| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-1/26-1152 |
| Registreeritud | 27.07.2026 |
| Sünkroonitud | 28.07.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele |
| Toimik | 13-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Anu Sihv |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1033748-2
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Loa registrinumber Rapm-070
Loa liik Keskkonnaluba
Taotleja andmed
Registrikood / Isikukood 10676075
Ärinimi / Nimi Osaühing Elektriväli
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesoleva taotlusega soovib taotleja laieneda Hagudi II kruusakarjääri lamamisse, et kaevandada ka täiteliiva aktiivse varuplokid 24 aT ja 26 aT, kuna nende hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
Parandustaotluse selgitus Parandati ja täiendati taotluse materjale vastavalt Keskkonnamaeti kirjale nr DM-136857-4. Samuti koostati vastused kirjas välja toodud märkustele. Vastused on lisatud lisade alla.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja põhjendus
OÜ Elektriväli kaevandab Hagudi II kruusakarjääris maavara kaevandamise loa Rapm-070 alusel ehituskruusa ja -liiva ning täiteliiva. OÜ Inseneribüroo Steiger teostas 01.09.2024 seisuga geoloogilise uuringu, mille eesmärk oli uurida Hagudi II kruusakarjääri lamamisse jäävat varu. Uuringu tulemusel valmis aruanne „Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024) “. Aruande tulemusel kinnitati kunagise Maa-ameti 02.12.2024 kirjaga nr 1-17/24/2371 järgmised varud: • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 11,96 ha – 159 tuh m3 (24. plokk, allpool põhjavee taset, 8., 9., 10. ja 11. ploki lamamis), • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,64 ha – 34 tuh m3 (25. plokk, allpool põhjavee taset, 20., 21., 22. ja 23. ploki lamamis), • ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 14 tuh m3 (26. plokk, allpool põhjavee taset, 7. ploki lamamis), • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,44 ha – 46 tuh m3 (27. plokk, sh 9 tuh m3 allpool põhjavee taset), • ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,50 ha – 25 tuh m3 (28. plokk, sh 13 tuh m3 allpool põhjavee taset, 6. ploki lamamis, tee kaitsevööndis), • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,67 ha – 33 tuh m3 (29. plokk, sh 14 tuh m3 allpool põhjavee taset). Käesoleva taotlusega soovib taotleja laieneda Hagudi II kruusakarjääri lamamisse, et kaevandada ka täiteliiva aktiivse varuplokid 24 aT ja 26 aT, kuna nende hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus
Vastav info on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Hagudi kruusamaardla Hagudi II kruusakarjäär
Aadress Jaagu-Jüri, Hagudi küla, Rapla vald, Rapla maakond
Territoriaalkood 1717
Katastritunnus(ed) 66903:003:0002; 66903:003:0024; 66903:003:0023; 66903:003:0021; 66903:003:0022
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6545606, Y: 548356
Käitise territoorium
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates
Alates
Kuni 01.09.2039
Puudutatud kohalikud omavalitsused
Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimi KOV EHAK kood Rapla vald, Rapla maakond 0668
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise olek olemasoleva laiendus
Registrikaardi nr 724
Maardla nimetus Hagudi
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara kruus
Mäeeraldise nimetus Hagudi II kruusakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 3 lahustükki.
Mäeeraldise pindala (ha) 15.80
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 17.46
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 0
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 28
Plokid
3/7
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
6 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 11.855 tuh m³ 31.03.2026
7 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 42.14 tuh m³ 31.03.2026
8 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 102.20 tuh m³ 31.03.2026
9 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 35.081 tuh m³ 31.03.2026
10 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 77.893 tuh m³ 31.03.2026
11 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 21.806 tuh m³ 31.03.2026
12 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 1.70 tuh m³ 31.03.2026
13 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 3.30 tuh m³ 31.03.2026
14 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 0.30 tuh m³ 31.03.2026
24 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 71 tuh m³ 31.03.2026
26 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 10 tuh m³ 31.03.2026
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Elektriväli OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Rapm-051
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 09.06.2026
Geoloogilise uuringu aruande nimetus "Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne" (E. Rannik).
Geoloogiafondi number 8013
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number KKM käskkiri nr 112
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 20.01.2009
Jrk nr 2.
Geoloogilise uuringu loa omaja Elektriväli OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/520485, L.MU/521118
Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus tuh m³ 169.976 tuh m³ 2. 1203 - ehitusliiv tuh m³ 76.19 tuh m³ 3. 1207 - täiteliiv tuh m³ 89.709 tuh m³
Geoloogilised uuringud
4/7
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 21.05.2027
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
Geoloogiafondi number 9925
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/2371
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.12.2024
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa ja veekogu
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Hagudi_II_kruusakarjaari_laiendamise_KLT.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 5: Aruanne__Hagudi_IV_ja_V_.pdf
GIS ja CAD failid Lisa 6: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn
Lisa 7: Maeeraldise_ruumikuju.dgn
Lisa 8: isojooned_lamam.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind.dgn
5/7
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Hagudi II kruusakarjääris on väga head, kuna tegemist on pikalt töötanud karjääriga. Alal on ühendus kohaliku Hagudi-Nõmmekõrtsi teega (6690267). Katendi eemaldamiseks ja ladustamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopplaadurit. Kasuliku kihi kaevandmaiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopplaadurit, mis laevad kaevise otse kallurile. Toodangu väljavedu toimub kallurautodega. Kuna tegemist on töötava karjääriga, siis täpsed kaevandmaise protsessid ja tööde lahendused on määratud Hagudi II kruusakarjääri kaevandamise projektis. Taotletaval Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 335,875 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~28 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Hagudi II kruusakarjääris ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele.
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Hagudi II kruusakarjäär Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas. Ala jääb Tallinn-Rapla-Türi maantee 42,0 - 42,5 km kohalt ~40 m kaugusele itta, Aranküla-Juuru riigikõrvalmaantee kilomeetrite vahemikust 0 - 1 ligikaudu 400 m kaugusele põhja suunda. Mäeeraldisest Rapla linnani on ligikaudu 5 km, Hagudi alevikuni ligikaudu 2 km. Mäeeraldis asub kolmel lahustükil, olles eraldatud loode-kagu suunaliselt kulgeva Hagudi-Nõmmekõrtsi tee L1 ja selle kaitsevööndiga ning lääne-ida suunaliselt Karjahansu tee ja selle kaitsevööndiga. Mäeeraldis asub kinnistutel, mille kasutamiseks omab arendaja kehtivat maakasutusõigus lepingut, kinnistute katastritunnused on järgnevad: 66903:003:0021, 66903:003:0022, 66903:003:0023, 66903:003:0024, katastriüksuse nimetusega Nõmme ja 66903:003:0002 katastriüksuse nimetusega Jaagu-Jüri. Lähimad majapidamised on 170 m edelas üle maantee (Lehtmetsa), 200 m loodes üle maantee (Kruusaaugu), 220 m põhjas (Rebase), 200 m idas (Sepa) ja 410 m idas (Karjatse).
Planeeritud Riigitmaantee nr 15 hakkab kulgema läbi Hagudi II kruusakarjääri läänekülje. Samuti kulgeb Rail Balticu trass mäeeralidsest ca 1 km kauguselt. Arvestades Rail Balticul vajaliku taritusehitus ja täitematerjali vajadust, siis on Hagudi II kruusakarjäär olulise tähtsusega.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Keskkonnariske on hinnatud töödes „OÜ Elektriväli Hagudi II mäeeraldisel kavandatava tegevuse võimalike keskkonnariskide hinnang“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 09/0397) ja „Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang“, töö nr 24/5026 ja Kajaja Acoustics Tööstusmüra hinnangus. Samuti taotletav tegevus laiendab kaevandamist ainult vertikaalselt ning lisamõju sellega juurde ei tule. Hagudi II kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 100…103 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Tööstusmüra hinnang on tehtud kõrval taotletavale Hagudi III kruusakarjäärile, kus hinnati mürafooni Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride koostööl. Kuna tegemist on koosmõjuga, siis on Hagudi II üksi töötamisel mürafoon veel väiksem. Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride kaevandustegevuse ja olemasoleva liiklusolukorra puhul mõjuvad hoonete fassaadidele: • Lehe kinnistul (66903:003:1541) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB • Karjatse kinnistul (66903:003:0017) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 42 dB • Sepa kinnistul (66903:003:1060) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 43 dB • Nõmmemetsa kinnistu (66903:003:0015) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB • Õnne kinnistul (66901:001:0429) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB • Rebase kinnistul (66903:003:0174) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 48 dB • Karja-Antsu kinnistul (66903:003:0680) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 37 dB Olemasolevast liiklusmürast tingitud müratasemed on Lehe kinnistu (66903:003:1541) hoone fassaadil juba üsna kõrged, seega ei suurenda kavandatava tegevusega kaasnev tööstusmüra liiklusest tingitud müratasemeid päevasel ajal. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete
6/7
8. Taotluse lisad
osakeste summaarne heitkogus 0,027 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,012 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Taotletavas Hagudi II kruusakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Hagudi II kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
Nimetus Manus OÜ Elektriväli Hagudi II mäeeraldisel kavandatava tegevuse võimalike keskkonnariskide hinnang Lisa 10: keskkonnariskide_hinnang.pdf
Hagudi II kruusakarjääri KLT graafika Lisa 11: Hagudi_II_kruusakarjaari_graafika.asice
Vastused Keskkonnaameti kirjale Lisa 12: Vastus_KeA_markustele_Hagudi_II_taotlusele.pdf
7/7
k ra
a v
Katend
Täidetud
Täidetud
Täidetud
65,90 66,31
65,63
65,77
66,26
66,22
65,89
65,73
66,78
66,46
66,50
67,35
67,06
68,30
66,31
66,06
68,76
66,02
69,08
66,15
68,94
68,04
66,96
65,75
65,95 66,05
65,25 65,04
64,91 65,23
65,34
65,25 65,29
65,56
65,42
65,99
65,43
65,33
65,64 65,23
65,41
65,49
65,30
65,36
65,28
65,43
65,54
65,43
65,27
65,49
65,93
65,50
65,58
65,67
65,60
65,48
65,57
65,27
65,41
65,42
65,60
66,78
67,73
65,43
65,80
65,86
65,28
65,42
65,73
68,40
65,25
65,50
65,51
65,39
64,92
65,29
65,39
68,24
68,05
66,84
65,66
68,13
66,43
65,58
65,48
65,24
65,12
65,89
67,09
67,46
68,41
68,58
67,93
66,23
66,23
67,36
67,67
65,85
65,59 62,85
64,14
64,79
66,70
67,74
67,39 66,46
66,06
65,98
66,10 65,88
66,64
66,62
68,28
67,83
66,36
66,24
66,13
65,59
65,90
66,03
66,09
65,52
65,71
65,85
65,99
65,86
65,95
65,99
66,08
66,08
65,96
66,00
66,06
65,84
67,60
67,83
68,18
68,57
66,28
65,78
66,84
65,35
65,31
65,69
65,56
65,19
68,44
68,14
70,04
70,81
70,81 67,15
67,15
67,75
67,47
65,61
65,58
65,61
65,48
66,69
67,56
68,47
67,91
66,53
68,97
67,96
65,36
68,81
67,72
65,32
66,94
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0023
Nõmme 66903:003:0022
Nõmme
66903:003:0024
66903:003:0003
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
7 3 1
1 5 T
a llin
n -R
a p la -T
ü ri te
e
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
Nõmme
66 90
1:0 01 :03
38
66 90
26 5 K
ar jah
an su te e
66903:003:0379
6690267 H agudi-N
õm m ekõrtsi tee L1
66903:003:0513
Peatjüri
Tõnso
66903:003:1322
66903:003:1321
Tõnso 66903:003:0318
Väljapere
66903:003:1260
Sepamäe
A
A
A
A
kr
kr
kr
kr
kr
kr
k r
p in
n
p in n
kr
67,13
68,80
69,04
68,89
65,79
65,68
68,02
66,21
66,07
66,10
66,40
66,39
66,64
65,88
70,12
69,20
69,10
68,05
68,10
69,24
69,10
64,15
66,28
66,16
64,78
69,22 68,50
68,92
73,06
70,96
72,10
70,58
72,62
71,86
75,53
71,53
71,64 72,75
71,72
70,52
69,50
67,09
68,59
71,15
71,52
73,34
Ladu
Ladu Ladu
Täidetud
Katend
Ladu
Ladu
Ladu
68,26
70,07
70,24
69,19
70,16
69,33
69,76
70,37
70,6169,64
70,52
70,61
70,72
69,33
70,67
70,75 69,29
70,72
70,38
70,94
71,01
69,69 70,81
70,90
70,75
70,62
69,05
70,76
70,70
70,59
70,03
70,40 69,19
69,15
69,03
68,89
68,94
69,12
69,41
69,26
69,13
69,04
69,16
69,29
69,31
69,53
69,27
69,36
69,30
69,14
68,27 68,24
68,03
70,46
69,84
69,91
69,87
69,85
69,53
68,30 67,41
67,05
67,05
66,92
66,59
66,54
66,37
66,50
66,88 67,64
68,67
67,43
68,74 67,42
68,28
67,59
68,65
68,61
68,75 68,60
69,62
69,52
69,53
69,85
70,01
69,97
69,89
70,18
70,22
66,48
69,69
69,48
69,43 66,16
69,15
65,86 69,05
65,51
65,82
69,57
69,77
70,29
70,25
69,91
70,11
69,79
9,68
69,68
69,71
69,93
69,84
70,10
69,50
69,47
69,26 69,37
68,52
67,19
67,09
69,49
69,22
68,96
68,97 65,91
69,05
70,79
70,02
64,84
66,70
67,71
72,08
69,41
71,27
67,58
66,98
67,1967,2567,53
67,19
67,16
66,73
69,15
66,37
66,84
68,90
66,31
68,72 65,67
69,49 70,57
69,30
71,55
69,34
72,20
69,13
71,70
69,31 69,23
69,05
67,02
67,06
66,79
69,06
66,61
66,73
68,97
69,30 66,87
69,20 66,93
68,30
67,62
64,91
65,77
64,14
64,05
63,70
64,09
67,57
68,01
69,55
64,65
64,63
65,0764,77
66,53
69,58
67,32
69,11
68,59 67,45
68,67
67,07
68,89
66,68
68,00
67,45
68,84
69,44 69,29
69,47
69,60
69,70
68,77
68,37
66,08
67,32
65,66
65,16 67,55
65,94
68,50
66,13
67,21
68,00
66,65
67,11
67,77
67,45
67,93
69,75
68,34
71,66
69,05
69,18
71,41
70,94
68,71
71,46
70,86
71,43
69,36
69,26
69,44
69,20
70,49
69,99
70,06
69,80
69,80
69,74
69,01 68,03
67,22
69,63
69,45
68,62
69,18
68,53
69,42 67,70
68,05
69,28
69,36
66,45 69,38
66,51
69,30
68,97
64,64 68,19
68,62
65,01
67,07
67,58
68,81
66,94
67,75
67,46
67,27
66,86
66,12
65,70
68,02
69,22
69,02
69,45
69,19
69,47
69,16
69,48
69,31
69,44
69,55
69,52
69,47
69,59
69,26
69,22 69,32
69,40
69,51
69,56
69,88
69,29
68,90
68,91
69,06
69,13
69,77
69,81
69,88
69,53
69,68
69,64
69,68
69,72
69,48 69,00
69,01
69,11
69,28
69,60
69,57
69,43
69,18
69,29
69,29
69,32
69,85
70,14
69,64
69,73
69,76
69,87
70,04
69,74
70,11
70,20
70,04 69,33
69,5669,8370,15
70,25
70,00 70,11
70,02 67,56
68,52
68,63
65,87
66,03
66,57
66,22 68,04
69,76
69,71
69,75
69,76
69,78
69,71
69,74
69,88
69,51
69,52
69,76
69,30
69,05
69,08
69,17
69,52
69,57
69,72
69,65
69,39
69,50
69,23
69,45 69,55
69,10
69,24
69,33
69,46
69,36
69,26
69,45
68,79
67,51
67,97
68,30
68,63
68,49
68,79
68,93
69,29
68,75
68,65
69,24
69,45
68,88
68,68
69,50
69,27
68,94
69,23
69,49
70,07
69,32
69,50
69,27
69,21
69,55
70,20
70,12
69,44 69,17
69,28
69,51
70,03
70,15
69,32
69,48
69,36
69,27
69,23
69,05
69,17
69,48
69,25
68,51
69,10
69,33
69,38
68,42
68,00
68,26
68,15
68,51
68,36
68,62
68,87
68,87
69,17
69,01
69,18
69,18
68,80
69,52
69,30
69,30
69,48
69,08
68,86
68,89
68,85
69,00
69,13
68,87
69,29
69,24
69,29
69,52 69,84
69,73
69,89
69,87
70,26
70,37
70,40
69,51
69,34
69,42
69,57 69,82
69,47
70,16
70,83
70,73
70,43
70,71 70,53
70,63
70,10
70,05 70,20
70,81
69,43
65,74
65,67
68,69
65,62
65,66
65,06
65,09
65,16
67,65
65,65
68,21
65,57
68,63
65,12
66,35
65,90
65,87
66,46
66,27
65,88
69,92
66,60
66,02
65,64
65,69
66,05
66,12
66,14
66,59
65,85
67,25
70,07
67,02
69,71 67,05
69,82
69,76
67,02
66,76
66,25
65,62
65,63
65,37
65,57
65,14
65,05
65,26
65,48
65,58
65,13
64,93
64,68
65,52
65,27
64,95
65,06
65,14
64,91
65,09
64,95
66,00 65,54
64,92
64,99
66,38
66,84
69,32
68,49
69,39
70,03
69,38
68,15
66,86
65,65
66,05
69,08
69,47
69,55
69,52
68,66
69,57
66,33
65,94
66,30
68,44
68,09
69,41
68,96
68,58
68,53
68,85
69,31 67,89
68,80
67,96
68,51
68,37
67,80
69,92
67,02
69,91
68,51 69,83
68,2068,20
67,69
66,89
66,13
64,59
65,54
66.08
65.45
65.06
65.15
66.48
65.73
65.36
65.46
65.24
65.15
65.06
65.42
65.29
65.32
65.39
65.29
65.35
65.21
65.17
65.32
65.29
65.53
65.56
65.48
65.40
65.56
65.32
65.33
65.36
65.71
65.49
65.54
65.57
65.36
65.27
65.42
65.08
65.52
65.52
65.60
65.61
65.38
65.31
65.08
65.50
65.12
65.50
65.62
65.49
65.35
65.37
65.70
65.50
65.50
65.52
65.58
65.63
65.50
65.34
65.48
65.73
63.92
62.90
62.99
3.58
65.40
65.58
65.57
65.42
65.54
64.27
62.86
62.64
62.54
62.53
64.03
65.61
65.60
65.73
65.21
62.60
62.28
62.21
62.32
62.36
62.80
65.27
65.50
65.84
65.23
62.80
61.73
61.98
62.11
62.23
62.12
64.57
65.45
65.30
