AAA Patendibüroo OÜ Aadress: Kontakt: Veeb: Reg Nr 10223576 Tartu mnt 16 Tel: +372 660 5910 [email protected] KMKR nr EE100254837 10117 Tallinn, Estonia Faks: +372 660 5912 www.aaa.ee

PATENDIAMET TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON Tatari 39 15041 Tallinn E-kirjaga [email protected] Teie: 10.07.2026 nr 2330-o Meie: 15.07.2026, TM19248EEWO RIIGILÕIVU TAGASTAMISE AVALDUS Kaebus nr 2330, kaubamärk MicroClean, (rahvusvaheline registreering nr 1768830) AAA Patendibüroo OÜ tasus riigilõivu kaebuse esitamise eest. TOAK rahuldas ja otsustas, et vaidlustajal on õigus tagasi saada tasutud riigilõiv tagasi. Eeltoodu alusel palume 160 eurot tagastada. Riigilõivu tasunud ning tagastamist taotleva isiku andmed on järgnevad:

1. Riigilõivu tasunud juriidilise isiku nimi ja registrikood: AAA Patendibüroo OÜ, registrikood 10223576;

2. Makse sooritamise kuupäev: 01.09.2025; 3. Toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, summa ja tagastamise

alus: kaebuse esitamine patendiameti otsusele 7/R202400349 MicroClean, 160 EUR, TOAK 10.07.2026 otsus nr 2330-o;

4. Riigilõivu tagastamise koht: konto nr EE237700771001888534, konto omanik AAA Patendibüroo OÜ.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Matsina Patendivolinik

Tatari 39 / 15041 Tallinn / tel 627 7942 / faks 645 1342 / [email protected] / http://toak.epa.ee/

Registrikood 70003164

OTSUS nr 2330-o

Tallinn, 10.07.2026

Kaebus nr 2330 – kaubamärgile „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) õiguskaitse andmisest keeldumise vaidlustamine

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, koosseisus Sulev Sulsenberg (eesistuja), Tanel Kalmet ja Priit Lello, vaatas läbi Saksamaa isiku Stephan Biagoschi kaebuse Patendiameti otsuse peale kaubamärgile „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) õiguskaitse andmisest keeldumise kohta. Asjaolud ja menetluse käik 01.09.2025 esitas Stephan Biagosch (edaspidi ka kaebaja; esindaja patendivolinik Ingrid Matsina) tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (edaspidi ka komisjon) kaebuse Patendiameti 01.07.2025 otsuse nr 7/R202400349 (kaebuse lisa 1) peale, millega Patendiamet kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 punktide 2 ja 3 alusel keeldus kaubamärgile „MicroClean“ õiguskaitse andmisest järgmiste kaupade osas: klass 7 – machines and apparatus for cleaning, electric; stick-type vacuum cleaners; robotic vacuum cleaners; electric vacuum cleaners and their components; brushes for vacuum cleaners; suction nozzles for vacuum cleaners; all the aforementioned goods only for use in private households [eesti k: elektrilised puhastusmasinad ja -seadmed; varstolmuimejad; robottolmuimejad; elektrilised tolmuimejad ja nende osad; tolmuimejate harjad; tolmuimejate imitorud; kõik eespool nimetatud kaubad kasutamiseks ainult kodumajapidamistes] Komisjon võttis kaebuse menetlusse 02.09.2025. Kaebaja ei nõustu Patendiameti keeldumisotsusega ning leiab, et Patendiamet on ebaõigesti kohaldanud KaMS § 9 lg 1 punkte 2 ja 3. Kaebaja märgib, et Patendiamet keeldus kaubamärki „MicroClean“ registreerimast põhjusel, et kaubamärk näitab taotletavate kaupade liiki, otstarvet ja kvaliteeti (KaMS § 9 lg 1 p 3) ning kaubamärgil puudub eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2). Väidet, et kaubamärk näitab taotletavate kaupade liiki, otstarvet ja kvaliteeti, põhjendab Patendiamet sellega, et (a) eessõna micro- (mikro-) tähendab mikroskoopilist, midagi üliväikest, tavalisest tunduvalt väiksemat ja sõna clean tähendab puhast või puhastust, eriti pindade puhastamist. Mikroskoopilistest osadest koosnevat tolmu nimetatakse mikrotolmuks; (b) seega annab sõnaühend MicroClean klassis 7 nimetatud kaupade tähistamisel tarbijale otsest ja üheselt mõistetavat teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liik), mille kasutuseesmärk on mikroskoopiline puhtus ehk üliväikestest osakestest puhastamine (kauba otstarve). Loetelus nimetatud elektriliste puhastusmasinate, tolmuimejate ja nende osade puhul on maksimaalse puhtusastme saavutamine tarbija jaoks kahtlemata väga oluline, seega sõnaühend MicroClean näitab Patendiameti hinnangul, et tegemist on äärmiselt efektiivse kodumasinaga ehk kirjeldab kauba kvaliteeti. Patendiamet väidab, et ingliskeelne sõnaühend MicroClean on Eesti keskmisele tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav, sest see koosneb inglise keele põhisõnavara hulka kuuluvatest sõnadest, mida keskmine Eesti tarbija mõistab. Sõnaühendi tähendust ja selle kirjeldavana kasutamise võimalikkust tõendavad Patendiameti hinnangul tema esitatud materjalid, mis näitavad, et sõnaühenditega microclean, microcleaner, microcleanse ja mikropuhastus kirjeldatakse puhastusmasinaid, mida kodus kasutatakse, ja nende osi. Patendiameti väitel on tähis MicroClean kodus kasutatavaid puhastusmasinaid, tolmuimejaid ja nende osasid, st kõiki kaebaja kaupade loetelus nimetatud kaupu olemuslikult kirjeldav, andes tarbijale ostuotsuse tegemisel olulist teavet kauba liigi, otstarbe ja kvaliteedi kohta, nimelt et masin võimaldab saavutada mikroskoopilise puhtuse.

TOAK

2

Kaebaja kaubamärgi eristusvõime puudumist põhjendab Patendiamet asjaoluga, et tegemist on kirjeldava tähisega. Kaebaja peab Patendiameti poolset kaubamärgi registreerimisest keeldumist põhjendamatuks ning kaubamärgiseaduse normidega ja Euroopa Kohtu seatud kriteeriumitega vastuolus olevaks. Kaebaja leiab, et Patendiameti otsusega on rikutud tema õigusi ja seadusega kaitstud huvisid. Seoses KaMS § 9 lg 1 p 3 ebaõige kohaldamisega toob kaebaja esile, et kohtupraktika kohaselt on kirjeldavad märgid need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (C-383/99, p 39). Seega eeldab tähise kuulumine KaMS § 9 lg 1 punktis 3 sisalduva keelu kohaldamisalasse seda, et tähisel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel tarbijal otsekohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste liigi või mõne nende omaduse kirjeldusega, mitte aga päritolu näitava tähisega. Ühtlasi tuleb kohtupraktika kohaselt taotletavale kaubamärgile õiguskaitse andmise hindamisel lähtuda vastava liikmesriigi piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija eeldatavast ootusest (Euroopa Kohtu otsused C-342/97, p 26; C-210/96, p 31; C-37/03 P, p 28). Kaebaja osutab, et Euroopa Kohtu kohtujurist Mengozzi on kirjeldavuse kohtupraktika kohta kokkuvõtvalt öelnud, et tähise kirjeldavana käsitlemise eelduseks on see, et seos tähise ja kaupade/teenuste vahel on piisavalt otsene ja konkreetne, mis võimaldab asjaomasel sihtrühmal kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kaupade või teenuste kategooria kirjelduse või ühe nende omadusega. Ehkki Euroopa Liidu kohus on neid kriteeriume kohaldanud sageli rangelt, saab tähise registreerimisest selle kirjeldavuse tõttu siiski keelduda üksnes juhul, kui on mõistlik eeldada, et asjaomane üldsus peaks seda tõesti üheks nende kaupade või teenuste „omadustest“, mille registreerimist taotletakse, st „omaduseks, mida asjaomane üldsus tunneb kergesti ära“ (Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamus kohtuasjas C-20/14, p 23). Kaebaja märgib, et ka komisjon on selgitanud, et kaubamärgi kirjeldavuse ja eristusvõime hindamisel rakendatav test peaks olema suunatud peamiselt sellele, kui tõenäoliselt saab tarbija n-ö loomupäraselt, kaubamärgile lihtsalt peale vaadates kaubamärgi tähendusest aru (komisjoni 28.04.2016 otsus nr 1571-o, LIPOBASE REPAIR, lk 13). Samuti on komisjon selgitanud, et kuna tähise kirjeldava iseloomu tunnistamine piirab taotleja võimalust oma tähisele kaitset saada, tuleb KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldada täpselt ja tõlgendada kitsendavalt, st taotleja kasuks (komisjoni 24.08.2021 otsus nr 1955-o, EVERYONE CAN CODE). Kaebaja lisab, et samas otsuses on komisjon viidanud, et kui kaubamärgi kui terviku puhul on seos siiski enam vihjav ja sugestiivne kui ilma järelemõtlemise või spekulatsiooni vajaduseta otseselt või mingit iseloomulikku tunnust esile tuues nende kaupade või teenuste kohta mingit informatsiooni andev, st kirjeldav, siis ei saa kaubamärgi registreerimisest keelduda. Seega on kohtute ja komisjoni praktika kohaselt kirjeldavad tähised need, mida saab vastava kauba või teenuse tarbija vaatepunktist tavapärase (normaalse) kasutamise korral taotletavat kaupade ja teenuste kirjeldamiseks kasutada. KaMS § 9 lg 1 p 3 ei anna aga alust keelduda tähistest, mis normaalse, tavapärase kasutuse korral ei ole kirjeldavad, mis ei ole tarbijale kohe ning ilma järele mõtlemata ja spekuleerimata arusaadavad ja mõistetavad kirjeldavas rollis oleva tähisena. Kaebaja leiab, et keskmiseks tarbijaks on käesoleval juhul keskmine Eesti inimene, sest taotletavad kaubad on mõeldud koristustöödeks koduses majapidamises (tegemist ei ole professionaalseks koristamiseks või eritöödeks mõeldud seadmetega). Patendiameti väitel on ingliskeelne sõnaühend MicroClean Eesti keskmisele tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav, sest see koosneb inglise keele põhisõnavara hulka kuuluvatest sõnadest, mida keskmine Eesti tarbija mõistab. Kaebaja märgib, et tema kaubamärk koosneb sõnadest, mille liitmisel tekkinud sõna ei ole olemas ei inglise (microclean) ega eesti (mikropuhas) keeles. Ingliskeelsete sõnade micro ja clean liitmisel tekkinud sõnaühendil MicroClean ei ole kaebaja hinnangul mingit sisulist, mõtestatud tähendust, sest sellist sõna ei sisaldu sõnaraamatutes ja see ei ole käibel keelekasutuses, koduste puhastusmasinate või koduse puhtuse kirjeldamisel ega ka erialakeeles. Ehkki keeleloogika kohaselt on võimalik moodustada mõningaid uusi liitsõnu viisil, kus uusmoodustise tähendus on loogiline ja arusaadav, ei ole praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Puhtus on abstraktne mõiste ning puhtuse kui niisuguse mõõtmiseks puuduvad mõõtühikud, puhtus ei saa olla mikro- või makropuhtus vms. „Mikro“ vastab mõõtühikute süsteemis eesliitena väärtusele 10⁻⁶ ehk üks miljondik. Mõistet „mikro“ võidakse kasutada mõõtmistel valdkondades, kus isegi väikseimad saasteosakesed võivad põhjustada tõsiseid probleeme, näiteks elektroonika-, kosmose- või ravimitööstuses nn puhasruumides. Kaebaja rõhutab, et tegemist ei ole mõõtühikuga, millega opereeriksid kodused

TOAK

3

majapidamised ja mida võiks mõistlik keskmine tarbija seostada koduse koristamisega. Seega ei ole kaebaja hinnangul tegemist tähisega, mida võib mõistliku keskmise kodumasina tarbija seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides. Erinevalt Patendiametist leiab kaebaja, et tema kaubamärgi ning Patendiameti väidetavate kirjeldavate tähenduste vahel ei ole otsest ja üheselt mõistetavat seost, nagu seda nõuab kohtupraktika. Kaebaja hinnangul ilmneb Patendiameti enda põhjendustest, et väidetav seos on loodud mitmeastmelise spekulatiivse tõlgendamise tulemusena. Kaebaja viitab sealjuures Patendiameti väidetele, et mikroskoopilise puhtuse saavutamine kodumajapidamises on tänapäeval tavaline, mikrotolmust (tolmulestad, õietolm jm) vabanemine on tarbijaile ja eriti allergikutele ning astmaatikutele oluline, mikrotolmust puhastamine ehk mikropuhastuse võimalus on koduste tolmuimejate oluline omadus, mida ettevõtjad kasutavad oma kauba kirjeldamisel jms. Kaebaja leiab, et Patendiameti poolt ekspertiisi käigus esitatud materjalidest ei tulene ei otseselt ega kaudselt, et tarbija seostaks mikrotolmu eemaldamist sõnaühenditega „microclean“ või „mikropuhtus“. Patendiamet seob meelevaldselt mikrotolmu mõiste väidetava mikropuhtusega. Sellest, et mikrotolm, sellega kaasnevad probleemid ning selle kõrvaldamine võivad olla üldsuses levinud teemad, ei ole kaebaja hinnangul võimalik teha järeldusi hoopis teise tehissõna, kaubamärgi MicroClean kohta. Kaebaja leiab, et väidetav mikropuhtus ei ole omadus, mis tarbija jaoks midagi konkreetset tähendaks ja mida ta ootaks või peaks võimalikuks soovida koduselt tolmuimejalt. Patendiameti väidetava seose loomiseks peaks tarbija tegema intellektuaalse, loomingulise pingutuse, midagi oletama ja eeldama, ning isegi siis ei saaks tarbija mitte infot kauba objektiivse ja püsiva omaduse kohta, vaid üksnes mingi subjektiivse spekulatsiooni. Vastavate kaupade keskmistele tarbijatele, tavalistele tolmuimejaostjatele, ei ole kiiresti äratuntav, et mikrotolmu eemaldamise tulemuseks võiks olla nn mikropuhtus või MicroClean. Kaebaja osutab, et kaevatava otsuse punktis 1.2 viidatud ja Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses 15.04.2025 kirja lisana 2 esitatud eestikeelsed tõendusmaterjalid (kaebuse lisa 2) näitavad Patendiameti väitel, et mikroskoopilise puhtuse saavutamine kodumajapidamises on tavaline ning laialdaselt arutatud teema ja et mikropuhastuse võimalus on koduste tolmuimejate oluline omadus. Kaebaja hinnangul ei vasta väide tõele ning lihtsa Ctrl+F funktsiooniga on võimalik kindlaks teha, et üheski neist materjalidest ei ole kasutatud mõistet mikroskoopiline puhtus või mikropuhtus. Kaebaja märgib, et artiklites on juttu mikrotolmust ja mikroskoopilistest osakestest, kuid see ei ole samastatav mikroskoopilise puhtuse mõistega ja kaubamärgiga MicroClean. Kaebaja osutab, et kaevatava otsuse punktis 1.3 viidatud ja Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses 15.04.2025 kirja lisana 3 esitatud ingliskeelsed materjalid (kaebuse lisa 3) näitavad Patendiameti väitel sõnade micro ja clean kasutust mikrotolmu kõrvaldamise kontekstis. Kaebaja rõhutab, et selline väide jätab eksitava mulje, nagu oleks neid sõnu kasutatud tekstis sõnakombinatsioonina või vähemalt samas fraasis või lauses. See ei ole nii, enamgi veel, sõnu clean ja micro on tekstis kasutatud eraldi lausetes ja kontekstides viisil, kus neil omavaheline tähenduslik seos puudub, nad lihtsalt esinevad samades tekstides. Kaebaja märgib ka, et kõnealuses lisas sisalduva tolmuimeja Dyson Micro puhul on näha, et tootja kasutab sõna Micro kaubamärgi funktsioonis, tähistades selle märgisega TM. Kaebaja osutab, et kaevatava otsuse punktis 1.4 viidatud ja Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses 15.04.2025 kirja lisana 4 esitatud näited seadmete kohta (kaebuse lisa 4) näitavad Patendiameti väitel, et kodumajapidamises kasutatavaid puhastusmasinaid ja nende osi pakutakse tähiste microclean, microcleaner, microcleanse all. Kaebaja märgib, et ekspertiisimenetluses 14.01.2025 esitatud kirja lisas 4 tõi Patendiamet neli näidet, kus leheküljel 1 on kujutatud toodet kaubamärgiga MEDICLEANTEC MICRO CLEANER (näites ei ole kasutatud sõnaühendit micro cleaner kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist). Leheküljel 2 on toode kaubamärgiga Microclean Vacuum Cleaner Bags (näites ei ole kasutatud MICROCLEAN kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist). Leheküljel 3 on tutvustatud tehnoloogiat nimetusega MicroClean™, kus samuti ei ole microclean kasutatud kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist. Enamgi veel, kaubamärgile on lisatud ülamärge „TM“ kinnitamaks, et tegemist on kaubamärgiga. Lehekülgedel 4–5 on tutvustatud toodet kaubamärgiga MicroCleanse Portable Mini Vacuum Cleaner, kus ei ole isegi kasutatud sõnaühendit microclean, rääkimata selle kasutamisest kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist. Kõigis toodud näidetes on seega kaebaja hinnangul tegemist kaubamärgina kasutamisega. Kaebaja ei nõustu Patendiametiga, et need materjalid näitavad, et tähis MicroClean ja sellega sarnased sõnad ei ole tarbija jaoks midagi uut ega ebatavalist. Põhjendus, et tarbijad on näinud identset või sarnast kaubamärki teise tootja kauba peal, ei ole kaebaja hinnangul asjakohane hindamisel, kas tähis

