Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium

Meie: 27.07.2026 nr 58

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform)

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest reformi väljatöötamisel. EPIKoda toetab

eelnõu põhisuunda muuta abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteem vähem killustatuks ning

inimese jaoks selgemaks. Positiivseks peame digitaalse meditsiiniseadme kaardi kasutuselevõttu,

täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise laiendamist abivahenditele, püsiva ja SKA

andmetest tuvastatava abivahendivajadusega inimestele kaartide automaatset loomist ning

meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamist arstide kõrval teistele vastava

pädevusega spetsialistidele.

Rõhutame, et reformi tulemusel ei tohi väheneda inimesele kättesaadav tootevalik,

suureneda omaosalus ega kaduda võimalus katta haruldasi, individuaalseid või kiiresti

muutuvaid abivahendivajadusi. EPIKoda peab vastuvõetavaks, et püsiv erimenetluse lahendus

töötatakse välja reformi üleminekuperioodil, tingimusel et kuni uue lahenduse jõustumiseni säilib

SKA erimenetlus senises ulatuses ning inimese õigustes ega abi kättesaadavuses ei teki

katkestust.

Mitmed inimese õigusi ja teenuse tegelikku sisu määravad lahendused on siiski veel

väljatöötamisel. Üüriteenuse tehniline lahendus on kavandatud valmima 2028. aasta lõpuks,

vajaduse tuvastajate ja hüvitamise tingimuste täpne sisu jäetakse rakendusaktidesse ning

täiendavaid kvaliteedi-, hooldus- ja nõustamistingimusi kavandatakse olulises osas Tervisekassa

ja ettevõtjate vahelistesse lepingutesse. Samal ajal viiakse esimesed abivahendirühmad uude

süsteemi juba 2027. aasta alguses.

2

Juhtkoerte püsiv korraldus- ja rahastamismudel ei sisaldu käesolevas eelnõus. Palume alustada

selle lahenduse sisulist väljatöötamist ja nägemispuudega inimeste organisatsioonide kaasamist

aegsasti, et juhtkoerte rahastamises ega teenuse kättesaadavuses ei tekiks 2029. aastal katkestust.

EPIKoda toob järgnevalt välja eelnõu peamised kitsaskohad, mille puhul tuleb enne eelnõu

vastuvõtmist anda õiguslik garantii, täiendav selgitus või rakendusplaan.

1. 1. Erimenetluse järjepidevus ja püsiva lahenduse väljatöötamine

EPIKoda on alates reformi väljatöötamiskavatsuse menetlusest rõhutanud, et erimenetlust ei tohi

kaotada ilma vähemalt samaväärse ja õiguslikult tagatud asenduseta. Erimenetlust vajavad

eelkõige inimesed, kelle vajadus ei mahu standardsesse tooterühma või hüvitamistingimusse, nt

võib see tuleneda harvikhaigusest, liitpuudest või keerulisest funktsioonihäirest ja eeldada

tavapärasemast kallimat või individuaalselt komplekteeritud lahendust, eeldab suuremat kogust

või sagedasemat asendamist (vajadus muutub kiiresti haiguse, lapse kasvu, operatsiooni või

terviseseisundi halvenemise tõttu); puudutab loeteluvälist, uudset või Eestis väga väikese

kasutajate arvuga toodet. SKA erimenetluse praktika näitab, et erimenetlus puudutab

suhteliselt väikest osa abivahendite kasutajatest, kuid nende inimeste abivajadus ja vajalike

abivahendite maksumus on sageli väga suur. Erimenetlus on vältimatu olukordades, mida

ükski standardne loetelu ei suuda täielikult ette näha.

Seisukoht: EPIKoda toetab erimenetluse püsiva lahenduse väljatöötamist reformi

üleminekuperioodil tingimusel, et kuni uue lahenduse jõustumiseni säilib SKA erimenetlus

senises ulatuses ning inimese õigustes ega abi kättesaadavuses ei teki katkestust.

Ettepanek: sätestada üleminekuregulatsioonis, et SKA erimenetlus jätkub kõigi nende

abivahendite ja erandiliikide puhul, millele ei ole veel loodud samaväärset lahendust

Ravikindlustusseaduse alusel. Uus püsiv menetlus peab olema vastu võetud ja rakendusvalmis

enne SKA erimenetluse lõpetamist ning selle väljatöötamisse tuleb sisuliselt kaasata EPIKoda ja

puudespetsiifilised organisatsioonid.

3

2. Reformi mõju tuleb hinnata inimese tervikliku teekonna järgi.

Eelnõu eesmärk on vähendada süsteemide killustatust, kuid üleminekuperioodil toimivad SKA

ja Tervisekassa süsteemid paralleelselt, mis tekitab kasutajatele ja ka teistele osapooltele palju

segadust. Reformi rakendamisel peab kogu teave olema ligipääsetav eri puudega ja erineva

suhtlusvajadusega inimestele.

Ettepanek: koostada iga ületoodava tooterühma kohta inimese teenuseteekond ning testida seda

enne jõustumist eri puudeliikide, krooniliste haiguste ja erineva digipädevusega inimeste

osalusel.

3. 3. Hinnakokkulepped ja individuaalselt komplekteeritavate abivahendite hinnastamine

Mõistame riigi eesmärki kontrollida kulusid ja muuta hinnakujundus prognoositavamaks. Samas

võib nõue sõlmida iga hüvitatava meditsiiniseadme suhtes hinnakokkulepe kujuneda Eesti

väikese turu tingimustes väikese müügimahuga toodete turulepääsu takistuseks ning vähendada

inimesele kättesaadavat tootevalikut.

EPIKoda toetab eelnõus sätestatud põhimõtet, et väga eritaoliste, sealhulgas individuaalselt

valmistatud meditsiiniseadmete puhul võrdsustatakse piirhind hinnakokkuleppehinnaga ning

neile ei rakendata odavuselt teise võrreldava seadme hinnal põhinevat piirhinda. See aitab vältida

olukorda, kus konkreetse inimese vajadusest lähtuv kallim komponent või individuaalne lahendus

suurendab põhjendamatult inimese omaosalust.

Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast piisavalt, kuidas kujuneb hinnakokkuleppehind selliste

abivahendite puhul, mis komplekteeritakse inimese vajaduse järgi põhiseadmest ja mitmest

valitavast komponendist, näiteks aktiiv- ja elektriratastoolid, individuaalsed istumissüsteemid

ning laste abivahendid. Meditsiiniseadme jaehinna definitsioon selgitab küll tarbijale rakenduva

lõpliku hinna kujunemist, kuid ei määra, kas hinnakokkulepe sõlmitakse põhiseadmele,

üksikutele komponentidele, tüüpkonfiguratsioonile või inimesele vajalikule terviklahendusele.

