Vastuvõtmise kuupäev : 28/07/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

24/07/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1377342.6 ES

Eelotsuse asi C-622/26

Modeños 1

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Galicia -

Hispaania)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Leticia Carrasco Marco

Osakonnajuhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 28/07/2026

Anonymised version

Translation C-622/26 – 1

Case C-622/26 [Modeños] i

Request for a preliminary ruling

Date lodged:

9 June 2026

Referring court:

Tribunal Superior de Justicia de Galicia (Spain)

Date of the decision to refer:

27 May 2026

Appellant:

WH

Respondents:

Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS)

[…]

[…] SALA DE LO SOCIAL DEL TRIBUNAL SUPERIOR DE JUSTICIA

DE GALICIA (SOCIAL CHAMBER OF THE HIGH COURT OF

JUSTICE, GALICIA) […]

[Identification of the referring court, the parties and the representatives]

ORDER

[…]

i The name of the present case is a fictitious name. It does not correspond to the real name of any party to the proceedings.

EN

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 27.5.2026 – CASE C-622/26

2

Anonymised version

[Identification of the proceedings, the presiding judge, the parties and their

representatives]

FACTS

FIRST. Ms WH brought an action against the Instituto Nacional de la Seguridad

Social (National Social Security Institute) (‘the INSS’). That action was referred

for hearing and adjudication to the Juzgado de lo Social número 2 de los de Vigo

(Social Court No 2, Vigo), which dismissed the action by judgment of 16 January

2025.

SECOND. In the aforementioned judgment, the following facts are declared to be

established: ‘FIRST. Ms WH, born on 1 January 1956, has made contributions to

the general social security scheme for a total of 7939 days. Her last employment

relationship having ended on 25 October 1991, she went on to receive

unemployment benefit from 9 November 1991 to 8 November 1993. The

applicant has a son who was born in 1976. SECOND. Ms WH has been registered

as a jobseeker since September 2017 and received unemployment benefit from

12 April 2019 to 11 March 2020. THIRD. On 9 November 2023, she applied for a

contributory retirement pension, which was refused by administrative decision of

the National Social Security Institute of 13 November 2023 on the ground that she

did not meet the specific qualifying period requirement, that is to say 730 days of

contributions within the 15 years prior to the date of the operative event, that is to

say, as at November 2023. FOURTH. The statistical evidence provided by the

applicant shows that the employment rate among those aged between 50 and 65 is

higher in men than women; that retirement pensions are received by 41% of

women and 58% of men, suggesting that the specific qualifying period

requirement affects women more, since the difference in retirement pension take-

up rates between men and women is greater than the difference in employment

rates between them, and that the rate of leaving work to take up caring

responsibilities among those aged 50 and over is higher in men than women’.

THIRD. The operative part of the aforementioned decision is worded as follows:

‘Having dismissed the action brought by Ms WH, I must and do acquit the

National Social Security Institute and the Tesorería General de la Seguridad

Social (General Social Security Fund) of all of the claims raised against them’.

FOURTH. The applicant filed an application for reconsideration against that

judgment before this High Court of Justice, Galicia. There is no record of the

INSS having challenged that application.

FIFTH. Following the report of the Judge-Rapporteur and the deliberation of the

Chamber, this court decided, by interlocutory order of 23April 2026, as follows:

‘Given that, in the opinion of this Section of the Social Chamber of the High

Court of Justice, Galicia, there are doubts regarding the correct interpretation of

the EU legislation applicable to the present case, it is hereby decided to suspend

the time limit for delivering judgment and to open for a period of ten days a

MODEÑOS

3

Anonymised version

process allowing the parties to submit observations on the prospect of a reference

for a preliminary ruling on interpretation being made to the Court of Justice of the

European Union, under Article 267 of the Treaty on the Functioning of the

European Union (formerly Article 234 TE[C]), in connection with the following

matters: 1. The first question that might be referred is whether the statistical

evidence adduced by the applicant to show that the rate of employment among

those aged between 50 and 65 is higher in men than women, that retirement

pensions are received by 41% of women and 55% of men, and that the rate of

leaving work to take up caring responsibilities among those aged 50 and above is

higher in women, is to be regarded as an indication of a particular disadvantage to

women such as to give rise to indirect discrimination in connection with the

specific qualifying period requirement attached to eligibility for the retirement

pension (Article 205(1)(b) of the Recast Text of the General Law on Social

Security (TRLGSS)), in the light of the administering body’s persistent refusal,

despite court orders to this effect, to provide data, broken down by sex, on the

pensions which have been refused in the last five years – from 1 January 2019 to

31 December 2023 – for failure to meet the specific qualifying period

requirement, the number of those refused to men and to women during that period

and the percentage of refusals by sex. And 2. The second question that might be

referred is whether a national provision such as Article 205(1)(b) of the TRLGSS,

under which eligibility for a retirement pension is contingent upon a specific

contribution period of two years in the last 15 years, may be interpreted as

constituting a particular disadvantage amounting to indirect discrimination on

grounds of sex contrary to Directive 79/7/EEC of 19 December 1978 on the

progressive implementation of the principle of equal treatment for men and

women in matters of social security, and Article 4(1) thereof, which sets out the

prohibition of discrimination on grounds of sex, given that, according to the

established facts of the judgment [at first instance], the rate of employment among

those aged 50 to 65 years of age is higher in men than women, that retirement

pensions are received by 41% of women and 58% of men, and that the rate of

leaving work to take up caring responsibilities in those aged 50 and above is

higher in women, which would support the conclusion that the specific qualifying

period requirement is a condition of eligibility for a retirement pension that is

more difficult for women to meet than men’.

SIXTH. Both parties to the proceedings have submittedobservations. In its

observations, the applicant, favourable to the prospect of a request for a

preliminary ruling being made, concludes: ‘May this document be deemed to have

been lodged and may the submissions in reference to the making of a request for a

preliminary ruling by the Chamber to which we address ourselves be deemed to

have been made’.

Counsel for the Social Security Administration, acting for and on behalf of the

National Social Security Institute), concludes his submissions by saying: ‘May

this statement of observations be deemed to have been lodged and may the

making of a request for a preliminary ruling be declared inappropriate’.

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 27.5.2026 – CASE C-622/26

4

Anonymised version

LEGAL GROUNDS

FIRST. Factual circumstances. In the light of the factual background and the

facts – not disputed on application for reconsideration – declared to be established

in the judgment at first instance, the circumstances to be taken into consideration

for the purposes of the submission of a request for a preliminary ruling to the

Court of Justice of the European Union are as follows:

1. The applicant, born on 1 January 1956, has made a total of 7,389 days of

contributions to the general social security scheme. Her last employment

relationship ended on 25 October 1991, after which she received unemployment

benefit from 9 November 1991 to 8 November 1993.

The applicant has been registered as a jobseeker since September 2017, and

received unemployment benefit from 12 April 2019 to 11 March 2020.

2. By application [to the administrative authority] of 9 November 2023, she

sought recognition of her eligibility for a contributory retirement pension, which

was refused by decision of 13 November 2023 on the ground that she did not meet

the specific qualifying period requirement (two years of contributions within the

15 years prior to the date of the operative event).

3. The action at law having been brought and admitted by Social Court No 2,

Vigo, the defendant administering body was required to provide the documents

requested in the supplementary petitions set out at the end of the application

initiating the action at law. By interlocutory order of 12 June 2024, the Social

Court required the INSS: to submit to the court the documents requested by the

applicant in the third supplementary petition in the application initiating her action

at law (data on the pensions refused in the last five years, that is to say from

1 January 2019 to 31 December 2023, on the ground of failure to fulfil the specific

qualifying period requirement, broken down by sex, that is to say, how many

pensions were refused to men and how many to women during that period); and,

in addition, to provide a calculation of the percentage which those refusals

represent in the context of the conditions applicable to each of the two sexes

during that period.

The INSS having failed to comply with that order, the court, by measure of

organisation of procedure of 11 September 2024, again instructed the INSS to

comply with the directions of the aforementioned order.

4. The judgment at first instance dismissed the action, refused to grant the

retirement pension on the ground that the applicant did not meet the specific

qualifying period requirement, and found that it was not appropriate to apply the

‘parenthesis doctrine’ for the purposes of calculating the specific qualifying

period, in the light of the particular circumstances of the case.

5. The applicant filed an application for reconsideration of that judgment,

claiming that the judgment should be declared void for failing to recognise that

MODEÑOS

5

Anonymised version

the specific qualifying period requirement has an adverse effect on women, and, in

the alternative, that the judgment should be set aside and the applicant recognised

as being entitled to, and paid, the retirement pension, on the ground, inter alia, that

the specific qualifying period requirement may be indirectly discriminatory on

grounds of sex.

That application for reconsideration was not contested by the INSS.

SECOND. Domestic legislative framework.

– Article 205(1)(b) of Royal Legislative Decree 8/2015 of 30 October 2015

adopting the recast text of the General Law on Social Security (LGSS) provides

that ‘the retirement pension provided for in this chapter shall be payable to

persons covered by the general scheme who, in addition to meeting the general

condition laid down in Article 165(1), meet the following conditions:

… (b) They have completed a minimum contribution period of 15 years, of which

at least two shall fall within the 15 years immediately preceding the date on which

entitlement is triggered. For the purposes of calculating the number of years of

contributions, account shall not be taken of the proportion thereof accounted for

by extraordinary payments.

In cases where a person becomes eligible for the retirement pension whilst

registered with the social security system or in a status equivalent to registration,

and is under no obligation to contribute, the two-year period referred to in the

previous paragraph must fall within the 15 years immediately preceding the date

on which the obligation to contribute ceased’.

– Royal Decree 84/1996 of 26 January 1996 adopting the General Rules on the

registration of undertakings and the recruitment, registration and deregistration of

workers with, and changes to the data relating to workers held by, the social

security service. It describes a situation treated as equivalent to registration as one

of ‘involuntary unemployment following the exhaustion of contributory or non-

contributory benefits, provided, in such circumstances, that the person concerned

remains registered as unemployed at the job centre’.

For the purposes of their interpretation, it is worth noting that these provisions

have been made more flexible by the case-law of the Tribunal Supremo (Supreme

Court) in the form of the so-called ‘parenthesis doctrine’, whereby periods during

which a working person has not made social security contributions for reasons

beyond his or her control, including involuntary unemployment, provided that he

or she can demonstrate his or her continued willingness to work by maintaining

uninterrupted and up-to-date registration as a jobseeker at the relevant job centre.

THIRD. European Union law.

–Council Directive79/7/EEC of 19 December 1978 on the progressive

implementation of the principle of equal treatment for men and women in matters

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 27.5.2026 – CASE C-622/26

6

Anonymised version

of social security, in particular, Article 4(1) thereof, which sets out the prohibition

on discrimination on grounds of sex.

– Directive 2006/54/EC of the European Parliament and of the Council of 5 July

2006 on the implementation of the principle of equal opportunities and equal

treatment of men and women in matters of employment and occupation (recast):

Article 2(1)(b) (concept of indirect discrimination); Article 19 (burden of proof).

FOURTH. Application of the legislation and questions referred for a

preliminary ruling.

In applying the legislation set out above to the present case, this Chamber has

encountered two questions.

FIRST QUESTION: The first question is whether the circumstances of the case

may be regarded as exhibiting sufficient evidentiary indications of the existence of

a particular disadvantage capable of constituting indirect discrimination on

grounds of sex. For the purposes of establishing the existence of such a

disadvantage, the court to which we are addressing ourselves has allowed the use

of statistical evidence provided that the statistics cover enough individuals, do not

illustrate purely fortuitous or short-term phenomena and, in general, appear to be

significant (judgment of the Court of Justice of the European Union of 9 February

1999, Seymur-Smith & Pérez, C-167/97, ECLI:EU:C:1999:60).

Given the difficulties that providing complex statistics often presents for members

of the public, the court to which we are addressing ourselves has stated that

Article 19 of Directive 2006/54/EC ‘must be interpreted as not requiring the party

who considers him or herself wronged by such discrimination to submit, in order

to establish a prima facie case of discrimination, specific statistics or facts

pertaining to the workers concerned by the national legislation at issue if that

party does not have access to those statistics or facts or can access them only with

difficulty’ (judgment of the Court of Justice of the European Union of 3 October

2019, Schuch-Ghannadan, C-274/18, ECLI:EU:C:2019:828).

In the present case, the applicant adduced general statistics showing that the

employment rate among those aged between 50 and 65 is higher in men than

women and that retirement pensions are received by 41% of women and 58% of

men, suggesting that the specific qualifying period requirement affects women

more, since the difference in retirement pension take-up rates between men and

women is greater than the difference in employment rates between them. These

are facts which the judgment at first instance expressly declared to be established

and are a matter of public knowledge.

What is more, the applicant asked the court to order the INSS to adduce statistics

specifically designed to show that the specific qualifying period requirement

affects women more than men. The court held that evidence to be admissible and

ordered the INSS to adduce it, which it failed to do, prompting a further such

order, with which the INSS also failed to comply.

MODEÑOS

7

Anonymised version

In those circumstances, this Chamber’s first question is whether the evidence

adduced by the applicant may be regarded as sufficient proof of the existence of a

particular disadvantage capable of constituting indirect discrimination on grounds

of sex.

SECOND QUESTION: In the event that the foregoing question is answered in

the affirmative, this Chamber’s second question is whether the arguments put

forward by the INSS may be considered sufficient justification to rebut the

indications of discrimination. The only justification which it offers in its pleadings

in connection with the submission of a request for a preliminary ruling is that the

case-law doctrine of ‘parenthesis’ relaxes the specific qualifying period

requirement, and that the conditions under which that requirement may be relaxed

pursuant to that doctrine are not met in this instance.

This Chamber has doubts as to whether the relaxation mechanism introduced by

the case-law doctrine of ‘parenthesis’ is sufficient, from the point of view of

proportionality, to rebut the presence of discrimination, since it does not preclude

the emergence in every case of a particular disadvantage to women as regards

eligibility for a retirement pension, and in particular, it does not serve to remedy

the particular disadvantage suffered by the applicant in the present case.

FIFTH. In the light of all the foregoing, it is hereby decided to submit the request

for a preliminary ruling on interpretation set out in the operative part of this order,

in accordance with Article 267 of the Treaty on the Functioning of the European

Union (formerly Article 234 of the Treaty establishing the European Community).