64.08
62.40
61.47
62.20
62.40
64.33
65.47
66.15
65.16
62.83
62.53
62.68
65.32
65.31
65.45
65.06
65.04
65.09
65.18
65.32
65.38
65.69
66.19
65.34
65.58
65.59
65.69
65.69
66.01
67.04
65.40
65.75
65.86
65.96
65.90
65.72
67.44
65.39
65.67
65.79
65.91
66.04
65.76
68.58
69.64
65.25
65.57
65.76
65.80
65.88
65.96
68.52
68.43
69.01
65.06
65.48
65.63
65.72
67.25
65.88
68.32
64.41
65.28
65.51
65.71
65.78
68.74
68.55
64.31
65.23
65.27
65.53
65.75
66.89
68.72
64.88
65.18
65.24
65.78
68.38
68.79
65.50
68.31
68.95
68.44
69.31
68.45
68.61
68.53
68.47
68.49
68.50
67.54
65.54
67.60
66.42
65.70
65.67
67.46
65.52 65.39 65.42 65.23
67.18
66.87
65.77
67.02
66.97
64.82
65.03
66.99
66.90
66.75
64.43
64.77
65.03
66.80
66.90
67.01
64.64
64.63
66.62
66.83
66.87
67.25
67.59
63.79
64.54
67.00
63.87
65.59
65.57
65.58
65.65
65.61
65.43
65.59
65.73
65.55
65.53
65.65
66.04
65.66
65.78
65.60
65.79
66.00
67.88
Täidetud
Täidetud
Jaagu-Jüri
k a tte
p in n a s
ko rra sta tud nõ lv
ko rra sta tud nõ lv
ko rra sta tud nõ lv
kattepinnas
7 0
7 069
70
69
6 8
6 7
70
6 9
6 9
69
70
69
7 0
6 6 6
7
6 8
6 5
6 6
62
62
62 62
62
62
62
62
62
63
63
63
63
6 3
64
64
64
64
6 4
65
65
65
66
66
6 3
Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 21, 22, 23 aT
Plokk 8 aT
Plokk 20 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 1, 2 aT
P lokk 15 pT
Plokk 12, 13, 14 aT
P lokk 16, 17, 18 pT
19 pT
Plokk
Plokk 25 aT
Plokk 24 aT
Plokk 25 aT
Plokk 26 aT
Plokk 27 aT
Pl ok
k 2 8 p
T
Plokk 24 aT
P lo
k k 2
9 a
T
Plokk 21, 22, 23 aT
I
II
III
III'
II'
I'
IV'
IV
2,3 EK
3,6 EL
2,7 EK
2,5 EL
KR
EKLiiv
EK
EL
EL
EK
EL
EKEL
TL
EK
3,8 EK
1,3 EL
K-1/24 68,63
-
K-2/24 65,23 62,13
-
K-3/24 65,37 61,67
-
K-4/24 65,27
-
K-5/24 65,47
-
K-6/24 65,33 61,33
-
SPK-7/24 69,08 62,38
SPK-8/24 69,22
K-9/24 -
K-10/24 68,61 62,61
-
K-11/24 69,08 65,88
K-12/24 69,35 66,55
K-13/24 66,96 62,06
-
K-14/24 7,05
61,95
-
K-15/24 65,13 62,93
-
K-16/24 64,86
-
K-17/24 65,52 62,72
-
K-18/24
K-19/24 69,44 66,54
K-20/24
K-21/24 66,23 64,53
K-22/24 65,76 63,66
K-23/24
K-24/24
K-25/24
K-26/24 69,33 63,33
K-27/24 69,85 64,65
Š-1 69,30 64,30
Š-2 68,96 66,96
Š-3 70,00 66,70
Š-4 69,73 64,03
Š-5 70,01 64,61
Š-6 69,73 62,73
Š-7 70,05 63,05
Š-8 69,35 62,65
Š-9 69,14 63,84
Š-10 69,24 63,54
Š-11 6 ,34 63,54
Š-12 69,66 62,96
KSP-Š-13 69,30 63,00
Š-14 69,62 65,12
Š-15 69,82 63,82
6,0+
5,4+ 0,6
4,9+ 0,3
1,1 3,9
3,7
3,7
3,1
4,1
1,4 5,3+
3,5+ 1,0
3,1 0,1
1,0 1,0 2,6
0,2
1,5 1,8
5,1 0,6
4,9
0,1 2,8+
0,9 4,5
5,1
2,0
2,8
2,2+
0,2 3,3+
0,3 2,9
0,4 1,7
0,5 3,3
1,1 5,9+
4,1 0,4
0,3 1,4
1,1 5,2
0,3 3,3+
1,5 5,2+
0,3 6,4
4,0
0,9 6,1+
6,0
0,3 6,5
1,7 4,1+
4,6+ 1,1
3,2+
3,6 1,7+
0,6 5,4+
61,57
62,63
61,37
62,42
67,35 64,1567,35
63,85
66,76 62,26
69,29 65,69
66,92 63,72
66,45 62,65
62,86
K-24/24 0,5 3,3
66,45 62,65
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
18'19'
20'
21'
22'
23'
24'
25'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34' 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
1819
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
(EK - ehituskruus, TL - täiteliiv)
Kaevandi nr
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
2008. a uuringu kaevand
Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Geoloogiline läbilõigeI I'
Tee kaitsetervik
N
5 4 8 2
0 0
5 4 8 3
0 0
5 4 8 4
0 0
5 4 8 5
0 0
5 4 8 7
0 0
5 4 8 8
0 0
6 545 800
6 545 700
6 545 600
6 545 500
6 545 400
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected] Erki Vaguri
Loa omanik
Rapla maakond, Rapla vald
Hagudi II kruusakarjäär
Joonis 1/3
1 : 1 000
25.05.2026
26/5438
OÜ Elektriväli
Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5401).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Mäetööde plaan seisuga 13.11.2025
- Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 15.02.2026);
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 545 695,71 548 147,59
2' 6 545 800,94 548 385,63
3' 6 545 805,47 548 396,36
4' 6 545 738,91 548 477,77
5' 6 545 630,34 548 610,34
6' 6 545 621,73 548 626,23
7' 6 545 587,06 548 727,34
8' 6 545 410,26 548 197,68
9' 6 545 817,12 548 419,14
10' 6 545 842,16 548 464,71
11' 6 545 865,86 548 513,19
12' 6 545 905,41 548 593,79
13' 6 545 820,50 548 660,32
14' 6 545 796,51 548 648,41
15' 6 545 781,78 548 632,35
16' 6 545 760,10 548 589,82
17' 6 545 742,22 548 558,87
18' 6 545 727,82 548 539,01
19' 6 545 728,15 548 527,59
20' 6 545 752,65 548 497,63
21' 6 545 708,13 548 555,23
22' 6 545 725,51 548 575,42
23' 6 545 762,41 548 644,27
24' 6 545 777,97 548 663,30
25' 6 545 788,07 548 669,76
26' 6 545 796,51 548 673,56
27' 6 545 801,97 548 674,73
28' 6 545 804,29 548 676,21
29' 6 545 716,07 548 805,14
30' 6 545 577,38 548 822,85
31' 6 545 609,16 548 729,50
32' 6 545 641,43 548 635,50
33' 6 545 648,55 548 622,59
34' 6 545 703,82 548 554,90
Pindala 17,46 ha
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 545 695,71 548 147,59
2 6 545 800,94 548 385,63
3 6 545 805,47 548 396,36
4 6 545 738,91 548 477,77
5 6 545 630,34 548 610,34
6 6 545 621,73 548 626,23
7 6 545 587,06 548 727,34
8 6 545 410,26 548 197,68
Pindala 15,80 ha
9 6 545 817,12 548 419,14
10 6 545 842,16 548 464,71
11 6 545 865,86 548 513,19
12 6 545 905,41 548 593,79
13 6 545 820,50 548 660,32
14 6 545 796,51 548 648,41
15 6 545 781,78 548 632,35
16 6 545 760,10 548 589,82
17 6 545 742,22 548 558,87
18 6 545 727,82 548 539,01
19 6 545 728,15 548 527,59
20 6 545 752,65 548 497,63
21 6 545 708,13 548 555,23
22 6 545 725,51 548 575,42
23 6 545 762,41 548 644,27
24 6 545 777,97 548 663,30
25 6 545 788,07 548 669,76
26 6 545 796,51 548 673,56
27 6 545 661,62 548 716,92
28 6 545 609,16 548 729,50
29 6 545 641,43 548 635,50
30 6 545 648,55 548 622,59
31 6 545 703,82 548 554,90
Maardla piir asendiplaanil
Nõlva hoideterviku alumine piir
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise plaan
Tauri Põldema
Nõlva hoideterviku ülemine piir (enamus osas kattub mäeeraldise piiriga)
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.02.2026);
Kaardileht nr 6314 (Rapla)
0 100 m50
30.07.2024
64,72
13.11.2025
64,93
30.07.2024
64,91
11.09.2022
65,00
1
70
1'
70
k ra
a v
Katend
Täidetud
Täidetud
Täidetud
65,90 66,31
65,63
65,77
66,26
66,22
65,89
65,73
66,78
66,46
66,50
67,35
67,06
68,30
66,31
66,06
68,76
66,02
69,08
66,15
68,94
68,04
66,96
65,75
65,95 66,05
65,25 65,04
64,91 65,23
65,34
65,25 65,29
65,56
65,42
65,99
65,43
65,33
65,64 65,23
65,41
65,49
65,30
65,36
65,28
65,43
65,54
65,43
65,27
65,49
65,93
65,50
65,58
65,67
65,60
65,48
65,57
65,27
65,41
65,42
65,60
66,78
67,73
65,43
65,80
65,86
65,28
65,42
65,73
68,40
65,25
65,50
65,51
65,39
64,92
65,29
65,39
68,24
68,05
66,84
65,66
68,13
66,43
65,58
65,48
65,24
65,12
65,89
67,09
67,46
68,41
68,58
67,93
66,23
66,23
67,36
67,67
65,85
65,59 62,85
64,14
64,79
66,70
67,74
67,39 66,46
66,06
65,98
66,10 65,88
66,64
66,62
68,28
67,83
66,36
66,24
66,13
65,59
65,90
66,03
66,09
65,52
65,71
65,85
65,99
65,86
65,95
65,99
66,08
66,08
65,96
66,00
66,06
65,84
67,60
67,83
68,18
68,57
66,28
65,78
66,84
65,35
65,31
65,69
65,56
65,19
68,44
68,14
70,04
70,81
70,81 67,15
67,15
67,75
67,47
65,61
65,58
65,61
65,48
66,69
67,56
68,47
67,91
66,53
68,97
67,96
65,36
68,81
67,72
65,32
66,94
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0023
Nõmme 66903:003:0022
Nõmme
66903:003:0024
66903:003:0003
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
7 3 1
1 5 T
a llin
n -R
a p la -T
ü ri te
e
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
Nõmme
66 90
1:0 01 :03
38
66 90
26 5 K
ar jah
an su te e
66903:003:0379
6690267 H agudi-N
õm m ekõrtsi tee L1
66903:003:0513
Peatjüri
Tõnso
66903:003:1322
66903:003:1321
Tõnso 66903:003:0318
Väljapere
66903:003:1260
Sepamäe
A
A
A
A
kr
kr
kr
kr
kr
kr
k r
p in
n
p in n
kr
67,13
68,80
69,04
68,89
65,79
65,68
68,02
66,21
66,07
66,10
66,40
66,39
66,64
65,88
70,12
69,20
69,10
68,05
68,10
69,24
69,10
64,15
66,28
66,16
64,78
69,22 68,50
68,92
73,06
70,96
72,10
70,58
72,62
71,86
75,53
71,53
71,64 72,75
71,72
70,52
69,50
67,09
68,59
71,15
71,52
73,34
Ladu
Ladu Ladu
Täidetud
Katend
Ladu
Ladu
Ladu
68,26
70,07
70,24
69,19
70,16
69,33
69,76
70,37
70,6169,64
70,52
70,61
70,72
69,33
70,67
70,75 69,29
70,72
70,38
70,94
71,01
69,69 70,81
70,90
70,75
70,62
69,05
70,76
70,70
70,59
70,03
70,40 69,19
69,15
69,03
68,89
68,94
69,12
69,41
69,26
69,13
69,04
69,16
69,29
69,31
69,53
69,27
69,36
69,30
69,14
68,27 68,24
68,03
70,46
69,84
69,91
69,87
69,85
69,53
68,30 67,41
67,05
67,05
66,92
66,59
66,54
66,37
66,50
66,88 67,64
68,67
67,43
68,74 67,42
68,28
67,59
68,65
68,61
68,75 68,60
69,62
69,52
69,53
69,85
70,01
69,97
69,89
70,18
70,22
66,48
69,69
69,48
69,43 66,16
69,15
65,86 69,05
65,51
65,82
69,57
69,77
70,29
70,25
69,91
70,11
69,79
9,68
69,68
69,71
69,93
69,84
70,10
69,50
69,47
69,26 69,37
68,52
67,19
67,09
69,49
69,22
68,96
68,97 65,91
69,05
70,79
70,02
64,84
66,70
67,71
72,08
69,41
71,27
67,58
66,98
67,1967,2567,53
67,19
67,16
66,73
69,15
66,37
66,84
68,90
66,31
68,72 65,67
69,49 70,57
69,30
71,55
69,34
72,20
69,13
71,70
69,31 69,23
69,05
67,02
67,06
66,79
69,06
66,61
66,73
68,97
69,30 66,87
69,20 66,93
68,30
67,62
64,91
65,77
64,14
64,05
63,70
64,09
67,57
68,01
69,55
64,65
64,63
65,0764,77
66,53
69,58
67,32
69,11
68,59 67,45
68,67
67,07
68,89
66,68
68,00
67,45
68,84
69,44 69,29
69,47
69,60
69,70
68,77
68,37
66,08
67,32
65,66
65,16 67,55
65,94
68,50
66,13
67,21
68,00
66,65
67,11
67,77
67,45
67,93
69,75
68,34
71,66
69,05
69,18
71,41
70,94
68,71
71,46
70,86
71,43
69,36
69,26
69,44
69,20
70,49
69,99
70,06
69,80
69,80
69,74
69,01 68,03
67,22
69,63
69,45
68,62
69,18
68,53
69,42 67,70
68,05
69,28
69,36
66,45 69,38
66,51
69,30
68,97
64,64 68,19
68,62
65,01
67,07
67,58
68,81
66,94
67,75
67,46
67,27
66,86
66,12
65,70
68,02
69,22
69,02
69,45
69,19
69,47
69,16
69,48
69,31
69,44
69,55
69,52
69,47
69,59
69,26
69,22 69,32
69,40
69,51
69,56
69,88
69,29
68,90
68,91
69,06
69,13
69,77
69,81
69,88
69,53
69,68
69,64
69,68
69,72
69,48 69,00
69,01
69,11
69,28
69,60
69,57
69,43
69,18
69,29
69,29
69,32
69,85
70,14
69,64
69,73
69,76
69,87
70,04
69,74
70,11
70,20
70,04 69,33
69,5669,8370,15
70,25
70,00 70,11
70,02 67,56
68,52
68,63
65,87
66,03
66,57
66,22 68,04
69,76
69,71
69,75
69,76
69,78
69,71
69,74
69,88
69,51
69,52
69,76
69,30
69,05
69,08
69,17
69,52
69,57
69,72
69,65
69,39
69,50
69,23
69,45 69,55
69,10
69,24
69,33
69,46
69,36
69,26
69,45
68,79
67,51
67,97
68,30
68,63
68,49
68,79
68,93
69,29
68,75
68,65
69,24
69,45
68,88
68,68
69,50
69,27
68,94
69,23
69,49
70,07
69,32
69,50
69,27
69,21
69,55
70,20
70,12
69,44 69,17
69,28
69,51
70,03
70,15
69,32
69,48
69,36
69,27
69,23
69,05
69,17
69,48
69,25
68,51
69,10
69,33
69,38
68,42
68,00
68,26
68,15
68,51
68,36
68,62
68,87
68,87
69,17
69,01
69,18
69,18
68,80
69,52
69,30
69,30
69,48
69,08
68,86
68,89
68,85
69,00
69,13
68,87
69,29
69,24
69,29
69,52 69,84
69,73
69,89
69,87
70,26
70,37
70,40
69,51
69,34
69,42
69,57 69,82
69,47
70,16
70,83
70,73
70,43
70,71 70,53
70,63
70,10
70,05 70,20
70,81
69,43
65,74
65,67
68,69
65,62
65,66
65,06
65,09
65,16
67,65
65,65
68,21
65,57
68,63
65,12
66,35
65,90
65,87
66,46
66,27
65,88
69,92
66,60
66,02
65,64
65,69
66,05
66,12
66,14
66,59
65,85
67,25
70,07
67,02
69,71 67,05
69,82
69,76
67,02
66,76
66,25
65,62
65,63
65,37
65,57
65,14
65,05
65,26
65,48
65,58
65,13
64,93
64,68
65,52
65,27
64,95
65,06
65,14
64,91
65,09
64,95
66,00 65,54
64,92
64,99
66,38
66,84
69,32
68,49
69,39
70,03
69,38
68,15
66,86
65,65
66,05
69,08
69,47
69,55
69,52
68,66
69,57
66,33
65,94
66,30
68,44
68,09
69,41
68,96
68,58
68,53
68,85
69,31 67,89
68,80
67,96
68,51
68,37
67,80
69,92
67,02
69,91
68,51 69,83
68,2068,20
67,69
66,89
66,13
64,59
65,54
66.08
65.45
65.06
65.15
66.48
65.73
65.36
65.46
65.24
65.15
65.06
65.42
65.29
65.32
65.39
65.29
65.35
65.21
65.17
65.32
65.29
65.53
65.56
65.48
65.40
65.56
65.32
65.33
65.36
65.71
65.49
65.54
65.57
65.36
65.27
65.42
65.08
65.52
65.52
65.60
65.61
65.38
65.31
65.08
65.50
65.12
65.50
65.62
65.49
65.35
65.37
65.70
65.50
65.50
65.52
65.58
65.63
65.50
65.34
65.48
65.73
63.92
62.90
62.99
3.58
65.40
65.58
65.57
65.42
65.54
64.27
62.86
62.64
62.54
62.53
64.03
65.61
65.60
65.73
65.21
62.60
62.28
62.21
62.32
62.36
62.80
65.27
65.50
65.84
65.23
62.80
61.73
61.98
62.11
62.23
62.12
64.57
65.45
65.30
64.08
62.40
61.47
62.20
62.40
64.33
65.47
66.15
65.16
62.83
62.53
62.68
65.32
65.31
65.45
65.06
65.04
65.09
65.18
65.32
65.38
65.69
66.19
65.34
65.58
65.59
65.69
65.69
66.01
67.04
65.40
65.75
65.86
65.96
65.90
65.72
67.44
65.39
65.67
65.79
65.91
66.04
65.76
68.58
69.64
65.25
65.57
65.76
65.80
65.88
65.96
68.52
68.43
69.01
65.06
65.48
65.63
65.72
67.25
65.88
68.32
64.41
65.28
65.51
65.71
65.78
68.74
68.55
64.31
65.23
65.27
65.53
65.75
66.89
68.72
64.88
65.18
65.24
65.78
68.38
68.79
65.50
68.31
68.95
68.44
69.31
68.45
68.61
68.53
68.47
68.49
68.50
67.54
65.54
67.60
66.42
65.70
65.67
67.46
65.52 65.39 65.42 65.23
67.18
66.87
65.77
67.02
66.97
64.82
65.03
66.99
66.90
66.75
64.43
64.77
65.03
66.80
66.90
67.01
64.64
64.63
66.62
66.83
66.87
67.25
67.59
63.79
64.54
67.00
63.87
65.59
65.57
65.58
65.65
65.61
65.43
65.59
65.73
65.55
65.53
65.65
66.04
65.66
65.78
65.60
65.79
66.00
67.88
Täidetud
Täidetud
Jaagu-Jüri
k a tte
p in n a s
ko rra sta tud nõ lv
ko rra sta tud nõ lv
ko rra sta tud nõ lv
kattepinnas
7 0
7 069
70
69
6 8
6 7
70
6 9
6 9
69
70
69
7 0
6 6 6
7
6 8
6 5
6 6
62
62
62 62
62
62
62
62
62
63
63
63
63
6 3
64
64
64
64
6 4
65
65
65
66
66
6 3
Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 21, 22, 23 aT
Plokk 8 aT
Plokk 20 aT
Plokk 6 aT
Plokk 7 aT
Plokk 1, 2 aT
P lokk 15 pT
Plokk 12, 13, 14 aT
P lokk 16, 17, 18 pT
19 pT
Plokk
Plokk 25 aT
Plokk 24 aT
Plokk 25 aT
Plokk 26 aT
Plokk 27 aT
Pl ok
k 2 8 p
T
Plokk 24 aT
P lo
k k 2
9 a
T
Plokk 21, 22, 23 aT
I
II
III
III'
II'
I'
IV'
IV
2,3 EK
3,6 EL
2,7 EK
2,5 EL
KR
EKLiiv
EK
EL
EL
EK
EL
EKEL
TL
EK
3,8 EK
1,3 EL
K-1/24 68,63
-
K-2/24 65,23 62,13
-
K-3/24 65,37 61,67
-
K-4/24 65,27
-
K-5/24 65,47
-
K-6/24 65,33 61,33
-
SPK-7/24 69,08 62,38
SPK-8/24 69,22
K-9/24 -
K-10/24 68,61 62,61
-
K-11/24 69,08 65,88
K-12/24 69,35 66,55
K-13/24 66,96 62,06
-
K-14/24 7,05
61,95
-
K-15/24 65,13 62,93
-
K-16/24 64,86
-
K-17/24 65,52 62,72
-
K-18/24
K-19/24 69,44 66,54
K-20/24
K-21/24 66,23 64,53
K-22/24 65,76 63,66
K-23/24
K-24/24
K-25/24
K-26/24 69,33 63,33
K-27/24 69,85 64,65
Š-1 69,30 64,30
Š-2 68,96 66,96
Š-3 70,00 66,70
Š-4 69,73 64,03
Š-5 70,01 64,61
Š-6 69,73 62,73
Š-7 70,05 63,05
Š-8 69,35 62,65
Š-9 69,14 63,84
Š-10 69,24 63,54
Š-11 6 ,34 63,54
Š-12 69,66 62,96
KSP-Š-13 69,30 63,00
Š-14 69,62 65,12
Š-15 69,82 63,82
6,0+
5,4+ 0,6
4,9+ 0,3
1,1 3,9
3,7
3,7
3,1
4,1
1,4 5,3+
3,5+ 1,0
3,1 0,1
1,0 1,0 2,6
0,2
1,5 1,8
5,1 0,6
4,9
0,1 2,8+
0,9 4,5
5,1
2,0
2,8
2,2+
0,2 3,3+
0,3 2,9
0,4 1,7
0,5 3,3
1,1 5,9+
4,1 0,4
0,3 1,4
1,1 5,2
0,3 3,3+
1,5 5,2+
0,3 6,4
4,0
0,9 6,1+
6,0
0,3 6,5
1,7 4,1+
4,6+ 1,1
3,2+
3,6 1,7+
0,6 5,4+
61,57
62,63
61,37
62,42
67,35 64,1567,35
63,85
66,76 62,26
69,29 65,69
66,92 63,72
66,45 62,65
62,86
K-24/24 0,5 3,3
66,45 62,65
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
18'19'
20'
21'
22'
23'
24'
25'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34' 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
1819
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
(EK - ehituskruus, TL - täiteliiv)
Kaevandi nr
Suudme abs kõrgus, m Katendi paksus, m
Kasuliku kihi paksus, m
2008. a uuringu kaevand
Mäeeraldise lamami abs kõrgus, m
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Geoloogiline läbilõigeI I'
Tee kaitsetervik
N
5 4 8 2
0 0
5 4 8 3
0 0
5 4 8 4
0 0
5 4 8 5
0 0
5 4 8 7
0 0
5 4 8 8
0 0
6 545 800
6 545 700
6 545 600
6 545 500
6 545 400
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected] Erki Vaguri
Loa omanik
Rapla maakond, Rapla vald
Hagudi II kruusakarjäär
Joonis 1/3
1 : 1 000
25.05.2026
26/5438
OÜ Elektriväli
Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5401).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Mäetööde plaan seisuga 13.11.2025
- Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 15.02.2026);
Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 545 695,71 548 147,59
2' 6 545 800,94 548 385,63
3' 6 545 805,47 548 396,36
4' 6 545 738,91 548 477,77
5' 6 545 630,34 548 610,34
6' 6 545 621,73 548 626,23
7' 6 545 587,06 548 727,34
8' 6 545 410,26 548 197,68
9' 6 545 817,12 548 419,14
10' 6 545 842,16 548 464,71
11' 6 545 865,86 548 513,19
12' 6 545 905,41 548 593,79
13' 6 545 820,50 548 660,32
14' 6 545 796,51 548 648,41
15' 6 545 781,78 548 632,35
16' 6 545 760,10 548 589,82
17' 6 545 742,22 548 558,87
18' 6 545 727,82 548 539,01
19' 6 545 728,15 548 527,59
20' 6 545 752,65 548 497,63
21' 6 545 708,13 548 555,23
22' 6 545 725,51 548 575,42
23' 6 545 762,41 548 644,27
24' 6 545 777,97 548 663,30
25' 6 545 788,07 548 669,76
26' 6 545 796,51 548 673,56
27' 6 545 801,97 548 674,73
28' 6 545 804,29 548 676,21
29' 6 545 716,07 548 805,14
30' 6 545 577,38 548 822,85
31' 6 545 609,16 548 729,50
32' 6 545 641,43 548 635,50
33' 6 545 648,55 548 622,59
34' 6 545 703,82 548 554,90
Pindala 17,46 ha
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 545 695,71 548 147,59
2 6 545 800,94 548 385,63
