EELNÕU

13.07.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks

avatud piiripunktid“ lisad 1 asendatakse uue lisaga 1 (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 1. septembril 2026. aastal.

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

Lisa 1: Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid maanteelõikudel

Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määrus nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid”

Lisa 1

(Vabariigi Valitsuse … .08.2026 määruse nr …. sõnastuses)

RAHVUSVAHELISEKS LIIKLUSEKS AVATUD PIIRIPUNKTID

MAANTEELÕIKUDEL

Piiripunkti nimi Piirikontrolli

toimumise koht

Piiriületuse võimalused

ja piirangud

Erisused kauba

vormistamisel

Koidula piiripunkt Karisilla-Petseri maantee kell 07.00–19.00

Luhamaa piiripunkt Riia-Pihkva maantee kell 07.00–19.00

Narva-1 piiripunkt Tallinna-Narva maantee kell 07.00–19.00

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Välisministeerium

27.07.2026 nr 1-6/3504-1

Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse

25. juuni 2002. aasta määruse nr 205

„Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“

muutmine" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud ministrid ja teised koostööpartnerid

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse 25. juuni 2002. aasta määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud

piiripunktid“ muutmine“ eelnõu.

Eelnõu, selle lisa ning seletuskirjaga on võimalik tutvuda Eelnõude infosüsteemis (EIS).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

Eelnõu – 1 lehel;

Eelnõu lisa 1 – 1 lehel;

Eelnõu seletuskiri – 8 lehel.

Arvamuse andmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Maksu- ja Tolliamet

Kaitsepolitseiamet

Narva Linnavalitsus

Setomaa Vallavalitsus

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse

nr 205 „Rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktid“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigipiiri seaduse § 10 lõike 4 alusel.

Eelnõuga pikendatakse Koidula, Luhamaa ja Narva-1 maanteepiiripunktide ajutist 12-tunnist

lahtiolekuaega.

Narva-1, Koidula ja Luhamaa piiripunktid on rahvusvaheliseks liikluseks avatud

maanteepiiripunktid. Koidulas, Luhamaal ja Narva-1 piiripunktides teostatakse edaspidi piiri-

ja tollikontrolli ajavahemikus kell 07.00–19.00.

Lahtiolekuaja esialgse piiramise aluseks olnud asjaolud ei ole muutunud ning piiripunktide

lahtiolekuaja piiramisega jätkamine võimaldab kasutada Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA)

ametnikke optimaalsemalt piiripunktides põhjaliku tollikontrolli teostamiseks ning Politsei- ja

Piirivalveameti (edaspidi PPA) ametnikke piiriturvalisuse tagamisel ja piiriintsidentidele

reageerimiseks. Sellest tulenevalt jätkatakse maanteepiiripunktide lahtiolekuaega seniste

piirangutega alates 1. septembrist 2026.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakond

([email protected]). Eelnõule tehakse keeletoimetus enne eelnõu esitamist Vabariigi

Valitsuse istungile.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2002. a määruse nr 205 „Rahvusvaheliseks

liikluseks avatud piiripunktid“ (edaspidi kehtiv määrus) redaktsiooni RT I, 19.05.2026, 14.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga kehtestatakse kehtiva määruse lisa

1 uues sõnastuses ja teises paragrahvis nähakse ette jõustumisaeg.

Piiripunktid on piirikontrolli eesmärgil rahvusvaheliseks liikluseks avatud maanteelõigu või

veekogu, raudtee- või lennujaama, jõe-, järve- või meresadama ehitise ja territooriumi piiratud

ja tähistatud osad. Eelnõu eesmärk on pikendada Koidula, Luhamaa ja Narva

maanteepiiripunktide öist sulgemist, tõstes seeläbi piiriturvalisust ja suurendada

reageerimisvõimet piiriintsidentidele ning tõhustades tollikontrolli.

Eelnõu kohaselt võimaldatakse edaspidi piiriületus Koidula, Luhamaa ja Narva-1 piiripunkti

kaudu igapäevaselt ajavahemikul kell 07.00–19.00. Eelnõu väljatöötamisel on lähtutud sellest,

et ajutiselt öiseks ajaks suletud piiriületus on võimaldanud PPA-l ja MTA-l rakendada töötajaid

tõhusamalt. MTA on suurendanud päevasel ajal piiripunktides töötajate arvu, et saavutada

täielik tollikontroll, mis on suurendanud piiriületamiseks kuluvat aega. Piiripunktide 12-tundi

avatuna hoidmine, kindlal kellaajal, võimaldab jätkata tööd piiripunktides ressursitõhusamalt

ja edaspidi ühtlase piiriületuseaja tagamine idapiiril on ka piiriületajatele selgem.