Samale riskile on oma arvamustes tähelepanu juhtinud ka valdkonna abivahendite ettevõtted,

kelle hinnangul võivad MSA registreerimise, soodustuse taotlemise ja hinnakokkulepete nõuded

vähendada väikese müügimahuga toodete turule jõudmist ja valikut. EPIKoja jaoks on tegemist

eelkõige inimese õiguste küsimusega: ettevõtja loobumine väikese kasutajate arvuga tootest

võib jätta harvaesineva või individuaalse abivajadusega inimese sobiva lahenduseta.

Seisukoht: Palume hinnastamismudelit täpsustada ning tagada, et inimesele funktsionaalselt

vajalikud komponendid oleksid hüvitatavad ega jääks rahastusest välja põhjusel, et lõplikku

4

individuaalset konfiguratsiooni ei ole võimalik eelnevalt ühe standardtootena meditsiiniseadmete

loetellu kanda. Samuti tuleb vältida lahendust, mille puhul iga harva kasutatav lisakomponent

nõuab ebaproportsionaalselt mahukat eraldiseisvat hinnakokkuleppe menetlust, sest see võib

vähendada individuaalsete lahenduste pakkumist Eesti turul.

Seletuskirjas on märgitud, et uus, odavuselt teise võrreldava meditsiiniseadme hinnal põhinev

piirhinnamudel on tootevaliku võimaldamise osas senisest SKA süsteemist rangem. Samas ei ole

eelnõu mõjude hinnangus piisavalt selgelt ja läbipaistvalt esitatud, kuidas mõjutab uus

piirhinnamudel eri abivahendirühmades inimese omaosalust ja talle funktsionaalselt sobivate

toodete tegelikku kättesaadavust võrreldes praeguse SKA süsteemiga.

Seiuskoht: Palume selgitada ja eelnõud täpsustada, milliste andmete ja eelduste põhjal on

hinnatud piirhinnamudeli mõju ning kas enne iga abivahendirühma üleviimist koostatakse

võrdlus senise SKA piirhinna, uue piirhinna ja inimeste tegeliku omaosaluse kohta. Samuti

palume täpsustada, kuidas hinnatakse, et piirhinna aluseks olev toode on reaalselt kasutuses,

piisavas mahus ja erinevates piirkondades kättesaadav.

4. Meditsiiniseadmete loetellu kandmise ja hüvitamise kriteeriumid

EPIKoda toetab seda, et eelnõu § 48 lõige 2 hõlmab lisaks haiguse jälgimisele, leevendamisele ja

ravile ka inimese funktsioneerimisvõime parandamise, funktsioonihäire kompenseerimise ning

võimalikult iseseisva igapäevase toimetuleku saavutamise või säilitamise. Samas lähtuvad §-s

48¹ sätestatud meditsiiniseadmete loetellu kandmise ja hüvitamise tingimuste muutmise

kriteeriumid jätkuvalt eelkõige meditsiiniliselt põhjendatud näidustusest, raviks vajalikust

optimaalsest kogusest, kulutõhususest ja alternatiivsete raviviiside olemasolust.

RaKS § 48 lõike 8 kohaselt on Tervisekassa poolt üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär

50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, Eestis kättesaadav odavam

meditsiiniseade või muu raviviis. RaKS § 48¹ lõike 1 punkti 1 kohaselt arvestatakse alternatiivsete

meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu ka meditsiiniseadme loetellu kandmisel ja

hüvitamise tingimuste muutmisel. Alternatiivse odavama meditsiiniseadme või raviviisi

kasutamise võimalust hindab eelnõu kohaselt asjaomane erialaühendus.

Eelnõust ei selgu siiski piisavalt, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse alternatiivse lahenduse

sisulist võrreldavust ja sobivust abivahendi kasutajatele. Üksnes asjaolu, et odavam

meditsiiniseade või raviviis on Eestis formaalselt olemas, ei tähenda, et see oleks sihtrühmale

5

tegelikult ja õigel ajal kättesaadav, konkreetse funktsioonihäire kompenseerimiseks sobiv või

võimaldaks samaväärset iseseisvat toimetulekut.

Alternatiivse meditsiiniseadme või raviviisi olemasolu saab hüvitamise määra ja tingimuste

kujundamisel arvestada üksnes juhul, kui lahendus on asjaomasele sihtrühmale tegelikult ja

õigeaegselt kättesaadav, inimese vajadusele sobiv ning tagab abivahendiga võrreldava

funktsionaalse tulemuse ja iseseisva toimetuleku.

Seisukoht: meditsiiniseadmete loetellu kandmisel, piirhinna ja hüvitamise tingimuste

kujundamisel tuleb lisaks meditsiinilisele näidustusele ja kulutõhususele arvestada seadme mõju

inimese funktsioneerimisele, iseseisvale toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele.

Ettepanek: täiendada loetellu kandmise ja hüvitamise kriteeriume selliselt, et arvestataks

inimese iseseisvat toimetulekut, osalusvõimet, tegelikku kasutuskeskkonda, funktsioonivõime

säilitamist või halvenemise aeglustamist ning vajaduse korral mõju lähedaste

hoolduskoormusele. Samuti palume alternatiivse meditsiiniseadme või raviviisi hindamise

täpsemates kriteeriumides sätestada selle tegeliku ja õigeaegse kättesaadavuse, funktsionaalse

võrreldavuse ning sihtrühmale sobivuse hindamise kohustus.

5. MSA menetluse mõju toodete valikule ja kättesaadavusele

EPIKoda peab oluliseks, et riigil oleks usaldusväärne ülevaade hüvitatavatest toodetest

ning et tagatud oleks toodete ohutus ja järelevalve. Samas võib MSA registreeringu,

Tervisekassa soodustuse taotluse ja hinnakokkuleppe halduskoormus vähendada Eesti

väikese turu jaoks harva kasutatavate ja individuaalsete toodete pakkumist.

See puudutab eelkõige harvikhaiguste, liitpuude ja keerukate funktsioonihäiretega inimesi,

kellele vajalikku toodet võidakse Eestis kasutada vaid üksikutel juhtudel. Kui toote

registreerimise ja hinnakokkuleppega seotud menetluskulu on ettevõtja jaoks

ebaproportsionaalselt suur, võib ettevõtja loobuda toote Eesti turule toomisest või selle

soodustingimustel pakkumisest. Sellisel juhul kandub ettevõtja halduskoormus otseselt üle

inimesele, kes jääb vajaliku tooteta või peab selle soetama täishinnaga.

Ettepanek: MSA registreerimise ja soodustuse taotlemise menetlus peab olema riskipõhine,

proportsionaalne ja etteaimatav. Madala riskiga ning varem SKA kaudu hüvitatud toodetele tuleb

võimaldada lihtsustatud menetlust ja kasutada maksimaalselt olemasolevaid Euroopa Liidu

andmeid. Väga väikese kasutajate arvuga või loeteluväliste toodete puhul peab säilima

6

individuaalne hüvitamisvõimalus, et inimese ligipääs vajalikule abivahendile ei sõltuks üksnes

ettevõtja valmisolekust läbida väikese turu jaoks mahukas menetlus.

