ja oodatav tulem

Töö põhineb ruumiotsuste protsessiga seotud ajakulu, rahavoogude ja osapoolte rollide

analüüsil. Selleks kaardistatakse kogu protsess ning leitakse erinevad kulukohad ja neist

tulenevad optimeerimisvõimalused, mida kasutada arendusprojektides.

Uuringus kaardistatakse detailselt detailplaneeringu ning projekteerimistingimuste

protsessi aja- ja ressursikulu. Ehitusloa ning maatoimingute protsesside keskmised

ajakulud kaardistatakse üldistatult. Üldistatud ruumiarenduste loogika ning uuringu fookus

on kirjeldatud järgneval skeemil.

4

Uuringu aluseks võetakse olemasolev protsess (“as-is”), selle põhjal kaardistatakse erinevate

osapoolte (arendajad, KOVid, riigiasutused, konsultandid jm) kulud, ajakulu ja raha liikumine

halduslepingute või võlaõiguslike lepingute kaudu, riigieelarvest tehtavate kulude

suurusjärgud, kasutades nii olemasolevaid andmeid kui ka intervjuusid ja juhtumipõhist

analüüsi. Valitud juhtumite (nt eri suuruse ja keerukusega planeeringud) põhjal hinnatakse

kulude ja ajakulu struktuuri ning tuvastatakse peamised kitsaskohad ja kulukohad protsessis.

Paralleelselt kogutakse kvantitatiivseid näitajaid (nt menetluse kestus, kooskõlastuste arv,

tööaja jaotus). Seejärel modelleeritakse sekkumised (nt digitaliseerimine, automatiseerimine,

rollijaotuse muutmine) ja hinnatakse nende mõju ajakulule, kuludele ning laiemale sotsiaal-

majanduslikule mõjule. Töö teostamisel teeb Tellija kättesaadavaks vähemalt järgmised

olemasolevad taustaandmed:

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti seesmine detailplaneeringute menetlejate ajakulu

kaardistus;

2. eluasemevaldkonna teekaardi protsessis Kliimaministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös tehtud eluasemehinna komponentide analüüsi7

taustamaterjalid.

Tellija nägemuses hõlmab töö järgmisi etappe ja tegevusi:

3.1. Planeeringumenetluste protsessiga tutvumine ja olemasolevate andmete koondamine

Planeerimisseadus näeb ette erinevate planeeringuliikide menetlused erinevates seaduse

peatükkides. Veebilehelt8 leiab nii riigi eriplaneeringu, maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu,

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetluse skeemi.

Detailplaneeringu osalisi on kirjeldatud nõustikus9 ja kaardistatud on detailplaneeringus

osalejate persoonad10.

Vaja on käia samm-sammult läbi tüüpiline detailplaneeringu protsess ning kaardistada selle

osapooled ja nende rollid ehk kes selles protsessis osalevad ja millal. Protsessi osalised on

KOV, kooskõlastusi andvad riigiasutused, võrguvaldajad ettevõtted, planeeringu konsultant,

maaomanik, arendaja, planeeringu elluviija (ehitaja), avalikkus, mõjutatud isikud jms. Iga

protsessis osalev osapool panustab sellesse oma aja- ja/või raharessurssi.

7 Vt https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2026-

06/Eluasemevaldkonna%20teekaart%202035_0.pdf ptk 3.2

8 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/menetlused/

9 https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-osalised/

10 https://planeerimine.ee/wp-content/uploads/MKM_DP_Lisa-1-Profiilid_EE_02122025.pdf

5

Seejärel tuleb protsessi iga etapi juurde lisada raha ja aeg, sh kes maksab, mille eest, millal kulu

tekib ning kui kaua etapp kestab.

Kuludega seotud informatsiooni saamiseks tasub kaaluda järgmisi andmeallikaid:

1. SAP (nt KOVides planeeringutega seotud töötajate palgakulu, riigiasutuste palgakulu

seoses planeeringute kooskõlastamisega)

2. Riigihangete register (nt planeeringutega seotud hangete maksumus)

3. Juhtumianalüüs + intervjuud (nt planeeringutega seotud tegevuste kaardistus ja kulude

suurus)

4. Majandusaasta aruanded (nt planeeringuid tegevate ettevõtete kulud planeeringutele)

5. Dokumendihaldussüsteemid + päringud (nt selleks, et rekonstrueerida

planeeringumenetluse tegelik ajajoon, sh tegeliku kooskõlastuse aeg vs vastuse

ootamise aeg)

6. PLANIS (nt planeeringute kestus)

Kaudsete allikate põhjal on ehitusturu mahust hinnatud, et ehituste ettevalmistamise kulude

maht on ca 100-200 miljonit eurot aastas, aga ei ole hinnatud sellest otseselt planeeringutele

kuluvat osa. Lisaks on eksperthinnanguga pakutud, et planeeringute kuludest ca 35% tehakse

KOVides ja ca 5% kooskõlastavates riigiasutustes ning 30% planeeringute kuludest tuleb

arendajalt, jagunedes 15% KOVile ja 15% planeeringu konsultatsioonile.