Piirirežiimi ja avaliku korra tagamiseks on vastavalt vajadusele PPA-l piiripunkti lähedusse ka

võimalik suunata täiendavaid politseipatrulle.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist

reguleerivaid liidu eeskirjade1 (edaspidi Schengeni piirieeskirjad) artikli 5 lõike 2 kohaselt võib

lubada piiriületust piiripunkti kindlaksmääratud lahtiolekuaegadest erineval ajal, kui tegu on

erivajadusega või ettenägematu hädaolukorraga Schengeni piirieeskirjade tähenduses. Eelnõu

ei mõjuta erivajadusega juhtumite puhul piiriületuse lubamist öisel ajal, sest Koidula, Luhamaa

ja Narva piiripunktis tagatakse vajadusel PPA kohalolek. Piirikontrolli teostav asutus otsustab

igakordselt objektiivsete asjaolude alusel, kas tegu on Schengeni piirieeskirjade mõttes

erivajaduse või ettenägematu hädaolukorraga. Igal juhul on liikmesriikide piirivalveasutustel

Schengeni piirieeskirjade rakendamisel lai kaalutlusruum.

Euroopa Liidu sise- ja välispiiride ületamisele kohaldatakse Schengeni piirieeskirju, mille

artikli 39 lõike 1 punkti b kohaselt tuleb Euroopa Komisjoni tehtud muudatusest teavitada.

Eelnõu mõjutab rahvusvahelisi vedusid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud)2 (edaspidi liidu

tolliseadustik) artikli 159 tähenduses. Koidula ja Luhamaa piiripunkt on liidu tolliseadustiku

mõttes ka tolliasutus, kus tehakse tollikontrolli.

Tolliseadustiku artikli 159 lõike 1 kohaselt antakse liikmesriigile pädevus otsustada, kus

erinevad tolliasutused paiknevad ning milliseid tolliformaalsusi vastavates tolliasutustes teha

saab. Sama artikli lõike 2 kohaselt peavad liikmesriigid sealjuures tagama, et tolliasutustele

määratakse põhjendatud ja asjakohased ametlikud lahtiolekuajad. Arvesse tuleb võtta

transpordi ja kauba liiki ning rahvusvahelisi vedusid ei tohi sealjuures takistada ega kahjustada.

Võib tekkida küsimus, et kui kaubavahetusele seatakse osaline ajaline piirang, mida Koidula ja

Luhamaa maanteepiiripunktide öine sulgemine endast kujutab, siis kas tegemist on

rahvusvahelise veo takistamisega liidu tolliseadustiku artikli 159 tähenduses. Siinkohal tuleb

asuda eitavale seisukohale, kuna tolliasutuse lahtioleku aja määramisel on täidetud

põhjendatuse ja asjakohasuse tingimused, mida on pikemalt selgitatud seletuskirja osas 2 ja 4.

Liikmesriigil on pädevus põhjendatud juhtudel piiranguid kehtestada.

4. Määruse mõjud

Määrusega ei seata täiendavaid kohustusi konkreetsete isikute või isikute gruppide suhtes,

samuti ei avalda määrus mõju piiriületamise õigust omavate isikute arvule. Kogukondlikest

sidemetest või muust vajadusest tuleneva hädavajaliku piiriületuse võimalus säilib ka pärast

määruse jõustumist. Piiripunktide lahtiolekuaegade piiramine või muutmine mõjutab enim

inimesi, kelle piiriületamine on seotud töötamisega teises riigis.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrus (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri

liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (Schengeni piirieeskirjad). – ELT L 77, 23.3.2016, lk 1–52. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu

tolliseadustik (uuesti sõnastatud). – ELT L 269, 10.10.2013. lk 1–101.