TOAK

4

näitab mingeid kauba omadusi või mitte – see ei ole kooskõlas kaubamärgiõiguse loogika ja põhialustega. Kindlasti on tarbijad näinud erinevate ettevõtjate kaubamärke (näiteks KALEV või REVAL jt) mitmesugustel kaupadel ja teenustel, samuti identseid või väga sarnaseid kaubamärke erinevates või isegi samades riikides samadel kaupadel või teenustel, mis aga ei tähenda, nagu ei oleks tarbijate jaoks tegemist kaubamärkidega. Erandiks on olukord, kui selline kaubamärk on muutunud tavapäraseks tähiseks, kuid praegusel juhul kinnitab Patendiamet ise, et amet ei keeldu tähise registreerimisest seetõttu, et see oleks muutunud tavapäraseks keelekasutuses. Kaebaja rõhutab ka, et lisas 4 toodud materjal ei ole pärit allikatest, mille puhul oleks põhjust eeldada, et Eesti keskmisel tarbijal võiks olla nendega kokkupuudet. Puudub info ka selle kohta, millisest ajaperioodist need materjalid võiksid pärineda ja kas tarbijal oleks kas või teoreetiliselt olnud võimalik nendega enne taotluse esitamise kuupäeva kokku puutuda. Üldine väide, et ingliskeelsed materjalid on kättesaadavad keskmisele Eesti tarbijale, sest keskmine Eesti tarbija mõistab inglise keelt ja otsib kaupade kohta lisateavet internetist, ei ole kaebaja hinnangul veenev. Kahtlemata on ka sellised tarbijaid, kuid tegemist on kodumajapidamistele mõeldud toodetega ning keskmine tarbija tutvub kodust tolmuimejat ostes kaupadega kohalikes kauplustes, kus tal on võimalik müüjalt saada eestikeelseid selgitusi, tutvuda tootega otseselt ning saada ostes kohapeal realiseeritav garantii ja pretensiooni esitamise õigus. Kaebaja märgib, et kaubamärgi kirjeldavuse „võimalikkus“ ei ole abstraktne nõue, vaid see on sisustatud läbi selle, kuidas mõistaks taotletavat kaubamärki vastatavate kaupade või teenuste keskmine tarbija, käesoleval juhul Eesti tavatarbija, ostusituatsioonis. Kaebaja ei nõustu Patendiameti seisukohaga, et kaebaja leiab meelevaldselt ja põhjendamatult, et lihtsatest arusaadavatest sõnadest moodustatud liitsõna MicroClean nõuab inglise keelt mõistvalt Eesti keskmiselt tarbijalt oletuste tegemist ning fantaasia rakendamist ja et tarbija ei saa sellest aru ainult seetõttu, et seda ei ole sõnastikes. Kaebaja märgib esiteks, et tõendamiskoormis kaubamärgi registreerimisest keeldumise korral lasub Patendiametil ning kaebaja ei pea tõendama vastupidist. Teiseks, Patendiamet on oma põhjendused rajanud nn mikrotolmu olemasolule ja selle eemaldamise olulisusele ja viisidele, kuid kaebaja kaubamärk ei ole ning sellel ei ole tähendust „mikrotolm“ – taotletavaks kaubamärgiks on MicroClean. Kohtupraktikas seatud standard näeb ette, et kirjeldavuse alusel keeldumiseks peab olema selline piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab tarbijal kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria kirjelduse või ühe nende omadusega. Patendiamet ei ole selle seose olemasolu demonstreerinud, vaid on spekulatiivselt sidunud „mikrotolmu“ eemaldamise protsessi ja tulemuse „mikropuhtusega“. Kaebaja kordab, et Patendiameti esitatud materjalidest ei tulene mingil moel, ei otseselt ega kaudselt, et tarbija seostaks mikrotolmu eemaldamist sõnaühenditega „microclean“ või „mikropuhtus“. Kaebaja on seisukohal, et kaubamärk MicroClean ei ole oma olemuselt selline, mida mõistlik keskmine Eesti kodumasinate tarbija tajuks otsekohe ja ilma järele mõtlemata vaatlusaluste kaupade liigi, otstarbe või kvaliteedi kirjeldusega, mitte aga päritolu näitava tähisena. Kaebaja peab üldteada asjaoluks, et ei eksisteeri sellist koduste puhastusseadmete liiki või liigitust, mille aluseks oleks saavutatav „mikropuhtuse“ aste või isegi puhtuseaste üldiselt, st tolmuimejaid ei jaotata liikidesse saavutatava väiksema või suurema puhtuseastme järgi ja ei pakuta eraldi tootegruppi, millega oleks saavutatav „mikropuhas“ või „MicroClean“ tulemus. Seega ei saa kaubamärk MicroClean mingil moel anda tarbijatele otsest ja üheselt mõistetavat teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liiki), nagu väidab Patendiamet. Niisamuti ei eksisteeri sellist kvaliteediklassi või kvaliteediomadust ja seega ei saa kaubamärk MicroClean näidata kauba kvaliteeti. Kaebajale ei ole teada ja Patendiamet ei ole ka näidanud, et eksisteeriks spetsiaalselt „mikropuhtuse“ otstarbeks mõeldud tolmuimejaid, seega ei saa kaubamärk MicroClean näidata kauba otstarvet. Kaebaja on seisukohal, et MicroClean kodus kasutatavate tolmuimejate kontekstis on abstraktne, ebamäärase sisuga kaubamärk, mille tajumine on subjektiivne. Kaubamärk MicroClean ei anna mitte otsest teavet kauba kohta, vaid on sugestiivne, nõuab oletuste tegemist, fantaasia rakendamist ning võib iga tarbija puhul viia olenevalt tema mõttetegevusest erinevatele tulemusetele, seega ei ole tegemist tähisega, mida oleks võimalik kasutada tavapäraseks, normaalseks kirjeldavaks otstarbeks. Patendiamet ei ole lähtunud mitte kaubamärgi otsesest tähendusest, vaid asunud kaubamärgile ise omistama oletuslikke tähendusi ja assotsiatsioone omistama. Pelgalt vihjavate kaubamärkide registreerimisest keeldumine ei ole aga õiguspärane. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et kaubamärk MicroClean ei näita Eesti keskmise tarbija jaoks taotletavate kaupade liiki, otstarvet ja kvaliteeti ning selle registreerimisest keeldumine KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel ei ole õiguspärane.

TOAK

5

Seoses KaMS § 9 lg 1 p 2 ebaõige kohaldamisega toob kaebaja esile, et eristusvõime puudumist on Patendiamet põhjendanud samade argumentidega, millega amet põhjendas kaubamärgi kirjeldavust. Seega piirdub Patendiameti hinnang eristusvõime puudumisele vaid KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaste kirjeldavuse argumentidega ning iseseisvaid eristusvõime puudumise asjaolusid ei ole. Tegemist ei ole seega iseseisva koosseisuga, vaid eristusvõime puudumine kaasneb KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisega. Kaebaja märgib, et kaubamärgi eristusvõime KaMS § 9 lg 1 p 2 mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida taotlusega hõlmatud kaupa kui teatud ettevõtjalt pärinevat ja seega eristada seda teiste ettevõtjate kaupadest. Selle kindlakstegemiseks tuleb hinnata, kas esitatud märk võimaldab kauba tarbijatel ostuotsust tehes eristada seda toodet nendest, millel on teine kaubanduslik päritolu (komisjoni 30.01.2014 otsus 1409-o, p 102; 26.05.2014 otsus 1410-o, p 124). Üldkohus on selgitanud, et eristusvõimetud on kas sellised kaubamärgid, mida asjaomase avalikkuse seisukohast tavaliselt kasutatakse kaubanduses kõnealuste kaupade või teenuste tähistamiseks või sellised, mille puhul on vähemalt olemas konkreetsed asjaolud, mis viitavad sellele, et neid võib selliselt kasutada (Euroopa Üldkohtu otsus T-414/07, p 32). Kaubamärk on eristusvõimeline, kui ta nõuab tõlgendamisel kasvõi minimaalset jõupingutust või käivitab asjaomases avalikkuses tunnetusliku protsessi (Euroopa Kohtu otsus C-398/08 P). Ka komisjon on kinnitanud, et kaubamärgi registreerimiseks piisab vähemalt minimaalse eristusvõime olemasolust ja asjaolu, et kaubamärk kannab endas mingit objektiivset sõnumit, ei tähenda, et selle tõttu puudub kaubamärgil eristusvõime (komisjoni 26.05.2014 otsus 1410-o, p 118). Käesoleval juhul ei ole Patendiamet kaebaja hinnangul kaubamärki nende põhimõtete alusel analüüsinud, vaid on piirdunud väitega, et tegemist on kirjeldava kaubamärgiga. Kaebaja on eelpool põhjendanud, miks Patendiameti seisukoht KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel on ebaõige ning sellest tulenevalt on ebaõige ka KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaldamine. Lisaks peab kaebaja oluliseks välja tuua, et tema kaubamärk „MicroClean“ on saanud kaitse teistes riikides. Kaebaja märgib, et Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et ehkki kaubamärgi registreerimine teistes EL liikmesriikides ei ole otsustav tegur kaubamärgi registreeritavuse hindamisel teises liikmesriigis, võib seda siiski arvesse võtta koos kõigi muude asjassepuutuvate asjaoludega (C-218/01, p 63). Kaebaja on seetõttu menetluse käigus esile toonud riigid, kus on tehtud talle soodsad otsused, sh Iirimaa. Patendiamet on vastukaaluks otsuses viidanud, et Patendiametiga sarnasele järeldusele jõudnud ametid esindavad sarnaselt Patendiametiga riike, kus inglise keel on võõrkeel. Vastukaaluks taotleja tõendile, et Iirimaal on tähis saanud õiguskaitse, rõhutab Patendiamet otsuses, et ingliskeelsete tähiste registreerimispraktika võrdlemisel on asjakohasem võtta eeskujuks selliste riikide praktika, kus Eestiga sarnaselt on inglise keel võõrkeel, sest selliste riikide keskmise tarbija taju ingliskeelse tähise suhtes on sarnasem, kui inglise keelt emakeelena rääkivatel tarbijatel. Kaebaja toob sellega seoses esile, et juhtis juba menetluse käigus Patendiameti tähelepanu, et kaubamärgile on otsustanud õiguskaitse anda ka rida riike, kus on inglise keel võõrkeel, sh Eesti tarbijatega väga sarnase keskmise tarbijaga Balti riigid Läti ja Leedu, samuti Rumeenia, Šveits ja Benelux (Belgia, Holland, Luksemburg). Ka Eesti naaberriigis Soomes ei ole hinnatud kaubamärki kirjeldavaks, vaid keeldumisteade on väljastatud hoopis kahe varasema sarnase Euroopa Liidu (EL) kaubamärgi olemasolu tõttu. Kaebaja märgib, et ka komisjon on korduvalt rõhutanud, et teiste EL riikide praktikat, eriti ingliskeelsete kaubamärkide hindamisel, on asjakohane kaaluda ja arvesse võtta, kui ei esine mingeid Eesti tarbijaga seotud kaalukaid põhjuseid, mis seda takistaksid (komisjoni 24.08.2021 otsus nr 1955-o, EVERYONE CAN CODE). Kokkuvõtteks leiab kaebaja, et kaubamärk „MicroClean“ on olemuslikult eristusvõimeline kaubamärk, mida Eesti keskmine tarbija ei taju Patendiameti väidetud tähenduses kauba liiki, otstarvet ja kvaliteeti näitavana ning palub kaubamärgi registreerida. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KaMS § 9 lg 1 punktidest 2 ja 3, § 41 lõigetest 1 ja 6 ning tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 61 lg 21 punktist 1 palub kaebaja komisjonil tühistada Patendiameti otsus kaubamärgi „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) registreerimisest keeldumise kohta ning kohustada Patendiametit jätkama menetlust komisjoni otsuses nimetatud asjaolusid arvestades. Kaebuses on märgitud riigilõivu tasumise andmed ning kaebusele on lisatud eespool viidatud lisad 1– 4.

TOAK

6

02.09.2025 tegi komisjon Patendiametile ettepaneku esitada kaebuse kohta oma kirjalik seisukoht ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 03.10.2025. 03.10.2025 esitas Patendiamet komisjonile oma seisukoha kaebuse kohta. Patendiamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et sõnamärgi „MicroClean“ registreerimisest keeldumise 01.07.2025 otsus nr 7/R202400349, mille amet tegi KaMS § 70 lõike 2 ja 39 lõike 2 alusel, on seaduslik ja põhjendatud. Seoses KaMS § 9 lg 1 punktiga 3 märgib Patendiamet, et vastavalt nimetatud sättele ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest. Selle sätte kohaselt ei saa registreerida kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest, mida on võimalik kasutada nende kaupade või teenuste omaduste näitamiseks, mille suhtes märgi registreerimist soovitakse. Sellised tähised peavad jääma kõigile ettevõtjatele vabaks kasutamiseks. Kaebaja on registreerimiseks esitanud ingliskeelse sõnalise tähise MicroClean. Sõnastike andmetel tähendab eessõna micro- (mikro-) mikroskoopilist, midagi üliväikest, tavalisest tunduvalt väiksemat ja sõna clean tähendab puhast või puhastust, eriti pindade puhastamist. Mikroskoopilistest osadest koosnevat tolmu nimetatakse mikrotolmuks (sõnastiku Wiktionary väljavõte, ekspertiisimenetluses Patendiameti 14.01.25 kirja lisas 1). Kaebaja kaubamärgiga hõlmatud klassi 7 kaupade sihtrühm on tavatarbijad. Seega on asjaomane avalikkus lai üldsus ning tähist tuleb analüüsida Eesti keskmise tarbija seisukohast, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Patendiamet on seisukohal, et tähis „MicroClean“ on kodustes majapidamistes kasutatavate puhastusmasinate, tolmuimejate ja nende osade, st kõigi kaupade loetelus nimetatud kaupade osas olemuslikult kirjeldav, andes tarbijale ostuotsuse tegemisel olulist teavet kauba liigi, otstarbe ja kvaliteedi kohta. Tähis annab tarbijale otsest ja üheselt mõistetavat teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liik), mille kasutuseesmärk on mikroskoopilise puhtuse saavutamine ehk üliväikestest osakestest puhastamine (kauba otstarve). Loetelus nimetatud elektriliste puhastusmasinate, tolmuimejate ja nende osade puhul on maksimaalse puhtusastme saavutamine tarbija jaoks kahtlemata oluline, seega näitab sõnaühend „MicroClean“, et tegemist on äärmiselt efektiivse kodumasinaga ehk kirjeldab kauba kvaliteeti. Patendiameti hinnangul toetavad ekspertiisimenetluses leitud arvukad materjalid tähise kirjeldavuse väidet (vt Patendiameti 01.07.2025 otsuse lk 3 ning Patendiameti 14.01.2025 ja 15.04.2025 kirjade lisad). Nende hulgas on veebisaidil osta.ee tolmuimeja kirjeldamiseks kasutatud sõnad „mikropuhastus tolmuimeja“, „neljaosaline mikropuhastusvahendite komplekt“, „mikropuhastustööriistad“ (Patendiameti 14.01.2025 kirja lisa 2) ja näited, kus kodumajapidamises kasutatavaid puhastusmasinaid ja nende osi tähistatakse sõnadega microclean, microcleaner, microcleanse (Patendiameti 14.01.2025 kirja lisa 4). Amazoni e-poes on leitav ka Eestisse tarnitav toode, kus on kasutatud MicroClean tehnoloogiat (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 4). Veebiallikad kinnitavad (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 1), et sellised sõnaühendid nagu mikroskoopiliselt puhas, mikroskoopiline puhtus, microcleaning, microscopically clean on keelekasutuses olemas, mistõttu Patendiameti hinnangul on liitsõnana moodustatud sõnade mikropuhas või microclean tähendus tarbija jaoks loogiline ja lihtsasti arusaadav ning neid on võimalik kasutada kaupade omaduste kirjeldamiseks. Eespool nimetatud põhjustel ei pea amet kaebaja tähist KaMS § 9 lg 1 punktist 3 tulenevalt taotletavate teenuste suhtes registreeritavaks. Seoses KaMS § 9 lg 1 punktiga 2 märgib Patendiamet, et vastavalt nimetatud sättele ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime. Patendiamet märgib, et kaubamärgi põhiülesanne on tagada lõpptarbijale või -kasutajale kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste päritolu äratuntavus, mis lubaks ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid nendest, millel on teine päritolu. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kaubamärgil eristusvõime, kui ta suudab määratleda taotlusega hõlmatud kaupu või teenuseid kindlalt ettevõtjalt pärinevatena ja seega eristada neid teiste ettevõtjate kaupadest ja teenustest (C-136/02 P, p 29). Kaubamärgi eristusvõime hindamisel tuleb esiteks arvestada kaubamärgitaotluses sisalduvaid kaupu ja teenuseid ning teiseks hinnata taotletava tähise tajumist asjassepuutuva avalikkuse poolt, kelleks on keskmine tarbija, kes on piisavalt teadlik, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (C-363/99, p 34). Eesti keskmise tarbija jaoks arusaadavate ning kaupa kirjeldavate sõnade micro ja clean liitmisel ei teki Patendiameti hinnangul uut mõttelist tervikut, mis annaks tervikule uue tähenduse ja eristusvõime. Seega koosneb märk elementidest, mis eraldivõetuna on klassis 7 eristusvõimetud, nende kombinatsioon ei ole enamat kui üksikute komponentide summa ega moodusta üldmuljelt kokku eristusvõimelist kaubamärki. Kui elementidel ja nende ühendamise viisil