3.2. Päringute tegemine ja planeeringuprotsessi osapoolte intervjueerimine

Lisaks olemasolevate registrite andmete analüüsile tuleb analüüsida juhtumeid ja teha

päringuid. Kui KOVide ja riigiasutuste planeeringuprotsessiga seotud kogukulu võib saada

mõnest andmekogust, siis tegelike proportsioonide hindamiseks tuleb teha päringuid nii

planeeringuid koostavatesse KOVidesse kui ka planeeringutele kooskõlastusi andvatesse

riigiasutustesse.

Tasuvusmudeli koostamiseks tuleb viia läbi intervjuud arendajate, kohalike omavalitsuste,

kooskõlastavate riigiasutuste ning planeeringute konsultantidega, et koguda teavet tegeliku

töömahu, ajakulu ja kulude kohta, mis ei kajastu olemasolevates andmekogudes. Intervjuud

tuleb teha vähemalt järgmiste osapooltega, kaasates igast grupist vähemalt kaks esindajat.

1. Arendajad, et hinnata ruumiotsuste protsessiga seotud tegelikke kulusid ja riske,

sealhulgas enne otsuse või selguse saamist tehtavaid kulutusi ning katkestatud või edasi

lükatud projektidega kaasnevat kulu.

2. Erinevat tüüpi KOVid (sh suur kasvav KOV, kasvav KOV ja väike kahanev KOV), et

kaardistada menetluse, kooskõlastuste ja infovahetusega seotud ajakulu ning peamised

viivituste tekkekohad.

3. Kooskõlastavad riigiasutused, et selgitada välja kooskõlastuste tegelik ajakulu,

korduvate küsimuste ja parandusringide põhjused ning-peamised edasi-tagasi liikumist

põhjustavad tegurid.

4. Planeeringute konsultandid, et saada ülevaade planeeringuprotsessi praktilisest

toimimisest, sealhulgas KOVide, arendajate ja riigiasutuste vahelisest koostööst,

protsessi iteratsioonidest, viivitustest ja ümbertegemistest.

Kokkuvõttes arendajad annavad raha ja riski pildi; KOV ja riigiasutused annavad menetluse

ametliku poole; konsultandid annavad „mis tegelikult toimub“ vaate.

3.3. Rahavoo skeemi ja tasuvusmudeli koostamine

Eesmärk on välja töötada tasuvusmudel, mis kirjeldab planeeringuprotsessi kogukulu, kulude

jaotust protsessi etappide kaupa ja osapoolte vahel ning võimaldab hinnata erinevate

sekkumiste tasuvust. Seega, tasuvusmudelis seotakse iga planeeringuprotsessi etapp konkreetse

6

ajakulu ja rahalise kuluga ning hinnatakse, millist kasu annavad protsessi tõhustamise meetmed

ajavõidu, kulude kokkuhoiu, riskide vähenemise ja menetluse prognoositavuse kaudu. Mudel

peab võimaldama hinnata sekkumise investeeringu suurust, tekkivat otsest kokkuhoidu ning

mõju erinevatele sihtrühmadele (arendajad, kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja ühiskond

tervikuna).

Seejärel testitakse optimeerimisvõimalusi, sh kuidas mõjuks kulule ja ajakulule etappide

lühendamine, etappide ära jätmine, nende järjekorra muutmine vms. Tasuvusmudeli alusel

tuvastatakse protsessi etapid, kus tekib suurim ajakulu või rahaline kulu, sh etapid, kus tehakse

märkimisväärseid kulutusi enne otsuse selgumist. Võimalik peab olema hinnata potentsiaalsete

muudatuste tasuvust, võrreldes muudatuse elluviimise kulusid selle tulemusena saadava

ajavõidu, kulude kokkuhoiu, menetluse prognoositavuse paranemise ning võimalike sotsiaal-

majanduslike mõjudega. Tasuvusmudeli väljatöötamisel ei ole sekkumised veel teada ja mudel

peab olema rakendatav potentsiaalsetele projekti käigus välja töötatavatele muudatustele.

Optimeerimisvõimalusi hinnatakse olemasoleva tasuvusmudeli alusel, muutes üksikute

protsessietappide ajastust, kestust või vajadust ning hinnates nende muudatuste mõju

kogukulule ja ajakulule ja erinevate osapoolte saadavale kasule. Hindamine peab hõlmama

ka muudatuste potentsiaalset sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas mõju

investeerimiskindlusele, ettevõtlusaktiivsusele, SKP-le, maksutulule ja

välisinvesteeringutele. Kui mõne mõju täpne usaldusväärne kvantifitseerimine ei ole

andmete puudumise või muude mõjutegurite tõttu võimalik, tuleb see esitada

põhjendatud eelduste, stsenaariumide või kvalitatiivse analüüsi kaudu koos hinnangu

piirangute selgitusega.

Töö ei hõlma uue planeeringuprotsessi kujundamist. Planeeringute protsessi

täiustamisvõimaluste kohta on valminud teenusedisaini aruanne11.

