MINISTRI MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 10

Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a

määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises

osalevate kollektiivide juhendajate

tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja

kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruses nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord” tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Määrust kohaldatakse kollektiividele, mille liikmed õpivad vähemalt põhikooli esimeses

kooliastmes.“;

2) paragrahvi 4 lõiget 10 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Taotlejal ei tohi olla esitamata aruanne eelmise toetuse maksmise perioodi eest ega muid

käesolevast määrusest tulenevaid täitmata kohustusi toetuse andja ees.”;

3) paragrahvi 5 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt:

„Juhendaja teeb taotluse esitamise ajal töölepingu alusel kollektiivi juhendamise tööd ja tööleping

kehtib vähemalt taotletava toetuse perioodi lõpuni.“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

“(5) Kui toetuse maksmise perioodil tõstab toetuse saaja juhendajale makstavat kontakttunni tasu

või kontakttundide arvu, ei suurendata toetuse saajale määratud toetussummat. Kui toetuse saaja

vähendab kontakttundide arvu, jääb toetuse arvestuse aluseks olev kontakttunni tasu samaks ja

toetuse saajal ei ole õigust suurendada kontakttunni tasu talle määratud toetuse arvelt.”;

5) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt:

„13) väljavõte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus, info juhendatava kollektiivi kohta,

ühe kuu või ühe nädala kontakttundide arv või kontakttundide arv kuni kolmekuulise

arvestusperioodi jooksul, kontakttunni maksumus (brutotasuna) ning puhkuse kestus;”;

6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotlejale eelmiseks toetuse maksmise

perioodiks määratud toetust on käesolevas määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt

vähendatud.”;

7) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetuse väljamakse tehakse toetuse saajale kvartaalselt iga kvartali esimese kuu 20.

kalendripäevaks, välja arvatud esimene väljamakse, mis tehakse seitsme tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest.”;

8) paragrahvi 15 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Aruanne peab sisaldama tõendeid kollektiivi juhendamisega seotud tööjõukulude igakuisest

väljamaksmisest juhendajale taotluses toodud perioodi eest ning see peab kajastama toetuse saajale

määratud toetuse kasutamist.“;

9) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt:

„§ 16. Toetuse tagasinõudmine ja -maksmine

(1) Toetuse vähendamisel käesoleva määruse § 14 lõigetes 1–9 sätestatud alustel nõuab toetuse

andja taotlejalt enammakstud toetuse tagasi. Kui toetuse saaja on vähendanud toetuse maksmise

perioodil kontakttundide arvu, nõuab toetuse andja kasutamata jäänud toetuse tagasi.

(2) Käesoleva määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse tagasi riigieelarve seaduse §

551 alusel ja korras.

(3) Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha otsuse

toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks;

2) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse igakuise väljamaksmise kohustust;

3) toetuse saaja ei ole täitnud eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustust.“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga Merilin Piipuu

minister kantsler

1

Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmise

määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kultuuriministri 12.01.2021 määrusega nr 1 kehtestati laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate

kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord (edaspidi määrus).

Määruse kohaselt on toetuse eesmärk toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate

igakuiste tööjõukulude katmisel. Toetuse maksmise periood on kalendriaasta. Toetuse andmise

tulemusena on tagatud juhendajale tänapäeva ootustele vastav töötasu ja sotsiaalsed garantiid ning

laulu- ja tantsupeoliikumise protsessi jätkusuutlikkus.

Eelnõu eesmärk on kõrvaldada määruse rakendamisel tekkinud kitsaskohad ja

mitmetitõlgendatavused. Lisaks eeltoodule on muudatuse eesmärk viia määruses sätestatud toetuse

tagasinõude regulatsioon kooskõlla riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025. a jõustunud

redaktsiooni §-ga 55¹. Riigieelarve seaduse § 55¹ reguleerib riigisiseste projektipõhiste toetuste

tagasinõudmist üldjuhul juhtudel, kui rikutakse toetuse andmise või kasutamisega seotud siseriiklikke

tingimusi. Muudatusega täpsustatakse toetuse tagasinõude aluseid ja lisatakse viited riigieelarve

seaduses sätestatud üldisele tagasinõude korrale.