3 6 545 805,47 548 396,36
4 6 545 738,91 548 477,77
5 6 545 630,34 548 610,34
6 6 545 621,73 548 626,23
7 6 545 587,06 548 727,34
8 6 545 410,26 548 197,68
Pindala 15,80 ha
9 6 545 817,12 548 419,14
10 6 545 842,16 548 464,71
11 6 545 865,86 548 513,19
12 6 545 905,41 548 593,79
13 6 545 820,50 548 660,32
14 6 545 796,51 548 648,41
15 6 545 781,78 548 632,35
16 6 545 760,10 548 589,82
17 6 545 742,22 548 558,87
18 6 545 727,82 548 539,01
19 6 545 728,15 548 527,59
20 6 545 752,65 548 497,63
21 6 545 708,13 548 555,23
22 6 545 725,51 548 575,42
23 6 545 762,41 548 644,27
24 6 545 777,97 548 663,30
25 6 545 788,07 548 669,76
26 6 545 796,51 548 673,56
27 6 545 661,62 548 716,92
28 6 545 609,16 548 729,50
29 6 545 641,43 548 635,50
30 6 545 648,55 548 622,59
31 6 545 703,82 548 554,90
Maardla piir asendiplaanil
Nõlva hoideterviku alumine piir
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Mäeeraldise plaan
Tauri Põldema
Nõlva hoideterviku ülemine piir (enamus osas kattub mäeeraldise piiriga)
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.02.2026);
Kaardileht nr 6314 (Rapla)
0 100 m50
30.07.2024
64,72
13.11.2025
64,93
30.07.2024
64,91
11.09.2022
65,00
1
70
1'
70
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
vt. m
26.06.2024
64,77
64,47vt. m
26.06.2024 64,13vt. m
26.06.2024
64,56vt. m
27.06.2024
64,22vt. m
09.01.2008
65,62vt. m
26.06.2024
64,51vt. m
26.06.2024 64,13vt. m
26.06.2024
62,58vt. m
26.06.2024
64,56vt. m
26.06.2024vt. m
26.06.2024
64,35
26.06.2024
vt. m64,77
26.06.2024
vt. m64,67
27.06.2024
vt. m64,22
64,13vt. m
26.06.2024
13.11.2025
vt. 64,93
Plokk 7 aT 27 aT Plokk
P lo
k k 1
5 p
T
Plokk 8 aT Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 24 aT
19 pT
Plokk
Plokk 26 aT
Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 24 aT
22, 23 aT Plokk 21,
Plokk 25 aT
Plokk 21, 22, 23 aTPlokk 8 aT
Plokk 24 aT
Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 27 aT
Plokk 26 aT
Plokk 7 aT
P lo
k k 2
8 p
T
Plokk 6 aT
Plokk 12, 13, 14 aT
Plokk 25 aT
29 aT
Plokk
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
Läbilõige IV-IV'
S m
N m
E m
W m
NW m
SE m
NW m
SE m
66,45
Suudme abs kõrgus, m
Kaevandi nr
K-4/24
65,27
3,8
K-5/24
65,47
4,9
K-6/24
65,33
4,1
2,8
K-18/24
67,35
3,5
K-23/24
67,35
K-25/24
69,29
3,6
K-3/24
65,37
3,8
K-4/24
65,27
3,8
Š-15 69,82
6,0
K-9/24
66,92
3,2
K-10/24
68,61
7,0
K-12/24
69,35
2,8
K-1/24
68,63
6,0
70,05
7,0
Š-7
K-6/24
65,33
4,1
SPK-7/24
69,08
7,2
K-14/24
67,05
5,1
K-24/24
3,8
70,00
Š-3
4,8
64,86
K-16/24 65,52
K-17/24
K-16/24
64,86
K-6/24
65,33
4,1
Kasvukiht
Peeneteraline liiv
Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
Kruus
Savi
Saviliiv
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Sügavus maapinnast, m
Proovitud intervall, m
Kaevandi sügavus, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
Keskmise- kuni jämedateraline liiv
kruusaosisega
Keskmise- kuni jämedateraline liiv,
Ladu / tagasitäide
Katendivall
0 100 m50
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
TL - täiteliiv EK - ehituskruus EL - ehitusliiv Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % Proovi number
ja eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 64,3 m)
Keskmine uuringuaegne veetase
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected] Erki Vaguri
Loa omanik
Rapla maakond, Rapla vald
Hagudi II kruusakarjäär
Joonis 2/3
25.05.2026
26/5438
OÜ Elektriväli
Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
I-I' ... IV-IV'
Geoloogilised läbilõiked
Tauri Põldema
V 1 : 100
H 1 : 1000
1:2 vastab kaldele 26°
1:1,4 vastab kaldele 35°
Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus
Olemasolev mäeeraldise piir
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
Nõmme
66903:003:0024
6690267 Hagudi-Nõmmekõrtsi tee L1
66903:003:0379
Nõmme
66903:003:0022
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
66903:003:0023
Nõmme
T õ n s o
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
3 2 2
T õ n s o
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
3 2 2
T õ n s o
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
3 2 1
Nõmme
66903:003:0024
Jaagu-Jüri
66903:003:0003
P e a tj ü ri
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
5 1 3
Nõmme
66903:003:0022
66901:001:0338 6690265 Karjahansu tee
Nõmme
66903:003:0021
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
0 0 5
S e ll i
S e ll i
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
0 0 5
Nõmme
66903:003:0023 Jaagu-Jüri
66903:003:0002 Jaagu-Jüri
66903:003:0003
Nõmme
66903:003:0024
P e a tj ü ri
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
5 1 3
Nõmme
66903:003:0021
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1: 2
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1 :2
0,0
K-4-1
3,7
K-4-2 Kr.5,4 St.2,9
1,451,4
EL
0,0
K-5-1
4,1
K-5-2 Kr.0,0 St.40,1
2,5
TL
0,3
2,0
K-6-1
4,0
K-6-2 Kr.3,7 St.10,2
2,3
TL
2,0
K-17-1
K-17-2 Kr.1,9 St.2,32,5 EL 2,0
K-16-1
0,2
1,9
K-18-1
3,5
K-18-2
0,3
3,2
K-23-1 Kr.0,0 St.4,8 EL
0,3
2,2
K-25-1
K-25-2 Kr.5,8 St.6,5 TL
1,0
3,7
K-3-1 Kr.2,7 St.7,2 TL
K-4-1
3,7
K-4-2 Kr.5,4 St.2,9
1,451,4
EL
Kr.61,4 St.10,9 EK
15-2
2,5
K-9-1
K-9-2
0,2
1,5
K-10-1
3,2
K-10-2
6,0
K-10-3 Kr.0,0 St.5,0
5,0 TL
0,2
1,5
K-12-1
K-12-2
3,0
K-1-1
K-1-2 Kr.13,1 St.11,2
4,8 TL
Kr.56,5 St.5,1 EK
7-2
0,9
4,0
Kr.58,7 St.3,7 EK
7-1
0,3
2,0
K-6-1
4,0
K-6-2 Kr.3,7 St.10,2
2,3
TL
0,0
4,0
K-7-1
6,7
K-7-2 Kr.0,0 St.10,2
6,1
TL
3,2
2,6
K-14-2 Kr.0,0 St.3,1 EL
K-14-1
2,0
K-16-1
0,5
K-24-1 Kr.0,0 St.7,9 TL
1,8
3,3
1,3
0,3
2,0
K-6-1
4,0
K-6-2 Kr.3,7 St.10,2
2,3
TL
T e e
T e e
k ra
a v
68,97
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0023
Nõmme 66903:003:0022
Nõmme
66903:003:0024
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
7 3 1
1 5 T
a llin
n -R
a p la -T
ü ri te
e
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
Nõmme
66 90
1:0 01 :03
38
66 90
26 5 K
ar jah
an su te e
66903:003:0379
6690267 H agudi-N
õm m ekõrtsi tee L1
66903:003:0513
Peatjüri
Tõnso
66903:003:1322
66903:003:1321
Tõnso 66903:003:0318
Väljapere
66903:003:1260
Sepamäe
A
A
A
A
kr
kr
kr
kr
kr
kr
k r
p in
n
p in n
kr
69,10
68,26
70,07
70,24
69,19
70,16
69,33
69,76
70,37
70,6169,64
70,52
70,61
70,72
69,33
70,67
70,75 69,29
70,72
70,38
70,94
71,01
69,69 70,81
70,90
70,75
70,62
69,05
70,76
70,70
70,59
70,03
70,40 69,19
69,15
69,03
68,89
68,94
69,12
69,41
69,26
69,13
69,04
69,16
69,29
69,31
69,53
69,27
69,36
69,30
69,14
68,27 68,24
68,03
70,46
69,84
69,91
69,87
69,85
69,53
68,30 67,41
67,05
68,61
68,75 68,60
69,52
69,85
70,01
69,97
69,89
70,18
70,22
69,48
69,43
69,15
69,05
69,57
69,77
70,29
70,25
69,91
70,11
69,79
9,68
69,68
69,71
69,93
69,84
70,10
69,50
69,49
66,70
69,49
69,34
69,13
65,07
69,44 69,29
69,47
69,36
69,26
69,44
69,99
70,06
69,80
69,80
69,74
69,01 68,03
67,22
69,63
69,45
68,62
69,18
68,53
69,42 67,70
68,05
69,28
69,36
66,45 69,38
66,51
69,30
68,97
64,64 68,19
68,62
65,01
67,07
67,58
68,81
66,94
67,75
67,46
67,27
66,86
66,12
65,70
68,02
69,22
69,02
69,45
69,19
69,47
69,16
69,48
69,31
69,44
69,55
69,52
69,47
69,59
69,26
69,22 69,32
69,40
69,51
69,56
69,88
69,29
68,90
68,91
69,06
69,13
69,77
69,81
69,88
69,53
69,68
69,64
69,68
69,72
69,48 69,00
69,01
69,11
69,28
69,60
69,57
69,43
69,18
69,29
69,29
69,32
69,85
70,14
69,64
69,73
69,76
69,87
70,04
69,74
70,11
70,20
70,04 69,33
69,5669,8370,15
70,25
70,00 70,11
70,02
69,76
69,71
69,75
69,76
69,78
69,71
69,74
69,88
69,51
69,52
69,76
69,30
69,05
69,08
69,17
69,52
69,57
69,72
69,65
69,39
69,50
69,23
69,45 69,55
69,10
69,24
69,33
69,46
69,36
69,26
69,45
68,79
68,79
68,93
68,75
68,65
69,24
69,45
68,88
68,68
69,50
69,27
68,94
69,23
69,49
70,07
69,32
69,50
69,27
69,21
69,55
70,20
70,12
69,44 69,17
69,28
69,51
70,03
70,15
69,32
69,48
69,36
69,27
69,23
69,05
69,17
69,48
69,25
69,10
69,33
69,38
68,42
68,00
68,26
68,15
68,51
68,36
68,62
68,86
68,89
69,00
68,87
69,29
69,24
69,73
69,89
69,87
70,26
70,37
70,40
69,51
69,34
69,42
69,57 69,82
69,47
70,16
70,83
70,73
70,43
70,71 70,53
70,63
70,10
70,05 70,20
70,81
69,43
65,74
65,67
68,69
65,62
65,66
65,06
65,09
65,16
67,65
65,65
68,21
65,57
68,63
65,12
69,92
66,60
69,71
69,82
69,76
66,00 65,54
64,92
66,38
66,84
69,32
68,49
69,39
70,03
69,38
68,15
66,86
65,65
66,05
69,47
69,55
69,52
69,41
69,92
69,91
69,83
67.88
66903:003:0003
Jaagu-Jüri
67
6 7
6 6
6 9
67
6869
6 9
6 9
63
63
64
64
64
64
64
64
65
65
65
65
65
65
6 5
66
66
66
66
66
66
6 6
67
67
67
67
67
67
67
67
67
6 8
68
68
68
6 8
68
68
68
68
69
69
69
69
69
69
7 0
7 069
70
6 8
70
6 9
6 9
69
70
69
7 0
6 5
6 6
65
65
65
6 5
6 5
6 8
6 5
65
65
66
66
66
66
6 6
66
66
66 67
67
67
67
67
6 7
67
67
67
68
68
68
68
68
68
68
68
69
69
6
69
6 9
69
69
6 8
Plokk 21, 22, 23 aT
Plokk 20 aT
Plokk 1, 2 aT
P lokk 15 pT
P lokk 16, 17, 18 pT
19 pT
Plokk
Plokk 25 aT
Plokk 25 aT
Plokk 27 aT
Pl ok
k 2 8 p
T
P lo
k k 2
9 a
T
Plokk 21, 22, 23 aT
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
18'19'
20'
21'
22'
23'
24'
25'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34' 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
1819
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Tee kaitsetervik
N
5 4 8 2
0 0
5 4 8 3
0 0
5 4 8 4
0 0
5 4 8 5
0 0
5 4 8 7
0 0
5 4 8 8
0 0
6 545 800
6 545 700
6 545 600
6 545 500
6 545 400
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected] Erki Vaguri
Loa omanik
Rapla maakond, Rapla vald
Hagudi II kruusakarjäär
Joonis 3/3
1 : 1 000
25.05.2026
26/5438
OÜ Elektriväli
Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 545 695,71 548 147,59
2' 6 545 800,94 548 385,63
3' 6 545 805,47 548 396,36
4' 6 545 738,91 548 477,77
5' 6 545 630,34 548 610,34
6' 6 545 621,73 548 626,23
7' 6 545 587,06 548 727,34
8' 6 545 410,26 548 197,68
9' 6 545 817,12 548 419,14
10' 6 545 842,16 548 464,71
11' 6 545 865,86 548 513,19
12' 6 545 905,41 548 593,79
13' 6 545 820,50 548 660,32
14' 6 545 796,51 548 648,41
15' 6 545 781,78 548 632,35
16' 6 545 760,10 548 589,82
17' 6 545 742,22 548 558,87
18' 6 545 727,82 548 539,01
19' 6 545 728,15 548 527,59
20' 6 545 752,65 548 497,63
21' 6 545 708,13 548 555,23
22' 6 545 725,51 548 575,42
23' 6 545 762,41 548 644,27
24' 6 545 777,97 548 663,30
25' 6 545 788,07 548 669,76
26' 6 545 796,51 548 673,56
27' 6 545 801,97 548 674,73
28' 6 545 804,29 548 676,21
29' 6 545 716,07 548 805,14
30' 6 545 577,38 548 822,85
31' 6 545 609,16 548 729,50
32' 6 545 641,43 548 635,50
33' 6 545 648,55 548 622,59
34' 6 545 703,82 548 554,90
Pindala 17,46 ha
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 545 695,71 548 147,59
2 6 545 800,94 548 385,63
3 6 545 805,47 548 396,36
4 6 545 738,91 548 477,77
5 6 545 630,34 548 610,34
6 6 545 621,73 548 626,23
7 6 545 587,06 548 727,34
8 6 545 410,26 548 197,68
Pindala 15,80 ha
9 6 545 817,12 548 419,14
10 6 545 842,16 548 464,71
11 6 545 865,86 548 513,19
12 6 545 905,41 548 593,79
13 6 545 820,50 548 660,32
14 6 545 796,51 548 648,41
15 6 545 781,78 548 632,35
16 6 545 760,10 548 589,82
17 6 545 742,22 548 558,87
18 6 545 727,82 548 539,01
19 6 545 728,15 548 527,59
20 6 545 752,65 548 497,63
21 6 545 708,13 548 555,23
22 6 545 725,51 548 575,42
23 6 545 762,41 548 644,27
24 6 545 777,97 548 663,30
25 6 545 788,07 548 669,76
26 6 545 796,51 548 673,56
27 6 545 661,62 548 716,92
28 6 545 609,16 548 729,50
29 6 545 641,43 548 635,50
30 6 545 648,55 548 622,59
31 6 545 703,82 548 554,90
Maardla piir asendiplaanil
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Metsamaaks korrastatav ala, pindala 10,58 ha
Kõrguseni 65,0 abs m täidetav ala, pindala 1,27 ha
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
Kaardileht nr 6314 (Rapla)
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5401).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Mäetööde plaan seisuga 13.11.2025
- Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 15.02.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.02.2026);
Prognoositav veetase +64,3 m
Veekogu 1,38 ha
Tekkiv tehisveekogu
Võimalik riigimaantee nr 15 trass
0 100 m50
30.07.2024
64,72
70
1
1'
Vastused Keskkonnaameti kirjale nr DM-136857-4
Taotlusel on selgitatud, et karjääri laiendamisel jäätmeid ei teki, kogu kasulik materjal turustatakse või kasutatakse ära karjääri korrastamisel. Pole selgitatud, kui palju katendit karjääri laiendamisel tekib ning kas see saab koos olemasoleva katendiga ära kasutatud. Seega palume infot, kui palju katendit juurde tekib ning mis mahus ja kus seda karjääri korrastamisel ära kasutatakse.
Karjääri laiendamisel jäätmeid ei teki ja katendit täiendavalt ei eraldata. Katend eraldatakse või on valdavalt juba eraldatud kehtiva Keskkonnaloa Rapm-070 alusel.
Loa taotluse seletuskirja punktis 3 on käsitletud ala hüdroloogilist olukorda. Hagudi II kruusakarjäär laieneb lamamisse (varuplokid 24 aT ja 26 aT). Mõlemad varuplokid jäävad allapoole põhjaveetaset. Hetkel puudub seletuskirjas info kuidas toimub kaevandamine allpool põhjaveetaset, seega tuleb seletuskirjas selgelt välja tuua, kuidas on planeeritud kaevandamine allpool põhjaveetaset. Kas toimub karjäärist vee väljajuhtimine, karjääri sees vee ümber juhtimine või tõstetakse kaevandatav pinnas kaevise servale nõrguma.
Kaevandamine allpool põhjavee taset toimub ilma vee väljajuhtimiseta viisil, et veest kõrgemal astangul asuv ekskavaator tõstab vee seest pinnase kaevise servale nõrguma ning seejärel tõstetakse materjal ekskavaatoriga edasi kuhilasse, kust see transporditakse rataslaaduriga suuremasse kuhja turustamist ootama. Selles osas on ka seletuskirja täiendatud.
Isegi siis kui veealuse täiteliiva varu kättesaamiseks tõstetakse materjal puistangusse nõrguma, kaasneb põhjaveetaseme alanemine, kuna kaevandamisega minna sügavamale, siis on vajalik välja selgitada, kas sellega kaasneb ka suurem alanduslehtri ulatus, põhjavee voolusuuna ja kvaliteedi muutus.
On tõsi, et veealune kaevandamine mõjutab põhjavee režiimi ka ilma vee välja pumpamiseta. Seda põhjustab (1) suurenenud aurumine karjäärijärve pinnalt võrreldes maapinnaga, (2) varu väljamisest iga kopatõstega tekkiv tühimik, mida peab täitma külgnevatest setetest valguv põhjavesi, (3) reljeefimuutus ja (põhja)veetaseme ühtlustumine karjääri piires, mis võib mõjutada põhjaveetasemete muutust mäeeraldisega külgnevates kontaktis olevates setetes. Kõiki neid aspekte on käsitletud OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt 2024. a koostatud töös „Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“ (edaspidi „geoloogiline uuring“) ning 2025. a koostatud töös „Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnangu täiendus (Töö nr 25/5272)“ (edaspidi „eksperthinnang 2“). Mõlemad tööd käsitlesid nii Hagudi III karjääri kui ka Hagudi II lamamisse laienemise mõju ühtsena, st koosmõjud on arvestatud.
Mõlemas töös selgitati, et karjääri lähikonna topograafiat ja (põhja)veetasemeid arvestades ei põhjusta aspekt 3 (reljeefimuutus) muutusi piirkonna põhjavee režiimis. Aspekti 2 (varu väljatõstmine) arvutati, et tekkiva veedefitsiidi suudavad täielikult kompenseerida alale langevad sademed. Aspekti 1 (aurumine) mõju hindamine on keeruline paljude raskesti fikseeritavate tegurite tõttu, aga siin aitas selle mõju hinnata asjaolu, et Hagudi II korrastamistingimuste kohaselt on alale juba rajatud tiik, mis on parim analoogia karjääri laiendamisel alale tekkivale karjäärijärvele ja selle poolt põhjustatud muutustele põhjavee režiimis. Tiigi veetase oli ~20 cm väiksem kui alal varasemalt olnud põhjaveetase, mis näitab, et mõju põhjavee režiimile piirdub veetaseme langemisega vähem ~20 cm võrra karjääris endas. Lähtuvalt põhjaveevoolu loogikale väheneb (põhja)veetaseme langemise sügavus võrreldes
loodusliku tasemega kiiresti karjäärist kaugenedes ning ulatub kõige enam paari sentimeetrini lähimates piirkonna salvkaevudes (tõenäoliselt vähemgi). Tulenevalt looduslikust aastaaegade põhjaveetaseme kõikumisest kuni 1 m ei ole taoline mõju tajutav ega veevarustusele oluline.
Põhjavee voolusuund tegevuse tagajärjel ei muutu, kuna tegevus ei suuda muuta fundamentaalset asjaolu, et oos käitub piirkonnas põhjavee toitealane ning Keila jõgi (koos sellesse suubuvate ojade/kraavidega) ja Kodila jõgi käituvad väljealadena.
Põhjavee kvaliteedi aspektid on mõlemates töödes (ja ka teistes Hagudi maardla jaoks koostatud eksperthinnangutes) põhjalikult läbi töötatud. Karjääri poolt põhjustatud muutust piirkonna salvkaevude veekvaliteedis ei ole oodata. Lisaks on olemas kaevude veekvaliteedi fooniproovid, mille alusel ootamatuid muutusi hinnata.
Mõju puurkaevudele puudub, kuna sügavamad aluspõhja põhjaveekihid on Hagudi II ja III karjääride kasulikust kihist vettpidavate peenete setete poolt isoleeritud.
4)Kuna laiendus jääb täielikult alla poole põhjaveetaset tuleb seletuskirja täiendada hüdrogeoloogilise mudeliga, mille alusel selgitada välja võimalikud põhjavee alanduslehtri mõjuraadius, voolusuuna ja kvaliteedi võimalik muutus ning lisada joonist, kus on märgitud alanduslehtri ulatus, põhjavee liikumise suund ja piirkonna salv- ja puurkaevud. Hüdrogeoloogilise mudeli koostamisel tuleb arvestada ja Hagudi III liivakarjääriga koosmõju.
Geoloogilises uuringus ja eksperthinnangus 2 on kirjeldatud piirkonna kontseptuaalset hüdrogeoloogilist mudelit, mida Eesti Geoloogiateenistuse hüdrogeoloogia osakond (Andres Marandi juhtimisel) soovitab kui põhilist tööriista karjääride ja muude põhjavett mõjutavate arenduste põhjustatud mõjude hindamisel.
Kontseptuaalne mudel on loodud tulenevalt põhjavee tekke ja valgumise loogikast ning mõõdetud veetasemetest. Mudeli joonis on toodud geoloogilises uuringus (joonis ). Kokkuvõtlikult näitab mudel, et oos, millel karjäär paikneb, käitub toitealana ülemisele, pinnakatte põhjaveekihile (mis on ka ainus põhjaveekiht, mida karjäär mõjutab). Põhjavesi valgub sealt kahes suunas vastavalt maapinna reljeefile: itta, kus põhjavesi väljub Keila jões ja sellesse suubuvates kraavides/ojades ning läände, kus väljub Kodila jões ja sellesse suubuvates kraavides/ojades. Toiteala ja jõed piiritlevad täielikult piirkonna, kuhu karjääride mõju ulatuda. Antud piirkonnas on olulised relevantse põhjaveekihi põhjavee tarbijad seal paiknevate talude salvkaevud. Põhjaveerežiimi mõjutajaks on Hagudi II ja III karjäärid.
Tulenevalt tegevuse iseloomust (veealune kaevandamine ilma vee välja pumpamiseta) ning selle põhjustatud mõjude vähesusest (vt vastust eelnevale küsimusele) ei ulatu ka halvimas võimalikus olukorras tajutav alanduslehter kaugemale kui mõned kümned meetrid karjääride piirist. Kõige tõenäolisemas stsenaariumis ei vähene põhjaveetase tajutaval määral väljaspool karjääride piire üldse. Samuti ei muutu märgatavalt ka põhjavee liikumissuund, kuna toiteala ja väljealade paiknemise loogikat planeeritav tegevus mõjutada ei suuda.
5) Seletuskirja punktis 6 on märgitud taotletav tegevus laiendab kaevandamist ainult vertikaalselt ning lisamõju sellega juurde ei tule. Palume seletuskirjas täpsemalt lahti kirjutada ja põhjendada, miks lisamõjusid laienemisega ei kaasne.
Laienemise põhjustatud lisamõjud on põhjalikult käsitletud varasemates geoloogilises uuringus ja eksperthinnangutes. Kuigi teoreetiliselt võib veealune kaevandamine põhjustada mõju
põhjavee režiimile ja kvaliteedile on need mõjud siinkohal väga väikesed ning suurima tõenäosusega reaalsuses tajumatud, olles oluliselt väiksemad loodusliku fooni kõikumistest.
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
75
76
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
74
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
60
61
62
63
64
65
66
67
68
69
70
71
72
73
vt. m
26.06.2024
64,77
64,47vt. m
26.06.2024 64,13vt. m
26.06.2024
64,56vt. m
27.06.2024
64,22vt. m
09.01.2008
65,62vt. m
26.06.2024
64,51vt. m
26.06.2024 64,13vt. m
26.06.2024
62,58vt. m
26.06.2024
64,56vt. m
26.06.2024vt. m
26.06.2024
64,35
26.06.2024
vt. m64,77
26.06.2024
vt. m64,67
27.06.2024
vt. m64,22
64,13vt. m
26.06.2024
13.11.2025
vt. 64,93
Plokk 7 aT 27 aT Plokk
P lo
k k 1
5 p
T
Plokk 8 aT Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 24 aT
19 pT
Plokk
Plokk 26 aT
Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 24 aT
22, 23 aT Plokk 21,
Plokk 25 aT
Plokk 21, 22, 23 aTPlokk 8 aT
Plokk 24 aT
Plokk 9, 10, 11 aT
Plokk 27 aT
Plokk 26 aT
Plokk 7 aT
P lo
k k 2
8 p
T
Plokk 6 aT
Plokk 12, 13, 14 aT
Plokk 25 aT
29 aT
Plokk
Läbilõige I-I'
Läbilõige II-II'
Läbilõige III-III'
Läbilõige IV-IV'
S m
N m
E m
W m
NW m
SE m
NW m
SE m
66,45
Suudme abs kõrgus, m
Kaevandi nr
K-4/24
65,27
3,8
K-5/24
65,47
4,9
K-6/24
65,33
4,1
2,8
K-18/24
67,35
3,5
K-23/24
67,35
K-25/24
69,29
3,6
K-3/24
65,37
3,8
K-4/24
65,27
3,8
Š-15 69,82
6,0
K-9/24
66,92
3,2
K-10/24
68,61
7,0
K-12/24
69,35
2,8
K-1/24
68,63
6,0
70,05
7,0
Š-7
K-6/24
65,33
4,1
SPK-7/24
69,08
7,2
K-14/24
67,05
5,1
K-24/24
3,8
70,00
Š-3
4,8
64,86
K-16/24 65,52
K-17/24
K-16/24
64,86
K-6/24
65,33
4,1
Kasvukiht
Peeneteraline liiv
Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
Kruus
Savi
Saviliiv
Mõõtmise kuupäev Veetaseme abs kõrgus, m
Sügavus maapinnast, m
Proovitud intervall, m
Kaevandi sügavus, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru)
Keskmise- kuni jämedateraline liiv
kruusaosisega
Keskmise- kuni jämedateraline liiv,
Ladu / tagasitäide
Katendivall
0 100 m50
2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Märkused:
TL - täiteliiv EK - ehituskruus EL - ehitusliiv Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), % Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), % Proovi number
ja eeldatav veetase maavara ammendamisel (abs. 64,3 m)
Keskmine uuringuaegne veetase
Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected] Erki Vaguri
Loa omanik
Rapla maakond, Rapla vald
Hagudi II kruusakarjäär
Joonis 2/3
25.05.2026
26/5438
OÜ Elektriväli
Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
I-I' ... IV-IV'
Geoloogilised läbilõiked
Tauri Põldema
V 1 : 100
H 1 : 1000
1:2 vastab kaldele 26°
1:1,4 vastab kaldele 35°
Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus
Olemasolev mäeeraldise piir
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
Nõmme
66903:003:0024
6690267 Hagudi-Nõmmekõrtsi tee L1
66903:003:0379
Nõmme
66903:003:0022
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
66903:003:0023
Nõmme
T õ n s o
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
3 2 2
T õ n s o
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
3 2 2
T õ n s o
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
3 2 1
Nõmme
66903:003:0024
Jaagu-Jüri
66903:003:0003
P e a tj ü ri
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
5 1 3
Nõmme
66903:003:0022
66901:001:0338 6690265 Karjahansu tee
Nõmme
66903:003:0021
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
0 0 5
S e ll i
S e ll i
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
0 0 5
Nõmme
66903:003:0023 Jaagu-Jüri
66903:003:0002 Jaagu-Jüri
66903:003:0003
Nõmme
66903:003:0024
P e a tj ü ri
6 6 9 0 3 :0
0 3 :0
5 1 3
Nõmme
66903:003:0021
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1: 2
1 :1 ,4
1 :2
1 :2
1 :2
0,0
K-4-1
3,7
K-4-2 Kr.5,4 St.2,9
1,451,4
EL
0,0
K-5-1
4,1
K-5-2 Kr.0,0 St.40,1
2,5
TL
0,3
2,0
K-6-1
4,0
K-6-2 Kr.3,7 St.10,2
2,3
TL
2,0
K-17-1
K-17-2 Kr.1,9 St.2,32,5 EL 2,0
K-16-1
0,2
1,9
K-18-1
3,5
K-18-2
0,3
3,2
K-23-1 Kr.0,0 St.4,8 EL
0,3
2,2
K-25-1
K-25-2 Kr.5,8 St.6,5 TL
1,0
3,7
K-3-1 Kr.2,7 St.7,2 TL
K-4-1
3,7
K-4-2 Kr.5,4 St.2,9
1,451,4
EL
Kr.61,4 St.10,9 EK
15-2
2,5
K-9-1
K-9-2
0,2
1,5
K-10-1
3,2
K-10-2
6,0
K-10-3 Kr.0,0 St.5,0
5,0 TL
0,2
1,5
K-12-1
K-12-2
3,0
K-1-1
K-1-2 Kr.13,1 St.11,2
4,8 TL
Kr.56,5 St.5,1 EK
7-2
0,9
4,0
Kr.58,7 St.3,7 EK
7-1
0,3
2,0
K-6-1
4,0
K-6-2 Kr.3,7 St.10,2
2,3
TL
0,0
4,0
K-7-1
6,7
K-7-2 Kr.0,0 St.10,2
6,1
TL
3,2
2,6
K-14-2 Kr.0,0 St.3,1 EL
K-14-1
2,0
K-16-1
0,5
K-24-1 Kr.0,0 St.7,9 TL
1,8
3,3
1,3
0,3
2,0
K-6-1
4,0
K-6-2 Kr.3,7 St.10,2
2,3
TL
T e e
T e e
k ra
a v
68,97
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0023
Nõmme 66903:003:0022
Nõmme
66903:003:0024
6 6 9 0 3 :0
0 3 :1
7 3 1
1 5 T
a llin
n -R
a p la -T
ü ri te
e
66903:003:0021
Nõmme
66903:003:0002
Jaagu-Jüri
Nõmme
66 90
1:0 01 :03
38
66 90
26 5 K
ar jah
an su te e
66903:003:0379
6690267 H agudi-N
õm m ekõrtsi tee L1
66903:003:0513
Peatjüri
Tõnso
66903:003:1322
66903:003:1321
Tõnso 66903:003:0318
Väljapere
66903:003:1260
Sepamäe
A
A
A
A
kr
kr
kr
kr
kr
kr
k r
p in
n
p in n
kr
69,10
68,26
70,07
70,24
69,19
70,16
69,33
69,76
70,37
70,6169,64
70,52
70,61
70,72
69,33
70,67
70,75 69,29
70,72
70,38
70,94
71,01
69,69 70,81
70,90
70,75
70,62
69,05
70,76
70,70
70,59
70,03
70,40 69,19
69,15
69,03
68,89
68,94
69,12
69,41
69,26
69,13
69,04
69,16
69,29
69,31
69,53
69,27
69,36
69,30
69,14
68,27 68,24
68,03
70,46
69,84
69,91
69,87
69,85
69,53
68,30 67,41
67,05
68,61
68,75 68,60
69,52
69,85
70,01
69,97
69,89
70,18
70,22
69,48
69,43
69,15
69,05
69,57
69,77
70,29
70,25
69,91
70,11
69,79
9,68
69,68
69,71
69,93
69,84
70,10
69,50
69,49
66,70
69,49
69,34
69,13
65,07
69,44 69,29
69,47
69,36
69,26
69,44
69,99
70,06
69,80
69,80
69,74
69,01 68,03
67,22
69,63
69,45
68,62
69,18
68,53
69,42 67,70
68,05
69,28
69,36
66,45 69,38
66,51
69,30
68,97
64,64 68,19
68,62
65,01
67,07
67,58
68,81
66,94
67,75
67,46
67,27
66,86
66,12
65,70
68,02
69,22
69,02
69,45
69,19
69,47
69,16
69,48
69,31
69,44
69,55
69,52
69,47
69,59
69,26
69,22 69,32
69,40
69,51
69,56
69,88
69,29
68,90
68,91
69,06
69,13
69,77
69,81
69,88
69,53
69,68
69,64
69,68
69,72
69,48 69,00
69,01
69,11
69,28
69,60
69,57
69,43
69,18
69,29
69,29
69,32
69,85
70,14
69,64
69,73
69,76
69,87
70,04
69,74
70,11
70,20
70,04 69,33
69,5669,8370,15
70,25
70,00 70,11
70,02
69,76
69,71
69,75
69,76
69,78
69,71
69,74
69,88
69,51
69,52
69,76
69,30
69,05
69,08
69,17
69,52
69,57
69,72
69,65
69,39
69,50
69,23
69,45 69,55
69,10
69,24
69,33
69,46
69,36
69,26
69,45
68,79
68,79
68,93
68,75
68,65
69,24
69,45
68,88
68,68
69,50
69,27
68,94
69,23
69,49
70,07
69,32
69,50
69,27
69,21
69,55
70,20
70,12
69,44 69,17
69,28
69,51
70,03
70,15
69,32
69,48
69,36
69,27
69,23
69,05
69,17
69,48
69,25
69,10
69,33
69,38
68,42
68,00
68,26
68,15
68,51
68,36
68,62
68,86
68,89
69,00
68,87
69,29
69,24
69,73
69,89
69,87
70,26
70,37
70,40
69,51
69,34
69,42
69,57 69,82
69,47
70,16
70,83
70,73
70,43
70,71 70,53
70,63
70,10
70,05 70,20
70,81
69,43
65,74
65,67
68,69
65,62
65,66
65,06
65,09
65,16
67,65
65,65
68,21
65,57
68,63
65,12
69,92
66,60
69,71
69,82
69,76
66,00 65,54
64,92
66,38
66,84
69,32
68,49
69,39
70,03
69,38
68,15
66,86
65,65
66,05
69,47
69,55
69,52
69,41
69,92
69,91
69,83
67.88
66903:003:0003
Jaagu-Jüri
67
6 7
6 6
6 9
67
6869
6 9
6 9
63
63
64
64
64
64
64
64
65
65
65
65
65
65
6 5
66
66
66
66
66
66
6 6
67
67
67
67
67
67
67
67
67
6 8
68
68
68
6 8
68
68
68
68
69
69
69
69
69
69
7 0
7 069
70
6 8
70
6 9
6 9
69
70
69
7 0
6 5
6 6
65
65
65
6 5
6 5
6 8
6 5
65
65
66
66
66
66
6 6
66
66
66 67
67
67
67
67
6 7
67
67
67
68
68
68
68
68
68
68
68
69
69
6
69
6 9
69
69
6 8
Plokk 21, 22, 23 aT
Plokk 20 aT
Plokk 1, 2 aT
P lokk 15 pT
P lokk 16, 17, 18 pT
19 pT
Plokk
Plokk 25 aT
Plokk 25 aT
Plokk 27 aT
Pl ok
k 2 8 p
T
P lo
k k 2
9 a
T
Plokk 21, 22, 23 aT
1'
2'
3'
4'
5'
6'
7'
8'
9'
10'
11'
12'
13'
14'
15'
16'
17'
18'19'
20'
21'
22'
23'
24'
25'
27'
28'
29'
30'
31'
32'
33'
34' 1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17
1819
20
21
22
23
24
25
26
27
28
29
30
31
Maapinna samakõrgusjoon, m
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
Tee kaitsetervik
N
5 4 8 2
0 0
5 4 8 3
0 0
5 4 8 4
0 0
5 4 8 5
0 0
5 4 8 7
0 0
5 4 8 8
0 0
6 545 800
6 545 700
6 545 600
6 545 500
6 545 400
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mõõtkava
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Koostas
Kinnitas Töö nr
Kuupäev
+372 668 1011, [email protected] Erki Vaguri
Loa omanik
Rapla maakond, Rapla vald
Hagudi II kruusakarjäär
Joonis 3/3
1 : 1 000
25.05.2026
26/5438
OÜ Elektriväli
Tamme tn 9, Uusküla Rapla vald Raplamaa 79530
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
Mäeeraldise teenindusmaa
piiripunktide koordinaadid
Nr X Y
1' 6 545 695,71 548 147,59
2' 6 545 800,94 548 385,63
3' 6 545 805,47 548 396,36
4' 6 545 738,91 548 477,77
5' 6 545 630,34 548 610,34
6' 6 545 621,73 548 626,23
7' 6 545 587,06 548 727,34
8' 6 545 410,26 548 197,68
9' 6 545 817,12 548 419,14
10' 6 545 842,16 548 464,71
11' 6 545 865,86 548 513,19
12' 6 545 905,41 548 593,79
13' 6 545 820,50 548 660,32
14' 6 545 796,51 548 648,41
15' 6 545 781,78 548 632,35
16' 6 545 760,10 548 589,82
17' 6 545 742,22 548 558,87
18' 6 545 727,82 548 539,01
19' 6 545 728,15 548 527,59
20' 6 545 752,65 548 497,63
21' 6 545 708,13 548 555,23
22' 6 545 725,51 548 575,42
23' 6 545 762,41 548 644,27
24' 6 545 777,97 548 663,30
25' 6 545 788,07 548 669,76
26' 6 545 796,51 548 673,56
27' 6 545 801,97 548 674,73
28' 6 545 804,29 548 676,21
29' 6 545 716,07 548 805,14
30' 6 545 577,38 548 822,85
31' 6 545 609,16 548 729,50
32' 6 545 641,43 548 635,50
33' 6 545 648,55 548 622,59
34' 6 545 703,82 548 554,90
Pindala 17,46 ha
Mäeeraldise piiripunktide
koordinaadid
Nr X Y
1 6 545 695,71 548 147,59
2 6 545 800,94 548 385,63
3 6 545 805,47 548 396,36
4 6 545 738,91 548 477,77
5 6 545 630,34 548 610,34
6 6 545 621,73 548 626,23
7 6 545 587,06 548 727,34
8 6 545 410,26 548 197,68
Pindala 15,80 ha
9 6 545 817,12 548 419,14
10 6 545 842,16 548 464,71
11 6 545 865,86 548 513,19
12 6 545 905,41 548 593,79
13 6 545 820,50 548 660,32
14 6 545 796,51 548 648,41
15 6 545 781,78 548 632,35
16 6 545 760,10 548 589,82
17 6 545 742,22 548 558,87
18 6 545 727,82 548 539,01
19 6 545 728,15 548 527,59
20 6 545 752,65 548 497,63
21 6 545 708,13 548 555,23
22 6 545 725,51 548 575,42
23 6 545 762,41 548 644,27
24 6 545 777,97 548 663,30
25 6 545 788,07 548 669,76
26 6 545 796,51 548 673,56
27 6 545 661,62 548 716,92
28 6 545 609,16 548 729,50
29 6 545 641,43 548 635,50
30 6 545 648,55 548 622,59
31 6 545 703,82 548 554,90
Maardla piir asendiplaanil
/Allkirjastatud digitaalselt/
/Allkirjastatud digitaalselt/
Metsamaaks korrastatav ala, pindala 10,58 ha
Kõrguseni 65,0 abs m täidetav ala, pindala 1,27 ha
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
Taotletava mäeeraldise piir
Taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir
Kaardileht nr 6314 (Rapla)
Korrastatud ala plaan
Tauri Põldema
Märkused:
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
3. Plaani koostamisel on kasutatud:
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 25/5401).
4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
- Mäetööde plaan seisuga 13.11.2025
- Keskkonnaregistri Hagudi kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 15.02.2026);
- Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.02.2026);
Prognoositav veetase +64,3 m
Veekogu 1,38 ha
Tekkiv tehisveekogu
Võimalik riigimaantee nr 15 trass
0 100 m50
30.07.2024
64,72
70
1
1'
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara
kasutusalad
OÜ Elektriväli kaevandab Hagudi II kruusakarjääris maavara kaevandamise loa Rapm-070
alusel ehituskruusa ja -liiva ning täiteliiva.
OÜ Inseneribüroo Steiger teostas 01.09.2024 seisuga geoloogilise uuringu, mille eesmärk oli
uurida Hagudi II kruusakarjääri lamamisse jäävat varu. Uuringu tulemusel valmis aruanne
„Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.09.2024) “. Aruande tulemusel kinnitati kunagise Maa-ameti 02.12.2024 kirjaga nr
1-17/24/2371 järgmised varud:
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 11,96 ha – 159 tuh m3 (24. plokk, allpool põhjavee
taset, 8., 9., 10. ja 11. ploki lamamis),
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,64 ha – 34 tuh m3 (25. plokk, allpool põhjavee
taset, 20., 21., 22. ja 23. ploki lamamis),
• ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 14 tuh m3 (26. plokk, allpool põhjavee
taset, 7. ploki lamamis),
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,44 ha – 46 tuh m3 (27. plokk, sh 9 tuh m3 allpool
põhjavee taset),
• ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,50 ha – 25 tuh m3 (28. plokk, sh 13 tuh m3
allpool põhjavee taset, 6. ploki lamamis, tee kaitsevööndis),
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,67 ha – 33 tuh m3 (29. plokk, sh 14 tuh m3 allpool
põhjavee taset).
Käesoleva taotlusega soovib taotleja laieneda Hagudi II kruusakarjääri lamamisse, et
kaevandada ka täiteliiva aktiivse varuplokid 24 aT ja 26 aT, kuna nende hilisem iseseisev
kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Hagudi II kruusakarjäär Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas. Ala jääb
Tallinn-Rapla-Türi maantee 42,0 - 42,5 km kohalt ~40 m kaugusele itta, Aranküla-Juuru
riigikõrvalmaantee kilomeetrite vahemikust 0 - 1 ligikaudu 400 m kaugusele põhja suunda.
Mäeeraldisest Rapla linnani on ligikaudu 5 km, Hagudi alevikuni ligikaudu 2 km.
Mäeeraldis asub kolmel lahustükil, olles eraldatud loode-kagu suunaliselt kulgeva Hagudi-
Nõmmekõrtsi tee L1 ja selle kaitsevööndiga ning lääne-ida suunaliselt Karjahansu tee ja selle
kaitsevööndiga. Mäeeraldis asub kinnistutel, mille kasutamiseks omab arendaja kehtivat
maakasutusõigus lepingut, kinnistute katastritunnused on järgnevad: 66903:003:0021,
66903:003:0022, 66903:003:0023, 66903:003:0024, katastriüksuse nimetusega Nõmme ja
66903:003:0002 katastriüksuse nimetusega Jaagu-Jüri.
Lähimad majapidamised on 170 m edelas üle maantee (Lehtmetsa), 200 m loodes üle maantee
(Kruusaaugu), 220 m põhjas (Rebase), 200 m idas (Sepa) ja 410 m idas (Karjatse).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Hagudi kruusamaardlat on Keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil uuritud (registrikaart
nr 0724) neljal korral:
- Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (R. Sinisalu,
1982);
- Aruanne Rapla maakonna Hagudi-Väljapere uuringualale rajatava kruusakarjääri
geoloogilisest uuringust (varu seisuga 01.12.1999. a, R. Sinisalu, 1999);
- Hagudi III uuringuruumi teenindusala geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga
01.05.2008. a, R. Sinisalu);
- Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.07.2008) (R. Kotenjov ja E. Jassik).
OÜ Inseneribüroo Steiger teostas 01.09.2024 seisuga geoloogilise uuringu, mille eesmärk oli
uurida Hagudi II kruusakarjääri lamamisse jäävat varu. Uuringu tulemusel valmis aruanne
„Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.09.2024) “. Aruande tulemusel kinnitati kunagise Maa-ameti 02.12.2024 kirjaga nr
1-17/24/2371 järgmised varud:
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 11,96 ha – 159 tuh m3 (24. plokk, allpool põhjavee
taset, 8., 9., 10. ja 11. ploki lamamis),
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 4,64 ha – 34 tuh m3 (25. plokk, allpool põhjavee
taset, 20., 21., 22. ja 23. ploki lamamis),
• ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,54 ha – 14 tuh m3 (26. plokk, allpool põhjavee
taset, 7. ploki lamamis),
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,44 ha – 46 tuh m3 (27. plokk, sh 9 tuh m3 allpool
põhjavee taset),
• ehitusliiva passiivne tarbevaru pindalal 0,50 ha – 25 tuh m3 (28. plokk, sh 13 tuh m3
allpool põhjavee taset, 6. ploki lamamis, tee kaitsevööndis),
• täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,67 ha – 33 tuh m3 (29. plokk, sh 14 tuh m3 allpool
põhjavee taset).
Geoloogiliselt paikneb maardla marginaalse oosi lõunaserval. Maapinna abs kõrgused jäävad
uuringuruumi piires vahemikku 69 - 70 m. Maapinna üldine langus on lõuna suunas.
Mäeeraldise kaguservas on vanad 4 - 5 m sügavused mahajäetud kruusaaugud, mille põhja abs
kõrgused ulatuvad kuni 65 - 66 m. Vertikaalses läbilõikes leidub erineva terasuurusega
materjali - kruus ning peene- kuni keskmiseteraline liiv. Kasuliku kihi moodustavad
fluvioglatsiaalsed setted.
Viimase geoloogilise uuringu andmetel on mäeeraldise geoloogiline ehitus järgmine:
0,6 - 3,6 m katend (keskmine 1,3 m), millest 0 - 0,6 m moodustab kasvukiht puujuurtega,
ülejäänud kattepinnas on punakaspruun orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv, saviliiv;
kasuliku kihi moodustab mäeeraldise idapoolses osas peeneteraline kruus, mille liivafraktsioon
on peene- kuni keskmiseteraline. Mäeeraldise lõunaservas ja lääneosas esineb eriteraline liiv
ning kohati kruusa. Kasuliku kihi paksus on 1,5 - 6,1 m keskmise väärtusega 4,4 m. Liiv on
kvaliteedilt peene- kuni keskmiseteraline. Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, liivsavi või savi.
Hagudi II mäeeraldise kasuliku kihi (taotletavates plokkides) moodustab beeži värvusega,
eriteraline, kruusakas kuni puhas liiv. Liiva ja kruusa vaheldumine on ebakorrapärane.
Veeriseid (>64 mm) 0,0 - 14,1%, keskmiselt 2,0%, kruusaosakesi (2 - 64 mm) 0,1 - 62,4%,
keskmiselt 18,7%. Kruus on jäme (16 - 32 mm) ja keskmiselt kulutatud. Liivaosist (0,063 - 2
mm) on 29,2 - 92,5%, keskmiselt 68,8% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125 - 0,25 mm), mille
osakaal looduslikus settes on ~25%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 0,9 - 44,5% keskmiselt
10,5%.
Ala lähiümbruse veevarustus toetub kvaternaarisetetes levivale vabapinnalisele, maapinnast
esimesele põhjaveekihile, mida tarbitakse salvkaevudest, ning Siluri ladestu karbonaatkivimites
levivale veekihile (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks), mida tarbitakse puurkaevudest.
Kvaternaari veekiht levib mäeeraldisel esineva oosi piires keskmise- kuni peeneteralistes
liivades ja kruusades, st kasulikus kihis. Veekihti moodustavates setetes leidub kohati savikaid
kihte, mis käituvad lokaalsete veepidemetena, mida näitasid ka 2008. a Hagudi II uuringuruumi
geoloogilise uuringu käigus fikseeritud ruumiliselt varieeruvad veetasemed ning asjaolu, et
kirde suunas asuval Hagudi-Väljapere endisel mäeeraldisel oli veetase ligikaudu 1 m kõrgem
(Rannik ja Kotenjov, 2008). Väljaspool oosi levikupiirkonda võtavad salvkaevud vett
Kvaternaari glatsiogeensetest moreenidest või jääjärvelistest aleuriitidest.
Vastavalt pinnakatte paksusele ja materjalile võib esimest aluspõhjalist Siluri-Ordoviitsiumi
põhjaveekihti pidada nõrgalt kaitstuks. Kuigi ala lamamis esineb savikaid kihte, mis käituvad
tõenäoliselt lokaalselt veepidemena, võib piirkonnas laiemalt käsitleda Siluri veekihte
Kvaternaari veekihiga hüdrauliliselt seotuna.
Põhjavee tase fikseeriti 2024. aasta uuringul 15 punktis ajavahemikus 26.06.2024 - 27.06.2024.
Uuringuaegsete mõõtmiste andmetel jäi veetase vahemikku 62,58 - 65,42 m abs, keskmiselt
64,25 m (~64,3 m).
Mäeeraldise veetaset on varasemalt mõõdetud ka 2008. a geoloogilise uuringu käigus, mil
veetase varieerus kolmes kaevandis 63,63 - 65,12 m absoluutkõrguse piires, keskmiselt 64,25
m, s.t oli sisuliselt identne antud uuringu käigus mõõdetud veetasemetega. Aastane veetaseme
erinevus (jaanuari ja juunikuu mõõtmiste erinevus) oli ligikaudu 1 m (Rannik ja Kotenjov,
2008). Uuringuaruandes toodi välja, et mitmed arvutuslikust keskmisest veetasemest
sügavamale rajatud kaevandid jäid kuivaks, mille tõttu pakuti, et uuringuruumi tegelik
keskmine veetase oli arvutuslikust veel madalam.
Hagudi IV uuringuruumi uuringuloa tingimuste kohaselt uuriti ka veevarustuse olukorda ja
kaevude veetaset karjääri lähedal asuvatel kinnistutel (Rebase kinnistu omanik keeldus
veetaseme mõõtmisest). Kaevuomanikud tõid veevarustuse probleemidena välja vee rauasuse
ning kaevude veetaseme langemise viimasel kümnendil. Veetase lähikonna kaevudes varieerus
13.06.2024 toimunud mõõtmise ajal 63,05 - 65,20 m abs piires, olles keskmiselt 64,52 m, mis
on väga sarnane ala kaevandites fikseeritud tasemele. Puur- ja salvkaevudes mõõdetud
veetasemetes ei tuvastatud olulist erinevust, mis viitab Siluri ja Kvaternaari veekihtide
hüdraulilisele seotusele. Kuna veetasemed mõõdeti suvel, on tõenäoliselt aasta keskmised
tasemed mõnevõrra kõrgemad (aastane kõikumise amplituud on ligikaudu 1 m).
Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi. Ka mõõdetud
kaevudes sõltus veetase kaevu asukohast reljeefil, olles kõrgem oosi lael või nõlvadel võrreldes
oosist idas asuva moreentasandikuga. See viitab asjaolule, et oos on kohalik põhjavee toiteala,
kust toimub põhjavee vool ida ja lääne suunda madalama kõrgusega maa-alale. Piirkonnas
moodustavad põhjavee väljavoolualad mäeeraldisest enam kui 1 km läänes asuv Kodila jõgi
(VEE1110800, abs kõrgusel ~64 m) ja sellega seotud kraavistik, mis ulatub kohati oosi nõlvani,
ning mäeeraldisest ~1,5 km ida-kirdes asuv Keila jõgi (VEE1096100, abs kõrgusel ~60 m).
Kohalikku põhjavee režiimi reguleerivad ka Tallinn-Rapla maantee ja Tallinn-Pärnu raudtee
kraavid.
Joonis 3.1. Veetaseme absoluutkõrgused kaardistatud kaevudes. Taustal Maa-ameti 1 m
resolutsiooniga kõrgusmudel ja reljeefikaart.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 17,46 ha, sh 15,80 ha
mäeeraldise pindala. Käesoleva taotlusega laieneb Hagudi II kruuskarjääri lamamisse,
plokkidesse 24 ja 26 aT. Aktiivse tarbevaru ploki 24 aT puhul jäetakse mäeeraldisest välja ploki
läänepoole osa, mis kattub võimaliku tugimaantee nr 15 trassikoridoriga ning põhjapoolne osa,
kus juba ala täidetud ja metsastatud. Taotletavast varust jääb välja 7,05 ha suurune ala, mahuga
88 tuh m3. Samuti jääb plokist 26 aT välja 0,74 ha suurune ala mahus 4 tuh m3.
Alale nõuetele vastava veekogu rajamiseks on Rapla Vallavalitsus väljastanud OÜ-le
Elektriväli ehitusloa, mille alusel on võimalik rajada kinnistutele Jaagu-Jüri (katastritunnus
66903:003:0002) ja Nõmme (katastritunnus 66903:003:0024) tiik. Ehitusluba oli kehtiv juba
enne 2024. aastal teostatud geoloogilist uuringut. Ehitusloa alusel on eemaldatud 2,8 tuh m³
varu, mis on pärast 2024. aasta uuringut arvele võetud plokis 24 aT. Kõnealune varu ei kuulu
käesoleva taotlusega hõlmatava laiendusala koosseisu, kuid on informatiivsel eesmärgil ära
märgitud.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Hagudi II kruusakarjääris lasuva materjali
ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:1,4 veealusel nõlval 1:2.
Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning
tulemused on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Hagudi II kruusakarjääris (seisuga
31.03.2026)
Plokk Maavara Ploki
pindala, ha
Taotletav varu
kogus, tuh m3
Kadu,
tuh m3
Taotletav kaevandatav
varu kogus, tuh m3
Plokk 6
aT Ehituskruus 1,50 11,855
4 7,855
Plokk 7
aT Ehituskruus 1,54 42,14
8 34,14
Plokk 8
aT Ehituskruus 2,60 102,2
10 92,2
Plokk 9
aT Ehituskruus 9,37 35,081
1 34,081
Plokk 10
aT Ehitusliiv 9,37 77,893
13 64,983
Plokk 11
aT Täiteliiv 9,37 21,806
0 21,809
Plokk 12
aT Ehituskruus 0,80 1,7
0 1,7
Plokk 13
aT Ehitusliiv 0,80 3,3
1 2,3
Plokk 14
aT Täiteliiv 0,80 0,3
0 0,3
Plokk 24
aT Täiteliiv 4,91 71
3,4 67,6
Plokk 26
aT Ehitusliiv 0,8 10
1 9
Plokk Maavara Ploki
pindala, ha
Taotletav varu
kogus, tuh m3
Kadu,
tuh m3
Taotletav kaevandatav
varu kogus, tuh m3
Kokku
Ehituskruus 192,976 23 169,976
Ehitusliiv 91,190 15 76,19
Täiteliiv 93,109 7 89,709
Taotletaval Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku
335,875 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~28 tuh m3.
Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Hagudi II kruusakarjääris
~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada
maaomanikele.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäenduslikud tingimused maavara kaevandamiseks Hagudi II kruusakarjääris on väga head,
kuna tegemist on pikalt töötanud karjääriga. Alal on ühendus kohaliku Hagudi-Nõmmekõrtsi
teega (6690267).
Katendi liigutamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopplaadurit. Kuna tegemist on mäeeraldise
laienemisega lamamisse, siis antud juhul katendit juurde ei teki. Mäeeraldise teenindusmaale
ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks.
Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele.
Arvestades veepealse kihi keskmist paksust, siis saab veepealse varu kaevandada ühe astmega.
Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Hagudi II kruusakarjääris lasuv materjal
kaevandatav veetaset alandamata.
Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja frontaallaadurit. Veepealse varu väljamisel
laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu
kaevandamisel tõstetakse see karjääri põhjale nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada
väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja.
Kuna tegemist on töötava karjääriga, siis täpsed kaevandmaise protsessid ja tööde lahendused
on määratud Hagudi II kruusakarjääri kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kruusa ja liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm,
veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne
muutumine. Keskkonnariske on hinnatud töödes „OÜ Elektriväli Hagudi II mäeeraldisel
kavandatava tegevuse võimalike keskkonnariskide hinnang“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö
nr 09/0397) ja „Hagudi III kruusakarjääri eksperthinnang“, töö nr 24/5026 ja Kajaja Acoustics
Tööstusmüra hinnangus. Samuti taotletav tegevus laiendab kaevandamist ainult vertikaalselt
ning lisamõju sellega juurde ei tule.
Hagudi II kruusakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra
ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri
pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav
(kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator,
frontaallaadur, kallur.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite,
buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 100…103 dB. Müraallikast
eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel
38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta.
Tööstusmüra hinnang on tehtud kõrval taotletavale Hagudi III kruusakarjäärile, kus hinnati
mürafooni Hagudi II ja Hagudi III kruusakarjääride koostööl. Kuna tegemist on koosmõjuga,
siis on Hagudi II üksi töötamisel mürafoon veel väiksem. Hagudi II ja Hagudi III
kruusakarjääride kaevandustegevuse ja olemasoleva liiklusolukorra puhul mõjuvad hoonete
fassaadidele:
• Lehe kinnistul (66903:003:1541) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 63 dB
• Karjatse kinnistul (66903:003:0017) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 42 dB
• Sepa kinnistul (66903:003:1060) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 43 dB
• Nõmmemetsa kinnistu (66903:003:0015) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 40 dB
• Õnne kinnistul (66901:001:0429) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 54 dB
• Rebase kinnistul (66903:003:0174) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 48 dB
• Karja-Antsu kinnistul (66903:003:0680) päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 37 dB
Olemasolevast liiklusmürast tingitud müratasemed on Lehe kinnistu (66903:003:1541) hoone
fassaadil juba üsna kõrged, seega ei suurenda kavandatava tegevusega kaasnev tööstusmüra
liiklusest tingitud müratasemeid päevasel ajal.
Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel
puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10
faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 28 tuh m3 korral on tahkete osakeste
summaarne heitkogus 0,027 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,012 t ning keskkonnaministri
14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused,
millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid
kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta
aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured.
Hagudi II kruusakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest
tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas
asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Kaevandamine põhjavee
tasemest allpool võib mõnel määral mõjutada ümbritsevat veerežiimi, kuid kuna veetaset
pumpamise abil ei alandata ja kaevandamine toimub osaliselt vee alt, on see mõju palju väiksem
kui olukorras, kus karjäär lamamini kuivaks pumbatakse. Mõju põhjaveele on põhjalikult
analüüsitud geoloogilises uuringus (EGF9925), mis on selle laienduse aluseks.
Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava
tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks
määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras
seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad.
Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga
seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega
õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib
juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et
kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete
tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud
plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti
eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Taotletavas Hagudi II kruusakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest
tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes
maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid.
Hagudi II kruusakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal
turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal
aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või
võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse
käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-
jäätmekava.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline
korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt
koostatakse samuti esimesel võimalusel.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks
Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise
täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad
nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks ja
metsamaaks.
Veekoguks kujuneb ca 1,38 ha suurune ala. Arvestades eeldatavat kaevandamisejärgset
põhjaveetaset 64,3 abs m, siis on tagatud keskmine tehisveekogu sügavus 2 m.
Mäeeraldise kagupoolne lahustükk tuleb osaliselt täita kõrguseni 65,0 abs m. Täitmiseks kulub
ca 2 tuh m3 kattepinnast.
Läänepoolne lahustükk tuleb suures osas täita kuni kõrguseni 65,0 abs m. Täitmiseks kulub ca
160 tuh m3 materjali. Metsamaaks korrastatakse ca 8,73 ha suurune ala. Nõlvad ja karjääri põhi
kaetakse minimaalselt 0,1 m paksuse katendi kihiga, milleks kulub kooritud katendist
minimaalselt 9 tuh m3 materjali.
Kaevandatud maa täpne korrastamise lahend selgub Hagudi II kruusakarjääri korrastamise
projekti koostamisel. Korrastamisprojektis määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja
nende mahud.
Vastavates töödes on karjääride rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde
maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades võimalikku täitmise
mahtu, siis võetakse hektari hinnaks maksimaalne 5000 €/ha. Hagudi II kruusakarjääri
korrastamise eeldatavaks maksumuseks kujuneb selle arvu põhjal 17,46 x 5000 ≈ 87 300 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Toivo Strandberg / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Elektriväli
Juhatuse liige
Taotluse koostas 08.06.2026. a.
Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt /
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.09.2024)
Töö nr 24/4835
Tallinn 2024
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
2
Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaarel Mänd /allkirjastatud digitaalselt/ Hüdrogeoloog Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
3
ANNOTATSIOON Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024). Aruanne ühes köites, teksti 33 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 11 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024. Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Elektriväli tellimusel. Hagudi IV uuringuruum teenindusala pindalaga 17,46 ha koosneb kolmest lahusosast pindaladega 11,96 ha, 2,30 ha ja 3,20 ha asudes Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas, viiel arendajale kuuluval katastriüksusel Nõmme (66903:003:0023) Jaagu-Jüri (66903:003:0002), Nõmme (66903:003:0024), Nõmme (66903:003:0021) ja Nõmme (66903:003:0022). Hagudi V uuringuruum teenindusala pindalaga 5,30 ha asub samuti Hagudi külas arendajale kuuluval Jaagu-Jüri kinnistul (66903:003:0003). Uuringuruumid kattuvad pindalaliselt osaliselt või tervikuna Hagudi kruusamaardlaga (registrikaart nr 0724), asudes Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldise (kaevandamise keskkonnaluba nr Rapm-070) lamamis (Hagudi IV uuringuruum) ja taotletava Hagudi III kruusakarjääri lamamis (Hagudi V uuringuruum). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida maavarade registris arvel olevat maavara kuni maavara lasundi geoloogilise lamamini, et tulevikus saaks kogu maardla maavaravaru sügavuti sh säästlikult ammendatud. Tööde käigus rajati ekskavaatoriga 25 kaevandit ja 2 seinapuhastuskaevandit. Võeti kokku 47 proovi, millest 19-st tehti terastikulise koostise määrangud. Hagudi kruusamaardla kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted valdavalt eriteraline, kohati kruusakas liiv ja kruus. Hagudi IV ja V uuringu- ruumidesse moodustati kokku 6 varuplokki, millest aktiivse tarbevaru plokid 24 aT, 25 aT ja 26 aT paiknevad Hagudi kruusamaardlas arvele olevate aktiivse tarbevaru plokkide lamamis. Moodustatud plokk 27 aT asub varuta alal, plokk 28 pT jääb teekaitsevööndisse ning plokk 29 aT endisesse teekaitsevööndisse. Kasuliku kihi paksus moodustatud varuplokkide piires on 0,0 - 4,1 m (keskmine 1,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, liivsavi või savi. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,3 - 6,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 62,5 - 65,6 m (keskmine 64,2 m). Hagudi IV ja V uuringuruumi moodustati 3 aktiivse tarbevaru plokki 24, 25 ja 27, mis vastavad kvaliteedilt täiteliiva nõuetele. Terastikulise koostise tulemustel osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,0 - 23,1% (keskmine 6,8%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 59,6 - 95,2% (keskmine 83,2%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 0,9 - 40,4% (keskmine 10,0%). Hagudi IV uuringuruumi ja väljapoole uuringuruumi teekaitsevööndisse moodustati aktiivse tarbevaru plokk 26 ja passiivse tarbevaru plokk 28, mis kvaliteedilt vastavad ehitusliiva nõuetele. Terastikulise koostise tulemustel osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,0 - 20,7% (keskmine 12,6%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 73,7 - 96,9% (keskmine 84,1%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 1,9 - 5,6% (keskmine 3,3%). Hagudi IV uuringuruumist väljapoole endisesse teekaitsevööndisse moodustatud aktiivse tarbevaru plokk 29 vastab kvaliteedilt täiteliiva nõuetele. Terastikulise koostise tulemustel osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,0 - 16,8% (keskmine 5,5%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
4
71,2 - 95,0% (keskmine 86,2%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 2,9 - 12,4% (keskmine 8,3%). Maa-ametile tehakse ettepanek liita Hagudi IV ja V uuringuruumi piires hinnatud varu Hagudi kruusamaardla koosseisu (registrikaart nr 0724), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.09.2024): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 11,96 ha pindalal, plokk 8 aT ja 9/10/11 aT lamamis,
159 tuh m3 (plokk 24) kogumahus veealune; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,64 ha pindalal, plokkide 21/22/23 aT ja plokk 20 aT
lamamis, 34 tuh m3 (plokk 25) kogumahus veealune; - ehitusliiva aktiivset tarbevaru 1,54 ha pindalal, plokk 7 aT lamamis, 14 tuh m3
(plokk 26) kogumahus veealune; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 1,44 ha pindalal 46 tuh m3 (plokk 27), sealhulgas veealust
9 tuh m3; - ehitusliiva passiivset tarbevaru 0,50 ha pindalal, plokkide 6 aT ja 15 pT lamamis ja
varuta alal teekaitsevööndis, 25 tuh m3 (plokk 28), sealhulgas veealust 13 tuh m3; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,67 ha pindalal 33 tuh m3 (plokk 29), sealhulgas veealust
14 tuh m3. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, OÜ Elektriväli, Rapla maakond, Rapla vald, Hagudi kruusamaardla, kaevandid, liiv, kruus, aktiivne tarbevaru, passiivne tarbevaru, hüdrogeoloogia.
