Vastuvõtmise kuupäev : 28/07/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

27/07/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1377370.6 CS

Eelotsuse asi C-639/26

Česká správa sociálního zabezpečení

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Krajský soud v Brně - Tšehhi Vabariik)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Miroslav Aleksejev

Üksuse juhataja

Vastuvõtmise kuupäev : 28/07/2026

Anonymised version

Translation C-639/26 – 1

Case C-639/26

Request for a preliminary ruling

Date lodged:

9 June 2026

Referring court:

Krajský soud v Brně (Czech Republic)

Date of the decision to refer:

8 June 2026

Applicant:

KA

Defendant:

Česká správa sociálního zabezpečení

ORDER

The Krajský soud v Brně (Brno Regional Court) has ruled […] in the case of the

applicant: KA […]

v

the defendant: Česká správa sociálního zabezpečení (Czech Social Security

Administration, Czech Republic)

[…]

in proceedings concerning an application contesting the defendant’s decision

of 10 June 2025 […]

as follows:

EN

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 8. 6. 2026 – CASE C-639/26

2

Anonymised version

[…] the following question is hereby submitted to the Court of Justice of the

European Union for a preliminary ruling, pursuant to Article 267 of the

Treaty on the Functioning of the European Union:

Must Article 46 and Article 47(1)(d) of Regulation (EEC) No 1408/71

of the Council be interpreted as meaning that, in the calculation of a

partial old-age benefit in a scheme in which the amount depends on

earnings achieved during a reference period, it is sufficient to take into

account the periods of insurance completed in another Member State

merely as periods excluded from the reference period for determining

the personal assessment base, or is it necessary to attribute to those

periods elements of earnings derived from periods of insurance

completed under the legislation of the competent state?

[…]

Grounds:

I. Subject matter of the proceedings and facts of the case

1 The applicant claimed a back payment on her old-age pension covering a period

of more than five years. The Czech Social Security Administration rejected the

application by a decision of 23 April 2025. The applicant lodged an objection

challenging the decision, which was also rejected by a decision of the defendant of

10 June 2025 […] (‘the contested decision’). The applicant challenged the

decision by bringing an action.

2 By a decision of the defendant of 27 September 2007, the applicant was awarded a

partial old-age pension as of 17 January 2007, pursuant to Paragraph 29 of zákon

č. 155/1995 Sb., o důchodovém pojištění (Law 155/1995 on pension insurance;

‘the Pension Insurance Law’), and pursuant to Article 46 of Council Regulation

(EEC) No 1408/71. For the purpose of the calculation, periods of insurance

completed in Italy were taken into account, using the ‘excluded periods’

mechanism.

3 The applicant’s pension was adjusted by a decision of the defendant of

17 December 2008. At the same time, an additional period was recognised

retroactively; however, even in that decision, the defendant failed to take into

account the Italian periods of insurance in the calculation using elements of

earnings derived from Czech periods of insurance and continued to exclude them

from the reference period.

4 On 28 December 2017, the applicant presented a certificate of her previously

unassessed employment in Italy, requesting a review of the periods of insurance in

Italy and of the correctness of the Italian pension. Those documents showed that

she had worked and been insured in Italy without interruption from 1 May 1997 to

30 April 2007, that is, to a greater extent than had previously been considered in

the Czech proceedings.

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

3

Anonymised version

5 On 23 January 2018, the competent Italian insurance institution sent a new E 205 I

form to the defendant, according to which the applicant had completed a period of

insurance of 2,445 days in Italy, from 1 May 1997 to 30 April 2007.

6 On the basis of that form, the defendant made a new calculation of the Czech old-

age pension. In the new calculation, it applied average indexed daily earnings

(‘AIDE’) calculated on the basis of the assessment bases obtained in the Czech

Republic for the insured periods completed in Italy.

7 By decision of 22 May 2018, the defendant raised the applicant’s partial old-age

pension to 5,145 Czech koruny (CZK) per month, effective from 17 January 2007;

in January 2018, the pension amounted to CZK 6,972 per month, following

indexation. The back payment of old-age pension, amounting to CZK 56,111, was

paid out to the applicant pursuant to Paragraph 56(1)(b) of the Pension Insurance

Law, for the period starting 28 December 2012, that is, five years retrospectively

from the date of the submission of the new certificate of insurance periods in Italy.

8 It follows from the defendant’s statement in the present proceedings that the

increase of the pension to CZK 5,145 per month was made as a result of the

application of the average indexed daily earnings from the Italian periods of

insurance instead of their exclusion, not primarily as a result of the subsequent

inclusion of the Italian period of insurance.

9 The applicant contends that her pension was paid at a lower rate than what she

was entitled to from the beginning and that that was the result of the defendant’s

erroneous procedure. In that regard, the applicant argues that the back payment

cannot be limited to a five-year period.

II. Applicable legislation

II. (a) European Union legislation

10 Pursuant to Article 45 of the Treaty on the Functioning of the European Union

(consolidated version, ‘the TFEU’):

‘1. Freedom of movement for workers shall be secured within the Union.

2. Such freedom of movement shall entail the abolition of any discrimination

based on nationality between workers of the Member States as regards

employment, remuneration and other conditions of work and employment.’

11 Pursuant to Article 48 TFEU:

‘The European Parliament and the Council shall, acting in accordance with

the ordinary legislative procedure, adopt such measures in the field of social

security as are necessary to provide freedom of movement for workers; to

this end, they shall make arrangements to secure for employed and self-

employed migrant workers and their dependants:

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 8. 6. 2026 – CASE C-639/26

4

Anonymised version

(a) aggregation, for the purpose of acquiring and retaining the right to

benefit and of calculating the amount of benefit, of all periods taken into

account under the laws of the several countries,

(b) payment of benefits to persons resident in the territories of Member

States.’

12 The referring court infers from those provisions that that legislation must be

interpreted in the light of the objective of ensuring effective free movement of

workers and of preventing workers who take advantage of the freedom of

movement from being disadvantaged in the field of social security merely due to

the fact that they completed their periods of insurance in multiple Member States.

13 Article 46 of Regulation (EEC) No 1408/71 of the Council of 14 June 1971 on the

application of social security schemes to employed persons and their families

moving within the Community (‘Coordination Regulation 1408/71’) regulates the

mechanism for determining benefits in a situation when the insured person has

completed periods of insurance in multiple Member States as follows:

‘1. Where the conditions required by the legislation of a Member State for

entitlement to benefits have been satisfied without having to apply

Article 45 or Article 40 (3), the following rules shall apply:

(a) the competent institution shall calculate the amount of the benefit that

would be due:

(i) on the one hand, only under the provisions of the legislation which it

administers;

(ii) on the other hand, pursuant to paragraph 2.

…

2. Where the conditions required by the legislation of a Member State for

entitlement to benefits are satisfied only after application of Article 45 and

or Article 40 (3), the following rules shall apply:

(a) the competent institution shall calculate the theoretical amount of the

benefit to which the person concerned could lay claim provided all periods

of insurance and/or of residence, which have been completed under the

legislation of the Member States to which the employed person or self-

employed person was subject, have been completed in the State in question

under the legislation which it administers on the date of the award of the

benefit. If, under this legislation, the amount of the benefit is independent of

the duration of the periods completed, the amount shall be regarded as being

the theoretical amount referred to in this paragraph;

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

5

Anonymised version

(b) the competent institution shall subsequently determine the actual

amount of the benefit on the basis of the theoretical amount referred to in the

preceding paragraph in accordance with the ratio of the duration of the

periods of insurance or of residence completed before the materialization of

the risk under the legislation which it administers to the total duration of the

periods of insurance and of residence completed before the materialization

of the risk under the legislations of all the Member States concerned.

3. The person concerned shall be entitled to the highest amount

calculated in accordance with paragraphs 1 and 2 from the competent

institution of each Member State without prejudice to any application of the

provisions concerning reduction, suspension or withdrawal provided for by

the legislation under which this benefit is due.

…’

14 Article 47 of Coordination Regulation 1408/71 contains additional provisions for

the calculation of benefits in schemes dependent on elements of salary or

earnings.

‘1. For the calculation of the theoretical and pro rata amounts referred to in

Article 46 (2), the following rules shall apply:

…

(d) where, under the legislation of a Member State, benefits are calculated

on the basis of the amount of earnings, contributions or increases, the

competent institution of the State shall determine the earnings, contributions

and increases to be taken into account in respect of the periods of insurance

or residence completed under the legislation of other Member States on the

basis of the average earnings, contributions or increases recorded in respect

of the periods of insurance completed under the legislation which it

administers;

…’

15 Article 15 of Regulation (EEC) No 574/72 of the Council of 21 March 1972 fixing

the procedure for implementing Coordination Regulation No 1408/71 pertains to

the conversion and aggregation of insurance periods. Its contents do not provide

for any adjustment to the calculation of the earnings base.

16 Regulation (EC) No 883/2004 of the European Parliament and of the Council of

29 April 2004 on the coordination of social security systems (Coordination

Regulation 883/2004), in particular Articles 52 and 56, builds on the earlier

coordination regulation; however, the regime established by coordination

regulation 1408/71 is that which is primarily decisive in the present case.

II. (b) National legislation

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 8. 6. 2026 – CASE C-639/26

6

Anonymised version

17 Pursuant to Paragraph 16(1) of the Pension Insurance Law:

‘(1) The personal assessment basis is the monthly average of the sum of the

annual assessment bases of the insured person for the relevant period

(Paragraph 18). That average shall be calculated as the product of the

coefficient 30.4167 and the ratio of the sum of annual assessment bases for

the reference period and the number of calendar days in the reference period;

if there are any excluded periods during the relevant period (paragraphs 4

and 5), the number of calendar days falling within the reference period shall

be reduced by the number of days in such excluded periods.’

18 Pursuant to Paragraph 56(1)( b) of the Pension Insurance Law:

‘If it is found that a pension has been granted or paid out in an amount lower

than the entitlement or that it was wrongfully denied, or granted from a date

later than that from which it was due, the pension shall be increased or

granted from the date from which the pension or its increase is due. A

pension or an increase shall be paid retroactively for a period of a maximum

of five years from the date of the finding or the date on which the claim to

the pension or its increase was made … A pension or an increase thereof

shall, however, be paid from the day on which the pension or the increase

thereof are due in the event that a pension was not granted or it was being

paid out in an amount lower than the entitlement, or if it was wrongfully

denied, or granted from a later date than that from which it was due, due to

an erroneous procedure of a social security authority.’

19 The outcome of the present case depends on whether the original lower payment

of the applicant’s pension was caused from the outset by an erroneous procedure

in the calculation of the benefit.

II. (c) Existing (national) case-law

20 The existing case-law of the Nejvyšší správní soud (Supreme Administrative

Court) is based on the assumption that the application of the concept of excluded

periods in the calculation of a pension benefit in cross-border situations under

Regulation No 1408/71 may be compatible with that coordination regulation.

