| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/3136-1 |
| Registreeritud | 27.07.2026 |
| Sünkroonitud | 28.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/26-0851 - Toetuse andmise tingimused laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.08.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29415b44-1c7a-464a-b8c4-c7509ca02a24 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/29415b44-1c7a-464a-b8c4-c7509ca02a24?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Taristuministri …. määrus nr …. „Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“
Lisa
Hindamiskriteeriumid
Nr Osakaal
koondhindest
%
Hindamiskriteerium
Selgitus Arvutuskäik
1 70%
Toetuse suurus
ümberehitatava laeva
KHG heite vähenemise
kohta (€/t(CO2e))
Hinnatakse lähtuvalt taotletud abi suurusest (€) ja laeva renoveerimise tulemusel saavutatavast KHG
heite vähenemisest projektile järgneva viie aasta jooksul (t(CO2e)). Tulemus on nende kahe suuruse jagatis (€/t(CO2e)).
Maksimumpunktid (70) saab taotlus, milles taotletava
toetuse suurus KHG heite vähendamise ühiku kohta on väikseim. Ülejäänud taotluste hindepunkte
vähendatakse proportsionaalselt vastavalt taotlusteülese vähima väärtuse ja hinnatava taotluse väärtuse suhtele.
Heite vähenemine arvutatakse KIKi kodulehel avaldatud vormi kohaselt.
70 ×
Minimaalne taotletud toetuse suurus KHG heite vähenemise kohta ( €
t(CO2 ) )
Taot luses taotletud toetuse suurus KHG heite vähenemise kohta ( €
t(CO2) )
2 20%
Ümberehitatava laeva
keskkonnamõju määr
Hinnatakse lähtuvalt saavutatavast keskkonnasõbraliku laeva keskkonnamõju määrast.
• Maksimumpunktid (20) saab taotlus, milles ümberehitatava laeva energia kogukasutus on
ümberehitamise tulemusel heitevaba. • 10 punkti saab taotlus, milles ümberehitatava
laeva energia kogukasutusest meremiili kohta
on vähemalt 50 protsendi ulatuses taastuvenergiat.
• 5 punkti saab taotlus, milles ümberehitatava
laeva energia kogukasutusest meremiili kohta on vähemalt 25 protsendi ulatuses
taastuvenergiat.
Taastuvenergia kasutus arvutatakse KIKi kodulehel avaldatud vormi kohaselt.
3 10%
Eestiga seotus – Eesti
lipp, Eesti
laevandusettevõtja või
sadamate külastus
Hindepunktid (10) antakse taotlusele, mille kohaselt:
• ümberehitatav laev sõidab Eesti lipu all;
• toetuse saaja on Eestis registreeritud laevandusettevõtja või
• ümberehitatav laev on külastanud Eesti sadamat vähemalt viis korda viimase kolme aasta jooksul.
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Rahandusministeerium Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
27.07.2026 nr 1-4/26/2824
Taristuministri määruse "Toetuse andmise
tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks" eelnõu
Austatud minister
Esitame kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“. Lisaks esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks
kirjas märgitud adressaatidele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis
taristuminister
Koopia:Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus
Arvamuse avaldamiseks: Logistika ja Sadamate Liit, MTÜ Eesti Merendusklaster, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Laevaomanike Liit.
Hana-Maarja Helinurm, 58553994
EELNÕU
20.07.2026
TARISTUMINISTER MÄÄRUS
Tallinn 2026. a
Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks
Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2026–2029 lisa 5 kohase meetme „Laevade
ümberehitus taastuvenergia kasutuseks“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord.
(2) Toetuse andmise eesmärk on laevandussektori kasvuhoonegaaside heitkoguse vähendamine laevade ümberehitamise kaudu, et aidata kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide
saavutamisele.
(3) Toetuse andmise tulemusel väheneb merendussektori kasvuhoonegaaside heide t(CO2e)/a. (4) Meetme tulemusnäitajad on kasvuhoonegaaside heite vähenemine t(CO2e)/a ja saavutatav
energiasääst MWh/a.
(5) Riigiabi projekti väljundnäitaja on täiendava taastuvenergia kasutuselevõtu võimekus MWh/a. § 2. Meetme elluviija
(1) Meetme rakendamist koordineerib Kliimaministeerium.
(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle teeb järelevalvet Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).
(3) KIK säilitab toetuse, sealhulgas riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente
kümme aastat projekti lõppmaksest arvates. § 3. Riigiabi
(1) Laevade ümberehitamiseks antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli
107 lõike 1 tähenduses, täpsemalt abi sõidukite moderniseerimiseks komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) jao 4.3.1 tähenduses.
2
(2) Riigiabi antakse Euroopa Komisjon otsuse … alusel. Toetusel peab komisjoni teatise jao 3.1.2 kohaselt olema ergutav mõju.
(3) Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse komisjoni määruses (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega
abi suhtes (ELT L, 15.12.2023, lk 1–12), ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.
(4) Toetust ei anta: 1) raskustes olevale ettevõtjale komisjoni teatise jao 2.1 punkti 14 tähenduses; 2) komisjoni teatise jao 2.1 punkti 15 kohaselt taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse
alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta;
3) komisjoni teatise jao 3.1.2 punkti 29 kohaselt taotlejale, kes on töödega alustanud enne taotluse KIKile esitamist; 4) vähese tähtsusega abina ja riigiabina samale projektile.
(5) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab KIK toetuse koos intressiga tagasi
kooskõlas konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatuga.
§ 4. Terminid
(1) Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) taotlusvoor – konkurentsipõhine pakkumismenetlus projekti elluviijate valimiseks;
2) hange – riigihange riigihangete seaduse tähenduses või riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastav asjade, teenuste või ehitustööde hankimine, mida korraldab riigihangete seaduse tähenduses
hankijaks mitteolev toetuse saaja; 3) projekt – määruse nõuetele vastavate tegevuste terviklik kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetuse arvelt;
4) projekti põhitegevus – laeva ümberehitamine, mille tulemusel muudetakse laev käesoleva määruse § 7 lõikes 2 kirjeldatud veesõidukiks;
5) projekti kõrvaltegevus – laeva ümberehitamine, mis ei ole projekti põhitegevus, aga aitab saavutada käesoleva määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust; 6) ümberehitamine – ehitamine, mille tulemusel olemasoleva laeva olulised omadused muutuvad
keskkonnasõbralikumaks või energiatõhusamaks.
(2) Määruse tähenduses on keskkonnasõbralik veesõiduk reisijate- või kaubaveoks, sadamatoiminguteks või abitegevusteks kasutatav mere- või rannikulaev: 1) millel puudub otsene (väljalasketoru) CO₂-heide;
2) millel on hübriid- või kaherežiimiline mootor, mille tavapäraseks käitamiseks merel ja sadamates kasutatakse vähemalt 25 protsendi ulatuses otsese (väljalasketoru) CO2-heiteta kütust
või elektrienergiat või mille Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni energiatõhususe indeksi (EEDI) väärtus on 1. aprilli 2022. aasta seisuga kohaldatavate EEDI nõuetega ette nähtust kümme protsenti madalam ja mida on võimalik käitada otsese (väljalasketoru) CO2-heiteta kütustega või
taastuvatest energiaallikatest toodetud kütustega; 3) mida kasutatakse üksnes ranniku- ja lähimereveoteenuste osutamiseks, mille eesmärk on
võimaldada praegu maismaad mööda veetava kauba ümbersuunamist merele, ning mille otsene (väljalasketoru) CO2-heide on energiatõhususe indeksi (EEDI) alusel arvutatuna 50 protsenti väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute
raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198 25.07.2019, lk 202),
artikli 11 kohaselt raskeveokite (veokite allrühm 5-LH) jaoks kindlaks määratud keskmine CO2- võrdlusheite väärtus;
3
4) mille ümberehitamise tulemusena väheneb laeva kütusekulu vähemalt 15 protsendi võrra, väljendatuna kütuse grammides kandevõimetonn-meremiili kohta kaubalaevade puhul ja brutotonnaaž -meremiili kohta reisilaevade puhul, nagu näitavad arvutuslik hüdrodünaamika,
paagikatsed või samalaadsed tehnilised arvutused;
5) mille puhul ümberehitamine võimaldab enne 2015. aastat valminud laeval saavutada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni energiatõhususe indeksi (EEXI) väärtuse, mis on vähemalt kümme protsenti väiksem 1. jaanuaril 2023 kehtinud EEXI nõuetest, ning kui laev suudab kasutada
otsese (väljalasketoru) CO2-heiteta kütuseid või taastuvatest allikatest pärit kütuseid ning sel on kaldatoitega ühendamise võimekus ja vastav tehnoloogia.
2. peatükk
Toetuse andmise alused
§ 5. Nõuded taotlejale
(1) Toetuse taotleja peab olema Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) lepinguriigis
registreeritud juriidiline isik, kelle omandis või valduses on ümberehitatav laev.
(2) Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotleja ega laevaomaniku suhtes ei ole kehtivat rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses;
2) taotleja asukoht ega tegevuskoht ei ole Venemaa Föderatsioonis ega Valgevene Vabariigis; 3) taotleja maksu- või maksevõlg Eesti riigile ilma intressita ei ole taotluse esitamise ajal suurem
kui 100 eurot või see on ajatatud; 4) taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud; 5) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust;
6) taotleja ei ole varem sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest raha saanud;
7) taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust; 8) taotleja on täitnud toetuse tagasimaksmise nõude, kui mõni Eesti avaliku sektori toetuse andja on selle varasema toetuse korral esitanud, välja arvatud juhul, kui tagasimaksmise nõude tähtaeg
on hilisem taotluse esitamisest.
§ 6. Nõuded laevale
(1) Laev, mille ümberehitamist toetatakse, on tsiviilotstarbeliseks reisijate- ja kaubaveoks,
sadamatoiminguteks või abitegevuseks kasutatav mere- ja rannikulaev.
(2) Laev peab vastama järgmistele nõuetele: 1) laeva kogumahutavus on vähemalt 100; 2) laeva ja laeva lipuriigi suhtes ei ole kehtivat rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise
sanktsiooni seaduse tähenduses; 3) laeva lipuriik ei ole taotluse esitamise hetkel kehtivas „26. jaanuari 1982. aasta Pariisi
vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta“ mustas nimekirjas. § 7. Toetatavad tegevused
(1) Toetatavad tegevused on projekti põhitegevused ja projekti kõrvaltegevused, mis on vajalikud
käesoleva määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks.
4
(2) Projekti raames toetatakse projekti põhitegevusena laeva ümberehitamist: 1) keskkonnasõbralikuks laevaks;
2) mille tulemusena võimaldatakse laeval kasutada fossiilkütuste kõrval või asemel biokütuseid ja sünteetilisi kütuseid, sealhulgas muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, või suurendada selliste kütuste osakaalu, tingimusel, et
laeva ümberehitamisel veeldatud maagaasi või surumaagaasi kasutamiseks moodustab bioloogilise veeldatud maagaasi või bioloogilise surumaagaasi osakaal vähemalt kümme protsenti
kogu kütusekulust; 3) mille tulemusena võimaldatakse laeval liikuda tuule jõul.
(3) Projekti põhitegevust ja kõiki sama projekti raames elluviidavaid kõrvaltegevusi toetatakse käesoleva määruse alusel.
(4) Kui projekti raames viiakse ellu üksnes kõrvaltegevusi, rahastatakse projekti vähese tähtsusega abina.
(5) Projekti põhitegevuse tulemusena peab kasvuhoonegaaside heide vähenema vähemalt kümme
protsenti võrreldes algse olukorraga. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tehakse projekti tegevused ning tekivad ja
tasutakse projekti elluviimiseks vajalikud kulud.
(2) Projekti tegevus ei tohi alata enne taotluse esitamise päeva ega hiljem kui üks aasta pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.
(3) KIK määrab taotluse rahuldamise otsuses projekti abikõlblikkuse perioodi, mille lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 2033. aasta 30. november.
(4) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist.
§ 9. Abikõlblikud kulud
(1) Toetust antakse üksnes nendeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja § 1 lõikes 3 nimetatud tulemuse
saavutamiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega.
(2) Abikõlblikud kulud on: 1) investeeringukulud laeva ümberehitamiseks käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud tulemuse
saavutamiseks; 2) vähese tähtsusega abi andmisel laeva ümberehitamise investeeringu kulud, mille eesmärk on
vähendada laeva kasvuhoonegaaside heidet. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja
vähese süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.09.2023, lk 48–100) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2023/1805), artikli 2 lõikega 1 hõlmatud laevade ümberehitamiseks võib toetust anda, kui:
5
1) toetus võimaldab investeeringu teha ja toetatavad tegevused lõpule viia vähemalt 18 kuud enne liidu õigusest tulenevate nõuete jõustumist või
2) toetatavad tehnoloogiad võimaldavad saavutada kõrgema keskkonnakaitse taseme kui liidu õiguses sätestatud tase ja abikõlblikud on üksnes need lisakulud, mis tekivad keskkonnakaitse taseme parandamisest üle liidu õiguses nõutud taseme.
(4) Abikõlblik kulu peab olema tekkinud tööde käigus, mille on EMPs teinud EMPs registreeritud
ettevõtja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus laeva ümberehitamise projektides ja ISO 14 001 või sellega samaväärne sertifikaat.
(5) Abikõlblikud ei ole alljärgnevad kulud: 1) kulu, mille kohta ei ole kirjalikku kuludokumenti;
2) sularahas tasutud kulu; 3) projektijuhtimiskulu ja taotluse koostamise kulu; 4) üld- ja tegevuskulu;
5) palgakulu; 6) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud;
7) käibemaks ulatuses, milles toetuse saajal on õigus see tagasi saada; 8) koolituskulu; 9) õigusabi- ja kohtukulu, sealhulgas vastaspoole või kolmanda isiku menetluskulu;
10) rahatrahv või muu rahaline karistus, sealhulgas leppetrahv; 11) lepingu sõlmimise, intressi- ja viivisekulu; 12) muu projektiga mitte seotud ja projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu või ebaoluline
kulu.
§ 10. Toetuse summa (1) Toetuse maksimumsumma on:
1) viis miljonit eurot käesoleva määruse § 7 lõikes 2 kirjeldatud projekti põhitegevuste eest; 2) 300 000 eurot laeva ümberehitamiseks vähese tähtsusega abina.
(2) Vähese tähtsusega abi andmisel arvestatakse taotlejale viimase kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi suurusega, mis ei tohi ületada 300 000 eurot.
(3) Toetust ei tohi kombineerida muude avaliku sektori toetustega.
(4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitata Euroopa Liidu ja muudest välisabifondidest antud tagastamatut abi ega riigisiseseid rahalisi toetusi.
3. peatükk
Taotlusele esitatavad nõuded
§ 11. Nõuded taotlusele
(1) Taotleja esitab taotluse eesti keeles Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond) taotlusvormil, millele on lisatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumendid, kinnitused ja andmed.
(2) Nõuded taotlusele:
1) taotluse esitamisel lähtutakse e-toetuse keskkonnas oleva taotlusvormi andmeväljadest ja taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad andmeväljad peavad olema korrektselt täidetud;
6
2) taotluses esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged; 3) taotluses planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas käesoleva määruse ning Euroopa Liidu
ja riigisiseste õigusaktidega; 4) taotluse peab olema allkirjastanud esindusõigusega isik, kellel on Eesti isikukood.
(3) Taotlusele lisatakse järgmised kinnitused, andmed ja dokumendid: 1) taotleja nimi, registrikood ja ettevõtte suurus;
2) tõend selle kohta, et taotleja on ümberehitatava laeva omanik või tal on õiguslik alus ümberehitatavat laeva vallata; 3) taotleja, kes ei ole registreeritud Eestis, esitab äriregistri väljavõtte või muu tõendi, mis kinnitab,
et taotleja vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 2 kehtestatud nõuetele; 4) projekti nimi ja projekti elluviimise asukoht;
5) liputunnistus või merelaevatunnistus või selle koopia; 6) kui taotleja ei ole Eestis registreeritud laevandusettevõtja või laev ei sõida Eesti lipu all, dokument, mis kajastab laeva sadamakülastusi, sealhulgas Eesti sadamate külastuste kuupäevi
viimase kolme aasta jooksul, selle olemasolul; 7) projekti eesmärgi kirjeldus ja tulemus koos saavutatavate tulemusnäitajate väärtustega, mis
vastavad käesoleva määruse §-s 1 nimetatud tulemusele ja eesmärgile; 8) projekti tegevuste kirjeldus; 9) riigiabi taotlemisel tehniline- ja keskkonnasäästlikkuse aruanne, mis sisaldab volitatud
klassifikatsiooniühingu kinnitust, et projekti alusel on võimalik laeva ümber ehitada selliselt, et see vastaks käesoleva määruse § 7 lõikes 2 sätestatud tulemusele. Juhul kui ümberehitamine hõlmab veeldatud maagaasil või surumaagaasil põhinevat jõuseadet, peab tehniline- ja
keskkonnasäästlikkuse aruanne sisaldama ka tõendust, et investeering ei tekita pikaajalist sõltuvust fossiilsel maagaasil põhinevatest tehnoloogiatest;
10) dokument, mis tõendab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805 artikli 2 lõikega 1 hõlmatud laevade ümberehitamise puhul on käesoleva määruse § 9 lõike 3 punktis 1 või punktis 2 sätestatud tingimus täidetud;
11) vähese tähtsusega abi taotlemisel tehniline- ja keskkonnasäästlikkuse aruanne, mis sisaldab volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitust, et projekti alusel on võimalik saavutada käesoleva
määruse § 1 lõikes 4 kirjeldatud tulemusnäitajaid; 12) kasvuhoonegaaside heite vähenemise ja energiatõhususe arvutus KIKi veebilehel avaldatud vormil;
13) projekti maksumuse kujunemist selgitav turu-uuring või hinnapakkumus; 14) projekti ajakava, mis peab olema reaalselt elluviidav ja mille kohaselt projekti tegevused
planeeritakse lõpetada projekti abikõlblikkuse perioodil; 15) taotletava toetuse summa; 16) projekti kogueelarve kululiikide kaupa, eristades abikõlblikke ja abikõlbmatuid kulusid ning
omafinantseeringut; 17) omafinantseeringu tagamise kinnitus;
18) volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; 19) kinnitus, et projekti kuludeks ei ole saadud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu ega välisabi vahenditest;
20) kinnitus, et taotlejale esitatavad nõuded on täidetud.
(4) Üks taotleja võib toetust taotleda mitme enda omandis või valduses oleva laeva ümberehitamiseks.
(5) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja krediidikomitee laenuotsus. Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui
taotluse hindamise käigus on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.
7
(6) Kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile toetust muudest allikatest, tuleb taotlusele lisada andmed kõigi projekti avaliku sektori toetuste kohta. Toetust ei tohi kombineerida muude avaliku
sektori toetustega.
4. peatükk
Taotlusvooru avamine
§ 12. Taotlusvooru avamine ja eelarve
(1) Toetuse taotlemiseks korraldab KIK taotlusvooru.
(2)Taotlusvooru eelarve ja avamise tähtaja kinnitab taristuminister käskkirjaga.
(3) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma veebilehel vähemalt 42 päeva enne taotluste esitamise tähtpäeva.
(4) Taotlusvooru avamisest ja taotlusvooru eelarve jäägist teatatakse KIKi veebilehel.
5. peatükk
Taotluse menetlemine
§ 13. Taotluse menetlemise tingimused
(1) KIK kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele.
(2) Taotleja on kohustatud viivitamata teavitama KIKi kõigist taotluses esitatud andmete muudatustest ja asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
(3) KIK võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui esitatud taotlus ei ole piisavalt selge, selgitades ühtlasi,
millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või dokumentide lisamist, ning andes puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 14 kalendripäeva.
(4) KIKil on õigus tellida eksperdihinnanguid ning teha taotleja juures paikvaatlusi taotluse ja sellega seotud projekti hindamiseks.
(5) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 90 kalendripäeva jooksul taotluste esitamise tähtpäevale järgnevast päevast arvates. KIK võib põhjendatud juhul pikendada
taotluste menetlemise tähtaega.
(6) Taotlust ei avalikustata kolmandatele isikutele. § 14. Nõuetele vastavuse hindamine
(1) KIK tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui käesolevas määruses sätestatud
tingimused on täidetud. (2) KIK ei tunnista taotlust nõuetele vastavaks, kui see ei vasta käesolevas määruses sätestatud
nõuetele.
8
§ 15. Hindamiskomisjoni moodustamine ja taotluste hindamine
(1) KIK moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad Kliimaministeeriumi ja KIKi nimetatud liikmed. KIK võib kaasata hindamiskomisjoni koosseisu eksperte.
(2) Hindamiskomisjoni liige:
1) deklareerib oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest ning isikliku seotuse esinemise korral taandab ennast taotluse hindamisest; 2) tagab hindamiskomisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult
talle hindamiskomisjoni töö käigus teatavaks saanud ärisaladuse kaitstuse.
(3) Hindamiskomisjoni tööd koordineerib KIK. § 16. Projektide hindamine
(1) Nõuetele vastavaid projekte hinnatakse käesoleva määruse lisas sätestatud
hindamiskriteeriumide alusel. (2) Kasvuhoonegaaside heite vähenemine arvutatakse taotleja esitatud andmete alusel, võttes
arvesse kasvuhoonegaaside heite viie aasta keskmist suurust pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. (3) Projekti punktisumma moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud punktide
summeerimisel. Saadud punktisumma põhjal moodustatakse taotluste pingerida, kus enam punkte saanud projekt asub kõrgemal ning mis on aluseks rahuldamise otsuste tegemisel.
§ 17. Taotluse rahuldamine
(1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab KIK vastavalt taotluste pingereale. Rahuldatakse kõik projektid alates enim punkte saanust kuni eelarve ammendumiseni.
(2) Taotlusi rahuldatakse käesoleva määruse § 16 lõike 3 kohaselt hindamiskomisjoni antud punktide alusel moodustatud pingerea põhjal, alustades suurima punktisumma teeninud taotlusest
kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.
(3) Kui mitmel taotlusel on võrdne punktisumma, asub pingereas kõrgemal see taotlus, millel on suurem punktisumma käesoleva määruse lisas sätestatud esimese hindamiskriteeriumi järgi. Kui nimetatud hindamiskriteeriumi järgi on punktisummad samuti võrdsed, selgitatakse esimesena
rahuldatav taotlus liisuheitmise teel.
(4) Kui järelejäänud eelarve ei võimalda taotlust täies ulatuses rahuldada, jätab KIK taotluse rahuldamata. Taotluse osaline rahuldamine ei ole lubatud.
(5) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegemise kuupäev;
2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja number; 4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summat;
5) toetuse summa ja maksimaalne toetuse osakaal abikõlblikest kuludest; 6) kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitaja sihttase;
7) projekti tulemusnäitaja või projekti-spetsiifiline näitaja ja selle sihttase; 8) teave riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise kohta;
9
9) projekti eesmärk, toetatavad tegevused ning nende eeldatav ajakava ja asukoht; 10) projekti abikõlblikkuse periood;
11) toetuse saaja kohustused; 12) vahearuande esitamise aeg, kui projekt kestab kauem kui kuus kuud; 13) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;
14) toetuse maksmise peatamise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise alused;
15) otsuse tegija andmed; 16) projekti elluviimiseks vajalik muu teave.
(6) KIK toimetab taotluse rahuldamise otsuse toetuse saajale E-toetuse keskkonnas kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
(7) Pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist kannab KIK toetuse andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kooskõlas konkurentsiseaduse §-ga 492.
§ 18. Taotluse rahuldamata jätmine
(1) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui: 1) taotleja, taotlus või laev ei vasta nõuetele;
2) taotleja on esitanud valeandmeid; 3) taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist või ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida;
4) taotlusvooru eelarve on ammendunud või ei võimalda taotlust täies ulatuses rahuldada.
(2) Kui taotleja ei kõrvalda KIKi tuvastatud puudust KIKi määratud tähtaja jooksul, jätab KIK taotluse rahuldamata ilma seda sisuliselt hindamata ja taotlejat ära kuulamata.
(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) taotluse esitaja; 4) taotluse rahuldamata jätmise õiguslik ja faktiline alus ning põhjendus;
5) otsuse vaidlustamise kord ja tähtaeg.
(4) KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse saajale E-toetuse keskkonnas kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.
§ 19. Taotluse rahuldamine kõrvaltingimusega
(1) KIK võib teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega haldusmenetluse seaduse § 53 kohaselt, kui on tõenäoline, et taotleja täidab lõpliku otsuse tegemise eelduseks oleva kõrvaltingimuse tingimuses määratud tähtajaks ja sellise tingimuse seadmine on mõistlik.
(2) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetusega seotud
maksetele enne kõrvaltingimuse täitmist. § 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse KIKi algatusel või toetuse saaja avalduse alusel
käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne projekti lõpparuande kinnitamist.
10
(2) Muudatus vormistatakse eraldiseisva otsusena ja on lubatav:
1) kui muudatus puudutab projekti kõrvaltegevust või selle ulatust või kõrvaltegevuse lisamist või eemaldamist, tingimusel et käesoleva määruse § 7 lõikes 2 kirjeldatud projekti põhitegevus ei muutu;
2) kui muudatus puudutab projekti tulemusnäitajat või projekti-spetsiifilist näitajat või selle sihttaset, tingimusel et muudatus ei kujuta endast taotluses esitatud kasvuhoonegaaside
heitkoguste vähendamise näitaja sihttaseme vähendamist; 3) kui muudatus puudutab abikõlblike kulude või toetuse summat, kui toetuse summat vähendatakse võrreldes algses otsuses kinnitatud summaga;
4) kui muudatus puudutab projekti abikõlblikkuse perioodi; 5) kui muudatus puudutab asjaolusid, mis on seotud projekti ajakavaga;
6) muudel juhtudel, kui see on vajalik taotluse rahuldamise otsuse nõuetekohaseks täitmiseks või õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks.
(3) Taotluse rahuldamise otsust ei muudeta toetuse summa suurendamiseks.