Koostas: Mairy Tammekänd
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
5
SISUKORD ANNOTATSIOON ..................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS .............................. 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS............................................................. 10 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ............................................... 11
4.1. Uuringupunktide rajamine ja proovide võtmine ........................................... 11 4.2. Laboratoorsed tööd ........................................................................................... 11 4.3. Topograafilised tööd ......................................................................................... 11 4.4. Kameraaltööd .................................................................................................... 12 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 13
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................................................................... 14
6. MAAVARA KVALITEET .................................................................. 20 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ................................................... 22
7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .......................................... 23 8. VARU ARVUTUS ................................................................................ 27
8.1. Ploki 24 aT varu arvutus .................................................................................. 27 8.2. Ploki 25 aT varu arvutus .................................................................................. 27 8.3. Ploki 26 aT varu arvutus .................................................................................. 28 8.4. Ploki 27 aT varu arvutus .................................................................................. 28 8.5. Ploki 28 pT varu arvutus .................................................................................. 28 8.6. Ploki 29 aT varu arvutus .................................................................................. 29 8.7. Muudatused maavarade registris .................................................................... 30
9. KOKKUVÕTE ..................................................................................... 31 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................ 33
TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/520485 ja L.MU/521118 .................................. 34 2. Kaevandite kataloog ............................................................................................... 38 3. Proovide kataloog ................................................................................................... 39 4. Geoloogilised kirjeldused ....................................................................................... 40 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll ........................................................ 43 6. Lõimise kaalutud keskmiste arvutused ................................................................... 46 7. Varu arvutuse tulemused ........................................................................................ 51 8. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordinaadid ............................................... 55 9. Kaevandite likvideerimise akt ................................................................................ 57 10. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................................. 59 11. Tellija arvamus ....................................................................................................... 63 Maa-ameti peadirektori korraldus varu kinnitamise kohta
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
6
GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100
ELEKTROONILISED LISAD 1. Isojooned_ploki 24 lasum_EH.dgn 2. Isojooned_ploki 24 lamam_EH.dgn 3. Isojooned_ploki 25 lasum_EH.dgn 4. Isojooned_ploki 25 lamam_EH.dgn 5. Isojooned_ploki 26 lasum_EH.dgn 6. Isojooned_ploki 26 lamam_EH.dgn 7. Isojooned_ploki 27 lasum_EH.dgn 8. Isojooned_ploki 27 lamam_EH.dgn 9. Isojooned_ploki 28 lasum_EH.dgn 10. Isojooned_ploki 28 lamam_EH.dgn 11. Isojooned_ploki 29 lasum_EH.dgn 12. Isojooned_ploki 29 lamam_EH.dgn 13. ploki piirid.dgn
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
7
1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Hagudi IV ja V uuringuruumis tehti OÜ Elektriväli tellimisel, kes kaevandab Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldisel (pindala 15,80 ha) Keskkonnaameti 14.01.2022. a keskkonnaloa Rapm-070 (kehtivusega kuni 01.09.2039) alusel ehituskruusa ja ehitusliiva. Samaaegselt on menetluses ka külgnev Hagudi III kruusakarjääri keskkonnaloa taotlus. Uuringuloa omaniku prognoosi kohaselt on enamus Hagudi II kruusakarjääri materjalist kasutusele minemas suurobjektidele ja olemasoleva mäeeraldise varud on ammendumas lähiaastatel. Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida Hagudi kruusamaardlas arvel olevate aktiivse tarbevaru plokkide lamamisse jäävaid setteid, kuna viimase 2008. a geoloogilise uuringuga ei avatud mitmes kaevandis kasuliku kihi lamamit, küll aga võis eeldada maavara jätkumist sügavuti. Lisaks on Hagudi V uuringuruumi idanurgas 0,7 ha suurune varuta ala täis vanu kaevesüvendeid, kust on varasemalt kruusa kaevandatud ja mis on kaevandamistegevusega rikutud. Töö eesmärgi saavutamiseks tuli välja selgitada uuringuruumide geoloogilist ehitust, uurida maavarade registris arvel olevat maavara kuni geoloogilise lamamini, sealhulgas hinnata maavara kvaliteeti, selle levikut ja mahtu ning kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavaravaru aktiivse tarbevaruna. Pärast geoloogilise uuringu tulemusena arvele võetud varu kinnitamist on kaevandajal soov esitada keskkonnaloa taotlus, mille eesmärk on maardla maavaravaru säästlikult ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada. Keskkonnaameti 23.04.2024 korralduse nr DM-126039-36 alusel väljastati OÜ-le Elektriväli Hagudi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/520485 ja 21.05.2024 korralduse nr DM-126868-15 alusel Hagudi V uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/521118, mõlemad kehtivusajaga kolm aastat (Lisa 1). Välitööl 2024. a juunis rajati roomikekskavaatoriga 27 kaevandit. Uuringupunktides määrati katendi ja kasuliku kihi paksused ning mõõdeti põhjavee taseme kõrgused. Uuringupunktidest võetud proovidest tehti 19 terastikulise koostise analüüsi. Hagudi IV uuringuruumi geoloogilise uuringuloa täiendavast tingimusest tulenevalt tehti lähimate majapidamiste salvkaevudes veetaseme mõõtmised. Uuringuruumi topoalusena kasutati 2024. a markšeidermõõdistamise tulemusi, mida täiendati 2024. a geoloogilise uuringu välitöö andmetega. Mõõdistuste alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Mairy Tammekänd. Kaevude veeuuringud tegi ja hüdrogeoloogilise hinnangu koostas hüdrogeoloog Kaarel Mänd. Markšeiderimõõdustuse tegid markšeiderid Aidi Sula ja Peeter Koll. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti Keskkonnaministri 17.12.2018. a välja antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
8
2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Hagudi IV uuringuruum teenindusala pindalaga 17,46 ha koosneb kolmest lahusosast pindaladega 11,96 ha, 2,30 ha ja 3,20 ha. Uuringuruum asub Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas, viiel uuringuloa omanikule kuuluval kinnistul: Nõmme (66903:003:0023; mäetööstusmaa 90% ja maatulundusmaa 10%) Jaagu-Jüri (66903:003:0002, mäetööstusmaa 90% ja maatulundusmaa 10%), Nõmme (66903:003:0024, mäetööstusmaa 90% ja maatulundusmaa 10%), Nõmme (66903:003:0021, mäetööstusmaa 90% ja maatulundusmaa 10%) ja Nõmme (66903:003:0022, mäetööstusmaa 90% ja maatulundusmaa 10%). Hagudi V uuringuruum teenindusala pindalaga 5,30 ha asub samuti arendajale kuuluval Jaagu-Jüri kinnistul (66903:003:0003; maatulundusmaa 100%). Hagudi IV ja V uuringuruum, seda ümbritsevad kinnistud ja piiranguvööndid on näha joonisel 2.1. Aruandes käsitletakse kahte uuringuruumi ühtse uuringualana.
Joonis 2.1. Hagudi IV ja V uuringuruumid ning ümbritsevad piirangud. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
9
Hagudi IV uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Hagudi kruusamaardla (registrikaart nr 0724) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 13 plokkidega, ehituskruusa aktiivse tarbevaru 6, 7, 8, 9 ja 12 plokkidega, täiteliiva aktiive tarbevaru 11 ja 14 plokkidega ning OÜ-le Elektriväli kuuluva Hagudi II kruusakarjäär mäeeraldise ja selle teenindusmaaga (kaevandamisloa nr Rapm-070; loa omaja Osaühing Elektriväli; kehtiv kuni 01.09.2039). Hagudi V uuringuruumi teenindusala kattub pindalaliselt osaliselt Hagudi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 20 ja 21 plokkidega, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 22 plokiga ja täiteliiva aktiive tarbevaru 23 plokiga. Hagudi V uuringuruum asub täielikult Keskkonnaametis menetluses oleva taotletava Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldisel ja selle teenindusmaal (loa taotleja Osaühing Elektriväli). Sügavuti jäävad mõlemad uuringuruumid arvel olevatest plokkidest sügavamale ning samuti on Hagudi V uuringuruumis sees ~0,7 ha suurune uurimata ala plokist 20 ida suunas. Uuringuruumi lääneservast ~45 m kaugusele jääb riigitee Tallinn - Rapla - Türi nr 15 äärmise sõiduraja välimine serv. Uuringuruumi suurema ja väiksemate lahustükkide vahelisel alal kulgeb avalikus kasutuses olev Hagudi-Nõmmekõrtsi tee nr 6690267, mille äärmise sõiduraja välimine serv asub uuringuruumidest ja moodustatud varuplokkidest vähemalt 7 m kaugusel. Hagudi IV uuringuruumi kahe põhjapoolse lahustüki vahel kulgeb avalikus kasutuses olev Karjahansu tee nr 6690265. Uuringuruumist Rapla linnani on ligikaudu 5 km, Hagudi alevikuni ligikaudu 2 km. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb ~3,6 km kaugusele lääne suunda. Lähimad majapidamised jäävad ~120 - 170 m edela suunda üle maantee kinnistule Lehe (tunnus 66903:003:1541), ~200 - 500 m kaugusel loode suunda üle maantee kinnistule Kruusiaugu (tunnus 66903:003:0113), ~250 - 600 m põhja suunda kinnistule Rebase (tunnus 66903:003:0174), ~200 - 260 m ida suunda kinnistule Sepa (tunnus 66903:003:1060) ja ~40 - 270 m ida suunda kinnistule Karjatse (tunnus 66903:003:0017). Uuringualale ei jää Natura 2000 võrgustiku- ega looduskaitseala, seal ei ole muinsuskaitseobjekte, puuduvad hoonestus ja kommunikatsioonid. Lähimad loodus- kaitselised kitsendused jäävad ~3 km kaugusele lõuna suunda (Ridaküla hoiuala), ~3,5 km loode suunda (Rabivere maastikukaitseala) ja 5 - 6 km kirdesse (Mahtra looduskaitseala). Uuringuruumid (sh Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldis) paiknevad ~90% ulatuses rohevõrgustiku rohekoridoril. Kaevandamine toimub täna Hagudi II kruusakarjääris (Hagudi IV uuringuruumis), mida paralleelselt kaevandamisega ka korrastatakse, st nõlvad on osaliselt tasandatud ning taimestunud. Maapinna absoluutkõrgused jäävad kaevealal korrastamata aladel, kus kaevandamine saab sügavuti jätkuda, abs kõrguste 65 - 68 m vahemikku. Korrastatud aladel abs kõrguste 65 - 69 m vahemikku. Kaevandatud ei ole Hagudi IV uuringuruumi idaosas ja Hagudi V uuringuruumis. Seal on looduslik maapind abs kõrgustel 68 - 69 m. Hagudi V uuringuruumi idaosa, varasemalt kaevandatud ala, on abs kõrgusel 65 - 67 m. Uuringuala kaevandamata kohad on kaetud metsaga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
10
3. GEOLOOGILINE UURITUS Esmakordselt uuris Hagudi kruusamaardlat 1982. aastal Eesti Geoloogiavalitsus, mille põhjal on välja antud aruanne Põhja - Eesti kruusliiva ja liiva otsingust ja uuringust (Sinisalu, 1982). 2000. aastal vormistati Hagudi - Väljapere kruusakarjääri kaevandamise luba OÜ-le Hagudi Kruus (pindalal 11,25 ha). Mäeeraldis jäi Hagudi IV ja V uuringuruumist vahetult kirde suunda. Mäeeraldise detailse geoloogilise uurigu teostas OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Sinisalu, 1999). Uuringu käigus rajati 22 kaevandit üldmetraažiga 75,8 m, laboriproove võeti kokku 21. 2008. a tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus Hagudi III uuringuruumi teenindusala geoloogilise uuringu Raplamaal (varu seisuga 01.05.2008. a) (Sinisalu, 2008). Hagudi III uuringuruum asus Raplamaal Rapla vallas Hagudi külas Väljapere II kinnistul (66903:003:1290, praegune Väljapere kinnistu 66903:003:0318). Uuringuruumi teenindusala pindala oli 2,76 ha ja paiknes haritaval maal, piirnedes idast OÜ Hagudi Kruus Hagudi kruusakarjääri mäeeraldisega, lõunas, idas ja põhjas eramaadega. Uuringutöö käigus koostati uuringuala topoplaan mõõtkavas 1:1000, rajati 11 puurauku ja 1 karjääri seinapuhastus, laboriuuringuteks võeti 29 proovi. Uuringuruumi kasulikuks kihiks oli karbonaatse koostisega kruuspinnas, mille keskmine jämepurru sisaldus 68,73% ja segateraline liiv kruuspinnase lamamis. Kruuspinnase lamamis olev segateraline liiv vastas peale kruusaosise (5,64%) eraldamist ehitusliiva tingimustele, mille savi-tolmuosakeste sisaldus 7,10% ja peensusmoodul 1,92. Ehituskruusa ja ehitusliiva aktiivne tarbevaru arvutati 2,57 ha suurusel alal järgmiselt: ehituskruusa aT – 52 tuh m³ ja ehitusliiva aT – 48 tuh m³ sh allpool veetaset 1 tuh m³. 2008. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu (varu seisuga 01.07.2008) (Rannik, 2008). Uuringuruum kattus peaaegu tervikuna praeguste Hagudi IV ja V uuringuruumidega. Uuringu käigus rajati 14 šurfi ja üks karjääri seinapuhastus-šurf üldmetraažiga 87,8 m. Šurfidest võeti 25 proovi materjali lõimise, 7 proovi filtratsioonikoefitsiendi ja üks proov kruusa fraktsioonist anti kruuskillustiku külmakindluse ja purunemiskindluse (Los Angeles´ katsel) määramiseks. Katendi moodustas kasvukiht, muld ja ülipeeneteraline orgaanikat sisaldav liiv paksusega 0,6 - 3,6 m, kasuliku kihi kruus ning eriteraline liiv paksusega 1,5 - 6,1 m. Kokku hinnati uuringu tulemusena ehituskruusa, ehitusliiva ja täiteliiva aktiivset ning passiivset tarbevaru 22,92 ha pindalal kaheksas (8) alaplokis 1037 tuh m3. OÜ-le Elekrtiväli väljastati 02.09.2009. a maavara kaevandamise keskkonnaluba Rapm-070 Hagudi kruusamaardla Hagudi II kruusakarjääris 15,81 ha pindalal kehtivusega kuni 01.09.2024. a. Maavara kaevandamise keskkonnaluba muudeti 14.01.2022. a (mäeeraldise pindala 15,80 ha) ja pikendati 01.09.2039. a-ni. Käesoleval ajal kaevandab ehitusliiva ja -kruusa ning täiteliiva Hagudi kruusamaardlas OÜ Elektriväli Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldisel keskkonnaloa nr Rapm-070 (loa kehtivus 02.09.2009 - 01.09.2024. a ja 14.01.2022 - 01.09.2039) alusel. Maavarade registri põhjal on seisuga 30.06.2024 Hagudi kruusamaardlas (36,76 ha) arvel ehituskruusa aktiivset tarbevaru 391,4822 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 53 tuh m3, ehitusliiva aktiivset tarbevaru 287,383 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 32 tuh m3 ning täiteliiva aktiivset tarbevaru 60,786 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 1 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
11
4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele-võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Uuringupunktide rajamine ja proovide võtmine Kokku rajati 26 - 27.06.2024. a. ekskavaatoriga 25 kaevandit ja 2 seinapuhastuskaevandit. Uuringupunktide (seinapuhastuste) sügavused ulatusid 7,2 meetrini (Lisa 2). Kaevandite vaheline kaugus oli 30 - 170 m. Uuringupunktid likvideeriti kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Likvideerimiseks kasutati väljatõstetud materjali, maapind tasandati ning taastati uuringueelne seisund, mille kohta on koostatud vastav akt (Lisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Lisa 10). Välitööde käigus võeti kaevanditest kokku 47 proovi, millest 19-st tehti terastikulise koostise määrangud. Proovide pikkus oli 0,7 - 4,1 m, keskmiselt 2,2 m. Proovid võeti kogu kasuliku kihi lasundi ulatuses, aga lõimise analüüsid tehti vaid prooviintervallidest, mis jäid allapoole arvelolevat varu (mäeeraldist). Vastavalt Hagudi IV geoloogilise uuringu loa täiendavale tingimusele fikseeriti viies mäeeraldise lähiümbruse majapidamises kaevude asukohad ja olukorrad ning võimalusel mõõdeti veetasemed ja sügavused (13.06.2024). Veetasemete mõõtmisel ei kasutatud reostavaid aineid ja hoiti kaevude puhtust. Veetase mõõdeti samal päeval ka neljas punktis Hagudi II karjääris, kus veetase ületas karjääri põhja. 4.2. Laboratoorsed tööd Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS-EN 993-1 (akrediteeritud katse) vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm (Lisa 5). 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala topograafilise alusena kasutati 30.07.2024. a OÜ Inseneri- büroo STEIGER Hagudi II kruusakarjääri markšeiderimõõdistuse andmeid, mida täiendati 26. - 27.06.2024. a välitööl kogutud andmetega. Markšeiderimõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS ja fotogramm-meetriliselt seadmega DJI Mavic 3E RTK. Mõõdistati L-EST97 tasapinnalises ristkoordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. EH2000 ja Balti 77 kõrgustesüsteemide vahe Hagudi II kruusakarjääri alal on keskmiselt 0,21 m. Lähtekoordinaadid ja kõrgused Trimble VRS Now püsijaamade võrk. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud markšeidermõõdistamise seletuskirjas (Koll, 2024).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
12
4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu tegemisel ja maavaravaru hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm)
(standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardis- tamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002)
Terasuuruse skaala Sette nimetus
φ mm < -9 >512 Rahn
-8...-9 256...512 suur Veeris -7...-8 128...256 keskmine
-6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme
Kruus -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme
Liiv 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme
Aleuriit 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
13
4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Kaevude veetasemete mõõtmisel ei kasutatud reostavaid aineid ja hoiti kaevude puhtust.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
14
5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Geoloogiliselt paikneb Hagudi kruusamaardla marginaalse oosi lõunaserval. Uuringu- ruum jääb Rapla kaardilehele (6314), mille pinnakatte geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 50 000 koostas 2017. a OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Suuroja jt., 2017). Geoloogilise kaardi alusel levivad uuringuruumis peamiselt Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed settes (veerised, munakas, kruus, liiv) (Q1jrVr_lg), aga uuringuruumi kagu- ja edelaosas paiguti Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (kruus, liiv, aleuriit, saviliiv, liivsavi, savi) (Joonis 5.1).
Joonis 5.1. Maa-ameti geoloogilise kaardi 1 : 50 000 alusel levivad valdavalt antud alal Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted, aga ka jääjärvelised setted. Maapinna absoluutkõrgused jäävad nii kaevandatud kui ka looduslikul alal abs kõrguste 65 - 69 m vahemikku. Maapinna üldine langus on ida ja lõuna suunas. Uuringuruumi kagunurgas on vanad 4 - 5 m sügavused mahajäetud kruusaaugud, mille põhja abs kõrgused ulatuvad kuni 65 - 66 m. 2008. a Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu andmetel leidub vertikaalses läbilõikes erineva terasuurusega materjali – kruusa ning peene- kuni keskmiseteralist liiva. Kasulik kiht on ebaühtlase leviku ja koostisega. Idaservas on peeneteraline kruus peene ja keskmiseteralise liivaga, lõunaosas on erimõõduliste teradega liiv ja kohati esineb kruusa. Uuringuruumi geoloogiline ehitus oli järgmine: - 0,6 - 3,6 m katend (keskmine 1,3 m), millest 0 - 0,6 m kasvukiht puujuurtega, ülejäänud
kattepinnas on punakaspruun orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv, saviliiv; - kasuliku kihi moodustab uuringuruumi idapoolses osas peeneteraline kruus, mille
liivafraktsioon on peene- kuni keskmiseteraline. Uuringuruumi lõunaservas ja lääneosas esineb eriteraline liiv ning kohati (kahes kaevandis) kruusa. Kasuliku kihi paksus on 1,5 - 6,1 m keskmise väärtusega 4,4 m. Liiv on kvaliteedilt peene kuni keskmiseteraline.
- uuringuruumi kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, liivsavi või savi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
15
Seega kasuliku kihi Hagudi maardlas moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted, milleks on kruus, eriteralise liiva, veeriste ja munakatega ning eriteraline liiv kruusalisandiga. Hagudi IV ja V uuringuruumi kasuliku kihi (arvel olevate plokkide lamamis) moodustab beeži värvusega, kruusakas kuni puhas liiv (Fotod 5.1, 5.2). Liiva ja kruusa vaheldumine on ebakorrapärane. Keskmine kruusa fraktsiooni (>2 mm) sisaldus kuni ~20% ja peenosise sisaldus (<0,063 mm) keskmiselt ~10%. Kasuliku kihi paksus on kaevandite andmetel 0,0 - 4,1 m, keskmiselt 1,4 m. Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv või savi, mis jääb kaevandite põhjal uuringuruumide piires abs kõrgustele 62,6 - 65,4 m (Foto 5.2). Lamam on tõusuga kirde ja loode suunas. Uuringuruumi geoloogilised andmed on esitatud tekstilisas 2 ja 4 ning kujutatud graafilisel lisal 2.
Foto 5.1. Kruusakas liiv kaevandist K-13 (Foto: Sven Siir, 27.06.2024; N 59˚02'51" ja E 24˚50'50").
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
16
Foto 5.2. Kaevandis SPK-7 kruusaka ja puhta liiva vaheldumine (Foto: Sven Siir, 26.06.2024; N 59˚02'45" ja E 24˚50'46").
Foto 5.3. Hall savi kaevandis K-14 (Foto: Sven Siir, 27.06.2024, N 59˚02'51" ja E 24˚50'47").