21 In the past, the Supreme Administrative Court has accepted that such a method is

consistent with the purpose of Articles 46 and 47 of Regulation 1408/71 if it

effectively prevents an artificial reduction of domestic earnings, preserves their

average level, and does not place a migrant worker at a disadvantage compared to

a person insured in the national system alone. Accordingly, the compatibility of

that methodology with the coordination regulation in existing national case-law

has been based chiefly on a purpose- and function-based consideration that the

coordination regulation pursues the coordination, rather than the harmonisation of

national systems and that the concept of excluded periods may serve as one of the

means of preventing the ‘fragmentation’ of earnings in a reference period (see

judgments of the Supreme Administrative Court of 27 November 2008, ref. no 3

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

7

Anonymised version

Ads 79/2007-58; of 9 October 2009, ref. no 4 Ads 51/2009-42, No 1991/2010

SAC coll.; of 29 April 2010, ref. no 3 Ads 90/2009-63, No 2297/2011 SAC coll.;

and of 15 September 2010, ref. no 4 Ads 32/2010-56).

22 At the same time, however, that same case-law is the source of the referring

court’s doubts. Even though it has recognised that the method of excluded periods

is compatible with the objective of Article 47 of Regulation 1408/71, it did so

primarily on the basis of arguments relating to function and purpose. The referring

court is therefore of the view that the question remains as to whether such

functional compatibility also suffices in the light of the autonomous interpretation

of an EU rule or whether the wording of Articles 46 and 47 of Regulation 1408/71

itself required a different approach to the calculation of a partial benefit – the

allocation of elements of earnings derived from periods of insurance completed

pursuant to the laws of the competent State.

23 Accordingly, the referring court finds that an authoritative interpretation of the

issue by the Court of Justice of the European Union is necessary.

III. Necessity of the preliminary reference

24 In essence, the present case does not concern a dispute over facts or merely the

issue of a change in administrative methodology, but rather, a dispute over the

interpretation of EU law, namely of Article 46 and Article 47(1)(d) of Regulation

1408/71. The dispute between the parties is whether, at the time of the defendant’s

original decision, those provisions made it possible for periods of insurance

concluded in another Member State to be taken into account only as excluded

periods, or whether it at the time required that elements of earnings derived from

periods of insurance concluded pursuant to the laws of the competent State be

allocated to those periods.

25 The significance of the question in the present case is determinative. The

defendant itself admits that the decisive increase of the Czech partial old-age

pension in 2018 was primarily not due to the newly documented Italian period of

insurance, but rather to a change in the calculation method, namely, the

application of the average indexed daily earnings for the Italian periods of

insurance, instead of their exclusion. Consequently, the dispute centres on whether

both methods were equally permissible when applying the same provisions of EU

law or whether EU law permitted only one of them as at the time of the original

decision.

26 The referring court considers that it should clarify the difference between the

methods whose legal admissibility is disputed in the case under review. The

subject of the assessment is not the actual existence of coordination rules under

Regulation 1408/71, but rather, whether the method of applying them in the

determination of the benefit amount was compliant with the requirements of EU

law.

REQUEST FOR A PRELIMINARY RULING OF 8. 6. 2026 – CASE C-639/26

8

Anonymised version

27 Regulation 1408/71 governed the aggregation of periods of insurance and the

calculation of theoretical and proportionate benefit amounts. The present dispute

is about how periods of insurance completed in another Member State should be

reflected in that legal framework in the calculation of the benefit in a system based

on earnings.

28 For a certain period, foreign periods of insurance were taken into account in

Czech practice by being considered as ‘excluded periods’ for the purpose of

determining the basis for a personal assessment. Those periods were excluded

from the reference period and thus did not result in a reduction of the average

earnings gained in the Czech system. At the same time, however, no elements of

earnings derived from Czech periods of insurance were allocated to them.

29 On the other hand, in the subsequent practice of the defendant, the average

indexed daily earnings derived from periods of insurance concluded pursuant to

Czech laws were used in place of periods of insurance concluded in another

Member State. The difference between the two methods thus lies in how foreign

periods of insurance were taken into account in the theoretical amount of the

benefit in determining the earnings’ bases.

30 The referring court is of the view that that difference may have a significant

impact on the resulting benefit amount. That was the case of the applicant, whose

2018 pension increase was caused by switching from the method based on

excluded periods to the method based on the application of an element of earnings

derived from Czech periods of insurance. In those circumstances, the referring

court deems it necessary to clarify whether the former method was compatible

with the requirements of Articles 46 and 47 of Regulation 1408/71.

31 The fact that the method applied originally is less advantageous does not in itself

mean that it is unlawful. EU law governing the sphere of social security

coordination does not automatically guarantee the application of the

mathematically most advantageous calculation method in a situation when several

methods satisfy the requirements of the coordination rules. In general terms, the

court therefore accepts that a change in administrative or decision-making practice

in itself does not automatically show the unlawfulness of the previous practice. An

administrative authority may make its methodology more specific or harmonise it

without necessarily recognising a prior breach of law. On the other hand, if a

subsequent change in methodology is not caused by a new legal rule and if it does

not merely involve a technical improvement, but rather, a different legal

assessment of the same coordination rule, such a change may give rise to

reasonable doubt as to whether or not the previous practice was contrary to EU

law.

32 It follows from the defendant’s statement made at the request of the court that the

transition to the method of the average indexed daily earnings was not viewed by

the defendant as a direct consequence of an explicit change in legal rules, but

rather as a change in administrative practice prepared in 2009, among other things

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

9

Anonymised version

in relation to preparations for the application of a new EU coordination regulation

and to the drafting of new international social security agreements. At the same

time, the defendant stated that the new calculation method was subsequently also

used in applying previous EU coordination regulations, namely, Regulation

1408/71 and Implementing Regulation 574/72.