Eelnõu ei too kaasa halduskoormuse suurenemist. Mõju halduskoormusele on selgitatud seletuskirja

4. peatükis.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna

rahvakultuurinõunik Eino Pedanik ([email protected], 628 2227), õigus- ja haldusosakonna

õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225), finantsosakonna finantsnõunik Siiri

Saarmann ([email protected], 628 2243) ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete

osakonna juhataja Margit Salmar ja spetsialist Kersti Sillaots.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast punktist.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse § 4 lõikega 11, mille kohaselt kohaldatakse määrust kollektiividele,

mille liikmed õpivad vähemalt põhikooli esimeses kooliastmes. Vanuserühm on kehtivas määruses

täpsustamata ning kuna noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis osalevad

valdavalt lapsed alates esimesest kooliastmest, siis on vajalik seda tingimust määruses täpsustada.

Määruse rakendamise ajal on tekkinud olukordi, kus soovitakse toetust saada ka beebidest kuni

eelkooliealisteni koosnevatele ettevalmistusrühmade (kes võivad osaleda maakondlikel või

valdkondlikel pidudel) juhendajate palgatoetuseks ja see ei ole olnud määruse eesmärk.

2

Eelnõu väljatöötaja ei näe probleemi, kui nt mudilaskooris (koor, milles laulavad 1.-4. klassi lapsed)

on ka mõne liikme lasteaias käiv õde või vend või mõni muusikaliselt väljapaistev lasteaialaps, aga

üldjoontes peaks kollektiiv antud määruse mõttes koosnema lastest alates põhikooli esimesest

astmest. Kultuuriministeerium peab oluliseks küll järelkasvu tekkimist, kuid piiratud eelarve

tingimustes on vajalik seada piir kollektiividele, mille juhendajale palgatoetust makstakse.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse § 4 lõiget 10 teise lausega, mille kohaselt ei tohi taotlejal olla

esitamata aruanne eelmise toetuse maksmise perioodi eest ega muid käesolevast määrusest tulenevaid

täitmata kohustusi toetuse andja ees. See täiendus aitab tagada, et enne uueks perioodiks toetuse

saamist on eelmise perioodi kohustused täidetud ning suunab toetuse saajad korrektsemalt käituma.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 5 lõike 4 esimest lauset. Muudatuse kohaselt teeb juhendaja

taotluse esitamise ajal töölepingu alusel kollektiivi juhendamise tööd ja tööleping kehtib vähemalt

taotletava toetuse perioodi lõpuni. Kehtiv säte on vaatamata sellele, et seda on kord juba muudetud,

jätkuvalt tekitanud ebaselgust ja mitmeti mõistetavust. Kehtiva määruse § 5 lõige 4 annab vääriti

mõista, et tööleping juhendajaga ei pea olema sõlmitud toetuse taotlemise ajal, vaid taotletava toetuse

perioodil (kalendriaasta). Taotluse juurde lisatakse töölepinguid, mis hakkavad kehtima kalendriaasta

jaanuarist. Määruse mõte on olnud see, et toetuse taotlemisel on kollektiivi juhendajaga juba leping

sõlmitud ja juhendaja töötab juhendajana.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse § 6 lõikega 5, mille kohaselt ei suurendata toetuse saajale määratud

toetussummat, kui toetuse maksmise perioodil tõstab toetuse saaja juhendajale makstavat

kontakttunni maksumust või kontakttundide arvu . Otsus on tehtud taotluse järgselt ning toetuse

maksmise aluseks on taotluses esitatud kontakttundide maht ja maksumus. Kui toetuse saaja soovib

perioodi jooksul maksta juhendajale suuremat tasu, teeb ta seda oma vahendite arvelt, toetus ei

suurene. See põhimõte ei ole üheseltmõistetavalt määruses sätestatud, kuid see on olnud õigusakti

väljatöötaja tahe.

Kui toetuse saaja vähendab kontakttundide arvu, jääb toetuse arvestuse aluseks olev kontakttunni tasu

samaks ja toetuse saajal ei ole õigust suurendada kontakttunni tasu talle määratud toetuse arvelt.