TOAK

7

puuduvad omadused, mille tõttu saaks kaubamärk täita oma põhifunktsiooni seoses kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupade ja teenustega, on tähis eristusvõimetu (C-37/03, p 74). Patendiamet leiab, et tähisel MicroClean puudub klassis 7 nimetatud kaupade puhul eristusvõime, kuna sellel puuduvad tunnused, mille põhjal tarbija suudaks ühe ettevõtja puhastusmasinaid ja nende osi eristada teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest, kuna märk kirjeldab nende kaupade liiki, otstarvet ning kvaliteeti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub kirjeldavatel tähistel ka eristusvõime (C-136/02, p 29; C-173/04, p 60; T-290/15, punktid 52 ja 58; C-51/10 P, p 33). Seega Patendiameti hinnangul puudub kaebaja tähisel ka eristusvõime ning tähis ei ole KaMS § 9 lg 1 punktist 2 tulenevalt taotletavate teenuste osas kaubamärgina registreeritav. Kaebaja vastuväiteid Patendiameti keeldumisotsusele kommenteerib amet kokkuvõtlikult järgmiselt. Seoses kaebaja seisukohaga, et sõnade micro ja clean liitmisel tekkinud sõnaühendil MicroClean ei ole mingit sisulist, mõtestatud tähendust, sest seda ei esine sõnaraamatutes jms, selgitab Patendiamet, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale ei saa sõnade kirjeldavuse üle otsustada selle põhjal, kas need sisalduvad sõnastikus või mitte (vt otsused T-810/16, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika; T-19/99, p 26, viimati nimetatud otsuse kinnitas Euroopa Kohus otsusega C-104/00 P). Patendiamet jääb seisukohale, et kuna sõnaühendid nagu mikroskoopiliselt puhas jms on keelekasutuses olemas, on uue liitsõnana moodustatud sõnade mikropuhas või microclean tähendus keskmisele tarbijale arusaadav ning sellel on vaadeldavate kaupadega piisavalt otsene ning konkreetne seos. Selline seos võimaldab tavatarbijal, kes kasutab kodumajapidamises tolmuimejaid ja nende osi, kohe ning ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on mikroskoopilist puhastust võimaldavate seadmete ja nende osadega. Patendiamet osutab, et Euroopa Kohtu hinnangul on kaupade ja teenuste omadusi kirjeldavate elementide lihtne kombinatsioon üldiselt asjaomaseid omadusi kirjeldav (C-265/00, p 39; C-408/08 P, p 61). Patendiamet rõhutab ka, et vastavalt kohtupraktikale ei ole tähise käsitlemiseks kaupu või teenuseid kirjeldavana vältimatult vajalik tõendada, et tähist tegelikkuses kasutatakse kirjeldavana, vaid piisab ainuüksi sellisel viisil kasutamise võimalikkusest (C-191/01 P, p 32; C-363/99, p 97; T-405/05, p 63). Patendiameti hinnangul tõendavad käesoleval juhul kirjeldavas tähenduses kasutamise võimalikkust ameti esitatud materjalid. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et puhtus on abstraktne mõiste ja et puhtuse mõõtmiseks puuduvad mõõtühikud, märgib Patendiamet järgmist. Patendiamet on seisukohal, et tarbija ei pea mõtlema füüsikaliste mõõtühikute peale, vaid piisab arusaamast, et seade aitab saavutada soovitud tulemuse, milleks on mikroskoopiline puhtus ehk mikropuhtus. Väljend mikroskoopiline puhtus on kasutusel ka tolmu eemaldamise kontekstis, mis on tolmuimejate peamine funktsioon (vt veel kord Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 1). Mikroskoopiline puhtus ehk lühendatult mikropuhtus (microclean) annab tarbijale aimu, et tegemist on mikroskoopilise puhtuse tagamist võimaldava kvaliteetse ja efektiivse puhastusseadmega. Võimalikult efektiivne ja põhjalik puhastus ning kvaliteetsed puhastusseaded on tavatarbija jaoks olulised. Patendiamet ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema kaubamärgi ja Patendiameti väidetud kirjeldavate tähenduste vahel puudub otsene ja üheselt mõistetav seos, sellise seose loomiseks peaks tarbija tegema intellektuaalse, loomingulise pingutuse, midagi oletama ja eeldama jne. Patendiamet on seisukohal, et sõnal MicroClean on Eesti keskmise tarbija jaoks vaadeldavate kaupadega piisavalt otsene ning konkreetne seos, mis võimaldab kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on mikroskoopilise puhtuse saavutamist võimaldavate puhastusseadmete ja nende osadega. Patendiameti 15.04.2025 kirja lisas 4 esitatud materjalid näitavad, et sõna microclean ja sarnaseid sõnu kasutavad puhastuskaupade kirjeldamiseks ka teised ettevõtjad. Mikroskoopiline puhtus ehk mikropuhtus on ameti hinnangul objektiivne ja püsiv omadus, mille keskmine tarbija puhastusseadmete kirjeldamisel kiiresti ära tunneb, sest see näitab vastava kauba liiki, otstarvet ja kvaliteeti, ehk puhastusmasina tõhusust ja efektiivsust puhtuse tagamisel, sh võimalikkust eemaldada ka väiksemaid osakesi (mikrotolmu). Sellest tulenevalt esitaski Patendiamet tõendusmaterjale ka mikrotolmu ja muu mikroskoopilise saaste kui igapäevaselt levinud probleemi kohta. Amet jääb seega oma seisukoha juurde, et tähist MicroClean on võimalik kasutada klassis 7 nimetatud puhastusmasinate kirjeldamiseks. Patendiamet ei jaga kaebaja seisukohta, nagu oleks amet vääralt leidnud, et esitatud tõendusmaterjalide (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 2) kohaselt on mikroskoopilise puhtuse saavutamine kodumajapidamises tavaline ja laialdaselt arutatud teema ning et mikropuhastuse võimalus on koduste tolmuimejate oluline omadus. Patendiamet selgitab, et esitatud materjali eesmärk ei ole tõendada tähise MicroClean tavapärasust, vaid näidata, et sõnale on tekkinud mõtestatud tähendus seetõttu, et kodus leidub mikrotolmu ja muud mikrosaastet (õietolmu, hallituseoseid, kõõma,

TOAK

8

viiruseid, baktereid), mille eemaldamine on laialdaselt levinud ning mille tulemusel tagatakse mikroskoopiline puhtus. Amet rõhutab, et tähise MicroClean kirjeldavat iseloomu on sisustatud läbi mikrotolmust puhastamise tähenduse, mille tõttu ongi esitanud tõendusmaterjale mikrotolmu ja muu mikroskoopilise saaste kui igapäevaselt levinud probleemi kohta. Ei puutu asja, kui palju leidub tõendusmaterjale sõna täpse kasutamise kohta, sest Patendiamet ei keeldunud tähise registreerimisest keelekasutuses tavapäraseks muutumise tõttu, vaid seetõttu, et tähis on oma olemuselt kaupa kirjeldav ja eristusvõimetu ka siis, kui tarbija kohtab seda sõna esimest korda. Patendiamet ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et amet on enda esitatud ingliskeelsete materjalidega (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 3) jätnud eksitava mulje nagu oleks sõnu micro ja clean kasutatud sõnakombinatsioonina või samas lauses. Patendiamet peab vajalikuks selgitada, et ei ole kaevatavas otsuses väitnud, et sõnu micro ja clean on kasutatud sõnakombinatsioonina ja kordab, et esitatud materjali eesmärgiks ei ole tõendada tähise tavapärasust. Materjalides on amet tähise MicroClean kirjeldavat iseloomu on sisustanud läbi mikrotolmust puhastamise tähenduse. Tõendusmaterjalide eesmärk ei ole korrata sõnasõnalt Patendiameti 15.04.2024 kirjas sõnastatud väiteid, vaid oluline on sisu, mida materjalid edasi annavad. Seoses kaebaja seisukohaga, et Patendiamet on toonud näiteid, mille puhul on kasutatud sõnu kaubamärgi funktsioonis ja mitte kirjeldamaks mikropuhtuse saavutamist ning et selle põhjal ei saa hinnata, kas tähis näitab mingeid kauba omadusi või mitte, selgitab Patendiamet järgmist. Amet kordab, et Euroopa Kohtu suuniste kohaselt ei ole nõutav, et kirjeldavaks peetavad tähised oleksid taotluse esitamise hetkel reaalselt kirjeldavana kasutusel – piisab, kui tähiseid on võimalik kirjeldavana kasutada. Registreerimisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadusi (C-363/99, p 97; T-54/19, p 41). Patendiamet leiab, et on tähise MicroClean kirjeldavat iseloomu mikropuhtuse kontekstis eelnevalt põhjendanud. Patendiamet märgib, et tema 14.01.2025 kirja lisa 4 leheküljel 1 toodud MEDICLEANTEC MICRO CLEANER näite puhul on terminit micro cleaner kasutatud mikropuhtuse saavutamise kontekstis. Amet rõhutab, et asjaolu, et micro võib tolmuimeja peal viidata lisaks ka mõnele muule omadusele, ei kõrvalda sõna kirjeldavust mikropuhtuse tähenduses. Patendiamet ei pea asjakohaseks kaebaja seisukohta, mille kohaselt on kaebuses välja toodud Patendiameti näited kasutusel kaubamärgi funktsioonis. Patendiamet leiab, et ka juhul, kui mõni selline tähis oleks ilma kujutiseta või täiendava sõnalise osata registreeritud kaubamärgina, ei võta amet õiguskaitse andmise hindamisel arvesse varasemaid märke, vaid teostab ekspertiisi absoluutsete keeldumisaluste suhtes. Lisaks peab amet vajalikuks selgitada, et ei ole oma materjalides toodud näidete puhul viidanud, et tegemist oleks kaubamärkidega, vaid on toonud näiteid asjaolust, et selliseid tähiseid on võimalik kasutada kauba omaduste kirjeldamiseks. Patendiamet ei nõustu kaebajaga, et amet ei ole demonstreerinud kaebaja tähise kohest ja järele mõtlemata tajumist kirjeldavana ja omadusi näitavana, vaid on spekulatiivselt sidunud mikrotolmu eemaldamise protsessi ja tulemuse mikropuhtusega. Amet kordab, et Eesti keskmisele tarbijale arusaadaval sõnal MicroClean on vaadeldavate kaupadega piisavalt otsene ning konkreetne seos. MicroClean tähendab eesti keelde tõlkides mikropuhtust või mikropuhastust ehk mikroskoopilist puhtust või mikroskoopilist puhastust. Nende sõnaühendite eri puhastustoodete omaduste kirjeldamiseks kasutuse kohta on amet esitanud nii inglis- kui ka eestikeelset materjali (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 1). Mikrotolmu eemaldamise kontseptsioonil ja mikroskoopilisel puhtusel on ameti hinnangul otsene ja selge seos, samuti on mikropuhtus objektiivne ja püsiv omadus, mille asjaomane üldsus kiiresti ära tunneb. Seoses kaebaja viidetega oma kaubamärgi registreerimisele teistes EL liikmesriikides jääb Patendiamet enda otsuses toodud seisukoha juurde, et registreeringud teistes ametites ei legitimeeri kaubamärgi registreerimist Eesti Vabariigis. Seda põhimõtet on kinnitatud ka komisjon. Komisjon on rõhutanud, et iga kaubamärki tuleb käsitleda individuaalselt ja otsuse põhjendusi ei saa asendada varasemate otsustega (komisjoni otsus nr 1107-o). Patendiamet ei saa kontrollida, milliseid materjale või kaalutlusi teiste riikide ametid on oma menetluses täpselt kasutanud, seetõttu ei saa eri riikide üksikmenetlusi võrdsustada või lugeda, et üks oleks teisega juriidilises seoses või üks teisest tingitud või lähtuv. Patendiamet lisab, et Euroopa Kohtu seisukoht on, et õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte kohaselt peab iga registreerimistaotluse kontrollimine olema range ja täielik ning see kontroll tuleb läbi viia igal konkreetselt juhul. Tähise registreerimine kaubamärgina sõltub erikriteeriumidest, mis on kohaldatavad asjaomastele faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks, kas asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (C-51/10 P, p 77). Samas märgib Patendiamet, et Eesti amet ei ole ainuke, kes on jõudnud järeldusele, et tähis on kirjeldav ja eristusvõimetu. Seisukohale, et kõnealune tähis on kirjeldav ja/või eristusvõimetu, on jõudnud näiteks Norra, Rootsi, Taani, Prantsusmaa, Austria, Poola, Tšehhi, Hispaania, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Kreeka.

TOAK

9

Kokkuvõtvalt jääb Patendiamet kõigi oma otsuses toodud seisukohtade juurde ning lähtudes eeltoodust ja tulenevalt KaMS § 9 lg 1 punktidest 2 ja 3 palub Patendiamet komisjonil jätta kaebus rahuldamata. 06.10.2025 edastas komisjon Patendiameti seisukoha kaebajale ning võimaldas kaebajal seisukohale vastata ühe kuu jooksul, hiljemalt 07.11.2025. Kaebaja taotlusel pikendas komisjon tähtaega kuni 08.12.2025. 27.11.2025 teatas kaebaja komisjonile, et olles tutvunud Patendiameti seisukohaga, ei näe kaebaja vajadust sellele eraldi vastata, kuna selles sisalduvaid asjaolusid ja põhjendusi on menetluse käigus juba käsitletud. Seetõttu palub kaebaja määrata tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks. 28.11.2025 tegi komisjon kaebajale ettepaneku esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 29.12.2025. 29.12.2025 esitas kaebaja lõplikud seisukohad, milles jäi täielikult kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde ning kordas neid kokkuvõtlikult. Muu hulgas jääb kaebaja seisukohale, et Patendiameti keeldumisotsuses ja seisukohtades esitatud argumentatsioon ei peegelda keskmise Eesti koduse tolmuimejaostja arusaamu ja ootusi, vaid liigub oletuste ja spekulatsiooni radadel. Seejuures on Patendiamet meelevaldselt sidunud mikrotolmu mõiste väidetava mikropuhtusega. Kuigi mikrotolmuga seotud probleemid ning mikrotolmu kõrvaldamine võivad olla tarbijale olulised küsimused, ei ole mikrotolmuga seonduvast võimalik teha järeldusi hoopis teise tehissõna, kaubamärgi MicroClean kohta. Kaebaja ei ole soovinud registreerida sõna „mikrotolm“, mis võibki olla kaupu kirjeldav tähis, vaid on esitanud taotluse kaubamärgi MicroClean registreerimiseks. Mõistlikul keskmisel tarbijal ei saa kaebaja hinnangul tekkida ootust, et koduse tolmuimeja kasutamisega oleks koduses majapidamises võimalik saavutada nn mikropuhtust. Ka tööstuslikes või laborite nn puhasruumide puhul ei räägita mingist abstraktsest „mikropuhtusest“, vaid need jaotuvad klassidesse vastavalt teatud suurusega osakeste arvule kuupmeetri kohta. Seda enam peab kaebaja ebatõenäoliseks, et tavatarbija võiks osta koduse tolmuimeja ootusega saavutada sellega koduses majapidamises „mikropuhtus“ või MicroClean olukord. Kaebaja leiab, et mõistlik tarbija mõistab koduse tolmuimeja soetamise situatsioonis, et valikus ei ole „mikropuhtuse“ liiki tolmuimejaid ning teeb valiku lähtuvalt kaupade objektiivsetest ja püsivatest omadustest (olgu selleks siis kas või mikrotolmu püüdev filter). Kaebaja kordab, et MicroClean on kodus kasutatavate tolmuimejate kontekstis abstraktne, ebamäärase sisuga kaubamärk, mille tajumine on subjektiivne. Tegemist on sugestiivse, tõlgendamist ja mõtlemist nõudva tähisega, mis ei ole tajutav ilma järelemõtlemise või spekulatsiooni vajaduseta. Lisaks on kaebaja kaubamärgile antud õiguskaitse mitmetes teistes EL riikides. Kaebaja jääb seisukohale, et kaubamärk „MicroClean“ on olemuslikult eristusvõimeline kaubamärk, mida Eesti keskmine tarbija ei taju Patendiameti väidetud tähenduses kauba liiki, otstarvet ja kvaliteeti näitavana. Kaebaja palub kaubamärgi registreerida. 30.12.2025 edastas komisjon kaebaja lõplikud seisukohad Patendiametile ja tegi Patendiametile ettepaneku esitada omapoolsed lõplikud seisukohad hiljemalt 02.02.2026. Patendiameti taotlusel pikendas komisjon tähtaega kuni 09.02.2026. 09.02.2026 esitas Patendiamet lõplikud seisukohad, milles jäi kõigi varasemate seisukohtade juurde ning kordas neid kokkuvõtlikult. Muu hulgas kordab Patendiamet, et kohtupraktika kohaselt on piisav ainuüksi tähise kirjeldaval viisil kasutamise võimalikkus, samuti ei saa kirjeldavuse üle otsustada sõnade sõnastikus sisaldumise põhjal. Patendiameti tõendid kinnitavad ameti hinnangul, et sõnaühendid nagu mikroskoopiliselt puhas, mikroskoopiline puhtus, microcleaning, microscopically clean on keelekasutuses olemas ning seetõttu on uue liitsõnana moodustatud sõnade mikropuhas või microclean kirjeldav tähendus tarbija jaoks loogiline ja lihtsasti arusaadav. Sõnaühenditega microclean, microcleaner, microcleanse ja mikropuhastus kirjeldatakse kodus kasutatavaid puhastusmasinaid ja nende osi. Patendiamet jääb seisukohale, et puhtuse mõõtmise kontekstis ei ole oluline, kas tarbija mõtleb füüsikaliste mõõtühikute peale, vaid piisab arusaamast, et seade aitab saavutada tarbija soovitud tulemusena mikroskoopilise puhtuse ehk mikropuhtuse. Sõnal MicroClean on Eesti keskmisele tarbijale