3.4. Oodatav tulem

Töö tulemusena peavad valmima järgmised väljundid:

1. Kasutatav tasuvusmudel Exceli formaadis

Mudel peab võimaldama muuta sisendeid, eeldusi ja stsenaariume ning võrrelda eri

optimeerimisvõimaluste mõju ajakulule, kuludele, osapoolte saadavale kasule ja

sekkumiste tasuvusele.

2. Andmestik planeeringuprotsessis liikuvate kulude ja rahavoogude kohta

Andmestik peab koondama tasuvusmudeli koostamiseks vajalikud lähteandmed,

sealhulgas andmed selle kohta, millised kulud tekivad planeeringuprotsessi eri

etappides, kui palju avaliku sektori ressursse kasutatakse KOVides ja kooskõlastavates

riigiasutustes ning millises mahus liiguvad kulud arendajate, konsultantide ja teiste

osapoolte vahel.

3. Mudeli metoodikakirjeldus

Metoodikakirjeldus peab selgitama mudeli ülesehitust, kasutatud andmeid, eeldusi,

arvutusloogikat, stsenaariumide koostamise põhimõtteid ning mudeli piiranguid ja

määramatust.

4. Selgitav aruanne koos tulemuste kokkuvõtte, järelduste ja soovitustega

11 https://planeerimine.ee/juhendid-ja-uuringud/detailplaneeringu-protsessi-teenusedisaini-lopparuanne/

7

Aruanne peab esitama töö peamised tulemused, kirjeldama mudeli põhjal tehtud

järeldusi ning andma põhjendatud sisendi projektide järgmiste etappide kavandamiseks.

Aruandes tuleb tuua välja, milliste optimeerimisvõimaluste mõju on mudeli põhjal

suurem või väiksem, milliste hinnangutega kaasneb suurem ebakindlus ning millised

sekkumised vajavad enne edasist otsustamist täiendavat täpsustamist.

5. Tasuvusmudeli kasutusjuhend koos sekkumiste võrdlemise metoodikaga

Kasutusjuhend peab selgitama, kuidas mudelit kasutada, milliseid sisendeid saab muuta,

kuidas stsenaariume koostada ja võrrelda ning kuidas tõlgendada mudeli tulemusi.

6. Vähemalt kahe näidisstsenaariumi analüüs

Näidisstsenaariumid peavad demonstreerima mudeli kasutamist erinevate

optimeerimismeetmete mõju hindamisel ning näitama, kuidas mudeli abil saab võrrelda

sekkumiste mõju ajakulule, kuludele, osapoolte saadavale kasule ja tasuvusele.

Tasuvusmudel peab:

1) näitama planeeringuprotsessi kulusid ja nende jaotust osapoolte vahel;

2) kirjeldama protsessi kestust ja peamisi ajamahukaid etappe;

3) võimaldama hinnata protsessi optimeerimisvõimaluste mõju ajakulule ja kuludele;

4) võimaldama hinnata eri sekkumiste tasuvust (ROI – return on investment) ja mõju

erinevatele sihtrühmadele.

Tasuvusmudel peab võimaldama hinnata eri optimeerimisvõimaluste mõju

planeeringuprotsessi kestusele, osapoolte ajakulule, kuludele ja halduskoormusele ning hinnata

nende mõju arendajate kuludele ja riskidele.

Laiemat sotsiaal-majanduslikku mõju, sealhulgas mõju investeerimiskindlusele,

ettevõtlusaktiivsusele, maksutulule, SKP-le ja välisinvesteeringutele, tuleb käsitleda

põhjendatud hinnanguna, arvestades olemasolevaid andmeid, mõju määramatust ja seda, et

nimetatud näitajaid mõjutavad lisaks planeeringuprotsessi kestusele ka mitmed muud tegurid.

Mudel peab andma võrdlusbaasi, mille abil saab hinnata, kui palju erinevad

optimeerimisvõimalused (nt varasemad otsused või automatiseerimine) vähendavad ajakulu ja

rahalist kulu. Lisaks peab mudel võimaldama hinnata muudatuste potentsiaalset mõju

investeerimiskeskkonnale, arenduste realiseerumise kiirusele, ettevõtlusaktiivsusele ning

võimalusel ka SKP-le, maksutulule ja välisinvesteeringutele.

Tasuvusmudel peab võimaldama võrrelda erinevaid stsenaariume ning toetama otsustamist

küsimuses, milliste ruumiotsuste protsesside optimeerimise meetmete rakendamine annab

suurima netokasu. Võimalusel tuleb hinnata nii otseseid rahalisi mõjusid kui ka raskemini

rahasse teisendatavaid mõjusid, nagu menetluste kiirenemine, prognoositavuse kasv,

investeerimiskindluse suurenemine ja kasutajakogemuse paranemine.

Kaudse sotsiaalmajandusliku mõju kirjeldus võib tugineda näidisstsenaariumidele (nt 100 mil-

joni EUR investeering tooks kaasa järgmised muudatused).