Uuringuruumi lähiümbruse veevarustus toetub kvaternaarisetetes levivale vaba- pinnalisele, maapinnast esimesele põhjaveekihile, mida tarbitakse salvkaevudest, ning Siluri ladestu karbonaatkivimites levivale veekihile (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks), mida tarbitakse puurkaevudest. Kvaternaari veekiht levib uuringuruumis esineva oosi piires keskmise- kuni peene- teralistes liivades ja kruusades, st kasulikus kihis. Veekihti moodustavates setetes leidub kohati savikaid kihte, mis käituvad lokaalsete veepidemetena, mida näitasid ka 2008. a Hagudi II uuringuruumi geoloogilise uuringu käigus fikseeritud ruumiliselt varieeruvad veetasemed ning asjaolu, et kirde suunas asuval Hagudi-Väljapere endisel mäeeraldisel oli veetase ligikaudu 1 m kõrgem (Rannik ja Kotenjov, 2008). Väljaspool oosi leviku- piirkonda võtavad salvkaevud vett Kvaternaari glatsiogeensetest moreenidest või jää- järvelistest aleuriitidest (Maa-ameti 1 : 50 000 geoloogiline kaart). Vastavalt pinnakatte paksusele ja materjalile võib esimest aluspõhjalist Siluri- Ordoviitsiumi põhjaveekihti pidada nõrgalt kaitstuks. Kuigi uuringuruumide lamamis esineb savikaid kihte, mis käituvad tõenäoliselt lokaalselt veepidemena, võib piirkonnas laiemalt käsitleda Siluri veekihte Kvaternaari veekihiga hüdrauliliselt seotuna. Põhjavee tase fikseeriti uuringuruumi 15 punktis ajavahemikus 26.06.2024 - 27.06.2024 (Tabel 5.1). Uuringuaegsete mõõtmiste andmetel jäi veetase vahemikku 62,58 - 65,42 m abs, keskmiselt 64,25 m (~64,3 m).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
17
Tabel 5.1. Kaevandites mõõdetud veetasemed
Kaevand Koordinaadid Veetase, m
X Y Z Sügavus
maapinnast Sügavus
abs Mõõtmise
aeg
K-2/24 6545655,27 548340,85 65,23 0,4 64,83 26.06.2024
K-3/24 6545639,98 548208,49 65,37 0,7 64,67 26.06.2024
K-4/24 6545553,76 548232,17 65,27 0,5 64,77 26.06.2024
K-5/24 6545587,03 548345,47 65,47 1,0 64,47 26.06.2024
K-6/24 6545595,04 548519,63 65,33 1,2 64,13 26.06.2024
SPK-7/24 6545536,87 548572,06 69,08 6,5 62,58 26.06.2024
SPK-8/24 6545472,82 548381,96 69,22 5,5 63,72 26.06.2024
K-9/24 6545436,53 548231,97 66,92 1,5 65,42 26.06.2024
K-10/24 6545384,22 548247,52 68,61 4,1 64,51 26.06.2024
K-14/24 6545714,47 548583,80 67,05 2,7 64,35 27.06.2024
K-15/24 6545643,99 548662,37 65,13 0,6 64,53 27.06.2024
K-16/24 6545671,98 548665,22 64,86 0,3 64,56 27.06.2024
K-17/24 6545655,85 548629,28 65,52 1,3 64,22 27.06.2024
K-20/24 6545603,21 548779,07 66,76 4,0 62,76 27.06.2024
K-22/24 6545654,19 548789,19 65,76 1,5 64,26 27.06.2024
Uuringuruumi veetaset on varasemalt mõõdetud ka 2008. a geoloogilise uuringu käigus, mil veetase varieerus kolmes kaevandis 63,63 - 65,12 m absoluutkõrguse piires, keskmiselt 64,25 m, s.t oli sisuliselt identne antud uuringu käigus mõõdetud veetasemetega. Aastane veetaseme erinevus (jaanuari ja juunikuu mõõtmiste erinevus) oli ligikaudu 1 m (Rannik ja Kotenjov, 2008). Uuringuaruandes toodi välja, et mitmed arvutuslikust keskmisest veetasemest sügavamale rajatud kaevandid jäid kuivaks, mille tõttu pakuti, et uuringuruumi tegelik keskmine veetase oli arvutuslikust veel madalam. Hagudi IV uuringuruumi uuringuloa tingimuste kohaselt uuriti ka veevarustuse olukorda ja kaevude veetaset karjääri lähedal asuvatel kinnistutel (Rebase kinnistu omanik keeldus veetaseme mõõtmisest). Kaevuomanikud tõid veevarustuse probleemidena välja vee rauasuse ning kaevude veetaseme langemise viimasel kümnendil. Leitud kaevud ja mõõdetud veetasemed on toodud tabelis 5.2 ja joonisel 5.2. Veetase lähikonna kaevudes varieerus 13.06.2024 toimunud mõõtmise ajal 63,05 - 65,20 m abs piires, olles keskmiselt 64,52 m, mis on väga sarnane uuringuruumi kaevandites fikseeritud tasemele. Puur- ja salvkaevudes mõõdetud veetasemetes ei tuvastatud olulist erinevust, mis viitab Siluri ja Kvaternaari veekihtide hüdraulilisele seotusele. Kuna veetasemed mõõdeti suvel, on tõenäoliselt aasta keskmised tasemed mõnevõrra kõrgemad (aastane kõikumise amplituud on ligikaudu 1 m).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
18
Tabel 5.2. Kaevude kaardistamisel tuvastatud kaevud ja mõõdetud veetasemed karjääri lähiümbruses.
Kinnistu Katastritunnus Mõõtmis-punkti
tüüp Koordinaadid
Kaevu sügavus, m Veetase, m
X Y Z Veetase maapinnast Veetase abs Mõõtmise aeg
Karjatse 66903:003:0017
Salvkaev, ei tarbita
6545563,162 549154,093 66,66 Ei saanud mõõta, kaevu päis suletud.
Puurkaev, joogiveeallikas
6545561,558* 549148,088* 66,708* 27,89 3,66 63,05 13.06.2024
Nõmmemetsa 66903:003:0015 Kombineeritud
salv- ja puurkaev, joogiveeallikas
6545603,122 549261,924 67,608 Ei saanud mõõta. 4,2 63,41 13.06.2024
Sepa 66903:003:1060
Salvkaev, ei tarbita joogiveeks
6545779,036 548925,906 65,897 4,56 2,44 63,46 13.06.2024
Puurkaev, joogiveeallikas
Ei saanud mõõta, kaevu päis suletud.
Hagudi II karjäär
66903:003:0022 Sepa kinnistu lähedane nurk
6545695,825 548673,12 64,80 - 0 64,8 13.06.2024
66903:003:0021 Rebase kinnistu lähedane nurk
6545868,911 548613,501 65,20 - 0 65,2 13.06.2024
Tiik 6545567,497 548532,835 64,89 - 0 64,89 13.06.2024
66903:003:0023 Kruusiaugu
kinnistu lähedane nurk
6545651,568 548199,178 64,97 - 0 64,97 13.06.2024
66903:003:0024 Lehe kinnistu lähedane nurk
6545552,767 548299,914 64,95 - 0 64,95 13.06.2024
Lehe 66903:003:1541
Salvkaev, ei tarbita
6545192,147* 548131,319* 66,73* 2,55 1,96 64,77 13.06.2024
Salvkaev, joogiveeallikas
6545188,528 548135,197 67,32 3,52 2,36 64,96 13.06.2024
Kruusiaugu 66903:003:0113
Salvkaev, tarbeveeallikas
6545856,235 547989,06 69,92 7,06 5,06 64,86 13.06.2024
Puurkaev (PK_20467),
joogiveeallikas 6545855,908 547971,914 69,03 22,5** 4,14 64,89 13.06.2024
*GPS seadme internetiühenduse puudumise tõttu kaevu asukohas mõõdeti koordinaadid 5-10 m kaugusel kaevust, kuid ligikaudu samal kõrgusel. **Kaevu sügavust ei olnud võimalik mõõta, info pärineb Eesti Looduse Infosüsteemist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
19
Maapinnalähedese põhjaveekihi veetase järgib üldiselt maapinnareljeefi. Ka mõõdetud kaevudes sõltus veetase kaevu asukohast reljeefil, olles kõrgem oosi lael või nõlvadel võrreldes oosist idas asuva moreentasandikuga (joonis 5.2). See viitab asjaolule, et oos on kohalik põhjavee toiteala, kust toimub põhjavee vool ida ja lääne suunda madalama kõrgusega maa-alale. Piirkonnas moodustavad põhjavee väljavoolualad uuringu- ruumidest enam kui 1 km läänes asuv Kodila jõgi (VEE1110800, abs kõrgusel ~64 m) ja sellega seotud kraavistik, mis ulatub kohati oosi nõlvani, ning uuringuruumidest ~1,5 km ida-kirdes asuv Keila jõgi (VEE1096100, abs kõrgusel ~60 m). Kohalikku põhjavee režiimi reguleerivad ka Tallinn-Rapla maantee ja Tallinn-Pärnu raudtee kraavid.
Joonis 5.2. Veetaseme absoluutkõrgused kaardistatud kaevudes. Taustal Maa-ameti 1 m resolutsiooniga kõrgusmudel ja reljeefikaart.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
20
6. MAAVARA KVALITEET
Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 paragrahvist nr 29 tulenevalt käsitletakse liiva ja kruusa maavara kasutusalade seisukohalt järgnevalt: - tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle
4% ega Fe2O3 sisaldus üle 0,6%; - ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi
läbimõõduga üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%; - ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning
osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%, ehituskruusa purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel 35 või väiksem;
- täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta tehnoloogilise liiva, ehitusliiva ja ehituskruusa nõuetele.
Hagudi IV ja V uuringuruumi kasuliku kihi kvaliteedi hindamisel on aluseks 2024. a 19 uuringupunkti kasulikust kihist võetud 19 proovi terastikulise koostise andmed. Kuna plokid 28 ja 29 ühendatakse ja 2008. a 4 kaevandi 7 proovi andmed, mille näitajad on arvutuslikult teisendatud (Lisa 3). Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud lisas 6. Uuringuruumis moodustatud plokkide 24 aT, 25 aT, 26 aT, 27 aT, 28 pT põhinäitajad on koondatud tabelisse 6.1. Hagudi IV ja V uuringuruumi kasuliku kihi (arvel olevate plokkide lamamis) moodustab beeži värvusega, eriteraline, kruusakas kuni puhas liiv. Liiva ja kruusa vaheldumine on ebakorrapärane. Veeriseid (>64 mm) 0,0 - 14,1%, keskmiselt 2,0%, kruusaosakesi (2 - 64 mm) 0,1 - 62,4%, keskmiselt 18,7%. Kruus on jäme (16 - 32 mm) ja keskmiselt kulutatud. Liivaosist (0,063 - 2 mm) on 29,2 - 92,5%, keskmiselt 68,8% ja valdav on peeneteraline liiv (0,125 - 0,25 mm), mille osakaal looduslikus settes on ~25%. Peenosise sisaldus (<0,063 mm) on 0,9 - 44,5% keskmiselt 10,5%. Ehkki kirjeldatud liiv on lõimiselt mõnevõrra erinev, siis maavara seisukohast on uuringuruumis tegu valdavalt täiteliivaga (plokid 24, 25, 27, 29), milles peenosise (<0,063 mm) sisaldus on 0,9 - 40,4%, keskmiselt 9,5%. Jämepurdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 23,1%, keskmiselt 6,5%. Paiguti esineb ka ehitusliiva (plokk 26 aT ja 28 pT) milles peenosise (<0,063 mm) sisal- dus on 1,9 - 5,6%, keskmiselt 3,3% ja jämepurdse materjali terasuurusega ≥31,5 mm sisaldus on 0,0 - 20,7%, keskmiselt 12,6%. (Tabel 6.1). Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Looduslikul kujul saab jämepurrurikast liiva ja kruusa kasutada täitepinnasena. Peale jämepurdse materjali väljasõelumist saab liiva kasutada valikuliselt ehitussegudes või ka betooni täiteliivana. Jämepurdse materjali purustamisel tekkivat killustikku sobib kasutada asfaltbetooni täitematerjaliks. Purustatud kruusa- segusid kasutatakse kruusateede katete ehitamiseks ja remondiks. Looduslikul kujul on Hagudi IV ja V uuringuruumi kruusakas liiv mõnevõrra savikam ning sobib kasutamiseks ehitussegude valmistamiseks ja teede ehituses kui ka täitematerjalina. Sellest tulenevalt võetakse uuringuruumi materjal arvele nii täite- kui ka ehitusliivana.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
21
Tabel 6.1. Hagudi IV ja V uuringuruumi ning moodustatud plokkide setete põhinäitajate koondtabel
Plokk
Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, 2002)
Maavara kasutusala määrus nr 52
veerised kruus liiv peenosis kruus liiv peenosis
>64 2…64 0.063…2 <0.063 >31.5 0.063…
31.5 <0.063
Hagudi IV (L.MU/520485)
ja Hagudi V (L.MU/521118)
min 0,0 0,1 29,2 0,9 0,0 55,5 0,9
max 14,1 62,4 92,5 44,5 23,1 96,9 44,5
kesk* 2,0 18,7 68,8 10,5 6,0 83,5 10,5
Plokk 24 aT TL
min 0,0 0,1 29,2 2,9 0,0 59,6 2,9
max 14,1 59,6 89,2 40,4 16,2 91,7 40,4
kesk* 3,0 16,7 68,9 11,4 7,0 81,6 11,4
Plokk 25 aT TL
min 0,0 0,6 36,3 5,0 0,0 68,2 5,0
max 14,1 49,3 89,2 16,7 23,1 95,0 16,7
kesk* 5,1 23,2 63,2 8,5 9,4 82,1 8,5
Plokk 26 aT EL
min 0,0 12,8 79,2 2,3 0,0 95,8 2,3
max 0,0 18,5 84,1 3,1 1,9 96,9 3,1
kesk* 0,0 14,2 82,9 2,9 0,5 96,6 2,9
Plokk 27 aT TL
min 0,0 1,6 36,7 0,9 0,0 78,9 0,9
max 0,0 62,4 92,5 21,1 19,2 95,2 21,1
kesk* 0,0 16,1 74,1 9,8 4,1 86,0 9,9
Plokk 28 pT EL
min 0,0 12,8 28,1 1,9 0,0 73,7 1,9
max 2,8 63,6 84,1 5,6 20,7 96,9 5,6
kesk* 1,6 44,9 50,2 3,3 12,6 84,1 3,3
Plokk 29 aT TL
min 0,0 5,8 16,4 2,9 0,0 71,2 2,9
max 1,8 69,7 87,0 12,4 16,8 95,0 12,4
kesk* 0,4 29,3 62,0 8,3 5,5 86,2 8,3
aT - aktiivne tarbevaru; pT – passiivne tarbevaru; * kaalutud keskmine. TL – täiteliiv; EL – ehitusliiv. Hagudi IV ja V uuringuruumi liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 10,5% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 6,0%. Hagudi IV ja V uuringuruumis ning väljapool moodustatud - ploki 24 aT liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 11,4% ja
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 7,0%; - ploki 25 aT liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 8,5% ja
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 9,4%; - ploki 26 aT liiv vastab ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 2,9% ja
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,5%; - ploki 27 aT liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 9,9% ja
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 4,1%; - ploki 28 pT liiv vastab ehitusliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 3,3% ja
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 12,6%; - ploki 29 aT liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 5,4% ja
osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 2,5%.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
22
7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Hagudi IV ja V uuringuruumi mäenduslikud tingimused on võrdlemisi head, kuna tegemist on suures osas tegutseva Hagudi II kruusakarjääri ja hetkel menetluses oleva Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldise lamamisse jääva täiendava varu maavarade registris arvele võtmise ja tulevikus kaevandamisega. Mäeeraldisele on hea juurdepääs tagatud Hagudi II kruusakarjäärist, millel on ühendus kohaliku Hagudi-Nõmmekõrtsi teega (6690267). Aktiivne kaevandamine toimub Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldisel, seega on seal suures osas katend eemaldatud. Taotletavas Hagudi III kruusakarjääris on säilinud veel looduslik maapind. Kaevandamise poolt puutumata alal katab kasulikku kihti katend paksusega kuni 1,7 m. Kasuliku kihi paksus nii Hagudi IV kui ka Hagudi V uuringuruumide piires on kaevandite andmetel 0,0 - 4,1 m, keskmiselt 1,4 m. Kasulikul kihil lasuva katendi moodustab paiguti lisaks kasvukihile punakaspruun orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv. Kuna kaevandamata ala katab suures osas veel mets, tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamis- töödeks mittevajaliku katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Katendi eemaldamiseks ja ladustamiseks kasutatakse buldooserit ja/või ekskavaatorit. Kasuliku kihi kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit ja kopplaadurit, mis laevad kaevise otse kallurile. Toodangu väljavedu toimub kallurautodega. Põhjavee tase fikseeriti Hagudi IV ja V uuringuruumis viieteistkümnes (15) 2024. a kaevandis, mis jäi uuringuaegsete (26.06 - 27.06.2024. a) mõõtmiste andmetel absoluutkõrgustele 62,6 - 65,4 m (keskmine 64,3 m). Teadaolevate andmete põhjal on Hagudi II kruusakarjääris keskmine põhjavee abs tase 64,45 m. Eeldatav veetase pärast maavara väljamist on sarnane uuringu ajal mõõdetule, kesk- miselt 64,3 m, kuna Hagudi II karjäär on juba mitmes karjääri osas väljanud maavara kuni põhjaveetasemeni ja seega on põhjaveetaset mõjutavad reljeefimuutused tänaseks juba suuresti toimunud. Tuleb arvestada, et põhjaveetase kõigub aastaaegade lõikes hinnanguliselt 1 m piires ning edasised reljeefimuutused võivad siiski veetaset mõningal määral muuta, kuid tõenäoliselt mitte oluliselt. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on uuringuruumis lasuv täiteliiv kaevandatav veetaset alandamata. Karjääris tekib sel juhul karjäärijärv, mille ülevool on võimalik juhtida karjäärist idas asuvasse Hagudi1 maaparandussüsteemi (4109610031060). Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. See sõltub vahetult kaevandamise aegsest veeseisust ja mäetööde jätkamise asukohast. Tehnoloogiliselt on uuringuruumides hinnatud varu väljamise meetodid mõlemad võimalikud, aga väljamise meetodi otsus tehakse mõjusid arvestades keskkonnaloa taotlemisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
23
Veealuse maavara väljamine on planeeritud ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Juhul, kui lähimate majapidamiste veevarustuses tekib probleeme kaevude veetasemega, on loa omajal kohustus need kompenseerida. Geoloogilise uuringu raames lähiümbruse salvkaevud kaardistati ning olemasolev seis fikseeriti. Pärast maavaravaru ammendamist tuleb karjäär korrastada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Seoses rohekoridori kattumisega, tuleb tulevikus suur osa karjäärist korrastada metsamaaks. Ühe võimalusena korrastamiseks metsamaaks on rakendada karjäärisüvendi täitmist püsimaterjalidega ja jäätmetega. Võimalusel jätta veesilmad sinna, kus saab kaevandamisjärgselt tekkida veekogu, mille valdavaks sügavuseks on ~2 m Karjääride korrastamise täpsem suund ja lõplikud lahendused valitakse keskkonnaloa taotluse koostamisel ning kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Kui Hagudi II kruusakarjäär laieneb tulevikus lamamisse, siis eelmainitud korrastamisprojektile luuakse lisa ja uuendatakse korrastamise etappe, mida laienemine mõjutab. 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Hagudi IV ja V uuringuruumis maavaravaru arvele võtmisega maavarade nimistus ega selle varu kaevandamisega ei kaasne täiendavat keskkonnamõju kuna tegemist on nii aktiivsete mäeeraldiste lamamisse jääva ja olemasoleva aktiivse tarbevaru alla jääva täiendava varu kaevandamisega, mistõttu võib eeldada et kaevandamise mõju on ümbritsevale keskkonnale mõnevõrra väiksem kui uue karjääri avamine. Uuringuruumis ei ole Natura 2000 alasid või looduskaitsealasid. Uuringuruumid asuvad küll rohekoridori alal. Vastavalt „Hagudi II mäeeraldisel kavandatava tegevuse võimalike keskkonnariskide hinnangule“ (Toomik, 2009) on võimalik kaevandada ja käitleda loodusvarasid säästlikult (kruus, liiv, muld) ning korrastada metsamaa. Soovitati rakendada kindlat mäetööde järjekorda nii, et vähemalt 50% rohekoridorist toimiks, kui teises pooles toimub kaevandamine ja korrastamine. Nii on ka Hagudi II kruusakarjääris toimitud, kus kaevandamisega samaaegselt, korrastatakse ja tasandatakse karjääri nõlvasid. Nimetatud keskkonnariskide hinnangus pakuti veel välja, et käesoleva geoloogilise uuringu objekt (Hagudi V) peaks jääma viimaseks kaevandatavaks osaks Hagudi kruusamaardlas ning enne seal kaevandamist peaks karjääri suurel osal olema taastatud metsastamiseks vajalik maapinna kõrgus (65,2 m). Arvestades rohekoridori olemasolu, tuleks kompromissina vaadata osalist metsa taastamist (suuremal alal) ja jätta veesilmad sinna, kus saab kaevandamisjärgselt tekkida veekogu, mille valdavaks sügavuseks on ~2 m. Kooritud katend tuleb ladustada vastavalt nõuetele ja esimesel võimalusel kasutada metsamaa korrastamisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
24
Kaevandamisel ja transpordil kuiva aja probleem tolmuga on lahendatav toodangu, karjääriala ja teede niisutamisega. Nii tolmu kui ka müra osas lähtutakse kehtestatud normidest ja piirangutest. Eeltoodud põhjendusi arvesse võttes ei oma kaevandamis- tegevus suurt keskkonnamõju. Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinni pidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi. 7.1.1 Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste sattumisega põhjavette. Juhul, kui mäeeraldiselt juhitakse vett maaparandussüsteemidesse (nt Keila jõeni), tuleb heljumi leviku tõkestamiseks tagada heljumi settimine mäeeraldisel enne vee valgumist suublasse, kasutades selleks kas karjäärijärve ennast või spetsiaalselt rajatud settebasseini. Selle kontrollimiseks on vajalik seirata karjääri väljavoolus vee kvaliteeti. Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise. Muidu aeglasemalt välja settivad saviosakesed on aga pinnalaenguga, mille tõttu „kleepuvad“ nad põhjavee läbi pinnase filtreerumisel efektiivselt liivaosakeste külge. Lisaks moodustab karjäär reljeefis lohu, mis käitub lokaalselt põhjavee väljavoolualana, st vee ja koos sellega heljumi liikumine toimub pigem põhjaveest karjääri ja sealt eesvoolu, mitte karjäärist põhjaveekihti. Seega ei levi heljum poorsetest setetest koosnevates põhjaveekihtides reeglina kaugemale kui loetud meetrid karjääri piirist. Karjääris töötav tehnika võib rikete korral olla naftasaaduste reostusallikaks. Reostus võib infiltreeruda põhjavette ning levida ka eesvooludesse juhul, kui karjäärist toimub vee välja juhtimine. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Masinate teenindamine ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada. Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Ainult kui kõik ettevaatusabinõud läbi kukuvad, on võimalik naftaproduktide reostuse levik pinnavees ja maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis vastavalt põhja- ja pinnavee voolusuunale Keila jõe suunas ja sealt allavoolu. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidavalt reoallikast allavoolu. Reostuse leviku võimalust Siluri veekihtidesse vähendab lokaalselt asjaolu, et uuringuruumi lamami moodustavad vettpidavad savikad setted. Oht Hagudi raba soovee sissetungiks kasutavasse Kvaternaari veekihti karjääri laiendamise tulemusel puudub. Hagudi II karjääri loomise tulemusel ei ole muutunud asjaolu, et piirkonnas on põhjavee toitealaks uuringualal leviv oos ning põhjavee vool kulgeb oosilt Kodila või Keila jõe suundades. Karjäär on põhjavee voolusuunda mõjutanud kõige rohkem mõnekümne meetri ulatuses, suunates selle oosi laelt kõigepealt karjääri ning sealt edasi idasuunas ning mõju ei ulati Hagudi rabani. Suurima tõenäosusega ei muuda karjääri mõnevõrra laiendamine või süvendamine antud asjaolu (vt järgmist peatükki).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