TOAK

10

piisavalt otsene ja konkreetne vaadeldavaid kaupu kirjeldav seos. Mikroskoopiline puhtus ehk mikropuhtus on objektiivne ja püsiv omadus, mille keskmine tarbija puhastusseadmete kirjeldamisel kiiresti ära tunneb. Kuna Patendiamet ei keeldunud tähise MicroClean registreerimisest keelekasutuses tavapäraseks muutumise tõttu, ei puutu asja, kui palju leidub tõendusmaterjale sõna täpse kasutamise kohta. Patendiamet leiab, et elemendid micro ja clean eraldivõetuna on klassis 7 eristusvõimetud ja ka nende kombinatsioon ei moodusta üldmuljelt kokku eristusvõimelist kaubamärki. Patendiamet jääb ka seisukohale, et teiste riikide registreeringud ei legitimeeri kaubamärgi registreerimist Eestis. Teisalt ei ole Eesti amet ainuke, kes on jõudnud järeldusele, et kaebaja tähis on kirjeldav ja eristusvõimetu. Patendiamet palub jätta kaebus rahuldamata. 27.02.2026 alustas komisjon kaebuse lõppmenetlust. Komisjoni seisukohad ja otsus Komisjon, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab järgmist. Kaebaja on esitanud kaebuse Patendiameti 01.07.2025 otsuse nr 7/R202400349 peale, millega Patendiamet keeldus kaubamärgile „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830; rahvusvahelise registreeringu kuupäev 21.11.2023; hilisema märkimise kuupäev 16.05.2024) õiguskaitse andmisest, tuginedes KaMS § 9 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavatele asjaoludele. KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime. KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest. Vaatluse all oleva kaebaja kaubamärgi reproduktsioon koos keeldutud kaupadega on järgmine:

MicroClean klass 7: machines and apparatus for cleaning, electric; stick-type vacuum cleaners; robotic vacuum cleaners; electric vacuum cleaners and their components; brushes for vacuum cleaners; suction nozzles for vacuum cleaners; all the aforementioned goods only for use in private households [eesti k: elektrilised puhastusmasinad ja -seadmed; varstolmuimejad; robottolmuimejad; elektrilised tolmuimejad ja nende osad; tolmuimejate harjad; tolmuimejate imitorud; kõik eespool nimetatud kaubad kasutamiseks ainult kodumajapidamistes]

Patendiamet on kaebaja kaubamärgi registreerimisest keeldunud põhjendustel, et kaubamärk „MicroClean“ on ülalnimetatud kaupadega seoses olemuslikult kirjeldav, andes tarbijale teavet kaupade liigi, otstarbe ja kvaliteedi kohta (KaMS § 9 lg 1 p 3) ning eristusvõimetu (KaMS § 9 lg 1 p 2). Kaebaja Patendiameti seisukohtadega ega KaMS § 9 lg 1 punktide 2 ja 3 kohaldamisega kaubamärgi „MicroClean“ suhtes ei nõustu. KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaldamist (eristusvõime puudumine) on Patendiamet põhjendanud lähtuvalt samadest argumentidest, millega on põhjendatud KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamist (kaubamärgi kirjeldavus). Patendiameti seisukohtade kohaselt tuleneb seega kaebaja kaubamärgi eristusvõime puudumine kaubamärgi kirjeldavusest ning iseseisvaid eristusvõime puudumise asjaolusid ei ole. Seetõttu käsitleb komisjon kõigepealt KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamise õiguspärasust. Patendiamet on kaevatavas otsuses välja toonud, et kaebaja ingliskeelne tähis „MicroClean“ on moodustatud sõnast micro, mis tähendab midagi mikroskoopilist, üliväikest vms ning sõnast clean, mis tähendab puhast või puhastust, eriti pindade puhastamist. Samuti on Patendiamet märkinud, et mikroskoopilistest osadest koosnevat tolmu nimetatakse mikrotolmuks. Neist asjaoludest tulenevalt on Patendiamet üldistatult seisukohal, et kaebaja kaubamärgiga antakse klassis 7 nimetatud kaupadega seoses tarbijale teavet mikrotolmust puhastamise ehk mikropuhastuse võimaluse kohta. See tähendab, et Patendiameti hinnangul saab tarbija teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liik), mille kasutuseesmärk on mikroskoopiline puhtus ehk üliväikestest osakestest puhastamine (kauba otstarve) ning kuna kaebaja kaupadega seoses on maksimaalse puhtusastme saavutamine tarbija jaoks väga

TOAK

11

oluline, näitab sõnaühend MicroClean ühtlasi kodumasinate äärmist efektiivsust ehk kirjeldab kaupade kvaliteeti. Komisjon nõustub Patendiametiga, et kaebaja kaubamärki moodustavatel sõnadel micro ja clean on Patendiameti välja toodud tähendused, samuti ei ole komisjoni hinnangul mõistlikku alust kahelda, et Eesti tarbija saab nende sõnade tähendustest aru. Samas ei nõustu komisjon Patendiametiga, et sellest tulenevalt tuleb terviktähist „MicroClean“ pidada kaebaja klassi 7 kaupadega seoses KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses kirjeldavaks. Komisjon märgib, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale käsitletakse kirjeldavatena selliseid tähiseid, mis võivad sihtrühmaks oleva üldsuse seisukohast tavakasutuse (normal usage) korral tähistada kas otse või mõnda põhiomadust nimetades kaupa või teenust, mille registreerimist taotletakse, ning seetõttu on kirjeldavuse alusel tähise registreerimisest keeldumise eelduseks see, et tähisel on vaadeldavate kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel sihtrühmal kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria kirjelduse või ühe nende omadusega (Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamus kohtuasjas C-20/14, p 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Tähise registreerimisest selle kirjeldavuse tõttu saab keelduda üksnes juhul, kui on mõistlik eeldada, et asjaomane üldsus peaks seda tõepoolest üheks taotlusega hõlmatud kaupade või teenuste „omadustest“, st „omaduseks, mida asjaomane üldsus tunneb kergesti ära“ (ibid.). Komisjon leiab, et vaatamata sellele, et klassi 7 kaupade tarbija tõenäoliselt oskab seostada sõnaosa micro tähendusega mikro, üliväike vms ning sõnaosa clean tähendusega puhas, puhastamine vms, ei saa sellest iseenesest järeldada, et tarbija seostab sõnaühendit MicroClean automaatselt mikrotolmust puhastamisega ehk mikropuhastamisega. Oluline on silmas pidada, et kaebaja kaubamärk ei sisalda terminit mikrotolm ega sellele vastavat muud või ka muukeelset, näiteks ingliskeelset terminit. Kaubamärgis puudub seega viide mikrotolmule või mikrotolmust puhastamise võimalusele/ eesmärgile. Seetõttu ei ole põhjendatud väita, et sõnaühend MicroCleanvõimaldaks asjaomastel tarbijatel kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda nimetatud sõnaühendit kui viidet tähistatavate klassi 7 kaupade mikrotolmust puhastamise funktsioonile või seotud omadustele. Komisjoni hinnangul ei ole sõnaühendil MicroClean seega vaadeldavate kaupadega otsest ja konkreetset kirjeldavat seost – see on aga oluline eespool viidatud Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt. Komisjon ei välista, et oma peas toimuvate mõtteprotsesside tulemusena võib tarbija oletada või järeldada, et tähisega MicroClean on ehk soovitud viidata mikrotolmust puhastamist võimaldavatele seadmetele. See aga tähendaks, et tarbija loob taolise seose mitmeastmelise spekulatiivse tõlgendamise tulemusena, mitte üksnes sõnale MicroClean peale vaadates. Patendiameti argumentatsioon tugineb sisuliselt mitme järjestikuse järelduse tegemisele, s.o esmalt tuleb seostada kaebaja tähise osa micro mikrotolmuga, seejärel mikrotolmu eemaldamist (clean) mikroskoopilise puhtusega ning lõpuks järeldada sellest, et tähis „MicroClean“ kirjeldab puhastusseadme liiki, otstarvet või kvaliteeti. Komisjoni hinnangul ei vasta taoline mitmeetapiline tõlgenduskäik kohtupraktikas nõutavale kriteeriumile, mille kohaselt peab kirjeldav tähendus olema asjaomasele tarbijale tajutav kohe ja ilma järele mõtlemata. Komisjon on seisukohal, et eelöeldu põhjal võib öelda, et kaubamärgil „MicroClean“ on taotletavate kaupadega kaudne seos, kuid see tähendab, et kaebaja kaubamärk on vihjav ja sugestiivne, mitte aga otsesõnu kirjeldav. Pelgalt vihjamine ehk kaupadele ebamääraselt ja kaudselt viitamine ei võimalda teha järeldust kaubamärgi kirjeldava iseloomu kohta ning selliste kaubamärkide registreerimisest keeldumine ei ole õiguspärane. Seda on leidnud komisjon ka oma varasemas praktikas (nt komisjoni 03.02.2025 otsus nr 2157-o, lk 12), samuti tuleneb see Euroopa Liidu Kohtu praktikast (T-135/99, p 29). Neil asjaoludel leiab komisjon, et asjassepuutuvate klassi 7 kaupade tarbijate puhul ei saa eeldada, et nad peaksid terminit „MicroClean“ kaupu kirjeldavaks tähiseks. Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses esitatud tõenditest ei nähtu vastupidist. Muu hulgas nõustub komisjon kaebajaga, et ekspertiisi käigus esitatud materjalidest ei tulene seda, et tarbija seostaks mikrotolmu eemaldamist sõnaühenditega „microclean“ või „mikropuhtus“. Isegi kui osa materjalides (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 3) on kasutatud sõnu micro ja clean mikrotolmu kõrvaldamise kontekstis, ei ole see esiteks samastatav tervikliku sõnakombinatsiooni „microclean“ kasutamisega ning teiseks ei saa nende materjalide põhjal järeldada, et tarbija võiks osata tähist „microclean“ seostada mikrotolmu eemaldamisega ka ilma neist materjalidest tuleneva taustateadmiseta (s.o üksnes sõnale microclean peale vaadates). Samuti nõustub komisjon kaebajaga, et see osa Patendiameti esitatud materjalidest, mis käsitleb sõna „microclean“ või sellega sarnaste sõnade kasutamist konkreetsete toodetega seoses (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 4: MEDICLEANTEC MICRO CLEANER, Microclean Vacuum

TOAK

12

Cleaner Bags, MicroClean™, MicroCleanse Portable Mini Vacuum Cleaner), näitab vastavate tähiste kasutamist kaubamärgifunktsioonis. Esitatud materjalid ei tõenda, et teised ettevõtjad kasutavad sõna „microclean“ või sellega sarnaseid sõnu puhastuskaupade kirjeldamiseks. Komisjon leiab, et see, kui üht või teist kaubamärki peaks kasutama ka teised tootjad, võib hilisemale kaubamärgile õiguskaitse taotlemisel teatud juhtudel tähendada varasematest õigustest tulenevat konflikti (kaubamärgi suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud), kuid sellest ei saa iseenesest järeldada, et tähis näitab kaupade mingeid omadusi (kaubamärgi absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud). Komisjon lisab, et nagu ka Patendiamet ise kaevatavas otsuses kinnitanud on, ei ole amet kaebaja tähise registreerimisest keeldunud seetõttu, et see oleks muutunud keelekasutuses tavapäraseks. Sellest järeldub, et Patendiamet ei ole pidanud tähist erinevate isikute poolt praktikas kasutatuks sellises ulatuses ja sellisel moel, millest tulenevalt oleks põhjendatud kaubamärgi registreerimisest keeldumine tavapäraseks muutumise alusel (KaMS § 9 lg 1 p 4). Mis puudutab kaebaja kaubamärgi kohta teistes riikides tehtud otsuseid, märgib komisjon, et ühe riigi pädeva asutuse otsused kaubamärkide registreeritavuse küsimuses ei ole siduvad teiste riikide pädevatele asutustele, kuna iga kaubamärgi registreeritavus oleneb konkreetse juhtumi konkreetsetest asjaoludest (Euroopa Kohtu otsus C-218/01, p 62). Seejuures on kaubamärki „MicroClean“ eri riikide lõikes peetud nii registreeritavaks kui ka mitteregistreeritavaks. Komisjoni hinnangul ei saa käesoleval juhul teiste riikide praktika põhjal võtta seisukohta, et kaubamärgi „MicroClean“ õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel peaks üht lähenemist eelistama teisele. Kokkuvõtlikult leiab komisjon, et kaubamärki „MicroClean“ ei saa pidada klassi 7 kaupu kirjeldavaks KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses. Seoses KaMS § 9 lg 1 punktis 2 sätestatud keeldumisaluse – eristusvõime puudumine – kohaldamisega kaebaja kaubamärgi suhtes täheldab komisjon, et Patendiameti argumendid eristusvõime puudumise kohta põhinevad samuti kaubamärgi väidetaval kirjeldavusel. Eraldiseisvaid eristusvõime puudumise asjaolusid esitatud ei ole. Kuivõrd komisjon leidis, et kaebaja kaubamärk „MicroClean“ ei ole taotletavate kaupade osas kirjeldav, ei saa kaubamärki samadel põhjustel pidada ka eristusvõimetuks. Eeltoodud asjaoludel leiab komisjon, et kaebus kuulub rahuldamisele ning Patendiametil tuleb jätkata kaubamärgi „MicroClean“ menetlust käesolevas otsuses toodud asjaolusid arvestades. Kuna kaebus rahuldatakse, makstakse kaebajale tagasi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 160 eurot (TÕAS § 61 lg 22). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TÕAS §-st 61 ning KaMS § 9 lg 1 punktidest 2 ja 3 otsustas komisjon: 1) kaebus rahuldada, tühistada kaubamärgi „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) kohta tehtud Patendiameti 01.07.2025 otsus nr 7/R202400349 ning kohustada Patendiametit jätkama menetlust komisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades; 2) maksta kaebajale tagasi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 160 eurot. Riigilõivu tagasi saamiseks tuleb kaebajal käesoleva otsuse jõustumise järgselt esitada vastav riigilõivu tagastamise avaldus komisjonile. Kaebaja võib esitada kaebuse komisjoni otsuse peale Harju Maakohtusse kahe kuu jooksul komisjoni otsuse avaldamisest arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses, kaasates puudutatud isikuna Patendiameti. Kaebaja teavitab viivitamata komisjoni kaebuse esitamisest. Kui kaebust ei ole esitatud, jõustub komisjoni otsus kahe kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele. Kui kaebus esitatakse, kuid kohus ei võta seda menetlusse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub komisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Sulsenberg Tanel Kalmet Priit Lello

AAA Patendibüroo OÜ Aadress: Kontakt: Veeb: Reg Nr 10223576 Tartu mnt 16 Tel: +372 660 5910 [email protected] KMKR nr EE100254837 10117 Tallinn, Estonia Faks: +372 660 5912 www.aaa.ee

PATENDIAMET TÖÖSTUSOMANDI APELLATSIOONIKOMISJON Tatari 39 15041 Tallinn E-kirjaga [email protected] Teie: 10.07.2026 nr 2330-o Meie: 15.07.2026, TM19248EEWO RIIGILÕIVU TAGASTAMISE AVALDUS Kaebus nr 2330, kaubamärk MicroClean, (rahvusvaheline registreering nr 1768830) AAA Patendibüroo OÜ tasus riigilõivu kaebuse esitamise eest. TOAK rahuldas ja otsustas, et vaidlustajal on õigus tagasi saada tasutud riigilõiv tagasi. Eeltoodu alusel palume 160 eurot tagastada. Riigilõivu tasunud ning tagastamist taotleva isiku andmed on järgnevad:

1. Riigilõivu tasunud juriidilise isiku nimi ja registrikood: AAA Patendibüroo OÜ, registrikood 10223576;

2. Makse sooritamise kuupäev: 01.09.2025; 3. Toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, summa ja tagastamise

alus: kaebuse esitamine patendiameti otsusele 7/R202400349 MicroClean, 160 EUR, TOAK 10.07.2026 otsus nr 2330-o;

4. Riigilõivu tagastamise koht: konto nr EE237700771001888534, konto omanik AAA Patendibüroo OÜ.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Matsina Patendivolinik

Tatari 39 / 15041 Tallinn / tel 627 7942 / faks 645 1342 / [email protected] / http://toak.epa.ee/

Registrikood 70003164

OTSUS nr 2330-o

Tallinn, 10.07.2026

Kaebus nr 2330 – kaubamärgile „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) õiguskaitse andmisest keeldumise vaidlustamine

Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, koosseisus Sulev Sulsenberg (eesistuja), Tanel Kalmet ja Priit Lello, vaatas läbi Saksamaa isiku Stephan Biagoschi kaebuse Patendiameti otsuse peale kaubamärgile „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) õiguskaitse andmisest keeldumise kohta. Asjaolud ja menetluse käik 01.09.2025 esitas Stephan Biagosch (edaspidi ka kaebaja; esindaja patendivolinik Ingrid Matsina) tööstusomandi apellatsioonikomisjonile (edaspidi ka komisjon) kaebuse Patendiameti 01.07.2025 otsuse nr 7/R202400349 (kaebuse lisa 1) peale, millega Patendiamet kaubamärgiseaduse (KaMS) § 9 lg 1 punktide 2 ja 3 alusel keeldus kaubamärgile „MicroClean“ õiguskaitse andmisest järgmiste kaupade osas: klass 7 – machines and apparatus for cleaning, electric; stick-type vacuum cleaners; robotic vacuum cleaners; electric vacuum cleaners and their components; brushes for vacuum cleaners; suction nozzles for vacuum cleaners; all the aforementioned goods only for use in private households [eesti k: elektrilised puhastusmasinad ja -seadmed; varstolmuimejad; robottolmuimejad; elektrilised tolmuimejad ja nende osad; tolmuimejate harjad; tolmuimejate imitorud; kõik eespool nimetatud kaubad kasutamiseks ainult kodumajapidamistes] Komisjon võttis kaebuse menetlusse 02.09.2025. Kaebaja ei nõustu Patendiameti keeldumisotsusega ning leiab, et Patendiamet on ebaõigesti kohaldanud KaMS § 9 lg 1 punkte 2 ja 3. Kaebaja märgib, et Patendiamet keeldus kaubamärki „MicroClean“ registreerimast põhjusel, et kaubamärk näitab taotletavate kaupade liiki, otstarvet ja kvaliteeti (KaMS § 9 lg 1 p 3) ning kaubamärgil puudub eristusvõime (KaMS § 9 lg 1 p 2). Väidet, et kaubamärk näitab taotletavate kaupade liiki, otstarvet ja kvaliteeti, põhjendab Patendiamet sellega, et (a) eessõna micro- (mikro-) tähendab mikroskoopilist, midagi üliväikest, tavalisest tunduvalt väiksemat ja sõna clean tähendab puhast või puhastust, eriti pindade puhastamist. Mikroskoopilistest osadest koosnevat tolmu nimetatakse mikrotolmuks; (b) seega annab sõnaühend MicroClean klassis 7 nimetatud kaupade tähistamisel tarbijale otsest ja üheselt mõistetavat teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liik), mille kasutuseesmärk on mikroskoopiline puhtus ehk üliväikestest osakestest puhastamine (kauba otstarve). Loetelus nimetatud elektriliste puhastusmasinate, tolmuimejate ja nende osade puhul on maksimaalse puhtusastme saavutamine tarbija jaoks kahtlemata väga oluline, seega sõnaühend MicroClean näitab Patendiameti hinnangul, et tegemist on äärmiselt efektiivse kodumasinaga ehk kirjeldab kauba kvaliteeti. Patendiamet väidab, et ingliskeelne sõnaühend MicroClean on Eesti keskmisele tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav, sest see koosneb inglise keele põhisõnavara hulka kuuluvatest sõnadest, mida keskmine Eesti tarbija mõistab. Sõnaühendi tähendust ja selle kirjeldavana kasutamise võimalikkust tõendavad Patendiameti hinnangul tema esitatud materjalid, mis näitavad, et sõnaühenditega microclean, microcleaner, microcleanse ja mikropuhastus kirjeldatakse puhastusmasinaid, mida kodus kasutatakse, ja nende osi. Patendiameti väitel on tähis MicroClean kodus kasutatavaid puhastusmasinaid, tolmuimejaid ja nende osasid, st kõiki kaebaja kaupade loetelus nimetatud kaupu olemuslikult kirjeldav, andes tarbijale ostuotsuse tegemisel olulist teavet kauba liigi, otstarbe ja kvaliteedi kohta, nimelt et masin võimaldab saavutada mikroskoopilise puhtuse.

TOAK

2

Kaebaja kaubamärgi eristusvõime puudumist põhjendab Patendiamet asjaoluga, et tegemist on kirjeldava tähisega. Kaebaja peab Patendiameti poolset kaubamärgi registreerimisest keeldumist põhjendamatuks ning kaubamärgiseaduse normidega ja Euroopa Kohtu seatud kriteeriumitega vastuolus olevaks. Kaebaja leiab, et Patendiameti otsusega on rikutud tema õigusi ja seadusega kaitstud huvisid. Seoses KaMS § 9 lg 1 p 3 ebaõige kohaldamisega toob kaebaja esile, et kohtupraktika kohaselt on kirjeldavad märgid need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides (C-383/99, p 39). Seega eeldab tähise kuulumine KaMS § 9 lg 1 punktis 3 sisalduva keelu kohaldamisalasse seda, et tähisel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel tarbijal otsekohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste liigi või mõne nende omaduse kirjeldusega, mitte aga päritolu näitava tähisega. Ühtlasi tuleb kohtupraktika kohaselt taotletavale kaubamärgile õiguskaitse andmise hindamisel lähtuda vastava liikmesriigi piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija eeldatavast ootusest (Euroopa Kohtu otsused C-342/97, p 26; C-210/96, p 31; C-37/03 P, p 28). Kaebaja osutab, et Euroopa Kohtu kohtujurist Mengozzi on kirjeldavuse kohtupraktika kohta kokkuvõtvalt öelnud, et tähise kirjeldavana käsitlemise eelduseks on see, et seos tähise ja kaupade/teenuste vahel on piisavalt otsene ja konkreetne, mis võimaldab asjaomasel sihtrühmal kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kaupade või teenuste kategooria kirjelduse või ühe nende omadusega. Ehkki Euroopa Liidu kohus on neid kriteeriume kohaldanud sageli rangelt, saab tähise registreerimisest selle kirjeldavuse tõttu siiski keelduda üksnes juhul, kui on mõistlik eeldada, et asjaomane üldsus peaks seda tõesti üheks nende kaupade või teenuste „omadustest“, mille registreerimist taotletakse, st „omaduseks, mida asjaomane üldsus tunneb kergesti ära“ (Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamus kohtuasjas C-20/14, p 23). Kaebaja märgib, et ka komisjon on selgitanud, et kaubamärgi kirjeldavuse ja eristusvõime hindamisel rakendatav test peaks olema suunatud peamiselt sellele, kui tõenäoliselt saab tarbija n-ö loomupäraselt, kaubamärgile lihtsalt peale vaadates kaubamärgi tähendusest aru (komisjoni 28.04.2016 otsus nr 1571-o, LIPOBASE REPAIR, lk 13). Samuti on komisjon selgitanud, et kuna tähise kirjeldava iseloomu tunnistamine piirab taotleja võimalust oma tähisele kaitset saada, tuleb KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldada täpselt ja tõlgendada kitsendavalt, st taotleja kasuks (komisjoni 24.08.2021 otsus nr 1955-o, EVERYONE CAN CODE). Kaebaja lisab, et samas otsuses on komisjon viidanud, et kui kaubamärgi kui terviku puhul on seos siiski enam vihjav ja sugestiivne kui ilma järelemõtlemise või spekulatsiooni vajaduseta otseselt või mingit iseloomulikku tunnust esile tuues nende kaupade või teenuste kohta mingit informatsiooni andev, st kirjeldav, siis ei saa kaubamärgi registreerimisest keelduda. Seega on kohtute ja komisjoni praktika kohaselt kirjeldavad tähised need, mida saab vastava kauba või teenuse tarbija vaatepunktist tavapärase (normaalse) kasutamise korral taotletavat kaupade ja teenuste kirjeldamiseks kasutada. KaMS § 9 lg 1 p 3 ei anna aga alust keelduda tähistest, mis normaalse, tavapärase kasutuse korral ei ole kirjeldavad, mis ei ole tarbijale kohe ning ilma järele mõtlemata ja spekuleerimata arusaadavad ja mõistetavad kirjeldavas rollis oleva tähisena. Kaebaja leiab, et keskmiseks tarbijaks on käesoleval juhul keskmine Eesti inimene, sest taotletavad kaubad on mõeldud koristustöödeks koduses majapidamises (tegemist ei ole professionaalseks koristamiseks või eritöödeks mõeldud seadmetega). Patendiameti väitel on ingliskeelne sõnaühend MicroClean Eesti keskmisele tarbijale arusaadav ja üheselt mõistetav, sest see koosneb inglise keele põhisõnavara hulka kuuluvatest sõnadest, mida keskmine Eesti tarbija mõistab. Kaebaja märgib, et tema kaubamärk koosneb sõnadest, mille liitmisel tekkinud sõna ei ole olemas ei inglise (microclean) ega eesti (mikropuhas) keeles. Ingliskeelsete sõnade micro ja clean liitmisel tekkinud sõnaühendil MicroClean ei ole kaebaja hinnangul mingit sisulist, mõtestatud tähendust, sest sellist sõna ei sisaldu sõnaraamatutes ja see ei ole käibel keelekasutuses, koduste puhastusmasinate või koduse puhtuse kirjeldamisel ega ka erialakeeles. Ehkki keeleloogika kohaselt on võimalik moodustada mõningaid uusi liitsõnu viisil, kus uusmoodustise tähendus on loogiline ja arusaadav, ei ole praegusel juhul tegemist sellise olukorraga. Puhtus on abstraktne mõiste ning puhtuse kui niisuguse mõõtmiseks puuduvad mõõtühikud, puhtus ei saa olla mikro- või makropuhtus vms. „Mikro“ vastab mõõtühikute süsteemis eesliitena väärtusele 10⁻⁶ ehk üks miljondik. Mõistet „mikro“ võidakse kasutada mõõtmistel valdkondades, kus isegi väikseimad saasteosakesed võivad põhjustada tõsiseid probleeme, näiteks elektroonika-, kosmose- või ravimitööstuses nn puhasruumides. Kaebaja rõhutab, et tegemist ei ole mõõtühikuga, millega opereeriksid kodused

TOAK

3

majapidamised ja mida võiks mõistlik keskmine tarbija seostada koduse koristamisega. Seega ei ole kaebaja hinnangul tegemist tähisega, mida võib mõistliku keskmise kodumasina tarbija seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides. Erinevalt Patendiametist leiab kaebaja, et tema kaubamärgi ning Patendiameti väidetavate kirjeldavate tähenduste vahel ei ole otsest ja üheselt mõistetavat seost, nagu seda nõuab kohtupraktika. Kaebaja hinnangul ilmneb Patendiameti enda põhjendustest, et väidetav seos on loodud mitmeastmelise spekulatiivse tõlgendamise tulemusena. Kaebaja viitab sealjuures Patendiameti väidetele, et mikroskoopilise puhtuse saavutamine kodumajapidamises on tänapäeval tavaline, mikrotolmust (tolmulestad, õietolm jm) vabanemine on tarbijaile ja eriti allergikutele ning astmaatikutele oluline, mikrotolmust puhastamine ehk mikropuhastuse võimalus on koduste tolmuimejate oluline omadus, mida ettevõtjad kasutavad oma kauba kirjeldamisel jms. Kaebaja leiab, et Patendiameti poolt ekspertiisi käigus esitatud materjalidest ei tulene ei otseselt ega kaudselt, et tarbija seostaks mikrotolmu eemaldamist sõnaühenditega „microclean“ või „mikropuhtus“. Patendiamet seob meelevaldselt mikrotolmu mõiste väidetava mikropuhtusega. Sellest, et mikrotolm, sellega kaasnevad probleemid ning selle kõrvaldamine võivad olla üldsuses levinud teemad, ei ole kaebaja hinnangul võimalik teha järeldusi hoopis teise tehissõna, kaubamärgi MicroClean kohta. Kaebaja leiab, et väidetav mikropuhtus ei ole omadus, mis tarbija jaoks midagi konkreetset tähendaks ja mida ta ootaks või peaks võimalikuks soovida koduselt tolmuimejalt. Patendiameti väidetava seose loomiseks peaks tarbija tegema intellektuaalse, loomingulise pingutuse, midagi oletama ja eeldama, ning isegi siis ei saaks tarbija mitte infot kauba objektiivse ja püsiva omaduse kohta, vaid üksnes mingi subjektiivse spekulatsiooni. Vastavate kaupade keskmistele tarbijatele, tavalistele tolmuimejaostjatele, ei ole kiiresti äratuntav, et mikrotolmu eemaldamise tulemuseks võiks olla nn mikropuhtus või MicroClean. Kaebaja osutab, et kaevatava otsuse punktis 1.2 viidatud ja Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses 15.04.2025 kirja lisana 2 esitatud eestikeelsed tõendusmaterjalid (kaebuse lisa 2) näitavad Patendiameti väitel, et mikroskoopilise puhtuse saavutamine kodumajapidamises on tavaline ning laialdaselt arutatud teema ja et mikropuhastuse võimalus on koduste tolmuimejate oluline omadus. Kaebaja hinnangul ei vasta väide tõele ning lihtsa Ctrl+F funktsiooniga on võimalik kindlaks teha, et üheski neist materjalidest ei ole kasutatud mõistet mikroskoopiline puhtus või mikropuhtus. Kaebaja märgib, et artiklites on juttu mikrotolmust ja mikroskoopilistest osakestest, kuid see ei ole samastatav mikroskoopilise puhtuse mõistega ja kaubamärgiga MicroClean. Kaebaja osutab, et kaevatava otsuse punktis 1.3 viidatud ja Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses 15.04.2025 kirja lisana 3 esitatud ingliskeelsed materjalid (kaebuse lisa 3) näitavad Patendiameti väitel sõnade micro ja clean kasutust mikrotolmu kõrvaldamise kontekstis. Kaebaja rõhutab, et selline väide jätab eksitava mulje, nagu oleks neid sõnu kasutatud tekstis sõnakombinatsioonina või vähemalt samas fraasis või lauses. See ei ole nii, enamgi veel, sõnu clean ja micro on tekstis kasutatud eraldi lausetes ja kontekstides viisil, kus neil omavaheline tähenduslik seos puudub, nad lihtsalt esinevad samades tekstides. Kaebaja märgib ka, et kõnealuses lisas sisalduva tolmuimeja Dyson Micro puhul on näha, et tootja kasutab sõna Micro kaubamärgi funktsioonis, tähistades selle märgisega TM. Kaebaja osutab, et kaevatava otsuse punktis 1.4 viidatud ja Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses 15.04.2025 kirja lisana 4 esitatud näited seadmete kohta (kaebuse lisa 4) näitavad Patendiameti väitel, et kodumajapidamises kasutatavaid puhastusmasinaid ja nende osi pakutakse tähiste microclean, microcleaner, microcleanse all. Kaebaja märgib, et ekspertiisimenetluses 14.01.2025 esitatud kirja lisas 4 tõi Patendiamet neli näidet, kus leheküljel 1 on kujutatud toodet kaubamärgiga MEDICLEANTEC MICRO CLEANER (näites ei ole kasutatud sõnaühendit micro cleaner kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist). Leheküljel 2 on toode kaubamärgiga Microclean Vacuum Cleaner Bags (näites ei ole kasutatud MICROCLEAN kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist). Leheküljel 3 on tutvustatud tehnoloogiat nimetusega MicroClean™, kus samuti ei ole microclean kasutatud kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist. Enamgi veel, kaubamärgile on lisatud ülamärge „TM“ kinnitamaks, et tegemist on kaubamärgiga. Lehekülgedel 4–5 on tutvustatud toodet kaubamärgiga MicroCleanse Portable Mini Vacuum Cleaner, kus ei ole isegi kasutatud sõnaühendit microclean, rääkimata selle kasutamisest kirjeldamaks „mikropuhtuse“ saavutamist. Kõigis toodud näidetes on seega kaebaja hinnangul tegemist kaubamärgina kasutamisega. Kaebaja ei nõustu Patendiametiga, et need materjalid näitavad, et tähis MicroClean ja sellega sarnased sõnad ei ole tarbija jaoks midagi uut ega ebatavalist. Põhjendus, et tarbijad on näinud identset või sarnast kaubamärki teise tootja kauba peal, ei ole kaebaja hinnangul asjakohane hindamisel, kas tähis

