Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Vastus 13. juuli 2026 pöördumisele

Harju Maakohtu nimel tänan Siseministeeriumit 13. juuli 2026 pöördumise eest. Saan

pöördumisest aru selliselt, et palute seisukohta küsimuses, kas täisealise isiku soovil kanda

bioloogilise isa perekonnanime ning korrastada rahvastikuregistris põlvnemisandmeid oleks

võimalik kohtumenetluses käsitada lapsendamise kehtetuks tunnistamise nõudena ning kas ja

millistel eeldustel võiks sellise nõude rahuldamine kõne alla tulla.

Perekonnaseadus (PKS) käsitab lapsendamist püsiva perekonnaõigusliku suhtena, mille

eesmärk on luua lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse õigussuhe. Lapsendamise

tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel samad õigused ja kohustused, mis tulenevad

lapse põlvnemisest vanemast, ning üldjuhul lõpevad lapse õiguslikud suhted seniste

vanematega. Seetõttu ei ole lapsendamise kehtetuks tunnistamine seaduse järgi tavapärane

vahend põlvnemisandmete hilisemaks korrastamiseks, vaid erandlik õiguskaitsevahend, mida

saab kasutada üksnes seaduses sätestatud alustel.

Kehtiva PKSi kohaselt saab lapsendamise kehtetuks tunnistamist nõuda eeskätt juhul, kui

lapsendamine on toimunud ilma lapsendaja avalduseta või ilma lapse või vanema nõusolekuta

(PKS § 166 lg 1). Sellise alusena tuleb kõne alla olukord, kus seaduses nõutud tahteavaldus või

nõusolek puudus või oli õiguslikult puudulik (PKS § 166 lg 2). Ainuüksi asjaolu, et täisealiseks

saanud lapsendatu soovib hiljem kanda bioloogilise isa perekonnanime või soovib, et

rahvastikuregistri andmed kajastaksid bioloogilist põlvnemist, ei ole iseenesest lapsendamise

kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslik alus kehtiva seaduse järgi.

Menetluslikult tuleb avalduse menetlusse võtmisel hinnata, kas avaldaja tugineb

perekonnaseaduses sätestatud kehtetuks tunnistamise alusele, kas avalduse esitaja on seaduse

järgi õigustatud isik ning kas avaldus on esitatud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul (kui vastav

menetluslik tähtaeg on sätestatud). Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avaldust ei saa pidada

tõenäoliselt perspektiivseks, kui sellest nähtub üksnes soov muuta perekonnanime, kuid ei

väideta asjaolusid, mis viitaksid lapsendamise ajal vajaliku avalduse või nõusoleku

puudumisele või selle õiguslikule puudulikkusele.

Samuti tuleb arvestada, et seadus seob lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse esitamise

õiguse eelkõige isikuga, kelle avalduseta või nõusolekuta laps lapsendati (PKS § 168). Kui

lapsendamine toimus ajal, mil laps oli alaealine ema abikaasa poolt ning vajalikud nõusolekud

anti nõuetekohaselt, ei anna lapsendatu hilisem täisealiseks saamine ega tema muutunud

arusaam oma perekondlikust identiteedist tõenäoliselt alust lapsendamist kehtetuks tunnistada.

Teie 13.07.2026 nr 2-1/485-1

Meie 27.07.2026 nr 8-1/26-1434-2

Lugupeetud Enel Pungas

Kohtumenetluses tuleb sellisel juhul hinnata mitte niivõrd avaldaja praegust soovi, vaid seda,

kas lapsendamise tegemise ajal esines seaduses nimetatud oluline puudus.

Eeltoodust tulenevalt saab lapsendamise kehtetuks tunnistamise nõude kohtumenetluses

menetlusse võtta juhul, kui avaldus vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus avaldusele

esitatavatele üldnõuetele ning avalduses on esitatud faktilised väited, mis võivad abstraktselt

vastata PKSis sätestatud kehtetuks tunnistamise alusele. Kui avalduses kirjeldatud asjaoludest

nähtub juba esmapilgul, et avaldaja ei tugine seaduses ettenähtud alusele või puudub avaldajal

avalduse esitamise õigus, võib kõne alla tulla avalduse menetlusse võtmata jätmine.

Seega kokkuvõtvalt, kui kohtusse pöördumise sisuline eesmärk on üksnes täisealise isiku soov

viia rahvastikuregistri andmed kooskõlla bioloogilise põlvnemisega või kanda bioloogilise isa

perekonnanime, kuid lapsendamise enda kehtivust puudutavat seaduses sätestatud alust ei

esine, ei ole lapsendamise kehtetuks tunnistamine selle eesmärgi saavutamiseks üldjuhul sobiv

ega seadusest tulenevalt põhjendatud õiguskaitsevahend.

Siiski pean vajalikuks rõhutada, et käesolev vastus väljendab üksnes üldist õiguslikku

seisukohta ega ole käsitatav kohtule siduva hinnanguna. Konkreetse avalduse menetlusse

võtmise, asjaolude tõendatuse ja nõude põhjendatuse üle saab otsustada üksnes kohus vastava

kohtuasja asjaolude ja esitatud tõendite põhjal ning lõplik seisukoht kujuneb kohtupraktikas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Siimpoeg

perekonna ja alaealiste osakonna juhataja