OPERATIVE PART

IT IS HEREBY DECIDED to refer the following questions to the Court of Justice

of the European Union for a preliminary ruling:

First. Under the rules on the burden of proving discrimination on grounds of sex

contained in EU law, inter alia in Article 19 of Directive 2006/54/EC, may the

applicant be considered to have satisfied the burden of proving a sufficient

indication of a particular disadvantage to women capable of constituting indirect

discrimination in connection with the application of the specific qualifying period

requirement to which eligibility for a retirement pension under the Spanish social

security system is subject (Article 205(1)(b) of the TRLGSS), in the light of the

fact that she has adduced evidence such as to show that the employment rate

among those aged between 50 and 65 is higher in men than women, that

retirement pensions are received by 41% of women and 55% of men, and that the

rate of leaving work to take up caring responsibilities among those aged 50 and

above is higher in women, and in the light of the evidence so adduced in

conjunction with the administering body’s persistent refusal, despite court orders

to this effect, to provide data, broken down by sex, on the pensions which have

been refused in the last five years – from 1 January 2019 to 31 December 2023 –

for failure to meet the specific qualifying period requirement, the number of those

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 27.5.2026 – CASE C-622/26

8

Anonymised version

refused to men and to women during that period, and the percentage of refusals by

sex?

Second. In the event that the first question is answered in the affirmative, is a

provision of national law such as Article 205(1)(b) of the LGSS, which requires

the completion of a specific qualifying period of two years in the last 15 years as a

condition of eligibility for a retirement pension, contrary to Article 4 of Directive

79/7EEC, because it constitutes indirect discrimination on grounds of sex, in so

far as it is a condition of eligibility for a retirement pension which is more difficult

for women to meet than men, and, in particular, may the case-law mechanism

known as the parenthesis doctrine be considered an adequate remedy for that

disadvantage?

[…]

[Stay of proceedings and final procedural formulae]

Vastuvõtmise kuupäev : 28/07/2026

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-622/26 – 1

Kohtuasi C-622/26 [Modeños]i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

9. juuni 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Tribunal Superior de Justicia de Galicia (Galicia autonoomse

piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

27. mai 2026

Apellant:

WH

Vastustajad:

Instituto Nacional de la Seguridad Social (INSS)

Tesorería General de la Seguridad Social (TGSS)

[…]

[…] SALA DE LO SOCIAL DEL TRIBUNAL SUPERIOR DE JUSTICIA

DE GALICIA (GALICIA TEISE ASTME KOHTU

SOTSIAALKOLLEEGIUM) […]

[eelotsusetaotluse esitanud kohtu, poolte ja esindajate andmed]

KOHTUMÄÄRUS

[…]

i Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 27.5.2026 – KOHTUASI C-622/26

2

Anonüümseks muudetud versioon

[Menetluse, ettekandja-kohtuniku, poolte ja nende esindajate andmed]

FAKTILISED ASJAOLUD

ESITEKS. WH esitas Instituto Nacional de la Seguridad Sociali (INSS) (riiklik

sotsiaalkindlustusamet, Hispaania) vastu menetlemiseks ja lahendamiseks kaebuse

Juzgado de lo Social número 2 de los de Vigole (Vido töökohus nr 2, Hispaania),

kes jättis 16. jaanuari 2025. aasta kohtuotsusega nimetatud kaebuse rahuldamata.

TEISEKS. Kõnealuses kohtuotsuses tuvastati järgmised faktilised asjaolud:

„ESITEKS. WH, kes on sündinud 1. jaanuaril 1956. aastal, on teinud üldise

sotsiaalkindlustusskeemi sissemakseid kokku 7939 päeva eest. Tema viimane

töösuhe lõppes 25. oktoobril 1991. aastal ning seejärel sai ta 9. novembrist 1991

kuni 8. novembrini 1993 töötuskindlustushüvitist. Kaebajal on 1976. aastal

sündinud poeg. TEISEKS. WH on alates septembrist 2017 olnud töötuna arvel ja

sai 12. aprillist 2019 kuni 11. märtsini 2020 töötutoetust. KOLMANDAKS. WH

taotles 9. novembril 2023 osamakselise vanaduspensioni määramist, millest riiklik

sotsiaalkindlustusamet keeldus 13. novembril 2023, kuna ei olnud täidetud

konkreetse õiguse omandamise perioodi nõuded ehk 730 päeva pensioni saamise

õiguse tekkimise kuupäevale ehk novembrile 2023 eelnenud 15 aasta jooksul.

NELJANDAKS. Kaebaja esitatud statistilised tõendid näitavad, et vanuserühmas

50–65 eluaastat on tööhõive määr meeste seas kõrgem kui naiste seas, et naiste

vanaduspensionid moodustavad 41% ja meeste omad 55%, mis viitab sellele, et

konkreetse õiguse omandamise periood mõjutab naisi rohkem, sest

vanaduspensionide protsent on suurem kui tööhõivelõhe ning hooldamise tõttu

töölt lahkumise määr on alates 50. eluaastast naiste seas kõrgem kui meeste seas.“

KOLMANDAKS. Kõnealuse kohtuotsuse resolutsioon on sõnastatud järgmiselt:

„WH esitatud kaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kohtul mõista õigeks riigi

sotsiaalkindlustusamet ja Tesorería General de la Seguridad Social (üldine

sotsiaalkindlustusfond, Hispaania) kõigi nende vastu esitatud nõuete puhul ning

kohus mõistab nad õigeks.“

NELJANDAKS. Kaebaja esitas nimetatud otsuse peale edasikaebuse Tribunal

Superior de Justicia de Galiciale (Galicia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus,

Hispaania). Riiklik sotsiaalkindlustusamet ei ole nimetatud kaebust vaidlustanud.

VIIENDAKS. Pärast esitaja-kohtunikule teabe tutvustamist ja kolleegiumi

nõupidamist otsustas kohus 23. aprillil 2026 järgmist: „Kuna Tribunal Superior de

Justicia de Galicia (Galicia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus)

sotsiaalkolleegiumi kojal on käesolevas kohtuasjas kohaldatavate liidu

õigusnormide tõlgendamise kohta küsimusi, otsustatakse menetlus peatada ja anda

pooltele võimalus esitada kümne päeva jooksul oma seisukoht Euroopa Kohtule

vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 267 (endine ELL artikkel 234)

järgmiste aspektide tõlgendamiseks võimaliku eelotsusetaotluse esitamise kohta:

1. esimene küsimus, mille võiks esitada, on see, kas naiste ebasoodsamasse

olukorda seadmise märgina, mis põhjustaks vanaduspensioni saamise konkreetse

MODEÑOS

3

Anonüümseks muudetud versioon

õiguse omandamise perioodi nõude (TRLGSSi artikli 205 lõike 1 punkt b) puhul

kaudset diskrimineerimist, tuleb käsitada kaebaja esitatud tõendeid, mis tuginevad

esitatud statistikale, milles on tõendatud, et vanuserühmas 50–65 eluaastat on

tööhõive määr meeste seas kõrgem kui naiste seas, et naiste vanaduspensionid

moodustavad 41% ja meeste omad 55% ning hooldamise tõttu töölt lahkumise

määr on alates 50. eluaastast naiste seas kõrgem. Kõik see toimub koostoimes

haldusasutuse järjepideva keeldumisega, hoolimata kohtulikest nõuetest, esitada

viimase viie aasta kohta – 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini 2023 –

soopõhine teave konkreetse õiguse omandamise perioodi nõude täitmata jätmise

tõttu pensionist keeldumise, nimetatud ajavahemiku jooksul eitava vastuse saanud

meeste ja naiste arvu ning keeldumiste osakaalu kohta sugude kaupa. 2. Teine

küsimus, mille võiks esitada on see, kas sellist riigisisest õigusnormi nagu

TRLGSSi artikli 205 lõike 1 punkt b, milles nõutakse vanaduspensioni saamiseks

konkreetse õiguse omandamiseks viimase 15 aasta jooksul kaheaastast

sissemaksete perioodi, saab tõlgendada nii, et tegemist on ebasoodsamasse

olukorda seadmisega, mis põhjustab kaudse diskrimineerimise soo alusel, mis on

vastuolus 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/9/EMÜ meeste ja naiste võrdse

kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse

valdkonnas ning selle artikli 4 lõikega 1, milles on nähtud ette soolise

diskrimineerimise keeld, arvestades, et kohtuasjas tõendatud asjaoludest nähtub, et

vanuserühmas 50–65 eluaastat on tööhõive määr meeste seas kõrgem kui naiste

seas, et naiste vanaduspensionid moodustavad 41% ja meeste omad 55% ning

hooldamise tõttu töölt lahkumise määr on alates 50. eluaastast naiste seas kõrgem,

mis võimaldab järeldada, et vanaduspensioni saamise konkreetse õiguse

omandamise perioodi nõuet on naistel keerulisem täita kui meestel.“

KUUENDAKS. Mõlemad pooled esitasid oma seisukohad. Kaebaja, kes pooldab

eelotsuse küsimuse esitamist, märkis oma seisukohtades: „käesolevad seisukohad

ja väited on esitatud, toetamaks asjaomase kolleegiumi poolt eelotsusetaotluse

esitamist.“

Sotsiaalkindlustusameti esindaja väidab riikliku sotsiaalkindlustusameti nimel ja

teda esindades oma seisukohtades järgmist: „käesolevad seisukohad on esitatud ja

käsitlevad eelotsusetaotluse esitamise asjakohasuse puudumist.“

ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

ESITEKS. Faktilised asjaolud. Võttes arvesse esimese astme kohtu otsuses

tuvastatud asjaolusid, mida ei ole vaidlustatud, tuleb Euroopa Liidu Kohtusse

pöördumisel arvesse võtta järgmisi asjaolusid:

1. Kaebaja, kes on sündinud 1. jaanuaril 1956, tõendab, et ta on teinud üldise

sotsiaalkindlustusskeemi sissemakseid kokku 7939 päeva eest, tema viimane

töösuhe lõppes 25. oktoobril 1991 ning seejärel sai ta 9. novembrist 1991 kuni

8. novembrini 1993 töötuskindlustushüvitist.

EELOTSUSETAOTLUS 27.5.2026 – KOHTUASI C-622/26

4

Anonüümseks muudetud versioon

Kaebaja on alates septembrist 2017 olnud töötuna arvel ja sai 12. aprillist 2019

kuni 11. märtsini 2020 töötutoetust.

2. Kaebaja taotles 9. novembril 2023 osamakselise vanaduspensioni määramist,

millest riiklik sotsiaalkindlustusamet keeldus 13. novembril 2023, kuna täidetud ei

olnud konkreetse õiguse omandamise perioodi nõue (kaheaastane sissemaksete

periood pensioni saamise õiguse tekkimise kuupäevale eelnenud 15 aasta jooksul).

3. Juzgado de lo Social n.º 2 de Vigo (Vigo töökohus nr 2) võttis esitatud kaebuse

menetlusse ning palus vastustajast haldusametil esitada lisades nõutud

dokumendid. Sotsiaalkolleegium palus 12. juuni 2024. aasta kohtumäärusega

riiklikul sotsiaalkindlustusametil esitada toimikusse kaebaja poolt kolmandas lisas

nõutud dokumendid: soopõhine teave viimase viie aasta jooksul (1. jaanuarist

2019 kuni 31. detsembrini 2023) konkreetse õiguse omandamise perioodi nõude

täitmata jätmise tõttu pensionist keeldumise kohta ehk selle kohta, kui paljudele

meestele ja kui paljudele naistele keelduti nimetatud ajavahemikul pensioni

määramisest, ning lisaks esitada arvutuskäik selle kohta, kui suure protsendi

moodustavad keeldumised nimetatud ajavahemiku jooksul mõlema soo puhul.

Kuna riiklik sotsiaalkindlustusamet ei täitnud nimetatud nõuet, palus kohus

11. septembri 2024. aasta korraldusega riiklikul sotsiaalkindlustusametilt uuesti

eelnimetatud kohtumääruse täitmist.

4. Esimese astme kohus jättis kaebuse rahuldamata ja keeldus vanaduspensioni

määramisest konkreetse õiguse omandamise perioodi nõude täitmata jätmise tõttu

ning leidis, et konkreetse õiguse omandamise perioodi puhul ei saa kohaldada

sissemaksete puudumise perioodi arvestamata jätmist käsitlevat kohtupraktikat,

tulenevalt käesoleva kohtuasja konkreetsetest asjaoludest.

5. Kaebaja esitas kohtuotsuse peale edasikaebuse, milles ta palus tuvastada

kohtuotsuse tühisuse, selles ei käsitatud tõendatuna konkreetse õiguse

omandamise perioodi nõude negatiivset mõju naistele ning teise võimalusena

tühistada kohtuotsus, et tunnustada õigust vanaduspensioni määramisele ja

maksmisele, viidates muu hulgas kaudsele diskrimineerimisele soo alusel.

Riiklik sotsiaalkindlustusamet ei ole nimetatud kaebust vaidlustanud.

TEISEKS. Riigisisene õiguslik raamistik.

– Kuninga 30. oktoobri 2015. aasta seadusandlik dekreet 8/2015, millega

kiidetakse heaks üldise sotsiaalkindlustusseaduse konsolideeritud redaktsioon

(Real Decreto Legislativo 8/2015 por el que se aprueba el texto refundido de la

Ley General de la Seguridad Social; edaspidi „TRLGSS“), mille artikli 205

lõike 1 punktis b on sätestatud: „Vanaduspensioni on õigus saada isikutel, kellele

kohaldatakse üldskeemi ja kes täidavad lisaks artikli 165 lõikes 1 sätestatud

üldtingimustele ka järgmised tingimused:

MODEÑOS

5

Anonüümseks muudetud versioon

[…] b) isik on teinud sissemakseid vähemalt 15 aasta eest, millest vähemalt kahe

aasta eest on tehtud sissemakseid pensioni saamise õiguse tekkimisele eelnenud

15 aasta jooksul. Pensioniõigusliku staaži arvestamisel ei võeta arvesse

proportsionaalset osa erakorraliste tasude pealt.

Juhul, kui vanaduspensioni määramisel on isik registrisse kantud või samalaadses

olukorras, mille puhul puudub sissemaksete tegemise kohustus, peab eelmises

lõikes nimetatud kaheaastane ajavahemik jääma vahetult sissemaksete tegemise

kohustuse lõppemisele eelnenud 15-aastase ajavahemiku sisse.“

– 26. jaanuari 1996. aasta kuninglik dekreet 84/1996, millega kiidetakse heaks

äriühingute registreerimise ning töötajate sotsiaalkindlustustusega liitumise, nende

registreerimise, registrist kustutamise ja andmete muutmise üldeeskirjad (Real

Decreto 84/1996 por el que se aprueba el Reglamento General sobre inscripción

de empresas y afiliación, altas, bajas y variaciones de datos de trabajadores en la

Seguridad Social). Samalaadse olukorrana käsitatakse registris olemist tulenevalt

„sunnitud töötusest pärast osamakselise hüvitise või toetuse lõppemist, kui sellises

olukorras isik on endiselt tööhõiveametis töötuna arvel“.

Nimetatud õigusnormide tõlgendamisel on asjakohane täpsustada, et Tribunal

Supremo (Hispaania kõrgeim kohus) on muutnud neid paindlikumaks

sissemaksete puudumise perioodi arvestamata jätmist käsitleva kohtupraktikaga,

mis seisneb nende ajavahemike arvestamata jätmisel, mille jooksul töötaja ei ole

teinud sissemakseid temast mitteolenevatel põhjustel, sealhulgas sunnitud töötus,

tingimusel, et tõendatud on tema jätkuv soov töötada, mida näitab asjaolu, et

nimetatud isik on katkematult asjaomases tööhõiveametis töötuna arvel ja seda

kannet ajakohastatakse.

KOLMANDAKS. Liidu õigus.

– Nõukogu 19. detsembri 1978. aasta direktiivi 79/7/EMÜ meeste ja naiste võrdse

kohtlemise põhimõtte järkjärgulise rakendamise kohta sotsiaalkindlustuse

valdkonnas, eelkõige selle artikli 4 lõige 1, milles on nähtud ette otsese ja kaudse

soolise diskrimineerimise keeld.

– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiiv 2006/54/EÜ

meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise

kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuesti sõnastatud): artikli 2 lõike 1 punkt b

(kaudse diskrimineerimise mõiste), artikkel 19 (tõendamiskoormis).

NELJANDAKS. Õigusnormide kohaldamine ja eelotsuse küsimus.

Käesolevas kohtuasjas asjakohaste õigusnormide kohaldamiseks on kolleegiumil

tekkinud kaks küsimust.

ESIMENE KÜSIMUS: Esimene käsitleb seda, kas kohtuasja asjaolude puhul on

võimalik asuda seisukohale, et olemas on piisavad seisukohad sedastamaks, et

esineb ebasoodsamasse olukorda seadmine, mis võib kujutada endast kaudset

EELOTSUSETAOTLUS 27.5.2026 – KOHTUASI C-622/26

6

Anonüümseks muudetud versioon

diskrimineerimist soo alusel. Euroopa Kohus on tunnistanud, et kasutab selle

esinemise tuvastamiseks statistilisi tõendeid tingimusel, et statistika hõlmab

piisavat hulka isikuid, ei kajasta täiesti juhuslikke või lühiajalisi nähtusi ja on

üldiselt oluline (Euroopa Kohtu 9. veebruari 1999. aasta kohtuotsus

Seymur-Smith & Pérez, C-167/97, ECLI:EU:C:1999:60).

Arvestades, milliseid raskusi põhjustab keerulise statistika esitamine tihti

kodanikele, on Euroopa Kohus täpsustanud, et direktiivi 2006/54/EÜ artiklit 19

„tuleb tõlgendada nii, et selle kohaselt ei pea pool, kes leiab, et talle on niisuguse

diskrimineerimise tõttu kahju tekitatud, esitama selle tõendamiseks, et esmapilgul

on tegemist diskrimineerimisega, täpseid statistilisi või faktilisi andmeid nende

töötajate kohta, keda kõnealused riigisisesed õigusnormid puudutavad, kui need

andmed ei ole poolele kättesaadavad või on raskesti kättesaadavad“ (Euroopa

Kohtu 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Schuch-Ghannadan, C-274/18,

ECLI:EU:C:2019:828).

Käesolevas kohtuasjas on kaebaja esitanud üldise statistika selle kohta, et

vanuserühmas 50–65 eluaastat on tööhõive määr meeste seas kõrgem kui naiste

seas, et naiste vanaduspensionid moodustavad 41% ja meeste omad 55%, mis

viitab sellele, et konkreetse õiguse omandamise periood mõjutab naisi rohkem,

sest vanaduspensionide protsent on suurem kui tööhõivelõhe. Esimese astme

kohtu kohtuotsuses on nimetatud tõendid tunnistatud sõnaselgelt tõendatuks ja

need on üldteada.

Kaebaja on lisaks palunud, et kohus paluks riiklikul sotsiaalkindlustusametil

esitada statistika, mille eesmärk on konkreetselt tõendada, et konkreetse õiguse

omandamise perioodi nõue mõjutab naisi rohkem kui mehi. Kohus pidas tõendeid

vastuvõetavaks ja palus riiklikul sotsiaalkindlustusametil need esitada, viimane ei

teinud seda, mistõttu esitati sotsiaalkindlustusametile uus nõue, mida amet samuti

ei täitnud.

Neil asjaoludel on käesoleva kolleegiumi esimene küsimus, kas kaebaja esitatud

tõendid võimaldavad asuda seisukohale, et ta on esitanud piisavad tõendid

sedastamaks, et esineb ebasoodsamasse olukorda seadmine, mis võib kujutada

endast kaudset diskrimineerimist soo alusel.

TEINE KÜSIMUS: Kui eelmisele küsimusele vastatakse jaatavalt, esitab

kolleegium küsimuse selle kohta, kas riikliku sotsiaalkindlustusameti väiteid saab

käsitada piisava põhjendusena diskrimineerimise näitajate ümberlükkamiseks.

Ainus põhjendus, mille riiklik sotsiaalkindlustusamet esitab oma seisukohtades

eelotsusetaotluse esitamise kohta on see, et sissemaksete puudumise perioodi

arvestamata jätmist käsitlev kohtupraktika muudab konkreetse õiguse

omandamise perioodi nõude paindlikumaks ning käesoleva kohtuasja puhul ei ole

konkreetse õiguse omandamise perioodi nõude paindlikumaks muutmiseks

nimetatud kohtupraktikas nõutud tingimused täidetud.

MODEÑOS

7

Anonüümseks muudetud versioon

Kolleegiumil on kahtlusi selle osas, kas sissemaksete puudumise perioodi

arvestamata jätmist käsitlevas kohtupraktikas kasutusele võetud paindlikumaks

muutmise mehhanism on proportsionaalsuse seisukohast piisav, et lükata ümber

diskrimineerimise väide, kuna see ei takista ühelgi juhul naiste ebasoodsamasse

olukorda sattumist vanaduspensioni määramisel ning eelkõige ei aita see

parandada käesolevas kohtuasjas kaebaja ebasoodsamasse olukorda sattumist.

VIIENDAKS. Eeltoodut arvestades ja kooskõlas Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikliga 267 (endine Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 234)

otsustakse esitada tõlgendamist käsitlev eelotsuse küsimus resolutsioonis.

RESOLUTSIOON

KOHUS MÄÄRAB esitada Euroopa Liidu Kohtule tõlgendamist käsitlev

eelotsuse küsimus järgmises sõnastuses:

1. Kas liidu õiguses soolise diskrimineerimise tõendamiskoormise kohta

sätestatud eeskirjade ja üldiselt direktiivi 2006/54/EÜ artikli 19 alusel saab asuda

seisukohale, et kaebaja on täitnud kohustuse tõendada piisavalt naiste

ebasoodsamasse olukorda sattumist, mis võib Hispaania

sotsiaalkindlustussüsteemis vanaduspensioni määramisel (TRLGSS artikli 205

lõike 1 punkt b) konkreetse õiguse omandamise perioodi nõude puhul kujutada

endast kaudset diskrimineerimist, arvestades, et kaebaja on esitanud tõendid, mis

on võimaldanud tunnistada tõendatuks, et vanuserühmas 50–65 eluaastat on

tööhõive määr meeste seas kõrgem kui naiste seas, et naiste vanaduspensionid

moodustavad 41% ja meeste omad 55% ning hooldamise tõttu töölt lahkumise

määr on alates 50. eluaastast naiste seas kõrgem, ning arvestades, et haldusamet

on järjepidevalt ja hoolimata kohtulikest nõuetest keeldunud esitamast tõendeid,

mis käsitlevad viimase viie aasta kohta – 1. jaanuarist 2019 kuni 31. detsembrini

2023 – soopõhist teavet konkreetse õiguse omandamise perioodi nõude täitmata

jätmise tõttu pensionist keeldumise, nimetatud ajavahemiku jooksul eitava vastuse

saanud meeste ja naiste arvu ning keeldumiste osakaalu kohta sugude kaupa?

2. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis kas direktiivi 79/7/EMÜ

artikliga 4 on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu seda on TRLGSSi

artikli 205 lõike 1 punkt b, milles nõutakse vanaduspensioni saamiseks konkreetse

õiguse omandamiseks viimase 15 aasta jooksul kaheaastast sissemaksete perioodi,

kuivõrd tegemist on vanaduspensioni määramist mõjutava nõudega, mida on

naistel keerulisem täita kui meestel, ja kuna tegemist on kaudse

diskrimineerimisega soo alusel ning eelkõige, kas sissemaksete puudumise

perioodi arvestamata jätmist käsitlevat kohtupraktikat saab pidada sellise

ebasoodsama olukorra korrigeerimiseks piisavaks meetmeks?

[…]

[menetluse peatamine ja lõpuvormelid]