Et käesolevat tööd rahastatakse Euroopa Liidu vahenditest läbi Riigikantselei avaliku sektori

innovatsioonifondi, tuleb töö tulemi vormistamisel jälgida teavitamise nõudeid, mis tulenevad

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (logo lisamine

kirjalikule aruandele).

4. Tulemuse rakendamine

8

Töö tulemit kasutatakse kolme käesoleva tehnilise kirjelduse LISAs 2 kirjeldatud avaliku

sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise projekti raames kavandatavate sekkumiste

põhjendatuse ja rahalise mõju hindamiseks. Eeldatavasti saab sama mudelit kasutada

ruumiotsuste protsesside muutuste mõju hindamisel ja soovitud mõjuga poliitikameetmete

valimisel ka väljaspool RuumiHuub innovatsiooniprojekte ja pärast nende lõppu.

Töötulemite ning uuringu käigus kogutud informatsiooni intellektuaalomandi varalised õigused

lähevad materjalide vastuvõtmisega täies mahus üle Tellijale. Hankijal on õigus tööd

avalikustada Hankija veebilehel ja muudes infokanalites, ilma et sellega kahjustataks või

piirataks Töö teostaja õigusi.

Töövõtja lisab projekti tegevuste alustamisel projekti info Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS).

ETIS-sse kantakse projekti pealkiri eesti ja inglise keeles, projekti algus- ja lõppkuupäev,

vastutav täitja, rahastusprogramm, valdkond ja eriala, projekti läbi viiv asutus, finantseeriv

asutus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), projekti maksumus, annotatsioon

(lühitutvustus) eesti ja inglise keeles, tegevuse liik ja protsent ning projekti lõppedes projekti

lõpptulemuste lühikirjeldus.

5. Nõuded töö teostamisele ja tulemite vastuvõtmine

Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 20 nädalat arvates hankelepingu sõlmimisele

järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde

teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega

tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada.

5.1. Uuringu avakoosolek Tellijaga peab toimuma 5 tööpäeva jooksul pärast lepingu

sõlmimist ja avakoosoleku kutsub kokku uuringu teostaja.

5.2. Tööd peavad olema jagatud kahte etappi: 1) I etapp; 2) II etapp.

5.3. Pakkuja annab Töö Hankijale üle etappide kaupa. I etapi tulemus antakse üle pärast

selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtaegadel ning

lõpptulem (II etapp) Pakkujaga sõlmitud töövõtulepingu (lisa 3) punktis 2.5 sätestatud

tähtajaks.

5.4. Hankija tasub Töö eest pärast lõpptulemi (II etapi Tulemi) vastuvõtmist. I etapi

Tulemi koosseis on määratletud käesoleva tehnilise kirjelduse punktides 2.2 ja 3 osas,

mis käsitleb I etapi tegevusi ja tulemusi. II etapi Tulemi koosseis on määratletud

käesoleva tehnilise kirjelduse punktides 2.2 ja 3 osas, mis käsitleb II etapi tegevusi ja

tulemusi.

5.5. Pärast tööde üleandmise vastuvõtmise akti allkirjastamist tehakse väljamakse.

9

Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel

TEHNILINE KIRJELDUS

LISA 1. Planeerimise digiteerimise abil tõhustamise tegevused

Planeeringud koostatakse seni erinevaid andmedefinitsioone ja vormistustavasid kasutades,

lähtudes konkreetse kohaliku omavalitsuse ning planeerimiskonsultandi harjumustest ja

eelistustest. Andmed ei ole Eesti eri piirkondade vahel võrreldavad, planeeringute koostamises

osalevad ja planeeringuandmeid kasutavad osapooled ei saa kasutada planeeringuandmeid

sisendina enda valdkonnas. Planeeringu koostamises osalejad (arendajad, riigiasutused,

mõjutatud isikud) kulutavad aega planeeringuandmete tõlgendamisele, vajalik võib olla

konsultatsiooniteenuse hankimine planeeringu rakendamise tõlgendamiseks.

Standardiseerimine ja harmoniseerimine on siiani olnud ruumilises planeerimises väljakutseks,

sest KOVid on tajunud seda kui kohalikku otsustusvabadusse sekkumist. See on aga viinud

olukorrani, kus omavalitsuste võimekus ja viis planeeringuid menetleda on väga erinev, mis on

ebamugav arendaja vaatest, kuna igas KOVis kehtiksid justkui erinevad reeglid.

Samas on planeeringu vormi standardiseerimine tõhususe saavutamiseks vältimatu ning seda

on võimalik teha ilma kohalikku sisulisse otsustuspädevusse sekkumata. Esimene samm

planeeringute vormi standardiseerimise suunas astuti 2019. aastal, mil seati esimesed

planeeringute vormistusnõuded. 2022. aastal võeti kasutusele planeeringute andmekogu

planeeringute kättesaadavuse edendamiseks, lõppemas on kehtivate planeeringute ühtsete

nõuete alusel tagantjärele digiteerimise projekt. Loodud ja edasiarendamisel on ühtne

planeeringute menetluse infosüsteem e-ehituse platvormil menetluste läbipaistvuse

suurendamiseks ning kiirendamiseks. Nimetatud muudatustega on loodud vundament

ruumilise planeerimise digitaliseerimisele ja planeerimis- ning ehitusvaldkonna menetluste

loogilisele sidumisele.

