Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/64-4 |
| Registreeritud | 27.07.2026 |
| Sünkroonitud | 28.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Haiglate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Haiglate Liit |
| Vastutaja | Anu Rumm (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Urmas Sule
PNOEE-36310062728
2026-07-25 07:52:47
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 13.07.2026 nr 1.2-2/264-1 Meie: 27.07.2026 nr 240-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, mille eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks.
Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) toetab jätkuvalt tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna parema lõimimise eesmärki ning peab valdkondadeülese koordinatsiooni tugevdamist vajalikuks. Samas näeme eelnõus jätkuvalt mitmeid rakendamise seisukohast olulisi küsimusi, mis vajavad reformi edukaks rakendamiseks täiendavat tähelepanu ja läbimõeldud lahendusi.
EHLi hinnangul sõltub reformi edukus suurel määral sellest, kui selgelt on määratletud erinevate osapoolte rollid, vastutus ja koostöökorraldus. Eelnõus kirjeldatud koostööstruktuuride, koordinatsiooniteenuse ning TERVIKu toimimise põhimõtted vajavad täiendavat selgitamist, et tagada rakenduspraktikas üheselt mõistetav juhtimismudel ning vältida ülesannete dubleerimist. Samuti näeme jätkuvalt ebaselgust selles, kuidas hakkab kavandatud mudel igapäevases töös toimima ning kuidas on omavahel seotud erinevate osapoolte rollid ja vastutus valdkondadeülese koordinatsiooni korraldamisel.
EHLi hinnangul on eeltoodud küsimuste lahendamise kõrval reformi edukuse seisukohast määrava tähtsusega ka infosüsteemide valmisolek ja rakendatavus. Juhtisime juba eelmises kooskõlastusringis tähelepanu kavandatavate IT-arenduste teostatavusele, infosüsteemide liidestamisele ning terviklahenduse rakendamisega seotud küsimustele. Reformi edukas rakendamine sõltub suurel määral põhjalikust eeltööst, osapoolte kaasamisest ning sellest, et Heaolu infosüsteem, tervise infosüsteem, STAR ning tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid toimiksid ühtse tervikuna ja toetaksid olemasolevaid tööprotsesse. Seejuures on oluline arvestada nii tervishoiuasutustes kui ka riiklikes süsteemides juba kavandatud ja käimasolevate IT-arendustega ning hinnata nende omavahelist mõju ja rakendatavust.
Lisaks juhtimis- ja rakendusküsimustele peame olulisimaks reformi rahastamise jätkusuutlikkust ning erinevate osapoolte ressursivajaduse realistlikku hindamist. Eelnõu kohaselt jääb kogu koordineerimissüsteemi, sealhulgas TERVIKute ja terviseteejuhtide tegevuse rahastamine valdavalt ravikindlustuse vahendite kanda, mis suurendab survet Tervisekassa eelarvele. Eelnõu eeldab, et koordinatsiooniteenus tasub end ära kolme aasta jooksul ravikulude vähenemise kaudu. Rahvusvaheline kogemus näitab siiski, et integratsioonireformide rahaline mõju ei pruugi realiseeruda prognoositud mahus ning võib kaasa tuua täiendava rahastusvajaduse. Ka senine kogemus täiendavate ülesannete ja teenuste rahastamisel Tervisekassa kaudu on näidanud kulude kasvu. Arvestades ka Tervisekassa varasemalt väljendatud seisukohta, et osa TERVIKute juhtimis- ja toimimiskuludest võiks olla kaetud muudest rahastusallikatest, peame oluliseks, et enne reformi rakendamist oleks realistlikult hinnatud selle tegelik ressursivajadus.
Lisaks võib koordinatsiooniteenuse laiem rakendamine tuua nähtavale seni katmata vajadused ning suurendada vajadust täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Seetõttu on oluline hinnata reformi mõju kogu süsteemile ning tagada reformi elluviimiseks vajalik pikaajaline ja jätkusuutlik rahastusmudel.
Täiendavat tähelepanu vajab ka loodava Heaolu infosüsteemi pikaajaline rahastamine. Uue infosüsteemi loomise ja ülalpidamisega kaasnevad täiendavad püsikulud, mille katmine eeldab täiendavaid rahastusotsuseid. Eelnõus ei ole piisavalt käsitletud nende kuludega seotud riske ega võimalikke mõjusid olukorras, kus vajalikku lisarahastust ei eraldata.
