Tagasiside
Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri
22. oktoobri 2024. a määruse nr 42
„Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste
toetamine“ muutmine kohta
Teie 13.07.2026 nr 1.2-2/65-1

MTÜ Kuldne Liiga arutas juhatuse koosolekul läbi Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ eelnõu.
Peame oluliseks, et vanemaealiste huvikaitse programm jätkaks tegevuste toetamist, mis võimaldavad esindada vanemaealiste huvisid ministeeriumile ja teistele riigiasutustele ning edendada vanemaealiste huvide kaitsmist omavalitsustes.
Samuti, on oluline, et vanemaealiste huvikaitse ei tähendaks üksnes pensioniealiste huvide esindamist, vaid käsitleks olulisel määral just ennetustegevusi, mis võimaldab tulevikus paremat meie inimeste nii vaimset kui ka füüsilist tervist, et inimesed oleksid kaasatud ühiskonna tegemistesse ja nende elu jätkuks sujuvalt ka inimeste pensioniikka jõudmisel. See on suur teemadering, millele kõigele on vaja vanemaealistega seoses tähelepanu pöörata.
Oleme kõiki neid olulisi teemavaldkondi käsitlenud MTÜ Kuldne Liiga algatatud vanusesõbraliku Eesti põhimõtetes ja on hea teada, et nende põhimõtete järgimine on oluline ka määruse eelnõus vanemaealiste huvikaitse programmist toetuste andmisel.
Esitame oma seisukohad määruse eelnõu 10. jagu Vanemaealiste huvikaitse programm kohta.

§ 31. Eesmärk ja toetatavad tegevused
Nõustume eelnõu § 31 (1) sõnastatud programmi eesmärgiga.
§ 31 (2) sõnastatud toetatavad tegevused on asjakohased ja minimaalselt vajalikud vanemaealiste huvikaitse edendamiseks Eestis.
§ 31 (2) punkt 1). Teeme ettepaneku lause teine pool „… vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine“ tõsta määruses esikohale, millele järgneks lause teine pool.
Põhjendus: antud taotlusvoor on suunatud ennekõike vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimise ja arendamise toetamiseks, ning valdkonnas tegutsevate organisatsioonide tegevusvõimekust saab suurendada üksnes selle koostöövõrgustiku kaudu andes neile teadmisi, asjakohast informatsiooni jmt. Programmis organisatsioonide tegevusvõimekuse suurendamiseks eraldi eelarve vahendeid kindlasti ei jätku.
Nõustume punktides 2) ja 3) tegevuste sõnastustega.
§ 31 (2) Punkt 4):
1. Teeme ettepaneku täpsustada lause teist poolt „… sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis meediakajastused elluviidavate tegevuste teemadel.“
Põhjendus: vanemaealiste huvikaitse on väga ulatuslik teemavaldkond, mistõttu peame oluliseks selle edendamiseks võimalikult ulatuslikult käsitleda neid teemasid meedias, mis aitaks avalikkusel paremini aru saada vanusesõbralikkuse põhimõtetest ja hoiduda eelarvamuslikest, sageli diskrimineerivatest, hoiakutest. Nii ei pea vajalikuks piiritleda meedias avaldatut üksnes meediakajastustena elluviidavate tegevuste teemadel. Oluline on vanusesõbralikkust edendavate artiklite ja meediaväljundite avaldamine ja seda peab vanemaealiste programmi elluviija suutma saavutada. Kui piirduda üksnes projektis kajastatud tegevustega, siis võib tekkida arusaamatusi, kas ikka on toimunud vastav tegevus programmi raames või mitte.
Näiteks eelnõu punktis 2) loetletud tegevused toimuvad programmi elluviija poolt kindlasti või on tema poolt esile kutsutud, kuid ei ole alati otseselt seostatavad programmi projekti ja selle eelarvega ning ei kajastu konkreetse tegevusena projektis. Peame olulisemaks vanusesõbralikkuse laiaulatuslikku meediakajastust. Projekt sellesse kindlasti panustab, sest kutsub erinevaid autoreid neid teemasid meedias esitama.
Meediakajastuse arvu osas pakume kaalumiseks, et see oleks määratletud: vähemalt 3 meediakajastust aastas. Põhjenduseks, et igas kvartalis ei tarvitse olla tegevusi või teemasid, mida õnnestub meedias avaldada.
2. Kuna programmi rahalist mahtu vähendatakse märkimisväärselt, on põhjust eeldada, et programmi elluviija tellitavate uuringute rahastamiseks ei pruugi jätkuda vahendeid. Samas on uuringud tõenduspõhise ja mõjusa huvikaitse oluline alus, võimaldades kaardistada sihtrühma vajadusi, hinnata rakendatavate meetmete mõju ning koostada põhjendatud ettepanekuid poliitikakujundajatele. Seetõttu peame oluliseks, et vanemaealiste teemal oleks jätkuvalt võimalused uuringute läbiviimiseks.
Teeme ettepaneku, et kui ei ole võimalik suurendada programmi rahalist mahtu ühe-kahe uuringu tellimiseks programmi elluviija poolt, siis Sotsiaalministeerium telliks perioodi jooksul vanemaealistega seonduvaid uuringuid ja analüüse ning teavitaks nende tellimisest programmi elluviijat. Programmi elluviija ja tema korraldatavad võrgustikud saaksid anda uuringute elluviijatele asjalikku sisendit ja aitaks kaasa uuringu tulemuste tutvustamisel ja levitamisel ning põhjendatud ettepanekute tegemisel riigiasutustele.

Eelnõu § 32. Eritingimused
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi.
Teeme ettepaneku kaaluda, et projekt peab hõlmama ka punkti 3 tegevusi, sest suur osa vanemaealiste huvikaitse alaseid tegevusi viiakse ellu just kohalikes omavalitsustes ja selleks on väga oluline vanemaealiste nõukogude tegevus seal. Vastasel juhul võib vanemaealiste nõukogude töö omavalitsustes hääbuda, sest need ei ole veel piisavalt tugevad, et iseseisvalt oma jätkusuutlikkust tagada.
Samuti on vanemaealiste huvikaitse seisukohalt väga oluline vanemaealiste ja vanusesõbralikkuse teemade pidev kajastamine meedias, siis peaksid ka vanemaealiste valdkonna meediakajastused olema projektiga hõlmatud, mitte jätma meediakajastuse tegevusi vabalt valitavaks. Kas neid peaks olema kord kvartalis või harvem, vajab kaalumist. Võib juhtuda, et mõnes kvartalis ei ole teemat millest kirjutada. Võiks sätestada, et vähemalt 3 meediakajastust aastas.
Riigieelarve seaduse § 551. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmine
Nõustume, et toetuse tagasinõudmise sätted on riigieelarve seaduses. Samas peaks taotlejatele oleks juba taotlusvooru avamisel teada ministri määrus toetuse tagasinõudmise määrade ja nende kohaldamise kohta.
Leiame, et toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel peaks kehtima kaalutlusõigus. Kõik tegevused ei pruugi lõppeda mõõdetava tulemuse või kavandatud näitaja täieliku saavutamisega, kuigi toetuse saaja on tegutsenud hoolsalt ja rakendanud kõiki mõistlikke meetmeid eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu peaks tagasinõudmise otsustamisel olema võimalik hinnata lisaks tulemuste saavutamisele ka tegevuste tegelikku elluviimist, nende kvaliteeti ning toetuse saaja panust.
Näiteks mõjutasid Kuldse Liiga senise projekti tulemusi KOV valimised, mis pidurdas vanemaealsite nõukogude käivitamist KOVides, samuti lähenevad riigikogu valimised, mille tõttu toimuvad paljudes KOVides umbusaldamised ja uute koalitsioonide loomised. Sel ajal ei ole võimalik neis KOVides suhelda vanemaealiste nõukogude loomise teemadel.