Kokkuvõttes on isikute piiriületuse kogumaht Narva, Luhamaa ja Koidula

maanteepiiripunktides varasemate aastatega võrreldes oluliselt langenud. Kui 2025. aasta

esimesel poolaastal läbis maismaa piiripunkte kokku ca 512 000 inimest, siis 2026. aastal oli

piiriületajate koguarv ca 444 000 (-13%). Transpordivahendite piiriületuse vastavad näitajad on

ca 43 500 sõidukit 2025. aasta esimesel poolaastal ja ca 35 000 sõidukit 2026. aasta esimesel

poolaastal (-20%). Isikute piiriületuste arv mais ning juunis taastus öisele sulgemisele eelnenud

tasemele, kuid on 2025. aasta sama ajaga võrreldes vähenenud 19% võrra, sõidukite

piiriületused on samas võrdluses vähenenud 14%. Andmepõhiselt saab esile tuua, et isegi kui

prognoosida piiriületuste arvu suurenemist, ei ületa see piiripunktide läbilaskevõimet.

Piiriületuse intensiivsuse koondumine kindlatele kellaaegade ning järjekordade tekkimist ei saa

välistada, kuid piiripunktide 12-tunnine lahtiolekuaeg tagab tõhusama ressursikasutuse piiri- ja

tollikontrolli läbiviimiseks.

Hetkel ei ole võimalik hinnata 19.07.2026 rakendunud Venemaa otsuse mõjusid Eesti veokite

liikumise keelustamise osas. Enne Venemaa otsust oli lubatud toimetada sihtkohta osa kaupu

(liha, kala, piim, mõned köögivilja- ja kondiitritoodete liigid, kakao, teraviljatooted, alkohol,

väetised, ravimid, rasestumisvastased vahendid, paber ja kartong). Samuti ei hõlma keeld

kellasid, muusikariistu, tuumareaktoreid ning filmi- ja helisalvestusseadmeid. Teised kaubad

liikusid Venemaale piiripunktide lähedatesse tolliterminalidesse, kus toimus ümberlaadimine

Venemaa veokitele. Juhul, kui uus keeld näeb ette uutele kaupadele samalaadset korraldust, siis

mõju puudub.

Siseneval suunal on transiitprotseduuriga toodud EL-i plasttooteid, toiduvalmistisi jt

toiduaineid, millele ei ole EL kehtestanud sanktsioone toidujulgeoleku tagamiseks maailmas.

Lisaks teised mittesanktsioneeritud kaubad Usbekistanist ja Kasahstanist. Kokku oli sisse

toodud kaupade kaal 15 362 tonni.

Luhamaa piiripunkt

2026. aasta esimesel poolaastal võrdluses 2025. aasta esimese poolaastaga on Luhamaa

piiripunktis piiriületuse maht vähenenud 33% isikute ja 35% sõidukite osas. Kuude lõikes on

aasta algusega võrrelduna piiriületuste maht taastunud ehk jõudnud samale tasemele, mis oli

enne piiripunktide öist sulgemist. Mai ja juuni võrdluses 2025. aasta sama perioodiga on isikute

piiriületus vähenenud 35% ning sõidukite piiriületus vähenenud 26%. Vaatamata olulisele

langusele sõidukite arvus on Luhamaa piiripunkti näol tegemist Eesti suurima transporti

teenindava maismaapiiripunktiga.

Sõidukite arvu vähenemine tuleneb peamiselt liinibusside vähenemisest, kuna suurem osa

regulaarliine läbis varasemalt piiripunkti öisel ajal. Veoautode koguarv on püsinud stabiilsena,

mis viitab asjaolule, et kaubaveos olulisi muutusi toimunud ei ole.

Tabel 1. Sõidukite piiriületuste arv Luhamaa piiripunktis 2026. a (kokku sisse ja välja)

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni

buss / liinibuss 258 180 109 104 112 99

koormaga veoauto 522 697 856 805 874 774

koormata veoauto 1282 1239 1152 1170 1059 1123

sõiduauto / mootorratas 1070 767 850 958 1091 1200

Kokku 3132 2883 2967 3037 3136 3196

Allikas: PPA

Inimeste piiriületuste arv vähenes pärast öist sulgemist märtsis-aprillis ca 20%, kuid mais-

juunis kasvas sama palju. Piiriületajatest on EL kodanikke keskmiselt 42%, (sh Eesti 10,2%) ja

kolmandate riikide kodanikke 58%.