Seega kaasneb andmemudeli põhisele planeerimisele üleminekuga otsene kasu menetluste

tõhustamise näol. See omakorda loob eeldused automaatkontrollide ning tänapäevaste

digilahenduste (nt eelotsustuslahenduste, AI-teenuste) kasutuselevõtuks.

Sellele viitasid selgelt ka efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja kaudu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud ettepanekud planeeringute menetluse

kiirendamiseks12.

1. Viia lõpuni planeeringute digipööre, võimaldades läbipaistvamat menetlust,

automaatkontrolle ja visuaalidel põhinevat kaasamist.

2. Detailplaneeringu koostamise kohustuse vähendamine. Eeldab ehitus- ja

maakasutustingimuste standardiseeritud kujul loomist ja töötlemist, et oleks

võimalik automaatselt kontrollida kavandatava tegevuse sobivust antud asukohas

ning anda ehitusõigus lihtsustatult (projekteerimistingimused).

3. Planeeringute menetlusaegade lühendamine: Menetlusaegade lühendamiseks on

vajalikud lisaks õigusaktide muudatustele ka standardiseeritud planeeringuandmete

olemasolu ning kättesaadavus, et kõik osapooled saaksid kiirelt korrektse ülevaate

12 https://riigikantselei.ee/majanduskasvu-noukoda

10

planeeringuga kavandatust.13 Standardiseeritud planeeringuandmed võimaldavad

koostada detailplaneeringu või projekti lahendusvariandid, mille puhul on ilma

täiendava analüüsi või tõendamiseta aru saada, kas kavandatu vastab seatud

nõuetele.

4. Muuta planeeringu algatamist nii, et nõuetele vastavuse kontroll protsessi alguses

on automaatne ning algatamise otsust seetõttu tarvis ei ole. Eeldab standardiseeritud

planeeringuandmete ning automaatkontrollide funktsionaalsuse olemasolu.

5. Õiguslikud sekkumised menetluste viibimise korral. Riigi sekkumine KOVi

menetlustesse on otstarbekas vaid tõendatud tegevuste ja takistuste korral;

andmemudelipõhine planeering tagab protsessi pideva ja ajakriitilise jälgimise.

Ruumilise planeerimise valdkonna andmepõhiste lahenduste juurutamisel on heaks

eeskujuks Soome, kellega Eesti planeerimissüsteem oluliselt sarnaneb.

Soomel on väga sarnased kogemused ruumilise planeerimise valdkonna tõhustamisel. Sarnaselt

Eestile asus Soome ruumilise planeerimise digitaliseerimist riigis keskselt korraldama 2010-

date aastate lõpus14 ning 2020-2025 töötati Soomes välja valdkonna kesksed andmemudelid,

mida ei ole veel praktikas rakendatud. Ühtsete lahenduste kasutuselevõtt kogu Soomes on

kavandatud 2029. aastaks. Eestis on kavas katsetada Soomes aastaid koostatud tehnilise

andmemudeli kohandamist siinsete oludega; olulise sisulise lisandväärtusena saame tegelike

planeeringumenetluste alusel piloteerida, millised koostamist kiirendavad muudatused saab

ülemineku tagajärjel planeeringute koostamises teha.

13 Näiteks Tallinna kogemusel võimaldas 3D-mudelis koostatud planeering hinnata, kas vastuväite esitanud isiku

seisukoht päikesevalguse vähenemise kohta on asjakohane (kas kavandatud ehitis jääb või ei jää isiku korterist

avanevasse vaatevälja).

14 https://ryhti.syke.fi/tietoa-jarjestelmasta/

11

Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel

TEHNILINE KIRJELDUS

LISA 2. RuumiHuub innovatsiooniprojektide tulemid ja planeeritavad mõõdikud

Eesmärk saavutatakse kolme avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmise projekti

koosmõjus.

1. Andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused – keskendub

planeeringuotsuste kiirendamisele andmepõhise planeerimise abil (ühtse taksonoomia

alusel standardiseeritud planeeringuandmed).

Tulemid

Piloteeritud on üleriigiline standardne detailne planeeringute andmemudel, loodud

prototüübid planeerimise läbiviimiseks uue andmemudeli ning protsessi alusel

(sh kasutajate toetamist protsessi käigus) piloteeritud päriseluliste planeeringute peal.

Projektis mõõdetakse, kas ja kui palju kiirendab ja lihtsustab prototüüpide kasutamine

arendusi ettevalmistavaid menetlusi ning kavandatava planeeringu teostatavuse

hindamist.

Planeeritavad mõõdikud

1. Piloteeritud planeeringute arv, mille tagasiside kasutajatelt on kõrgem kui 5/10,

s.t omab positiivset mõju protsessile (sihttase 10).

