1

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit

reg 80343719

[email protected]

Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller

Sotsiaalministeerium 27. juuli 2026

[email protected]

Rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi

koostöö)

Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit (edaspidi ERL) toetab eelnõu üldist eesmärki parandada

tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning muuta inimese teekond abini terviklikumaks,

inimesekesksemaks ja vajaduspõhisemaks. Leiame, et rehabilitatsioonisüsteemi puudutavas

osas vajab eelnõu veel täpsustamist, sest ERLi varasemates arvamustes tõstatatud küsimusi on

küll osaliselt käsitletud, kuid ei ole sisuliselt lahendatud.

Tunnustame, et rehabilitatsiooniteenuse muudatusi ning TERVIKute süsteemi käsitletakse

käesolevas kooskõlastusringis koos, sest need on sisuliselt tihedalt seotud. Just seetõttu peab

eelnõust selgelt nähtuma, kuidas rehabilitatsiooniteenuse osutajad TERVIKu süsteemi

kaasatakse, kuidas abivajaja uues süsteemis rehabilitatsiooniteenusele jõuab, kuidas

piiritletakse vastutus teenusevajaduse hindamisel ja teenusele suunamisel ning kuidas

rahastatakse teenuseosutajate osalemist TERVIKu töös. Praeguses sõnastuses jäävad need

seosed ja vastutuse piirid endiselt ebaselgeks.

Seletuskirjas on kirjeldatud, et inimese teekond teenuseni algab üldjuhul tervishoiu- või

sotsiaalvaldkonna spetsialisti märkamise kaudu. Palume täpsustada, kuidas tagatakse abivajaja

ja tema lähedase võimalus algatada abi saamise protsess olukorras, kus abivajaja ise või tema

lähedane näeb rehabilitatsioonivajadust, kuid tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialist

märkamislehte ei koosta.

Lisaks palume täpsustada, kuidas välditakse olukorda, kus TERVIKust kujuneb täiendav

juhtimis- ja koordineerimistasand, mis dubleerib kohaliku omavalitsuse või seniste

teenuseosutajate ülesandeid ning suurendab halduskoormust. Eelnõus tuleb selgemalt piiritleda

TERVIKu, terviseteejuhi, kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutajate vastutus konkreetse

abivajaja teenuste korraldamisel.

Lisaks TERVIKu süsteemiga seotud küsimustele jäävad rehabilitatsiooniteenuse eelnõu osas

jätkuvalt vastuseta või ebapiisavalt põhjendatuks järgmised küsimused.

Rehabilitatsiooniasutuste tulevik

Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et senistel pädevatel rehabilitatsiooniasutustel on uues

süsteemis võimalus tegevust jätkata. Eelnõu kohaselt muutub teenuse osutamine oluliselt

tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa, Tervisekassa lepingumahtude ning HVA haiglate või

teiste tervishoiuteenuse osutajate koostöövalmiduse põhiseks. See ei anna senistele

2

teenuseosutajatele piisavat kindlust oma tegevuse jätkamiseks ega võimalda hinnata reformi

tegelikku mõju.

Lisaks ei ole piisavalt maandatud riski, et teenus koondub suuremate teenuseosutajate juurde

ning senised väiksemad ja spetsialiseerunud rehabilitatsiooniasutused jäävad süsteemis kõrval-

või alltöövõtja rolli või on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellisel juhul võib väheneda abivajaja

tegelik valikuvabadus, teenuse paindlikkus ning nii regionaalne kui ka linnasisene

kättesaadavus.

Teenuse rahastamine

Rehabilitatsiooniteenuse rahastamise üldine raamistik on seletuskirjas kirjeldatud, kuid

jätkuvalt vajab täpsustamist konkreetne hinnastamismetoodika ja selle rakendamine praktikas.

Eelkõige palume selgitada, kuidas hinnastatakse meeskonnapõhine töö,

mittetervishoiuspetsialistide panus, teenuse osutamine inimese igapäevases keskkonnas, vahe-

ja lõpphindamised, kokkuvõtete koostamine jms.

Rehabilitatsiooniasutuste halduskoormus ja üleminekukulud

Eelnõu ei kajasta piisavalt teenuseosutajate tegelikku halduskoormust ja üleminekukulusid.

Eelnõu seletuskirjas eeldatakse halduskoormuse vähenemist, kuid praktikas lisanduvad või

muutuvad mitmed tööprotsessid, sealhulgas dokumenteerimine, heaoluplaani ja tegevuskava

seostamine, kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmine ning tegevusloaga seotud investeeringute

vajadus.

Spetsialistide puudus

Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et uues süsteemis on võimalik tagada vajalike spetsialistide

olemasolu olukorras, kus kvalifikatsiooninõuded muutuvad ning mitmeid vajalikke

spetsialiste, sealhulgas kliinilisi psühholooge ja psühholoog-nõustajaid, napib juba praegu.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et kuigi eelnõud on täiendatud, ei ole ERLi varasemates

arvamustes tõstatatud põhiriskid sisuliselt maandatud. Palume eelnõu enne edasist menetlemist

täiendada viisil, mis annab selged vastused teenuseosutajate jätkamise, rehabilitatsiooniteenuse

osutajate TERVIKusse kaasamise, abivajajate valikuvabaduse, teenusele jõudmise,

rahastusmudeli, halduskoormuse ja spetsialistide kättesaadavuse kohta.

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ei saa eelnõu esitatud kujul kooskõlastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Vaksman

juhatuse esimees

1

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit

reg 80343719

[email protected]

Lugupeetud sotsiaalminister Karmen Joller

Sotsiaalministeerium 27. juuli 2026

[email protected]

Rahvatervishoiu seaduse jt seaduste muutmise seadus (tervishoiu ja sotsiaalsüsteemi

koostöö)

Täname võimaluse eest avaldada arvamust rahvatervishoiu seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta.

