Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Sotsiaalministeerium

[email protected]

27.07.2026 nr 1.1-21/503-1

Arvamuse küsimine

Politsei- ja Piirivalveamet palub arvamust töötajate ületundide tekkimise ja nende hüvitamise

kohta.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja

kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja. Summeeritud tööaja arvestuse korral on

ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. Tööandja hüvitab

ületunnitöö vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö

hüvitamist rahas.

Töölepingu seaduse kommentaarides selgitatakse: „TLS § 44 lõiked 6 ja 7 kehtestavad

ületunnitöö hüvitamise tingimused ja korra. Ületund hüvitatakse nii päevaviisilise kui

summeeritud arvestuse korral.

Seadus sätestab kaks võimalust ületunnitöö hüvitamiseks:

 TLS eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vabas ajas, mis on tasustatud kui tavaline tööaeg,

või

 pooled lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5-kordne

töötasu.

Tööaja piirangu eesmärgist lähtuvalt tuleb asuda seisukohale, et eelkõige täidab piirangu

tervisekaitse eesmärki ületunnitöö hüvitamine vaba aja andmisega ületunnitööga võrdses

ulatuses (TLS § 44 lg 6). Tööaja piirangud on kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks

ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu

näebki TLS ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö

hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.

Kuivõrd ületunnitöö vaba ajaga hüvitamise eesmärk on kompenseerida ületunnitööd tehes

kaduma läinud puhkeaeg, tuleb kompenseeriv vaba aeg anda võimalikult ruttu pärast perioodi

lõppu, millal ületunnid tekkisid. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid

arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul.

Ületunnitöö hüvitamine tasustatud vaba ajaga peaks toimuma mõistliku aja jooksul, üldjuhul

järgmise arvestusperioodi jooksul. Kui töötaja ja tööandja vahel puudub kokkulepe ületunnitöö

hüvitamise osas, siis tööandja määrab töötaja vaba aja graafiku koostamisel.

Ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma

täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab

seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest

2 (3)

saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama „kallis“ kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa

ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale.

Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse

seetõttu nagu tavaline tööaeg. Seega kui töötaja töötas reedel lisaks tavapärasele tööajale (8

tundi) täiendavalt 4 tundi ja võttis kokkuleppel tööandjaga vaba aja välja esmaspäeval,

siis tuleb töötajale maksta ühekordset töötasu reedel töötatud 8+4 tunni eest ja ka

esmaspäevase päeva eest (s.o 8 tunni eest), millest 4 tundi töötaja tegelikult tööl ei olnud. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning

kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.“.

Nii seaduse kui ka selle kommentaaride kohaselt selguvad summeeritud tööaja arvestuse korral

ületunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi

jooksul. TLS-i kohaselt on summeeritud tööaja arvestusperiood kuni neli kuud, mõne

eriseaduse kohaselt on arvestusperiood pikem, nt päästeteenistuse seaduse kohaselt on

päästeteenistuja tööajaarvestuse periood kuni kuus kuud. See tähendab, et summeeritud tööaja

korral ei saa töötaja ületunnitöö hüvitist, kui arvestusperioodi lõpuks (s.o nelja või kuue kuu

möödudes) ületunde alles ei jää.

TLS-i kommentaaride kohaselt tuleb ületunnid hüvitada esimesel võimalusel pärast nende

tekkimist. See tähendab, et tavatööajaga töötamisel hüvitatakse ületunnid esimesel võimalusel.

Näiteks tekkis reedel neli ületundi, nende eest antakse esmaspäeval tööajast neli tundi vaba

aega ja lisaks makstakse nende eest ka ühekordset töötasu. Summeeritud tööaja korral

hüvitatakse ületunnid nelja või kuue kuu möödumisel, mis aga võib tähendada seda, et

arvestusperioodi lõpuks ei jää hüvitatavaid ületunde, sest need on arvestusperioodi lõpuks nulli

viidud. Kas selline hüvitamine ei ole ebavõrdne kohtlemine, kus ühe tööajavormiga töötaja saab

igal juhul ületundide hüvitist, aga teise tööajavormiga töötaja mitte? Kas tavatööajaga töötaja

puhul ei oleks õigem sarnane põhimõte, mida rakendatakse summeeritud tööajaga töötajale?

See tähendab, et tavatööajaga töötaja tööaja arvestusperiood oleks üks kuu, mille jooksul ta

saab ületunnid tööajast vaba ajana välja võtta ning kuu lõpus ei peaks talle enam hüvitist

maksma. Kui võtta arvesse TLS-i kommentaare tavatööajaga töötaja ületundide hüvitamise

kohta, võib järeldada, et tema ületunde arvestatakse nädala või isegi päeva kaupa, mis ei pruugi

olla õige ega õiglane, võrreldes summeeritud tööajaga töötava ületundide hüvitamisega.

Kui ületunnitöö hüvitatakse tavatööajaga töötavale inimesele vaba ajaga, maksab tööandja

töötajale sisuliselt kahekordse töötasu. See tähendab, et töötajale makstakse reaalselt tehtud

ületundide eest tavapärase töötasuga ning ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse

töötaja kokkulepitud tööajast ning tasustatakse samuti nagu tavaline tööaeg. Näiteks saab

töötaja olla järgmisel tööpäeval kodus, kuid saab selle päeva eest ikka tavapärase töötasu.

Lisaks veel ka ületundide eest ühekordse tasu. Summeeritud tööajaga töötaval inimesel aga

sellise hüvitamise õigust ei pruugi tekkida, sest arvestusperioodi lõpuks ei ole enam ületunde

alles.

Kas ei oleks õigem, et ka tavatööajaga töötava inimese ületunnid tekivad kuu lõpuks, mitte kohe

pärast ületundide tekkimist? Veel mõnda aega tagasi olid ka tööõiguse asjatundjad arvamusel,

et kui ületunnid hüvitatakse vaba ajaga esimesel võimalusel, siis ei ole neid vaja eraldi lisaks

ka rahas hüvitada. Nii on professor Heino Siigur leidnud, et ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga

ei olegi ju sisuliselt tegemist ületunnitööga, vaid tööajafondi ajalise ümberjaotamisega, sest

vaba aja saamise tõttu töötamist üle kokkulepitud tööajanormi pikema perioodi lõikes ei toimu1.

Ehkki see seisukoht pärineb aastate tagant, on selle sisuline põhimõte siiani asjakohane.

1 Heino Siigur. Töölepingu seadus: Kommenteerinud professor Heino Siigur. Kirjastus Ilo 2009, lk 101; vt ka Raili

Karjane. Uus töölepingu seadus. Kommenteerinud Raili Karjane. Ten-Team2009, lk 47.

3 (3)

Kokkuvõtvalt on meie küsimus see, et kas tavatööajaga töötava inimese ületundide tekkimise

ajaks võiks lugeda kuu lõpu, mis on sisuliselt tööaja arvestusperioodi lõpp. Kui selleks ajaks on

töötajale ületunnid vaba ajaga hüvitatud, siis eraldi tasustamist ei toimu. Küsimus on eriti

aktuaalne, arvestades üha enam levivat võimalust töötada paindliku tööajaga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janne Alavere

peadirektori asetäitja varade alal

peadirektori ülesannetes

Svetlana Meister, [email protected]