VASTULAUSE LISA

Kanada juhtum Mis juhtus, kui Kanada kehtestas 2024. aastal peaaegu täpselt selle, mida Eesti eelnõu nüüd

kavandab

Eesti ei pea 4 mg/g piirangu mõju arvama ega modelleerima. Piisab, kui vaadata Kanadat, kus peaaegu identne meede jõustus 28. augustil 2024 — poolteist aastat tagasi. Tulemused on nüüdseks dokumenteeritud nii sõltumatute teadusasutuste kui valitsusasutuste andmetes.

Kanada meede (august 2024): nikotiinipadjad lubatud ainult apteegis leti tagant, ainult üks bränd (ZONNIC), nikotiinisisaldus kuni 4 mg, maitsetest lubatud ainult piparmünt ja mentool. Eesti eelnõu (2028): 4 mg/g piir, käitlemiskeeld, maitsetest lubatud ainult tubakas ja mentool, kaugmüügi keeld. Erinevus on sisuliselt olematu.

1. Legaalne turg kukkus kokku, must turg plahvatas

Kanada regulatsioon sundis ainsa lubatud toote (ZONNIC) apteegi leti taha ja keelas kõik maitsed peale mündi. Tulemus oli kohene ja ühesuunaline.

Imperial Tobacco Canada andmetel kukkus legaalne ZONNIC-i müük kokku, sigarettide ost kasvas 2,8% ja üle 500 miljoni reguleerimata nikotiinipatja jõudis mustale turule. Need on tootja (Big Tobacco) enda andmed ja neid tuleb lugeda vastavalt — kuid sõltumatud õiguskaitseandmed osutavad samas suunas.

2025. aasta sügisel konfiskeeris Kelowna politsei (RCMP) ühelt kodult üle 7400 pakikartongi salasigarette — 1,5 miljonit sigaretti — koos nikotiinipatjade, kanepi, kokaiini ja tulirelvaga. Nikotiinipatjade must turg on põimunud laiema organiseeritud kuritegevusega, täpselt nii nagu USA alkoholikeeld 1920. aastatel ja Nõukogude kuivad seadused 1980. aastatel.

Mustal turul ringlevad tooted on täpselt need kõrge tugevusega tooted, mille piirang põranda alla surub: illegaalselt imporditud ZYN 6 mg ja isegi Siberia 35 mg — viimases on üheksa korda rohkem nikotiini kui lubatud 4 mg ZONNIC-i padjas. Health Canada oli sunnitud 2025. aasta lõpus reguleerimata nikotiinipadju tagasi kutsuma.

2. Noorte tarbimine ei langenud — see peaaegu viiekordistus

See on kõige olulisem osa. Erinevalt tööstuse andmetest pärineb järgnev Ontario Tubakauuringute Üksuselt (OTRU) — sõltumatult teadusasutuselt, mida rahastab Kanada Terviseuuringute Instituut (CIHR). Tegemist on longitudinaalse uuringuga, mis on jälginud 3400 noort kanadalast alates 2020. aastast.

Noorte (17–27 a) nikotiinipatjade tarbimine 2022 2026

Kunagi proovinud ("ever use") 7,6% 34,8%

Kasutanud viimase 30 päeva jooksul 1,3% 8,5%

Tabel 1: Noorte nikotiinipatjade tarbimine Kanadas. Allikas: Ontario Tobacco Research Unit, juuni 2026 (CIHR rahastatud longitudinaalne uuring, n=3400).

Noorte "kunagi proovinud" osakaal enam kui neljakordistus — 7,6%-lt 34,8%-le — täpselt sel ajal, kui piirangud kehtisid. Kui keeld kaitseks noori, peaks see arv olema langenud. Selle asemel kasvas tarbimine reguleerimata kanali kaudu, kus puudub igasugune vanusekontroll.

OTRU juht Michael Chaiton märkis, et tooteid kasutatakse "peamiselt meelelahutuslikult, inimeste seas, kes ei ürita suitsetamisest loobuda", ning et ainult umbes kolmandik tarbijatest olid suitsetajad — see tähendab olulist kasvu mittesuitsetajate seas. Kasvutempo "üllatas teadlasi".

Kanada valitsuse enda rahastatud teadus näitab: 4 mg piir, mündimaitse-erand ja ainsa kanali kitsendamine ei vähendanud noorte tarbimist — see peaaegu viiekordistus. Piirang ei kaitsnud noori, vaid andis nad üle mustale turule.

3. Isegi Kanada omavalitsused ja teadlased tunnistavad ebaõnnestumist

Poolteist aastat pärast jõustumist on poliitika sattunud surve alla igast suunast — kaasa arvatud sealt, kust seda kõige vähem ootaks.

2026. aasta märtsis pöördus Alberta provintsi valitsus ametlikult föderaalvalitsuse poole palvega reeglid uuesti läbi vaadata, väites, et apteegi-ainsa müügi raamistik on kontraproduktiivne ja soodustab reguleerimata turu kasvu. Alberta hinnangul surub legaalsete müügikanalite piiramine nõudluse volitamata müüjate poole ja õõnestab rahvatervise eesmärke.

Kanada Vähiliit on kutsunud üles tõhusa regulatsiooni järele — mitte keelu, vaid reguleerimise. Health Canada ise avas 2026. aasta jaanuaris uue õigusliku raja madala nikotiinisisaldusega patjade jaoks ja andis 2025. aasta konsultatsioonis märku valmisolekust laiendada lubatud brändide nimekirja. Teisisõnu: Kanada liigub tagasi reguleerimise suunas, olles näinud keelu tagajärgi.

4. Kanada ja Eesti — kõrvutus

Kanada (aug 2024) Eesti eelnõu (2028)

Nikotiini ülempiir 4 mg 4 mg/g

Maitsed Ainult münt/mentool Ainult tubakas/mentool

Müügikanal Ainult apteek Jaemüük, kaugmüük keelatud

Legaalne turg Kokku kukkunud (prognoos: sama)

Must turg 500M+ patja; Siberia 35 mg (prognoos: sama)

Noorte tarbimine 7,6% → 34,8% (kasvas!) (prognoos: kasvab)

Sigarettide tarbimine +2,8% (prognoos: kasvab)

Tabel 2: Kanada meetme ja Eesti eelnõu kõrvutus. Kanada tulemused: OTRU 2026 (noorte tarbimine); Imperial Tobacco Canada 2025 (must turg, sigaretid); RCMP 2025 (konfiskeerimised).

Kanada on Hollandi veipimaitsete keelust palju tugevam pretsedent, sest tegemist on sama tootega ja sama 4 mg piiriga. See ei ole analoogia ega mudel — see on peaaegu identne eksperiment, mis viidi läbi poolteist aastat enne Eesti eelnõu ja mille tulemused on juba käes.

Järeldus: Kanada tegi selle katse Eesti eest ära. Legaalne turg kukkus kokku, must turg täitus kõrge tugevusega toodetega, sigarettide müük kasvas ja noorte tarbimine peaaegu viiekordistus — kõik samal ajal, kui piirang kehtis. Nüüd liigub Kanada reguleerimise suunas tagasi. Miks kordab Eesti viga, mille tulemused on juba dokumenteeritud?