Lõpetuseks edastame mõned normitehnilised tähelepanekud:
1. Eelnõu § 13⁴ lõike 1 sõnastus vajab keelelist täpsustamist. Praegune sõnastus sisaldab keelelist ebatäpsust („leppida teha ettevalmistused heaoluplaani koostamiseks“). Soovitame sätte sõnastus üle vaadata.
2. Eelnõu § 38² lõikes 4 sisaldub viide § 13¹ lõikele 5, kuid nimetatud lõige ei sätesta TERVIKu kohustuslikke osapooli. TERVIKu kohustuslikud osapooled on loetletud § 13¹ lõikes 6. Palume viide üle kontrollida.
Täname veel kord võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada. Oleme valmis jätkuvalt panustama reformi edasiarendamisse ning selle rakendamise ettevalmistamisse, et kavandatavad lahendused oleksid praktikas rakendatavad, eesmärgipärased ja jätkusuutlikud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 13.07.2026 nr 1.2-2/264-1 Meie: 27.07.2026 nr 240-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, mille eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks.
Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) toetab jätkuvalt tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna parema lõimimise eesmärki ning peab valdkondadeülese koordinatsiooni tugevdamist vajalikuks. Samas näeme eelnõus jätkuvalt mitmeid rakendamise seisukohast olulisi küsimusi, mis vajavad reformi edukaks rakendamiseks täiendavat tähelepanu ja läbimõeldud lahendusi.
EHLi hinnangul sõltub reformi edukus suurel määral sellest, kui selgelt on määratletud erinevate osapoolte rollid, vastutus ja koostöökorraldus. Eelnõus kirjeldatud koostööstruktuuride, koordinatsiooniteenuse ning TERVIKu toimimise põhimõtted vajavad täiendavat selgitamist, et tagada rakenduspraktikas üheselt mõistetav juhtimismudel ning vältida ülesannete dubleerimist. Samuti näeme jätkuvalt ebaselgust selles, kuidas hakkab kavandatud mudel igapäevases töös toimima ning kuidas on omavahel seotud erinevate osapoolte rollid ja vastutus valdkondadeülese koordinatsiooni korraldamisel.
EHLi hinnangul on eeltoodud küsimuste lahendamise kõrval reformi edukuse seisukohast määrava tähtsusega ka infosüsteemide valmisolek ja rakendatavus. Juhtisime juba eelmises kooskõlastusringis tähelepanu kavandatavate IT-arenduste teostatavusele, infosüsteemide liidestamisele ning terviklahenduse rakendamisega seotud küsimustele. Reformi edukas rakendamine sõltub suurel määral põhjalikust eeltööst, osapoolte kaasamisest ning sellest, et Heaolu infosüsteem, tervise infosüsteem, STAR ning tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid toimiksid ühtse tervikuna ja toetaksid olemasolevaid tööprotsesse. Seejuures on oluline arvestada nii tervishoiuasutustes kui ka riiklikes süsteemides juba kavandatud ja käimasolevate IT-arendustega ning hinnata nende omavahelist mõju ja rakendatavust.
Lisaks juhtimis- ja rakendusküsimustele peame olulisimaks reformi rahastamise jätkusuutlikkust ning erinevate osapoolte ressursivajaduse realistlikku hindamist. Eelnõu kohaselt jääb kogu koordineerimissüsteemi, sealhulgas TERVIKute ja terviseteejuhtide tegevuse rahastamine valdavalt ravikindlustuse vahendite kanda, mis suurendab survet Tervisekassa eelarvele. Eelnõu eeldab, et koordinatsiooniteenus tasub end ära kolme aasta jooksul ravikulude vähenemise kaudu. Rahvusvaheline kogemus näitab siiski, et integratsioonireformide rahaline mõju ei pruugi realiseeruda prognoositud mahus ning võib kaasa tuua täiendava rahastusvajaduse. Ka senine kogemus täiendavate ülesannete ja teenuste rahastamisel Tervisekassa kaudu on näidanud kulude kasvu. Arvestades ka Tervisekassa varasemalt väljendatud seisukohta, et osa TERVIKute juhtimis- ja toimimiskuludest võiks olla kaetud muudest rahastusallikatest, peame oluliseks, et enne reformi rakendamist oleks realistlikult hinnatud selle tegelik ressursivajadus.
