ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Kivila 13 KÜ

[email protected]

Teie 30.06.2026 Meie 28.07.2026 nr 2.2-10/26/2616-2

Vastus märgukirjale

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Kivila 13 korteriühistu (KÜ) pöördumise seoses

korteriomaniku poolt e-kirja edastamisega paljudele adressaatidele. Adressaatide hulgas olid ka

kolmandad isikud, kes ei ole KÜ liikmed ning e-posti aadressid olid kõigile nähtavad. Olete

soovinud, et AKI hindaks, kas korteriomaniku tegevuses esineb isikuandmete kaitse üldmääruse

ja isikuandmete kaitse seaduse rikkumine. Samuti soovite, et AKI võtaks tarvitusele meetmed

rikkumise lõpetamiseks ning teeks korteriomanikule ettekirjutuse hoidumaks KÜ liikmete ja

kolmandate isikute isikuandmete õigusvastasest töötlemisest.

Isikuandmete kaitse peamised nõuded tulenevad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL)

2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM), isikuandmete kaitse seadusest ning

vastavatest eriseadustest.

Esmalt selgitame, et IKÜM käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ning selle

eesmärk on tagada põhiõiguste ja -vabaduste kaitse, eelkõige õigus isikuandmete kaitsele.1 IKÜM

põhjenduspunktis 14 on rõhutatud, et määrust ei kohaldata juriidiliste isikute andmete

töötlemisele. Seega kehtivad isikuandmete kaitse reeglid ainult füüsiliste isikute andmete puhul

ning kaebuse saab esitada eelkõige isik, kelle õigusi on rikutud.2 Seetõttu kui juriidiline isik

pöördub füüsiliste isikute nimel, käsitleb AKI pöördumist märgukirjana, välja arvatud juhul, kui

on esitatud kirjalik volikiri andmesubjektide esindamiseks.

IKÜM artikkel 4 punkti 1 alusel on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Seega on korteriomaniku nimi ja e-posti aadress käsitletavad

isikuandmetena. Kui korteri numbri järgi on võimalik kokku viia konkreetne isik, kes seal korteris

elab, on ka korteri number käsitletav isikuandmetena. Isikuandmete töötlemine on IKÜM art 4 p

2 kohaselt igasugune toiming või toimingute kogum, mida isikuandmetega tehakse. Nii kuulub

isikuandmete töötlemise hulka muuhulgas ka isikuandmete avaldamine.

AKI selgitab, et korteriühistus võib isikuandmete avaldamine olla sisesuhtes (KÜ liikmete vahel)

lubatud, kui jagatakse KÜ toimimiseks vajalikke andmeid. Nõusolek ei ole ainuke isikuandmete

töötlemise alus. Nii võib liikmete vahel ühistu veebikeskkonnas avaldada andmeid näiteks

õigustatud huvi (IKÜM art 6 lg 1 p f) alusel. Samuti võib olla lubatud õigustatud huvile tuginedes

avaldada korteriomanike isikuandmeid kolmandatele isikutele, kui KÜ õigustatud huvi andmeid

edastada kaalub üles andmesubjektide huvid. Samas võib korteriühistus isikuandmeid töödelda

vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks ning seejuures peab tagama

1 IKÜM art 1 lõiked 1 ja 2. 2 IKÜM art 77 lõige 1.

2 (2)

selle, et andmete töötlemise eesmärk tagatakse isiku põhiõigusi võimalikult vähe riivavatel

meetmetel. Selleks peab andmetöötleja alati eelnevalt hindama, kas andmete töötlemine on

eesmärgi täitmiseks vältimatult vajalik või on eesmärgi täitmisel võimalik piirduda vähem

riivavamate meetmetega.

Korteriühistute andmete töötlemise eriregulatsioon tuleneb korteriomandi- ja

korteriühistuseadusest (KrtS) ja mittetulundusühingute seadusest. Korteriühistu eesmärk on hoone

ühine majandamine ning kaasomandi valitsemine. Seega on ühistu liikmetel õigus olla ühistu

asjadest informeeritud, sh õigus saada juhatuselt teavet KÜ tegevuse kohta ja tutvuda KÜ

dokumentidega (KrtS § 45). Üldkoosoleku, juhatuse, majanõukogu jms koosoleku dokumendid

(sh raamatupidamisdokumendid) peavad olema korteriühistu liikmetele kättesaadavad. Siiski ei

ole see õigus absoluutne ning lähtuma peab eesmärgipärasusest ja minimaalsusest.

Lisaks saab ühistusiseselt andmete töötlemist iga ühistu ise reguleerida ning AKI ei sekku KÜ

siseasjadesse. Selleks, et kõik andmetöötlusest ühtemoodi aru saaksid ja kõigile liikmetele oleks

selge, millal ja milliseid andmeid jagatakse, on vajalik selles ühiselt kokku leppida. Seega on KÜ

enda pädevuses kehtestada erinevad kodukorra reeglid, sh selle kohta, kuidas toimub omavaheline

suhtlemine ja andmete avaldamine.

Märgime, et seadusandja on eeldanud, et isikud peavad küll seadustest lähtuma, aga suutma ka ise

leppida kokku omavahelises suhtluses täpsemad käitumisnormid ja kokkulepped, sh järgides hea

tava, eesmärgipärasuse, mõistlikkuse jms põhimõtteid. AKI ei saa kõikidele eraisikutele kirjutada

ette, kuidas ühiskonnas tuleks korrektselt ning teisi arvestavalt käituda.

Isikuandmete töötlemise kohta korteriühistus saate täiendavalt lugeda inspektsiooni kodulehelt

Korteriühistud | Andmekaitse Inspektsioon ja Korteriühistu | Andmekaitse Inspektsioon.

Loodame, et meie selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Hanna-Liina Jaani

jurist

peadirektori volitusel