TOAK

4

näitab mingeid kauba omadusi või mitte – see ei ole kooskõlas kaubamärgiõiguse loogika ja põhialustega. Kindlasti on tarbijad näinud erinevate ettevõtjate kaubamärke (näiteks KALEV või REVAL jt) mitmesugustel kaupadel ja teenustel, samuti identseid või väga sarnaseid kaubamärke erinevates või isegi samades riikides samadel kaupadel või teenustel, mis aga ei tähenda, nagu ei oleks tarbijate jaoks tegemist kaubamärkidega. Erandiks on olukord, kui selline kaubamärk on muutunud tavapäraseks tähiseks, kuid praegusel juhul kinnitab Patendiamet ise, et amet ei keeldu tähise registreerimisest seetõttu, et see oleks muutunud tavapäraseks keelekasutuses. Kaebaja rõhutab ka, et lisas 4 toodud materjal ei ole pärit allikatest, mille puhul oleks põhjust eeldada, et Eesti keskmisel tarbijal võiks olla nendega kokkupuudet. Puudub info ka selle kohta, millisest ajaperioodist need materjalid võiksid pärineda ja kas tarbijal oleks kas või teoreetiliselt olnud võimalik nendega enne taotluse esitamise kuupäeva kokku puutuda. Üldine väide, et ingliskeelsed materjalid on kättesaadavad keskmisele Eesti tarbijale, sest keskmine Eesti tarbija mõistab inglise keelt ja otsib kaupade kohta lisateavet internetist, ei ole kaebaja hinnangul veenev. Kahtlemata on ka sellised tarbijaid, kuid tegemist on kodumajapidamistele mõeldud toodetega ning keskmine tarbija tutvub kodust tolmuimejat ostes kaupadega kohalikes kauplustes, kus tal on võimalik müüjalt saada eestikeelseid selgitusi, tutvuda tootega otseselt ning saada ostes kohapeal realiseeritav garantii ja pretensiooni esitamise õigus. Kaebaja märgib, et kaubamärgi kirjeldavuse „võimalikkus“ ei ole abstraktne nõue, vaid see on sisustatud läbi selle, kuidas mõistaks taotletavat kaubamärki vastatavate kaupade või teenuste keskmine tarbija, käesoleval juhul Eesti tavatarbija, ostusituatsioonis. Kaebaja ei nõustu Patendiameti seisukohaga, et kaebaja leiab meelevaldselt ja põhjendamatult, et lihtsatest arusaadavatest sõnadest moodustatud liitsõna MicroClean nõuab inglise keelt mõistvalt Eesti keskmiselt tarbijalt oletuste tegemist ning fantaasia rakendamist ja et tarbija ei saa sellest aru ainult seetõttu, et seda ei ole sõnastikes. Kaebaja märgib esiteks, et tõendamiskoormis kaubamärgi registreerimisest keeldumise korral lasub Patendiametil ning kaebaja ei pea tõendama vastupidist. Teiseks, Patendiamet on oma põhjendused rajanud nn mikrotolmu olemasolule ja selle eemaldamise olulisusele ja viisidele, kuid kaebaja kaubamärk ei ole ning sellel ei ole tähendust „mikrotolm“ – taotletavaks kaubamärgiks on MicroClean. Kohtupraktikas seatud standard näeb ette, et kirjeldavuse alusel keeldumiseks peab olema selline piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab tarbijal kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria kirjelduse või ühe nende omadusega. Patendiamet ei ole selle seose olemasolu demonstreerinud, vaid on spekulatiivselt sidunud „mikrotolmu“ eemaldamise protsessi ja tulemuse „mikropuhtusega“. Kaebaja kordab, et Patendiameti esitatud materjalidest ei tulene mingil moel, ei otseselt ega kaudselt, et tarbija seostaks mikrotolmu eemaldamist sõnaühenditega „microclean“ või „mikropuhtus“. Kaebaja on seisukohal, et kaubamärk MicroClean ei ole oma olemuselt selline, mida mõistlik keskmine Eesti kodumasinate tarbija tajuks otsekohe ja ilma järele mõtlemata vaatlusaluste kaupade liigi, otstarbe või kvaliteedi kirjeldusega, mitte aga päritolu näitava tähisena. Kaebaja peab üldteada asjaoluks, et ei eksisteeri sellist koduste puhastusseadmete liiki või liigitust, mille aluseks oleks saavutatav „mikropuhtuse“ aste või isegi puhtuseaste üldiselt, st tolmuimejaid ei jaotata liikidesse saavutatava väiksema või suurema puhtuseastme järgi ja ei pakuta eraldi tootegruppi, millega oleks saavutatav „mikropuhas“ või „MicroClean“ tulemus. Seega ei saa kaubamärk MicroClean mingil moel anda tarbijatele otsest ja üheselt mõistetavat teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liiki), nagu väidab Patendiamet. Niisamuti ei eksisteeri sellist kvaliteediklassi või kvaliteediomadust ja seega ei saa kaubamärk MicroClean näidata kauba kvaliteeti. Kaebajale ei ole teada ja Patendiamet ei ole ka näidanud, et eksisteeriks spetsiaalselt „mikropuhtuse“ otstarbeks mõeldud tolmuimejaid, seega ei saa kaubamärk MicroClean näidata kauba otstarvet. Kaebaja on seisukohal, et MicroClean kodus kasutatavate tolmuimejate kontekstis on abstraktne, ebamäärase sisuga kaubamärk, mille tajumine on subjektiivne. Kaubamärk MicroClean ei anna mitte otsest teavet kauba kohta, vaid on sugestiivne, nõuab oletuste tegemist, fantaasia rakendamist ning võib iga tarbija puhul viia olenevalt tema mõttetegevusest erinevatele tulemusetele, seega ei ole tegemist tähisega, mida oleks võimalik kasutada tavapäraseks, normaalseks kirjeldavaks otstarbeks. Patendiamet ei ole lähtunud mitte kaubamärgi otsesest tähendusest, vaid asunud kaubamärgile ise omistama oletuslikke tähendusi ja assotsiatsioone omistama. Pelgalt vihjavate kaubamärkide registreerimisest keeldumine ei ole aga õiguspärane. Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et kaubamärk MicroClean ei näita Eesti keskmise tarbija jaoks taotletavate kaupade liiki, otstarvet ja kvaliteeti ning selle registreerimisest keeldumine KaMS § 9 lg 1 p 3 alusel ei ole õiguspärane.

TOAK

5

Seoses KaMS § 9 lg 1 p 2 ebaõige kohaldamisega toob kaebaja esile, et eristusvõime puudumist on Patendiamet põhjendanud samade argumentidega, millega amet põhjendas kaubamärgi kirjeldavust. Seega piirdub Patendiameti hinnang eristusvõime puudumisele vaid KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaste kirjeldavuse argumentidega ning iseseisvaid eristusvõime puudumise asjaolusid ei ole. Tegemist ei ole seega iseseisva koosseisuga, vaid eristusvõime puudumine kaasneb KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisega. Kaebaja märgib, et kaubamärgi eristusvõime KaMS § 9 lg 1 p 2 mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida taotlusega hõlmatud kaupa kui teatud ettevõtjalt pärinevat ja seega eristada seda teiste ettevõtjate kaupadest. Selle kindlakstegemiseks tuleb hinnata, kas esitatud märk võimaldab kauba tarbijatel ostuotsust tehes eristada seda toodet nendest, millel on teine kaubanduslik päritolu (komisjoni 30.01.2014 otsus 1409-o, p 102; 26.05.2014 otsus 1410-o, p 124). Üldkohus on selgitanud, et eristusvõimetud on kas sellised kaubamärgid, mida asjaomase avalikkuse seisukohast tavaliselt kasutatakse kaubanduses kõnealuste kaupade või teenuste tähistamiseks või sellised, mille puhul on vähemalt olemas konkreetsed asjaolud, mis viitavad sellele, et neid võib selliselt kasutada (Euroopa Üldkohtu otsus T-414/07, p 32). Kaubamärk on eristusvõimeline, kui ta nõuab tõlgendamisel kasvõi minimaalset jõupingutust või käivitab asjaomases avalikkuses tunnetusliku protsessi (Euroopa Kohtu otsus C-398/08 P). Ka komisjon on kinnitanud, et kaubamärgi registreerimiseks piisab vähemalt minimaalse eristusvõime olemasolust ja asjaolu, et kaubamärk kannab endas mingit objektiivset sõnumit, ei tähenda, et selle tõttu puudub kaubamärgil eristusvõime (komisjoni 26.05.2014 otsus 1410-o, p 118). Käesoleval juhul ei ole Patendiamet kaebaja hinnangul kaubamärki nende põhimõtete alusel analüüsinud, vaid on piirdunud väitega, et tegemist on kirjeldava kaubamärgiga. Kaebaja on eelpool põhjendanud, miks Patendiameti seisukoht KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamisel on ebaõige ning sellest tulenevalt on ebaõige ka KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaldamine. Lisaks peab kaebaja oluliseks välja tuua, et tema kaubamärk „MicroClean“ on saanud kaitse teistes riikides. Kaebaja märgib, et Euroopa Kohtu praktikas on leitud, et ehkki kaubamärgi registreerimine teistes EL liikmesriikides ei ole otsustav tegur kaubamärgi registreeritavuse hindamisel teises liikmesriigis, võib seda siiski arvesse võtta koos kõigi muude asjassepuutuvate asjaoludega (C-218/01, p 63). Kaebaja on seetõttu menetluse käigus esile toonud riigid, kus on tehtud talle soodsad otsused, sh Iirimaa. Patendiamet on vastukaaluks otsuses viidanud, et Patendiametiga sarnasele järeldusele jõudnud ametid esindavad sarnaselt Patendiametiga riike, kus inglise keel on võõrkeel. Vastukaaluks taotleja tõendile, et Iirimaal on tähis saanud õiguskaitse, rõhutab Patendiamet otsuses, et ingliskeelsete tähiste registreerimispraktika võrdlemisel on asjakohasem võtta eeskujuks selliste riikide praktika, kus Eestiga sarnaselt on inglise keel võõrkeel, sest selliste riikide keskmise tarbija taju ingliskeelse tähise suhtes on sarnasem, kui inglise keelt emakeelena rääkivatel tarbijatel. Kaebaja toob sellega seoses esile, et juhtis juba menetluse käigus Patendiameti tähelepanu, et kaubamärgile on otsustanud õiguskaitse anda ka rida riike, kus on inglise keel võõrkeel, sh Eesti tarbijatega väga sarnase keskmise tarbijaga Balti riigid Läti ja Leedu, samuti Rumeenia, Šveits ja Benelux (Belgia, Holland, Luksemburg). Ka Eesti naaberriigis Soomes ei ole hinnatud kaubamärki kirjeldavaks, vaid keeldumisteade on väljastatud hoopis kahe varasema sarnase Euroopa Liidu (EL) kaubamärgi olemasolu tõttu. Kaebaja märgib, et ka komisjon on korduvalt rõhutanud, et teiste EL riikide praktikat, eriti ingliskeelsete kaubamärkide hindamisel, on asjakohane kaaluda ja arvesse võtta, kui ei esine mingeid Eesti tarbijaga seotud kaalukaid põhjuseid, mis seda takistaksid (komisjoni 24.08.2021 otsus nr 1955-o, EVERYONE CAN CODE). Kokkuvõtteks leiab kaebaja, et kaubamärk „MicroClean“ on olemuslikult eristusvõimeline kaubamärk, mida Eesti keskmine tarbija ei taju Patendiameti väidetud tähenduses kauba liiki, otstarvet ja kvaliteeti näitavana ning palub kaubamärgi registreerida. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes KaMS § 9 lg 1 punktidest 2 ja 3, § 41 lõigetest 1 ja 6 ning tööstusomandi õiguskorralduse aluste seaduse (TÕAS) § 61 lg 21 punktist 1 palub kaebaja komisjonil tühistada Patendiameti otsus kaubamärgi „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) registreerimisest keeldumise kohta ning kohustada Patendiametit jätkama menetlust komisjoni otsuses nimetatud asjaolusid arvestades. Kaebuses on märgitud riigilõivu tasumise andmed ning kaebusele on lisatud eespool viidatud lisad 1– 4.

TOAK

6

02.09.2025 tegi komisjon Patendiametile ettepaneku esitada kaebuse kohta oma kirjalik seisukoht ühe kuu jooksul ehk hiljemalt 03.10.2025. 03.10.2025 esitas Patendiamet komisjonile oma seisukoha kaebuse kohta. Patendiamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab, et sõnamärgi „MicroClean“ registreerimisest keeldumise 01.07.2025 otsus nr 7/R202400349, mille amet tegi KaMS § 70 lõike 2 ja 39 lõike 2 alusel, on seaduslik ja põhjendatud. Seoses KaMS § 9 lg 1 punktiga 3 märgib Patendiamet, et vastavalt nimetatud sättele ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest. Selle sätte kohaselt ei saa registreerida kaubamärke, mis koosnevad üksnes tähistest, mida on võimalik kasutada nende kaupade või teenuste omaduste näitamiseks, mille suhtes märgi registreerimist soovitakse. Sellised tähised peavad jääma kõigile ettevõtjatele vabaks kasutamiseks. Kaebaja on registreerimiseks esitanud ingliskeelse sõnalise tähise MicroClean. Sõnastike andmetel tähendab eessõna micro- (mikro-) mikroskoopilist, midagi üliväikest, tavalisest tunduvalt väiksemat ja sõna clean tähendab puhast või puhastust, eriti pindade puhastamist. Mikroskoopilistest osadest koosnevat tolmu nimetatakse mikrotolmuks (sõnastiku Wiktionary väljavõte, ekspertiisimenetluses Patendiameti 14.01.25 kirja lisas 1). Kaebaja kaubamärgiga hõlmatud klassi 7 kaupade sihtrühm on tavatarbijad. Seega on asjaomane avalikkus lai üldsus ning tähist tuleb analüüsida Eesti keskmise tarbija seisukohast, kes on piisavalt informeeritud ning mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Patendiamet on seisukohal, et tähis „MicroClean“ on kodustes majapidamistes kasutatavate puhastusmasinate, tolmuimejate ja nende osade, st kõigi kaupade loetelus nimetatud kaupade osas olemuslikult kirjeldav, andes tarbijale ostuotsuse tegemisel olulist teavet kauba liigi, otstarbe ja kvaliteedi kohta. Tähis annab tarbijale otsest ja üheselt mõistetavat teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liik), mille kasutuseesmärk on mikroskoopilise puhtuse saavutamine ehk üliväikestest osakestest puhastamine (kauba otstarve). Loetelus nimetatud elektriliste puhastusmasinate, tolmuimejate ja nende osade puhul on maksimaalse puhtusastme saavutamine tarbija jaoks kahtlemata oluline, seega näitab sõnaühend „MicroClean“, et tegemist on äärmiselt efektiivse kodumasinaga ehk kirjeldab kauba kvaliteeti. Patendiameti hinnangul toetavad ekspertiisimenetluses leitud arvukad materjalid tähise kirjeldavuse väidet (vt Patendiameti 01.07.2025 otsuse lk 3 ning Patendiameti 14.01.2025 ja 15.04.2025 kirjade lisad). Nende hulgas on veebisaidil osta.ee tolmuimeja kirjeldamiseks kasutatud sõnad „mikropuhastus tolmuimeja“, „neljaosaline mikropuhastusvahendite komplekt“, „mikropuhastustööriistad“ (Patendiameti 14.01.2025 kirja lisa 2) ja näited, kus kodumajapidamises kasutatavaid puhastusmasinaid ja nende osi tähistatakse sõnadega microclean, microcleaner, microcleanse (Patendiameti 14.01.2025 kirja lisa 4). Amazoni e-poes on leitav ka Eestisse tarnitav toode, kus on kasutatud MicroClean tehnoloogiat (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 4). Veebiallikad kinnitavad (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 1), et sellised sõnaühendid nagu mikroskoopiliselt puhas, mikroskoopiline puhtus, microcleaning, microscopically clean on keelekasutuses olemas, mistõttu Patendiameti hinnangul on liitsõnana moodustatud sõnade mikropuhas või microclean tähendus tarbija jaoks loogiline ja lihtsasti arusaadav ning neid on võimalik kasutada kaupade omaduste kirjeldamiseks. Eespool nimetatud põhjustel ei pea amet kaebaja tähist KaMS § 9 lg 1 punktist 3 tulenevalt taotletavate teenuste suhtes registreeritavaks. Seoses KaMS § 9 lg 1 punktiga 2 märgib Patendiamet, et vastavalt nimetatud sättele ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime. Patendiamet märgib, et kaubamärgi põhiülesanne on tagada lõpptarbijale või -kasutajale kaubamärgiga tähistatud kaupade või teenuste päritolu äratuntavus, mis lubaks ilma võimaliku segiajamiseta eristada kaupu või teenuseid nendest, millel on teine päritolu. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale on kaubamärgil eristusvõime, kui ta suudab määratleda taotlusega hõlmatud kaupu või teenuseid kindlalt ettevõtjalt pärinevatena ja seega eristada neid teiste ettevõtjate kaupadest ja teenustest (C-136/02 P, p 29). Kaubamärgi eristusvõime hindamisel tuleb esiteks arvestada kaubamärgitaotluses sisalduvaid kaupu ja teenuseid ning teiseks hinnata taotletava tähise tajumist asjassepuutuva avalikkuse poolt, kelleks on keskmine tarbija, kes on piisavalt teadlik, mõistlikult tähelepanelik ja arukas (C-363/99, p 34). Eesti keskmise tarbija jaoks arusaadavate ning kaupa kirjeldavate sõnade micro ja clean liitmisel ei teki Patendiameti hinnangul uut mõttelist tervikut, mis annaks tervikule uue tähenduse ja eristusvõime. Seega koosneb märk elementidest, mis eraldivõetuna on klassis 7 eristusvõimetud, nende kombinatsioon ei ole enamat kui üksikute komponentide summa ega moodusta üldmuljelt kokku eristusvõimelist kaubamärki. Kui elementidel ja nende ühendamise viisil

TOAK

7

puuduvad omadused, mille tõttu saaks kaubamärk täita oma põhifunktsiooni seoses kaubamärgi taotlusega hõlmatud kaupade ja teenustega, on tähis eristusvõimetu (C-37/03, p 74). Patendiamet leiab, et tähisel MicroClean puudub klassis 7 nimetatud kaupade puhul eristusvõime, kuna sellel puuduvad tunnused, mille põhjal tarbija suudaks ühe ettevõtja puhastusmasinaid ja nende osi eristada teise ettevõtja samaliigilistest kaupadest, kuna märk kirjeldab nende kaupade liiki, otstarvet ning kvaliteeti. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub kirjeldavatel tähistel ka eristusvõime (C-136/02, p 29; C-173/04, p 60; T-290/15, punktid 52 ja 58; C-51/10 P, p 33). Seega Patendiameti hinnangul puudub kaebaja tähisel ka eristusvõime ning tähis ei ole KaMS § 9 lg 1 punktist 2 tulenevalt taotletavate teenuste osas kaubamärgina registreeritav. Kaebaja vastuväiteid Patendiameti keeldumisotsusele kommenteerib amet kokkuvõtlikult järgmiselt. Seoses kaebaja seisukohaga, et sõnade micro ja clean liitmisel tekkinud sõnaühendil MicroClean ei ole mingit sisulist, mõtestatud tähendust, sest seda ei esine sõnaraamatutes jms, selgitab Patendiamet, et vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale ei saa sõnade kirjeldavuse üle otsustada selle põhjal, kas need sisalduvad sõnastikus või mitte (vt otsused T-810/16, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika; T-19/99, p 26, viimati nimetatud otsuse kinnitas Euroopa Kohus otsusega C-104/00 P). Patendiamet jääb seisukohale, et kuna sõnaühendid nagu mikroskoopiliselt puhas jms on keelekasutuses olemas, on uue liitsõnana moodustatud sõnade mikropuhas või microclean tähendus keskmisele tarbijale arusaadav ning sellel on vaadeldavate kaupadega piisavalt otsene ning konkreetne seos. Selline seos võimaldab tavatarbijal, kes kasutab kodumajapidamises tolmuimejaid ja nende osi, kohe ning ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on mikroskoopilist puhastust võimaldavate seadmete ja nende osadega. Patendiamet osutab, et Euroopa Kohtu hinnangul on kaupade ja teenuste omadusi kirjeldavate elementide lihtne kombinatsioon üldiselt asjaomaseid omadusi kirjeldav (C-265/00, p 39; C-408/08 P, p 61). Patendiamet rõhutab ka, et vastavalt kohtupraktikale ei ole tähise käsitlemiseks kaupu või teenuseid kirjeldavana vältimatult vajalik tõendada, et tähist tegelikkuses kasutatakse kirjeldavana, vaid piisab ainuüksi sellisel viisil kasutamise võimalikkusest (C-191/01 P, p 32; C-363/99, p 97; T-405/05, p 63). Patendiameti hinnangul tõendavad käesoleval juhul kirjeldavas tähenduses kasutamise võimalikkust ameti esitatud materjalid. Mis puudutab kaebaja seisukohta, et puhtus on abstraktne mõiste ja et puhtuse mõõtmiseks puuduvad mõõtühikud, märgib Patendiamet järgmist. Patendiamet on seisukohal, et tarbija ei pea mõtlema füüsikaliste mõõtühikute peale, vaid piisab arusaamast, et seade aitab saavutada soovitud tulemuse, milleks on mikroskoopiline puhtus ehk mikropuhtus. Väljend mikroskoopiline puhtus on kasutusel ka tolmu eemaldamise kontekstis, mis on tolmuimejate peamine funktsioon (vt veel kord Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 1). Mikroskoopiline puhtus ehk lühendatult mikropuhtus (microclean) annab tarbijale aimu, et tegemist on mikroskoopilise puhtuse tagamist võimaldava kvaliteetse ja efektiivse puhastusseadmega. Võimalikult efektiivne ja põhjalik puhastus ning kvaliteetsed puhastusseaded on tavatarbija jaoks olulised. Patendiamet ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tema kaubamärgi ja Patendiameti väidetud kirjeldavate tähenduste vahel puudub otsene ja üheselt mõistetav seos, sellise seose loomiseks peaks tarbija tegema intellektuaalse, loomingulise pingutuse, midagi oletama ja eeldama jne. Patendiamet on seisukohal, et sõnal MicroClean on Eesti keskmise tarbija jaoks vaadeldavate kaupadega piisavalt otsene ning konkreetne seos, mis võimaldab kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on mikroskoopilise puhtuse saavutamist võimaldavate puhastusseadmete ja nende osadega. Patendiameti 15.04.2025 kirja lisas 4 esitatud materjalid näitavad, et sõna microclean ja sarnaseid sõnu kasutavad puhastuskaupade kirjeldamiseks ka teised ettevõtjad. Mikroskoopiline puhtus ehk mikropuhtus on ameti hinnangul objektiivne ja püsiv omadus, mille keskmine tarbija puhastusseadmete kirjeldamisel kiiresti ära tunneb, sest see näitab vastava kauba liiki, otstarvet ja kvaliteeti, ehk puhastusmasina tõhusust ja efektiivsust puhtuse tagamisel, sh võimalikkust eemaldada ka väiksemaid osakesi (mikrotolmu). Sellest tulenevalt esitaski Patendiamet tõendusmaterjale ka mikrotolmu ja muu mikroskoopilise saaste kui igapäevaselt levinud probleemi kohta. Amet jääb seega oma seisukoha juurde, et tähist MicroClean on võimalik kasutada klassis 7 nimetatud puhastusmasinate kirjeldamiseks. Patendiamet ei jaga kaebaja seisukohta, nagu oleks amet vääralt leidnud, et esitatud tõendusmaterjalide (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 2) kohaselt on mikroskoopilise puhtuse saavutamine kodumajapidamises tavaline ja laialdaselt arutatud teema ning et mikropuhastuse võimalus on koduste tolmuimejate oluline omadus. Patendiamet selgitab, et esitatud materjali eesmärk ei ole tõendada tähise MicroClean tavapärasust, vaid näidata, et sõnale on tekkinud mõtestatud tähendus seetõttu, et kodus leidub mikrotolmu ja muud mikrosaastet (õietolmu, hallituseoseid, kõõma,

TOAK

8

viiruseid, baktereid), mille eemaldamine on laialdaselt levinud ning mille tulemusel tagatakse mikroskoopiline puhtus. Amet rõhutab, et tähise MicroClean kirjeldavat iseloomu on sisustatud läbi mikrotolmust puhastamise tähenduse, mille tõttu ongi esitanud tõendusmaterjale mikrotolmu ja muu mikroskoopilise saaste kui igapäevaselt levinud probleemi kohta. Ei puutu asja, kui palju leidub tõendusmaterjale sõna täpse kasutamise kohta, sest Patendiamet ei keeldunud tähise registreerimisest keelekasutuses tavapäraseks muutumise tõttu, vaid seetõttu, et tähis on oma olemuselt kaupa kirjeldav ja eristusvõimetu ka siis, kui tarbija kohtab seda sõna esimest korda. Patendiamet ei jaga kaebaja seisukohta ka selles, et amet on enda esitatud ingliskeelsete materjalidega (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 3) jätnud eksitava mulje nagu oleks sõnu micro ja clean kasutatud sõnakombinatsioonina või samas lauses. Patendiamet peab vajalikuks selgitada, et ei ole kaevatavas otsuses väitnud, et sõnu micro ja clean on kasutatud sõnakombinatsioonina ja kordab, et esitatud materjali eesmärgiks ei ole tõendada tähise tavapärasust. Materjalides on amet tähise MicroClean kirjeldavat iseloomu on sisustanud läbi mikrotolmust puhastamise tähenduse. Tõendusmaterjalide eesmärk ei ole korrata sõnasõnalt Patendiameti 15.04.2024 kirjas sõnastatud väiteid, vaid oluline on sisu, mida materjalid edasi annavad. Seoses kaebaja seisukohaga, et Patendiamet on toonud näiteid, mille puhul on kasutatud sõnu kaubamärgi funktsioonis ja mitte kirjeldamaks mikropuhtuse saavutamist ning et selle põhjal ei saa hinnata, kas tähis näitab mingeid kauba omadusi või mitte, selgitab Patendiamet järgmist. Amet kordab, et Euroopa Kohtu suuniste kohaselt ei ole nõutav, et kirjeldavaks peetavad tähised oleksid taotluse esitamise hetkel reaalselt kirjeldavana kasutusel – piisab, kui tähiseid on võimalik kirjeldavana kasutada. Registreerimisest tuleb keelduda, kui vähemalt üks võimalikest tähendustest tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadusi (C-363/99, p 97; T-54/19, p 41). Patendiamet leiab, et on tähise MicroClean kirjeldavat iseloomu mikropuhtuse kontekstis eelnevalt põhjendanud. Patendiamet märgib, et tema 14.01.2025 kirja lisa 4 leheküljel 1 toodud MEDICLEANTEC MICRO CLEANER näite puhul on terminit micro cleaner kasutatud mikropuhtuse saavutamise kontekstis. Amet rõhutab, et asjaolu, et micro võib tolmuimeja peal viidata lisaks ka mõnele muule omadusele, ei kõrvalda sõna kirjeldavust mikropuhtuse tähenduses. Patendiamet ei pea asjakohaseks kaebaja seisukohta, mille kohaselt on kaebuses välja toodud Patendiameti näited kasutusel kaubamärgi funktsioonis. Patendiamet leiab, et ka juhul, kui mõni selline tähis oleks ilma kujutiseta või täiendava sõnalise osata registreeritud kaubamärgina, ei võta amet õiguskaitse andmise hindamisel arvesse varasemaid märke, vaid teostab ekspertiisi absoluutsete keeldumisaluste suhtes. Lisaks peab amet vajalikuks selgitada, et ei ole oma materjalides toodud näidete puhul viidanud, et tegemist oleks kaubamärkidega, vaid on toonud näiteid asjaolust, et selliseid tähiseid on võimalik kasutada kauba omaduste kirjeldamiseks. Patendiamet ei nõustu kaebajaga, et amet ei ole demonstreerinud kaebaja tähise kohest ja järele mõtlemata tajumist kirjeldavana ja omadusi näitavana, vaid on spekulatiivselt sidunud mikrotolmu eemaldamise protsessi ja tulemuse mikropuhtusega. Amet kordab, et Eesti keskmisele tarbijale arusaadaval sõnal MicroClean on vaadeldavate kaupadega piisavalt otsene ning konkreetne seos. MicroClean tähendab eesti keelde tõlkides mikropuhtust või mikropuhastust ehk mikroskoopilist puhtust või mikroskoopilist puhastust. Nende sõnaühendite eri puhastustoodete omaduste kirjeldamiseks kasutuse kohta on amet esitanud nii inglis- kui ka eestikeelset materjali (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 1). Mikrotolmu eemaldamise kontseptsioonil ja mikroskoopilisel puhtusel on ameti hinnangul otsene ja selge seos, samuti on mikropuhtus objektiivne ja püsiv omadus, mille asjaomane üldsus kiiresti ära tunneb. Seoses kaebaja viidetega oma kaubamärgi registreerimisele teistes EL liikmesriikides jääb Patendiamet enda otsuses toodud seisukoha juurde, et registreeringud teistes ametites ei legitimeeri kaubamärgi registreerimist Eesti Vabariigis. Seda põhimõtet on kinnitatud ka komisjon. Komisjon on rõhutanud, et iga kaubamärki tuleb käsitleda individuaalselt ja otsuse põhjendusi ei saa asendada varasemate otsustega (komisjoni otsus nr 1107-o). Patendiamet ei saa kontrollida, milliseid materjale või kaalutlusi teiste riikide ametid on oma menetluses täpselt kasutanud, seetõttu ei saa eri riikide üksikmenetlusi võrdsustada või lugeda, et üks oleks teisega juriidilises seoses või üks teisest tingitud või lähtuv. Patendiamet lisab, et Euroopa Kohtu seisukoht on, et õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte kohaselt peab iga registreerimistaotluse kontrollimine olema range ja täielik ning see kontroll tuleb läbi viia igal konkreetselt juhul. Tähise registreerimine kaubamärgina sõltub erikriteeriumidest, mis on kohaldatavad asjaomastele faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks, kas asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (C-51/10 P, p 77). Samas märgib Patendiamet, et Eesti amet ei ole ainuke, kes on jõudnud järeldusele, et tähis on kirjeldav ja eristusvõimetu. Seisukohale, et kõnealune tähis on kirjeldav ja/või eristusvõimetu, on jõudnud näiteks Norra, Rootsi, Taani, Prantsusmaa, Austria, Poola, Tšehhi, Hispaania, Ungari, Sloveenia, Slovakkia, Bulgaaria, Kreeka.

TOAK

9

Kokkuvõtvalt jääb Patendiamet kõigi oma otsuses toodud seisukohtade juurde ning lähtudes eeltoodust ja tulenevalt KaMS § 9 lg 1 punktidest 2 ja 3 palub Patendiamet komisjonil jätta kaebus rahuldamata. 06.10.2025 edastas komisjon Patendiameti seisukoha kaebajale ning võimaldas kaebajal seisukohale vastata ühe kuu jooksul, hiljemalt 07.11.2025. Kaebaja taotlusel pikendas komisjon tähtaega kuni 08.12.2025. 27.11.2025 teatas kaebaja komisjonile, et olles tutvunud Patendiameti seisukohaga, ei näe kaebaja vajadust sellele eraldi vastata, kuna selles sisalduvaid asjaolusid ja põhjendusi on menetluse käigus juba käsitletud. Seetõttu palub kaebaja määrata tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks. 28.11.2025 tegi komisjon kaebajale ettepaneku esitada lõplikud seisukohad hiljemalt 29.12.2025. 29.12.2025 esitas kaebaja lõplikud seisukohad, milles jäi täielikult kõigi oma varem esitatud seisukohtade juurde ning kordas neid kokkuvõtlikult. Muu hulgas jääb kaebaja seisukohale, et Patendiameti keeldumisotsuses ja seisukohtades esitatud argumentatsioon ei peegelda keskmise Eesti koduse tolmuimejaostja arusaamu ja ootusi, vaid liigub oletuste ja spekulatsiooni radadel. Seejuures on Patendiamet meelevaldselt sidunud mikrotolmu mõiste väidetava mikropuhtusega. Kuigi mikrotolmuga seotud probleemid ning mikrotolmu kõrvaldamine võivad olla tarbijale olulised küsimused, ei ole mikrotolmuga seonduvast võimalik teha järeldusi hoopis teise tehissõna, kaubamärgi MicroClean kohta. Kaebaja ei ole soovinud registreerida sõna „mikrotolm“, mis võibki olla kaupu kirjeldav tähis, vaid on esitanud taotluse kaubamärgi MicroClean registreerimiseks. Mõistlikul keskmisel tarbijal ei saa kaebaja hinnangul tekkida ootust, et koduse tolmuimeja kasutamisega oleks koduses majapidamises võimalik saavutada nn mikropuhtust. Ka tööstuslikes või laborite nn puhasruumide puhul ei räägita mingist abstraktsest „mikropuhtusest“, vaid need jaotuvad klassidesse vastavalt teatud suurusega osakeste arvule kuupmeetri kohta. Seda enam peab kaebaja ebatõenäoliseks, et tavatarbija võiks osta koduse tolmuimeja ootusega saavutada sellega koduses majapidamises „mikropuhtus“ või MicroClean olukord. Kaebaja leiab, et mõistlik tarbija mõistab koduse tolmuimeja soetamise situatsioonis, et valikus ei ole „mikropuhtuse“ liiki tolmuimejaid ning teeb valiku lähtuvalt kaupade objektiivsetest ja püsivatest omadustest (olgu selleks siis kas või mikrotolmu püüdev filter). Kaebaja kordab, et MicroClean on kodus kasutatavate tolmuimejate kontekstis abstraktne, ebamäärase sisuga kaubamärk, mille tajumine on subjektiivne. Tegemist on sugestiivse, tõlgendamist ja mõtlemist nõudva tähisega, mis ei ole tajutav ilma järelemõtlemise või spekulatsiooni vajaduseta. Lisaks on kaebaja kaubamärgile antud õiguskaitse mitmetes teistes EL riikides. Kaebaja jääb seisukohale, et kaubamärk „MicroClean“ on olemuslikult eristusvõimeline kaubamärk, mida Eesti keskmine tarbija ei taju Patendiameti väidetud tähenduses kauba liiki, otstarvet ja kvaliteeti näitavana. Kaebaja palub kaubamärgi registreerida. 30.12.2025 edastas komisjon kaebaja lõplikud seisukohad Patendiametile ja tegi Patendiametile ettepaneku esitada omapoolsed lõplikud seisukohad hiljemalt 02.02.2026. Patendiameti taotlusel pikendas komisjon tähtaega kuni 09.02.2026. 09.02.2026 esitas Patendiamet lõplikud seisukohad, milles jäi kõigi varasemate seisukohtade juurde ning kordas neid kokkuvõtlikult. Muu hulgas kordab Patendiamet, et kohtupraktika kohaselt on piisav ainuüksi tähise kirjeldaval viisil kasutamise võimalikkus, samuti ei saa kirjeldavuse üle otsustada sõnade sõnastikus sisaldumise põhjal. Patendiameti tõendid kinnitavad ameti hinnangul, et sõnaühendid nagu mikroskoopiliselt puhas, mikroskoopiline puhtus, microcleaning, microscopically clean on keelekasutuses olemas ning seetõttu on uue liitsõnana moodustatud sõnade mikropuhas või microclean kirjeldav tähendus tarbija jaoks loogiline ja lihtsasti arusaadav. Sõnaühenditega microclean, microcleaner, microcleanse ja mikropuhastus kirjeldatakse kodus kasutatavaid puhastusmasinaid ja nende osi. Patendiamet jääb seisukohale, et puhtuse mõõtmise kontekstis ei ole oluline, kas tarbija mõtleb füüsikaliste mõõtühikute peale, vaid piisab arusaamast, et seade aitab saavutada tarbija soovitud tulemusena mikroskoopilise puhtuse ehk mikropuhtuse. Sõnal MicroClean on Eesti keskmisele tarbijale

TOAK

10

piisavalt otsene ja konkreetne vaadeldavaid kaupu kirjeldav seos. Mikroskoopiline puhtus ehk mikropuhtus on objektiivne ja püsiv omadus, mille keskmine tarbija puhastusseadmete kirjeldamisel kiiresti ära tunneb. Kuna Patendiamet ei keeldunud tähise MicroClean registreerimisest keelekasutuses tavapäraseks muutumise tõttu, ei puutu asja, kui palju leidub tõendusmaterjale sõna täpse kasutamise kohta. Patendiamet leiab, et elemendid micro ja clean eraldivõetuna on klassis 7 eristusvõimetud ja ka nende kombinatsioon ei moodusta üldmuljelt kokku eristusvõimelist kaubamärki. Patendiamet jääb ka seisukohale, et teiste riikide registreeringud ei legitimeeri kaubamärgi registreerimist Eestis. Teisalt ei ole Eesti amet ainuke, kes on jõudnud järeldusele, et kaebaja tähis on kirjeldav ja eristusvõimetu. Patendiamet palub jätta kaebus rahuldamata. 27.02.2026 alustas komisjon kaebuse lõppmenetlust. Komisjoni seisukohad ja otsus Komisjon, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab järgmist. Kaebaja on esitanud kaebuse Patendiameti 01.07.2025 otsuse nr 7/R202400349 peale, millega Patendiamet keeldus kaubamärgile „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830; rahvusvahelise registreeringu kuupäev 21.11.2023; hilisema märkimise kuupäev 16.05.2024) õiguskaitse andmisest, tuginedes KaMS § 9 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud õiguskaitset välistavatele asjaoludele. KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, millel puudub eristusvõime. KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaselt ei saa õiguskaitset tähis, mis koosneb üksnes kaupade või teenuste liiki, kvaliteeti, hulka, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu, kaupade tootmise või teenuste osutamise aega või kaupade või teenuste teisi omadusi näitavatest tähistest. Vaatluse all oleva kaebaja kaubamärgi reproduktsioon koos keeldutud kaupadega on järgmine:

MicroClean klass 7: machines and apparatus for cleaning, electric; stick-type vacuum cleaners; robotic vacuum cleaners; electric vacuum cleaners and their components; brushes for vacuum cleaners; suction nozzles for vacuum cleaners; all the aforementioned goods only for use in private households [eesti k: elektrilised puhastusmasinad ja -seadmed; varstolmuimejad; robottolmuimejad; elektrilised tolmuimejad ja nende osad; tolmuimejate harjad; tolmuimejate imitorud; kõik eespool nimetatud kaubad kasutamiseks ainult kodumajapidamistes]

Patendiamet on kaebaja kaubamärgi registreerimisest keeldunud põhjendustel, et kaubamärk „MicroClean“ on ülalnimetatud kaupadega seoses olemuslikult kirjeldav, andes tarbijale teavet kaupade liigi, otstarbe ja kvaliteedi kohta (KaMS § 9 lg 1 p 3) ning eristusvõimetu (KaMS § 9 lg 1 p 2). Kaebaja Patendiameti seisukohtadega ega KaMS § 9 lg 1 punktide 2 ja 3 kohaldamisega kaubamärgi „MicroClean“ suhtes ei nõustu. KaMS § 9 lg 1 p 2 kohaldamist (eristusvõime puudumine) on Patendiamet põhjendanud lähtuvalt samadest argumentidest, millega on põhjendatud KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamist (kaubamärgi kirjeldavus). Patendiameti seisukohtade kohaselt tuleneb seega kaebaja kaubamärgi eristusvõime puudumine kaubamärgi kirjeldavusest ning iseseisvaid eristusvõime puudumise asjaolusid ei ole. Seetõttu käsitleb komisjon kõigepealt KaMS § 9 lg 1 p 3 kohaldamise õiguspärasust. Patendiamet on kaevatavas otsuses välja toonud, et kaebaja ingliskeelne tähis „MicroClean“ on moodustatud sõnast micro, mis tähendab midagi mikroskoopilist, üliväikest vms ning sõnast clean, mis tähendab puhast või puhastust, eriti pindade puhastamist. Samuti on Patendiamet märkinud, et mikroskoopilistest osadest koosnevat tolmu nimetatakse mikrotolmuks. Neist asjaoludest tulenevalt on Patendiamet üldistatult seisukohal, et kaebaja kaubamärgiga antakse klassis 7 nimetatud kaupadega seoses tarbijale teavet mikrotolmust puhastamise ehk mikropuhastuse võimaluse kohta. See tähendab, et Patendiameti hinnangul saab tarbija teavet, et tegemist on puhastusmasinatega (kauba liik), mille kasutuseesmärk on mikroskoopiline puhtus ehk üliväikestest osakestest puhastamine (kauba otstarve) ning kuna kaebaja kaupadega seoses on maksimaalse puhtusastme saavutamine tarbija jaoks väga

TOAK

11

oluline, näitab sõnaühend MicroClean ühtlasi kodumasinate äärmist efektiivsust ehk kirjeldab kaupade kvaliteeti. Komisjon nõustub Patendiametiga, et kaebaja kaubamärki moodustavatel sõnadel micro ja clean on Patendiameti välja toodud tähendused, samuti ei ole komisjoni hinnangul mõistlikku alust kahelda, et Eesti tarbija saab nende sõnade tähendustest aru. Samas ei nõustu komisjon Patendiametiga, et sellest tulenevalt tuleb terviktähist „MicroClean“ pidada kaebaja klassi 7 kaupadega seoses KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses kirjeldavaks. Komisjon märgib, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale käsitletakse kirjeldavatena selliseid tähiseid, mis võivad sihtrühmaks oleva üldsuse seisukohast tavakasutuse (normal usage) korral tähistada kas otse või mõnda põhiomadust nimetades kaupa või teenust, mille registreerimist taotletakse, ning seetõttu on kirjeldavuse alusel tähise registreerimisest keeldumise eelduseks see, et tähisel on vaadeldavate kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel sihtrühmal kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste kategooria kirjelduse või ühe nende omadusega (Euroopa Kohtu kohtujuristi arvamus kohtuasjas C-20/14, p 23 ja seal viidatud kohtupraktika). Tähise registreerimisest selle kirjeldavuse tõttu saab keelduda üksnes juhul, kui on mõistlik eeldada, et asjaomane üldsus peaks seda tõepoolest üheks taotlusega hõlmatud kaupade või teenuste „omadustest“, st „omaduseks, mida asjaomane üldsus tunneb kergesti ära“ (ibid.). Komisjon leiab, et vaatamata sellele, et klassi 7 kaupade tarbija tõenäoliselt oskab seostada sõnaosa micro tähendusega mikro, üliväike vms ning sõnaosa clean tähendusega puhas, puhastamine vms, ei saa sellest iseenesest järeldada, et tarbija seostab sõnaühendit MicroClean automaatselt mikrotolmust puhastamisega ehk mikropuhastamisega. Oluline on silmas pidada, et kaebaja kaubamärk ei sisalda terminit mikrotolm ega sellele vastavat muud või ka muukeelset, näiteks ingliskeelset terminit. Kaubamärgis puudub seega viide mikrotolmule või mikrotolmust puhastamise võimalusele/ eesmärgile. Seetõttu ei ole põhjendatud väita, et sõnaühend MicroCleanvõimaldaks asjaomastel tarbijatel kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda nimetatud sõnaühendit kui viidet tähistatavate klassi 7 kaupade mikrotolmust puhastamise funktsioonile või seotud omadustele. Komisjoni hinnangul ei ole sõnaühendil MicroClean seega vaadeldavate kaupadega otsest ja konkreetset kirjeldavat seost – see on aga oluline eespool viidatud Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt. Komisjon ei välista, et oma peas toimuvate mõtteprotsesside tulemusena võib tarbija oletada või järeldada, et tähisega MicroClean on ehk soovitud viidata mikrotolmust puhastamist võimaldavatele seadmetele. See aga tähendaks, et tarbija loob taolise seose mitmeastmelise spekulatiivse tõlgendamise tulemusena, mitte üksnes sõnale MicroClean peale vaadates. Patendiameti argumentatsioon tugineb sisuliselt mitme järjestikuse järelduse tegemisele, s.o esmalt tuleb seostada kaebaja tähise osa micro mikrotolmuga, seejärel mikrotolmu eemaldamist (clean) mikroskoopilise puhtusega ning lõpuks järeldada sellest, et tähis „MicroClean“ kirjeldab puhastusseadme liiki, otstarvet või kvaliteeti. Komisjoni hinnangul ei vasta taoline mitmeetapiline tõlgenduskäik kohtupraktikas nõutavale kriteeriumile, mille kohaselt peab kirjeldav tähendus olema asjaomasele tarbijale tajutav kohe ja ilma järele mõtlemata. Komisjon on seisukohal, et eelöeldu põhjal võib öelda, et kaubamärgil „MicroClean“ on taotletavate kaupadega kaudne seos, kuid see tähendab, et kaebaja kaubamärk on vihjav ja sugestiivne, mitte aga otsesõnu kirjeldav. Pelgalt vihjamine ehk kaupadele ebamääraselt ja kaudselt viitamine ei võimalda teha järeldust kaubamärgi kirjeldava iseloomu kohta ning selliste kaubamärkide registreerimisest keeldumine ei ole õiguspärane. Seda on leidnud komisjon ka oma varasemas praktikas (nt komisjoni 03.02.2025 otsus nr 2157-o, lk 12), samuti tuleneb see Euroopa Liidu Kohtu praktikast (T-135/99, p 29). Neil asjaoludel leiab komisjon, et asjassepuutuvate klassi 7 kaupade tarbijate puhul ei saa eeldada, et nad peaksid terminit „MicroClean“ kaupu kirjeldavaks tähiseks. Patendiameti poolt ekspertiisimenetluses esitatud tõenditest ei nähtu vastupidist. Muu hulgas nõustub komisjon kaebajaga, et ekspertiisi käigus esitatud materjalidest ei tulene seda, et tarbija seostaks mikrotolmu eemaldamist sõnaühenditega „microclean“ või „mikropuhtus“. Isegi kui osa materjalides (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 3) on kasutatud sõnu micro ja clean mikrotolmu kõrvaldamise kontekstis, ei ole see esiteks samastatav tervikliku sõnakombinatsiooni „microclean“ kasutamisega ning teiseks ei saa nende materjalide põhjal järeldada, et tarbija võiks osata tähist „microclean“ seostada mikrotolmu eemaldamisega ka ilma neist materjalidest tuleneva taustateadmiseta (s.o üksnes sõnale microclean peale vaadates). Samuti nõustub komisjon kaebajaga, et see osa Patendiameti esitatud materjalidest, mis käsitleb sõna „microclean“ või sellega sarnaste sõnade kasutamist konkreetsete toodetega seoses (Patendiameti 15.04.2025 kirja lisa 4: MEDICLEANTEC MICRO CLEANER, Microclean Vacuum

TOAK

12

Cleaner Bags, MicroClean™, MicroCleanse Portable Mini Vacuum Cleaner), näitab vastavate tähiste kasutamist kaubamärgifunktsioonis. Esitatud materjalid ei tõenda, et teised ettevõtjad kasutavad sõna „microclean“ või sellega sarnaseid sõnu puhastuskaupade kirjeldamiseks. Komisjon leiab, et see, kui üht või teist kaubamärki peaks kasutama ka teised tootjad, võib hilisemale kaubamärgile õiguskaitse taotlemisel teatud juhtudel tähendada varasematest õigustest tulenevat konflikti (kaubamärgi suhtelised õiguskaitset välistavad asjaolud), kuid sellest ei saa iseenesest järeldada, et tähis näitab kaupade mingeid omadusi (kaubamärgi absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud). Komisjon lisab, et nagu ka Patendiamet ise kaevatavas otsuses kinnitanud on, ei ole amet kaebaja tähise registreerimisest keeldunud seetõttu, et see oleks muutunud keelekasutuses tavapäraseks. Sellest järeldub, et Patendiamet ei ole pidanud tähist erinevate isikute poolt praktikas kasutatuks sellises ulatuses ja sellisel moel, millest tulenevalt oleks põhjendatud kaubamärgi registreerimisest keeldumine tavapäraseks muutumise alusel (KaMS § 9 lg 1 p 4). Mis puudutab kaebaja kaubamärgi kohta teistes riikides tehtud otsuseid, märgib komisjon, et ühe riigi pädeva asutuse otsused kaubamärkide registreeritavuse küsimuses ei ole siduvad teiste riikide pädevatele asutustele, kuna iga kaubamärgi registreeritavus oleneb konkreetse juhtumi konkreetsetest asjaoludest (Euroopa Kohtu otsus C-218/01, p 62). Seejuures on kaubamärki „MicroClean“ eri riikide lõikes peetud nii registreeritavaks kui ka mitteregistreeritavaks. Komisjoni hinnangul ei saa käesoleval juhul teiste riikide praktika põhjal võtta seisukohta, et kaubamärgi „MicroClean“ õiguskaitset välistavate asjaolude hindamisel peaks üht lähenemist eelistama teisele. Kokkuvõtlikult leiab komisjon, et kaubamärki „MicroClean“ ei saa pidada klassi 7 kaupu kirjeldavaks KaMS § 9 lg 1 p 3 tähenduses. Seoses KaMS § 9 lg 1 punktis 2 sätestatud keeldumisaluse – eristusvõime puudumine – kohaldamisega kaebaja kaubamärgi suhtes täheldab komisjon, et Patendiameti argumendid eristusvõime puudumise kohta põhinevad samuti kaubamärgi väidetaval kirjeldavusel. Eraldiseisvaid eristusvõime puudumise asjaolusid esitatud ei ole. Kuivõrd komisjon leidis, et kaebaja kaubamärk „MicroClean“ ei ole taotletavate kaupade osas kirjeldav, ei saa kaubamärki samadel põhjustel pidada ka eristusvõimetuks. Eeltoodud asjaoludel leiab komisjon, et kaebus kuulub rahuldamisele ning Patendiametil tuleb jätkata kaubamärgi „MicroClean“ menetlust käesolevas otsuses toodud asjaolusid arvestades. Kuna kaebus rahuldatakse, makstakse kaebajale tagasi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 160 eurot (TÕAS § 61 lg 22). Lähtudes eeltoodust ning juhindudes TÕAS §-st 61 ning KaMS § 9 lg 1 punktidest 2 ja 3 otsustas komisjon: 1) kaebus rahuldada, tühistada kaubamärgi „MicroClean“ (rahvusvaheline registreering nr 1768830) kohta tehtud Patendiameti 01.07.2025 otsus nr 7/R202400349 ning kohustada Patendiametit jätkama menetlust komisjoni otsuses toodud asjaolusid arvestades; 2) maksta kaebajale tagasi kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 160 eurot. Riigilõivu tagasi saamiseks tuleb kaebajal käesoleva otsuse jõustumise järgselt esitada vastav riigilõivu tagastamise avaldus komisjonile. Kaebaja võib esitada kaebuse komisjoni otsuse peale Harju Maakohtusse kahe kuu jooksul komisjoni otsuse avaldamisest arvates. Kohus vaatab kaebuse läbi hagita menetluses, kaasates puudutatud isikuna Patendiameti. Kaebaja teavitab viivitamata komisjoni kaebuse esitamisest. Kui kaebust ei ole esitatud, jõustub komisjoni otsus kahe kuu möödumisel otsuse avaldamisest ja kuulub täitmisele. Kui kaebus esitatakse, kuid kohus ei võta seda menetlusse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse otsust tegemata, jõustub komisjoni otsus vastava kohtumääruse jõustumise hetkest, kui kohtumäärusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Sulsenberg Tanel Kalmet Priit Lello