25
7.1.2 Mõju põhjavee režiimile Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, kuna kaevandamine toimub vee alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Siiski võivad ka sellisel puhul esineda teatud mõjud 1) suurenenud aurumise tõttu karjäärijärvelt võrreldes kuiva pinnasega, 2) reljeefi permanentse muutuse tõttu ning 3) veealuse varu väljamise poolt tekitatud ajutise põhjaveetaseme alanduse tõttu. Aurumine. Võrreldes kuiva maapinnaga võib aurumine tekkiva karjäärijärve pinnalt olla suurem, mille arvelt võib väheneda põhjaveevool oosilt Keila jõe suunas. Efekti suurust põhjaveetasemetele on keeruline hinnata, kuna aurumine sõltub tugevalt konkreetse asukoha mikrokliimast, taimestikust ja muudest raskesti hinnatavatest faktoritest. Hinnanguliselt on aga suurenenud aurumise tekitatud mõju põhjaveetasemetele minimaalne ja ei ületa piirkonnas juba olemasolevate põhjaveetaseme mõjurite, nt kuivenduskraavide mõju. Seega ei ole oodata, et suurenenud aurumine karjäärijärvelt mõjutab märgataval määral >100 m kaugusel asuvate kaevude veetaset. Reljeefi muutus. Kuna vabapinnalise põhjavee tase on suuresti sõltuv maapinna kõrgusest võib reljeefi muutmine mõjutada ka piirkonna põhjaveetasemeid, näiteks luues „dreeni“ lähedalasuvale kõrgemal maa-alal levivale pinnaseveele, või mõjutades põhjavee voolusuundi. Võrreldes oosi lae loodusliku kõrgusega (~71 - 70 m abs) on Hagudi II karjäär praeguseks alandanud reljeefi kuni 6 m. Võrreldes 2008. a veetaseme mõõtmistega on aga veetasemed mäeeraldisel jäänud muutumatuks (64,25 m). Antud veetase on sarnane oosi lael ja nõlval asuvate kaevude veetasemetega ning ligikaudu 1 m kõrgem karjäärist idasuunas asuvate kaevude veetasemest (joonis 5.2). Seega võib järeldada, et praeguseni kestnud kaevandamistegevus ei ole oluliselt mõjutanud piirkonna veetasemeid, isegi mitte karjääri maa-alal. Selle tõttu ei ole ka oodata, et karjääri laiendamine mõnel määral lõunasuunas (Hagudi V uuringuruum) või süvendamine põhjaveetasemest allapoole (Hagudi IV uuringuruum) mõjutaks piirkonnas veetasemeid. Maavara väljamisest tulenev tinglik veevõtt. Veealuse varu väljamine on kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus, kuna kopa või pinnasepumbaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida ka väljaspoole karjääri, ehk karjääri ümber tekib põhjaveetaseme alanduslehter. Siinkohal hinnatakse maksimaalset võimalikku mõju, ehk olukorda, kus karjäär on saavutanud maksimaalsed mõõtmed ja kus põhjavee alanduslehter on täielikult välja kujunenud (stabiilse voolu režiim). Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt valida veevõtu kogus ajaühikus. Siinkohal hindame seda valemiga 7.1:
= (1 − ) ∙
[7.1],
kus n on veekihti moodustava materjali poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt peenliiva vähim poorsus 26%; Morris ja Johnson 1967), V on kaevandatava veealuse varu ruumala (~259 100 m3) ja t on maavaraploki eeldatav ammendamise aeg (~10 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~52 m3/ööp.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
26
Veevõttu tasakaalustavad nii karjäärile langevad sademed (Q1) kui ka külgnevatest setetest karjääri voolav põhjavesi (Q2). Sademetest tulenev vooluhulk arvutati lähtuvalt valemist 7.2:
= ( − ) × [7.2], kus Wp on sademete hulk, Kuusiku meteroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 730 mm/a ehk 0,00200 m/ööp (Keskkonnaagentuur), We on aurumine, mis on Eestis keskmiselt ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/ööp (Kink jt 1998) ning S on taotletava mäeeraldise pindala, 20,75 ha ehk 207 500 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud vooluhulk ~153 m3/ööp. See tähendab, et maavara väljamisest eeldatavalt tuleneva tingliku veevõtu suudavad täielikult kompenseerida karjääri territooriumile langevad sademed ning täiendavat põhjavee sissevoolu külgnevatelt aladelt karjääri ei ole oodata (st Q2 = 0). Tinglik veevõtt kompenseeritakse siiski mäeeraldiselt välja voolava pinna- ja põhjavee arvelt, mille tõttu väheneb mõnevõrra põhjavee vool alalt välja, kuid antud efekti ei saa pidada piisavalt suureks, et see mõjutaks märgatavalt ümbruskonna põhjaveetasemeid. Juhul, kui kaevandamistegevuse tulemusel siiski tekib lähimate majapidamiste veevarustuses probleeme, on loa omajal kohustus need kompenseerida ja veevarustus taastada. Geoloogilise uuringu raames lähiümbruse salvkaevud kaardistati ning olemasolev seis fikseeriti. Põhjaveetaseme languse ja salvkaevude tühjaks jäämise puhul on võimalik rajada puurkaevud Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
27
8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on markšeidermõõdistuse plaan seisuga 30.07.2024. a mõõtkavas 1 : 1000 (graafiline lisa 1/2), 2024. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed. Varu on arvutatud 20,75 ha pindalal kuues plokis (Plokk 24 aT, 25 aT, 26 aT, 27 aT, 28 pT, 29 aT) Hagudi IV ja V uuringuruumi piires ja lahustükkide vahelisel alal teekaitsevööndis ning varuta alal. Varu arvutusest jäeti välja alad, kus kasulikku kihti sügavuti ei esinenud või on ala juba osaliselt korrastatud. Niisamuti jäeti varust välja Hagudi V uuringuruumi idanurk, eesmärgiga hoida kaevandamistegevust maja- pidamistest eemal. Sügavuti on varu arvutatud geoloogilise lamamini. Uuringuruumis hinnatud varu esitatakse kinnitamiseks Hagudi kruusamaardla koosseisu. Plokkide numeratsiooni jätkatakse maardlas arvel olevatest plokkidest. Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1/2. Varu arvutus on esitatud lisas 7. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.09.2024. a. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on ala 2024. a juuli markšeidermõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi, praeguse lamami ja uue lamami mudel – kasutatud on alale
jäävate uuringupunktide andmeid, mis on toodud kaevandite kataloogis (Lisa 2); Veepealne ja -alune varu on arvutatud uuringupunktides mõõdetud 2024. a uuringuaegse keskmise põhjavee taseme abs 64,3 m järgi. Kuigi kohati veepealset või veealust varu ei esine, hinnati pindalaliselt veepealne ja -alune varu samades piirides. Tegelik veetase võib olla uuringuaegsest mõnevõrra erinev. 8.1. Ploki 24 aT varu arvutus Plokk 24 aT pindalaga 11,96 ha on moodustatud Hagudi IV uuringuruumi, Hagudi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 8 ja 9 ploki, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 10 ploki ning täiteliiva aktiive tarbevaru 11 ploki lamamisse. Plokk 24 aT on praktiliselt kogumahus veealune. Ploki lasumiks on ploki 8 aT ja 9/10/11 aT lamam abs 62,65 - 66,96 m ja lamamiks kaevandites fikseeritud saviliiva (liivsavi ja savi) abs kõrgus 61,33 - 66,96 m. Ploki 24 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest madalamale. Ploki 24 täiteliiva on kokku 159 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
159 tuh m3 ÷ 11,96 ha = 1,3 m. 8.2. Ploki 25 aT varu arvutus Plokk 25 aT pindalaga 4,64 ha on moodustatud Hagudi V uuringuruumi, Hagudi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 20 ja 21 ploki, ehitusliiva aktiivse tarbevaru 22 ploki ning täiteliiva aktiive tarbevaru 23 ploki, taotletava Hagudi III kruusakarjääri mäeeraldise lamamisse. Plokk 25 aT on kogumahus veealune. Ploki
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
28
lasumiks on ploki ploki 21/22/23 aT ja 20 aT lamam abs 62,80 - 63,69 m ja lamamiks kaevandites fikseeritud saviliiva (liivsavi ja savi) abs kõrgus 62,26 - 63,00 m. Ploki 25 maavaraks on täiteliiv, mis jääb põhjavee tasemest madalamale. Ploki 25 täiteliiva on kokku 34 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
34 tuh m3 ÷ 4,64 ha = 0,7 m. 8.3. Ploki 26 aT varu arvutus Plokk 26 aT pindalaga 1,54 ha on moodustatud Hagudi IV uuringuruumi, Hagudi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 7 ploki, Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldise lamamisse. Plokk 26 aT on kogumahus veealune. Ploki lasumiks on ploki 7 aT lamam abs 62,73 - 64,65 m ja lamamiks kaevandites fikseeritud saviliiva (liivsavi ja savi) abs kõrgus 61,95 - 64,64 m. Ploki 26 maavaraks on ehitusliiv, mis jääb põhjavee tasemest madalamale. Ploki 26 ehitusliiva on kokku 14 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
14 tuh m3 ÷ 1,54 ha = 0,9 m. 8.4. Ploki 27 aT varu arvutus Plokk 27 aT pindalaga 1,44 ha on moodustatud Hagudi IV uuringuruumi, Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaale. Plokk 27 on idast kontuuritud eratee servast ~10 m kaugusele, plaaniga tulevikus tee säilitada. Plokk 27 ei kattu maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Ploki lasumiks on abs 64,85 - 70,09 m ja lamamiks kaevandites fikseeritud saviliiva (liivsavi ja savi) abs kõrgus 62,26 - 64,64 m. Ploki 27 maavaraks on täiteliiv. Ploki 27 täiteliiva on kokku 46 tuh m3, millest 9 tuh m3 jääb allapoole uuringuaegset keskmist põhjavee taset abs 64,3 m. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
46 tuh m3 ÷ 1,44 ha = 3,2 m. Ploki 27 katendi maht on 4 tuh m3 ja keskmine paksus on:
4 tuh m3 ÷ 1,44 ha = 0,3 m. 8.5. Ploki 28 pT varu arvutus Plokk 28 pT pindalaga 0,50 ha on moodustatud Hagudi IV uuringuruumi, Hagudi kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 6 ploki (Hagudi II kruusakarjäär) lamamisse ja osaliselt teekaitsevööndis (plokk 15 pT). Ploki 28 pT koosseisu lülitatakse ka antud pindalale jäänud ploki 15 pT maht. Ploki lasumiks on abs 64,19 - 69,38 m ja lamamiks kaevandites fikseeritud saviliiva (liivsavi ja savi) abs kõrgus 62,13 - 64,65 m. Ploki 28 maavaraks on ehitusliiv ja see hinnatakse passiivsena, kuna paikneb suuremas osas teekaitsevööndis. Ploki 28 ehitusliiva on kokku 25 tuh m3, millest 13 tuh m3 jääb
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
29
allapoole uuringuaegset keskmist põhjavee taset abs 64,3 m. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
25 tuh m3 ÷ 0,50 ha = 5,0 m. Ploki 28 katendi maht on 3 tuh m3 ja keskmine paksus on:
3 tuh m3 ÷ 0,50 ha = 0,6 m. 8.6. Ploki 29 aT varu arvutus Seoses riigi tugimaantee Tallinn-Rapla-Türi (tee nr 15) tee kaitsevööndi vähenemisega, hinnati väljapool uuringuruume varasemalt tee kaitsevööndisse jäänud passiivne tarbevaru plokk 19 pT osaliselt ümber aktiivseks, kaitsevööndi vähenemise ulatuses. Moodustati uus plokk 29 aT, mille pindala on 0,67 ha. Ploki lasumiks on abs 65,64 - 68,24 m ja lamamiks kaevandites fikseeritud saviliiva (liivsavi ja savi) abs kõrgus 61,57 - 64,52 m. Ploki 29 aT maavaraks on täiteliiv. Ploki 29 täiteliiva varu on kokku 33 tuh m3, millest 14 tuh m3 jääb allapoole uuringuaegset keskmist põhjavee taset abs 64,3 m. Kasuliku kihi keskmine paksus on:
33 tuh m3 ÷ 0,67 ha = 4,9 m. Ploki 29 katendi maht on 13 tuh m3 ja keskmine paksus on:
13 tuh m3 ÷ 0,67 ha = 1,9 m. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Hagudi IV ja V uuringuruumi piires hinnatud varu Hagudi kruusamaardla koosseisu (registrikaart nr 0724), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.09.2024): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 11,96 ha pindalal, plokk 8 aT ja 9/10/11 aT lamamis,
159 tuh m3 (plokk 24) kogumahus veealune; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,64 ha pindalal, plokkide 21/22/23 aT ja plokk 20 aT
lamamis, 34 tuh m3 (plokk 25) kogumahus veealune; - ehitusliiva aktiivset tarbevaru 1,54 ha pindalal, plokk 7 aT lamamis, 14 tuh m3
(plokk 26) kogumahus veealune; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 1,44 ha pindalal 46 tuh m3 (plokk 27), sealhulgas veealust
9 tuh m3; - ehitusliiva passiivset tarbevaru 0,50 ha pindalal, plokkide 6aT ja 15 pT lamamis ja
varuta alal teekaitsevööndis, 25 tuh m3 (plokk 28), sealhulgas veealust 13 tuh m3; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,67 ha pindalal 33 tuh m3 (plokk 29), sealhulgas veealust
14 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
30
Tabel 8.1. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.09.2024. a.
Ploki nr, pindala
Maavara nimetus
Katendi maht, tuh m3
/ keskmine paksus, m Maavaravaru, tuh m3 / keskmine paksus, m
24 aT, 11,96 ha
Täiteliiv (veealune)
- 159 / 1,3
25 aT, 4,64 ha
Täiteliiv (veealune)
- 34 / 0,7
26 aT, 1,54 ha
Ehitusliiv (veealune)
- 14 / 0,9
27 aT, 1,44 ha
Täiteliiv (veepealne/veealune)
4 / 0,3 46 / 3,2
28 pT, 0,50 ha
Ehitusliiv (veepealne/veealune)
3 / 0,6 25 / 5,0
29 aT 0,67 ha
Täiteliiv (veepealne/veealune)
13 / 1,9 33 / 4,9
8.7. Muudatused maavarade registris Moodustatud plokk 28 aT kattub 0,38 ha ulatuses Hagudi kruusamaardla passiivse tarbevaru plokiga 15. Seega töö tulemusena väheneb ploki 15 pT pindala (1,02 ha) ja varu kogus (52 tuh m3) vastavalt 0,38 ha ja 19 tuh m3 võrra (ploki 15 pT keskmine paksus 5,1 m). Pärast varu ümberhindamist on ploki 15 pT pindala 0,64 ha ja ehituskruusa varu 33 tuh m3. Moodustatud plokk 29 aT kattub 0,67 ha ulatuses Hagudi kruusamaardla passiivse tarbevaru plokiga 19. Seega töö tulemusena väheneb ploki 19 pT pindala (0,88 ha) ja varu kogus (29 tuh m3) vastavalt 0,67 ha ja 22 tuh m3 võrra (ploki 19 pT keskmine paksus 3,3 m). Pärast varu ümberhindamist on ploki 19 pT pindala 0,21 ha ja ehitusliiva varu 7 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
31
9. KOKKUVÕTE Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER OÜ Elektriväli tellimusel. Hagudi IV uuringuruum teenindusala pindalaga 17,46 ha koosneb kolmest lahusosast pindaladega 11,96 ha, 2,30 ha ja 3,20 ha asudes Rapla maakonnas Rapla vallas Hagudi külas, viiel arendajale kuuluval katastriüksusel Nõmme (66903:003:0023) Jaagu-Jüri (66903:003:0002), Nõmme (66903:003:0024), Nõmme (66903:003:0021) ja Nõmme (66903:003:0022). Hagudi V uuringuruum teenindusala pindalaga 5,30 ha asub samuti Hagudi külas arendajale kuuluval Jaagu-Jüri kinnistul (66903:003:0003). Uuringuruumid kattuvad pindalaliselt osaliselt või tervikuna Hagudi kruusamaardlaga (registrikaart nr 0724), asudes Hagudi II kruusakarjääri mäeeraldise (kaevandamise keskkonnaluba nr Rapm-070) lamamis (Hagudi IV uuringuruum) ja taotletava Hagudi III kruusakarjääri lamamis (Hagudi V uuringuruum). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida maavarade registris arvel olevat maavara kuni maavara lasundi geoloogilise lamamini, et tulevikus saaks kogu maardla maavaravaru sügavuti ja säästlikult ammendatud. Tööde käigus rajati uuringuruumidesse ekskavaatoriga 25 kaevandit ja 2 seinapuhastus- kaevandit. Võeti kokku 47 proovi, millest 19-st tehti terastikulise koostise määrangud. Hagudi kruusamaardla kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted valdavalt eriteraline, kohati kruusakas liiv ja kruus. Hagudi IV ja V uuringuruumidesse moodustati kokku 6 varuplokki, millest aktiivse tarbevaru plokid 24 aT, 25 aT ja 26 aT paiknevad Hagudi kruusamaardlas arvele olevate aktiivse tarbevaru plokkide lamamis. Moodustatud plokk 27 aT asub varuta alal, plokk 28 pT jääb teekaitsevööndisse ning plokk 29 aT varasemalt teekaitsevööndi alla jäänud alale. Kasuliku kihi paksus moodustatud varuplokkide piires on 0,0 - 4,1 m (keskmine 1,4 m). Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, liivsavi või savi. Kvaternaarisetete põhjavesi jääb 0,3 - 6,5 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 62,5 - 65,6 m (keskmine 64,2 m). Hagudi IV ja V uuringuruumi moodustati 3 aktiivse tarbevaru plokki 24, 25 ja 27, mis vastavad kvaliteedilt täiteliiva nõuetele. Terastikulise koostise tulemustel osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,0 - 23,1% (keskmine 6,8%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 59,6 - 95,2% (keskmine 83,2%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 0,9 - 40,4% (keskmine 10,0%). Hagudi IV uuringuruumi ja väljapoole uuringuruumi teekaitsevööndisse moodustati aktiivse tarbevaru plokk 26 ja passiivse tarbevaru plokk 28, mis kvaliteedilt vastavad ehitusliiva nõuetele. Terastikulise koostise tulemustel osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,0 - 20,7% (keskmine 12,6%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 73,7 - 96,9% (keskmine 84,1%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 1,9 - 5,6% (keskmine 3,3%). Hagudi IV uuringuruumist väljapoole endisesse teekaitsevööndisse moodustatud aktiivse tarbevaru plokk 29 vastab kvaliteedilt täiteliiva nõuetele. Terastikulise koostise tulemustel osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 0,0 - 16,8% (keskmine 5,5%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 71,2 - 95,0% (keskmine 86,2%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 2,9 - 12,4% (keskmine 8,3%).
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
32
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati varu kuues plokis. Maa-ametile tehakse ettepanek liita Hagudi IV ja V uuringuruumi piires hinnatud varu Hagudi kruusamaardla koosseisu (registrikaart nr 0724), milles võtta varu arvele järgmiselt (seisuga 01.09.2024): - täiteliiva aktiivset tarbevaru 11,96 ha pindalal, plokk 8 aT ja 9/10/11 aT lamamis,
159 tuh m3 (plokk 24) kogumahus veealune; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 4,64 ha pindalal, plokkide 21/22/23 aT ja plokk 20 aT
lamamis, 34 tuh m3 (plokk 25) kogumahus veealune; - ehitusliiva aktiivset tarbevaru 1,54 ha pindalal, plokk 7 aT lamamis, 14 tuh m3
(plokk 26) kogumahus veealune; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 1,44 ha pindalal 46 tuh m3 (plokk 27), sealhulgas veealust
9 tuh m3; - ehitusliiva passiivset tarbevaru 0,50 ha pindalal, plokkide 6aT ja 15 pT lamamis ja
varuta alal teekaitsevööndis, 25 tuh m3 (plokk 28), sealhulgas veealust 13 tuh m3; - täiteliiva aktiivset tarbevaru 0,67 ha pindalal 33 tuh m3 (plokk 29), sealhulgas veealust
14 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER Hagudi kruusamaardla Hagudi IV ja V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2024)
33
10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö
ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks;
2. Kink, H., Andresmaa, E., & Orru, M., 1998. Eesti soode hüdrogeoökoloogia (pp. 1– 128). Teaduste Akadeemia Kirjastus. https://www.etera.ee/s/vNv1B0J0q3
3. Koll, P, jt., 2024. Hagudi kruusamaardla Hagudi II kruusakarjääri
markšeidermõõdistamise seletuskiri (varu seisuga 30.07.2024); 4. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/;
5. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016. RT I 10.11.2016, 1;
6. Maavarade registri registrikaart nr 0724; 7. Morris, D.A., Johnson, A.I. 1967. Summary of hydrologic and physical properties of
rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p.
8. Rannik, E, jt., 2008. Hagudi kruusamaardla Hagudi II uuringuruumi geoloogilise
uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2008). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 8013;
9. Sinisalu R, 1982. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3955;
10. Sinisalu, R, 1999. Aruanne Rapla maakonna Hagudi-Väljapere uuringualale rajatava
kruusakarjääri geoloogilisest uuringust. OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 6370;
11. Sinisalu, R, 2008. Hagudi III uuringuruumi teenindusala geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.05.2008). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 8006;
12. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. Vastu võetud keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. RT I, 08.04.2017, 5.