2. Kasutajate15 rahulolu planeeringute andmemudeliga skaalal 1-10: vastavus

kasutajate vajadustele, piloteeritava planeerimismenetluse kestusele ja

selgusele16 (sihttase keskmiselt 7,0).

3. Ruumilise planeerimise valdkonda tundva kasutaja ajakulu koostatava

detailplaneeringu vastavuse kontrolli teostamiseks üldisemates planeeringutes

seatud tingimustele (sihttase: 60 min).

Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus.

2. Andmete koosvõime ja automaatsed arenduste eelotsused – keskendub planeerimis-

ja ehitustegevuse andmete koosvõimele maakatastri, kinnistusraamatu ning

keskkonnamõju hindamise andmetega.

Tulemid

Loodud on prototüüp, millega kõik planeeringuprotsessi osalised saavad automaatselt

testida planeeringulahenduse sobivust kehtivates tingimustes. Lahenduse toimimiseks

on katsetatud planeerimise, ehituse, maakatastri ning kinnistusraamatu piiratud

asjaõiguseid17 kirjeldavate andmete koosvõimet. Paralleelselt piloteeritakse teises kahes

ruumilise planeerimise innovatsiooniprojektis andmete koosvõime lahendusi teiste

andmestikega laiemalt. Tulemust katsetakse eeldatavasti tehnoloogilise valmiduse

tasemetel TRL 3/4, mis tähendab, et välja töötatud lahendused on kontseptuaalselt

tõendatud ja prototüübitud. Sellel tasemel on võimalik näidata, et erinevate andmestike

15 Planeeringumenetluste osapoolteks on eelkõige planeeringu koostamise korraldajad, huvitatud isikud,

arendajad, kooskõlastajad ja arvamuse andjad, planeeringuandmete kasutajad.

16 Mõõdiku täpne metoodika töötatakse välja projekti käigus; võimalusel mõõdetakse rahulolu enne ja peale

pilootide läbiviimist.

17 Asjaõigusseadus § 5 lg 1 kohaselt servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus ja pandiõigus.

12

koosvõime toimib kontseptuaalses raamistikus, kuid koosvõimet ei ole testitud tegelikus

rakendamise keskkonnas ning lahendust ei ole töövoogudesse integreeritud.

Planeeritavad mõõdikud

1. Pilootaladel automaatkontrolli alusel tuvastatud piirangute ja võimaluste vastavus

reaalsetele tingimustele ja äripoole infovajadustele. Kasutajate rahulolu (taotleja,

menetleja; võimalusel enne ja peale piloteerimist).

2. Ehituse valdkonda tundva (teadliku) kasutaja ajakulu kavandatud tegevuse kontrolli

teostamiseks (sihttase: 15 min).

3. Ajavõit automaatsete andmepõhiste eelotsuste juurutamisel maatoimingu

protsessides (nädalates).

Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus.

3. Kiirelt kitsendustest ehituseni – piloteeritud ruumiarenduste tõhustamisvõimalused

eelotsustuse lahenduste ja automaakontrollide abil eri valdkondade ruumiandmetele

tuginedes: eraõiguslikud kokkulepped, muinsuskaitse, looduskaitse ja geoloogia.

Tulemid

Projekti tulemusena on välja töötatud ja valideeritud parimad praktikad ja

otsustustööriistade prototüübid, mis annavad kõigile kaasatud osapooltele selge

arusaama asukohaga seotud võimalustest, piirangutest ja reeglitest. Nii kiirendatakse

ehitamist ja maakasutust suunavate otsuste protsesse.

Tulemust katsetakse eeldatavasti tehnoloogilise valmiduse tasemetel TRL 3/4, mis

tähendab, et välja töötatud lahendused on kontseptuaalselt tõendatud ja prototüübitud.

Sellel tasemel on võimalik näidata, et erinevate andmestike koosvõime toimib

kontseptuaalses raamistikus, kuid koosvõimet ei ole testitud tegelikus rakendamise

keskkonnas ning lahendust ei ole töövoogudesse integreeritud.

Testitakse XGis 3D rakenduse liidestamist AI-põhise 3D mudeli genereerimise

teenusega, et saada tagasisidet, kas taoliste teenuste tekke toetamine erasektori poolt

planeerimise ja ehitamise andmestikule oleks vajalik, kuna pakub kasutajale võimalust

hõlpsalt visualiseerida kõikidele osapooltele planeeritavaid ruumiobjekte ilma, et

selleks tuleks kasutada kulukaid spetsiaalseid teenuseid.

Planeeritavad mõõdikud

1. Arendust suunavate kitsenduste välja selgitamiseks kuluva aja oluline lühenemine.

2. Väheneb taotluste arv, mis lükatakse menetluse alguses tagasi selle käigus selguvate

kitsenduste tõttu (realiseeritav projekti tulemite täieliku kasutuselevõtu järgselt).

3. Ruumivaldkonnaga igapäevaselt mitte kokku puutuvate isikute arusaam kavandatud

tegevusest – kas visualiseerimistööriistad vähendavad hirme ja vastuseisu.

Mõõdikute metoodika (sh algtasemed ja sihttasemed) täpsustatakse projekti käigus.

RHAD üldosa lisa 2

CV VORM – EELARVE- VÕI MAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜSI EKSPERT

Ülesanne hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht

1. Ees- ja perekonnanimi:

2. Haridus (märkida õppeasutuse nimi,

kraadi nimetus, tase ning tunnistuse

number, väljaandmise aeg ):

3. Kogemuse kirjeldus (vastavalt

hankedokumendi punktile 7.3):

3.1.Projekti nimetus:

3.2.Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-post

ja telefon):

3.3.Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

3.4.Vastutus ja ülesanded projektis:

3.5.Projekti sisu lühikirjeldus

Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete

õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis

kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).

Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse ekspertrühma ja vastan riigihanke alusdokumentides

eksperdirühma liikmele esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses.

Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib

selle koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.

CV esitaja: Pakkuja:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

CV VORM – PLANEERINGUTE EKSPERT

Ülesanne hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht

1. Ees- ja perekonnanimi:

2. Haridus (märkida õppeasutuse nimi,

kraadi nimetus, tase ning tunnistuse

number, väljaandmise aeg ):

3. Kogemuse kirjeldus (vastavalt

hankedokumendi punktile 7.4):

3.1. Projekti nr 1 nimetus:

3.2. Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-

post ja telefon):

3.3. Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

3.4. Vastutus ja ülesanded projektis:

3.5. Projekti sisu lühikirjeldus

4.1. Projekti nr 2 nimetus:

4.2. Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-

post ja telefon):

4.3. Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

4.4. Vastutus ja ülesanded projektis:

4.5. Projekti sisu lühikirjeldus

5.1. Projekti nr 3 nimetus:

5.2. Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-

post ja telefon):

5.3. Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

5.4. Vastutus ja ülesanded projektis:

5.5. Projekti sisu lühikirjeldus

6.1. Projekti nr 4 nimetus:

6.2. Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-

post ja telefon):

6.3. Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

6.4. Vastutus ja ülesanded projektis:

6.5. Projekti sisu lühikirjeldus

7.1. Projekti nr 5 nimetus:

7.2. Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-

post ja telefon):

7.3. Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

7.4. Vastutus ja ülesanded projektis:

7.5. Projekti sisu lühikirjeldus

Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete

õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis

kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).

Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse ekspertrühma ja vastan riigihanke alusdokumentides

eksperdirühma liikmele esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses.

Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib

selle koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.

CV esitaja: Pakkuja:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

CV VORM – EKSPERT/PROJEKTIJUHT

Ülesanne hankelepingu täitmisel: ekspert/projektijuht

1. Ees- ja perekonnanimi:

2. Haridus (märkida õppeasutuse nimi,

kraadi nimetus, tase ning tunnistuse

number, väljaandmise aeg ):

3. Kogemuse kirjeldus (vastavalt

hankedokumendi punktile 7.2):

3.1.Projekti nimetus:

3.2.Tellija nimi (sh kontaktisiku nimi, e-post

ja telefon):

3.3.Läbiviimise aeg (pp.kk.aa– pp.kk.aa):

3.4.Vastutus ja ülesanded projektis:

3.5.Töö sisu lühikirjeldus

Mina, allakirjutanu, olles ........... (pakkuja nimi) töörühma liige, kinnitan CV-s esitatud andmete

õigsust ja oma valmisolekut osaleda hankelepingu täitmisel käesolevas CV-s märgitud rollis

kogu hankelepingu kehtivusaja jooksul (või perioodil: nimetada periood).

Kinnitan, et kuulun pakkuja vastutavasse ekspertrühma ja vastan riigihanke alusdokumentides

eksperdirühma liikmele esitatud tingimustele hankelepingus täidetava rolli ulatuses.

Vajadusel lisada ridu (nt kui spetsialist on osalenud rohkemates projektides ning pakkuja soovib

selle koht informatsiooni esitada). Minimaalselt tuleb esitada vormil nõutud informatsioon.

CV esitaja: Pakkuja:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

RHAD üldosa Lisa 3

TÖÖVÕTULEPINGU nr 5-6/2568-1

ERITINGIMUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood70003158,asukohtSuur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel planeeringute asekantsler Ivan Sergejev maa- ja ruumipoliitika osakonna

juhataja ülesannetes (edaspidi tellija),

ja

……, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

1.3. Lepingut rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi

meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ projekti „Ruumiline

planeerimine 2.0: andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“ vahenditest.

Nimetatud projekti rahastuse kasutamisel on töövõtja kohustatud viitama

rahastusallikale. Viitamise juhised on kirjas lepingu lisa 1 “Tehniline kirjeldus“ punktis

3.4 ja täpsemad juhised annab tellija töövõtjale töö käigus.