Praktikas on esinenud olukordi, kus toetuse saaja on vähendanud kontakttundide arvu, samas on

vähendatud kontakttundide tõttu n-ö ülejääva toetussumma arvelt suurendanud toetusena eraldatud

kontakttunni maksumust. See ei ole olnud määruse mõte. Antud muudatus on seotud ka eelnõu

punktiga 9 muudetava §-ga 16. Muudetava paragrahvi lõike 1 teise lause kohaselt nõuab toetuse andja

kasutamata jäänud toetuse tagasi, kui toetuse saaja on vähendanud toetuse maksmise perioodil

kontakttundide arvu. Oluline on see põhimõtte selgelt määruses fikseerida.

Eelnõu punktiga 5 muudetakse § 8 lõike 1 punkti 13. Taotleja lisab taotlusele väljavõtte

töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus, info juhendatava kollektiivi kohta, ühe kuu või ühe

nädala kontakttundide arv või kontakttundide arv kuni kolmekuulise arvestusperioodi jooksul,

kontakttunni maksumus (brutotasuna) ning puhkuse kestus. Muudatusega tullakse toetuse taotlejale

vastu, sest paljudel on töölepingus fikseeritud nädala kontakttundide arv ning ebamõistlik on seda

määruses toodud nõude tõttu muuta.

3

Oluline on info ka puhkuse kestuse kohta. Kuna tasuline puhkus võib olla vahemikus 28 kuni 56

päeva ning toetuse sees on ka puhkusetasu, siis on vajalik, et töölepingu väljavõttes oleks puhkuse

kestus fikseeritud.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse § 10 lõikega 31, mille kohaselt võib toetuse andja jätta taotluse

rahuldamata, kui taotlejale eelmiseks toetuse maksmise perioodiks määratud toetust on käesolevas

määruses sätestatud nõuete rikkumise tõttu korduvalt vähendatud. Sarnane õigus on ka treeneri

tööjõukulu toetusmeetme määrusega1 toetuse andjale antud (§ 12 lg 6 p 1) ning see on praktikas hästi

toimiv ning taotlejaid distsiplineeriv.

Eelnõu punktiga 7 muudetakse §11 lõiget 1. Muudatuse kohaselt tehakse toetuse väljamakse toetuse

saajale kvartaalselt iga kvartali esimese kuu 20. kalendripäevaks, välja arvatud esimene

väljamakse, mis tehakse seitsme tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest. Muudatusega

kõrvaldatakse rakenduslik probleem kehtivas määruses. Taotluste menetlemiseks ette nähtud 60

päeva lõppes peale 20. jaanuari, mil väljamaksed pidid määruse kohaselt tehtud olema ning nüüd on

seda punkti täpsustatud.

Eelnõu punktiga 8 muudetakse § 15 lõiget 2. Muudatuse kohaselt peab aruanne sisaldama tõendeid

kollektiivi juhendamisega seotud tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale taotluses

toodud perioodi eest ning see peab kajastama toetuse saajale määratud toetuse kasutamist.

Toetuse maksmise perioodil tehtud muudatused kontakttundide arvu või kontakttunni tasu

suurendamises ei too kaasa toetussumma suurendamist. Kui kontakttundide arvu vähendatakse, jääb

toetuse arvestuse aluseks olev kontakttunni tasu muutumatuks ning vähendatud kontakttundide arvelt

vabanevat toetuse osa ei ole lubatud kasutada muul otstarbel, sealhulgas kontakttunni tasu

suurendamiseks. Vähendatud kontakttundide mahule vastav toetuse osa kuulub tagastamisele.

Muudatuse eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine kajastuks üheselt taotluses esitatud andmete

alusel ning välistada praktikas esinenud olukorrad, kus kontakttundide arvu ja tasu muutmisega

mõjutatakse toetuse tegelikku kasutust.

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse §-i 16. Muudatuse eesmärk on viia määruses sätestatud

toetuse tagasinõude regulatsioon kooskõlla riigieelarve seaduse 29. detsembril 2025. a jõustunud

redaktsiooni §-ga 55¹. Riigieelarve seaduse § 55¹ reguleerib riigisiseste projektipõhiste toetuste

tagasinõudmist üldjuhul juhtudel, kui rikutakse toetuse andmise või kasutamisega seotud siseriiklikke

tingimusi. Muudatusega täpsustatakse toetuse tagasinõude aluseid ja lisatakse viited riigieelarve

seaduses sätestatud üldisele tagasinõude korrale.

Riigieelarve seaduse § 55¹ lõige 1 sätestab alused, mille esinemisel võib toetuse andja tunnistada

toetuse andmise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks ning nõuda toetuse osaliselt või täielikult

tagasi. Lõige 2 annab ministrile volituse kehtestada määrusega tagasinõude määrad ning täiendavad

1 Kultuuriministri 26.11.2014 määrus nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded

spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse

suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“.

4

või täpsustavad tagasinõude alused. Lõige 3 sätestab juhud, mil toetuse andja võib tagasinõudmisest

loobuda. Lõige 4 sätestab tagasinõude esitamise tähtaja. Toetus tuleb tagasi nõuda nelja aasta jooksul

alates projekti viimase väljamakse tegemisest. Tagasinõudmise otsuse saamisest on toetuse saajal 60

päeva toetuse tagasimaksmiseks. Lõike 5 kohaselt peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti

iga viivitatud kalendripäeva eest, kui ta ei maksa toetust tagasi tähtpäevaks. Lõige 6 reguleerib intressi

maksmist juhul, kui toetuse tagasimakse ajatatakse. Lõike 7 kohaselt ei nõuta viivist ega intressi

riigiasutuselt. Lõike 8 kohaselt on projektipõhise toetuse tagasinõudmise otsus täitedokument

täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. See võimaldab suunata tagasinõude otsuse

sundtäitmisele ilma täiendava kohtumenetluseta.

Eelnõuga muudetavas §-s 16 sätestatakse, et määruse alusel antud toetus nõutakse ning makstakse

tagasi riigieelarve seaduse § 551 alusel ja korras. Samas luuakse ka täiendavad tagasinõude

võimalused. Lisaks riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud alustele võib toetuse andja teha

otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta, kui:

1) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks;

2) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse igakuise väljamaksmise kohustust;

3) toetuse saaja ei ole täitnud eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustust.

Punkt 3 on uus toetuse andjale antud õigus toetuse tagasinõudmiseks. Määruses on eraldi arvestamise

kohustus olemas (§ 13 lg 3), kuid toetuse saajad eksivad selle nõude vastu tihti. Määrusega antakse

kaalutlusõigus toetuse saajale antud kohustuse rikkumisel toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda.

Uus on ka muudetava paragrahvi lõike 1 teine lause, mille kohaselt kui toetuse saaja on vähendanud

toetuse maksmise perioodil kontakttundide arvu, nõuab toetuse andja kasutamata jäänud toetuse

tagasi. Antud muudatus on seotud eelnõu punktiga 4. Õigusselguse huvides on vajalik see toetuse

andja õigus selgemalt kirja panna.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisel on selgunud, et sätteid saab erinevalt tõlgendada. Muudatused loovad

õiguskindluse ja selguse nii rakendajale kui ka taotlejale.

4.1. Mõjuvaldkond – majanduslikud mõjud (mõju halduskoormusele); riigivalitsemine (mõju

kohaliku omavalitsuse korraldusele ja finantseerimisele)

Sihtrühm: taotluse esitajad (mittetulundussektor, KOV-id)

Täpsustatud on aruandluse nõudeid ning toetuse saaja peab esitama andmed toetuse kasutamise kohta.

Eraldi raamatupidamisarvestuse pidamise kohustuse tõttu on toetuse saajal nõutavad andmed juba

olemas.

5

Infokohustusele mõju puudub, sest raamatupidamislike andmete säilitamise kohustus tuleneb

raamatupidamiseseadusest. Täpsustatakse aruandes esitatava teabe sisu, et oleks võimalik hinnata

toetuse kasutamise vastavust toetuse andmise tingimustele ja eesmärgile.

Mõju vastavuskuludele on vähene. Toetuse saajad peavad vajaduse korral koondama ja esitama

täiendavaid andmeid toetuse kasutamise kohta, kuid tegemist ei ole suure lisakohustusega. Samas

vähendab muudatus õigusselgusetusest tulenevaid riske ja võimalikke vaidlusi toetuse kasutamise

üle.

Taotluse esitajad on ka KOV-id. Muudatuse käsitlevad toetuse andmise, kasutamise aruandluse ja

tagasinõudmise tingimuste täpsustamist ning ei muuda KOV-ide ülesandeid, pädevust ega korraldust.

Muudatused ei sekku KOV-ide õigusesse korraldada kohaliku elu küsimusi ega muuda ülesannete

jaotust riigi ja KOV-ide vahel.

Muudatused ei too kaasa vajadust muuta olemasolevat töökorraldust, ei kehtesta uusi

kvalifikatsiooni- ega haridusnõudeid ega mõjuta personali koosseisu. Muudatused ei muuda KOV-

ide rahastamispõhimõtteid ega too kaasa täiendavaid püsikulusid.

4.2. Mõjuvaldkond - riigivalitsemine (mõju keskvalitsuse korraldusele)

Sihtrühm: Eesti Rahvakultuuri Keskus

Muudatustel on positiivne mõju Eesti Rahvakultuuri Keskuse töökorraldusele. Aruandluse nõuete ja

tagasinõude aluste täpsustamine suurendab õigusselgust ning võimaldab toetuse kasutamise üle teha

tõhusamat järelevalvet. See vähendab tõlgendamisest tulenevaid vaidlusi ning lihtsustab toetuste

kasutamise kontrollimist. Muudatused ei too kaasa vajadust muuta asutuse struktuuri, luua uusi

ametikohti ega eraldada täiendavaid eelarvevahendeid.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuse eraldamisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on selleks vajalik kompetents.

Rakendamiseks vajalikud vahendid kinnitab kultuuriminister eelarve käskkirjaga. Muudatused ei too

kaasa täiendavaid kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval

pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kooriühingule, Eesti

Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsile, Eesti Koorijuhtide Liidule, Eesti Puhkpillimuusika Ühingule,

Eesti Sümfooniaorkestrite Liidule ja Eesti Võimlemisliidule.

6

Haridus- ja Teadusministeerium ja Rahandusministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti

Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ja Eesti Kooriühingu

ettepanekud ning nendega arvestamise või mittearvestamise selgitused on toodud käesoleva

seletuskirja lisas 1.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine

Eesti Linnade

ja Valdade Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab eelnõu eesmärki suurendada

õigusselgust, vähendada erinevaid tõlgendusi toetuse kasutamisel ning

parandada järelevalve teostamise võimalusi.

Samuti peame põhjendatuks toetuse tagasinõude regulatsiooni

kooskõlla viimist riigieelarve seadusega ning toetuse kasutamise

tingimuste täpsustamist.

Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab määruse muutmise

eelnõu järgmise märkusega.

Eelnõuga lisatakse nõue avalikustada kollektiivi proovide

toimumisaeg ja -koht veebilehel või muul avalikult kättesaadaval viisil

ning ajakohastada infot juhul, kui proovide toimumisaeg või koht

muutub. Mõistame muudatuse eesmärki parandada järelevalve

võimalusi, kuid juhime tähelepanu, et kõigil kollektiividel ei pruugi

olla oma veebilehte, eriti juhul, kui kollektiiv tegutseb

mittetulundusühinguna või väiksemas kogukonnas. Paljud kollektiivid

kasutavad peamise infokanalina sotsiaalmeediat, kus sellise info

järjepidev ja selgelt kontrollitav avaldamine ei pruugi olla praktikas

mõistlikult teostatav. Samuti jääb eelnõust ebaselgeks, kes ja millistel

alustel järelevalvet teostab ning millistest allikatest peab järelevalve

tegija lähtuma. Kui info võib paikneda erinevatel veebilehtedel,

sotsiaalmeediakanalites või muudes avalikes kanalites, võib nõude

täitmise kontrollimine osutuda ebaproportsionaalselt koormavaks ega

pruugi soovitud eesmärki saavutada. Palume kaaluda, kas kavandatav

nõue on eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne või täpsustada

seletuskirjas, kuidas nõude täitmist praktikas kontrollitakse.

Arvestatud, veebilehel avalikustamise kohustus on määruse

tekstist välja jäetud.

Eesti

Rahvatantsu ja

Rahvamuusika

Selts

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts toetab

muudatusettepanekute 3–10 eesmärki tagada avaliku raha

eesmärgipärane kasutamine ning toetuse kasutamise läbipaistvus.