Tabel 2. Isikute piiriületus Luhamaa piiripunktis

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni

sisenev suund 9 296 5 779 5 736 5 814 6 179 7 423

väljuv suund 6 592 4 732 4 213 5 073 5 571 7 684

Kokku 15 888 10 511 9 949 10 887 11 750 15 107

Allikas: PPA

Koidula maantee piiripunkt

2026. aasta esimese poolaasta võrdluses aastaga 2025. aasta sama perioodiga on Koidula

piiripunktis isikute piiriületuste arv suurenenud 2% ning transpordivahendite piiriületuse maht

on tõusnud 9%. Mai ja juuni võrdluses 2025. aasta sama perioodiga on piiriületuste arv isikute

osas jäänud samaks, kuid sõidukeid on ületanud piiri 11% rohkem.

Tabel 3. Sõidukite piiriületuste arv Koidula piiripunktis 2026. a (kokku sisse ja välja)

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni

buss / liinibuss 151 136 154 155 158 164

koormaga veoauto 444 435 455 340 348 271

koormata veoauto 1 093 1 207 1 281 1 383 1 369 1 257

sõiduauto / mootorratas 1 147 857 814 942 958 1 040

Kokku 2 835 2 635 2 704 2 820 2 833 2 732

Allikas: PPA

Pärast piiripunktide öist sulgemist on sõidukite piiriületuse koguarv püsinud samal tasemel (vt

tabel 3). Kategooriate lõikes on tõusnud koormata veoautode piiriületuste arv ning vähenenud

sõiduautode arv. Eestis registreeritud sõidukid moodustavad 59%.

Tabel 4. Isikute piiriületuse statistika Koidula piiripunktis

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni

sisenev suund 8 862 6 381 7 629 8 678 8 407 10 145

väljuv suund 6 460 5 328 5 674 6 704 6 884 11 224

Kokku 15 322 11 709 13 303 15 382 15 291 21 369

Allikas: PPA

Isikute piiriületuste arv on käesoleva aasta mais ja juunis aga oluliselt tõusnud. Märtsis ja

aprillis läbis Koidula piiripunkti ca 21 000 inimest, mais ja juunis oli piiriületajaid kokku ca 29

000, (tõus +29%). Piiriületajatest 56% on EL kodanikud 56% (-8%), sh Eesti 43,3% (-11%),

kolmandate riikide kodanikke on 44% (+14%).

Eestis registris olevate veokite arv siseneval suunal on olnud keskmiselt 53% kõikidest

veokitest, väljuval aga 78%, kusjuures aprillist kuni juulini moodustas see stabiilselt 85% ja

rohkem. Kaubamahtude poolest väljuval suunal on ekspordi protseduuriga viidud välja kokku

124 miljoni euro väärtuses (15 830 tonni). Eesti eksport moodustas sellest 58,9% (73 miljonit

eurot, 10 706 tonni), mis näitab selgelt, et Koidula piiripunkt on Eesti vedajate ning eksportööri

jaoks populaarne piiriületuse koht. Peamisteks kaupadeks, mida viidi ekspordiprotseduuriga,

olid masinad ja mehhaanilised seadmed, kakaooad, elektrimasinad, optika, fotoseadmed,

eeterlikud õlid. Tegu on kaupadega, mis ei ole sanktsioneeritud. Väljuval suunal on

transiidiprotseduuriga viidud välja kokku 15 041 tonni kaupu (väärtust ei ole võimalik määrata,

kuna transiidi vormistamisel ei ole väärtuse märkimine kohustuslik). Peamised kaubad kakao

ja selle tooted, tee, kohv, joogid, toiduvalmistised jt toiduained, millele ei ole EL kehtestanud

sanktsioone toidujulgeoleku tagamiseks maailmas.

Siseneval suunal on transiitprotseduuriga toodud EL-i plasttooteid, toiduvalmistisi jt

toiduaineid, millele ei ole EL kehtestanud sanktsioone toidujulgeoleku tagamiseks maailmas.

Lisaks teised mittesanktsioneeritud kaubad Usbekistanist ja Kasahstanist. Kokku oli sisse

toodud kaupade kaal 15 362 tonni

Narva-1 piiripunkt

Piiripunkt on hetkel avatud vaid jalakäijatele.Piiriületuste koguarv on esimese poolaasta

võrdluses varasema perioodiga vähenenud on 11%. Piiri ületanud isikute arv kuude lõikes on

esitatud tabelis 5. Piiriületusmahud on järk-järgult vähenenud ning selle trendi muutumist ei

saa hetkel prognoosida.

Tabel 5. Isikute piiriületuste arv Narva piiripunktis 2026 esimene poolaasta.

jaanuar veebruar märts aprill mai juuni

sisenev suund 28 878 20 973 25 244 25 520 23 621 22 375

väljuv suund 19 808 19 517 23 427 23 943 22 709 19 655

Kokku 48 686 40 490 48 671 49 463 46 330 42 030

Allikas: PPA

Piiriületajatest moodustavad EL kodanikud keskmiselt 37% ja kolmandate riikide kodanikud

63%. Kodakondsuse lõikes (TOP5) on suurimateks piiriületajate gruppideks Venemaa

Föderatsioon 137 800 (50%), Eesti Vabariik 55 200 (20%), Soome Vabariik 23 800 (8,7%),

määratlemata kodakondsusega 20 900 (7,6%), Iisraeli Riik 5 100 (1,9%).

Piiripunkti ööpäevas rohkem kui 12 tundi avatuna hoidmine on teenistuse planeerimise kohalt

keeruline ja ebamõistlik ressursikasutus, sest ühe vahetusega ei ole võimalik kogu

lahtiolekuaega katta. Seega on oluliselt mõistlikum hoida piiripunkt avatud 12 tundi ööpäevas,

kasutades piiripunktis ühe vahetuse teenistujaid.

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju

Sihtrühm: isikud, kes ületavad riigipiiri pereliikmete külastamiseks, töötamiseks, sisseostude

tegemiseks või muudel põhjustel Narva-1, Koidula ja Luhamaa kaudu.

Mõju ulatus: mõju täpne ulatus ei ole teada, kuid on pigem väike. Koidulas, Luhamaal ja Narvas

piiripunktide lahtiolekuajad ei muutu ning muudatus ei nõua kohalikelt elanikelt täiendavat

kohanemist.

Mõju avaldumise sagedust ei saa täpselt määrata, sest PPA ei kogu isikustatud statistikat selle

kohta, millisel kellaajal, mis eesmärgiga isikud riigipiiri ületavad.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Kokku läbis 2026. aasta kuue kuuga Koidula piiripunkti

pea 92 376 inimest, mis on 8,6% kõikidest piiriületajatest ning Luhamaa piiripunkti 74 092

inimest, mis on 6,9% kõikidest piiriületajatest. Narva-1 piiripunkti läbis 2026. aasta esimese

kuue kuuga kokku 275 670 inimest, mis on 25,6% kõikidest piiriületajatest, kellest valdava

enamuse moodustasid Vene Föderatsiooni kodanikud. Kõigile idapiiri ületajatele ei avalda 12-

tunnine piiripunkti avatuna hoidmine võrdselt sotsiaalset mõju. Kuna PPA ei kogu isikustatud

statistikat piiriületuse eesmärgi kohta ei ole võimalik mõju suurust täielikult määrata, kuid

hinnanguliselt on see väike.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Lühiajalisi ja ajutise iseloomuga piiriületuse

koondumist kindlatele kuupäevadele ja kellaaegadele ei saa välistada.

Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: PPA, MTA ja kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV)

Mõju ulatus: mõju ulatus on väike. Muudatus võimaldab PPA-l ja MTA-l jätkata

ümberplaneeritud ressurssiga ega tekita kohanemisraskusi. Piiripunkti öösel täielikult ei suleta,

jätkuvalt tagatakse piiripunkti valve ning valmisolek lahendada erandlikke olukordi.

Koidula ja Luhamaa piiripunktide jätkuv öiseks ajaks sulgemine võiks mõjutada piirkonna

kohalikke omavalitsusüksusi Võru maakonnas (Setomaa vald, Võru linn, Võru vald, Rõuge

vald), kui piiripunktide 12-tunnine avatud olek vähendaks piiride läbilaskevõimet, avaldades

mõju veondus- ja logistikaettevõtete käibele ja vähendades seeläbi KOV-ide eelarvetulu. 2026.

aasta piiriületuste statistika näitab aga, et piiride läbilaskevõime ei ole vähenenud.