Head
Agu Laius
juhatuse liige




Tagasiside
Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri
22. oktoobri 2024. a määruse nr 42
„Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste
toetamine“ muutmine kohta
Teie 13.07.2026 nr 1.2-2/65-1

MTÜ Kuldne Liiga arutas juhatuse koosolekul läbi Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ eelnõu.
Peame oluliseks, et vanemaealiste huvikaitse programm jätkaks tegevuste toetamist, mis võimaldavad esindada vanemaealiste huvisid ministeeriumile ja teistele riigiasutustele ning edendada vanemaealiste huvide kaitsmist omavalitsustes.
Samuti, on oluline, et vanemaealiste huvikaitse ei tähendaks üksnes pensioniealiste huvide esindamist, vaid käsitleks olulisel määral just ennetustegevusi, mis võimaldab tulevikus paremat meie inimeste nii vaimset kui ka füüsilist tervist, et inimesed oleksid kaasatud ühiskonna tegemistesse ja nende elu jätkuks sujuvalt ka inimeste pensioniikka jõudmisel. See on suur teemadering, millele kõigele on vaja vanemaealistega seoses tähelepanu pöörata.
Oleme kõiki neid olulisi teemavaldkondi käsitlenud MTÜ Kuldne Liiga algatatud vanusesõbraliku Eesti põhimõtetes ja on hea teada, et nende põhimõtete järgimine on oluline ka määruse eelnõus vanemaealiste huvikaitse programmist toetuste andmisel.
Esitame oma seisukohad määruse eelnõu 10. jagu Vanemaealiste huvikaitse programm kohta.

§ 31. Eesmärk ja toetatavad tegevused
Nõustume eelnõu § 31 (1) sõnastatud programmi eesmärgiga.
§ 31 (2) sõnastatud toetatavad tegevused on asjakohased ja minimaalselt vajalikud vanemaealiste huvikaitse edendamiseks Eestis.
§ 31 (2) punkt 1). Teeme ettepaneku lause teine pool „… vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku eestvedamine, igapäevase võrgustikutöö korraldamine ja arendamine“ tõsta määruses esikohale, millele järgneks lause teine pool.
Põhjendus: antud taotlusvoor on suunatud ennekõike vanemaealiste huvikaitse koostöövõrgustiku toimimise ja arendamise toetamiseks, ning valdkonnas tegutsevate organisatsioonide tegevusvõimekust saab suurendada üksnes selle koostöövõrgustiku kaudu andes neile teadmisi, asjakohast informatsiooni jmt. Programmis organisatsioonide tegevusvõimekuse suurendamiseks eraldi eelarve vahendeid kindlasti ei jätku.
Nõustume punktides 2) ja 3) tegevuste sõnastustega.
§ 31 (2) Punkt 4):
1. Teeme ettepaneku täpsustada lause teist poolt „… sealhulgas vähemalt üks kord kvartalis meediakajastused elluviidavate tegevuste teemadel.“
Põhjendus: vanemaealiste huvikaitse on väga ulatuslik teemavaldkond, mistõttu peame oluliseks selle edendamiseks võimalikult ulatuslikult käsitleda neid teemasid meedias, mis aitaks avalikkusel paremini aru saada vanusesõbralikkuse põhimõtetest ja hoiduda eelarvamuslikest, sageli diskrimineerivatest, hoiakutest. Nii ei pea vajalikuks piiritleda meedias avaldatut üksnes meediakajastustena elluviidavate tegevuste teemadel. Oluline on vanusesõbralikkust edendavate artiklite ja meediaväljundite avaldamine ja seda peab vanemaealiste programmi elluviija suutma saavutada. Kui piirduda üksnes projektis kajastatud tegevustega, siis võib tekkida arusaamatusi, kas ikka on toimunud vastav tegevus programmi raames või mitte.
Näiteks eelnõu punktis 2) loetletud tegevused toimuvad programmi elluviija poolt kindlasti või on tema poolt esile kutsutud, kuid ei ole alati otseselt seostatavad programmi projekti ja selle eelarvega ning ei kajastu konkreetse tegevusena projektis. Peame olulisemaks vanusesõbralikkuse laiaulatuslikku meediakajastust. Projekt sellesse kindlasti panustab, sest kutsub erinevaid autoreid neid teemasid meedias esitama.
Meediakajastuse arvu osas pakume kaalumiseks, et see oleks määratletud: vähemalt 3 meediakajastust aastas. Põhjenduseks, et igas kvartalis ei tarvitse olla tegevusi või teemasid, mida õnnestub meedias avaldada.
2. Kuna programmi rahalist mahtu vähendatakse märkimisväärselt, on põhjust eeldada, et programmi elluviija tellitavate uuringute rahastamiseks ei pruugi jätkuda vahendeid. Samas on uuringud tõenduspõhise ja mõjusa huvikaitse oluline alus, võimaldades kaardistada sihtrühma vajadusi, hinnata rakendatavate meetmete mõju ning koostada põhjendatud ettepanekuid poliitikakujundajatele. Seetõttu peame oluliseks, et vanemaealiste teemal oleks jätkuvalt võimalused uuringute läbiviimiseks.
Teeme ettepaneku, et kui ei ole võimalik suurendada programmi rahalist mahtu ühe-kahe uuringu tellimiseks programmi elluviija poolt, siis Sotsiaalministeerium telliks perioodi jooksul vanemaealistega seonduvaid uuringuid ja analüüse ning teavitaks nende tellimisest programmi elluviijat. Programmi elluviija ja tema korraldatavad võrgustikud saaksid anda uuringute elluviijatele asjalikku sisendit ja aitaks kaasa uuringu tulemuste tutvustamisel ja levitamisel ning põhjendatud ettepanekute tegemisel riigiasutustele.