Allikad:

Ontario Tobacco Research Unit (OTRU), "Nicotine Pouch Use in Canada", juuni 2026 (CIHR rahastatud, n=3400); Imperial Tobacco Canada / Nicotine Insider, august 2025 (must turg, sigaretid); RCMP Kelowna konfiskeerimisteade, 2025; Government of Canada, Supplementary Rules Respecting NRT Order SOR/2024-169; Alberta provintsi pöördumine, märts 2026; Health Canada Prescription Drug List amendment, jaanuar 2026; Globe and Mail / CBC / Radio-Canada, juuni 2026; Medscape, juuli 2026.

Tubakaseaduse muutmise eelnõu — kas Eesti teeb “Prohibition”i ?

Esialgseks selgituseks : väljend “Prohibition” on saanud poliitilise ja regulatiivse läbikukkumise

sünonüümiks.

Selle seaduseelnõu mõjuanalüüsi võiks alustada ka retoorilisest küsimusest - kas Eesti poliitikud,

ametnikkond, justiitsminister, politsei ja kohtutäiturid on tegelikult valmis trahvima kooliõpilasi 2000-

eurose trahviga nikotiinipatjade veebipoest tellimise eest? Kui ei, siis kellele see seadusesäte mõeldud

on ja kuidas seda kavatsetakse jõustada?

Seitsmepäevane seaduseelnõu kooskõlastus- ja kommenteerimisnõue asjaosalistele ministeeriumidele

reede õhtul südasuvel näitab oportunismi ja kindlusetust puudulikut ettevalmistatud eelnõu

adekvaatsuse osas. Pealegi on see kõigi heade tavade ja konstitutsiooni vastane ning peaks

automaatselt saama Käitlemiskeelu.

Sama Käitlemiskeelu millega eelnõusse on sisse kirjutatud Eesti 90% ulatuses oma toodangust

eksportiva nikotiinipatjade tööstuse hävitamine. Eesmärk pühendab abinõu?

Tuhat surma — küsimus on, millise toote tõttu

Suitsetamine tapab Eestis umbes 1333 inimest aastas — üle 110 inimese kuus, 12% kõigist meeste

surmadest. Euroopa Liidus üle 700 000, maailmas 8 miljonit aastas. Minister Pakosta nimetab neid

põhjendatult.

Aga siit edasi läheb segaseks.

Miks ei ole eelnõus juttu 0 (null) surmajuhtumist nikotiinipatjadest —seda kogu maailmas (Nationwide

Children's Hospital, Pediatrics, 2025) ja selle asemel hirmutatakse laste suremisega?

Kui mitu surma on nikotiinipatjade tarbimine suitsetamise asemel ära hoidnud?

Kas tegelik vaenlane on sigarettide suitsetamine või suitsetamist ära hoidev nikotiinipadi? Kas 1 (ühe)

suitsetaja kulu tervishoiusüsteemile on võrdne 20 või 200 nikotiinipatjade tarbija kuluga?

Küsimus ei ole "kas nikotiin on kahjulik", vaid: kas see konkreetne eelnõu — 4 mg/g piir, käitlemiskeeld,

maitsekeeld — vähendab neid surmaarve ja tervisekadu või hoopis suurendab neid?

Justiitsministeerium ei ole avaldanud ühtegi mõjuhinnangut, mis sellele vastaks.

Mis mujal maailmas toiub? Suur segadus. Regulaatorid on hädas mõistmisega kuidas nikotiinipatjadesse

suhtuda. Üldiselt näib jagunemine liikuvat kahes suunas – emotsiooni pealt keelavad need kes arvavad

et nikotiinipadjad on suitsetamisega võrdsutuv epideemia, arukalt reguleerivad need kes mõistavad et

suitsetamise piiramise nimel tehtav kaalub üles kõik muud argumendid. Ehk kõige märkimisväärsem

areng : USA Toidu- ja Ravimiamet lubas 30. juunil 2026 pärast põhjalikku kontrolli ZYN-il kanda märget:

nende kasutamine sigarettide asemel vähendab suuõõnevähi, südamehaiguste, kopsuvähki, insuldi,

emfüseemi ja kroonilise bronhiidi riski. Sama regulaator, kes keelas mentooli sigarettides, soovitab

suitsetajatel üle minna nikotiinipatjadele.

"Lätlased esitavad valeväiteid" — kas minister on uuringuid lugenud?

Minister Pakosta ütles, et Läti Kaupmeeste Liidu kiri sisaldab valeväiteid, ja näitas näiteks veebipoe

kuvatõmmist, kus nõuetele vastavaid lahjasid patju müüakse.

Küsime austusega: kas üks kuvatõmmis on mõjuhinnang? See ei ütle midagi selle kohta, mida

tarbijad tegelikult ostavad ja kuhu nad lähevad, kui nende toode kaob.

Läti kogemus 2025. aastast — see, mida ministeerium "valeväideteks" nimetab — on dokumenteeritud:

Läti Kaupmeeste Liidu väide Uuringud ja faktid

Seadusliku

nikotiinipatjaturu peaaegu

täielik kadumine

Hollandi maitsekeelu järel langes seadusliku turu täiskasvanud

kasutajate osakaal 3,86%-lt 2,3%-le. Tarbijad ei loobunud — nad

läksid musta turu poole. (RIVM/PDNW 2026)

E-sigareti müügi üle 50%

langus

Hollandis langes legaalne e-sigarettide turg sarnaselt. 27% endistest

veipiajatest teatas, et nad hakkasid rohkem suitsetama. (PDNW

2026)

Üle 30 miljoni euro

maksutulu langus aastas

Meie arvutused Eesti kohta näitavad samalaadset mustrit: 4 mg/g

piirangutest tulenev otsene fiskaalkahjum 21–31 miljonit eurot

aastas (aktsiisimaks + käibemaks + tootjate maksud + turismitulu

kadu). Lisaks B2B ekspordikahju 12–17 miljonit eurot aastas.

Piiriülene ja ebaseaduslik

kaubandus moodustab üle

poole turust

Hollandis: 27% ostis välismaalt, 31% illegaalsetest veebipoodidest,

33% leidis tooted endiselt kohalikest poodidest. 42% kontrollitud

jaemüüjatest rikkusid keeldu. (PDNW aprill 2026)

Ministeerium ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis põhineks Hollandi, Läti või mõne muu riigi tegelikul

kogemusel. "Lätlased valetavad" ei ole analüüs.

Eesti e-vedelike turul valitseb “Keelamise” tulemusel totaalne kaos – mustal turul on reguleerimata

toodete näol saadaval kõik mida soovitakse. Seda kinnitavad Eesti Nikotiinitoodete Edasimüüjate Liidu

poolt teostatud jäätmeseire uuring ja Maksu- ja Tolliameti andmed.

Kanadas kasvab täiendavate piirangute sisseseadmise järel nikotiinipatjade must turg

eksponentsiaalselt. Valitsus juba tunnistab tehtud vigu ja otsib võimalusi keelamise

tagasipööramiseks. Lisame käesolevale kirjale sellekohase eraldi raporti.

Keelamine — ajaloolised pretsedendid

Minister Pakosta tõi võrdluseks narkootikumid: "siiski tuleb teha seda, mis võimalik." Hea kavatsus —

aga ajalugu on selle argumendi korduvalt ümber lükanud.