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit (edaspidi ERL) toetab eelnõu üldist eesmärki parandada

tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd ning muuta inimese teekond abini terviklikumaks,

inimesekesksemaks ja vajaduspõhisemaks. Leiame, et rehabilitatsioonisüsteemi puudutavas

osas vajab eelnõu veel täpsustamist, sest ERLi varasemates arvamustes tõstatatud küsimusi on

küll osaliselt käsitletud, kuid ei ole sisuliselt lahendatud.

Tunnustame, et rehabilitatsiooniteenuse muudatusi ning TERVIKute süsteemi käsitletakse

käesolevas kooskõlastusringis koos, sest need on sisuliselt tihedalt seotud. Just seetõttu peab

eelnõust selgelt nähtuma, kuidas rehabilitatsiooniteenuse osutajad TERVIKu süsteemi

kaasatakse, kuidas abivajaja uues süsteemis rehabilitatsiooniteenusele jõuab, kuidas

piiritletakse vastutus teenusevajaduse hindamisel ja teenusele suunamisel ning kuidas

rahastatakse teenuseosutajate osalemist TERVIKu töös. Praeguses sõnastuses jäävad need

seosed ja vastutuse piirid endiselt ebaselgeks.

Seletuskirjas on kirjeldatud, et inimese teekond teenuseni algab üldjuhul tervishoiu- või

sotsiaalvaldkonna spetsialisti märkamise kaudu. Palume täpsustada, kuidas tagatakse abivajaja

ja tema lähedase võimalus algatada abi saamise protsess olukorras, kus abivajaja ise või tema

lähedane näeb rehabilitatsioonivajadust, kuid tervishoiu- või sotsiaalvaldkonna spetsialist

märkamislehte ei koosta.

Lisaks palume täpsustada, kuidas välditakse olukorda, kus TERVIKust kujuneb täiendav

juhtimis- ja koordineerimistasand, mis dubleerib kohaliku omavalitsuse või seniste

teenuseosutajate ülesandeid ning suurendab halduskoormust. Eelnõus tuleb selgemalt piiritleda

TERVIKu, terviseteejuhi, kohaliku omavalitsuse ja teenuseosutajate vastutus konkreetse

abivajaja teenuste korraldamisel.

Lisaks TERVIKu süsteemiga seotud küsimustele jäävad rehabilitatsiooniteenuse eelnõu osas

jätkuvalt vastuseta või ebapiisavalt põhjendatuks järgmised küsimused.

Rehabilitatsiooniasutuste tulevik

Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et senistel pädevatel rehabilitatsiooniasutustel on uues

süsteemis võimalus tegevust jätkata. Eelnõu kohaselt muutub teenuse osutamine oluliselt

tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa, Tervisekassa lepingumahtude ning HVA haiglate või

teiste tervishoiuteenuse osutajate koostöövalmiduse põhiseks. See ei anna senistele

2

teenuseosutajatele piisavat kindlust oma tegevuse jätkamiseks ega võimalda hinnata reformi

tegelikku mõju.

Lisaks ei ole piisavalt maandatud riski, et teenus koondub suuremate teenuseosutajate juurde

ning senised väiksemad ja spetsialiseerunud rehabilitatsiooniasutused jäävad süsteemis kõrval-

või alltöövõtja rolli või on sunnitud tegevuse lõpetama. Sellisel juhul võib väheneda abivajaja

tegelik valikuvabadus, teenuse paindlikkus ning nii regionaalne kui ka linnasisene

kättesaadavus.

Teenuse rahastamine

Rehabilitatsiooniteenuse rahastamise üldine raamistik on seletuskirjas kirjeldatud, kuid

jätkuvalt vajab täpsustamist konkreetne hinnastamismetoodika ja selle rakendamine praktikas.

Eelkõige palume selgitada, kuidas hinnastatakse meeskonnapõhine töö,

mittetervishoiuspetsialistide panus, teenuse osutamine inimese igapäevases keskkonnas, vahe-

ja lõpphindamised, kokkuvõtete koostamine jms.

Rehabilitatsiooniasutuste halduskoormus ja üleminekukulud

Eelnõu ei kajasta piisavalt teenuseosutajate tegelikku halduskoormust ja üleminekukulusid.

Eelnõu seletuskirjas eeldatakse halduskoormuse vähenemist, kuid praktikas lisanduvad või

muutuvad mitmed tööprotsessid, sealhulgas dokumenteerimine, heaoluplaani ja tegevuskava

seostamine, kvaliteedijuhtimissüsteemi muutmine ning tegevusloaga seotud investeeringute

vajadus.

Spetsialistide puudus

Eelnõu ei anna piisavat kindlust, et uues süsteemis on võimalik tagada vajalike spetsialistide

olemasolu olukorras, kus kvalifikatsiooninõuded muutuvad ning mitmeid vajalikke

spetsialiste, sealhulgas kliinilisi psühholooge ja psühholoog-nõustajaid, napib juba praegu.

Eeltoodust tulenevalt leiame, et kuigi eelnõud on täiendatud, ei ole ERLi varasemates

arvamustes tõstatatud põhiriskid sisuliselt maandatud. Palume eelnõu enne edasist menetlemist

täiendada viisil, mis annab selged vastused teenuseosutajate jätkamise, rehabilitatsiooniteenuse

osutajate TERVIKusse kaasamise, abivajajate valikuvabaduse, teenusele jõudmise,

rahastusmudeli, halduskoormuse ja spetsialistide kättesaadavuse kohta.

Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit ei saa eelnõu esitatud kujul kooskõlastada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marilin Vaksman

juhatuse esimees