(4) KIKil on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste abikõlblikkuse projekti perioodil või on vastuolus riigiabi reeglitega, sealhulgas komisjoni teatises kirjeldatud
konkurentsipõhise taotlemise nõuetega. (5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab KIK 30 päeva jooksul pärast vastavasisulise
avalduse saamist.
(6) KIKil on õigus tunnistada taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks, kui: 1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
2) toetuse saaja ei täida projekti ajakava; 3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta;
4) toetuse saaja, laevaomaniku, laeva või lipuriigi suhtes on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon enne toetuse abikõlblikkuse perioodi lõppu.
(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel või tema asukohariigi samaväärse õigusnormi alusel ja toetuse
rahuldamise otsus on tehtud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või toetuse lõppmakse tuleb teha viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamisest arvates.
(8) Kui toetuse saaja ei esita käesoleva määruse § 21 lõikes 2 nimetatud dokumenti ühe kuu jooksul
taotluse rahuldamise otsuse saamisest, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.
6. peatükk
Toetuse saaja õigused ja kohustused toetuse kasutamisel
§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid käesolevas määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste kohta.
11
(2) Toetuse saaja, kes ei ole registreeritud Eestis, peab pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist esitama apostillitult või legaliseeritult ja ametliku tõlkega eesti keelde asukohariigi äri- või muu
kohase registri asjakohase dokumendi, mis tõendab tema staatust juriidilise isikuna ning maksejõuetuse, likvideerimise, tegevuse peatamise või muu sellise asjaolu puudumist, mille tõttu ei pruugi olla tegemist jätkuvalt tegutseva ettevõtjaga, kui vastav teave ei ole avalikult kättesaadav.
(3) Toetuse saaja on kohustatud teavitama avalikkust projektiga seotud kommunikatsioonis,
veebilehtedel või sotsiaalmeediakanalites, et projekti on toetanud Eesti riik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistuludest.
(4) Toetuse saaja peab abikõlblike kulude tegemiseks läbi viima hanke käesoleva määruse § 22
kohaselt ja avaldama hanketeate riigihangete registris ühe aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.
(5) Toetuse saaja tagab, et projekti tegevused viiakse ellu taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses esitatud tingimuste kohaselt.
(6) Toetuse saaja peab säilitama projektiga seotud dokumente, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumente, ning võimaldama KIKil enne projekti elluviimist, selle elluviimise ajal ja
kümne aasta jooksul pärast projekti lõppmakse tegemist nendega tutvuda, et hinnata, kas toetust on kasutatud nõuetekohaselt. Dokumentidega tutvumine tuleb võimaldada kümne päeva jooksul
sellekohase nõude saamisest arvates. (7) Toetuse saaja võimaldab KIKil teha projekti elluviimise käigus ümberehitataval laeval
paikvaatluse Eesti Vabariigi territooriumil asuvas sadamas enne hanke väljakuulutamist ning vahe- ja lõpparuande kinnitamist.
(8) Kui toetuse saaja sai toetust käesoleva määruse lisas sätestatud kolmanda hindamiskriteeriumi kohaselt põhjusel, et ümberehitatava laeva lipuriik on Eesti Vabariik, peab ümberehitatud laeva lipuriik olema Eesti Vabariik vähemalt kolm aastat lõppmakse tegemisest arvates.
(9) Kui toetuse saaja muudab lepingut, saadab ta enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks
lepingumuudatuste kavandi.
(10) Toetuse saaja teavitab KIKi projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja käesolevas määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.
§ 22. Hanke läbiviimine
(1) Toetusest hüvitatakse kulud, mis on tehtud riigihangete seadust järgides. Toetuse saaja, kes ei
ole hankija riigihangete seaduse mõistes, järgib kulude tegemisel riigihangete seaduse § 3 kohaseid põhimõtteid.
(2) Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on vähemalt 100 000 eurot käibemaksuta, esitab toetuse saaja enne hanke väljakuulutamist hankedokumentide kavandi KIKile ülevaatamiseks.
(3) Toetuse saaja avaldab hanketeate riigihangete registris.
(4) Toetuse saaja esitab KIKile hanke korraldamist tõendavad dokumendid ja lepingu e-toetuse keskkonnas viivitamata pärast lepingu sõlmimist, kui need pole kättesaadavad riigihangete
registrist.
12
(5) KIK nõustab vajaduse korral toetuse saajat hangete läbiviimisel.
(6) Toetuse saaja lisab riigihangete registris avaldatud hankesse KIKi esindaja vaatleja rolli.
§ 23. Toetuse kasutamise aruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab KIKile taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajal vahearuande. (2) Toetuse saaja esitab KIKile lõpparuande pärast projekti valmimist.
(3) Toetuse saaja esitab KIKile järelaruande viis aastat pärast lõppmakse saamist kõigi aastate
kaupa. (4) Projekti aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu ja neis peab olema kajastatud vähemalt
järgmine teave: 1) projekti aruandlusperiood;
2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine; 3) andmed kasvuhoonegaaside heite vähenemise ja muude tulemusnäitajate saavutamise kohta
KIKi etteantud arvutusvormil koos kütuste kasutust ja läbisõitu tõendava dokumentatsiooniga. (5) Lõpparuandes esitatud andmed projekti tulemusena väheneva kasvuhoonegaaside heite kohta
peavad olema kinnitatud Eesti volitatud klassifikatsiooniühingu poolt. Kinnitus tuleb lisada lõpparuandele.
(6) Kui toetust saadi laeva ümberehitamiseks keskkonnasõbralikuks laevaks, tuleb lõpparuandele lisaks esitada Eesti volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitus, et laev vastab käesolevas määruses
kirjeldatud keskkonnasõbraliku laeva määratlusele.
7. peatükk
Toetuse maksmine ja kasutamine
§ 24. Toetuse maksmine
(1) Toetust makstakse tasutud tegelike kulude eest kuludokumentide alusel pärast vahe- või lõpparuande kinnitamist.
(2) Toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid KIKile e-toetuse keskkonna kaudu
koos järgmiste dokumentide ja tõenditega: 1) hanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui dokumente ei ole varem KIKile esitatud; 2) leping tööde tegemise kohta, välja arvatud juhul, kui leping on kättesaadav riigihangete
registrist või leping on varem KIKile esitatud ja seda ei ole muudetud; 3) lepingu muudatused, kui lepingut on täidetud teisiti, kui esialgu kokku lepiti;
4) arved või muud raamatupidamisdokumendid; 5) tööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 6) kulu tasumist tõendavad dokumendid;
7) raamatupidamises projektiga seotud abikõlblike ja abikõlbmatute kulude eristamist tõendav dokument;
8) garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui seda lepingutes nõutakse.
13
§ 25. Toetuse tagasinõudmine
(1) Kui toetuse saaja ei täida käesolevast määrusest ja taotluse rahuldamise otsusest tulenevaid kohustusi, on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1821 sätestatud korras.
(2) KIK võib taotluse rahuldamise otsust muuta või otsuse kehtetuks tunnistada ja teha otsuse
toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta sõltuvalt põhjusest, kui: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud
kulu abikõlblikkust; 3) toetuse saaja on toetust kasutanud abikõlbmatu kulu hüvitamiseks;
4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 5) ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti ajakava ei ole järgitud;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
7) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 8) toetuse saaja on rikkunud hangete läbiviimise korda ja sellega võis kaasneda mõju lepingu maksumusele;
9) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 10) toetuse saaja suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus.
(3) Kui enne projekti abikõlblikkuse lõppu kehtestatakse toetuse saaja, laeva omaniku, laeva või
laeva lipuriigi suhtes rahvusvahelised sanktsioonid, nõuab KIK kogu toetuse summa tagasi. (4) Kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, tunnistatakse
taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja kogu väljamakstud toetus nõutakse tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt saavutatuga, kui see ei
ole vastuolus riigiabi andmise reeglitega. (5) Kui toetuse saaja ei võimalda KIKil teha § 21 lõike 7 kohast paikvaatlust, tunnistab KIK
taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ja nõuab kogu makstud toetuse tagasi.
(6) Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest e- toetuse keskkonna vahendusel. Vastasel korral antakse toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele. Tähtajaks tagastamata summale kohaldatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse
§ 1821 lõikes 4 sätestatud viivist.
(7) KIKil on õigus toetus tagasi nõuda kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu.
8. peatükk
Vaidemenetlus
§ 26. Vaide esitamine ja menetlemine
KIKi otsuse või toimingu peale võib esitada vaide KIKile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
14
9. peatükk
Määruse kehtetuks tunnistamine
§ 27. Määruse kehtetuks tunnistamine
Taristuministri 23. aprilli 2025. a määrus nr 20 „Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“ (RT I, 24.04.2025, 7) tunnistatakse kehtetuks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt) taristuminister Marten Kokk kantsler
Lisa. Hindamiskriteeriumid
1
20.07.2026
Taristuministri määruse „Toetuse andmise tingimused laevade ümberehitamiseks
keskkonnasõbralikumaks“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel riigi eelarvestrateegia 2026–2029 lisa 5 kohase meetme „Laevade ümberehitus
taastuvenergia kasutuseks“ toetuse andmise tingimused laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks.
Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppe 2025–2027 punkti 352 kohaselt on üks
valitsuskoalitsiooni eesmärkidest teha Eestist meretööstuse ja laevade ümberehituse keskus, käivitades laevade ümberehituse meetme. Toetusmeetme määruse kehtestamine on Vabariigi
Valitsuse tegevusplaani osa.
Euroopa Liidu eesmärk on vähendada 2030. aastaks heitkoguseid vähemalt 55% ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Selle eesmärgi saavutamiseks on vastu võetud Euroopa Liidu kliimapakett „Eesmärk 55“, mis näeb muu hulgas ette keskkonnahoidlikumate kütuste
kasutuselevõtu suurendamise merendussektoris. Sellest tulenevalt kasvab ka laevade ja kaldataristu ümberehitamisega seotud toodete ja teenuste eksporditurg.
Keskkonnasäästlikematele tehnoloogiatele, nagu alternatiivkütustel töötavatele (hübriid)mootoritele ja energiatõhusatele uuenduslikele süsteemidele üleminek võimaldab laevandussektoris vähendada heitkoguseid ja aidata kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide
saavutamisele.
Investeeringud laevade ümberehitamisse on kulukad ning majandus- ja turuanalüüsid näitavad, et riik peaks puhtamatele tehnoloogiatele üleminekut toetama. Eesti meretööstusettevõtetel on
olemas kõik oskused ja kogemused, et pakkuda laevaomanikele maailmatasemel ümberehitusteenust ja aidata kaasa laevade keskkonnasõbralikumaks muutmisele. See loob meie tööstussektorile tööd, suurendab maksutulu ja majanduskasvu ning tugevdab Eesti
positsiooni rahvusvahelises merenduses.
Taristuministri 23. aprilli 2025. a määrusega nr 20 „Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“ (edaspidi määrus nr 20)kehtestati 2025. aastal
käesoleva eelnõuga sarnast eesmärki kandev määrus. Määrus nr 20 kehtestati komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78)
(edaspidi üldise grupierandi määrus), sätestatud tingimuste kohaselt. Üldise grupierandi määruses sätestatud laevade ümberehitamise lubatava riigiabi tingimused on praktikas
osutunud liialt piiravaks ning need ei võimalda toetada teatud laevade ümberehitamist ega teatud liiki ümberehitustegevusi, mille järele laevandussektoris on tegelik ja kasvav vajadus. Seetõttu jäävad paljud keskkonna- ja energiatõhususe seisukohast olulised investeeringud
praegu toetuseta, kuigi need aitaksid märkimisväärselt kaasa sektori rohepöörde eesmärkide saavutamisele ning heitkoguste vähendamisele.
Kliimaministeerium on seetõttu taotlenud Euroopa Komisjonilt riigiabi luba komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80,
2
18.02.2022, lk 1–89) (edaspidi komisjoni teatis) jao 4.3.1 kohaselt, mis võimaldaks toetada
laevade ümberehitamist laiematel tingimustel kui määruse nr 20 järgi seni võimalik oli.
Käesoleva määrusega kehtestatakse laevade ümberehitamise toetamiseks tingimused kooskõlas komisjoni teatises ja riigiabi loa taotluses kirjeldatud tingimustega. Eelnõuga nähakse ette üldised tingimused, toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkuse tingimused ja toetuse
kasutamise kord meetme tegevuste elluviimiseks ning oodatud tulemuste saavutamiseks, samuti kehtestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Toetuse taotlemisele,
andmisele ja tagasinõudmisele kohaldatakse ka haldusmenetluse seadust, konkurentsiseadust ning Euroopa Liidu riigiabi reguleerivaid õigusakte.
Meetme tegevusi rahastatakse riigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest kehtiva riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve alusel.
Kuna võrreldes määruse nr 20 tekstiga on muudatusi palju, sealjuures puudutavad muudatused olulisi tingimusi, nagu toetatavad tegevused ja taotluste hindamise protsess, kehtestatakse
regulatsioon uue määrusena ning määrus nr 20 tunnistatakse kehtetuks.
Eelnõuga ei seata taotlejatele ega toetuse saajatele uusi kohustusi võrreldes määrusega nr 20 ning nende halduskoormus vähesel määral väheneb. Toetuse taotlemine, menetlemine ja aruandlus toimuvad olemasoleva infosüsteemi ehk Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuse
keskkonna kaudu (edaspidi e-toetuse keskkond). Toetuse taotluses esitatavad dokumendid on üldjoontes sama nagu määruses nr 20. Erinevusena ei nõuta eelnõus järelaruande esitamist 13
kuu möödudes projekti lõppemisest, mis vähendab toetuse saajate halduskoormust. Eelnõu ei too kaasa ka täiendavaid kooskõlastus- ega aruandluskohustusi teistele riigiasutustele ega ümberkorraldamise või lisatööjõu vajadust toetuse rakendamise koordineerimisel või meetme
elluviimisel. Toetuse saamisega ei kaasne täiendavaid regulatiivseid nõudeid väljaspool käesolevas määruses sätestatut. Kokkuvõttes on eelnõu mõju sisemisele ja välisele
bürokraatiale neutraalne ning eelnõu rakendamine ei too kaasa halduskoormuse kasvu. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Määruse ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi merendusosakonna
merenduspoliitika valdkonna juht Hana-Maarja Helinurm (e-post hana- [email protected]), Keskkonnainvesteeringute Keskuse jurist Jaanika Vilde (e-post [email protected]) ja meetme koordinaator Tiiu Noormaa (e-post
[email protected]). Riigiabi teatise Euroopa Komisjonile koostasid KIK ja Kliimaministeerium koostöös advokaadibürooga TEGOS. Määruse juriidilise ekspertiisi tegi
Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi (e-post [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga ega ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega, kuid Euroopa Liidu õiguses on liikmesriikidele
kehtestatud riigiabi andmise reeglid, mida tuleb toetuste andmise tingimusi kehtestades järgida.
Toetuse rakendamiseks on kõigepealt vaja saada Euroopa Komisjonilt riigiabi luba (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 lõige 3). Seega taotleb Kliimaministeerium
3
Euroopa Komisjonilt riigiabi luba laevade ümberehitamise toetamiseks keskkonnakaitseks
antava abina komisjoni teatise jao 4.3.1 kohaselt.
Määrus kehtestatakse pärast riigiabi loa saamist ja määruse eelnõu § 3 lõike 2 teksti lisatakse vastava riigiabi loa number.
2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud 9 peatükiks: 1. Üldsätted; 2. Toetuse andmise alused;
3. Taotlusele esitatavad nõuded; 4. Taotlusvooru avamine;
5. Taotluse menetlemine; 6. Toetuse saaja õigused ja kohustused; 7. Toetuse maksmine ja kasutamine;
8. Vaidemenetlus; 9. Määruse kehtetuks tunnistamine.
Määrus koosneb 27 paragrahvist.
Määruse 1. peatükis reguleeritakse üldsätteid.
Paragrahvis 1 sätestatakse toetuse andmise tingimuste määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Riigi eelarvestrateegia 2026–2029 lisa 5 kohaselt on tegemist
meetmega, mida kavandatakse perioodi 2021–2030 ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise vahenditest ning mis on suunatud kliima- ja energiaeesmärkide täitmisele. Lähtudes Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega
kauplemise süsteemi tingimustest, peavad toetuse andmise tulemusena ümberehitatavad laevad eraldama vähem kasvuhoonegaase ja/või olema energiatõhusamad. Heite vähenemist
mõõdetakse süsinikdioksiidi ekvivalendi tonnides aastas (t(CO2e)/a). Paragrahviga 2 sätestatakse, et meetme rakendamist koordineerib Kliimaministeerium. AÕKS
§ 161 lõige 3 ja riigi eelarvestrateegia sätestavad tulu kasutamise eest vastutava ministri pädevuse lubatud heitkoguse ühikute enampakkumise müügituludest laekuvate vahendite
kasutamise korraldamiseks kliimapoliitika eesmärkidel. Ministeerium võib vajaduse korral volitada pädevaid riiklikke sihtasutusi, sõlmides selleks halduslepingu AÕKS § 161 lõike 7 kohaselt. Haldusleping on Keskkonnainvesteeringute Keskusega (edaspidi KIK) juba sõlmitud.
Toetust antakse haldusotsuse alusel.
KIK hindab toetuse taotlusi, teeb taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsused, teeb projektide üle järelevalvet ja väljamakseid. KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud dokumendid e-toetuse keskkonnas kümme aastat pärast toetuse viimast väljamakset. Selle aja
jooksul peab olema tagatud võimalus tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases suuruses.
Paragrahv 3 näeb ette alused riigiabi andmiseks. Riigiabi antakse komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022,
4
lk 1–89) alusel.1 Riigiabi andmise aluseks on komisjoni otsus, millega loetakse abi kooskõlas
olevaks Euroopa Liidu õigusaktidega.
Toetusel peab komisjoni teatise jao 3.1.2 kohaselt olema ergutav mõju, mis tähendab, et
tegevustega (nt siduva lepingu sõlmimine) ei tohi olla alustatud enne abi taotlemist. Eraldi on võimalik anda vähese tähtsusega abi komisjoni 13. detsembri 2023. aasta määruse
(EL) 2023/2831 kohaselt määruse § 7 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks. Samale projektile riigiabi ja vähese tähtsusega abi korraga ei anta.
Lisaks märgitakse ära, et toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale, taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on
tunnistatud ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta, ning taotlejale, kes on töödega alustanud enne taotluse
KIKile esitamist (ergutava mõju puudumine).
Paragrahvis 4 on määratletud eelnõus kasutatavad terminid.
Lõikes 1 esitatud mõisted on defineeritud eelnõu tekstis.
Lõike 2 punktides 1–3 esitatud keskkonnasõbraliku laeva mõisted tulenevad komisjoni teatise jao 2.4 punkti 19 alapunkti 20 alapunkti e alapunktide i–iii tekstist. Lõikes 2 sätestatud nõuded laevale on alternatiivsed ehk piisab ühele neist vastamisest.
Lõike 2 punktis 4 esitatud keskkonnasõbraliku laeva mõiste tuleneb komisjoni 4. juuni 2021.
aasta delegeeritud määruse (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste
leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid keskkonnaeesmärke,2 I lisa, millega
sätestatakse, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitavaks, punktist 6.12.
Lõike 2 punktis 5 esitatud keskkonnasõbraliku laeva mõiste on lepitud kokku Euroopa Komisjoniga riigiabi loa läbirääkimistel.
2011. aastal võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon vastu 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise
konventsiooni (MARPOL) muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused, millega kehtestati tehnilised ja operatiivsed energiatõhususe meetmed, et vähendada rahvusvahelise laevanduse
CO₂ heitkoguseid.3 Energiatõhususe projekteerimisindeks (EEDI) ja laeva energiatõhususe juhtimiskava (SEEMP) jõustusid 1. jaanuaril 2013. Sellest alates peab uute laevade projekteerimisel arvestama projekteeritava laevatüübi jaoks kehtestatud energiatõhususe
sihttasemega. Uueks laevaks loetakse laeva, mille ehitusleping on sõlmitud 1. jaanuaril 2013
1 Komisjoni teatis „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80,
18.02.2022, lk 1–89). C_2022080ET.01000101.xml. 2 Komisjoni 4. juuni 2021. aasta delegeeritud määrus (EL) 2021/2139, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse kindlaks,
millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste leevendamisele või nendega kohanemisele
oluliselt kaasa aitavaks, ja mille alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid
keskkonnaeesmärke. EUR-Lex - 02021R2139-20260101 - ET - EUR-Lex. 3 Resolution MEPC.203(62). MEPC 203 62.
5
või hiljem, ning laeva, mis on üle antud 1. juulil 2015 või hiljem. Seega ei kohaldu EEDI kõigile
laevatüüpidele ega laevadele, eelkõige vanematele laevadele. Samas vajavad just paljud vanemad laevad ümberehitamist, et vastata üha karmistuvatele keskkonna- ja kliimanõuetele,
aga ka diisel-elektrimootoriga või hübriidmootoriga laevad, millele EEDI ei kohaldu.
2021. aastal võttis Rahvusvaheline Mereorganisatsioon vastu 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise
konventsiooni (MARPOL) muutmise 1997. aasta protokolli lisa muudatused4, millega muudeti energiatõhususe nõudeid ning lisati olemasoleva laeva energiatõhususe indeksiga (EEXI)
seonduvad nõuded. Kuna kehtiv üldise grupierandi regulatsioon ei hõlma EEXI kasutamise võimalust, ei olnud
võimalik seda ka määrusesse nr 20 lisada. Seega on olemasolevate ja vanemate laevade ümberehitamise toetamise võimalused olnud piiratud ja eksisteerib oluline lünk sektori jaoks
vajaliku toetuse pakkumisel. Euroopa Komisjon on 2025. aastal välja töötanud üldise grupierandi määruse muudatused, mis võimaldaksid arvestada laevade ümberehitamise toetamisel ka EEXIga, ent muudatused ei ole käesoleva eelnõu koostamise ajaks veel jõustunud.
Olulise erinevusena laieneb seega käesoleva eelnõuga keskkonnasõbraliku veesõiduki
määratlus ja see hõlmab kehtiva määrusega võrreldes edaspidi ka mitut uut ümberehitamise kategooriat:
⎯ laev, mille ümberehitamise tulemusena väheneb kütusekulu 15% võrra, väljendatuna kütuse grammides kandevõimetonn-meremiili kohta kaubalaevade puhul ja brutotonnaaž-meremiili kohta reisilaevade puhul, nagu näitavad arvutuslik
hüdrodünaamika (CFD), paagikatsed või samalaadsed tehnilised arvutused;
⎯ kaubaveoks ette nähtud mere- ja rannikulaev, mida kasutatakse üksnes ranniku- ja lähimereveoteenuste osutamiseks, mille eesmärk on võimaldada praegu maismaad mööda veetava kauba ümbersuunamist merele, ning mille otsene (väljalasketoru) CO2-
heide on energiatõhususe indeksi (EEDI) alusel arvutatuna 50% väiksem kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1242, millega kehtestatakse uute raskeveokite CO2-heite normid ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusi (EÜ) nr 595/2009 ja (EL) 2018/956 ning nõukogu direktiivi 96/53/EÜ (ELT L 198, 25.07.2019, lk 202), artikli 11 kohaselt raskeveokite (veokite allrühm 5-LH) jaoks
kindlaks määratud keskmine CO2-võrdlusheite väärtus;
⎯ laev, mille puhul ümberehitamine võimaldab enne 2015. aastat valminud laeval saavutada Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni energiatõhususe indeksi (EEXI)
väärtuse, mis on vähemalt 10% väiksem 1. jaanuaril 2023 kehtinud EEXI nõuetest, ning kui laev suudab kasutada otsese (väljalasketoru) CO2-heiteta kütuseid või taastuvatest
allikatest pärit kütuseid ning sel on kaldatoitega ühendamise võimekus ja vastav tehnoloogia.
Määruse 2. peatükis sätestatakse toetuse andmise alused, sealhulgas määratakse kindlaks
nõuded taotlejale ja ümberehitatavale laevale, toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse eelarve, summa ja osakaal.
Paragrahvi 5 lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saajaks saab olla taotleja, kes on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis registreeritud juriidiline isik.
4 Resolution MEPC.328(76). MEPC 76-15-Add.1 - Report Of The Marine...eventy-Sixth Session (Secretariat).pdf.
6
Lõikega 2 sätestatakse üldised nõuded taotlejale seoses sanktsioonide, varasema
maksekäitumise, majandustegevuse, toetuste kasutamise ja muude taoliste asjaoludega.
Oluline on, et toetuse maksmise kaudu ei toetaks Eesti riik Venemaa Föderatsiooni agressiooni Ukrainas ega agressiooni toetavat Valgevene Vabariiki. ELi tasandil on kehtestatud 20 sanktsioonipaketti erinevate isikuvastaste ja majandussanktsioonidega, mis puudutavad ka
laevandust. Sanktsioone on kehtestatud sadade laevade ja ka mitme laevandusega seotud ettevõtja vastu. Kehtivaid sanktsioone kontrollib KIK avalikest andmebaasidest.
Kõik taotlejad kinnitavad määruse § 11 lõike 3 punktis 21 nõutu kohaselt e-toetuse keskkonnas, et taotlejale esitatavad nõuded on täidetud. Eesti Vabariigis registreeritud taotleja puhul
kontrollib KIK struktuuritoetuste registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud, ja e-toetuse keskkonnast tehakse taotleja kontrollimiseks automaatne päring
karistusregistrisse. Paragrahviga 6 kehtestatakse nõuded ümberehitatavale laevale. Ümberehitatav laev peab
olema tsiviilotstarbeline mere- või rannikulaev, mis on mõeldud reisijate- või kaubaveoks, sadamatoiminguteks või kasutatav abitegevusteks, näiteks puksiirlaevad, sildumislaevad,
päästelaevad, jäämurdjad. Toetust ei anta kala- ega sõjalaevade ümberehituseks. Definitsioon tuleneb komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2021/2139 I lisa punktist 6.12, mille
kohaselt on kliimamuutuste leevendamisele oluliselt kaasa aitav selliste laevade moderniseerimine ja uuendamine, mis on konstrueeritud ja varustatud nii, et need sobivad
kauba- või sõitjateveoks merel või rannavetes, või mis on sadamatoiminguteks ja abitegevusteks vajalikud laevad, nagu puksiirlaevad, tõstelaevad, lootsilaevad, päästelaevad ja jäämurdjad.
Laeva kogumahutavus peab olema vähemalt 100. Kogumahutavus (GT, ingl gross tonnage) on
laeva kogumahutavuse mõõtühik, mis arvutatakse laeva kogu suletud ruumala põhjal kooskõlas rahvusvaheliste standarditega. Määruses nr 20 oli ümberehitatava laeva kogumahutavuse alampiiriks 300, mistõttu ei saanud toetusmeedet kasutada väiksemate sadamatoiminguteks
kasutatavate laevade puhul. Seepärast seatakse eelnõuga kogumahutavuseks 100.
Laeva lipuriigile määruse eelnõuga erinõudeid ei seata, kuid laeva ega laeva lipuriigi suhtes ei tohi olla kehtivat rahvusvahelist sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS)5 tähenduses ning laeva lipuriik ei tohi olla taotluse esitamise ajal kehtivas „26. jaanuari
1982. aasta Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi laevakontrolli kohta“ mustas nimekirjas.6
Paragrahviga 7 sätestatakse, millistele tegevustele toetust antakse. Lõike 1 kohaselt on
toetatavad tegevused projekti põhitegevused ja projekti kõrvaltegevused, mis on vajalikud määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks.
5 RT I, 07.06.2024, 22.
Sanktsioneeritud laevade nimekiri määratakse nõukogu 24. juuni 2024. aasta otsusega (ÜVJP) 2024/1744, millega
muudetakse otsust 2014/512/ÜVJP, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis
destabiliseerib olukorda Ukrainas. https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:L_202401744. Lisaks Ühinenud Rahvaste Organisatsioon sanktsioonid:
https://main.un.org/securitycouncil/sites/default/files/1718_designated_vessels_list_final.pdf. 6 https://parismou.org/Statistics%26Current-Lists/white-grey-and-black-list.
7
Projekti põhitegevus on määruse § 4 lõike 1 punkti 4 kohaselt laeva ümberehitamine, mille
tulemusel muudetakse laev § 7 lõikes 2 kirjeldatud veesõidukiks, ning projekti kõrvaltegevus on määruse § 4 lõike 1 punkti 5 kohaselt laeva ümberehitamine, mis ei ole projekti põhitegevus,
aga aitab saavutada määruse § 1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud toetuse andmise eesmärki ja tulemust . Lõike 2 kohaselt toetatakse projekti raames projekti põhitegevust, mille tulemuseks on laeva
ümberehitamine keskkonnasõbralikuks laevaks; laeva ümberehitamine, võimaldamaks laeval kasutada fossiilkütuste kõrval või asemel biokütuseid ja sünteetilisi kütuseid, sealhulgas muust
kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud vedelaid ja gaasilisi transpordikütuseid, või suurendada selliste kütuste osakaalu (tingimusel, et laeva ümberehitamisel veeldatud maagaasi (LNG) või surumaagaasi (CNG) kasutamiseks moodustab bio-LNG või bio-CNG
osakaal vähemalt kümme protsenti kogu kütusekulust) ning laeva ümberehitamine, et võimaldada laeval liikuda tuule jõul.
Projekti põhitegevuste loetelu vastab komisjoni teatise jao 4.3.2.1 punkti 163 alapunktidele a–c. Erisusena on kooskõlas Euroopa Komisjoni nõude ja riigiabi praktikaga
lisatud lõike 2 punkti 2 tingimus, mille kohaselt laeva ümberehitamisel veeldatud maagaasi või surumaagaasi kasutamiseks peab bio-LNG või bio-CNG osakaal moodustama vähemalt kümme
protsenti kogu kütusekulust. Komisjoni teatise jao 4.3.1.5 punkti 184 kohaselt võidakse abi veetranspordis kasutatavate
surumaagaasil ja veeldatud maagaasil töötavate sõidukite ja mobiilsete teenindusseadmete soetamiseks või liisimiseks siiski pidada abiks, mis ei tekita pikaajalise seotuse efekti ega tõrju
kõrvale investeeringuid keskkonnasõbralikumatesse tehnoloogilistesse lahendustesse, kui liikmesriik tõendab, et keskkonnasõbralikumad alternatiivid ei ole turul hõlpsasti kättesaadavad ja eeldatavasti ei muutu need lühiajalises perspektiivis kättesaadavaks. Sama põhimõtet
rakendab komisjon ka veesõidukite moderniseerimisele.
Kuna LNG ja CNG ei ole nullheitega kütused, on kõnealuse lisatingimuse abil võimalik tagada, et laeva ümberehitamine LNGd või CNGd kasutava süsteemi peale ei tekita pikaajalist sõltuvust fossiilkütustel põhinevatest tehnoloogiatest, vaid taotleja peab suunduma siiski puhtamate
kütuste poole.
Lõike 3 kohaselt rahastatakse projekti põhitegevust ja kõiki sama projekti raames elluviidavaid kõrvaltegevusi riigiabi skeemi alusel.
Lõikes 4 sätestatakse, et laeva ümberehitamiseks vajalikeks kõrvaltegevusteks antakse abi vähese tähtsusega abina (edaspidi ka VTA). VTA andmise eesmärk on toetada
üksikinvesteeringuid (nt sõukruvide vahetus, kergemate mööbliesemete või inventari soetamine ja paigaldamine) või mitut investeeringut koos, mille tulemusena väheneb laeva kasvuhoonegaaside heide, kuid mille toetamine ei vastaks määrusega seatud tingimustele, sest
laev ei vastaks ümberehitamise tulemusena § 7 lõikes 2 sätestatud tingimustele. Seega annab VTA toetatavate tegevuste seisukohast paindlikkust, kuigi VTAna antava toetuse maksimaalne
summa on tunduvalt piiratum. VTA alusel toetatava tegevusega kasvuhoonegaaside heite vähendamise toob taotleja välja taotluse lisana, lähtudes KIKi kodulehel avaldatavast kasvuhoonegaaside vähenemise arvutamise juhendist.
Lõike 5 kohaselt peavad tegevused olema suunatud kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, st
panustama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu
direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32), artikli 10 lõike 3 punktis f kirjeldatud
8
tegevusse, milleks on merendussektori süsinikuheite vähendamine, sealhulgas laevade,
sadamate, uuenduslike tehnoloogiate ja taristu energiatõhususe parandamise, säästvate alternatiivkütuste, nagu taastuvallikatest toodetud vesinik ja ammoniaak, kasutamise, samuti
heitevabade jõuseadmete paigaldamise kaudu. Paragrahviga 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood
on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Abikõlblikkuse perioodi lõpuks peab olema toetatav tegevus ellu viidud ja toetuse saaja peab olema abikõlblike kulude eest
töövõtjatele ja tarnijatele tasunud. Mitteabikõlblike kulude eest võib tasuda ka pärast abikõlblikkuse perioodi lõppu. Abikõlblikkuse perioodi määrab KIK.
Lõike 2 kohaselt tuleb projektiga alustada hiljemalt ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest. Säte on vajalik, et vältida liigset viivitamist projekti elluviimisega. Üldise hinnatõusu
tõttu kaasneb pikkade viivitustega sageli märkimisväärne kulude kasv. See võib põhjustada projekti katkestamist või tühistamist, kuid kui projekti algus on nihutatud meetme abikõlblikkuse perioodi lõppu, ei pruugi olla võimalik enam vabanenud vahendeid meetme
eesmärgi täitmiseks kasutada.
Lõikes 3 sätestatud abikõlblikkuse perioodi lõpp tuleneb Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määrusest nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“.7
Lõikega 4 sätestatakse tingimused, millega loetakse projekt lõppenuks. Toetuse kasutamise
aruannete esitamine ja toetuse saaja kohustused on esitatud määruse eelnõu §-s 17, mille lõike 7 kohaselt teeb KIK enne hanke väljakuulutamist ning enne kui ta vahe- ja lõpparuanded kinnitab, ümberehitatava laeva paikvaatluse.
Paragrahviga 9 sätestatakse projekti abikõlblikud kulud.
Lõikega 1 sätestatakse, et toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud määruse § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja § 1
lõikes 3 nimetatud tulemuse saavutamiseks ning mis on tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil ja kooskõlas määruse tingimustega. Säte on vajalik, et tagada antava toetuse eesmärgipärane
kasutus ja ettenähtud ajaraamistikus püsimine. Lõikes 2 sätestatakse abikõlblike kuludena investeeringukulud laeva ümberehitamiseks
määruse § 7 lõikes 2 sätestatud tulemuse saavutamiseks, ning vähese tähtsusega abi andmisel investeeringukulud, mille eesmärk on vähendada laeva kasvuhoonegaaside heidet.
Tegevuskulusid ei rahastata, kuna sellega ei kaasneks KHG heite vähenemine, mis on konkreetsete vahendite kasutamise eelduseks.
Lõikega 3 sätestatakse lisatingimused selliste laevade ümberehitamisele, mis on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese
süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 234, 22.09.2023, lk 48–100) (edaspidi määrus 2023/1805), artikli 2 lõikega 1. Määrusega 2023/1805 kehtestatakse liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse
sadamasse saabuva, seal viibiva või sealt väljuva laeva pardal kasutatava energia
7 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise,
aruandluse ja teavitamise üldtingimused–Riigi Teataja.
9
kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäär ning kohustus kasutada liikmesriigi jurisdiktsiooni
alla kuuluvas sadamas kaldaelektri toidet või heitevaba tehnoloogiat. Määrus 2023/1805 kohaldub kõikide laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5000 ja mille otstarve on reisijate
või kauba vedu ärieesmärkidel. Määruse 2023/1805 artikli 4 lõikes 1 on sätestatud, et aruandeperioodil laeva pardal kasutatava energia aasta keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus ei tohi ületada sama määruse lõikes 2 sätestatud piirmäära. Lõikes 2 on esitatud
piirmäärad, mille arvutamiseks vähendatakse kontrollväärtust 91,16 grammi CO2 ekvivalenti MJ kohta ning mis kohalduvad astmeliselt, suurenedes järk-järgult aastate arvestuses.
Tingimus tuleneb komisjoni teatise jao 3.1.2 punktist 32, milles selgitatakse, et komisjon leiab, et abil, mida antakse üksnes liidu standarditega kohandumise kulude katmiseks, ei ole
põhimõtteliselt ergutavat mõju. Üldreegli kohaselt võib ergutav mõju olla ainult abil, mida antakse selleks, et rakendada liidu standarditest rangemaid standardeid. Kui aga asjakohane
liidu standard on juba vastu võetud, kuid ei ole veel jõustunud, võib abil olla ergutav mõju juhul, kui see ergutab investeeringut tegema ja lõpule viima vähemalt 18 kuud enne standardi jõustumist.
Seetõttu on määruses sätestatud, et määruse 2023/1805 kohaldamisalasse kuuluvate laevade
ümberehitamiseks võib abi anda tingimusel, et abi võimaldab investeeringu teha ja lõpule viia vähemalt 18 kuud enne liidu õigusest tulenevate nõuete jõustumist, või toetatavad tehnoloogiad võimaldavad saavutada kõrgema keskkonnakaitse taseme kui liidu õiguses sätestatud tase ning
abikõlblikud on üksnes need lisakulud, mis tekivad keskkonnakaitse taseme parandamisest üle liidu õiguses nõutud taseme. Taotluses tuleb määruse § 11 lõike 3 punkti 10 kohaselt ka vastavat
asjaolu tõendada. Lõikes 4 sätestatakse, et kulu peab olema tekkinud tööde käigus, mille on EMPs teinud EMPs
registreeritud ettevõtja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus laeva keskkonnasõbralikuks või heiteta laevaks ümberehitamise projektides või VTAna toetatavate üksiktegevuste puhul
varasem sarnaste tööde tegemise kogemus. Tööde tegijal peab olema ISO 14 001 keskkonnajuhtimissüsteemi sertifikaat või sellega samaväärne sertifikaat. Tingimused on seatud, et tagada toetuse andmisel tulemuse saavutamine ja seeläbi positiivne mõju
keskkonnaeesmärkidele.
Lõikes 5 loetletakse abikõlbmatud kulud. Piirangud täidavad eesmärki saavutada rahastusega maksimaalne positiivne keskkonnamõju.
Paragrahv 10 määratleb toetuse summa tingimused.
Lõikes 1 selgitatakse, et maksimaalne toetuse summa on viis miljonit eurot projekti põhitegevuste toetamisel ja 300 000 eurot VTAna. Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab taristuminister käskkirjaga. Ühele projektile antava toetuse maksimaalne suurus on 5 miljonit
eurot. Toetuse maksimumsumma 5 miljonit eurot projekti kohta on kehtestatud selleks, et tagada olemasoleva eelarve tõhus jaotamine ning võimaldada toetust mitmele taotlejale. Selline
ülempiir on mõeldud selleks, et eelarve toimiks siduva piiranguna konkurentsipõhises valikumenetluses kooskõlas komisjoni teatise punkti 49 alapunktiga c. See tähendab, et eelduslikult ei saa kõik taotlejad toetust ning taotlejate arv on piisav tõhusa konkurentsi
tagamiseks. Eelarve on määratud tasemele, mis jääb alla meetme raames prognoositud kogunõudluse, tagades seeläbi, et valikuprotsess toimib kavandatud konkurentsipõhiselt.