USA keeld 1920–1933

Alkoholikeeld ei vähendanud tarbimist — see andis turu Al Capone'ile. Organiseeritud kuritegevus

õitses, surmad mürgisest piiritusest kasvasid, maksutulu kadus. Sõna "prohibition" on ingliskeelses

maailmas tänaseni poliitilise läbikukkumise sünonüüm.

Nõukogude Liidu kuivad seadused 1985–1987

Gorbatšovi alkoholikampaania keelas müügi ja tõstis hindu. Tulemus: illegaalne destilleerimine

plahvatas, surrogaatalkohol (odekolonn, tehniline piiritus) tappis tuhandeid inimesi aastas. NSV Liit

kaotas 1985–1988 hinnanguliselt 45 miljardit rubla aktsiisitulu — üks tegur, mis kiirendas riigi

lagunemist. Isegi autoritaarne riik ei suutnud nõudlust hävitada; ta muutis ainult tarnekanaleid ja toote

kvaliteeti.

Soome alkohol ja Eesti

Soome alkoholimonopol ja kõrged maksud tekitasid aastakümneteks ulatusliku "lähikaubanduse"

Eestiga. Tallink ja Viking Line ei kasvanud maailma suurimateks lühilaevafirmadeks kohvi toel, vaid

maksuvaba alkoholi najal. Soomlased ei loobunud — nad ostsid Tallinnast. Eesti eelnõu teeb

nikotiinipatjadega täpselt sama: loob regulatiivselt ebasoodsa keskkonna, mis suunab tarbijad

naaberriiki.

Eestil on ka oma kogemus. Pärast maitsestatud e-sigarettide keeldu 2019. aastal tarvitas 2024.

aastaks 68% 8.–9. klassi noortest maitsestatud e-sigaretti. Seaduslik kanal kadus, must turg asendas

selle täielikult ja müüjateks said sageli alaealised ise (NNA Eesti 2021).

See on ju organiseeritud kuritegevuse läte? Kas me kasvatame kurjategijaid? Milline saab olema

ühiskonna koormus kasvavast organiseeritud kuritegevusest?

Teaduslik alus — tubaka statistika kandmine nikotiinipatjadele

Segadus toodete vahel

Minister Pakosta ütles: "Tegemist on tugevalt sõltuvust tekitava ainega nimega nikotiin, millel puudub

igasugune kasulik mõju." Sama lause sobiks kohvi kohta — kofeiin tekitab sõltuvust ja sarnaseid ägedaid

kardiovaskulaarseid efekte kui nikotiin. Kohvi ei ole keelustatud.

Veelgi olulisem probleem: poliitikud kannavad sigarettide, tubakaga snusi ja veipimise

uuringutulemused otse üle nikotiinipatjadele. See on metodoloogiline viga, sest tegemist on eri

toodetega:

Toode Põlemisproduktid Tubakalehte Kopsudesse

Sigaret JAH — 4000+ kemikaali JAH JAH

E-sigaret (veip) OSALISELT — aerosool EI JAH — aerosool

Snus (tubakalehega) EI JAH EI

Nikotiinipadja (tubakaVABA) EI EI EI

Tabel 1: Nikotiini tarnivate toodete põhierinevused. Enamus terviseuuringutest käsitleb sigarette ja snust — nende tulemuste

ülekandmine nikotiinipatjadele on metodoloogiliselt põhjendamatu.

Looduslike maitseainete kaitsvat mõju ei ole hinnatud

Eelnõu keelab kõik "atraktiivsed" maitsed. Kuid meie uuringute põhjal (Grenkem OÜ, 2026) sisaldavad

piparmündi-, mustika- ja vaarikaekstraktid ühendeid — rosmariinhapet, luteoliini, ellaghapet,

pterostilbeeni, antotsianiine —, mis on katsemudelites näidanud otsest kaitsvat toimet nikotiini

põhjustatud veresoonekahjustuse vastu. Rosmariinhape pärsib spetsiifiliselt NLRP3 põletikukompleksi,

mis on nikotiini veresoonekahjustuse peamine mehhanism (Yao et al., 2019). Ükski Euroopa riik ei ole

seda kaitsvat mõju hinnanud. Maitsekeeld ei pruugi tooteid ohutumaks muuta — see võib need hoopis

kahjulikumaks muuta. Vägagi vastuoluline nõue seaduseelnõus – nikotiinipatjades on keelatud kasutada

samu kohvis sisalduvaid komponente mis kofeiini kahjulikku toimet leevendavad.

Majanduslik kahju, mida ministeerium ei ole hinnanud

Justiitsministeeriumi mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi arvu kaotatud maksutulu, eksporditulu ega

töökohtade kohta. Iga tõsine eelnõu peab kaaluma mõlemat poolt. Meie arvutused põhinevad seitsme

Eesti tootja 2026. aasta andmetel ja Maksu- ja Tolliameti aktsiisiandmetel:

Kahju kategooria Madal Keskmine Kõrge

A. Jaemüügi aktsiisi kaotus −8,8 M€ −10,3 M€ −11,9 M€

B. Jaemüügi käibemaksu kaotus −7,9 M€ −9,3 M€ −10,7 M€

C. Tootjaettevõtete valitsuse maksud −2,8 M€ −3,6 M€ −4,5 M€

D. Sissetulev turismitulu kaotus (Soome/Läti ostjad) −2,7 M€ −3,7 M€ −5,6 M€

OTSENE FISKAALKAOTUS KOKKU (A+B+C+D) −21,4 M€ −25,9 M€ −31,2 M€

E. B2B eksporditulu kadu (tootmiskeeld) −12,2 M€ −14,5 M€ −17,1 M€

KOGU MAJANDUSLIK KAHJU KOKKU −33,6 M€ −40,4 M€ −48,3 M€

Tabel 2: Hinnanguline iga-aastane majanduslik kahju Eestile pärast 4 mg/g ülempiiri kehtestamist ja käitlemiskeeldu. Allikad:

MTA 2025 aktsiisiandmed; seitsme Eesti tootja 2026. aasta müügiandmed; Port of Tallinn 2025; Statistics Estonia 2024;

DarePouch 2026.

Sellele lisandub veel kaotatud töökohti (100–250 inimest), halvenev kaubandusbilanss ja kasvavad

tervishoiukulud, kui osa kasutajatest naaseb suitsetamise juurde.

Kes võidab? Ravimina registreeritud "Big Tobacco" toode ? Vaadke Kanada “Prohibitioni”

Eelnõu loob absurdse turuolukorra. Pärast 4 mg/g piiri jäävad Eesti turul üle 4 mg/g seaduslikult

saadavale ainult "Big Tobacco" ravimina registreeritud padjad, mille nikotiinisisaldus on kaks korda

kõrgem.

50 aasta perspektiiv — mida keeld tegelikult toob

Mõjuanalüüs hindab eelnõu tagajärgi lühiajaliselt. Aga mida tähendab see otsus 50 aasta perspektiivis?

Stsenaarium A — praegune poliitika jätkub

Rootsi mudel on empiiriliselt tõestatud: 1980. aastate 30% suitsetamise tasemelt on Rootsi jõudnud

5,4%-le (2024) — ELi madalaimale — tänu suitsuvaba nikotiini (snus, hiljem nikotiinipadjad) laialdasele

kättesaadavusele. Modelleerimisuuring (Bolin et al., 2019) hindab, et 1980–2009 hoidis snus ära 22

000–27 000 lisasurma. Rootsi suitsetamisest tulenevad tervishoiukulud on 44% alla ELi keskmise.

Stsenaarium B — 4 mg/g piir surub kasutajad tagasi suitsetama

Hollandis tõusis pärast maitsekeeldu suitsetamine 1% — 60 miljonit lisasigaretti. Kui Eestis naaseb 8%

nikotiinipatjade kasutajatest suitsetamise juurde (Läti SPKC 2025 küsitluses ütles 8%, et on valmis),

lisandub ~5000–7000 suitsetajat. Iga suitsetaja lisab statistiliselt ~2370 eurot aastas

tervishoiukuludesse. Seitsmekümne aasta jooksul teeb see umbes 830 miljonit eurot lisakulusid — ja ligi

910 välditavat lisasurma.

Küsimus ministeeriumile

Kas mõjuhinnang sisaldab arvutust suitsetajate arvu muutuse kohta seoses nikotiinipatjadele juurdepääsu kaotamisega? Kui ei, siis millel põhineb väide, et eelnõu parandab rahvatervist?

Noorte kaitse — mida keeld tegelikult saavutab

Noorte kaitse on minister Pakosta põhiargument. See on õige eesmärk — kuid kas eelnõu saavutab

selle? Soovitame ministril põhjalikult analüüsida väidet ja põhjuseid miks USA’s on noorte hulgas

kanepitarbijate arv peale legaliseerimist kahanenud 30%. Analoogia nikotiinpatjadega?

2019. aastal keelustati Eestis maitsestatud e-sigaretid. 2024. aastaks tarvitas 68% 8.–9. klassi noortest

maitsestatud e-sigaretti (ESPAD). Kui keeld toimiks, peaks see arv olema null. Selle asemel asendas must

turg legaalse täielikult — ja noorte kättesaadavus kasvas, sest musta turu müüjal puudub

vanusekontroll. NNA Eesti 2021: "Sageli said alaealised nii müüjateks kui ostjateks." Sama juhtus

Hollandis: maitsekeeld kahekordistas noorte veipimise (3,7% → 7,6% ühe aastaga).

Keelamine ei kaota nõudlust — see annab turu mustale majandusele, kus puudub vanusekontroll,

toote ohutuse kontroll ja maksujärelevalve. Tooted jõuavad noorteni endiselt, kuid nüüd

reguleerimata ja kriminaalsete müüjate kaudu.

Tõhus noorte kaitse on vanusekontroll müügipunktis, haridus ja legaalse turu säilitamine — mitte keeld,

mis surub toote mustale turule.

TRAHVIMINE — ?????

Veel üks küsimus, millele eelnõu autorid peaksid vastama. Riigisisese kaugmüügi ja tellimise keeld (§ 22,

§ 31²) tähendab, et nikotiinipadja veebipoest tellimise eest saab füüsilist isikut trahvida kuni 300

trahviühikuga — ligi 2000 eurot.

Kas Eesti poliitikud, ametnikkond, justiitsminister, politsei ja kohtutäiturid on tegelikult valmis trahvima

kooliõpilasi 2000-eurose trahviga nikotiinipatjade veebipoest tellimise eest? Kui ei, siis kellele see säte

mõeldud on ja kuidas seda kavatsetakse jõustada?

Resümee: mida eelnõu tegelikult toob

Eelnõu lubadus Tegelik tõenäoline tulemus

Noorte nikotiinitarbimise

vähenemine

Noorte juurdepääs must turu kaudu suuremat tõenäosusega

kasvab — Hollandi, Eesti 2019 ja Läti kogemuse põhjal

Rahvastiku nikotiini

terviseriskide vähenemine

Osa kasutajatest pöördub tagasi suitsetamise juurde —

ohtlikum ja surmavamalt produkt jääb täielikult seaduslikuks

Maksutulu säilimine ~26–31 miljonit eurot otsest fiskaalkaotust aastas. Tulu kaob —

kulud kasvavad

Eesti tootjate ja töökohtade

säilimine

5 tootjat, 100–250 töökohta kaotab võimaluse toota. Tootmine

kolib Leetu, Rootsi, Poolasse

Musta turu piiramine Must turg kasvab — identne muster kõigis võrreldavates riikides

(Holland, Läti, Eesti 2019)

Konkurentsiga tervisliku

turukeskkonna säilitamine

Rahvusvaheliste ravimifirmade (Nicorette, Niquitin) praktiliselt

monopol — kallimad tooted, vähem valikut, kohalik tootmine

hävitatud

USA Toidu- ja Ravimiamet, tuginedes maailma põhjalikumale kontrolliprotsessile, otsustas 2026. aastal,

et nikotiinipadjad vähendavad sigarettidega võrreldes suuõõnevähi, südamehaiguste, kopsuvähki,

insuldi, emfüseemi ja kroonilise bronhiidi riski. Eesti eelnõu keelab nende tootmise.

Eelnõu praegusel kujul ei saavuta ühtegi oma eesmärki. See ei vähenda noorte nikotiinitarbimist, ei

vähenda terviseriske, ei too riigile maksutulu ega kaitse kohalikku tööstust. Vastupidi: see

tõenäoliselt suurendab suitsetajate arvu, suurendab terviseriske, kasvatab musta turgu, hävitab viie

Eesti tootja ekspordi ja tekitab Eesti majandusele 33–48 miljoni euro suuruse iga-aastase kahju.

Meie ettepanek: proportsionaalne regulatsioon toimib

Me ei vastusta regulatsiooni. Me vastustame regulatsiooni, millel puudub tõenduspõhine alus ja

mõjuhinnang. Meie ettepanek:

• Soome mudel — 16,6 mg/g ülempiir, mis kaitseb äärmuslike kontsentratsioonide eest, ilma et

elimineeriks kogu turu

• Selge vanuse kontroll jaemüügis ja kohustuslik lapsekindel pakend

• Tõenduspõhine ja teaduspõhine mõjuhinnang enne seadusemuudatust — kaasa arvatud

suitsetajate arvu muutuse analüüs

• Eksporditootmise selge eristamine siseturu müügist — tootmiskeeld ei peaks rakenduma ekspordile,

mis suunatud riikidesse, kus toode on lubatud

• Hariduspõhine lähenemine noortele selle asemel, et luua must turg, mis eemaldab igasuguse

kontrolli

Või siis – võtkem eeskuju Rootsi mudelist. Ei mingit keelamist ja madalaimad tervishoiukulud

maailmas.

Allkirjastanud:

Nano OÜ, Eesti nikotiinipatjade tootjad

Juuli 2026

Kasutatud allikad: FDA Modified Risk Order ZYN (30.06.2026); PDNW Netherlands Flavour Ban Report (aprill 2026); RIVM flavour ban evaluation (2025); Byhamre et al., IJE 2021 (snus suremus); Bolin et al., Health Policy 2011 (Rootsi suitsetamise majanduslik mõju); Tobacco Atlas 2025 (Eesti/Läti/Rootsi andmed); Port of Tallinn 2025; MTA aktsiisiandmed 2025; SPKC Läti 2025; ESPAD 2024; NNA Eesti 2021; Vaping Post märts 2026; Brussels Report aprill 2026; Yao et al., JCP 2019 (rosmariinhape); Mallock-Ohnesorg et al., Frontiers in Pharmacology 2024 (nikotiini farmakokineetika); TobaccoIntelligence EU B2B 2026.

VASTULAUSE LISA

Kanada juhtum Mis juhtus, kui Kanada kehtestas 2024. aastal peaaegu täpselt selle, mida Eesti eelnõu nüüd

kavandab

Eesti ei pea 4 mg/g piirangu mõju arvama ega modelleerima. Piisab, kui vaadata Kanadat, kus peaaegu identne meede jõustus 28. augustil 2024 — poolteist aastat tagasi. Tulemused on nüüdseks dokumenteeritud nii sõltumatute teadusasutuste kui valitsusasutuste andmetes.

Kanada meede (august 2024): nikotiinipadjad lubatud ainult apteegis leti tagant, ainult üks bränd (ZONNIC), nikotiinisisaldus kuni 4 mg, maitsetest lubatud ainult piparmünt ja mentool. Eesti eelnõu (2028): 4 mg/g piir, käitlemiskeeld, maitsetest lubatud ainult tubakas ja mentool, kaugmüügi keeld. Erinevus on sisuliselt olematu.

1. Legaalne turg kukkus kokku, must turg plahvatas

Kanada regulatsioon sundis ainsa lubatud toote (ZONNIC) apteegi leti taha ja keelas kõik maitsed peale mündi. Tulemus oli kohene ja ühesuunaline.

Imperial Tobacco Canada andmetel kukkus legaalne ZONNIC-i müük kokku, sigarettide ost kasvas 2,8% ja üle 500 miljoni reguleerimata nikotiinipatja jõudis mustale turule. Need on tootja (Big Tobacco) enda andmed ja neid tuleb lugeda vastavalt — kuid sõltumatud õiguskaitseandmed osutavad samas suunas.

2025. aasta sügisel konfiskeeris Kelowna politsei (RCMP) ühelt kodult üle 7400 pakikartongi salasigarette — 1,5 miljonit sigaretti — koos nikotiinipatjade, kanepi, kokaiini ja tulirelvaga. Nikotiinipatjade must turg on põimunud laiema organiseeritud kuritegevusega, täpselt nii nagu USA alkoholikeeld 1920. aastatel ja Nõukogude kuivad seadused 1980. aastatel.

Mustal turul ringlevad tooted on täpselt need kõrge tugevusega tooted, mille piirang põranda alla surub: illegaalselt imporditud ZYN 6 mg ja isegi Siberia 35 mg — viimases on üheksa korda rohkem nikotiini kui lubatud 4 mg ZONNIC-i padjas. Health Canada oli sunnitud 2025. aasta lõpus reguleerimata nikotiinipadju tagasi kutsuma.

2. Noorte tarbimine ei langenud — see peaaegu viiekordistus

See on kõige olulisem osa. Erinevalt tööstuse andmetest pärineb järgnev Ontario Tubakauuringute Üksuselt (OTRU) — sõltumatult teadusasutuselt, mida rahastab Kanada Terviseuuringute Instituut (CIHR). Tegemist on longitudinaalse uuringuga, mis on jälginud 3400 noort kanadalast alates 2020. aastast.

Noorte (17–27 a) nikotiinipatjade tarbimine 2022 2026

Kunagi proovinud ("ever use") 7,6% 34,8%

Kasutanud viimase 30 päeva jooksul 1,3% 8,5%

Tabel 1: Noorte nikotiinipatjade tarbimine Kanadas. Allikas: Ontario Tobacco Research Unit, juuni 2026 (CIHR rahastatud longitudinaalne uuring, n=3400).

Noorte "kunagi proovinud" osakaal enam kui neljakordistus — 7,6%-lt 34,8%-le — täpselt sel ajal, kui piirangud kehtisid. Kui keeld kaitseks noori, peaks see arv olema langenud. Selle asemel kasvas tarbimine reguleerimata kanali kaudu, kus puudub igasugune vanusekontroll.

OTRU juht Michael Chaiton märkis, et tooteid kasutatakse "peamiselt meelelahutuslikult, inimeste seas, kes ei ürita suitsetamisest loobuda", ning et ainult umbes kolmandik tarbijatest olid suitsetajad — see tähendab olulist kasvu mittesuitsetajate seas. Kasvutempo "üllatas teadlasi".

Kanada valitsuse enda rahastatud teadus näitab: 4 mg piir, mündimaitse-erand ja ainsa kanali kitsendamine ei vähendanud noorte tarbimist — see peaaegu viiekordistus. Piirang ei kaitsnud noori, vaid andis nad üle mustale turule.

3. Isegi Kanada omavalitsused ja teadlased tunnistavad ebaõnnestumist

Poolteist aastat pärast jõustumist on poliitika sattunud surve alla igast suunast — kaasa arvatud sealt, kust seda kõige vähem ootaks.

2026. aasta märtsis pöördus Alberta provintsi valitsus ametlikult föderaalvalitsuse poole palvega reeglid uuesti läbi vaadata, väites, et apteegi-ainsa müügi raamistik on kontraproduktiivne ja soodustab reguleerimata turu kasvu. Alberta hinnangul surub legaalsete müügikanalite piiramine nõudluse volitamata müüjate poole ja õõnestab rahvatervise eesmärke.

Kanada Vähiliit on kutsunud üles tõhusa regulatsiooni järele — mitte keelu, vaid reguleerimise. Health Canada ise avas 2026. aasta jaanuaris uue õigusliku raja madala nikotiinisisaldusega patjade jaoks ja andis 2025. aasta konsultatsioonis märku valmisolekust laiendada lubatud brändide nimekirja. Teisisõnu: Kanada liigub tagasi reguleerimise suunas, olles näinud keelu tagajärgi.

4. Kanada ja Eesti — kõrvutus

Kanada (aug 2024) Eesti eelnõu (2028)

Nikotiini ülempiir 4 mg 4 mg/g

Maitsed Ainult münt/mentool Ainult tubakas/mentool

Müügikanal Ainult apteek Jaemüük, kaugmüük keelatud

Legaalne turg Kokku kukkunud (prognoos: sama)

Must turg 500M+ patja; Siberia 35 mg (prognoos: sama)

Noorte tarbimine 7,6% → 34,8% (kasvas!) (prognoos: kasvab)

Sigarettide tarbimine +2,8% (prognoos: kasvab)

Tabel 2: Kanada meetme ja Eesti eelnõu kõrvutus. Kanada tulemused: OTRU 2026 (noorte tarbimine); Imperial Tobacco Canada 2025 (must turg, sigaretid); RCMP 2025 (konfiskeerimised).

Kanada on Hollandi veipimaitsete keelust palju tugevam pretsedent, sest tegemist on sama tootega ja sama 4 mg piiriga. See ei ole analoogia ega mudel — see on peaaegu identne eksperiment, mis viidi läbi poolteist aastat enne Eesti eelnõu ja mille tulemused on juba käes.

Järeldus: Kanada tegi selle katse Eesti eest ära. Legaalne turg kukkus kokku, must turg täitus kõrge tugevusega toodetega, sigarettide müük kasvas ja noorte tarbimine peaaegu viiekordistus — kõik samal ajal, kui piirang kehtis. Nüüd liigub Kanada reguleerimise suunas tagasi. Miks kordab Eesti viga, mille tulemused on juba dokumenteeritud?