Narva-1 piiripunkti lahtiolekuaja lühendamine KOV-i eelarvetulu ei mõjuta, küll aga võib

piiripunktis olev piirjärjekord avaldada ajutiselt mõju avaliku ruumile ja heakorrale.

Arvestades, et suvisel perioodil on piirijärjekorrad tavapäraselt pikemad, on alates 1.

septembrist 2026 mõju pigem väike.

Mõju avaldumise sagedus on väike, PPA ja MTA kohalolu on vajalik ja öisel ajal.

Mõjutatud sihtrühma suurus võrreldes PPA ja MTA ametnike arvuga on väike.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike.

Mõju valdkond: majanduslik mõju

Sihtrühm: ettevõtted, kes toimetavad kaupu või isikuid üle riigipiiri või tegelevad piiriületuse

ooteala haldamisega

Mõju ulatus: kuna sõidukitele avatud piiripunktide ehk Luhamaa ja Koidula, lahtioleku aega ei

muudeta, ei tule ka vedajatel tõenäoliselt sõidugraafikutes muudatusi teha.

Kaupade vedu ja inimeste liikumine üle idapiiri on peale ulatuslikke Vene Föderatsiooni

ettevõtjate ja isikute vastaseid sanktsioone oluliselt langenud, suurem osa kaubavahetusest on

suunaga Eestisse. Kaubavahetusega tegelevad ettevõtjad on seega saanud mitme aasta jooksul

olukorraga kohaneda, mistõttu on mõju ulatus neile pigem madal. Kui öisel ajal jätkuvalt

tollivormistust ei teostata ning piiriületust ei toimu, võivad pikeneda kaubaveoautode

ootejärjekorrad. Siiski, kaubaveoautode ootejärjekorda hallatakse veebis ja piiriületust on

võimalik broneerida kuni kolm kuud ette. Kui broneeringuid saada ei ole, siis pigem piirile

järjekorda ei tulda. Seega võib öelda, et vedajad on kohanenud piiri uue lahtiolekuajaga.

Ootejärjekordadest on vähem mõjutatud loomi ja linde ning kiirestiriknevat toitu, meditsiinis

kasutatavaid rakke, kudesid ja elundeid ning muid ajatundlikke kaupu sisaldavad veosed, sest

nende piiriületuse kiirendamiseks tehakse tolliformaalsused vastavalt tolliseadusele

eelisjärjekorras.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on hinnanud, et pikenevad piirijärjekorrad

suunavad kaubavood teistesse riikidesse, näiteks Lätti, või kasutama teisi transpordivahendeid,

sh laevasid. Eksportijate ja tootjate jaoks sel juhul kulud kasvavad. MTA andmetel ei ole

piiripunktide ajutine öine sulgemine siiski kaasa toonud märkimisväärseid muudatusi

kaubavoogudes ja Eesti ettevõtete osakaal kõikidest eksportidest üle idapiiri on jäänud samaks.

Võib täheldada mõningast kaubavoogude suundumist Lätti, kuid seda ei saa pidada tingituks

Koidula ja Luhamaa piiripunkti öisest sulgemisest.

Kaubaveoautode Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunkti suunamisel kasutatakse elektroonilist

eelbroneeringu süsteemi ning sõidukid läbivad piiriületuse ooteala, mille haldamiseks on PPA

sõlminud halduslepingud. Broneeringusüsteemi haldab GoSwift ning ooteala tegevust

korraldab Koidulas AS Railservis ning Luhamaal OÜ Collade. Ehkki Koidula ja Luhamaa

maanteepiiripunktide öist sulgemist pikendatakse, ei pea see automaatselt kaasa tooma

ootealade sulgemist. Kuna sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise tasu võetakse

piiriületajatelt, on väljuval suunal transpordivahendite arvu vähenemine olulise majandusliku

mõjuga teenust pakkuvatele ettevõtetele. Alates Vene Föderatsiooni täiemahulise sõja algusest

on piiriületuste arv kordades vähenenud ja ka piiripunktide öiseks ajaks sulgemine on

vähendanud Eestist väljuvate sõidukite arvu.