10
Lõikes 2 täpsustatakse, et ühele ettevõtjale antava VTA kogusumma ei tohi mis tahes kolme
aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.
Lõiked 3 ja 4 täpsustavad toetuste kasutamist ja kombineerimist ning omafinantseeringu nõuet. Lõige 3 vastab komisjoni teatise punktidele 56 ja 57, keelates abi kumuleerimise mis tahes muu avaliku sektori rahastusega, sealhulgas Euroopa Liidu vahendite ja muu välisabi toetusega.
Selline lähenemine välistab ülekompenseerimise riski, kuna sama projekti kulude katmiseks ei ole lubatud kasutada samal ajal ühtegi teist avaliku sektori rahastamisallikat. Taotlejad peavad
taotluse esitamise etapis kinnitama, et projekti kulude katmiseks ei ole taotletud ega saadud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu ega välisabi allikatest (§ 11 lõike 3 punkt 20). Lõike 4 kohaselt peab taotlejal olema omafinantseering projekti elluviimiseks. Kuigi eelnõus
ei ole sätestatud minimaalset omafinantseeringu protsendimäära, on toetusmeede üles ehitatud selliselt, et abi katab üksnes osa abikõlblikest kuludest – põhitegevuse maksimaalne
toetussumma on 5 miljonit eurot. Toetuse saaja peab esitama täieliku projektieelarve, milles eristatakse selgelt omafinantseering ja toetus (§ 11 lõike 3 punkt 17), ning esitama kirjaliku kinnituse omafinantseeringu olemasolu kohta (§ 11 lõike 3 punkt 18). Omafinantseering peab
seejuures koosnema tegelikest eravahenditest.
Määruse 3. peatükis sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Paragrahviga 11 sätestatakse, et toetuse saajal tuleb e-toetuse keskkonnas täita taotlusvorm.
E-toetuse keskkond on struktuuritoetuse register, mis on avaliku teabe seadusega kooskõlas asutatud andmekogu. Registri põhimäärus ja kasutamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse
määrusega. Taotlusvormil tuleb täita eesti keeles korrektselt kõik lahtrid, mis hõlmavad infot taotleja,
projekti tegevuste, ajakava, eelarve ja väljundnäitajate kohta. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK
taotluse rahuldamata. Kui andmed on puudulikud, saadetakse taotlejale e-toetuse keskkonnas päring koos suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi täitnud korrektselt, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on
kooskõlas määruse ning Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Taotluse peab olema allkirjastanud esindusõigusega isik, kellel on Eesti isikukood, sest välismaalastel ei ole praegu
võimalik e-toetuse keskkonnas taotlusi esitada, kuid arendustööd käivad. Lõikes 3 sätestatakse, milliseid kinnitusi, andmeid või dokumente peab taotleja taotlusele
lisama. Sätte kohaselt tuleb esitada põhiandmeid, nagu taotleja nimi, registrikood, ettevõtte suurus, aga ka spetsiifilisemaid andmeid ja dokumente, nagu tõend selle kohta, et taotleja on
ümberehitatava laeva omanik või tal on õiguslik alus ümberehitatavat laeva vallata; andmed ümberehitatava laeva kohta, sealhulgas liputunnistus või merelaevatunnistus; projekti ja projekti tulemuse ning mõju kirjeldus; turu-uuringud või hinnapakkumused, projekti
kogueelarve kululiikide kaupa, eristades abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud; vajaduse korral volikiri, kui taotleja esindaja tegutseb volituse alusel; kinnitus, et projekti kuludeks ei ole
taotletud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest; kinnitus, et taotlejale esitatavad nõuded on täidetud jm.
Taotlejal tuleb taotluse lisana esitada ka tehniline ja keskkonnasäästlikkuse aruanne, mis sisaldab volitatud klassifikatsiooniühingu (Lloyd’s Register, Bureau Vertitas, DNV AS,
11
American Bureu of Shipping, Registro Italiano Navale, Polish Register of Shipping) kinnitust8,
et projekti alusel on võimalik laeva ümber ehitada selliselt, et see vastaks määruses sätestatud projekti põhitegevuse tulemusele. Tehnilise ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruanne peab
võimaldama tuvastada, et planeeritud investeering on teostatav. VTA taotlemisel peab tehnilise ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruanne sisaldama volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitust, et projekti alusel on võimalik saavutada taotluses väljatoodud kasvuhoonegaaside
tulemusnäitajad. Tehnilise ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse aruanne on olnud nõutav näiteks ka Itaalia merelaevade moderniseerimiseks või omandamiseks mõeldud riigiabi kava kohaselt. 9
Lisaks peab esitama tõendi selle kohta, et määruse 2023/1805 kohaldamisalasse jääva laeva ümberehitamisel on täidetud määruse § 9 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimus.
Taotleja, kes ei ole registreeritud Eestis, peab esitama tõendi, mis kinnitab, et taotleja majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis -
ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust, taotlejal ega tema seaduslikul esindajal ei ole kehtivat kriminaalkaristust. Taotleja peab kinnitama, et ei ole sama kulu hüvitamiseks saanud toetust muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest.
Tõendid ja andmed omafinantseeringu olemasolu kohta on näiteks digiallkirjastatud eelkokkulepped, eellepingud, tõendid pangast jms. Taotleja peab veenvalt näitama, et tal on
taotluse rahuldamise korral võimekus omafinantseering tagada. Dokumentide loetelu on koostatud selliselt, et oleks võimalik hinnata taotleja ja taotluse
vastavust eelnõus seatud nõuetele.
Määruse 4. peatükis sätestatakse taotlusvooru avamise ja eelarvega seonduvad tingimused. Paragrahvi 12 kohaselt korraldab KIK avatud taotlusvooru, mille eelarve ja avamise tähtaeg
omakorda kinnitatakse taristuministri käskkirjaga. Samuti sätestatakse maksimaalne tähtaeg, mille jooksul KIK peab vooru avama. Taotlusvooru rahalise mahu jäägist ja eelarve
ammendumisest teatatakse KIKi veebilehel. Avatud taotlusvoor on määruse § 4 lõike 1 punkti 1 kohaselt konkurentsipõhine
pakkumismenetlus projekti elluviijate valimiseks. Komisjoni teatise jao 3.2.1.3 kohaselt annab konkurentsipõhine pakkumismenetlus usaldusväärse hinnangu võimalikele abisaajatele
vajaliku minimaalse abi kohta. Seetõttu leiab komisjon, et abi proportsionaalsus on tagatud, kui pakkumismenetlus on konkurentsipõhine, nimelt see on avatud, selge, läbipaistev ja mittediskrimineeriv, põhineb objektiivsetel kriteeriumidel, mis on varem kindlaks määratud
olenevalt meetme eesmärgist ja minimeerides strateegilise pakkumise riski; kriteeriumid avaldatakse piisavalt aegsasti enne taotluste esitamise tähtaega, et võimaldada tõhusat
konkurentsi; pakkumismenetlusega seotud eelarve või maht on siduv piirang, mis tähendab, et eeldatavalt ei saa mitte kõik pakkujad abi, pakkujate eeldatav arv on tõhusa konkurentsi tagamiseks piisav ning kui kava rakendamise ajal läbiviidavates pakkumismenetlustes on liiga
vähe pakkujaid, parandatakse pakkumismenetluste korraldust, et tagada tõhus konkurents järgnevates pakkumismenetlustes, või kui see ei ole võimalik, siis niipea, kui see on asjakohane;
8 Volitatud klassifikatsiooniühingutega on Transpordiamet sõlminud kokkulepped vastavalt majandus - ja
kommunikatsiooniministeeriumi 26. augusti 2011. a määrusele „Volitatud klassifikatsiooniühingutele esitatavad
nõuded ja volitatud klassifikatsiooniühingute üle järelevalve teostamise kord “. 9 Vt ka Itaalia merelaevade soetamise või ümberehitamise riigiabi kava (State Aid SA. 101308 (2022/N) – Italy
State aid scheme for the acquisition or retrofitting of maritime vessels).
https://ec.europa.eu/competition/state_aid/cases1/202324/SA_101308_80319F88-0000-C4FD-8196-
82CD25385AD5_62_1.pdf.
12
välditakse pakkumismenetluse tulemuste tagantjärele kohandamist (nt hilisemad
läbirääkimised pakkumise tulemuste üle või normeerimine), sest need võivad vähendada menetluse tulemuse tõhusust.
Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluse menetlemise kord.
Paragrahviga 13 sätestatakse taotluse menetlemisega seotud üldtegevused. KIK kontrollib taotleja ja taotluse vastavust nõuetele ning võib vajaduse korral nõuda taotlejalt selgitusi ja
lisainformatsiooni, andes puuduse kõrvaldamiseks taotlejale kuni 14 kalendripäeva pikkuse tähtaja. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 90 päeva. KIKil on õigus kaasata eksperte ja teha paikvaatlust.
Lõike 3 kohaselt on KIKil õigus nõuda lisateavet ja selgitusi või nõuda taotluse muutmist, kui
taotlus ei ole piisavalt selge. See aitab vältida olukordi, kus muidu sisuliselt nõuetele vastavad taotlused jäetakse rahuldamata üksnes ebaselguse või puhtalt vormiliste puuduste tõttu. Selline taotluse täpsustamise ja muutmise mehhanism rakendub üksnes taotluse menetlemise etapis –
st enne hindamist, järjestamist ja rahuldamisotsuse tegemist – ning seetõttu ei käsitata seda tagantjärele (mittelubatava) kohandusena komisjoni teatise punkti 49 alapunkti d tähenduses.
Paragrahviga 14 sätestatakse taotluse nõuetele vastavuse hindamise põhitingimused. KIK tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui määruses sätestatud tingimused on
täidetud, ning ei tunnista taotlust nõuetele vastavaks, kui see ei vasta määruses sätestatud nõuetele.
Paragrahviga 15 kirjeldatakse hindamiskomisjoni moodustamist ja selle tegevust. Hindamiskomisjoni moodustab ning komisjoni tööd koordineerib KIK. KIK võib kaasata
hindamiskomisjoni koosseisu eksperte. Nõuded hindamiskomisjoni moodustamise kohta on vajalikud selleks, et taotlusi hindaksid valdkonna eksperdid ning samas oleks tagatud ja
fikseeritud taotlejate erapooletus ja konfidentsiaalsus. Hindajad kohustuvad mitte avaldama hindamise käigus teatavaks saanud informatsiooni, sealhulgas ärisaladust. Hindajate nimesid KIK ei avalda, et välistada hindajate mõjutamine taotlejate poolt.
Paragrahvi 16 kohaselt hinnatakse nõuetele vastavaid taotlusi määruse lisas esitatud
hindamiskriteeriumite alusel (täpsemalt määruse lisa kirjelduse juures). Hindamiskomisjon annab punkte kooskõlas määruse lisas kirjeldatud metoodikaga ja koguhinne moodustub hindamiskriteeriumide alusel antud punktide summeerimisel. Saadud punktisumma põhjal
moodustatakse taotluste pingerida, mille alusel tehakse taotluste rahuldamise ja mitterahuldamise otsused.
Paragrahviga 17 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused. Lõike 1 kohaselt teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Lõikes 2 on kirjeldatud taotluste paremusjärjestuse tingimused.
Kuna tegemist on konkureeriva pakkumismenetlusega, järjestatakse taotlused hindamiskomisjoni punktisummade alusel ning taotlused rahuldatakse, alustades suurima
punktisumma teeninud taotlusest kuni eelarve ammendumiseni, sealjuures taotluste osaline rahuldamine ei ole lubatud.
Taotluse rahuldamise otsuse kohustuslikud elemendid on sätestatud eelnõus. KIK toimetab otsuse toetuse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist E-toetuse
keskkonna vahendusel, samuti tagab andmete edastamise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse.
13
Paragrahv 18 käsitleb taotluse rahuldamata jätmist. Lõike 1 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või laev ei vasta nõuetele, taotleja on esitanud
valeandmeid, taotleja mõjutab õigusvastaselt taotluse menetlemist või ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida, taotlusvooru eelarve on ammendunud. Lõike 2 kohaselt teeb KIK seda ka siis, kui taotleja ei kõrvalda KIKi tuvastatud puudust määratud tähtaja jooksul.
Lõikes 3 on sätestatud kõnealuse otsuse kohustuslikud elemendid ning lõikes 4 otsuse kättetoimetamine E-toetuse keskkonnas.
Paragrahv 19 sätestab taotluse kõrvaltingimustega rahuldamise võimaluse, mille kohaselt KIK võib teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega kooskõlas haldusmenetluse seaduse
(HMS) §-ga 53, kui on tõenäoline, et taotleja täidab lõpliku otsuse tegemise eelduseks oleva kõrvaltingimuse tingimuses määratud tähtajaks ning sellise tingimuse seadmine on mõistlik.
Kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega, ei maksta toetust välja enne, kui ka kõrvaltingimus on täidetud. HMS § 53 lõike 1 punktide 1–3 järgi on haldusakti kõrvaltingimus haldusakti kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus aset leida võivast sündmusest
lähtudes, haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus, lisatingimus haldusakti põhiregulatsioonist tuleneva õiguse tekkimiseks vms.
Paragrahviga 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord.
Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta KIKi algatusel või taotleja
avalduse alusel. Lõikes 2 on täpsustatud, millistel juhtudel võib taotluse rahuldamise otsust muuta: kui
muudatus puudutab projekti kõrvaltegevust või selle ulatust või kõrvaltegevuse lisamist või eemaldamist, tingimusel et määruse § 7 lõikes 2 kirjeldatud projekti põhitegevus ei muutu
projekti tulemusnäitajat või projektispetsiifilist näitajat või selle sihttaset, tingimusel et muudatus ei kujuta endast taotluses esitatud kasvuhoonegaaside heite vähendamise näitaja sihttaseme vähendamist; abikõlblike kulude või toetuse summat, kui toetuse summat
vähendatakse võrreldes algses otsuses kinnitatud summaga; projekti abikõlblikkuse perioodi jms. Oluline on, et muuta ei saa tingimusi, mis olid aluseks taotluse vastavaks tunnistamisele
või hindamisele ja mille põhjal kujunes ka paremusjärjestus. Lõike 3 kohaselt ei muudeta taotluse rahuldamise otsust toetuse summa suurendamiseks. Sätte
eesmärk on tagada meetme eelarve prognoositavus ja toetuse saajate võrdne kohtlemine ning rõhutada, et toetuse suurus määratakse kindlaks taotluse menetlemisel tehtava otsusega.
Toetuse saaja vastutab taotluses esitatud eelarve realistlikkuse eest ning pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ei ole võimalik toetuse summat suurendada ka juhul, kui projekti elluviimise käigus ilmneb täiendav rahavajadus või kulude suurenemine.
Lõike 4 kohaselt on KIKil õigus keelduda otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab
kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste abikõlblikkuse projekti perioodil või on vastuolus riigiabi reeglitega, sealhulgas komisjoni teatises kirjeldatud konkurentsipõhise taotlemise nõuetega. Lõike 4 järgi tuleb otsus teha 30 päeva jooksul.
Lõike 5 kohaselt otsustab KIK muutmise 30 päeva jooksul.
14
Lõikes 6 sätestatakse alused, mille ilmnemisel on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsus
kehtetuks tunnistada. Seda võib teha näiteks juhul, kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt, rikub toetuse andmise tingimusi, ei täida projekti ajakava.
Lõike 7 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus täielikult kehtetuks, kui toetuse saajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel või tema asukohariigi samaväärse õigusnormi
alusel ja toetus on määratud 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise võimaldamise avastamist või toetus tuleb välja maksta viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise
võimaldamise avastamisest arvates. Lõikega tagatakse liikmesriigi kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ, millega sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja meetmete
miinimumnõuded (ELTL 22 L 168, 30.06.2009, lk 24–32), artikli 7 lõike 1 punktidest a ja c. Punkti a kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku töötamise avastamisest
ja punkti c kohaselt tuleb 12 kuu jooksul enne ebaseadusliku töötamise avastamist toetuse saajale määratud toetuse otsus tühistada. Nimetatud sätteid saab rakendada alates karistuse jõustumisest isikule, kes on Eestis ebaseaduslikult viibiva inimese tööle võtnud või selle
võimaldamise eest karistatud. Seega, kui ilmneb, et toetuse saaja või partner on karistatud karistusseadustiku § 2601 alusel, tuleb taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja toetus
tagasi nõuda.
Lõike 8 kohaselt tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ka siis, kui toetuse saaja ei esita määruse § 21 lõikes 2 nimetatud dokumenti hiljemalt ühe kuu jooksul taotluse rahuldamise
otsuse saamisest. Viidatud dokument on taotleja asukohariigi äri- või muu kohase registri asjakohane apostillitud ja eesti keelde tõlgitud dokument, mis tõendab tema staatust juriidilise isikuna ning maksejõuetuse, likvideerimise, tegevuse peatamise või muu sellise asjaolu
puudumist, mille tõttu ei pruugi olla tegemist jätkuvalt tegutseva ettevõtjaga. Kui vastav teave on KIKi menetlejale avalikest usaldusväärsetest andmebaasidest kättesaadav, siis teostab kontrolli KIK ja dokumenti esitada ei ole tarvis.
Määruse 6. peatükis sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Paragrahviga 21 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.
Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus saada informatsiooni ja nõu määruses sätestatud nõuete
ja kohustuste kohta. KIKis tegeleb iga toetuse saajaga temale määratud projektikoordinaator, kelle nimi ja kontaktid teatatakse toetuse saajale teatavaks koos taotluse rahuldamise otsusega. Toetuse saajal on õigus oma projektikoordinaatorilt saada projekti elluviimisel nõustamist, kuid
riigiabi saaja vastutab riigiabi reeglitele vastamise eest ise. Projektikoordinaatorile on tagatud KIKi poolt nõuandev tugi oma toetuse saajate abistamiseks.
Lõige 2 käsitleb olukorda, kus toetuse saaja, kes ei ole registreeritud Eestis, peab pärast taotluse rahuldamise otsuse saamist esitama apostillitult või legaliseeritult ja ametliku tõlkega eesti
keelde asukohariigi äri- või muu kohase registri asjakohase dokumendi, mis tõendab tema staatust juriidilise isikuna ning maksejõuetuse, likvideerimise, tegevuse peatamise või muu
sellise asjaolu puudumist, mille tõttu ei pruugi olla tegemist jätkuvalt tegutseva ettevõtjaga, sest KIKil puuduvad iseseisvad võimalused selliste asjaolude kontrollimiseks.
Lõige 3 sätestab teavitamistingimused, mis tuleneb Vabariigi Valitsuse 4.11.2016 määrusest nr 121 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud
15
tulu kasutamise, aruandluse ja teavitamise üldtingimused“10. Nimetatud määruse § 71 lõike 1
kohaselt tuleb projektiga seotud kommunikatsioonis, veebilehtedel ja sotsiaalmeediakanalites toetuse saajal viidata projekti rahastusallikale sõnastuses „Projekti toetas Eesti riik
heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust” või analoogse sõnastusega, mis sisaldab viidet heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumisel saadud tulule.
Lõige 4 viitab määruse §-le 22, mis sätestab hangete läbiviimise korra. Abikõlblike kulude tegemiseks on taotlejal kohustus avaldada hanketeade riigihangete seaduse § 181 kohases
riigihangete registris ühe aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi algusest arvates.
Lõigete 5 ja 6 kohaselt peab toetuse saaja tagama projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitama dokumente
toetuse kasutamise kohta, kohustuma alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt.
Lõige 7 sätestab toetuse saaja kohustuse võimaldada KIKil ja KIKi poolt kaasatud ekspertidel teostada projekti elluviimise käigus ümberehitataval laeval paikvaatlust Eesti Vabariigi
territooriumil asuvas sadamas enne hanke väljakuulutamist ning taotluse vahe- ja lõpparuande kinnitamist. KIK võib kaasata paikvaatluse tegemisse eksperte. KIK viib § 21 lõikes 7 kirjeldatud paikvaatluse läbi enne hanke väljakuulutamist, enne vahearuande kinnitamist ja
enne lõpparuande kinnitamist. KIKil on õigus läbi viia ka täiendavaid paikvaatlusi pisteliselt HMS § 38 lõike 2 alusel. KIK võib kaasata paikvaatluse tegemisse eksperte. Enne hanke
väljakuulutamist läbiviidava paikvaatluse eesmärgiks on veenduda, et projektis kirjeldatud tegevustega ei ole alustatud enne taotluse esitamist, st et ergutava mõju tingimus on täidetud, ning fikseerida olukord enne projekti algust selleks, et oleks võimalik hiljem võrrelda ja hinnata
toimunud muutust ja teostatud töid. KIK viib paikvaatluse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud reegleid järgides Eestis, seega peab laev, millele toetust taotletakse, paikvaatluse ajal viibima Eestis. Enne vahearuande ja lõpparuande kinnitamist läbiviidava paikvaatluse
eesmärgiks on kontrollida toetuse kasutamist. Täiendavalt on paikvaatlus vajalik ka riigi eelarvevahendite kasutamise järelevalve ja läbipaistvuse tagamiseks, kuna toetuse saajate ring
on lai ning toetust võivad taotleda ka kolmandate riikide ettevõtted. Eestis toimuv paikvaatlus võimaldab veenduda toetuse nõuetekohases kasutamises ning tagada, et projekti raames kavandatud tegevused vastavad toetuse andmise tingimustele. Kuna toetust võivad saada ka
kolmandate riikide ettevõtted, vähendab Eestis läbiviidav paikvaatlus riski, et projektis ettenähtud töid ei ole tegelikult ellu viidud või et toetuse taotleja kasutab vahendeid
eesmärgipärasest erinevalt. Lõike 8 kohaselt peab toetuse saaja hoidma ümberehitatud laeva Eesti lipu all vähemalt kolm
aastat pärast lõppmakse tegemist juhul, kui ta sai taotluse hindamisel punkte määruse lisas toodud kolmanda hindamiskriteeriumi alusel, st et taotlemise hetkel oli ümberehitatava laeva
lipuriik Eesti Vabariik. Nõue aitab vältida olukorda, kus laev registreeritakse Eesti lipu alla vaid toetuse saamise eesmärgil ning pärast toetuse saamist registreeritakse mujale.
Lõike 9 kohaselt peab toetuse saaja asja ostmise või teenuse osutamise lepingu muutmisel
esitama KIKile lepingumuudatuste kavandi. Eesmärk on võimaldada KIKil enne muudatuste jõustumist hinnata, kas muudatused on kooskõlas toetuse andmise tingimustega, kas muudatus
10 Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise,
aruandluse ja teavitamise üldtingimused–Riigi Teataja.
16
mõjutab projekti eelarvet, ajakava või muid toetuse saamise aluseid, kas muudatus ei tekita riski
toetuse väärkasutuseks või toetuse tagasinõudmiseks jmt.
Lõike 10 kohaselt peab toetuse saaja teavitama KIKi mistahes asjaoludest, mis võivad mõjutada projektiga seonduvaid varasid või kohustuste täitmist.
Paragrahviga 22 sätestatakse nõuded hanke läbiviimiseks. Toetuse saaja peab hanketeate
avaldama riigihangete registris, et tagada avalike vahendite otstarbekas ja efektiivne kasutamine. Riigihangete registris tuleb hange avaldada kui „toetuse saaja ost“. KIK nõustab toetuse saajat hanke läbiviimise juures. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on vähemalt
100 000 eurot käibemaksuta, peab toetuse saaja esitama KIKile eestikeelse hankedokumendi enne hanke läbiviimist, et KIK saaks nõustada toetuse saajat nõuetekohaselt hanke
korraldamisel. Paremaks nõustamiseks lisab toetuse saaja KIKi projektikoordinaatori hanke juurde kui „vaatleja“. Lepingu muutmise korral tuleb esitada KIKile enne lepingu muutmist muutmise kavand, nt sõlmitav lepingu lisa.
Paragrahviga 23 sätestatakse nõuded toetuse kasutamisega seotud aruannete kohta.
Toetuse saaja esitab KIKile:
⎯ vahearuande projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul, täpsemalt taotluse rahuldamise
otsuses määratud tähtaja jooksul;
⎯ lõpparuande pärast projekti lõpetamist;
⎯ järelaruande viie aasta jooksul pärast lõppmakse laekumist, aastate kaupa jaotatuna.
Aruanded peavad sisaldama vähemalt: aruandeperioodi, projekti elluviimise kirjeldust (tehtud
tööd ja tegevused), tulemuste ja eesmärkide saavutamist, andmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise ning muude tulemusnäitajate kohta KIKi etteantud arvutusvormi alusel, samuti kütusekasutuse ja läbisõidu tõendavaid dokumente.
Lõpparuandes esitatud kasvuhoonegaaside vähendamise andmed peavad olema kontrollitud
Eestis tegutseva tunnustatud klassifikatsiooniühingu poolt ning vastav kinnitus tuleb lisada lõpparuandele. See tagab sõltumatu tehnilise kontrolli, et taotluse etapis prognoositud kasvuhoonegaaside kokkuhoid on tegelikult saavutatud ka käitamisel. Kui järelkontrolli
perioodil selgub, et tegelik kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine jääb oluliselt alla taotluses esitatud prognoosidele, näiteks juhul, kui alternatiivkütuseid ei kasutata kokkulepitud
mahus, annab § 25 lõige 2 punkt 1 KIKile õiguse nõuda toetuse osalist või täielikku tagasimaksmist, kuna on ilmnenud asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud.
Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Lõpparuandele peab olema lisatud Eesti riigi poolt volitatud klassifikatsiooniühingu poolt kinnitatud andmed projekti tulemusena väheneva
kasvuhoonegaaside heite kohta.
Määruse 7. peatükis sätestatakse nõuded toetuse maksmise ja kasutamise kohta.
Paragrahviga 24 sätestatakse toetuse maksmise kord, kus on välja toodud, et toetus makstakse
välja tasutud kuludokumentide alusel pärast vahe- või lõpparuande kinnitamist. Lõikes 2 loetletakse dokumendid, mis toetuse saaja peab makse saamiseks e-toetuse keskkonna kaudu esitama. Säte on vajalik, et võimaldada KIK-il enne makse tegemist kontrollida kuludega seotud
asjaolusid ning tagada, et toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel.
17
Paragrahviga 25 sätestatakse toetuse tagasinõudmise tingimused. Toetuse tagasinõudmise
õigus tekib KIKil, kui toetuse saaja ei täida määruses ja rahastusotsuses esitatud nõudeid. Paragrahvi lõigetes 2–5 on loetletud asjaolud, mis puhul toetust saab osaliselt või täielikult
tagasi nõuda. Lõigetes 6 ja 7 sätestatakse toetuse tagasimaksmise tähtaeg, viivise kohaldamise alus ning toetuse tagasinõudmise lõpptähtaeg. Toetust saab tagasi nõuda kuni kümne aasta möödumiseni projekti lõpust. Toetuse väärkasutuse korral tagasinõudmise aluseks on
AÕKS § 1821 lõige 1.
Määruse 8. peatükis sätestatakse vaidemenetlus. Paragrahviga 26 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Toetuse taotleja võib
esitada vaide KIKi toimingu või otsuse peale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab KIK. Säte on vajalik, et võimalusel leida kohtuväline lahendus, nt selgitada
vaidlusalused asjaolud ning viia puudustega taotlus või taotluse menetlus vastavusse TATiga. KIKi toimingud ja otsused peavad vastama haldusmenetluse seadusele ning neid on võimalik vaidlustada. Vaide lahendab KIK.
Määruse 9. peatükis sisaldub rakendussäte, millega tunnistatakse taristuministri 23.04.2025
määrus nr 20 „Toetuse andmise tingimused ja kord laevade ümberehitamiseks keskkonnasõbralikumaks“ (RT I, 24.04.2025, 7) kehtetuks.
Määruse lisas sätestatakse konkurentsipõhises pakkumismenetluses taotluste hindamise kriteeriumid.
Vastavalt komisjoni teatise jao 3.2.1.3 punktile 50 tuleks konkurentsipõhises pakkumismenetluses pakkumuste järjestamiseks ja lõpptulemusena abi andmiseks kasutatavate
valikukriteeriumidega üldjuhul meetme põhieesmärkide saavutamisse antav panus otseselt või kaudselt seostada taotleja taotletud abisummaga. Seda võib väljendada näiteks abina
keskkonnakaitse ühiku kohta või abina energiaühiku kohta. Samuti võib olla asjakohane lisada muid valikukriteeriume, mis ei ole otseselt ega kaudselt seotud meetme põhieesmärkidega. Niisugustel juhtudel ei või selliste muude kriteeriumide osakaal olla suurem kui 30 % kõigi
valikukriteeriumide kaalust. Liikmesriik peab kavandatud lähenemisviisi põhjendama ja tagama, et see on taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv.
Määruse lisa kohaselt on hindamiskriteeriumideks:
1. Ümberehitatud laeva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ühiku kohta antava
toetuse suurus. Hindamine põhineb taotletud toetuse suurusel (eurodes) ja laeva ümberehituse tulemusel saavutatud kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste
vähenemisel viie aasta jooksul pärast projekti lõppu (tCO₂e). Tulemus väljendatakse nende kahe näitaja suhtarvuna (€/tCO₂e). Maksimumpunktid (70) antakse taotlusele, millel on madalaim toetuse summa ühe KHG heitkoguse vähendamise ühiku kohta.
Teiste taotluste punktisumma vähendatakse proportsionaalselt, lähtudes madalaima väärtuse ja hinnatava taotluse vastava väärtuse suhtest.
2. Ümberehitatud laeva keskkonnamõju. Hindamine põhineb ümberehituse tulemusel saavutatud keskkonnasõbraliku laeva keskkonnamõju tasemel. Maksimumpunktid (20) antakse taotlusele, kui ümberehitatud laeva kogu energiatarbimine on ümberehituse
tulemusena emissioonivaba. 10 punkti antakse taotlusele, kui vähemalt 50% ümberehitatud laeva energiatarbimisest ühe meremiili kohta pärineb taastuvenergiast.
5 punkti antakse taotlusele, kui vähemalt 25% ümberehitatud laeva energiatarbimisest ühe meremiili kohta pärineb taastuvenergiast.
18
3. Seos Eestiga: Eesti lipp, Eesti laevandusettevõte või külastused Eesti sadamates viimase
3 aasta jooksul. Kirjeldatud seose olemasolu annab 10 punkti.
3. Eelnõu vastavus EL õigusele
Euroopa Liidu eesmärk on vähendada 2030. aastaks Euroopa Liidu heitkoguseid vähemalt 55%
ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.11 Selle eesmärgi saavutamiseks on vastu võetud Euroopa Liidu kliimapakett „Eesmärk 55“, mis näeb muuhulgas ette keskkonnahoidlikumate
kütuste kasutuselevõtu suurendamise merendussektoris.12 ELi määrus taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kasutamise kohta meretranspordis (nn FuelEU Maritime)13 seab kohustuslikud eesmärgid kasvuhoonegaaside intensiivsuse vähendamiseks laeva käitamisel
kasutatava energia osas alates 2025. aastast.
Laevade ümberehitamise toetamine on käsitatav riigiabi andmisena Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Abi antakse veesõidukite moderniseerimiseks Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast
2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lõike 4.3.1. tähenduses. Vähese tähtsusega abi andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu
toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 15.12.2023, lk 1–12). Abi antakse Euroopa Komisjoni riigiabi loa alusel.
Meetme jaoks eraldatakse vahendeid EL heitkogustega kauplemise süsteemist. Sellest tulenevalt on oluline, et toetatavad tegevused oleksid suunatud kasvuhoonegaaside
vähendamisele. Direktiivi (EL) 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 3 kohaselt on liikmesriikidel õigus otsustada selle üle, kuidas kasutada lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel müügist saadud tulu. Artikli 10 lõike 3 punkti f kohaselt võivad liikmesriigid kasutada kõnealust tulu
näiteks merendussektori süsinikuheite vähendamise meetmete jaoks, sh laevade, sadamate, uuenduslike tehnoloogiate ja taristu energiatõhususe parandamisele, säästvatele
alternatiivkütustele, nagu taastuvallikatest toodetud vesinik ja ammoniaak, samuti heitevabadele jõuseadmetele. Vastav direktiiv on riigisisesesse õigusesse üle võetud AÕKSi ja selle alusel kehtestatud määrustega. Lisapiiranguid viidatud regulatsioonidest vahendite
kasutamisele ei tulene.
4. Eelnõu mõjud
4.1. Mõju majandusele
Merendus on rahvusvaheliselt tugevalt konkureeriv majandussektor, mille areng ja elujõulisus
mõjutavad otseselt riigi majanduslikku, sotsiaalset ja strateegilist käekäiku. Merenduse konkurentsivõime tõstmine ja kliimapoliitika eesmärkide tagamine on pidev töö, mis eeldab sihitatud poliitika- ja majandusmeetmeid. Meretööstuse olulisust on rõhutatud ka ELi tasandil
ning 2026. a avaldatud ELi meretööstuse strateegia14 keskendubki Euroopa merenduse tööstusliku võimekuse tugevdamisele. Strateegia fookuses on autonoomsete süsteemide
11 Paketi „Eesmärk 55“ tutvustus. https://www.consilium.europa.eu/et/policies/fit-for-55/. 12 Pakett „Eesmärk 55“: keskkonnahoidlikumate kütuste kasutuselevõtu suurendamine lennundus - ja
merendussektoris.
https://www.consilium.europa.eu/et/infographics/fit-for-55-refueleu-and-fueleu/. 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. septembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/1805, mis käsitleb taastuvkütuste ja vähese
süsinikuheitega kütuste kasutamist meretranspordis ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ.
L_2023234ET.01004801.xml. 14 EU Industrial Maritime Strategy. EU Industrial Maritime Strategy.
19
arendus ja tootmine, meretööstuse digitaliseerimine, alternatiivkütuste väärtusahelad, Euroopa
strateegiline tehnoloogiline sõltumatus.
Eesti meretööstus on strateegilise tähtsusega sektor, mis hõlmab laevaehitust ja -remonti, meretransporti, alternatiivseid kütuseid, sadamate opereerimist, erinevate meretehnoloogiate
(sh navigatsioonisüsteemid, nutipoid, droonid jmt) arendust ning digilahendusi. Eesti meretööstus pakub konkurentsivõimelist sihtkohtalaevade ümberehituseks puhtamatele
tehnoloogiatele. Eestis tegeleb laevaehituse ja -remondiga ligikaudu 200 ettevõtet, sektoris on hõivatud üle 2000 töötaja. Laevaehituse ja -remondi lisandväärtus on 10 aasta jooksul kolmekordistunud, sektoris hõivatute arv on samal perioodil kasvanud 1,6 korda. Sektori käive
oli 2020. aastal veidi üle 300 miljoni euro. Laevade ümberehitusele spetsialiseerunud suuremate Eesti ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta oli 2020. aastal 47 tuhat eurot.15
Määrusel on positiivne mõju Eesti meretööstusele ja majandusele, kuna toetus soodustab laevade ümberehitamise projektide elluviimist. Toetusmeede võimaldab ettevõtjatel oma
teenuseid ja võimekust sihtturgudel senisest aktiivsemalt tutvustada, suurendada rahvusvahelist nähtavust ning tugevdada Eesti kui konkurentsivõimelise laevade ümberehituse ja puhtamate
meretehnoloogiate keskuse mainet. Toetusmeetme rakendamine aitab kaasa laevaehitus- ja remondisektori tellimusmahu kasvule, kõrgema lisandväärtusega töökohtade loomisele ja säilitamisele ning merendussektori tehnoloogilise võimekuse tugevdamisele. Samuti toetab
meede innovatsiooni ja teadus- ning arendustegevuse rakendamist, sealhulgas alternatiivkütuste, energiatõhusate süsteemide ja muude keskkonnasäästlike meretehnoloogiate
kasutuselevõttu. Positiivne majanduslik mõju avaldub ka laevaomanikele, kelle jaoks laevade ümberehitamise
toetus vähendab investeeringukulusid ning võimaldab võtta kasutusele energiatõhusamaid ja keskkonnasäästlikumaid tehnoloogiaid väiksema finantskoormusega. See aitab parandada laevade vastavust rahvusvahelistele keskkonna- ja energiatõhususe nõuetele, vähendada
kütusekulu ja tegevuskulusid ning suurendada laevade konkurentsivõimet kiiresti muutuvates turu- ja regulatiivsetes tingimustes. Samuti loob toetus laevaomanikele suurema võimekuse
investeerida innovatsiooni ja pikendada olemasolevate laevade kasutusiga kestlikul viisil. 4.2. Mõju elu- ja looduskeskkonnale
Määrusel on positiivne mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna see soodustab
keskkonnasäästlikumate tehnoloogiate kasutuselevõttu laevandussektoris ning kasvuhoonegaaside heite vähendamist. Meetme tulemusnäitajaks on kasvuhoonegaaside heite vähenemine ning väljundnäitajaks täiendava taastuvenergia kasutuselevõtu võimekus.
Toetusmeetme abil edendatakse üleminekut alternatiivkütustel töötavatele jõuseadmetele ning energiatõhusatele ja innovaatilistele tehnoloogilistele lahendustele, mis võimaldavad
vähendada laevade tegevusest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja muid keskkonnamõjusid. Meetme rakendamine aitab kaasa Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside vähendamise ning
kliimaneutraalsuse eesmärkidele, toetades meretranspordi keskkonnajalajälje vähendamist ja sektori kestlikku arengut.
15 Meremajanduse Valge Raamat 2022–2035. Meremajanduse valge raamat 2022–2035.pdf.
20
4.3. Sotsiaalne mõju
Toetuse abil elluviidavatel projektidel on eelduslikult ka positiivne sotsiaalne mõju. Eelkõige
avaldub see kohaliku tööjõu kaasamises laevade ümberehitamise ja tehniliste tööde teostamisse, samuti kohalike teadus- ja arendusspetsialistide ning innovatsioonivõimekuse rakendamises projektide elluviimisel. Meetme rakendamine aitab kaasa kohalike spetsialistide teadmiste,
oskuste ja tehnoloogilise võimekuse kasvule keskkonnasäästlike meretehnoloogiate, alternatiivkütuste ja energiatõhusate lahenduste valdkonnas. Seeläbi toetab meede kõrgema
lisandväärtusega kompetentsi kujunemist ning merendussektori kvalifitseeritud tööjõu ja insenertehnilise suutlikkuse arengut Eestis.
5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud
Toetuseks kasutatavad summad laekuvad riigi lubatud heitkoguse ühikute müügist ja need kajastatakse riigieelarves. Eelnõukohase määruse alusel antav toetuse maht on määratud RES 2026–2029 perioodiks kogusummas 25 miljonit eurot (summa on jaotatud aastate 2025–2028
peale).16
Määruse alusel avatavate konkreetsete taotlusvoorude mahu määrab taristuminister käskkirjaga. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta. Määruse täitmise
korraldamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu meetme vahenditest.
6. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Eesti Meretööstuse Liidule, Eesti Merendusklaster MTÜ-le,
Logistika ja Sadamate Liidule ning Eesti Laevaomanike Liidule. 7. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
16 Riigi eelarvestrateegia 2026–2029. Lisa 5. Riigi eelarvestrateegia 2026–2029.pdf.