Kuigi muudatusettepanekud eraldiseisvalt aitavad suurendada toetuse

kasutamise kontrollitavust ja selgust, tuleb meeles pidada, et toetuse

põhiidee on siiski toetada juhendajat, mitte kontrollida kollektiivi

haldusvõimekust. Praegune ettepanekute loogika on üles ehitatud

Märkusega nr 1 arvestatud osaliselt, sätet on keeleliselt

täpsustatud, kuid selle mõte on jäänud samaks. Muudetud säte:

„Määrust kohaldatakse kollektiividele, mille liikmed õpivad

vähemalt põhikooli esimeses kooliastmes.“ See sõnastus ei seo

kollektiive üldhariduskoolidega, vaid piiritleb liikmeid

vanuseliselt kooliastme kaudu. Eelnõu väljatöötaja ei näe

probleemi, kui nt mudilaskooris (koor, milles laulavad 1.-4.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

põhimõttele, kus kõik kollektiivid peavad esitama võimalikult palju

tõendeid, sest mõni võib neid rikkuda. Ausate kollektiivide

halduskoormuse vähendamiseks aga peaks toetuse andja suunama

tähelepanu riskipõhisele kontrollile ning tugevama kontrolli nendele

kollektiividele, kellega on varasemalt probleeme olnud. Lisaks aga

soovime juhtida tähelepanu ettepanekutele, mis Eesti Rahvatantsu ja

Rahvamuusika Seltsi hinnangul ei lahenda tekkinud küsimusi.

1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11)

Kollektiiviks loetakse kollektiivi alates põhikooli esimesest

kooliastmest.“;

Ei toeta antud sõnastuses.

Ehkki seletuskirja põhjal on mõistetav, mida muudatusettepanekuga

soovitakse saavutada, ei täida esitatud sõnastus seda eesmärki ning

tekitab pigem täiendavaid tõlgendusküsimusi. Säte „Kollektiiviks

loetakse kollektiivi…“ on tautoloogiline ega lisa määrusesse sisulist

selgust. Juhime tähelepanu, et kooliastmed on seotud

üldharidussüsteemiga, samas kui huvitegevus ja huviharidus ei lähtu

kooliastmetest. Seetõttu võib sõnastus tekitada hoopis ebaselgust

nende kollektiivide puhul, kes ei tegutse üldhariduskooli juures.

Samuti ei ole üheselt selge, kas põhikooli esimese kooliastme

kollektiivis võivad osaleda ka nooremad lapsed või tuleb toetuse

saajate hulgast välistada kõik eelkooliealised liikmed. Ettepanek.

Kollektiivi määratlemise asemel soovitame sätestada selge vanuseline

tingimus, nagu kasutatakse ka mitmetes kohalike omavalitsuste

huvihariduse ja huvitegevuse toetamise kordades. Seejuures peame

oluliseks säilitada võimaluse toetada suurte tantsuansamblite ja

kontsertkooride ettevalmistuskollektiive. Pakume sõnastuseks:

„Kollektiiviliikmed peavad olema vähemalt 5-aastased.“

klassi lapsed) on ka mõne liikme lasteaias käiv õde või vend või

mõni muusikaliselt väljapaistev lasteaialaps, aga üldjoontes

peaks kollektiiv antud määruse mõttes koosnema lastest alates

põhikooli esimesest astmest. Kultuuriministeerium peab

oluliseks küll järelkasvu tekkimist, kuid piiratud eelarve

tingimustes on vajalik seada piir kollektiividele, mille

juhendajale palgatoetust makstakse.

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Kollektiiv avaldab oma veebilehel või teeb muul viisil avalikult

kättesaadavaks info proovide toimumisaja ja -koha kohta.“;

Märkusega nr 2 arvestatud, veebilehel avalikustamise kohustus

on määruse tekstist välja jäetud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

Ei toeta antud sõnastuses.

Muudatusettepaneku eesmärk tagada toetuse andjale järelevalve

teostamiseks ajakohane info proovide toimumise aja ja koha kohta,

kuid kavandatav avalikustamise kohustus ei lahenda seletuskirjas

kirjeldatud probleemi. Kehtiva määruse § 12 lõike 2 kohaselt on

toetuse saajal juba kohustus teavitada toetuse andjat taotluses esitatud

andmete muutumisest. Seetõttu ei ole selge, millist täiendavat

eesmärki täidab info avalikustamine kollektiivi veebilehel või muul

viisil. Seejuures ei taga avalikustamise kohustus iseenesest info

ajakohasust, kuna määruses ei ole sätestatud kohustust avaldatud

andmeid muudatuste korral uuendada. Praktikas võivad proovide ajad

ja kohad hooaja jooksul muutuda ning avalik info ei pruugi seetõttu

vastata tegelikule olukorrale. Samuti on ebaselge, mida tähendab

„muul viisil avalikult kättesaadav“. Näiteks võib rahvamaja

teadetetahvlil avaldatud info olla küll avalik, kuid ei võimalda toetuse

andjal enne paikvaatluse tegemist vajalikku infot operatiivselt

kontrollida. Ettepanek. Olemasoleva muudatustest teavitamise

kohustuse paremaks rakendamiseks tuleks täpsustada toetuse andjale

esitatava info sisu või vormi, mitte kehtestada eraldiseisvat

avalikustamise kohustust, sest võib eeskätt väiksemate kollektiivide

jaoks suurendada bürokraatiat.

Eesti

Kooriühing

Kooriühing on äärmiselt mures paragrahvi 4 planeeritud

täienduse suhtes: Kollektiiviks loetakse kollektiivi alates põhikooli

esimesest kooliastmest.

Ka seletuskirja on sel teemal juhtunud kahetsusväärne viga.

Laulupidudel (noorte või üldlaulu- ja tantsupeol või nende

ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu- ja tantsupeol või

valdkondlikul liigipeol) nimelt ei osale koorides lapsed alates

esimesest kooliastmest, vaid ka koolieelikud. Me oleme sel teemal

ka varem mõtteid vahetanud ning leiame, et maakonnapidudel

esinevate lasteaedade rühmade juhendajad tõepoolest ei peaks

Mitte arvestatud. Jääme siiski algses eelnõus toodud mõtte

juurde, kuid oleme eelnõu sõnastust keeleliselt

parandanud. Samuti on parandatud seletuskirjas toodud viga.

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse § 4 lõikega 11, mille kohaselt

kohaldatakse määrust kollektiividele, mille liikmed õpivad

vähemalt põhikooli esimeses kooliastmes. Vanuserühm on

kehtivas määruses täpsustamata ning kuna noorte või üldlaulu-

ja tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis osalevad

valdavalt lapsed alates esimesest kooliastmest, siis on vajalik

seda tingimust määruses täpsustada. Määruse rakendamise ajal

on tekkinud olukordi, kus soovitakse toetust saada ka beebidest

Eelnõu seletuskirja lisa 1

kollektiivide palgatoetusest osa saama, kuna tegemist ei ole kooridega

selle sõna tavalises tähenduses. Küll aga oleks äärmiselt halb sõnum,

kui toetusest jääksid ilma noorte- ja üldlaulupidudel aktiivselt

osalevad mudilas- ja poistekoorid, kus laulavad lapsed alates 5.-6.

eluaastast kuni 1. klassini. Need on peamiselt lasteaed-algkoolide ja

stuudiote koorid, kelle hulgas on meie parimad kollektiivid:

Rahvusooper Estonia poistekoori noorem koor JUKUD, Ellerheina

ühehäälne mudilaskoor, Lasteekraani Muusikastuudio noorem

mudilaskoor, Musamari noorem mudilaskoor jne. Tegemist on

tugevate ja laulupeoprotsessis oluliste kontsertkooridega, kelle

väljaarvamine toetuse saajate hulgast ainult laste vanuse/nooruse

alusel ei ole meie hinnangul õiglane. Palun muudame sõnastust nii,

et sellised koorid ei jääks toetusesaajate hulgast välja!

Nagu juba öeldud, maakonnapidudel esinevaid lasteaialapsi ja

mudilaste ettevalmistusrühmi me silmas ei pea, küll aga

üldlaulupidudel ja noorte pidudel osalevaid päris koore, kus laulavad

ka koolieelikud (ja nad on seal traditsiooniliselt alati laulnud, mitte

pole tegemist äsja peole toodud liigiga).

kuni eelkooliealisteni koosnevatele ettevalmistusrühmade (kes

võivad osaleda maakondlikel või valdkondlikel pidudel)

juhendajate palgatoetuseks ja see ei ole olnud määruse eesmärk.

Eelnõu väljatöötaja ei näe probleemi, kui nt mudilaskooris

(koor, milles laulavad 1.-4. klassi lapsed) on ka mõne liikme

lasteaias käiv õde või vend või mõni muusikaliselt väljapaistev

lasteaialaps, aga üldjoontes peaks kollektiiv antud määruse

mõttes koosnema lastest alates põhikooli esimesest astmest.