1.4. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (sh

teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu ese on „Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel“

(edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades

sätestatud tingimustele. Töö täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Ruumiotsuste protsesside

optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel“ (viitenumber 313261) tulemusena ning

vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab töö I ja II etapi tulemi tellijale üle

vastavalt punktile 2.5. 2.4. Tellija vaatab töö üle ja juhul kui töö vastab lepingutingimustele allkirjastab üleandmise-

vastuvõtmise akti (edaspidi akt) 5 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest. Nimetatud tähtaja

jooksul kirjaliku teate mittesaatmisel loetakse töö tellija poolt heakskiidetuks. Töö lepingu

tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab

mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks.

2.5. Täitja annab Töö Tellijale üle etappide kaupa.

2.5.1. I etapi Tulem (sh vahearuanne ja muu dokumentatsioon vastavalt Lisa 1

„tehniline kirjeldus“ punktides 2.2 ja 3 sätestatud nõuetele) antakse üle

aktiga pärast selle teostamist pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval

tähtajal (Lisa 2).

2.5.2. II etapi Tulem (sh lõpparuanne ja muu dokumentatsioon vastavalt Lisa 1

„tehniline kirjeldus“ punktides 2.2 ja 3 sätestatud nõuetele) antakse üle

aktiga hiljemalt kahekümnenda nädala viimasel tööpäeval arvates lepingu

sõlmimisest..

2.6. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot,

millele lisandub käibemaks.

3.2. Tellija tasub tehtud töö eest pärast II etapi akti allkirjastamist ja selle alusel arve saamist.

3.3. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber

313261, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu

juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.

4. Poolte volitatud esindajad

1.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel

on Tuulikki Sillajõe, telefon 5345 8241, e-post [email protected]

4.1. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ning

üleandmisel on …., telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus);

Lisa 2. Töövõtja pakkumus.

Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja-

lepingute-tuuptingimused

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

Tellija Töövõtja

______________________ _____________________

või /allkirjastatakse digitaalselt/ või /allkirjastatakse digitaalselt/

Töövõtulepingu lisa 3

Lepingu Lisa „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja … vahel sõlmitud

Lepingu nr … juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud … (edaspidi: Töövõtja)

… poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika

osakonna strateegia ja analüüsi nõunik Tuulikki Sillajõe (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et

Töövõtja andis üle Poolte vahel … . … . 2026. a. sõlmitud Lepingu „Ruumiotsuste protsesside

optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel“ nr … alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja

üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

RHAD üldosa lisa 4

VORM

VOLIKIRI PAKKUJA ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ___________________ (pakkuja nimi) ____________________

(volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema

pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama riigihanke „Ruumiotsuste protsesside

optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel“ (viitenumber ) pakkumust ja muid dokumente.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

____________________

(volitaja digitaalne allkiri)

RHAD üldosa lisa 5

VORM

VOLIKIRI ÜHISPAKKUJATE ESINDAMISEKS

Käesolevaga volitab ühispakkuja (ühispakkuja nimi ______, registrikood __________)

ühispakkujat (ühispakkuja nimi _______, registrikood _________) tegema ühispakkujate

volitatud esindajana kõiki riigihanke „Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste

tasuvusmudel“ (viitenumber ) hankemenetlusega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega

seotud toiminguid.

Volikiri kehtib kuni lepingu täitmiseni.

Ühispakkuja seadusjärgne või volitatud esindaja:

/allkirjastatud digitaalselt/

OSAKONNAJUHATAJA OTSUS

23.07.2026 nr 5-6/2568-1

Riigihanke „Ruumiotsuste protsesside

optimeerimisvõimaluste

tasuvusmudel“ korraldamine, komisjoni ja

vastutava isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel ning kooskõlas majandus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2024. a käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada lihthange „Ruumiotsuste protsesside optimeerimisvõimaluste tasuvusmudel“ (CPV kood 71241000-9 „Teostatavusuuringud, nõuandeteenused, analüüs“). 2. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud riigihanke korraldamiseks, sh pakkumuste hanketingimustele vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks ja edukal pakkujal kõrvaldamise aluste kontrollimiseks järgmises koosseisus: 2.1. Komisjoni esimees: maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannamaa. 2.2. Komisjoni liikmed: 2.2.1. Tuulikki Sillajõe – maa- ja ruumipoliitika osakonna strateegia ja analüüsi nõunik; 2.2.2. Helen Madison – maa- ja ruumipoliitika osakonna strateegia ja analüüsi nõunik; 2.2.2. Kristiina Laurits – maa- ja ruumipoliitika osakonna innovatsiooniprojekti juht; 2.2.3 Mario Lambing – strateegiaosakonna peaanalüütik. 3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks maa- ja ruumipoliitika osakonna strateegia ja analüüsi nõuniku Tuulikki Sillajõe. 4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud lihthanke alusdokumendid (lisatud). 5. Hanget rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 perioodi meetme „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ projekti „Ruumiline planeerimine 2.0: andmemudeli põhised tõhusad planeeringumenetlused“ vahenditest. Valitud hankemenetluse liigi ja punktis 4 nimetatud hanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ivan Sergejev

planeeringute asekantsler maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja ülesannetes