6. Teenuse kvaliteedi- ja pädevusnõuete piisavus

EPIKoda toetab eelnõus sätestatud üldisi kohustusi nõustada inimest, veenduda seadme

sobivuses ja tagada vajaduse korral selle kohandamine. Need üldised kohustused ei asenda

siiski tooterühmapõhiseid ja kontrollitavaid pädevus- ja teenusenõudeid. Reformi viimases

etapis kaob senine abivahendispetsialisti kutse või samaväärse pädevusega töötaja nõue

müügipunktis. Eelnõu järgi asendatakse see ettevõtja üldise vastutuse ning Tervisekassa

lepingutes kokkulepitavate nõustamise, hoolduse ja kvaliteedi tingimustega.

EPIKoda nõustub, et ühe kutsetunnistusega töötaja olemasolu ei pruugi iseenesest tagada kogu

ettevõtte teenuse kvaliteeti. Samas ei tohi olemasolevat pädevusnõuet kaotada enne, kui selle

asemel on kehtestatud vähemalt samaväärsed ja kontrollitavad tooterühmapõhised nõuded.

Abivahendi väljastamine ei ole ainult müügitehing. Keerukamate abivahendite puhul on vajalik

inimese ja tema keskkonna hindamine, abivahendi sobitamine ja kohandamine. Valesti valitud

või seadistatud abivahend võib põhjustada tõsiseid tervisekahjusid.

Ettepanek: sätestada õigusaktis või avalikus siduvas teenusestandardis tooterühmapõhised

nõuded vähemalt vajaduse hindamisele, proovimisele, kohandamisele, kasutusõpetusele,

hooldusele, remondile, asendusvahendile, kodusele teenindamisele ja töötajate pädevusele.

Inimese õiguse sisu määravad nõuded ei tohi jääda üksnes Tervisekassa ja ettevõtja vahelisse

lepingusse.

7. Üüriteenuse väljatöötamine

Eelnõus luuakse õiguslik alus meditsiiniseadmete üürimise hüvitamiseks, kuid üüriteenuse

sisuline ja tehniline lahendus on veel välja töötamata.

Ettepanek: enne ühegi üürirühma üleviimist tuleb rakendusakti tasandil kinnitada üüriteenuse

tervikmudel.

8. Remondi ja varuosade hüvitamine

Pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud abivahend võib muutuda kasutuskõlbmatuks ühe väikese,

kuid vältimatu varuosa, näiteks ratta, piduri, aku, puldi või istmepadja katte vms puudumise tõttu.

7

Kui riik hüvitab põhiseadme, kuid mitte selle kasutuskõlblikkuse säilitamist, võib avalikest

vahenditest rahastatud abivahend jääda tegelikult kasutamata.

Ettepanek: sätestada remondi, hoolduse ja vältimatute varuosade hüvitamise kord nii müügi- kui

üüritehingute puhul.

9. Laste seniste õiguste säilitamine

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse § 50 lõike 8 punkti 2 kohaselt on kuni 18-aastasel inimesel,

kes vastab sama seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on väljastatud abivahendi

tõend, abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäär 90%. EPIKoda rõhutab,

et reform ei tohi suurendada ühegi abivahendite kasutajate sihtrühma omaosalust ega

vähendada seniseid soodsamaid hüvitamise tingimusi. Eraldi palume kinnitada, et säilib

kehtiva SHS § 50 lõike 8 punktis 2 kuni 18-aastastele inimestele tagatud 90% hüvitamise määr.

Seisukoht: sätestada seaduses selgelt, et reform ei vähenda kuni 18-aastaste inimeste senist

hüvitamise määra ega muid soodsamaid tingimusi.

10. Meditsiiniseadmete sidumine ravikindlustusega

Palume selgitada, kuidas tagatakse vajalik abivahend inimesele, kelle ravikindlustus puudub või

on ajutiselt katkenud, ning kas reform võib mõne praegu SKA süsteemis abi saava inimese jätta

hüvitisest ilma ravikindlustusstaatuse tõttu?

11. Teenuse järjepidevuse tagamine

Reformi tehnilised või korralduslikud puudujäägid ei tohi jääda inimese kanda. Kui toode ei ole

õigeks ajaks MSA-s registreeritud, hinnakokkulepet ei ole sõlmitud, inimesele ei teki tehnilise

või andmevea tõttu meditsiiniseadme kaarti või senine teenuseosutaja ei jätka uues süsteemis,

peab hüvitamine jätkuma kuni inimesele sobiva ja toimiva lahenduse leidmiseni.

Ettepanek: sätestada üleminekuregulatsioonis, et kui inimesele ei teki tehnilise või andmevea

tõttu meditsiiniseadme kaarti, toode ei ole õigeks ajaks MSA-s registreeritud, hinnakokkulepet ei

ole sõlmitud või senine teenuseosutaja ei jätka uues süsteemis, jätkub senine hüvitamine kuni

inimesele sobiva ja toimiva asenduslahenduse leidmiseni.

8

12. Abivahendite rahastamise arvestuslikkus

Eelnõu seletuskirja kohaselt kavandatakse Tervisekassale abivahendite hüvitamiseks eraldatav

toetus jätkuvalt arvestusliku kuluna, järgides seniseid piirmäärata kulude kavandamise

põhimõtteid. Seda on kinnitanud kohtumistel ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud. EPIKoda

toetab selle põhimõtte säilimist, sest abivahendi kättesaadavus ei tohi sõltuda sellest, kas

kalendriaastaks prognoositud eelarve on ammendunud.

Samas on Rahandusministeerium oma tagasisides juhtinud tähelepanu, et Tervisekassa ei ole

riigieelarveline asutus ning talle antavat toetust saab kavandada üksnes piirmääraga eelarvest.

Lisaks näeb eelnõuga kavandatav RaKS § 49 lõige 6 ette olukorra, kus eelarvevahendeid ei ole

piisavalt ning Tervisekassa võib neid meditsiiniseadmete rühmade vahel erinevalt jaotada.

Palume selgitada ja õiguslikult üheselt tagada, kas abivahendite hüvitamise eelarve jääb ka

pärast Tervisekassasse üleviimist arvestuslikuks ja vajaduspõhiselt korrigeeritavaks. Kui

rahastus toimub piirmääraga toetusena, tuleb sätestada mehhanism, millega kaetakse tegeliku

vajaduse tõttu tekkiv puudujääk, ning tagada, et eelarvevahendite ebapiisavus ei too kaasa

inimesele juba ette nähtud hüvitise, vajaliku abivahendi või tootevaliku piiramist.

Samuti palume selgitada RaKS § 49 lõike 6 eesmärki ja kohaldamise kriteeriume olukorras, kus

seletuskirja järgi peaks rahastus olema arvestuslik ja kohustuste täitmiseks vajalik ressurss alati

tagatud.

