| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 2-7/26-33/3 |
| Registreeritud | 27.07.2026 |
| Sünkroonitud | 28.07.2026 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruanded Riigikontrollile (edastatud 2026) |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Rahandusministeerium - Jürgen Ligi |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium - Jürgen Ligi |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikontroll
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 30.06.2026
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.06.2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2026
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2026
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus
Meie 27.07.2026 nr 7-4.1/3127-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2026. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. juuni 2026. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. juuni 2026. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 501,4 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 19,4 miljoni euro võrra. 2026. aasta 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2025. aasta kasumieraldis summas 6,8 miljonit eurot. 2025. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2026. aasta 2. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (88,9% paigutuste struktuurist). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (19,7%), Belgia (19,2%) ja Austria (18,5%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 88,9%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 10,9% ning kontojääk 0,2%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 21,6% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2026. aasta 2. kvartali kokkuvõttes euroala võlakirjade tootlused langesid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg langenud 8,8 baaspunkti (bp) tasemeni 2,528%, 5 aastat on langenud 13,1 bp tasemeni 2,595% ja 10 aastat on langenud 14,4 bp tasemeni 2,86%. USA aktsiaindeksid (Dow Jones, S&P 500, NASDAQ) tõusid 2. kvartalis vastavalt 12,9%, 14,9% ja 21,4%. Saksamaa
2
aktsiaindeks DAX tõusis 2. kvartalis 10,2%. Stabiliseerimisreservi investeering börsil kaubeldavasse investeerimisfondi tõusis 2. kvartalis 13,1%. Reservi 2026. aasta 2. kvartali tulusus oli 10,72% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 10,63%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2026. aasta 2. kvartali lõpu seisuga 3,65% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,35%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas 11. juunil toimunud koosolekul tõsta kolme baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 17. juunist 2026 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65%. Eurosüsteemi ekspertide juunis avaldatud põhiprognoosi kohaselt peaks koguinflatsioon 2026. aastal olema keskmiselt 3,0%, 2027. aastal 2,3% ja 2028. aastal 2,0%. Majanduskasv peaks põhiprognoosi kohaselt olema 2026. aastal keskmiselt 0,8%, 2027. aastal 1,2% ja 2028. aastal 1,5%. 2026. ja 2027. aasta näitajat on allapoole korrigeeritud, kajastades sõjategevuse ulatuslikumat mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele. Veebruari lõpus alanud sõda Lähis-Idas tõi kaasa energiahindade järsu tõusu, kiirendades inflatsiooni ja pärssides majandususaldust. Keskpikas vaates sõltub sõja mõju inflatsioonile ja majandusaktiivsusele sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade tõus ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed. Mida kauem kestab sõda ja püsivad kõrged energiahinnad, seda ulatuslikum on tõenäoline mõju inflatsioonile laiemalt. Laevaliiklus oli aprillis Hormuzi väinas Iraani rünnakuohu tõttu seiskunud ja USA blokeeris omakorda Iraani sadamaid. Samas sõlmiti aprillis osapoolte vahel esialgne relvarahu läbirääkimiste pidamiseks. Mai lõpu poole kostus USA ja Iraani läbirääkimiste osas positiivseid noote, mistõttu nafta hind langes ning mõjus positiivselt ka teistele varaklassidele. USA ja Iraani vahel lepiti juuni lõpus kokku tegevuskava sõjategevuse lõpetamiseks Liibanonis, mis võimaldas osaliselt laevade liikluse Hormuzi väinas taastada, kuigi rünnakuoht laevadele jäi püsima. 15. juuli 2026
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-juuni-2026
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 501 377 853 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 19 398 332 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 22 945 138 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 15 760 488
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 6 846 602 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 10,72% 10,63% 0,10% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,34% 3,19% 0,15% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 3,65% 3,35% 0,31% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 4,23 4,26 -0,04
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 88,95% 445 964 007 keskpank 0,16% 814 882 ettevõte 10,89% 54 598 964
Investeeringud reitingu alusel Aaa 21,38% 107 215 378 Aa1 3,60% 18 061 707 Aa2 25,12% 125 954 879 A1 38,84% 194 732 042 Eesti Pank 0,16% 814 882 investeerimisfondi osak 10,89% 54 598 964
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 19,69% 20% 0,31% 98 737 718 Belgia 19,15% 20% 0,85% 95 994 325 Austria 18,46% 20% 1,54% 92 532 402 BNG Bank 13,74% 20% 6,26% 68 875 004 SPDR MSCI World EUR Hedged* 10,89% 10% -0,89% 54 598 964
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 88,95% 445 964 007 investeerimisfondi osak 10,89% 54 598 964 kontojääk 0,16% 814 882
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 501 377 853
* piirnorm on kehtestud ostu hetke kohta
100%
35% 24,11%
Prantsusmaa 20%
Belgia 19%
Austria 18%
BNG Bank 14%
SPDR MSCI World EUR
Hedged 11%
muud 18%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 30.06.2026
Aaa 21%
Aa1 4%
Aa2 25%
A1 39%
Eesti Pank 0%
investeerimisfondi osak 11%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.06.2026
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
20 26
