Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.fin.ee registrikood 70000272

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 22.06.2026 nr 1.2-2/58-1;

SOM/26-0759/-1K

Meie 27.07.2026nr 1.1-11/2714-2

Rahvatervishoiu seaduse muutmise

seadus

Lugupeetud sotsiaalminister

Rahandusministeerium kooskõlastab rahvatervishoiu seaduse (RTHS) muutmise seaduse

eelnõu järgmiste märkustega.

1) Seletuskirja kohaselt esitatakse eelnõuga kaasnevate lisakulude katteks lisataotlus

2027–2030 riigi eelarvestrateegia protsessis ja kui lisataotlust ei rahuldata, siis

süsteemseid lahendusi välja ei töötata ning selliseid teenuseid süsteemselt ei pakuta,

jätkatakse senise projektivoorupõhise rahastusega. Seega on risk, et kogu süsteem jääb

rakendamata ja efekti ei saavutata. Ei ole plaani juhuks, kui süsteem osaliselt ei

realiseeru rahastuse puudumise tõttu, mille arvelt seda oleks võimalik ikkagi ellu viia.

Palume eelnõu pärast rahastusallikate täpsustumist uuesti esitada

Rahandusministeeriumile kooskõlastamiseks, kuna ilma katteallikata eelnõu me

kooskõlastada ei saa.

2) Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava RTHS § 13¹¹ lõike 1 kohaselt on varajase abi sekkumise

teenus juhendipõhine isikule suunatud ennetustegevus näidustatud ennetuse tasandil,

mille eesmärk on leevendada psüühika- või käitumishäire või muu haiguse sümptomeid

või ennetada lisanduvate sümptomite väljakujunemist ehk teenuse eesmärk on sama mis

tervishoiuteenusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 järgi. TTKS § 2

lõike 1 kohaselt on tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või

mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada

inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist

ning taastada tervist.

Kuigi seaduse teksti kohaselt on tervishoiuteenus vaid tervishoiutöötaja tegevus,

lähtutakse praktikas, et tervishoiuteenus on tervishoiuteenuse osutaja vastav tegevus.

Tervishoiuteenuse osutajaks on tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuseid osutatav

juriidiline isik, kellel on vastav tegevusluba. Eelnõule lisatud sotsiaalministri määruse

kavandi kohaselt võib varajase abi sekkumise teenust osutada nii vastava

2

kõrgharidusega isik (nt vaimse tervise õde) kui vastavad täienduskoolitused läbinud isik

ja vastava mikrokraadi saanud isik. Ehk nii isikud, kes on TTKS-i mõistes

tervishoiutöötajad, kui ka need, kes seda pole. Seega ei ole näiteks arusaadav, kas

vaimse tervise õe poolt eelnõus toodud teenus on tervishoiuteenus TTKS-i mõistes.

Eelnõu tekstist võib pigem aru saada, et varajase abi sekkumise teenus on

tervishoiuteenus TTKS-i mõistes. Eelnõu seletuskirjas aga märgitakse, et tegemist ei ole

tervishoiuteenusega TTKS-i mõistes.

Kuna käibemaksuseaduse § 16 lg 1 punkti 2 kohaselt ei maksustata käibemaksuga

tervishoiuteenuseid TTKS-i tähenduses ja eelnõu järgi ei ole üheselt arusaadav, kas

varajase abi sekkumise teenus on tervishoiuteenus TTKS tähenduses või mitte (ei piisa

seletuskirjas antud selgitusest), siis palume eelnõud selles osas täpsustada.

3) Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava RTHS § 13¹² lõike 1 kohaselt võib varajase sekkumise

teenust osutada vaid juriidiline isik. Kaaluda võiks, kas seda teenust võib osutada ka

füüsilisest isikust ettevõtja. Pakutud sõnastuse kohaselt näiteks vaimse tervise õde, kui

ta on füüsilisest isikust ettevõtja, seda teenust ta osutada ei saa.

4) Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava RTHS § 13¹² lõike 2 kohaselt võib varajase abi teenust

(va struktureeritud eneseabi sekkumine) osutada tegevusloaga tervishoiuteenust osutav

juriidiline isik. Seletuskirjas on selgitatud, et teenuseosutamist ei piirata konkreetse

tegevusloaga, et võimaldada teenuste osutamist nii näiteks iseseisva psühholoogilise

ravi, iseseisva õenduse, peremeditsiini kui ka eriarstiabi tegevusloaga teenuseosutajate

juures. Palume täpsustada (vajadusel vastavalt ka eelnõu teksti), kas mõte on, et

tegemist ei ole eraldi loakohustusega teenusega ja piisab TTKS § 40 lõike 1 alusel antud

tegevusloast. Vastasel juhul tuleb selgelt sätestada uue teenuse jaoks antava tegevusloa

andmise tingimused ja kord seaduses.

5) Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava RTHS § 13¹⁴ lõike 3 kohaselt sõlmib Tervisekassa

varajase abi sekkumise teenuse osutamiseks vastavalt valdkonna eest vastutava ministri

määruses sätestatud tingimustele rahastamise lepingud. Eelnõust, seletuskirjast ega

eelnõule lisatud sotsiaalministri määruse kavandist ei selgu, kas tegemist on

halduslepinguga, millise menetluse tulemusel teenuseosutaja(d) leitakse ning leping

teenuseosutajaga sõlmitakse või mis tingimustel see leping sõlmitakse.

Tulenevalt ülaltoodust palume selgitada, kuidas teenuseosutaja(d) leitakse ning mis

menetluse tulemusel nendega leping sõlmitakse? Palume vastavas osas täiendada

seletuskirja ja vajadusel eelnõud.

Täiendavalt märgime, et riigihange on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi

saamine, ehitustöö tellimine või kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Hankija

definitsioon on avatud riigihangete seaduse (RHS) §-s 5. Eelnõust tuleneb, et

Tervisekassa vahendusel hakkab toimuma varajase abi sekkumiste rahastamine.

Tervisekassa tegevused hõlmavad sekkumiste rahastamise lepingute sõlmimist ja

haldamist jne. Tervisekassa on hankija RHS tähenduses, kes peab korraldama ostude

tegemiseks riigihankeid tuginedes RHS-ile. Juhul, kui te leiate, et eelnõus kirjeldatud

varajase abi sekkumise teenuse osutaja leidmiseks ja teenuse hankimise puhul ei ole

tegemist riigihankega, siis palume põhjus seletuskirja vastavas osas lahti kirjutada.

Ka riigiabi riski vähendaks, kui see menetlus oleks avatud, läbipaistev,

mittediskrimineeriv ja tingimusteta. Hetkel tundub, et tegemist on sisuliselt

otsustuskorras lepingute sõlmimisega, seega ei ole tagatud turuosaliste võrdne

3

kohtlemine, mis tekitab märkimisväärse riigiabi riski. Seletuskirjas puudub riigiabi

analüüs täielikult.

6) Kuigi seletuskirja kohaselt kaetakse kolme uue ametikoha loomise kulu Tervisekassa

rahastusest, ei lähe see kokku riigi üldise suunaga vähendada avalikku sektorit ja

seepärast tuleks uute ametikohtade loomise asemel esmajärgus kaaluda olemasolevate

ametikohtade ümberkujundamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Sirje Pulk 5885 1469

[email protected]

Kaupo Raag 5885 1386

[email protected]

Anna Poots 5885 1313

[email protected]

Karin Madisson 5887 0368

[email protected]

Elo Piksarv 5982 5069

[email protected]

Agnes Peterson 5885 1301

[email protected]