Eelnõu § 32. Eritingimused
(2) Projekt hõlmab vähemalt § 31 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi ning võib sisaldada punktides 3 ja 4 nimetatud tegevusi.
Teeme ettepaneku kaaluda, et projekt peab hõlmama ka punkti 3 tegevusi, sest suur osa vanemaealiste huvikaitse alaseid tegevusi viiakse ellu just kohalikes omavalitsustes ja selleks on väga oluline vanemaealiste nõukogude tegevus seal. Vastasel juhul võib vanemaealiste nõukogude töö omavalitsustes hääbuda, sest need ei ole veel piisavalt tugevad, et iseseisvalt oma jätkusuutlikkust tagada.
Samuti on vanemaealiste huvikaitse seisukohalt väga oluline vanemaealiste ja vanusesõbralikkuse teemade pidev kajastamine meedias, siis peaksid ka vanemaealiste valdkonna meediakajastused olema projektiga hõlmatud, mitte jätma meediakajastuse tegevusi vabalt valitavaks. Kas neid peaks olema kord kvartalis või harvem, vajab kaalumist. Võib juhtuda, et mõnes kvartalis ei ole teemat millest kirjutada. Võiks sätestada, et vähemalt 3 meediakajastust aastas.
Riigieelarve seaduse § 551. Riigisisese projektipõhise toetuse tagasinõudmine
Nõustume, et toetuse tagasinõudmise sätted on riigieelarve seaduses. Samas peaks taotlejatele oleks juba taotlusvooru avamisel teada ministri määrus toetuse tagasinõudmise määrade ja nende kohaldamise kohta.
Leiame, et toetuse tagasinõudmise üle otsustamisel peaks kehtima kaalutlusõigus. Kõik tegevused ei pruugi lõppeda mõõdetava tulemuse või kavandatud näitaja täieliku saavutamisega, kuigi toetuse saaja on tegutsenud hoolsalt ja rakendanud kõiki mõistlikke meetmeid eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu peaks tagasinõudmise otsustamisel olema võimalik hinnata lisaks tulemuste saavutamisele ka tegevuste tegelikku elluviimist, nende kvaliteeti ning toetuse saaja panust.
Näiteks mõjutasid Kuldse Liiga senise projekti tulemusi KOV valimised, mis pidurdas vanemaealsite nõukogude käivitamist KOVides, samuti lähenevad riigikogu valimised, mille tõttu toimuvad paljudes KOVides umbusaldamised ja uute koalitsioonide loomised. Sel ajal ei ole võimalik neis KOVides suhelda vanemaealiste nõukogude loomise teemadel.

Head
Agu Laius
juhatuse liige