33 The defendant stated expressly that both the calculation taking account of

excluded periods and the calculation taking into account average indexed daily

earnings were seen as legitimate and alternative methods, which was confirmed,

in its opinion, by existing case-law. The referring court maintains that that very

circumstance confirms the nature of the dispute as being related to EU law. The

present case is concerned primarily with the question of whether two alternative

methods of calculation were indeed permissible in the application of the same EU

framework pursuant to Regulation 1408/71, or whether Articles 46 and 47 of that

regulation permitted only a method of calculation in which elements of earnings

derived from periods of insurance completed pursuant to the laws of a competent

State are allocated to foreign periods of insurance. In other words, it is not clear

whether the less advantageous method that was originally used still constituted a

lawful option for the application of Articles 46 and 47 of the coordination

regulation No 1408/71, or whether it constituted an erroneous application.

34 The answer to that question goes to the substance of the decision in this case. If

the Court of Justice were to conclude that Articles 46 and 47 of Regulation

No 1408/71 did not allow a mere exclusion of foreign periods of insurance at the

time of the original decision, and instead required an allocation of elements of

earnings derived from domestic periods of insurance, the lower amount of the

benefit originally granted would be the result of an erroneous application of EU

law. It is only on that basis that a national court can evaluate whether the

conditions of Paragraph 56(1)(b) of the Pension Insurance Law have been met.

35 The wording of Article 47 of Regulation 1408/71 does not provide a clear answer

to the question of whether a method based solely on excluded periods suffices in

the calculation of a partial benefit and, accordingly, it is not an acte clair. At the

same time, the referring court does not have any case-law of the Court of Justice

available to it that would address this specific question directly and unequivocally

and so it is not a case of an acte éclairé.

36 The court has therefore concluded that the decision in the case requires an

interpretation of EU law and it is necessary to turn to the Court of Justice of the

European Union.

[…]

Vastuvõtmise kuupäev : 28/07/2026

Eelotsusetaotlus

Tõlge C–639/26 – 1

Kohtuasi C–639/26

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

9. juuni 2026

Eelotsusetaotluse esianud kohus:

Krajský soud v Brně (Tšehhi Vabariik)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

8. juuni 2026

Kaebaja:

KA

Vastustaja:

Česká správa sociálního zabezpečení

Kohtumäärus

Krajský soud v Brně (Brno piirkondlik kohus) […] järgmises kohtuasjas:

kaebaja: KA […]

versus

kostja: Česká správa sociálního zabezpečení

[…]

menetluses, mis käsitleb kaebust vastustaja 10. juuni 2025. aasta otsuse […] peale,

määrab järgmist:

[…] esitada Euroopa Liidu Kohtule ELTL artikli 267 alusel järgmine eelotsuse

küsimus:

ET

EELOTSUSETAOTLUS 8.6.2026 – KOHTUASI C–639/26

2

Anonüümseks muudetud versioon

kas nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklit 46 ja artikli 47

lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada nii, et osalise vanaduspensioni

arvutamisel süsteemis, kus selle pensioni suurus sõltub käsitletaval

ajavahemikul saadud töötasust, piisab sellest, kui teises liikmesriigis

täitunud kindlustusperioode võetakse arvesse üksnes perioodidena, mis

ei kuulu pensioni individuaalse arvutamise aluseks oleva perioodi

hulka, või tuleb neile perioodidele omistada asjaomase riigi

õigusnormide alusel täitunud kindlustusperioodidest tulenevad

töötasukomponendid?

[…]

Põhistus

I. Menetluse ese ja asjaolud

1 Kaebaja esitas taotluse saada pensionilisa tagasiulatuvalt rohkem kui viie

möödunud aasta eest. Česká správa sociálního zabezpečení (Tšehhi

sotsiaalkindlustusamet) jättis selle taotluse oma 23. aprilli 2025. aasta otsusega

rahuldamata. Kaebaja esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse, mis lükati

vastustaja 10. juuni 2025. aasta otsusega, […] (edaspidi „vaidlustatud otsus”)

samuti tagasi. Kaebaja esitas selle otsuse peale kassatsioonkaebuse.

2 Vastustaja 27. septembri 2007. aasta otsusega määrati kaebajale alates

17. jaanuarist 2007 osaliselt kõrgem pension seaduse nr 155/1995

pensionikindlustuse kohta (zákon č. 155/1995 Sb., o důchodovém pojištění)

artikli 29 ja nõukogu määruse (EMÜ) nr 1408/71 artikli 46 alusel. Selle

arvutamisel võeti väljaarvatud perioodide raames arvesse kaebaja Itaalias täitunud

kindlustusperioode.

3 Vastustaja 17. detsembri 2008. aasta otsusega kohandati kaebaja pensionisummat;

ühtlasi võeti selles otsuses arvesse ka muid kindlustusperioode. Kuid ka selles

otsuses ei võtnud vastustaja arvutamisel Itaalia kindlustusperioode arvesse neile

Tšehhi kindlustusperioodidest tulenevate töötasukomponentide määramisega, vaid

tugines jätkuvalt nende väljaarvamisele otsusega hõlmatud perioodist.

4 28. detsembril 2017 esitas kaebaja tõendi seni arvesse võtmata jäänud töötamise

kohta Itaalias ning palus kontrollida Itaalias täitunud kindlustusperioodi ja Itaalia

pensionisummade õigsust. Nendest dokumentidest selgus, et kaebaja töötas

Itaalias katkematult ja oli seal kindlustatud 1. maist 1997 kuni 30. aprillini 2007,

st pikema ajavahemiku jooksul kui Tšehhi menetluses oli varem arvesse võetud.

5 23. jaanuaril 2018 saatis Itaalia kindlustusasutus vastustajale uue vormi E 205 I,

mille kohaselt oli kaebajal Itaalias täitunud kindlustusperiood 1. maist 1997 kuni

30. aprillini 2007 kogukestusega 2445 päeva.

6 Selle vormi alusel arvutas vastustaja Tšehhi vanaduspensioni uuesti välja. Selles

uues arvutuses kohaldas vastustaja Itaalias täitunud kindlustusperioodide suhtes

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

3

Anonüümseks muudetud versioon

indekseeritud keskmist päevapalka (průměrný denní indexovaný výdělek

„PDIV”), mis arvutati Tšehhi Vabariigis saadud baassummade alusel.

7 22. mai 2018. aasta otsusega suurendas vastustaja kaebaja osalist vanaduspensioni

alates 17. jaanuarist 2007 5145 Tšehhi kroonini (CZK) kuus; selle pensioni suurus

oli 2018. aasta jaanuaris pärast indekseerimist 6972 krooni kuus. Kaebajale maksti

56 111 krooni suurust pensionilisa pensionikindlustusseaduse artikli 56 lõike 1

punkti b alusel ajavahemiku eest alates 28. detsembrist 2012, s.o tagasiulatuvalt

viie aasta eest alates kuupäevast, mil esitati uus tõend Itaalias täitunud

kindlustusperioodi kohta.

8 Käesolevas menetluses esitatud vastustaja seisukoha kohaselt tulenes

pensionihüvitise suurendamine 5145 kroonini kuus sellest, et Itaalias täitunud

kindlustusperioodide suhtes kohaldati indekseeritud keskmist päevapalka, mitte

nende perioodide väljajätmist, ja see ei olnud mingil juhul tingitud eelkõige Itaalia

kindlustusperioodide täiendavast arvessevõtmisest.

9 Kaebaja väidab, et talle maksti pensioni algusest peale väiksemas summas kui

talle oleks pidanud makstama, ning et see oli vastustaja väära tegevuse tagajärg.

Seetõttu leiab ta, et pensionilisa suuruse kindlaksmääramist ei saa piirata

viieaastase tähtajaga.

II. Kohaldatavad õigusnormid

II. a) Euroopa Liidu õigus

10 Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELTL“) artiklile 45:

„1. Tagatakse töötajate liikumisvabadus liidu piires.

2. Selline liikumisvabadus nõuab igasuguse kodakondsusel põhineva

liikmesriikide töötajate diskrimineerimise kaotamist nii töölevõtmisel, töö

tasustamisel kui ka muude töötingimuste puhul.

11 Vastavalt ELTL artiklile 48:

„Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse

kohaselt sotsiaalkindlustuse valdkonnas meetmeid, mis on vajalikud

töötajate liikumisvabaduse tagamiseks; selleks kehtestavad nad korra,

millega kindlustatakse võõrtöötajatele ja teise liikmesriigi füüsilisest isikust

ettevõtjatele ning nende ülalpeetavatele:

a) kõigi eri riikide õigusaktide kohaselt arvessevõetavate perioodide

kokkuliitmine, et omandada ja säilitada õigus saada toetust ja arvutada

toetuse suurus;

b) toetuse maksmine isikutele, kes elavad liikmesriigi territooriumil.”

EELOTSUSETAOTLUS 8.6.2026 – KOHTUASI C–639/26

4

Anonüümseks muudetud versioon

12 Eelotsusetaotluse esitanud kohus järeldab nende sätete alusel, et õigusnorme tuleb

tõlgendada lähtuvalt eesmärgist tagada töötajate tegelik vaba liikumine ja vältida

liikumisvabadust kasutanud töötaja sattumist sotsiaalkindlustuse osas

ebasoodsasse olukorda ainuüksi seetõttu, et tal on täitunud kindlustusperioodid

mitmes liikmesriigis.

13 Nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71

(sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate

ja nende pereliikmete suhtes) (edaspidi „koordineerimismäärus 1408/71“)

artiklis 46 on sätestatud hüvitiste kindlaksmääramise mehhanism olukorras, kus

kindlustatud isikul on täitunud kindlustusperioodid mitmes liikmesriigis,

järgmiselt:

„1. Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud,

ilma et oleks vaja kohaldada artiklit 45 ega artikli 40 lõiget 3, kohaldatakse

järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab makstava hüvitise summa:

i) üksnes nende õigusaktide alusel, mida ta kohaldab;

ii) vastavalt lõikele 2;

[…]

2. Kui liikmesriigi õigusaktide tingimused hüvitise saamiseks on täidetud

alles pärast artikli 45 [ja/või] artikli 40 lõike 3 kohaldamist, kohaldatakse

järgmisi reegleid:

a) pädev asutus arvutab hüvitise teoreetilise suuruse, mida asjaomane isik

saaks taotleda tingimusel, kui kõik kindlustus- ja/või elamisperioodid, mis

on täitunud töötaja või füüsilisest isikust ettevõtja suhtes kehtinud

liikmesriigi õigusaktide alusel, oleksid täitunud kõnealuses riigis pädeva

asutuse poolt hüvitise määramise päeval kohaldatavate õigusaktide alusel.

Kui kõnealuste õigusaktide järgi ei sõltu hüvitise suurus täitunud perioodide

kestusest, loetakse selline hüvitise suurus käesolevas punktis osutatud

teoreetiliseks suuruseks;

b) seejärel määrab pädev asutus kindlaks hüvitise tegeliku suuruse,

tuginedes eelmises punktis osutatud teoreetilisele suurusele, vastavalt tema

poolt kohaldatavate õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud

kindlustus- või elamisperioodide kestuse ja kõigi asjaomaste liikmesriikide

õigusaktide alusel enne riski realiseerumist täitunud kindlustus- ja

elamisperioodide kogukestuse suhtele.

3. Asjaomasel isikul on õigus saada iga liikmesriigi pädevalt asutuselt

suurim summa, mis on arvutatud vastavalt lõigetele 1 ja 2, ilma et eelöeldu

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

5

Anonüümseks muudetud versioon

piiraks vähendamist, peatamist või tühistamist käsitlevate sätete

kohaldamist, mis on ette nähtud hüvitise aluseks olevates õigusaktides.

[…]”.

14 Koordineerimismääruse nr 1408/71 artikkel 47 sisaldab lisasätteid hüvitiste

arvutamise kohta süsteemides, mis põhinevad sissetuleku või töötasu

komponentidel.

„1. Artikli 46 lõikes 2 osutatud teoreetilise ja pro rata suuruse arvutamisel

kohaldatakse järgmisi reegleid:

[…]

d) kui liikmesriigi õigusaktide järgi arvutatakse hüvitisi töötasu,

sissemaksete või suurendamiste suuruse alusel, määrab selle riigi pädev

asutus kindlaks töötasu, sissemaksed ja suurendamised, mis võetakse arvesse

teise liikmesriigi õigusaktide alusel täitunud kindlustus- või

elamisperioodide eest, tuginedes tema poolt kohaldatavate õigusaktide alusel

täitunud perioodide eest arvestatud keskmistele töötasudele, sissemaksetele

ja suurendamistele;

[…]”.

15 21. märtsi 1972. aasta määruse nr 574/72, millega kehtestatakse

koordineerimismääruse nr 1408/71 rakendussätted, artiklis 15 käsitletakse

kindlustusperioodide ümberarvestamist ja liitmist. Selles ei ole reguleeritud

[hüvitise suuruse arvutamiseks kasutatava] töötasu aluse mõistet.

16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruses (EÜ)

nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (edaspidi

„koordineerimismäärus nr 883/2004“), eelkõige selle artiklites 52 ja 56, viidatakse

varasematele koordineerimiseeskirjadele. Käesolevas kohtuasjas on aga määrava

tähtsusega eelkõige koordineerimismääruses nr 1408/71 ette nähtud süsteem.

II. b) liikmesriigi õigusnormid

17 Pensionikindlustusseaduse nr 155/1995 Sb. artikli 16 lõikes 1 on sätestatud:

„(1) Pensionisumma arvutamisel aluseks võetav individuaalne näitaja on

kindlustatu aastaste sissemaksete keskmine igakuine baassumma kõnealusel

ajavahemikul (artikkel 18). See keskmine arvutatakse, korrutades

koefitsiendi 30,4167 jagatisega, mis saadakse asjaomase perioodi aastaste

baassummade jagamisel selle perioodi kalendripäevade arvuga. Kui

arvestusperioodil esineb väljaarvatud perioode (lõiked 4 ja 5), vähendatakse

selle perioodi kalendripäevade arvu nende perioodide võrra.“

18 Pensionikindlustusseaduse artikli 56 lõike 1 punktis b on sätestatud:

EELOTSUSETAOTLUS 8.6.2026 – KOHTUASI C–639/26

6

Anonüümseks muudetud versioon

„Kui selgub, et pension on määratud või seda makstakse summas, mis on

väiksem kui maksmisele kuuluv summa, või kui selle maksmisest on

õigusvastaselt keeldutud või see on määratud alates kuupäevast, mis on

hilisem kui see, millest alates see kuulus maksmisele, suurendatakse seda

või määratakse see alates kuupäevast, millest alates oleks pension või

pensionilisa pidanud olema määratud. Sellisel juhul makstakse pension või

pensionilisa tagasiulatuvalt välja maksimaalselt viie aasta eest alates

pensioni või pensionilisa saamise õiguse kindlaksmääramise või

pensionitaotluse või pensionilisa taotluse esitamise kuupäevast (…). Pension

või pensionilisa makstakse siiski välja alates kuupäevast, millest alates see

kuulub maksmisele, juhul kui pensioni ei ole määratud või seda on makstud

väiksemas summas kui maksmisele kuuluv summa või selle maksmisest on

õigusvastaselt keeldutud või kui see on sotsiaalkindlustusasutuse ebaõige

menetluse tagajärjel määratud hilisemast kuupäevast alates, kui see

maksmisele kuulus.”

19 Käesoleva kohtuasja lahendamine sõltub sellest, kas pensioni algselt väiksemas

summas kaebajale väljamaksmine oli juba algusest peale tingitud pensioni valest

arvutamisest.

II. c) senine (riigisisene) kohtupraktika

20 Nejvyšší správní soudi (Tšehhi kõrgeim halduskohus) praktikas on seni lähtutud

eeldusest, et väljaarvatud perioodide mehhanismi kohaldamine pensioni

arvutamisel määruse nr 1408/71 kohastes piiriülestes olukordades võib olla

kõnealuse määrusega kooskõlas.

21 Varem on Tšehhi kõrgeim halduskohus leidnud, et selline meetod on kooskõlas

määruse nr 1408/71 artiklite 46 ja 47 mõttega, kui see takistab funktsionaalsest

seisukohast riigi keskmiste palkade kunstlikku vähendamist, säilitab nende

keskmise taseme ega too kaasa võõrtöötaja diskrimineerimist võrreldes isikuga,

kes on kindlustatud üksnes riiklikus süsteemis. Selle metoodika kooskõla

koordineerimismäärusega tugines senises riigisiseses kohtupraktikas seega

peamiselt eesmärgi ja funktsiooniga seotud kaalutlustele, mille kohaselt on

koordineerimismääruse eesmärk koordineerimine, mitte aga riiklike süsteemide

ühtlustamine, ning et väljaarvatud perioodide mehhanism võib olla üks vahend,

mille abil vältida palkade „hägustumist“ asjaomasel ajavahemikul (vt Nejvyšší

správní soudi (NSS) (Tšehhi kõrgeim halduskohus) 27. novembri 2008. aasta

kohtuotsus nr 3, Ads 79/2007–58; 9. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus nr 4,

Ads 51/2009–42, 1991/2010; NSS kogumik; 29. aprilli 2010. aasta kohtuotsus

nr 3, Ads 90/2009–63, nr 2297/2011, NSS kogumik; 15. septembri 2010. aasta

kohtuotsus nr 4, Ads 32/2010–56).

22 Just see kohtupraktika on ühtlasi eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtluste

allikas. Kuigi selles kohtupraktikas tunnistati väljaarvatud perioodide meetodi

vastavust määruse nr 1408/71 artikli 47 eesmärgile, tehti seda eelkõige

funktsiooni ja eesmärki puudutavate argumentide alusel. Eelotsusetaotluse

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

7

Anonüümseks muudetud versioon

esitanud kohus leiab seetõttu, et lahtiseks jääb küsimus, kas selline funktsionaalne

vastavus on piisav ka liidu õiguse autonoomse tõlgendamise seisukohast või kas

määruse nr 1408/71 artiklite 46 ja 47 sõnastusest endast tuleneb, et osalise

pensioni arvutamisel tuleb kohaldada teistsugust lähenemisviisi, nimelt võtta

arvesse pädeva riigi õigusnormide alusel täitunud kindlustusperioodidest

tulenevaid töötasukomponente.

23 Seetõttu peab eelotsusetaotluse esitanud kohus vajalikuks, et Euroopa Liidu

Kohus teeks selles küsimuses siduva otsuse.

III. Eelotsuse küsimuse esitamise vajadus

24 Käesolevas kohtuasjas ei ole tegelikult tegemist vaidlusega faktiliste asjaolude üle

ega üksnes haldusmetoodika muutmise küsimusega, vaid vaidlusega Euroopa

Liidu õiguse, täpsemalt määruse nr 1408/71 artikli 46 ja artikli 47 lõike 1 punkti d

tõlgendamise üle. Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja algse otsuse tegemise

ajal võimaldasid need sätted teises liikmesriigis täitunud kindlustusperioode

arvesse võtta üksnes väljaarvatud perioodidena, või oli juba sel ajal vaja pädeva

liikmesriigi õiguse alusel täitunud kindlustusperioodide alusel arvutatud

töötasukomponendid arvestada nende perioodide hulka.

25 See küsimus on käesolevas kohtuasjas määrava tähtsusega. Vastustaja ise

möönab, et Tšehhi osalise vanaduspensioni märkimisväärne suurendamine

2018. aastal ei olnud esmajärjekorras tingitud uuest dokumenteeritud Itaalia

kindlustusperioodist, vaid arvutusmeetodi muutmisest, nimelt indekseeritud

keskmise päevapalga kohaldamisest Itaalia kindlustusperioodide suhtes, mitte aga

nende perioodide väljajätmisest. Seega seisneb vaidluse põhiküsimus selles, kas

liidu õiguse samade sätete kohaldamisel olid mõlemad meetodid võrdselt

lubatavad või võimaldas liidu õigus juba algse otsuse tegemise ajal kasutada vaid

ühte neist meetoditest.

26 Eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib saada selgitust, milles seisneb erinevus

meetodite vahel, mille õiguslik lubatavus on käesolevas kohtuasjas vaidlustatud.

Hindamine ei puuduta mitte määruses nr 1408/71 ette nähtud koordineerivate

sätete olemasolu ennast, vaid seda, kas nende kohaldamine hüvitise suuruse

kindlaksmääramisel oli kooskõlas liidu õiguse nõuetega.

27 Määruses nr 1408/71 on reguleeritud kindlustusperioodide liitmine ning hüvitise

teoreetilise ja proportsionaalse suuruse arvutamise kord. Käesolev vaidlus

puudutab seda, kuidas oleks selles õiguslikus raamistikus tulnud arvesse võtta

teises liikmesriigis täitunud kindlustusperioode hüvitise arvutamisel töötasul

põhinevas süsteemis.

28 Tšehhi Vabariigis kohaldatavas praktikas võeti välisriigis täitunud

kindlustusperioode teatava aja jooksul arvesse nii, et hüvitiste individuaalse

suuruse arvutamise aluse kindlaksmääramisel loeti need nn väljaarvatud

perioodideks. Need perioodid jäeti arvestusperioodist välja ning seetõttu ei toonud

need kaasa Tšehhi süsteemis teenitud keskmise töötasu vähenemist. Samas ei

EELOTSUSETAOTLUS 8.6.2026 – KOHTUASI C–639/26

8

Anonüümseks muudetud versioon

arvestatud nende puhul aga Tšehhi kindlustusperioodidega seotud

palgakomponente.

29 Seevastu vastustaja poolt teises liikmesriigis täitunud kindlustusperioodide suhtes

hiljem kohaldatavas praktikas võeti aga arvutamise aluseks indekseeritud

keskmine päevapalk, mis vastab Tšehhi õigusnormide kohaselt täitunud

kindlustusperioodidele. Nende kahe meetodi erinevus seisneb seega selles, kuidas

võeti töötasu baassumma kindlaksmääramisel pensioni teoreetilise suuruse raames

arvesse välisriigis täitunud kindlustusperioode.

30 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et see erinevus võib oluliselt mõjutada

pensioni lõplikku suurust. Nii oli see ka kaebaja puhul, mil tema pensioni

suurendamine 2018. aastal tulenes just üleminekust väljaarvatud perioodidel

põhinevalt meetodilt meetodile, mis põhineb Tšehhi kindlustusperioodidega

seotud töötasukomponendi arvessevõtmisel. Selles olukorras peab kohus

vajalikuks välja selgitada, kas esimene neist meetoditest vastas määruse

nr 1408/71 artiklites 46 ja 47 sätestatud nõuetele.

31 Esialgu kohaldatud meetodi ebasoodsam olemus ei tähenda iseenesest veel selle

õigusvastasust. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlev liidu õigus

ei taga matemaatiliselt kõige soodsama arvutusmeetodi kohaldamist juhul, kui

koordineerimiseeskirjades sätestatud nõuetele vastab mitu arvutusmeetodit. Kohus

möönab seega üldiselt, et haldus- või otsustuspraktika muutmine ei tähenda

iseenesest automaatselt varasema praktika õigusvastasust. Asjaolu, et haldusasutus

võib oma metoodikat täiustada või ühtlustada, ei pruugi tingimata tähendada, et ta

tunnistab varasema õigusrikkumise toimumist. Teisalt on kahtlemata tõsi, et kui

hilisem metoodika muudatus ei tulene uutest õigusnormidest ega ole pelgalt

tehniline täiustus, vaid kujutab endast erinevat õiguslikku hinnangut samale

koordineerimissättele, võib selline muudatus tekitada põhjendatud kahtlusi selles

osas, kas varasem praktika ei olnud vastuolus liidu õigusega.

32 Vastustaja poolt kohtu nõudel esitatud selgitusest nähtub, et vastustaja ei pidanud

üleminekut indekseeritud keskmise päevapalga arvutamise meetodile otseseks

tagajärjeks, mis tulenes õigusnormide selgest muutmisest, vaid 2009. aastal välja

töötatava halduspraktika muudatusest, muu hulgas seoses uute ELi

koordineerimismääruste kohaldamise ettevalmistamise ja uute rahvusvaheliste

lepingute sõlmimise ettevalmistamisega sotsiaalkindlustuse valdkonnas. Ühtlasi

märkis vastustaja, et seda uut arvutusmeetodit kasutati seejärel ka varasemate ELi

koordineerimismääruste, nimelt määruse nr 1408/71 ja rakendusmääruse

nr 574/72 kohaldamisel.

33 Sealjuures märkis vastustaja selgelt, et nii väljaarvamisperioodide kui ka

indekseeritud keskmist päevapalka arvestavat arvutust peeti seadusele vastavateks

ja üksteise suhtes alternatiivseteks meetoditeks, mida tema arvates kinnitab ka

varasem kohtupraktika. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et just see asjaolu

annab tunnistust, et vaidlus on seotud liidu tasandiga. Käesolevas kohtuasjas on

küsimus eelkõige selles, kas sama liidu raamistiku kohaldamisel määruse

ČESKÁ SPRÁVA SOCIÁLNÍHO ZABEZPEČENÍ

9

Anonüümseks muudetud versioon

nr 1408/71 kohaselt olid tegelikult lubatavad kaks alternatiivset arvutusmeetodit

või võimaldasid selle määruse artiklid 46 ja 47 üksnes sellist arvutusviisi, mille

puhul omistatakse välisriigis täitunud kindlustusperioodidele

töötasukomponendid, mis vastavad kohaldatava riigi õigusnormide alusel täitunud

kindlustusperioodidele. Teisisõnu ei ole selge, kas algselt kohaldatud ebasoodsam

meetod oli veel õiguspärane võimalus kohaldada koordineerimismääruse

nr 1408/71 artikleid 46 ja 47 või kujutas see endast juba nende artiklite väära

kohaldamist.

34 Vastus sellele küsimusele on käesoleva kohtuasja lahendamiseks oluline. Kui

Euroopa Kohus jõuaks järeldusele, et juba algse otsuse tegemise ajal ei

võimaldanud määruse nr 1408/71 artiklid 46 ja 47 piirduda pelgalt välisriigis

täitunud perioodide väljaarvamisega, vaid neist tulenes nõue määrata nendele

perioodidele riigisiseste kindlustusperioodidega seotud töötasukomponendid, siis

oleks algselt määratud väiksem pensionisumma olnud liidu õiguse väära

kohaldamise tagajärg. Alles selle põhjal saab liikmesriigi kohus hinnata, kas

pensionikindlustusseaduse artikli 56 lõike 1 punkti b tingimused on täidetud.

35 Määruse nr 1408/71 artikli 47 sõnastus ei anna selget vastust küsimusele, kas

osalise pensioni arvutamiseks piisab üksnes väljaarvatud perioodidel põhinevast

meetodist; seega ei ole tegemist acte clair’i juhtumiga. Ühtlasi ei ole

eelotsusetaotluse esitanud kohtule teada Euroopa Liidu Kohtu praktikat, mis seda

konkreetset küsimust otseselt ja ühemõtteliselt lahendaks; seega ei ole tegemist ka

acte éclairé’ga.

36 Seetõttu leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et käesoleva kohtuasja lahendus

sõltub liidu õiguse tõlgendamisest ning et selle tõlgenduse saamiseks tuleb

pöörduda Euroopa Liidu Kohtu poole.

[…]