Piiriületuse ooteala operaatori jaoks toob ööpäevas teenuseid kasutatavate sõidukite arvu

vähenemine kaasa tulude vähenemise ja see omakorda võib kaasa tuua piirijärjekorda haldava

ettevõtte teenuse pakkumise ennetähtaegse lõpetamise, mis eeldab riigi poolt valmisolekut

korraldada ootejärjekordade haldamine, WC ja prügimajandus. Valmisoleku puudumisel

eksisteerib risk kohalikule heakorrale ja turvalisusele. Lepingu ülesütlemisel on samuti mõju

Setomaa valla eelarvele, kes saab tulu ootealade rendist. Eelarve mõju sõltub aga sellest, kas

leping üles öeldakse ning kas ja mis hinnaga ootealad uuesti välja rentida õnnestub. Esmastel

hinnangutel maksab prügiveo ja tualettide tagamine piiriületust ootavatele inimestele Luhamaa

ja Koidula piiripunktides umbes 70 000 eurot aastas, mis oleks vajalik katta riigieelarvest.

Narva-1 piiripunkt on avatud liiklemiseks ainult jalakäijatele ning lahtiolekuaja piirangu

pikendamisega majanduslikku mõju ei kaasne.

Mõju avaldumise sagedus on väike, vedajate kavandatud sõidugraafikud on varasemate

muudatuste tõttu juba ümber tehtud. Venemaa Föderatsiooni ja Eesti Vabariigi piiri ületasid

2026. aasta kuue kuu jooksul veoautod kokku 21 436 korral ja bussid kokku 918 korral ehk

ligikaudu 120 veoautot ning 5 bussi päevas.

Mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Aastatega on vähenenud ettevõtjate arv, kes toimetavad

kaupu või isikuid üle Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni riigipiiri. Piiriületuse ooteala

haldamiseks on PPA sõlminud halduslepingud kahe ettevõttega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Ettevõtjatel on olnud aega kohanenud 12-tunnise

piiripunktide tööajaga. Kauba ja isikute vedude vähenemisel ka päevasel ajal võib kaasneda

töökohtade kadu ja maksutulu vähenemine, kuid selle täpne prognoosimine ja seostamine

piiripunktide lahtioleku ajaga ei ole võimalik.

Kokkuvõttes tuleb arvestada, et riik on järjepidevalt soovitanud Venemaa Föderatsiooni

reisimist täielikult vältida, muu hulgas põhjusel, et julgeoleku kaalutlustel võib olla vajalik

piiripunktide viivitamatu sulgemine ning Eestisse harjumuspärase teekonna kaudu naasmine ei

ole võimalik. Seega võib eeldada, et Venemaa Föderatsiooni reisijad ja nende vedajad on

kõikidest riskidest teadlikud ning reisivad Venemaa Föderatsiooni tungival vajadusel. Seetõttu

ei pruugi piiripunktide jätkuv öine sulgemine olla ülemäära koormav, sest hädavajaliku reisi

teeb reisija ka muul ajal ning võib suureneda reisijate arv päevasel ajal. Igal juhul on Vabariigi

Valitsusel Koidula, Luhamaa ja Narva piiripunktide öiseks sulgemiseks kaalukad põhjused ning

eeskätt tuleks Venemaa Föderatsiooni reisimist vältida. Kui see ei ole võimalik, saab riigipiiri

ületada Koidula, Luhamaa ja Narva-1 piiripunktide kaudu iga päev kell 07.0019.00.

Erivajaduse või ettenägematu hädaolukorra puhul on võimalik PPA-l lubada piiriületus ka öisel

ajal kõigis piiripunktides, kaaludes igat konkreetset juhtumit eraldi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Piiripunktide öise sulgemise pikendamine ei too PPA-le ja MTA-le kaasa täiendavaid tegevusi.

Välisministeeriumil tuleb piiripunktide uutest lahtiolekuaegadest teavitada selleks ettenähtud

protseduuride kohaselt.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi tulusid, küll võib tekkida lisakulu Koidula ja

Luhamaa piiripunktide ootejärjekordadest tekkiva negatiivse tagajärje vältimiseks, kui

olemasolevad halduslepingu partnerid lepingu üles ütlevad.

PPA ega MTA ei vähenda töötajate arvu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. septembril 2026. aasta.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja

Välisministeeriumile ning saadetakse arvamuse avaldamiseks PPA-le, MTA-le,

Kaitsepolitseiametile, Narva Linnavalitsusele ja Setomaa Vallavalitsusele.