Allikad:

Ontario Tobacco Research Unit (OTRU), "Nicotine Pouch Use in Canada", juuni 2026 (CIHR rahastatud, n=3400); Imperial Tobacco Canada / Nicotine Insider, august 2025 (must turg, sigaretid); RCMP Kelowna konfiskeerimisteade, 2025; Government of Canada, Supplementary Rules Respecting NRT Order SOR/2024-169; Alberta provintsi pöördumine, märts 2026; Health Canada Prescription Drug List amendment, jaanuar 2026; Globe and Mail / CBC / Radio-Canada, juuni 2026; Medscape, juuli 2026.

Tubakaseaduse muutmise eelnõu — kas Eesti teeb “Prohibition”i ?

Esialgseks selgituseks : väljend “Prohibition” on saanud poliitilise ja regulatiivse läbikukkumise

sünonüümiks.

Selle seaduseelnõu mõjuanalüüsi võiks alustada ka retoorilisest küsimusest - kas Eesti poliitikud,

ametnikkond, justiitsminister, politsei ja kohtutäiturid on tegelikult valmis trahvima kooliõpilasi 2000-

eurose trahviga nikotiinipatjade veebipoest tellimise eest? Kui ei, siis kellele see seadusesäte mõeldud

on ja kuidas seda kavatsetakse jõustada?

Seitsmepäevane seaduseelnõu kooskõlastus- ja kommenteerimisnõue asjaosalistele ministeeriumidele

reede õhtul südasuvel näitab oportunismi ja kindlusetust puudulikut ettevalmistatud eelnõu

adekvaatsuse osas. Pealegi on see kõigi heade tavade ja konstitutsiooni vastane ning peaks

automaatselt saama Käitlemiskeelu.

Sama Käitlemiskeelu millega eelnõusse on sisse kirjutatud Eesti 90% ulatuses oma toodangust

eksportiva nikotiinipatjade tööstuse hävitamine. Eesmärk pühendab abinõu?

Tuhat surma — küsimus on, millise toote tõttu

Suitsetamine tapab Eestis umbes 1333 inimest aastas — üle 110 inimese kuus, 12% kõigist meeste

surmadest. Euroopa Liidus üle 700 000, maailmas 8 miljonit aastas. Minister Pakosta nimetab neid

põhjendatult.

Aga siit edasi läheb segaseks.

Miks ei ole eelnõus juttu 0 (null) surmajuhtumist nikotiinipatjadest —seda kogu maailmas (Nationwide

Children's Hospital, Pediatrics, 2025) ja selle asemel hirmutatakse laste suremisega?

Kui mitu surma on nikotiinipatjade tarbimine suitsetamise asemel ära hoidnud?

Kas tegelik vaenlane on sigarettide suitsetamine või suitsetamist ära hoidev nikotiinipadi? Kas 1 (ühe)

suitsetaja kulu tervishoiusüsteemile on võrdne 20 või 200 nikotiinipatjade tarbija kuluga?

Küsimus ei ole "kas nikotiin on kahjulik", vaid: kas see konkreetne eelnõu — 4 mg/g piir, käitlemiskeeld,

maitsekeeld — vähendab neid surmaarve ja tervisekadu või hoopis suurendab neid?

Justiitsministeerium ei ole avaldanud ühtegi mõjuhinnangut, mis sellele vastaks.

Mis mujal maailmas toiub? Suur segadus. Regulaatorid on hädas mõistmisega kuidas nikotiinipatjadesse

suhtuda. Üldiselt näib jagunemine liikuvat kahes suunas – emotsiooni pealt keelavad need kes arvavad

et nikotiinipadjad on suitsetamisega võrdsutuv epideemia, arukalt reguleerivad need kes mõistavad et

suitsetamise piiramise nimel tehtav kaalub üles kõik muud argumendid. Ehk kõige märkimisväärsem

areng : USA Toidu- ja Ravimiamet lubas 30. juunil 2026 pärast põhjalikku kontrolli ZYN-il kanda märget:

nende kasutamine sigarettide asemel vähendab suuõõnevähi, südamehaiguste, kopsuvähki, insuldi,

emfüseemi ja kroonilise bronhiidi riski. Sama regulaator, kes keelas mentooli sigarettides, soovitab

suitsetajatel üle minna nikotiinipatjadele.

"Lätlased esitavad valeväiteid" — kas minister on uuringuid lugenud?

Minister Pakosta ütles, et Läti Kaupmeeste Liidu kiri sisaldab valeväiteid, ja näitas näiteks veebipoe

kuvatõmmist, kus nõuetele vastavaid lahjasid patju müüakse.

Küsime austusega: kas üks kuvatõmmis on mõjuhinnang? See ei ütle midagi selle kohta, mida

tarbijad tegelikult ostavad ja kuhu nad lähevad, kui nende toode kaob.

Läti kogemus 2025. aastast — see, mida ministeerium "valeväideteks" nimetab — on dokumenteeritud:

Läti Kaupmeeste Liidu väide Uuringud ja faktid

Seadusliku

nikotiinipatjaturu peaaegu

täielik kadumine

Hollandi maitsekeelu järel langes seadusliku turu täiskasvanud

kasutajate osakaal 3,86%-lt 2,3%-le. Tarbijad ei loobunud — nad

läksid musta turu poole. (RIVM/PDNW 2026)

E-sigareti müügi üle 50%

langus

Hollandis langes legaalne e-sigarettide turg sarnaselt. 27% endistest

veipiajatest teatas, et nad hakkasid rohkem suitsetama. (PDNW

2026)

Üle 30 miljoni euro

maksutulu langus aastas

Meie arvutused Eesti kohta näitavad samalaadset mustrit: 4 mg/g

piirangutest tulenev otsene fiskaalkahjum 21–31 miljonit eurot

aastas (aktsiisimaks + käibemaks + tootjate maksud + turismitulu

kadu). Lisaks B2B ekspordikahju 12–17 miljonit eurot aastas.

Piiriülene ja ebaseaduslik

kaubandus moodustab üle

poole turust

Hollandis: 27% ostis välismaalt, 31% illegaalsetest veebipoodidest,

33% leidis tooted endiselt kohalikest poodidest. 42% kontrollitud

jaemüüjatest rikkusid keeldu. (PDNW aprill 2026)

Ministeerium ei ole esitanud ühtegi argumenti, mis põhineks Hollandi, Läti või mõne muu riigi tegelikul

kogemusel. "Lätlased valetavad" ei ole analüüs.

Eesti e-vedelike turul valitseb “Keelamise” tulemusel totaalne kaos – mustal turul on reguleerimata

toodete näol saadaval kõik mida soovitakse. Seda kinnitavad Eesti Nikotiinitoodete Edasimüüjate Liidu

poolt teostatud jäätmeseire uuring ja Maksu- ja Tolliameti andmed.

Kanadas kasvab täiendavate piirangute sisseseadmise järel nikotiinipatjade must turg

eksponentsiaalselt. Valitsus juba tunnistab tehtud vigu ja otsib võimalusi keelamise

tagasipööramiseks. Lisame käesolevale kirjale sellekohase eraldi raporti.

Keelamine — ajaloolised pretsedendid

Minister Pakosta tõi võrdluseks narkootikumid: "siiski tuleb teha seda, mis võimalik." Hea kavatsus —

aga ajalugu on selle argumendi korduvalt ümber lükanud.

USA keeld 1920–1933

Alkoholikeeld ei vähendanud tarbimist — see andis turu Al Capone'ile. Organiseeritud kuritegevus

õitses, surmad mürgisest piiritusest kasvasid, maksutulu kadus. Sõna "prohibition" on ingliskeelses

maailmas tänaseni poliitilise läbikukkumise sünonüüm.

Nõukogude Liidu kuivad seadused 1985–1987

Gorbatšovi alkoholikampaania keelas müügi ja tõstis hindu. Tulemus: illegaalne destilleerimine

plahvatas, surrogaatalkohol (odekolonn, tehniline piiritus) tappis tuhandeid inimesi aastas. NSV Liit

kaotas 1985–1988 hinnanguliselt 45 miljardit rubla aktsiisitulu — üks tegur, mis kiirendas riigi

lagunemist. Isegi autoritaarne riik ei suutnud nõudlust hävitada; ta muutis ainult tarnekanaleid ja toote

kvaliteeti.

Soome alkohol ja Eesti

Soome alkoholimonopol ja kõrged maksud tekitasid aastakümneteks ulatusliku "lähikaubanduse"

Eestiga. Tallink ja Viking Line ei kasvanud maailma suurimateks lühilaevafirmadeks kohvi toel, vaid

maksuvaba alkoholi najal. Soomlased ei loobunud — nad ostsid Tallinnast. Eesti eelnõu teeb

nikotiinipatjadega täpselt sama: loob regulatiivselt ebasoodsa keskkonna, mis suunab tarbijad

naaberriiki.

Eestil on ka oma kogemus. Pärast maitsestatud e-sigarettide keeldu 2019. aastal tarvitas 2024.

aastaks 68% 8.–9. klassi noortest maitsestatud e-sigaretti. Seaduslik kanal kadus, must turg asendas

selle täielikult ja müüjateks said sageli alaealised ise (NNA Eesti 2021).

See on ju organiseeritud kuritegevuse läte? Kas me kasvatame kurjategijaid? Milline saab olema

ühiskonna koormus kasvavast organiseeritud kuritegevusest?

Teaduslik alus — tubaka statistika kandmine nikotiinipatjadele

Segadus toodete vahel

Minister Pakosta ütles: "Tegemist on tugevalt sõltuvust tekitava ainega nimega nikotiin, millel puudub

igasugune kasulik mõju." Sama lause sobiks kohvi kohta — kofeiin tekitab sõltuvust ja sarnaseid ägedaid

kardiovaskulaarseid efekte kui nikotiin. Kohvi ei ole keelustatud.

Veelgi olulisem probleem: poliitikud kannavad sigarettide, tubakaga snusi ja veipimise

uuringutulemused otse üle nikotiinipatjadele. See on metodoloogiline viga, sest tegemist on eri

toodetega:

Toode Põlemisproduktid Tubakalehte Kopsudesse

Sigaret JAH — 4000+ kemikaali JAH JAH

E-sigaret (veip) OSALISELT — aerosool EI JAH — aerosool

Snus (tubakalehega) EI JAH EI

Nikotiinipadja (tubakaVABA) EI EI EI

Tabel 1: Nikotiini tarnivate toodete põhierinevused. Enamus terviseuuringutest käsitleb sigarette ja snust — nende tulemuste

ülekandmine nikotiinipatjadele on metodoloogiliselt põhjendamatu.

Looduslike maitseainete kaitsvat mõju ei ole hinnatud

Eelnõu keelab kõik "atraktiivsed" maitsed. Kuid meie uuringute põhjal (Grenkem OÜ, 2026) sisaldavad

piparmündi-, mustika- ja vaarikaekstraktid ühendeid — rosmariinhapet, luteoliini, ellaghapet,

pterostilbeeni, antotsianiine —, mis on katsemudelites näidanud otsest kaitsvat toimet nikotiini

põhjustatud veresoonekahjustuse vastu. Rosmariinhape pärsib spetsiifiliselt NLRP3 põletikukompleksi,

mis on nikotiini veresoonekahjustuse peamine mehhanism (Yao et al., 2019). Ükski Euroopa riik ei ole

seda kaitsvat mõju hinnanud. Maitsekeeld ei pruugi tooteid ohutumaks muuta — see võib need hoopis

kahjulikumaks muuta. Vägagi vastuoluline nõue seaduseelnõus – nikotiinipatjades on keelatud kasutada

samu kohvis sisalduvaid komponente mis kofeiini kahjulikku toimet leevendavad.

Majanduslik kahju, mida ministeerium ei ole hinnanud

Justiitsministeeriumi mõjuanalüüs ei sisalda ühtegi arvu kaotatud maksutulu, eksporditulu ega

töökohtade kohta. Iga tõsine eelnõu peab kaaluma mõlemat poolt. Meie arvutused põhinevad seitsme

Eesti tootja 2026. aasta andmetel ja Maksu- ja Tolliameti aktsiisiandmetel:

Kahju kategooria Madal Keskmine Kõrge

A. Jaemüügi aktsiisi kaotus −8,8 M€ −10,3 M€ −11,9 M€

B. Jaemüügi käibemaksu kaotus −7,9 M€ −9,3 M€ −10,7 M€

C. Tootjaettevõtete valitsuse maksud −2,8 M€ −3,6 M€ −4,5 M€

D. Sissetulev turismitulu kaotus (Soome/Läti ostjad) −2,7 M€ −3,7 M€ −5,6 M€

OTSENE FISKAALKAOTUS KOKKU (A+B+C+D) −21,4 M€ −25,9 M€ −31,2 M€

E. B2B eksporditulu kadu (tootmiskeeld) −12,2 M€ −14,5 M€ −17,1 M€

KOGU MAJANDUSLIK KAHJU KOKKU −33,6 M€ −40,4 M€ −48,3 M€

Tabel 2: Hinnanguline iga-aastane majanduslik kahju Eestile pärast 4 mg/g ülempiiri kehtestamist ja käitlemiskeeldu. Allikad:

MTA 2025 aktsiisiandmed; seitsme Eesti tootja 2026. aasta müügiandmed; Port of Tallinn 2025; Statistics Estonia 2024;

DarePouch 2026.

Sellele lisandub veel kaotatud töökohti (100–250 inimest), halvenev kaubandusbilanss ja kasvavad

tervishoiukulud, kui osa kasutajatest naaseb suitsetamise juurde.

Kes võidab? Ravimina registreeritud "Big Tobacco" toode ? Vaadke Kanada “Prohibitioni”

Eelnõu loob absurdse turuolukorra. Pärast 4 mg/g piiri jäävad Eesti turul üle 4 mg/g seaduslikult

saadavale ainult "Big Tobacco" ravimina registreeritud padjad, mille nikotiinisisaldus on kaks korda

kõrgem.

50 aasta perspektiiv — mida keeld tegelikult toob

Mõjuanalüüs hindab eelnõu tagajärgi lühiajaliselt. Aga mida tähendab see otsus 50 aasta perspektiivis?

Stsenaarium A — praegune poliitika jätkub

Rootsi mudel on empiiriliselt tõestatud: 1980. aastate 30% suitsetamise tasemelt on Rootsi jõudnud

5,4%-le (2024) — ELi madalaimale — tänu suitsuvaba nikotiini (snus, hiljem nikotiinipadjad) laialdasele

kättesaadavusele. Modelleerimisuuring (Bolin et al., 2019) hindab, et 1980–2009 hoidis snus ära 22

000–27 000 lisasurma. Rootsi suitsetamisest tulenevad tervishoiukulud on 44% alla ELi keskmise.

Stsenaarium B — 4 mg/g piir surub kasutajad tagasi suitsetama

Hollandis tõusis pärast maitsekeeldu suitsetamine 1% — 60 miljonit lisasigaretti. Kui Eestis naaseb 8%

nikotiinipatjade kasutajatest suitsetamise juurde (Läti SPKC 2025 küsitluses ütles 8%, et on valmis),

lisandub ~5000–7000 suitsetajat. Iga suitsetaja lisab statistiliselt ~2370 eurot aastas

tervishoiukuludesse. Seitsmekümne aasta jooksul teeb see umbes 830 miljonit eurot lisakulusid — ja ligi

910 välditavat lisasurma.

Küsimus ministeeriumile

Kas mõjuhinnang sisaldab arvutust suitsetajate arvu muutuse kohta seoses nikotiinipatjadele juurdepääsu kaotamisega? Kui ei, siis millel põhineb väide, et eelnõu parandab rahvatervist?

Noorte kaitse — mida keeld tegelikult saavutab

Noorte kaitse on minister Pakosta põhiargument. See on õige eesmärk — kuid kas eelnõu saavutab

selle? Soovitame ministril põhjalikult analüüsida väidet ja põhjuseid miks USA’s on noorte hulgas

kanepitarbijate arv peale legaliseerimist kahanenud 30%. Analoogia nikotiinpatjadega?

2019. aastal keelustati Eestis maitsestatud e-sigaretid. 2024. aastaks tarvitas 68% 8.–9. klassi noortest

maitsestatud e-sigaretti (ESPAD). Kui keeld toimiks, peaks see arv olema null. Selle asemel asendas must

turg legaalse täielikult — ja noorte kättesaadavus kasvas, sest musta turu müüjal puudub

vanusekontroll. NNA Eesti 2021: "Sageli said alaealised nii müüjateks kui ostjateks." Sama juhtus

Hollandis: maitsekeeld kahekordistas noorte veipimise (3,7% → 7,6% ühe aastaga).

Keelamine ei kaota nõudlust — see annab turu mustale majandusele, kus puudub vanusekontroll,

toote ohutuse kontroll ja maksujärelevalve. Tooted jõuavad noorteni endiselt, kuid nüüd

reguleerimata ja kriminaalsete müüjate kaudu.

Tõhus noorte kaitse on vanusekontroll müügipunktis, haridus ja legaalse turu säilitamine — mitte keeld,

mis surub toote mustale turule.

TRAHVIMINE — ?????

Veel üks küsimus, millele eelnõu autorid peaksid vastama. Riigisisese kaugmüügi ja tellimise keeld (§ 22,

§ 31²) tähendab, et nikotiinipadja veebipoest tellimise eest saab füüsilist isikut trahvida kuni 300

trahviühikuga — ligi 2000 eurot.

Kas Eesti poliitikud, ametnikkond, justiitsminister, politsei ja kohtutäiturid on tegelikult valmis trahvima

kooliõpilasi 2000-eurose trahviga nikotiinipatjade veebipoest tellimise eest? Kui ei, siis kellele see säte

mõeldud on ja kuidas seda kavatsetakse jõustada?

Resümee: mida eelnõu tegelikult toob

Eelnõu lubadus Tegelik tõenäoline tulemus

Noorte nikotiinitarbimise

vähenemine

Noorte juurdepääs must turu kaudu suuremat tõenäosusega

kasvab — Hollandi, Eesti 2019 ja Läti kogemuse põhjal

Rahvastiku nikotiini

terviseriskide vähenemine

Osa kasutajatest pöördub tagasi suitsetamise juurde —

ohtlikum ja surmavamalt produkt jääb täielikult seaduslikuks

Maksutulu säilimine ~26–31 miljonit eurot otsest fiskaalkaotust aastas. Tulu kaob —

kulud kasvavad

Eesti tootjate ja töökohtade

säilimine

5 tootjat, 100–250 töökohta kaotab võimaluse toota. Tootmine

kolib Leetu, Rootsi, Poolasse

Musta turu piiramine Must turg kasvab — identne muster kõigis võrreldavates riikides

(Holland, Läti, Eesti 2019)

Konkurentsiga tervisliku

turukeskkonna säilitamine

Rahvusvaheliste ravimifirmade (Nicorette, Niquitin) praktiliselt

monopol — kallimad tooted, vähem valikut, kohalik tootmine

hävitatud

USA Toidu- ja Ravimiamet, tuginedes maailma põhjalikumale kontrolliprotsessile, otsustas 2026. aastal,

et nikotiinipadjad vähendavad sigarettidega võrreldes suuõõnevähi, südamehaiguste, kopsuvähki,

insuldi, emfüseemi ja kroonilise bronhiidi riski. Eesti eelnõu keelab nende tootmise.

Eelnõu praegusel kujul ei saavuta ühtegi oma eesmärki. See ei vähenda noorte nikotiinitarbimist, ei

vähenda terviseriske, ei too riigile maksutulu ega kaitse kohalikku tööstust. Vastupidi: see

tõenäoliselt suurendab suitsetajate arvu, suurendab terviseriske, kasvatab musta turgu, hävitab viie

Eesti tootja ekspordi ja tekitab Eesti majandusele 33–48 miljoni euro suuruse iga-aastase kahju.

Meie ettepanek: proportsionaalne regulatsioon toimib

Me ei vastusta regulatsiooni. Me vastustame regulatsiooni, millel puudub tõenduspõhine alus ja

mõjuhinnang. Meie ettepanek:

• Soome mudel — 16,6 mg/g ülempiir, mis kaitseb äärmuslike kontsentratsioonide eest, ilma et

elimineeriks kogu turu

• Selge vanuse kontroll jaemüügis ja kohustuslik lapsekindel pakend

• Tõenduspõhine ja teaduspõhine mõjuhinnang enne seadusemuudatust — kaasa arvatud

suitsetajate arvu muutuse analüüs

• Eksporditootmise selge eristamine siseturu müügist — tootmiskeeld ei peaks rakenduma ekspordile,

mis suunatud riikidesse, kus toode on lubatud

• Hariduspõhine lähenemine noortele selle asemel, et luua must turg, mis eemaldab igasuguse

kontrolli

Või siis – võtkem eeskuju Rootsi mudelist. Ei mingit keelamist ja madalaimad tervishoiukulud

maailmas.

Allkirjastanud:

Nano OÜ, Eesti nikotiinipatjade tootjad

Juuli 2026

Kasutatud allikad: FDA Modified Risk Order ZYN (30.06.2026); PDNW Netherlands Flavour Ban Report (aprill 2026); RIVM flavour ban evaluation (2025); Byhamre et al., IJE 2021 (snus suremus); Bolin et al., Health Policy 2011 (Rootsi suitsetamise majanduslik mõju); Tobacco Atlas 2025 (Eesti/Läti/Rootsi andmed); Port of Tallinn 2025; MTA aktsiisiandmed 2025; SPKC Läti 2025; ESPAD 2024; NNA Eesti 2021; Vaping Post märts 2026; Brussels Report aprill 2026; Yao et al., JCP 2019 (rosmariinhape); Mallock-Ohnesorg et al., Frontiers in Pharmacology 2024 (nikotiini farmakokineetika); TobaccoIntelligence EU B2B 2026.