Kultuuriministeerium peab oluliseks küll järelkasvu tekkimist,

kuid piiratud eelarve tingimustes on vajalik seada piir

kollektiividele, mille juhendajale palgatoetust makstakse.

Kooriühingu toodud näidete juures märgime, et Ellerheina

mudilaskoor kvalifitseerub toetust saavaks kooriks (1.-4. klassi

tüdrukud), selle ettevalmistusrühm (3-6-aastased) mitte. ETV

Lasteekraani mudilaskooris laulavad 1.- ja 2. klassi lapsed,

seega nad kvalifitseeruvad. Musamari mudilaskoor (1.-3. klass)

kvalifitseerub samuti ning kui noorema mudilaskoori all

mõeldakse beebirühmasid ja kuni 6-aastaste rühmasid, siis need

rühmad ei kvalifitseeru. Estonia käsitleb ise JUKUDe koori

õppekoorina ning ei ole seni juhendaja palgatoetust küsinud.

Arutelu ja selgitust oleks vaja § 16 osas (Kui toetuse saaja on

vähendanud toetuse maksmise perioodil kontakttundide arvu, nõuab

toetuse andja kasutamata jäänud toetuse tagasi.) On arusaadav, et kui

kooriproove on toimunud planeeritust vähem/koormus on

väiksem, siis makstakse juhendajale ka tasu vähem, aga tasu

vähenemisel on ka muid praktilisi põhjusi, neist kõige tavalisem

juhendaja haiguslehel viibimine. Praegu väheneb selle tulemusena

reaalselt väljamakstav töötasu, sest juhendaja saab osa raha

haigekassalt, ning ehkki vahe on väike, tekib see ikka (eriti muidugi

mitme juhendaja korral ning väikeste lastega juhendajate korral, kes

võtavad sagedamini hoolduslehti). Oleks mõistlik lisada KKK alla või

seletuskirja selgitus, mida sellisel puhul teha (kas võib maksta siis

Selgitame. Lisatasu maksmine määruse nõuetele vastavale

kolleegile, kes haiguslehel olevat töötajat asendab, on juba

praegu lubatud ja see toimib, tuleb teavitada toetuse andjat

määruses sätestatud korras. Lisatasu maksmine samale

dirigendile teises kuus ei ole põhjendatud.

Eelnõu seletuskirja lisa 1

lisatasu kolleegile, kes haiguslehel olevat töötajat asendab vms, tasuda

samale dirigendile mõnes teises kuus lisatasu või maksta toetus

tagasi?), aga meie hinnangul suurendaks selliste väikeste

töövõimetuslehtedest tekkinud nn “ülejäävate” summade

tagasikandmine liialt halduskoormust. Igal juhul on aga tegemist

teemaga, mida võiks selgitada, kuna praegu ei ole arusaadav, mida

sellisel puhul teha.

Palgatoetuse taotluse ja aruandluse tegemine ei ole objektiivselt

keeruline, küll aga on väga oluline arvestada, et sellega tegelevad

sageli koorijuhid ise või siis ka vabatahtlikkuse alusel tegutsevad

koorivanemad. Nad ei ole professionaalsed ametnikud, ei ole alati

bürokraatias kodus, kardavad teha vigu – ning paratamatult juhtubki

neil vigu palju rohkem kui igapäevaselt kontoritööga tegelejatel. Aga

on äärmiselt oluline, et see toetusmeede oleks ligipääsetav ja

kättesaadav ka sellistele inimestele – ehk siis vajame väga selgeid ja

võimalikult lihtsas keeles sõnastusi, haldustuge, telefoni- ja

meilikonsultatsioone, sõbralikku lähenemist ka eksimuste korral jne.

Oleme väga tänulikud, et Rahvakultuuri Keskus on seda kõike seni

pakkunud ning jagame heameelega ka omalt poolt vajalikku infot ja

abi taotlejatele.

Teadmiseks võetud. Leiame, et toetuse taotlemine on aasta-

aastalt läinud lihtsamaks ning taotlejad tulevad taotluste

esitamisega kenasti toime. ERK abi ja toetus on olnud suur.

Täname, et ka Kooriühing on valmis omalt poolt taotlejatele

infot jagama.