Lisaks võib koordinatsiooniteenuse laiem rakendamine tuua nähtavale seni katmata vajadused ning suurendada vajadust täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Seetõttu on oluline hinnata reformi mõju kogu süsteemile ning tagada reformi elluviimiseks vajalik pikaajaline ja jätkusuutlik rahastusmudel.
Täiendavat tähelepanu vajab ka loodava Heaolu infosüsteemi pikaajaline rahastamine. Uue infosüsteemi loomise ja ülalpidamisega kaasnevad täiendavad püsikulud, mille katmine eeldab täiendavaid rahastusotsuseid. Eelnõus ei ole piisavalt käsitletud nende kuludega seotud riske ega võimalikke mõjusid olukorras, kus vajalikku lisarahastust ei eraldata.
Lõpetuseks edastame mõned normitehnilised tähelepanekud:
1. Eelnõu § 13⁴ lõike 1 sõnastus vajab keelelist täpsustamist. Praegune sõnastus sisaldab keelelist ebatäpsust („leppida teha ettevalmistused heaoluplaani koostamiseks“). Soovitame sätte sõnastus üle vaadata.
2. Eelnõu § 38² lõikes 4 sisaldub viide § 13¹ lõikele 5, kuid nimetatud lõige ei sätesta TERVIKu kohustuslikke osapooli. TERVIKu kohustuslikud osapooled on loetletud § 13¹ lõikes 6. Palume viide üle kontrollida.
Täname veel kord võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada. Oleme valmis jätkuvalt panustama reformi edasiarendamisse ning selle rakendamise ettevalmistamisse, et kavandatavad lahendused oleksid praktikas rakendatavad, eesmärgipärased ja jätkusuutlikud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Lugupeetud sotsiaalminister
Käesolevaga esitame Eesti Haiglate Liidu tagasiside rahvatervishoiu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule.
Lugupidamisega
Urmas Sule
Juhatuse esimees
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, July 13, 2026 4:57 PM
To: Eesti Perearstide Selts <[email protected]>; Eesti Haiglate Liit <[email protected]>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <[email protected]>; Eesti Arstide Liit <[email protected]>; Tervise Arengu Instituut <[email protected]>; Tallinna Tervishoiu
Kõrgkool <[email protected]>; Eesti Proviisorapteekide Liit <[email protected]>; Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit <[email protected]>; Eesti Tööandjate Keskliit <[email protected]>; Eesti Ravimihulgimüüjate Liit <[email protected]>; Eesti Arstide Liit <[email protected]>
Subject: Rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi koostöö)
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Urmas Sule
PNOEE-36310062728
2026-07-25 07:52:47
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 13.07.2026 nr 1.2-2/264-1 Meie: 27.07.2026 nr 240-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, mille eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks.
Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) toetab jätkuvalt tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna parema lõimimise eesmärki ning peab valdkondadeülese koordinatsiooni tugevdamist vajalikuks. Samas näeme eelnõus jätkuvalt mitmeid rakendamise seisukohast olulisi küsimusi, mis vajavad reformi edukaks rakendamiseks täiendavat tähelepanu ja läbimõeldud lahendusi.
EHLi hinnangul sõltub reformi edukus suurel määral sellest, kui selgelt on määratletud erinevate osapoolte rollid, vastutus ja koostöökorraldus. Eelnõus kirjeldatud koostööstruktuuride, koordinatsiooniteenuse ning TERVIKu toimimise põhimõtted vajavad täiendavat selgitamist, et tagada rakenduspraktikas üheselt mõistetav juhtimismudel ning vältida ülesannete dubleerimist. Samuti näeme jätkuvalt ebaselgust selles, kuidas hakkab kavandatud mudel igapäevases töös toimima ning kuidas on omavahel seotud erinevate osapoolte rollid ja vastutus valdkondadeülese koordinatsiooni korraldamisel.
EHLi hinnangul on eeltoodud küsimuste lahendamise kõrval reformi edukuse seisukohast määrava tähtsusega ka infosüsteemide valmisolek ja rakendatavus. Juhtisime juba eelmises kooskõlastusringis tähelepanu kavandatavate IT-arenduste teostatavusele, infosüsteemide liidestamisele ning terviklahenduse rakendamisega seotud küsimustele. Reformi edukas rakendamine sõltub suurel määral põhjalikust eeltööst, osapoolte kaasamisest ning sellest, et Heaolu infosüsteem, tervise infosüsteem, STAR ning tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid toimiksid ühtse tervikuna ja toetaksid olemasolevaid tööprotsesse. Seejuures on oluline arvestada nii tervishoiuasutustes kui ka riiklikes süsteemides juba kavandatud ja käimasolevate IT-arendustega ning hinnata nende omavahelist mõju ja rakendatavust.
Lisaks juhtimis- ja rakendusküsimustele peame olulisimaks reformi rahastamise jätkusuutlikkust ning erinevate osapoolte ressursivajaduse realistlikku hindamist. Eelnõu kohaselt jääb kogu koordineerimissüsteemi, sealhulgas TERVIKute ja terviseteejuhtide tegevuse rahastamine valdavalt ravikindlustuse vahendite kanda, mis suurendab survet Tervisekassa eelarvele. Eelnõu eeldab, et koordinatsiooniteenus tasub end ära kolme aasta jooksul ravikulude vähenemise kaudu. Rahvusvaheline kogemus näitab siiski, et integratsioonireformide rahaline mõju ei pruugi realiseeruda prognoositud mahus ning võib kaasa tuua täiendava rahastusvajaduse. Ka senine kogemus täiendavate ülesannete ja teenuste rahastamisel Tervisekassa kaudu on näidanud kulude kasvu. Arvestades ka Tervisekassa varasemalt väljendatud seisukohta, et osa TERVIKute juhtimis- ja toimimiskuludest võiks olla kaetud muudest rahastusallikatest, peame oluliseks, et enne reformi rakendamist oleks realistlikult hinnatud selle tegelik ressursivajadus.
Lisaks võib koordinatsiooniteenuse laiem rakendamine tuua nähtavale seni katmata vajadused ning suurendada vajadust täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Seetõttu on oluline hinnata reformi mõju kogu süsteemile ning tagada reformi elluviimiseks vajalik pikaajaline ja jätkusuutlik rahastusmudel.
Täiendavat tähelepanu vajab ka loodava Heaolu infosüsteemi pikaajaline rahastamine. Uue infosüsteemi loomise ja ülalpidamisega kaasnevad täiendavad püsikulud, mille katmine eeldab täiendavaid rahastusotsuseid. Eelnõus ei ole piisavalt käsitletud nende kuludega seotud riske ega võimalikke mõjusid olukorras, kus vajalikku lisarahastust ei eraldata.
Lõpetuseks edastame mõned normitehnilised tähelepanekud:
1. Eelnõu § 13⁴ lõike 1 sõnastus vajab keelelist täpsustamist. Praegune sõnastus sisaldab keelelist ebatäpsust („leppida teha ettevalmistused heaoluplaani koostamiseks“). Soovitame sätte sõnastus üle vaadata.
2. Eelnõu § 38² lõikes 4 sisaldub viide § 13¹ lõikele 5, kuid nimetatud lõige ei sätesta TERVIKu kohustuslikke osapooli. TERVIKu kohustuslikud osapooled on loetletud § 13¹ lõikes 6. Palume viide üle kontrollida.
Täname veel kord võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada. Oleme valmis jätkuvalt panustama reformi edasiarendamisse ning selle rakendamise ettevalmistamisse, et kavandatavad lahendused oleksid praktikas rakendatavad, eesmärgipärased ja jätkusuutlikud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Teie: 13.07.2026 nr 1.2-2/264-1 Meie: 27.07.2026 nr 240-2B
Arvamuse avaldamine
Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta, mille eesmärk on luua õiguslik ja organisatoorne raamistik tervishoiu ja sotsiaalvaldkonna koostööks.
Eesti Haiglate Liit (edaspidi EHL) toetab jätkuvalt tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna parema lõimimise eesmärki ning peab valdkondadeülese koordinatsiooni tugevdamist vajalikuks. Samas näeme eelnõus jätkuvalt mitmeid rakendamise seisukohast olulisi küsimusi, mis vajavad reformi edukaks rakendamiseks täiendavat tähelepanu ja läbimõeldud lahendusi.
EHLi hinnangul sõltub reformi edukus suurel määral sellest, kui selgelt on määratletud erinevate osapoolte rollid, vastutus ja koostöökorraldus. Eelnõus kirjeldatud koostööstruktuuride, koordinatsiooniteenuse ning TERVIKu toimimise põhimõtted vajavad täiendavat selgitamist, et tagada rakenduspraktikas üheselt mõistetav juhtimismudel ning vältida ülesannete dubleerimist. Samuti näeme jätkuvalt ebaselgust selles, kuidas hakkab kavandatud mudel igapäevases töös toimima ning kuidas on omavahel seotud erinevate osapoolte rollid ja vastutus valdkondadeülese koordinatsiooni korraldamisel.
EHLi hinnangul on eeltoodud küsimuste lahendamise kõrval reformi edukuse seisukohast määrava tähtsusega ka infosüsteemide valmisolek ja rakendatavus. Juhtisime juba eelmises kooskõlastusringis tähelepanu kavandatavate IT-arenduste teostatavusele, infosüsteemide liidestamisele ning terviklahenduse rakendamisega seotud küsimustele. Reformi edukas rakendamine sõltub suurel määral põhjalikust eeltööst, osapoolte kaasamisest ning sellest, et Heaolu infosüsteem, tervise infosüsteem, STAR ning tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemid toimiksid ühtse tervikuna ja toetaksid olemasolevaid tööprotsesse. Seejuures on oluline arvestada nii tervishoiuasutustes kui ka riiklikes süsteemides juba kavandatud ja käimasolevate IT-arendustega ning hinnata nende omavahelist mõju ja rakendatavust.
Lisaks juhtimis- ja rakendusküsimustele peame olulisimaks reformi rahastamise jätkusuutlikkust ning erinevate osapoolte ressursivajaduse realistlikku hindamist. Eelnõu kohaselt jääb kogu koordineerimissüsteemi, sealhulgas TERVIKute ja terviseteejuhtide tegevuse rahastamine valdavalt ravikindlustuse vahendite kanda, mis suurendab survet Tervisekassa eelarvele. Eelnõu eeldab, et koordinatsiooniteenus tasub end ära kolme aasta jooksul ravikulude vähenemise kaudu. Rahvusvaheline kogemus näitab siiski, et integratsioonireformide rahaline mõju ei pruugi realiseeruda prognoositud mahus ning võib kaasa tuua täiendava rahastusvajaduse. Ka senine kogemus täiendavate ülesannete ja teenuste rahastamisel Tervisekassa kaudu on näidanud kulude kasvu. Arvestades ka Tervisekassa varasemalt väljendatud seisukohta, et osa TERVIKute juhtimis- ja toimimiskuludest võiks olla kaetud muudest rahastusallikatest, peame oluliseks, et enne reformi rakendamist oleks realistlikult hinnatud selle tegelik ressursivajadus.
Lisaks võib koordinatsiooniteenuse laiem rakendamine tuua nähtavale seni katmata vajadused ning suurendada vajadust täiendavate tervishoiu- ja sotsiaalteenuste järele. Seetõttu on oluline hinnata reformi mõju kogu süsteemile ning tagada reformi elluviimiseks vajalik pikaajaline ja jätkusuutlik rahastusmudel.
Täiendavat tähelepanu vajab ka loodava Heaolu infosüsteemi pikaajaline rahastamine. Uue infosüsteemi loomise ja ülalpidamisega kaasnevad täiendavad püsikulud, mille katmine eeldab täiendavaid rahastusotsuseid. Eelnõus ei ole piisavalt käsitletud nende kuludega seotud riske ega võimalikke mõjusid olukorras, kus vajalikku lisarahastust ei eraldata.
Lõpetuseks edastame mõned normitehnilised tähelepanekud:
1. Eelnõu § 13⁴ lõike 1 sõnastus vajab keelelist täpsustamist. Praegune sõnastus sisaldab keelelist ebatäpsust („leppida teha ettevalmistused heaoluplaani koostamiseks“). Soovitame sätte sõnastus üle vaadata.
2. Eelnõu § 38² lõikes 4 sisaldub viide § 13¹ lõikele 5, kuid nimetatud lõige ei sätesta TERVIKu kohustuslikke osapooli. TERVIKu kohustuslikud osapooled on loetletud § 13¹ lõikes 6. Palume viide üle kontrollida.
Täname veel kord võimaluse eest eelnõu kohta arvamust avaldada. Oleme valmis jätkuvalt panustama reformi edasiarendamisse ning selle rakendamise ettevalmistamisse, et kavandatavad lahendused oleksid praktikas rakendatavad, eesmärgipärased ja jätkusuutlikud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Urmas Sule
Juhatuse esimees