13. Tarkvara- ja litsentsipõhiste abivahendite hüvitamine

Palume täpsustada tarkvara, litsentside, perioodiliste tellimuste ja vajalike versiooniuuenduste

hüvitamise mudelit. Ühekordsele füüsilise toote ostule rajatud kasutusaja ja piirhinna loogika ei

pruugi sobida tarkvarapõhistele lahendustele.

14. Reformi edukuse mõõtmine ja järelhindamine (Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi

tagasiside)

Eelnõus ja seletuskirjas märgitakse korduvalt, et reformi tulemusel paraneb abivahendite ja

meditsiiniseadmete kättesaadavus, väheneb halduskoormus, süsteem muutub tõhusamaks ja

kasutajasõbralikumaks ning tagatakse kulutõhusam korraldus. Tegemist on oluliste

eesmärkidega, kuid nende saavutamise hindamiseks ei ole piisavalt selgelt määratletud

reformieelset lähteolukorda, mõõdikuid, sihttasemeid ega hindamise ajakava. Hea õigusloome

eeldab, et juba reformi kavandamisel on kirjeldatud: milline on tänane olukord, millist

9

muutust soovitakse saavutada ning kuidas mõõdetakse, kas soovitud muutus tegelikult

saavutati.

Ilma kokkulepeteta ei ole võimalik hiljem objektiivselt hinnata, kas reform muutis inimese

jaoks abivahendi saamise tegelikult kiiremaks ja lihtsamaks, vähendas halduskoormust,

säilitas sobivate toodete valiku ning hoidis ära põhjendamatu omaosaluse suurenemise.

Põhjalikumat põhjendamist vajab väide, et reform muudab süsteemi kulutõhusamaks ja aitab

ressursse kokku hoida. Seletuskirjas ei ole piisavalt kirjeldatud, millistes protsessides

kokkuhoid tekib, kelle kulud vähenevad, kui suur on prognoositav kokkuhoid, millistel

eeldustel see prognoos põhineb ning millise aja jooksul kokkuhoid realiseerub.

Reformiga kaasnevad samal ajal märkimisväärsed kulud, sealhulgas infosüsteemide arendamine,

uute menetluste loomine, täiendav tööjõuvajadus, spetsialistide ja teenuseosutajate koolitamine

ning paralleelsete süsteemide haldamine üleminekuperioodil. Seetõttu tuleb reformi rakendamise

kulud, püsikulud ja võimalik hilisem kokkuhoid selgelt eristada ning võrrelda reformieelse

olukorraga.

Ettepanek: täiendada seletuskirja reformi mõõdetavate tulemusnäitajate, lähteväärtuste,

sihttasemete ja hindamise ajakavaga ning näha ette reformi tulemuste regulaarne avalik seire.

Näiteks võiks hinnata järgmisi näitajaid:

• aega abivahendi või meditsiiniseadme vajaduse tuvastamisest inimesele sobiva lahenduse

tegeliku kättesaamiseni;

• taotluste, erimenetluste, vaiete ja muude menetluste kestust;

• inimeste rahulolu ja kogemust süsteemi kasutamisel;

• inimese keskmist omaosalust ja selle muutust eri abivahendirühmades;

• hüvitatavate toodete valiku ja teenuseosutajate arvu muutust;

• toodete tegelikku ja piirkondlikku kättesaadavust;

• erimenetluste arvu, põhjuseid, tulemusi ja lahendamise aega;

• halduskoormust inimesele, vajaduse tuvastajale, tervishoiuasutusele ja ettevõtjale;

• tehniliste vigade, teenusekatkestuste ja abivahendita jäämise juhtumeid;

• reformi rakendamise kogukulu ning tegelikku kokkuhoidu võrreldes reformieelse

olukorraga.

10

Inimese vaatest peab reformi edukuse peamine mõõdupuu olema see, kas ta saab sobiva

abivahendi kiiremini ja lihtsamalt, väiksema halduskoormusega ning ilma põhjendamatu

omaosaluse suurenemise või tootevaliku vähenemiseta.

Ettepanek: avaldada enne reformi esimese etapi jõustumist reformieelset olukorda kirjeldavad

lähteandmed, hinnata tulemusi iga rakendusetapi järel ning avaldada vähemalt reformi

üleminekuperioodi jooksul kord aastas seirearuanne. Seire tulemuste põhjal peab olema võimalik

hüvitamistingimusi ja rakenduskorraldust kiiresti muuta, kui ilmneb inimeste õiguste,

abivahendite kättesaadavuse või omaosaluse halvenemine.

Kokkuvõttes toetab EPIKoda reformi üldist eesmärki muuta abivahendite ja

meditsiiniseadmete süsteem vähem killustatuks, inimese jaoks selgemaks ja

vajaduspõhisemaks, kuid ei saa eelnõud praegusel kujul toetada. Kavandatud muudatused

ei anna ilma käesolevas arvamuses käsitletud küsimuste selge õigusliku ja rakendusliku

lahenduseta piisavat kindlust, et reform parandab puuetega inimeste, krooniliste

haigustega inimeste ja teiste abivahendivajadusega inimeste tegelikku ligipääsu neile

sobivatele abivahenditele ega halvenda nende seniseid õigusi.

Seetõttu teeb EPIKoda ettepaneku lükata reformi esimese etapi jõustumine edasi ajani, mil on

vastu võetud selle etapi täpsed hüvitamistingimused ja rakendusaktid, määratud vajaduse

tuvastamiseks õigustatud spetsialistid, tagatud toodete ja teenuseosutajate valmisolek ning

testitud vajalikud infosüsteemid ja teenuseteekonnad.

Hilisemate reformietappide, sealhulgas püsiva erimenetluse, üüriteenuse ning remondi ja

varuosade rahastamise lahenduste kohta peab enne eelnõu vastuvõtmist olema esitatud selge ja

siduv rakendusplaan. Need lahendused peavad olema vastu võetud ja rakendusvalmis enne

vastava senise kaitsemehhanismi lõpetamist või abivahendirühma uude süsteemi üleviimist.

Reformi iga etapi rakendamine peab sõltuma sisulisest valmisolekust ja kindlusest, et

ümberkorraldus ei vähenda abivahendite valikut, suurenda inimeste omaosalust ega jäta

keerulise, harvaesineva või tavapärasest erineva vajadusega inimest standardlahenduste

vahele. EPIKoda on valmis osalema edasistes aruteludes ning rakendusaktide ja lahenduste

väljatöötamises.

11

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

[email protected], tel 5401 0462

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium

Meie: 27.07.2026 nr 58

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise

eelnõule (abivahendite ja meditsiiniseadmete reform)

Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest reformi väljatöötamisel. EPIKoda toetab

eelnõu põhisuunda muuta abivahendite ja meditsiiniseadmete süsteem vähem killustatuks ning

inimese jaoks selgemaks. Positiivseks peame digitaalse meditsiiniseadme kaardi kasutuselevõttu,

täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise laiendamist abivahenditele, püsiva ja SKA

andmetest tuvastatava abivahendivajadusega inimestele kaartide automaatset loomist ning

meditsiiniseadme kaardi väljakirjutamise õiguse laiendamist arstide kõrval teistele vastava

pädevusega spetsialistidele.

Rõhutame, et reformi tulemusel ei tohi väheneda inimesele kättesaadav tootevalik,

suureneda omaosalus ega kaduda võimalus katta haruldasi, individuaalseid või kiiresti

muutuvaid abivahendivajadusi. EPIKoda peab vastuvõetavaks, et püsiv erimenetluse lahendus

töötatakse välja reformi üleminekuperioodil, tingimusel et kuni uue lahenduse jõustumiseni säilib

SKA erimenetlus senises ulatuses ning inimese õigustes ega abi kättesaadavuses ei teki

katkestust.

Mitmed inimese õigusi ja teenuse tegelikku sisu määravad lahendused on siiski veel

väljatöötamisel. Üüriteenuse tehniline lahendus on kavandatud valmima 2028. aasta lõpuks,

vajaduse tuvastajate ja hüvitamise tingimuste täpne sisu jäetakse rakendusaktidesse ning

täiendavaid kvaliteedi-, hooldus- ja nõustamistingimusi kavandatakse olulises osas Tervisekassa

ja ettevõtjate vahelistesse lepingutesse. Samal ajal viiakse esimesed abivahendirühmad uude

süsteemi juba 2027. aasta alguses.

2

Juhtkoerte püsiv korraldus- ja rahastamismudel ei sisaldu käesolevas eelnõus. Palume alustada

selle lahenduse sisulist väljatöötamist ja nägemispuudega inimeste organisatsioonide kaasamist

aegsasti, et juhtkoerte rahastamises ega teenuse kättesaadavuses ei tekiks 2029. aastal katkestust.

EPIKoda toob järgnevalt välja eelnõu peamised kitsaskohad, mille puhul tuleb enne eelnõu

vastuvõtmist anda õiguslik garantii, täiendav selgitus või rakendusplaan.

1. 1. Erimenetluse järjepidevus ja püsiva lahenduse väljatöötamine

EPIKoda on alates reformi väljatöötamiskavatsuse menetlusest rõhutanud, et erimenetlust ei tohi

kaotada ilma vähemalt samaväärse ja õiguslikult tagatud asenduseta. Erimenetlust vajavad

eelkõige inimesed, kelle vajadus ei mahu standardsesse tooterühma või hüvitamistingimusse, nt

võib see tuleneda harvikhaigusest, liitpuudest või keerulisest funktsioonihäirest ja eeldada

tavapärasemast kallimat või individuaalselt komplekteeritud lahendust, eeldab suuremat kogust

või sagedasemat asendamist (vajadus muutub kiiresti haiguse, lapse kasvu, operatsiooni või

terviseseisundi halvenemise tõttu); puudutab loeteluvälist, uudset või Eestis väga väikese

kasutajate arvuga toodet. SKA erimenetluse praktika näitab, et erimenetlus puudutab

suhteliselt väikest osa abivahendite kasutajatest, kuid nende inimeste abivajadus ja vajalike

abivahendite maksumus on sageli väga suur. Erimenetlus on vältimatu olukordades, mida

ükski standardne loetelu ei suuda täielikult ette näha.

Seisukoht: EPIKoda toetab erimenetluse püsiva lahenduse väljatöötamist reformi

üleminekuperioodil tingimusel, et kuni uue lahenduse jõustumiseni säilib SKA erimenetlus

senises ulatuses ning inimese õigustes ega abi kättesaadavuses ei teki katkestust.

Ettepanek: sätestada üleminekuregulatsioonis, et SKA erimenetlus jätkub kõigi nende

abivahendite ja erandiliikide puhul, millele ei ole veel loodud samaväärset lahendust

Ravikindlustusseaduse alusel. Uus püsiv menetlus peab olema vastu võetud ja rakendusvalmis

enne SKA erimenetluse lõpetamist ning selle väljatöötamisse tuleb sisuliselt kaasata EPIKoda ja

puudespetsiifilised organisatsioonid.

3

2. Reformi mõju tuleb hinnata inimese tervikliku teekonna järgi.

Eelnõu eesmärk on vähendada süsteemide killustatust, kuid üleminekuperioodil toimivad SKA

ja Tervisekassa süsteemid paralleelselt, mis tekitab kasutajatele ja ka teistele osapooltele palju

segadust. Reformi rakendamisel peab kogu teave olema ligipääsetav eri puudega ja erineva

suhtlusvajadusega inimestele.

Ettepanek: koostada iga ületoodava tooterühma kohta inimese teenuseteekond ning testida seda

enne jõustumist eri puudeliikide, krooniliste haiguste ja erineva digipädevusega inimeste

osalusel.

3. 3. Hinnakokkulepped ja individuaalselt komplekteeritavate abivahendite hinnastamine

Mõistame riigi eesmärki kontrollida kulusid ja muuta hinnakujundus prognoositavamaks. Samas

võib nõue sõlmida iga hüvitatava meditsiiniseadme suhtes hinnakokkulepe kujuneda Eesti

väikese turu tingimustes väikese müügimahuga toodete turulepääsu takistuseks ning vähendada

inimesele kättesaadavat tootevalikut.

EPIKoda toetab eelnõus sätestatud põhimõtet, et väga eritaoliste, sealhulgas individuaalselt

valmistatud meditsiiniseadmete puhul võrdsustatakse piirhind hinnakokkuleppehinnaga ning

neile ei rakendata odavuselt teise võrreldava seadme hinnal põhinevat piirhinda. See aitab vältida

olukorda, kus konkreetse inimese vajadusest lähtuv kallim komponent või individuaalne lahendus

suurendab põhjendamatult inimese omaosalust.

Samas ei selgu eelnõust ega seletuskirjast piisavalt, kuidas kujuneb hinnakokkuleppehind selliste

abivahendite puhul, mis komplekteeritakse inimese vajaduse järgi põhiseadmest ja mitmest

valitavast komponendist, näiteks aktiiv- ja elektriratastoolid, individuaalsed istumissüsteemid

ning laste abivahendid. Meditsiiniseadme jaehinna definitsioon selgitab küll tarbijale rakenduva

lõpliku hinna kujunemist, kuid ei määra, kas hinnakokkulepe sõlmitakse põhiseadmele,

üksikutele komponentidele, tüüpkonfiguratsioonile või inimesele vajalikule terviklahendusele.

Samale riskile on oma arvamustes tähelepanu juhtinud ka valdkonna abivahendite ettevõtted,

kelle hinnangul võivad MSA registreerimise, soodustuse taotlemise ja hinnakokkulepete nõuded

vähendada väikese müügimahuga toodete turule jõudmist ja valikut. EPIKoja jaoks on tegemist

eelkõige inimese õiguste küsimusega: ettevõtja loobumine väikese kasutajate arvuga tootest

võib jätta harvaesineva või individuaalse abivajadusega inimese sobiva lahenduseta.

Seisukoht: Palume hinnastamismudelit täpsustada ning tagada, et inimesele funktsionaalselt

vajalikud komponendid oleksid hüvitatavad ega jääks rahastusest välja põhjusel, et lõplikku

4

individuaalset konfiguratsiooni ei ole võimalik eelnevalt ühe standardtootena meditsiiniseadmete

loetellu kanda. Samuti tuleb vältida lahendust, mille puhul iga harva kasutatav lisakomponent

nõuab ebaproportsionaalselt mahukat eraldiseisvat hinnakokkuleppe menetlust, sest see võib

vähendada individuaalsete lahenduste pakkumist Eesti turul.

Seletuskirjas on märgitud, et uus, odavuselt teise võrreldava meditsiiniseadme hinnal põhinev

piirhinnamudel on tootevaliku võimaldamise osas senisest SKA süsteemist rangem. Samas ei ole

eelnõu mõjude hinnangus piisavalt selgelt ja läbipaistvalt esitatud, kuidas mõjutab uus

piirhinnamudel eri abivahendirühmades inimese omaosalust ja talle funktsionaalselt sobivate

toodete tegelikku kättesaadavust võrreldes praeguse SKA süsteemiga.

Seiuskoht: Palume selgitada ja eelnõud täpsustada, milliste andmete ja eelduste põhjal on

hinnatud piirhinnamudeli mõju ning kas enne iga abivahendirühma üleviimist koostatakse

võrdlus senise SKA piirhinna, uue piirhinna ja inimeste tegeliku omaosaluse kohta. Samuti

palume täpsustada, kuidas hinnatakse, et piirhinna aluseks olev toode on reaalselt kasutuses,

piisavas mahus ja erinevates piirkondades kättesaadav.

4. Meditsiiniseadmete loetellu kandmise ja hüvitamise kriteeriumid

EPIKoda toetab seda, et eelnõu § 48 lõige 2 hõlmab lisaks haiguse jälgimisele, leevendamisele ja

ravile ka inimese funktsioneerimisvõime parandamise, funktsioonihäire kompenseerimise ning

võimalikult iseseisva igapäevase toimetuleku saavutamise või säilitamise. Samas lähtuvad §-s

48¹ sätestatud meditsiiniseadmete loetellu kandmise ja hüvitamise tingimuste muutmise

kriteeriumid jätkuvalt eelkõige meditsiiniliselt põhjendatud näidustusest, raviks vajalikust

optimaalsest kogusest, kulutõhususest ja alternatiivsete raviviiside olemasolust.

RaKS § 48 lõike 8 kohaselt on Tervisekassa poolt üle võetava tasu maksmise kohustuse piirmäär

50%, kui meditsiiniseadme kasutamisele on olemas alternatiivne, Eestis kättesaadav odavam

meditsiiniseade või muu raviviis. RaKS § 48¹ lõike 1 punkti 1 kohaselt arvestatakse alternatiivsete

meditsiiniseadmete või raviviiside olemasolu ka meditsiiniseadme loetellu kandmisel ja

hüvitamise tingimuste muutmisel. Alternatiivse odavama meditsiiniseadme või raviviisi

kasutamise võimalust hindab eelnõu kohaselt asjaomane erialaühendus.

Eelnõust ei selgu siiski piisavalt, milliste kriteeriumide alusel hinnatakse alternatiivse lahenduse

sisulist võrreldavust ja sobivust abivahendi kasutajatele. Üksnes asjaolu, et odavam

meditsiiniseade või raviviis on Eestis formaalselt olemas, ei tähenda, et see oleks sihtrühmale

5

tegelikult ja õigel ajal kättesaadav, konkreetse funktsioonihäire kompenseerimiseks sobiv või

võimaldaks samaväärset iseseisvat toimetulekut.

Alternatiivse meditsiiniseadme või raviviisi olemasolu saab hüvitamise määra ja tingimuste

kujundamisel arvestada üksnes juhul, kui lahendus on asjaomasele sihtrühmale tegelikult ja

õigeaegselt kättesaadav, inimese vajadusele sobiv ning tagab abivahendiga võrreldava

funktsionaalse tulemuse ja iseseisva toimetuleku.

Seisukoht: meditsiiniseadmete loetellu kandmisel, piirhinna ja hüvitamise tingimuste

kujundamisel tuleb lisaks meditsiinilisele näidustusele ja kulutõhususele arvestada seadme mõju

inimese funktsioneerimisele, iseseisvale toimetulekule ja ühiskonnaelus osalemisele.

Ettepanek: täiendada loetellu kandmise ja hüvitamise kriteeriume selliselt, et arvestataks

inimese iseseisvat toimetulekut, osalusvõimet, tegelikku kasutuskeskkonda, funktsioonivõime

säilitamist või halvenemise aeglustamist ning vajaduse korral mõju lähedaste

hoolduskoormusele. Samuti palume alternatiivse meditsiiniseadme või raviviisi hindamise

täpsemates kriteeriumides sätestada selle tegeliku ja õigeaegse kättesaadavuse, funktsionaalse

võrreldavuse ning sihtrühmale sobivuse hindamise kohustus.

5. MSA menetluse mõju toodete valikule ja kättesaadavusele

EPIKoda peab oluliseks, et riigil oleks usaldusväärne ülevaade hüvitatavatest toodetest

ning et tagatud oleks toodete ohutus ja järelevalve. Samas võib MSA registreeringu,

Tervisekassa soodustuse taotluse ja hinnakokkuleppe halduskoormus vähendada Eesti

väikese turu jaoks harva kasutatavate ja individuaalsete toodete pakkumist.

See puudutab eelkõige harvikhaiguste, liitpuude ja keerukate funktsioonihäiretega inimesi,

kellele vajalikku toodet võidakse Eestis kasutada vaid üksikutel juhtudel. Kui toote

registreerimise ja hinnakokkuleppega seotud menetluskulu on ettevõtja jaoks

ebaproportsionaalselt suur, võib ettevõtja loobuda toote Eesti turule toomisest või selle

soodustingimustel pakkumisest. Sellisel juhul kandub ettevõtja halduskoormus otseselt üle

inimesele, kes jääb vajaliku tooteta või peab selle soetama täishinnaga.

Ettepanek: MSA registreerimise ja soodustuse taotlemise menetlus peab olema riskipõhine,

proportsionaalne ja etteaimatav. Madala riskiga ning varem SKA kaudu hüvitatud toodetele tuleb

võimaldada lihtsustatud menetlust ja kasutada maksimaalselt olemasolevaid Euroopa Liidu

andmeid. Väga väikese kasutajate arvuga või loeteluväliste toodete puhul peab säilima

6

individuaalne hüvitamisvõimalus, et inimese ligipääs vajalikule abivahendile ei sõltuks üksnes

ettevõtja valmisolekust läbida väikese turu jaoks mahukas menetlus.

6. Teenuse kvaliteedi- ja pädevusnõuete piisavus

EPIKoda toetab eelnõus sätestatud üldisi kohustusi nõustada inimest, veenduda seadme

sobivuses ja tagada vajaduse korral selle kohandamine. Need üldised kohustused ei asenda

siiski tooterühmapõhiseid ja kontrollitavaid pädevus- ja teenusenõudeid. Reformi viimases

etapis kaob senine abivahendispetsialisti kutse või samaväärse pädevusega töötaja nõue

müügipunktis. Eelnõu järgi asendatakse see ettevõtja üldise vastutuse ning Tervisekassa

lepingutes kokkulepitavate nõustamise, hoolduse ja kvaliteedi tingimustega.

EPIKoda nõustub, et ühe kutsetunnistusega töötaja olemasolu ei pruugi iseenesest tagada kogu

ettevõtte teenuse kvaliteeti. Samas ei tohi olemasolevat pädevusnõuet kaotada enne, kui selle

asemel on kehtestatud vähemalt samaväärsed ja kontrollitavad tooterühmapõhised nõuded.

Abivahendi väljastamine ei ole ainult müügitehing. Keerukamate abivahendite puhul on vajalik

inimese ja tema keskkonna hindamine, abivahendi sobitamine ja kohandamine. Valesti valitud

või seadistatud abivahend võib põhjustada tõsiseid tervisekahjusid.

Ettepanek: sätestada õigusaktis või avalikus siduvas teenusestandardis tooterühmapõhised

nõuded vähemalt vajaduse hindamisele, proovimisele, kohandamisele, kasutusõpetusele,

hooldusele, remondile, asendusvahendile, kodusele teenindamisele ja töötajate pädevusele.

Inimese õiguse sisu määravad nõuded ei tohi jääda üksnes Tervisekassa ja ettevõtja vahelisse

lepingusse.

7. Üüriteenuse väljatöötamine

Eelnõus luuakse õiguslik alus meditsiiniseadmete üürimise hüvitamiseks, kuid üüriteenuse

sisuline ja tehniline lahendus on veel välja töötamata.

Ettepanek: enne ühegi üürirühma üleviimist tuleb rakendusakti tasandil kinnitada üüriteenuse

tervikmudel.

8. Remondi ja varuosade hüvitamine

Pikaajaliseks kasutamiseks mõeldud abivahend võib muutuda kasutuskõlbmatuks ühe väikese,

kuid vältimatu varuosa, näiteks ratta, piduri, aku, puldi või istmepadja katte vms puudumise tõttu.

7

Kui riik hüvitab põhiseadme, kuid mitte selle kasutuskõlblikkuse säilitamist, võib avalikest

vahenditest rahastatud abivahend jääda tegelikult kasutamata.

Ettepanek: sätestada remondi, hoolduse ja vältimatute varuosade hüvitamise kord nii müügi- kui

üüritehingute puhul.

9. Laste seniste õiguste säilitamine

Kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse § 50 lõike 8 punkti 2 kohaselt on kuni 18-aastasel inimesel,

kes vastab sama seaduse § 47 lõikes 1 sätestatud tingimustele ja kellele on väljastatud abivahendi

tõend, abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise piirmäär 90%. EPIKoda rõhutab,

et reform ei tohi suurendada ühegi abivahendite kasutajate sihtrühma omaosalust ega

vähendada seniseid soodsamaid hüvitamise tingimusi. Eraldi palume kinnitada, et säilib

kehtiva SHS § 50 lõike 8 punktis 2 kuni 18-aastastele inimestele tagatud 90% hüvitamise määr.

Seisukoht: sätestada seaduses selgelt, et reform ei vähenda kuni 18-aastaste inimeste senist

hüvitamise määra ega muid soodsamaid tingimusi.

10. Meditsiiniseadmete sidumine ravikindlustusega

Palume selgitada, kuidas tagatakse vajalik abivahend inimesele, kelle ravikindlustus puudub või

on ajutiselt katkenud, ning kas reform võib mõne praegu SKA süsteemis abi saava inimese jätta

hüvitisest ilma ravikindlustusstaatuse tõttu?

11. Teenuse järjepidevuse tagamine

Reformi tehnilised või korralduslikud puudujäägid ei tohi jääda inimese kanda. Kui toode ei ole

õigeks ajaks MSA-s registreeritud, hinnakokkulepet ei ole sõlmitud, inimesele ei teki tehnilise

või andmevea tõttu meditsiiniseadme kaarti või senine teenuseosutaja ei jätka uues süsteemis,

peab hüvitamine jätkuma kuni inimesele sobiva ja toimiva lahenduse leidmiseni.

Ettepanek: sätestada üleminekuregulatsioonis, et kui inimesele ei teki tehnilise või andmevea

tõttu meditsiiniseadme kaarti, toode ei ole õigeks ajaks MSA-s registreeritud, hinnakokkulepet ei

ole sõlmitud või senine teenuseosutaja ei jätka uues süsteemis, jätkub senine hüvitamine kuni

inimesele sobiva ja toimiva asenduslahenduse leidmiseni.

8

12. Abivahendite rahastamise arvestuslikkus

Eelnõu seletuskirja kohaselt kavandatakse Tervisekassale abivahendite hüvitamiseks eraldatav

toetus jätkuvalt arvestusliku kuluna, järgides seniseid piirmäärata kulude kavandamise

põhimõtteid. Seda on kinnitanud kohtumistel ka Sotsiaalministeeriumi ametnikud. EPIKoda

toetab selle põhimõtte säilimist, sest abivahendi kättesaadavus ei tohi sõltuda sellest, kas

kalendriaastaks prognoositud eelarve on ammendunud.

Samas on Rahandusministeerium oma tagasisides juhtinud tähelepanu, et Tervisekassa ei ole

riigieelarveline asutus ning talle antavat toetust saab kavandada üksnes piirmääraga eelarvest.

Lisaks näeb eelnõuga kavandatav RaKS § 49 lõige 6 ette olukorra, kus eelarvevahendeid ei ole

piisavalt ning Tervisekassa võib neid meditsiiniseadmete rühmade vahel erinevalt jaotada.

Palume selgitada ja õiguslikult üheselt tagada, kas abivahendite hüvitamise eelarve jääb ka

pärast Tervisekassasse üleviimist arvestuslikuks ja vajaduspõhiselt korrigeeritavaks. Kui

rahastus toimub piirmääraga toetusena, tuleb sätestada mehhanism, millega kaetakse tegeliku

vajaduse tõttu tekkiv puudujääk, ning tagada, et eelarvevahendite ebapiisavus ei too kaasa

inimesele juba ette nähtud hüvitise, vajaliku abivahendi või tootevaliku piiramist.

Samuti palume selgitada RaKS § 49 lõike 6 eesmärki ja kohaldamise kriteeriume olukorras, kus

seletuskirja järgi peaks rahastus olema arvestuslik ja kohustuste täitmiseks vajalik ressurss alati

tagatud.

13. Tarkvara- ja litsentsipõhiste abivahendite hüvitamine

Palume täpsustada tarkvara, litsentside, perioodiliste tellimuste ja vajalike versiooniuuenduste

hüvitamise mudelit. Ühekordsele füüsilise toote ostule rajatud kasutusaja ja piirhinna loogika ei

pruugi sobida tarkvarapõhistele lahendustele.

14. Reformi edukuse mõõtmine ja järelhindamine (Eesti Põletikulise Soolehaiguse Seltsi

tagasiside)

Eelnõus ja seletuskirjas märgitakse korduvalt, et reformi tulemusel paraneb abivahendite ja

meditsiiniseadmete kättesaadavus, väheneb halduskoormus, süsteem muutub tõhusamaks ja

kasutajasõbralikumaks ning tagatakse kulutõhusam korraldus. Tegemist on oluliste

eesmärkidega, kuid nende saavutamise hindamiseks ei ole piisavalt selgelt määratletud

reformieelset lähteolukorda, mõõdikuid, sihttasemeid ega hindamise ajakava. Hea õigusloome

eeldab, et juba reformi kavandamisel on kirjeldatud: milline on tänane olukord, millist

9

muutust soovitakse saavutada ning kuidas mõõdetakse, kas soovitud muutus tegelikult

saavutati.

Ilma kokkulepeteta ei ole võimalik hiljem objektiivselt hinnata, kas reform muutis inimese

jaoks abivahendi saamise tegelikult kiiremaks ja lihtsamaks, vähendas halduskoormust,

säilitas sobivate toodete valiku ning hoidis ära põhjendamatu omaosaluse suurenemise.

Põhjalikumat põhjendamist vajab väide, et reform muudab süsteemi kulutõhusamaks ja aitab

ressursse kokku hoida. Seletuskirjas ei ole piisavalt kirjeldatud, millistes protsessides

kokkuhoid tekib, kelle kulud vähenevad, kui suur on prognoositav kokkuhoid, millistel

eeldustel see prognoos põhineb ning millise aja jooksul kokkuhoid realiseerub.

Reformiga kaasnevad samal ajal märkimisväärsed kulud, sealhulgas infosüsteemide arendamine,

uute menetluste loomine, täiendav tööjõuvajadus, spetsialistide ja teenuseosutajate koolitamine

ning paralleelsete süsteemide haldamine üleminekuperioodil. Seetõttu tuleb reformi rakendamise

kulud, püsikulud ja võimalik hilisem kokkuhoid selgelt eristada ning võrrelda reformieelse

olukorraga.

Ettepanek: täiendada seletuskirja reformi mõõdetavate tulemusnäitajate, lähteväärtuste,

sihttasemete ja hindamise ajakavaga ning näha ette reformi tulemuste regulaarne avalik seire.

Näiteks võiks hinnata järgmisi näitajaid:

• aega abivahendi või meditsiiniseadme vajaduse tuvastamisest inimesele sobiva lahenduse

tegeliku kättesaamiseni;

• taotluste, erimenetluste, vaiete ja muude menetluste kestust;

• inimeste rahulolu ja kogemust süsteemi kasutamisel;

• inimese keskmist omaosalust ja selle muutust eri abivahendirühmades;

• hüvitatavate toodete valiku ja teenuseosutajate arvu muutust;

• toodete tegelikku ja piirkondlikku kättesaadavust;

• erimenetluste arvu, põhjuseid, tulemusi ja lahendamise aega;

• halduskoormust inimesele, vajaduse tuvastajale, tervishoiuasutusele ja ettevõtjale;

• tehniliste vigade, teenusekatkestuste ja abivahendita jäämise juhtumeid;

• reformi rakendamise kogukulu ning tegelikku kokkuhoidu võrreldes reformieelse

olukorraga.

10

Inimese vaatest peab reformi edukuse peamine mõõdupuu olema see, kas ta saab sobiva

abivahendi kiiremini ja lihtsamalt, väiksema halduskoormusega ning ilma põhjendamatu

omaosaluse suurenemise või tootevaliku vähenemiseta.

Ettepanek: avaldada enne reformi esimese etapi jõustumist reformieelset olukorda kirjeldavad

lähteandmed, hinnata tulemusi iga rakendusetapi järel ning avaldada vähemalt reformi

üleminekuperioodi jooksul kord aastas seirearuanne. Seire tulemuste põhjal peab olema võimalik

hüvitamistingimusi ja rakenduskorraldust kiiresti muuta, kui ilmneb inimeste õiguste,

abivahendite kättesaadavuse või omaosaluse halvenemine.

Kokkuvõttes toetab EPIKoda reformi üldist eesmärki muuta abivahendite ja

meditsiiniseadmete süsteem vähem killustatuks, inimese jaoks selgemaks ja

vajaduspõhisemaks, kuid ei saa eelnõud praegusel kujul toetada. Kavandatud muudatused

ei anna ilma käesolevas arvamuses käsitletud küsimuste selge õigusliku ja rakendusliku

lahenduseta piisavat kindlust, et reform parandab puuetega inimeste, krooniliste

haigustega inimeste ja teiste abivahendivajadusega inimeste tegelikku ligipääsu neile

sobivatele abivahenditele ega halvenda nende seniseid õigusi.

Seetõttu teeb EPIKoda ettepaneku lükata reformi esimese etapi jõustumine edasi ajani, mil on

vastu võetud selle etapi täpsed hüvitamistingimused ja rakendusaktid, määratud vajaduse

tuvastamiseks õigustatud spetsialistid, tagatud toodete ja teenuseosutajate valmisolek ning

testitud vajalikud infosüsteemid ja teenuseteekonnad.

Hilisemate reformietappide, sealhulgas püsiva erimenetluse, üüriteenuse ning remondi ja

varuosade rahastamise lahenduste kohta peab enne eelnõu vastuvõtmist olema esitatud selge ja

siduv rakendusplaan. Need lahendused peavad olema vastu võetud ja rakendusvalmis enne

vastava senise kaitsemehhanismi lõpetamist või abivahendirühma uude süsteemi üleviimist.

Reformi iga etapi rakendamine peab sõltuma sisulisest valmisolekust ja kindlusest, et

ümberkorraldus ei vähenda abivahendite valikut, suurenda inimeste omaosalust ega jäta

keerulise, harvaesineva või tavapärasest erineva vajadusega inimest standardlahenduste

vahele. EPIKoda on valmis osalema edasistes aruteludes ning rakendusaktide ja lahenduste

väljatöötamises.

11

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Kristi Kähär

[email protected], tel 5401 0462

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik