Pakri tuletorni muinsuskaitse eritingimused

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

LISAD

Lisa 1. Asendiplaan

Eksterjöörifotode suund ja nr2Kinnistu1. Asendiplaan. Väljavõte Maa-ameti kaardilt.

2. Pakri tuletorni kompleksi kuuluvate hoonete kaitsevöönd. Väljavõte Maa-ameti kaardilt.

2

3 5

4

6

7

8

9 12

Lisa 2. Ajaloolised fotod

1. Pakri vana ja uus tuletorn, enne 1918 (postkaart). Allikas: Eesti Ajaloomuuseum, AM N 31096

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

2. Pakri mereside vaatlustorn ja tuletorn, 1930-ndad. Allikas: Tallinna Linnaarhiiv, TLA.1465.1.1475

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

3. Pakri tuletorn, u 1920.-30. aastatel.

Allikas: Eesti Meremuuseum , MMF12524

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

4. Aerofoto 1932. aastast. Allikas: Pakri tuletorni tehnilise hoone seisukorra hinnang ja ettepanekud hoone korrastamiseks. Heli Tomps, Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse lõputöö, 2020.

5. Pakri tuletorn koos abihoonetega 1997. aastal. Foto Jaan Vali, Muinsuskaitseamet.

2. Vaade Pakri vanale ja uuele tuletornile Paldiski poolt Majaka teelt (edela suunalt).

1. Õhuvaade Pakri Pakri poolsaare rannikule ja tuletornidele. Foto: menu.err.ee

Lisa 3. Fotod olemasolevast seisukorrast Fotod: Kai Nõva 06.03.2024, kui ei ole märgitud teisiti.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

3. Läänepoolne esifassaad.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

4. Põhjapoolne külg.

6. Lõunapoolne külg, paremal Pakri tuletorni kelder (reg-nr 9499).

5. Idapoolne tagakülg.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

7. Hoone kagupoolne otsafassaad.

7–8. Profileeritud sokkel, kaheksatahuline sokliosa ja vahekarniis. Vaated põhja ja lõuna poolt.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

9. Tüvikoonus, vaade tagakülje (ida) poolt.

12–13. Sissepääsu esine trepp ja ajutine varikatus. Vaated valgmikuga metallustele väljast ja seest.

10. Kuppel, vaade esikülje (lääne) poolt. Foto Heli Pappel 06.03.2024

11. Aken esikülje tüvikoonusel. Foto Heli Pappel 06.03.2024

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

14–16. Interjöör. Sisemine metallkonsoolidele toetuv paeastmetega keerdtrepp. Keskel pöördlaterna vastukaalu šaht. Metallpiirde puidust käsipuu ots on murdunud.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

17–20. Interjöör. Krohvitud seinte trafafettmaalingutega paneel. Akende metallraamid, irdunud krohv ja kahjustused aknapõskedel.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

21–23. Interjöör. Laternaruumi all oleva valveruumi algupärased tahveldisega puituksed, profileeritud laudadega kaetud keskosa, paeplaatidest põrand. Ukse ja akna vahel on kinni- müüritud küttekolde kaarsillusega ava.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

24. Interjöör. Valveruumi metallkonstruktisooni vahele laotud tellistest vahelagi.

25–26. Läbi korruste jooksev kinnimüüritud oletatav kütteniss.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

29. Pöördlaterna ülekandeseade vastukaalu šahti ülaosas.

27. Interjöör. Laternaruumi alumine osa. Algupärane pöördlaterna alus, laterna- ruumi viiv metalltrepp. Ruumi seinalaudis on uuendatud 2001. aastal.

28. Valmistaja F. Barbier&Cie Paris 1888. silt pöördlaterna alusel.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

30–33. Laternaruumi allumise osaga samal tasapinnal asuv rõdu merepinna vaatluseks. Pealse konsool, rõdule avanev uks, piire. Ventilatsiooniava kate väljas ja rest seespool. Fotod heli Pappel, Kai Nõva 06.03.2024

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

34–36. Laternaruumi mõlemalt poolt plekiga vooderdatud kuppel, klaasitud metallkarkass, malmplaatidest põrand. Väljaspool laternaruumi piirdega vaateplatvorm.

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

37. Tuletorni metallosa, kuppel. Foto https://www.pakrituletorn.ee

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

Joonis 1. F. Barbier&Cie kupli joonis 1888. aastast. Allikas: https://www.pakrituletorn.ee/ajalugu

Lisa 4. Joonised

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

Joonis 2. 1888. aastal

laternaruumi paigaldatud

Pariisis toodetud 2,66 m

läbimõõduga dioptriline

aparaat. Allikas:

https://www.pakrituletorn.

ee/ajalugu

Joonis 3. Pakri tuletorni vaade ja lõiked, u 1926. Allikas: EAA.2479.2.163

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

Joonis 4. 1919. aasta asendiplaan. Allikas: EAA.2479.2.163

Pakri tuletorn. Muinsuskaitse eritingimused 2024. Lisad

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Muinsuskaitse eritingimused nr 582

Muinsuskaitse eritingimuste andja:

Asutus:

Muinsuskaitseamet

Haldusakti allkirjastaja: Kai N÷va

Väljastamise kuupäev: 03.04.2024

Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja h÷lmatava mälestise andmed:

Taotluse number: 1517

Taotluse esitamise kuupäev: 28.02.2024

Taotleja, kontaktisik: Transpordiamet, Rando Sirak

Mälestise reg-nr:

9496

Mälestise nimi:

Pakri tuletorn, 1889. a

Muinsuskaitse eritingimuste

taotlemise eesmärk: Restaureerimis- ja ehitusprojekti koostamine

Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid:

➢ muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 1−4; § 55;

➢ „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, kultuuriministri 21.10.1997 määrus nr 66 (RTL

1997, 172/173, 962);

➢ „Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise l÷petamine ja

kaitsevööndi määramine“, kultuuriministri 13.05.2005 käskkiri nr 194 (RTL,

24.05.2005, 54, 780);

➢ Pakri tuletorn arhitektuuriajaloolised eritingimused. Tellija GT Projekt, koostaja OÜ

H. Uuetalu, 1999. Muinsuskaitseameti koosk÷lastus 16.04.1999. MKA arhiiv A-5194

➢ objekti ülevaatus 06.03.2024, kus osalesid Rando Sirak, Muinsuskaitseameti Harjumaa

n÷unik Heli Pappel ja eritingimuste spetsialist Kai N÷va.

2

Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja p÷hjendused:

Mälestise lühike ajalooline ülevaade1

Pakri tuletorn asub Pakri poolsaare loodetipul k÷rgel paeklindi äärel ja märgistab

p÷hjaranniku merepoolset serva tähtsa laevatee ääres. Tuletornilaadne ehitis (tulepaak) v÷is

Pakri poolsaare k÷rgel kaldapealsel olla juba Rootsi v÷imu ajal 17. sajandil. 1724. aastal

püstitati Peeter I käsul uus paekivist tuletorn, mille asukoha olevat Peeter I ise ehitajatele kätte

näidanud, kui ta 1723. aastal Paldiskit kui tulevast Vene mereväe p÷hibaasi külastas. Esimene

torn oli 5 sülda (u 10,7 meetrit) k÷rge ning hiljem ehitati seda mitmeid kordi ümber ja

k÷rgemaks. 1889. aastal ehitati eritingimustes käsitletav k÷rge kaheksatahulise soklikorrusega

paekivitorn vanast tuletornist 80 meetri kaugusele kirdesse. Vana tuletorn oli kaldavaringu

t÷ttu jäänud paeklindi servale ohtlikult lähedale, mist÷ttu lammutati see m÷ne aja pärast kuni

esimese korruseni maha. Pakri uus tuletorn on Eesti ranniku k÷rgeim: torni k÷rgus maapinnast

52 meetrit ja tule k÷rgus merepinnast 73 meetrit. Torni alumine läbim÷÷t on 7,4 meetrit ja

metallist laterna läbim÷÷t 4,5 meetrit. 1888. aastal paigaldati tuletorni laternaruumi

Prantsusmaalt ostetud 2,66-meetrise läbim÷÷duga dioptriline aparaat (vt Lisa 4, joonis 2),

seade pandi tööle 1.10.1889. Tuli oli nähtav 17,7 miili kaugusele. 1903. aastal anti tuletorn

Mereside posti alluvusse, kompleksile ehitati juurde vaatlustorn ja signalistide elamu. 1912.

aastal hakati valgustamiseks kasutama petrooleumi, vana tuletorni hakati kasutama

petrooleumilaona. Teenindushooned ja tuletorni valgusseade said II maailmas÷jas tugevalt

kannatada, mist÷ttu enamus teenindushooneid tuli uuesti rajada. 1950. aastal ehitati tuletorni

juurde generaatorihoone, kus asusid diiselgeneraatorid jm seadmed. 1952. aastal alustati

tuletornikompleksi p÷hjalikku remonti, tuletorn varustati elektriliste lampidega aparaadiga,

helisignalisatsiooniseadmete ja raadiomajakaga. Seadmed on vahetatud kaasaegsete vastu.

1999. aastal koostati tuletornile Heino Uuetalu poolt arhitektuuriajaloolised eritingimused2 ja

hoone läbis AS GT Projekt projekti3 järgi p÷hjaliku restaureerimise 2001.-2002. aastal, kui

mh asendati kogu fassaadikrohv. Tuletorni omanik on Eesti Vabariik, varem Veeteede Ameti,

alates 2021. aastast Transpordiameti hallata olev Pakri tuletorn on 2015. aastast avatud

külastajatele.

1 Ülevaates on kasutatud: „Eesti tuletornid“. Igor Aleksejev, Tallinn 2000;

Eesti Tuletorni Seltsi kodulehte https://www.etts.ee/; Kultuurimälestiste Registrit https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=naturalfeature&id=9496; 2 Pakri tuletorni arhitektuuriajaloolised eritingimused. Koostaja H. Uuetalu, 1999. Muinsuskaitseameti arhiiv,

A-5194 3 Pakri tuletorn. Remondi- ja restaureerimisprojekt. Koostaja AS GT projekt, 1999. MKA arhiiv, P-12387.

3

Tuletorn on säilinud oma algses välisilmes ning on töötav tuletorn Läänemere rannikul.

Tuletornikompleks kuulub The International Association of Marine Aids to Navigation and

Lighthouse Authorities (IALA) koostatud 100 väärtuslikuma töötava ajaloolise tuletorni

hulka. Kompleksi mitmed hooned on mälestisena riikliku kaitse all ja neile on moodustatud

ühine kaitsevöönd (vt Lisa 1, asendiplaan).

Olemasolev seisukord ning algupärased materjalid ja traditsioonilised tööv÷tted mälestise konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3 lg 6).

P÷hjendused hea restaureerimistava rakendamiseks.

Kinnismälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid hooneosi,

detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse säilimine ja taastamine.

Kavas on tuletorni terviklik restaureerimine etappide kaupa: kivikehandi välisseinte

krohvimine ja värvimine, metalltorni korrastamine; metalldetailide korrodeerumise

peatamine; avatäidete korrastamine ja interjööri korrastamine.

Torni kivikehand – Tüvikoonuselise tuletorni p÷hiosa on ehitatud murdpaekivist. Ülalt ahenev

kivikehand on sokli juures u 1,8 meetri paksune. K÷rge kaheksatahuline sokkel (läbim÷÷t 7,4

meetrit) toetub viimistlemata paekivist profileeritud soklile ja l÷peb massiivse astmelise

vahekarniisiga. Torni kiviosa l÷petab massiivne metallkandjatele toetuv profileeritud karniis,

tüvest ümbritsevad kaheksa metallv÷ru (algsed, kasutati oletatavalt tellingute kinnitamiseks).

Portaalil ja aknaavadel on segmentkaarne ülaosa, akendel kivist veidi eenduvad välimised

veelauad. Välisseinad on krohvitud ja värvitud punase tooniga. Tuletorni välisseinte

krohviviimistlus on tugevalt kahjustunud. Seintel ja vahekarniisil on krohvkate suures osas

irdunud, suuremad kaod on l÷una- ja idapoolsel küljel. Torni p÷hjapoolne külg on paremas

seisukorras (vt Lisas 3 fotod). Soklil on krohvikahjustused alaosas ja l÷unapoolsel küljel.

Profileeritud viimistlemata sokliosa seisukord on hea. Seinte paljandunud paekivimüüritise

seisukord tundub visuaalsel vaatlusel hea. 2002. aasta tuletorni fassaadi restaureerimistööde

käigus eemaldati välisseinte viimistluskrohv kogu ulatuses4 ning asendati tsemendi lisandiga

lubimördiga (seintel tsemendi osakaal u 30%, karniisidel ja soklil kuni 50% lubja kaalust),

seinad värviti varasemate värvikihtide eeskujul ja välisviimistluse passi5 alusel punaseks.

4 Pakri tuletorni 2002. a. remont-restaureerimistööde aruanne. Koostaja H. Uuetalu, 2002. MKA arhiiv, A-4850

5 Pakri tuletorni välisviimistluse pass. Koostaja H. Uuetalu, 1999. MKA arhiiv, FP-672

4

Värv on krohvil paremini püsinud, fassaadikrohv hakkas irduma juba 4 aastat pärast tööde

teostamist ning on praeguseks suurte tükkidena kivimüüritisest lahti tulnud. Seet÷ttu v÷ib

arvata, et krohvikihtide nakkuvus alumüüritisega on halb. P÷hjuseks v÷ib olla krohvimise nii

vale ajastus (÷hu liigniiskus v÷i -kuivus) kui ka lubitsementkrohvi suurem tsemendi osakaal.

Projekteerimise käigus otsustada, kas välisseintelt tuleb suurema tsemendisisaldusega krohv

täielikult eemaldada v÷i üksnes lahtine osa ning krohvida lubikrohvi v÷i lubitsementkrohviga

(sokli osas v÷ib tsemendi osakaal olla suurem) ning värvida lubi- v÷i silikaatvärviga.

Alternatiivina v÷ib kaaluda seinamüüritise vuukide täitmist olemasolevaga v÷imalikult

sarnase koostisega mördiga ning seinamüüritise värvimist ilma krohvikihita. Hoone

restaureerimise järel tuleb tagada välisseina viimistluse regulaarne hooldus

(hooldusvärvimine).

Välistrepi paeastmed on tasandatud tsementmördiga. Trepi viimistlemata paekiviplokkidest

külgmüürid on kaetud tsementlubimördiga. 2002. aastal korrastatud trepp on heas seisukorras.

Trepi kohale on paigaldatud ajutine varikatus, mis kaitseb varisevate krohvitükkide eest.

pärast fassaaditöid tuleb see eemaldada.

Ülemine metalltorn (laternaruum) – Metallkonstruktsiooniga laternaruum (vt Lisa 4, joonis 1)

koosneb kahest tsoonist. Alumine 4,5-meetrise läbim÷÷duga silindrikujuline osa on

monteeritud neetühendustega malmplaatidest, plaatide keskel on väljapool

ventilatsiooniavade katted (vt Lisa 3, foto 32). Paljudest ventilatsiooniavadest on läbi viidud

kaablid, l÷unapoolsel küljel on üks kate puudu. Laternaruumi ülemine tsoon on klaasitud

malmpostidel ja r÷htsatel pronksliistudel, üks sektor on kaetud plekiga. Klaasid on väljast

kaetud linnukaitsev÷rguga. Tuleruumi ülemisel tsoonil ja välisgaleriidel on rihveldatud

metallplaatidest p÷randad. M÷lema tsooni välisgaleriidel on lihtne sepistatud piire.

Laternaruumi metallseinad ja platvormi konsoolosa restaureeriti 2001. aasta remonttööde

käigus (sh demonteeriti ja restaureeriti galerii piire, ülemises tsoonis paigaldati uued

tormiklaasid). Laternaruum on visuaalsel vaatlusel üldjoontes heas seisukorras, kuid mitmes

kohas on metallosadel näha korrosioonikahjustusi. Kahjustustega metallosad puhastada

roostest ja värvida.

Katusekate ja -konstruktsioon – Torni 4,5-meetrise läbim÷÷duga klaasitud laternaruumil on

ümar, omavahel kokku needitud plekitahvlitega (välimine pronksist, sisemine arvatavasti

malmist) metallkonstruktsioonil kuppelkatus, mille tipus on väike kerakujuline ÷hutustorn ja

lihtne tuulelipp (vt Lisa 3, foto 37; Lisa 4, joonis 1). Kupli sisemise külje plekitahvlite alaosas

on ventilatsiooniavad, ülal keskel kondensatsiooniveepüüdja. Kupli seisukord paistab

5

visuaalsel vaatlusel üldiselt hea, kupli all on märgata veeleketest tingitud korrosiooni.

Projekteerimise käigus selgitada välja veelekete ulatus (sh kondensatsiooniveest tekitatud

niiskuskahjud) ja leida sobiv lahendus ruumi ventileerimiseks. Kahjustunud

konstruktsiooniosad puhastada roostest ja töödelda sobivate roostet÷rjevahenditega. Plekk-

kuppel korrastada (puhastada lahtisest värvist, roostest ja mustusest) ning värvida.

Aknad – Tornil on säilinud ehitusaegsed segmentkaarsed, metallist lengide, -raamide, -suluste

ja sisemiste valatud veelaudadega 11 akent (1 soklikorrusel, 8 tüveses, 2 ülakarniisis). Kuuese

ruudujaotusega aknaraamid on värvitud 2001.-2002. aasta restaureerimistööde ajal, mille

käigus kaks akent demonteeriti ja paigaldati tagasi oma asukohtadele6. Demonteerimisel on

aknap÷skede krohv ilmselt kahjustada saanud, mist÷ttu edaspidi aknaraame restaureerimiseks

v÷imalusel mitte demonteerida. Aknad on visuaalsel vaatlusel üldjoontes heas seisukorras,

kuid vajavad hooldust ja värvimist. Raamide alaosas esineb vähesel määral korrosiooni.

Välisuksed – Torni kivikehandi metallist välisukse leng ja kaheksase ruudujaotusega valgmik

on ehitusaegsed, metallist välisuks on valmistatud 2001. aastal algupärase sisemise ukse

eeskujul (vt Lisa 3, fotod 12-13). Uks on heas seisukorras, esineb vähesel määral

korrodeerumist. Olemasoleva välisukse leng ja valgmik säilitada, hoone arhitektuuriga sobiva

ukse v÷ib säilitada, vajadusel restaureerida v÷i valmistada uus olemasoleva eeskujul. Torni

ülemise metallosa (laternaruumi) välisgalerii metalluks on ehitusaegne ning tuleb säilitada ja

vajadusel restaureerida.

Interjöör – Torni kiviosa sisemine silindrikujuline kehand on krohvitud ja lubivärviga valgeks

värvitud. Umbes 1,5 meetri k÷rguselt on seinal ajalooline trafarettornamentidega värvitud

paneel, viimistluses on paljandunud erinevate kihtide ornamendid (u 4 kihti). Seintel on

krohvi irdumised, kivitorni alumises osas on seinapinnal märgata sooldumist. Aknapaledel on

tehtud tsementkrohviga parandusi. Paljude akende ümbruses on krohv puudu v÷i

niiskuskahjustustega (vt Lisa 3, fotod 18–20), kahel aknaalusel on vetikakahjustused.

Eemaldada seintelt lahtine värv, tsementkrohviparandused ja vetikad. Krohviparandused teha

lubimördiga, seinad värvida lubivärviga. Säilitada trafarettornamentidega seinapaneel.

Sissepääsu juures, esimese korruse tasandil, on p÷rand valatud betoonist ja värvitud.

Vahiruumil on viimistlemata paekiviseinad, ruumi keskel on vertikaalsetest profileeritud

laudadest vooderdus, uste vahel on seinal olnud krohviviimistlus (vt Lisa 3, fotod 22–25).

Kivikehandi vahetasandi lagi on vormistatud terastalade vahele tellistest laotud laugete

v÷lvidega, mida katab betoonvalu. Vahiruumil on viimistlemata paekiviplaatidest p÷rand.

6 Pakri tuletorni 2001. a. remont-restaureerimistööde aruanne. Koostaja H. Uuetalu, 2001. MKA arhiiv, A-4849

6

Laternaruumi alumise tsooni seinu katab 2001. aastal paigaldatud vertikaallaudis, sisegalerii

seintes on algupärased ümarad reguleeritavad malmist ventilatsioonirestid (vt Lisa 3, foto 33),

mis säilitada. Ventilatsiooniavadest läbi viidud kaablid v÷ivad takistada ventilatsiooni

toimimist, mist÷ttu on soovitatav avad vabastada ja leida teine lahendus kaablite

läbiviikudeks. Ruumis on säilinud algupärane Prantsusmaalt ostetud malmist pöördlaterna

alus koos valmistaja sildiga – F. Barbier&Cie, Paris 1888 (vt Lisa 3, fotod 27-28).

Kivikehandi ülaosas on pöördlaterna ülekandeseade ja keerdtrepi keskel vastukaalu šaht.

Tuletorni algsed seadmed säilitada ja korrastada.

Torni kivikehandis on metallkonsoolidel ja keerdtaladel värvitud paeastmetega algne

keerdtrepp (vt Lisa 3, fotod 14–17), millel on lihtne puidust käsipuuga metallpiire. Keerdtrepp

jätkub vahetasandil (vahiruumist) kivikehandi laele ning sealt edasi laternaruumi viivate

metalltreppidega. Algupärased trepid säilitada ja korrastada. Keerdtrepi esimesel

korrusekäsipuu puuduv puidust ots taastada ajalooliste fotode7 eeskujul koopiana.

Siseruumides on säilinud algsed siseuksed. Algupärane valgmikuga sissepääsu siseuks koos

metallmanustega (vt Lisa 3, foto 13) restaureeriti 2001 aastal ning on heas seisukorras.

Kivikehandi viimasel korrusel asuval vahiruumil on kaks algset puidust tahvelust. Kivitrepi

l÷pus asuva ukse (vt Lisa 3, foto 21) välisseina poolne leng on kahjustunud. Ukselengi

kahjustunud osad asendada kvaliteetse puitmaterjaliga, puituksed restaureerida ja värvida

lina÷livärviga.

Vahiruumi seinas, akna k÷rval, on varasema küttekolde kinnimüüritud kaarsillusega ava ning

läbi korruste jookseb kinnimüüritud küttenišš. Küttekolde ava ja küttenišš soovitavalt avada ja

eksponeerida.

Enamike interjööridetailide seisukord on hea v÷i rahuldav ning seal saab üldjuhul piirduda

hoolduse ja viimistluse uuendamisega.

Väärtuslikud detailid ja tarindid

1. Tuletorni kivikehand ja metalltorn (laternaruum);

2. Viimistlemata paekivist profileeritud sokkel (vt Lisa 3, fotod 7-8);

3. Sokli astmeline vahekarniis (vt Lisa 3, fotod 7–9);

4. Kivikehandi ülemine metallkandjatele toetuv karniis (vt Lisa 3, fotod 10 ja 37);

7 vt Pakri tuletorni arhitektuuriajaloolised eritingimused, lk 14. Koostaja H. Uuetalu, 1999. MKA arhiiv, A-5194

7

5. Tüvest ümbritsevad metallv÷rud (8 tk);

6. Laternaruumi silindrikujuline neetühendustega malmplaatidest monteeritud kehand (sh

ventilatsiooniavade välimised katted; (vt Lisa 3, fotod 30–32 ja 37);

7. Laternaruumi klaasgalerii metallkarkass (vt Lisa 3, fotod 34–37);

8. Laternaruumi välisr÷dud koos kandekonsooli, metallpiirete ja malmplaatidest

p÷randatega (vt Lisa 3, fotod 30-31 ja 37);

9. Laternaruumi m÷lemalt poolt plekiga vooderdatud katusekuppel koos ÷hutustorni ja

tuulelipuga (vt Lisa 3, fotod 34–37);

10. Paekivist välistrepp (vt Lisa 3, foto 12);

11. Akende kivist välimised veelauad;

12. Algupärased metallist aknalengid ja -raamid koos metallmanustega (11 tk);

13. Välisukse algupärane metallist leng ja valgmikaken (1 tk; vt Lisa 3, foto 12);

14. Laternaruumi alumise tsooni r÷dule viiv metalluks (1 tk; vt Lisa 3, foto 31);

15. Torni kivikehandi spiraalne paekivist sisetrepp koos metallkonsoolide, -talade ja -

piirdega ning puidust käsipuuga (vt Lisa 3, fotod 14–17);

16. Kivikehandi laele viiv metalltrepp koos piirdega;

17. Laternaruumi metalltrepp koos piirdega (vt Lisa 3, foto 27);

18. Laternaruumi ülemise osa rihveldatud malmplaatidest p÷rand (vt Lisa 3, fotod 22-23);

19. Vahiruumi paekiviplaatidest p÷rand (vt Lisa 3, fotod 35-36);

20. Vahiruumi terastalade vahele tellistest laotud laugete v÷lvidega vahelagi (vt Lisa 3,

foto 24);

21. Küttekolde kaarsillusega ava vahiruumi seinas ja kivikehandi seinas olev küttenišš

(vt Lisa 3, fotod 22 ja 25-26);

22. Siseseinte ajalooline trafarettmaalinguga paneel (vt Lisa 3, foto 17);

23. Vahiruumi keskosa profileeritud laudis (vt Lisa 3, fotod 23-24);

24. Reguleeritavad malmist ventilatsioonirestid laternaruumi seinas (vt Lisa 3, foto 33);

25. Sissepääsu algupärane metallist valmikaknaga sisemine uks koos manustega (1 tk, vt

vt Lisa 3, foto 13);

26. Vahiruumi puidust tahveldatud siseuksed (2 tk; vt Lisa 3, fotod 21-22);

27. Algupärane malmist pöördlaterna alus koos ülekandemehhanismi, vastukaalu šahti ja

valmistaja sildiga (vt Lisa 3, fotod 14-15 ja 27–29).

8

Muinsuskaitse eritingimused:

1. Eksterjöör

1.1. Säilitada tuletorni algupärane maht ja kuju ning avade paigutus. Juurde- ja

pealeehituste lisamine ei ole lubatud.

1.2. Restaureerida torni kivimüüritis, vuukimisel kasutada olemasolevaga v÷imalikult

sarnast lubimörti v÷i lubitsementmörti.

1.3. Restaureerida v÷i uuendada kivitorni fassaadiviimistlus. Projekteerimise käigus

otsustada, kas välisseintelt tuleb suurema tsemendisisaldusega krohv täielikult

eemaldada v÷i üksnes lahtine osa ning krohvida lubikrohvi v÷i lubitsementkrohviga

(sokli osas v÷ib tsemendi osakaal olla suurem) ning värvida lubi- v÷i silikaatvärviga.

Alternatiivina v÷ib kaaluda seinamüüritise vuukide täitmist olemasolevaga

v÷imalikult sarnase koostisega mördiga ning värvimist ilma krohvikihita.

1.4. Säilitada ja vajadusel restaureerida viimistlemata paekivist profileeritud sokkel, sokli

astmeline vahekarniis, kivikehandi ülemine metallkandjatele toetuv karniis ja akende

välimised veelauad.

1.5. Säilitada ja vajadusel korrastada sissekäigu esine paekivist välistrepp, eemaldada trepi

kohale paigaldatud ajutine varikatus.

1.6. Säilitada ja vajadusel korrastada tüvest ümbritsevad metallv÷rud.

1.7. Säilitada ja vajadusel korrastada laternaruumi silindrikujuline neetühendustega

malmplaatidest kehand (sh ventilatsiooniavade välimised katted).

1.8. Säilitada ja vajadusel korrastada laternaruumi klaasgalerii metallkarkass.

1.9. Säilitada ja vajadusel korrastada laternaruumi välisr÷dud koos kandekonsooli,

metallpiirete ja malmplaatidest p÷randatega.

1.10. Säilitada ja vajadusel korrastada laternaruumi klaasgalerii metallkarkass.

1.11. Säilitada ja vajadusel restaureerida laternaruumi m÷lemalt poolt plekiga

vooderdatud katusekuppel koos ÷hutustorni ja tuulelipuga.

1.12. Säilitada ja vajadusel korrastada algsed metallist aknalengid ja -raamid koos

manustega. V÷imalusel aknaraame restaureerimiseks mitte demonteerida.

1.13. Olemasoleva välisukse leng ja valgmik säilitada, hoone arhitektuuriga sobiva

ukse v÷ib säilitada, vajadusel korrastada.

1.14. Säilitada ja vajadusel korrastada laternaruumi r÷dule viiv metalluks, uksele

paigaldada sobiv käepide.

9

1.15. Tehnosüsteemide v÷i -seadmete uuendamisel paigaldada tehnoseadmed

v÷imalikult suures ulatuses hoone mahtu, kahjustamata konstruktsioone ega

sisedetaile.

1.16. Tagada torni ümbruse pinnase vertikaalplaneerimisega sademevee hoonest

eemale juhtimine.

2. Interjöör

2.1. Säilitada ja korrastada spiraalne paekivist sisetrepp koos metallpiirde ja puidust

käsipuuga. Puuduv puidust käsipuu ots taastada koopiana ajalooliste fotode eeskujul.

2.2. Säilitada ja korrastada kivikehandi laele viiv metalltrepp koos metallpiirde ja puidust

käsipuuga.

2.3. Säilitada ja korrastada laternaruumi metalltrepp koos piirdega.

2.4. Säilitada ja vajadusel korrastada vahiruumi paekiviplaatidest p÷rand.

2.5. Säilitada ja vajadusel korrastada laternaruumi ülemise osa rihveldatud malmplaatidest

p÷rand.

2.6. Säilitada vahiruumi terastalade vahele tellistest laotud laugete v÷lvidega vahelagi.

2.7. Säilitada, soovitavalt avada ning eksponeerida vahiruumi seinas olev küttekolde

kinnimüüritud kaarsillusega ava ja kivikehandi seinas olev kinnimüüritud küttenišš.

2.8. Parandada aknapalede krohvikahjustused kasutades lubikrohvi.

2.9. Vajadusel uuendada sisemise kivikehandi viimistlust, kasutades lubikrohvi ja

lubivärvi. Säilitada ajalooline trafarettornamentidega seinapaneel.

2.10. Säilitada ja restaureerida vahiruumi keskosa profileeritud laudis, laudis värvida

lina÷livärviga.

2.11. Säilitada ja vajadusel korrastada laternaruumi reguleeritavad malmist

ventilatsioonirestid. Soovitavalt vabastada ventilatsiooniavad ja leida teine lahendus

kaablite läbiviikudeks.

2.12. Säilitada ja vajadusel korrastada sissepääsu algupärane metallist valmikaknaga

sisemine uks koos manustega.

2.13. Säilitada ja restaureerida vahiruumi puidust tahveluksed, lengi kahjustunud

osad asendada kvaliteetse puitmaterjaliga. Uksed värvida lina÷livärviga.

2.14. Säilitada ja vajadusel korrastada algupärane pöördlaterna alus koos

ülekandemehhanismi, vastukaalu šahti ja valmistaja sildiga.

10

3. Üldised tingimused

3.1. Ehitusprojekt tuleb Muinsuskaitseametile koosk÷lastamiseks esitada p÷hiprojekti

staadiumis (MuKS § 50 lg 4).

3.2. Ehitus- ja restaureerimistöid v÷ib teostada pädev ettev÷tja ja enne tööde algust tuleb

taotleda Muinsuskaitseametist tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm).

3.3. Ehitustööde ajal tuleb tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järele-

valvet v÷ib teostada pädev isik, kes esitab Muinsuskaitseametile kuue kuu jooksul

pärast tööde l÷ppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2).

3.4. Tööde teostaja on kohustatud säilitama mälestisel töid tehes avastatud rajatise, tarindi,

hooneosa, viimistluskihi, arheoloogilise kultuurkihi v÷i muu leiu v÷i asjaolu, mida

seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud v÷i millega projekteerimisel v÷i

tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, muutmata kujul ning teavitama sellest

viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60).

Muinsuskaitse eritingimuste kehtivus ja vaidlustamine

Muinsuskaitse eritingimusi on v÷imalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest,

esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras v÷i kaebuse

halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Muinsuskaitse eritingimused on mälestise ehitusprojekti lähtedokument (MuKS § 50 lg 1).

Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitseamet

v÷ib p÷hjendatud juhul pikendada eritingimuste kehtivust ühe korra, viie aasta v÷rra (MuKS §

51 lg 5).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai N÷va

eritingimuste spetsialist

Lisa 1 – Asendiplaan; 2 – Ajaloolised fotod; 3 – Fotod olemasolevast seisukorrast; 4 – Joonised.