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,73% ja normportfellil 1,63%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
II kv
2 02
6
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikontroll
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 30.06.2026
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 30.06.2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_30.06.2026
2. seletuskiri_aruande_juurde_30.06.2026
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus
Meie 27.07.2026 nr 7-4.1/3127-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 30.06.2026. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 30. juuni 2026. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 30. juuni 2026. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 501,4 miljonit eurot. Reservi maht on kasvanud võrreldes eelmise kvartali lõpu seisuga 19,4 miljoni euro võrra. 2026. aasta 2. kvartali jooksul laekus reservi Eesti Panga 2025. aasta kasumieraldis summas 6,8 miljonit eurot. 2025. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2026. aasta 2. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse (88,9% paigutuste struktuurist). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (19,7%), Belgia (19,2%) ja Austria (18,5%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 88,9%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 10,9% ning kontojääk 0,2%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 21,6% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2026. aasta 2. kvartali kokkuvõttes euroala võlakirjade tootlused langesid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg langenud 8,8 baaspunkti (bp) tasemeni 2,528%, 5 aastat on langenud 13,1 bp tasemeni 2,595% ja 10 aastat on langenud 14,4 bp tasemeni 2,86%. USA aktsiaindeksid (Dow Jones, S&P 500, NASDAQ) tõusid 2. kvartalis vastavalt 12,9%, 14,9% ja 21,4%. Saksamaa
2
aktsiaindeks DAX tõusis 2. kvartalis 10,2%. Stabiliseerimisreservi investeering börsil kaubeldavasse investeerimisfondi tõusis 2. kvartalis 13,1%. Reservi 2026. aasta 2. kvartali tulusus oli 10,72% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 10,63%. Reservi tulusus aasta algusest oli 2026. aasta 2. kvartali lõpu seisuga 3,65% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 3,35%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu otsustas 11. juunil toimunud koosolekul tõsta kolme baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 17. juunist 2026 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 2,25%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 2,40% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 2,65%. Eurosüsteemi ekspertide juunis avaldatud põhiprognoosi kohaselt peaks koguinflatsioon 2026. aastal olema keskmiselt 3,0%, 2027. aastal 2,3% ja 2028. aastal 2,0%. Majanduskasv peaks põhiprognoosi kohaselt olema 2026. aastal keskmiselt 0,8%, 2027. aastal 1,2% ja 2028. aastal 1,5%. 2026. ja 2027. aasta näitajat on allapoole korrigeeritud, kajastades sõjategevuse ulatuslikumat mõju toormeturgudele, reaalsetele sissetulekutele ja kindlustundele. Veebruari lõpus alanud sõda Lähis-Idas tõi kaasa energiahindade järsu tõusu, kiirendades inflatsiooni ja pärssides majandususaldust. Keskpikas vaates sõltub sõja mõju inflatsioonile ja majandusaktiivsusele sellest, kui tugevaks ja püsivaks kujuneb energiahindade tõus ning kui ulatuslikud on selle kaudsed ja teisesed tagajärjed. Mida kauem kestab sõda ja püsivad kõrged energiahinnad, seda ulatuslikum on tõenäoline mõju inflatsioonile laiemalt. Laevaliiklus oli aprillis Hormuzi väinas Iraani rünnakuohu tõttu seiskunud ja USA blokeeris omakorda Iraani sadamaid. Samas sõlmiti aprillis osapoolte vahel esialgne relvarahu läbirääkimiste pidamiseks. Mai lõpu poole kostus USA ja Iraani läbirääkimiste osas positiivseid noote, mistõttu nafta hind langes ning mõjus positiivselt ka teistele varaklassidele. USA ja Iraani vahel lepiti juuni lõpus kokku tegevuskava sõjategevuse lõpetamiseks Liibanonis, mis võimaldas osaliselt laevade liikluse Hormuzi väinas taastada, kuigi rünnakuoht laevadele jäi püsima. 15. juuli 2026
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 30-juuni-2026
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 501 377 853 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 19 398 332 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 22 945 138 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: 15 760 488
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 6 846 602 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) 10,72% 10,63% 0,10% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 3,34% 3,19% 0,15% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) 3,65% 3,35% 0,31% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 4,23 4,26 -0,04
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 88,95% 445 964 007 keskpank 0,16% 814 882 ettevõte 10,89% 54 598 964
Investeeringud reitingu alusel Aaa 21,38% 107 215 378 Aa1 3,60% 18 061 707 Aa2 25,12% 125 954 879 A1 38,84% 194 732 042 Eesti Pank 0,16% 814 882 investeerimisfondi osak 10,89% 54 598 964
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 19,69% 20% 0,31% 98 737 718 Belgia 19,15% 20% 0,85% 95 994 325 Austria 18,46% 20% 1,54% 92 532 402 BNG Bank 13,74% 20% 6,26% 68 875 004 SPDR MSCI World EUR Hedged* 10,89% 10% -0,89% 54 598 964
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 88,95% 445 964 007 investeerimisfondi osak 10,89% 54 598 964 kontojääk 0,16% 814 882
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 501 377 853
* piirnorm on kehtestud ostu hetke kohta
100%
35% 24,11%
Prantsusmaa 20%
Belgia 19%
Austria 18%
BNG Bank 14%
SPDR MSCI World EUR
Hedged 11%
muud 18%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 30.06.2026
Aaa 21%
Aa1 4%
Aa2 25%
A1 39%
Eesti Pank 0%
investeerimisfondi osak 11%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 30.06.2026
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
20 26
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,73% ja normportfellil 1,63%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
II kv
2 02
6
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil