EELNÕU

07.07.2026

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seadus

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 9 punktis 2 asendatakse sõnad „kolmandale isikule“ sõnadega „kolmanda

isiku poolt“;

2) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse sõna „ega“ sõnaga „või“;

3) paragrahvi 4 lõike 5 punktis 1 asendatakse tekstiosa „;“ tekstiosaga „ja“;

4) paragrahvis 9 asendatakse sõnad „turule lastud“ sõnadega „poolt turul kättesaadavaks

tehtud“;

5) paragrahvi 22 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „kõige kauem 2030. aasta 28. juunini“

tekstiosaga „selle lepingu alusel teenuse osutamine tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla

hiljemalt 2030. aasta 28. juuniks“;

6) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Hädaabiühendusele kohaldatakse käesoleva seaduse nõudeid alates 2027. aasta 28.

juunist.“;

7) paragrahvis 23 asendatakse sõna „Sotsiaalministeerium“ sõnadega „Valdkonna eest vastutav

ministeerium“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………… 2026

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………. 2026

(allkirjastatud digitaalselt)

1

07.07.2026

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on täpsustada ja korrigeerida toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadust1(LPS),

et tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste

ligipääsetavusnõuete kohta2 (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115) (edaspidi EAA või direktiiv)

korrektne ja ühtne rakendamine, suurendada õigusselgust ning vähendada ebavajalikku

halduskoormust. Muudatused on valdavalt tehnilist ja täpsustavat laadi ega muuda seaduse

algseid eesmärke ega põhimõtteid.

Eelnõuga täpsustatakse vastutuse ja kohaldamisala piire seoses kolmandate isikute pakutava

veebisisuga, et oleks üheselt selge, millise sisu eest ettevõtja vastutab ja millise eest mitte.

Samuti viiakse mikroettevõtja definitsioon kooskõlla direktiivis sätestatuga, mille tulemusel

laieneb mikroettevõtjana käsitatavate ettevõtjate ring ning väheneb ligipääsetavusnõuete

kohaldamisest tulenev kohustus nende ettevõtjate suhtes, kellele on direktiiviga ette nähtud

erandid.

Eelnõu täpsustab ebaproportsionaalse koormuse ja toote või teenuse olulise muutmisega seotud

sätteid, täpsustades loetelusid keeleliselt, et vältida erinevaid tõlgendusi rakendamisel. Samuti

korrigeeritakse levitaja teavitamiskohustuse sätet nii, et see vastaks direktiivis kasutatud

mõistetele ning oleks praktikas rakendatav.

Teenuselepinguid käsitlevat üleminekusätet täpsustatakse, et oleks selgelt arusaadav, et enne

28. juunit 2025 sõlmitud lepingud kehtivad edasi ka pärast 2030. aastat, kuid nende alusel

osutatavad teenused tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla hiljemalt 28. juuniks 2030.

Muudatuse eesmärk on vältida ekslikku tõlgendust, mis tingiks ebavajaliku ja kuluka lepingute

massilise ümbervormistamise.

Eelnõuga ajakohastatakse ka seaduse rakendamise mõju analüüsimise eest vastutavat asutust,

lähtudes kehtivast ministeeriumide vastutusalade jaotusest, säilitades samas regulatsiooni

paindlikkuse edaspidiste halduskorralduslike muudatuste puhul.

Lisaks nähakse ligipääsetavusnõuete hädaabiühendusele kohaldamisele ette pikendatud

üleminekuaeg kuni 28. juunini 2027, kasutades direktiiviga antud paindlikkust. Muudatuse

eesmärk on võimaldada tehniliste arenduste lõpuleviimist kooskõlas teiste liikmesriikide,

tootjate ja teenuseosutajatega ning vältida olukorda, kus järelevalvemeetmeid tuleks rakendada

objektiivsetel põhjustel täitmata nõuete suhtes.

Halduskoormus väheneb, sest muudatused vähendavad organisatsioonide ringi, kellele nõuded

kohalduvad. Lisaks tehakse täpsustusi, mis hoiavad ära võimalikku arusaamatusest tekkivat

ebavajalikku tööd.

1 Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus-Riigi Teataja 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 07.06.2019, lk 70–115)

2

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitika

osakonna ligipääsetavuse nõunik Krista Erg-Scacchetti ([email protected], 5662 8067) ja

mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Age Viira ([email protected]). Eelnõu

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu on keeleliselt

toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Enne eelnõu ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, tuginedes Hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja3 (HÕNTE) § 1 lõike 2 punktidele 1, 2 ja 5. Eelnõu menetlus peab olema

kiireloomuline, kuna tegemist on juba rakendatava direktiiviga seotud korrektiividega.

Muudatuste järel rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882

korrektselt, hoitakse ära potentsiaalseid rikkumismenetlusi ning vähendatakse halduskoormust.

Muudatused jõustuvad üldkorras, eesmärgiga neid esimesel võimalusel rakendada.

Ettevõtjatele, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Siseministeeriumile ning

Häirekeskusele pole vaja üleminekuaega, kuna kehtivaid nõudeid leevendatakse. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile §-s 23 ette nähtud seaduse rakendamise mõjuanalüüsi

tähtaeg on piisavalt pikk, et vajalikud ettevalmistused teha.

2. Seaduse eesmärk

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus on vastu võetud direktiivi ülevõtmiseks Eesti

õigusesse. Seadusega kehtestatakse ligipääsetavusnõuded teatavatele toodetele ja teenustele

ning reguleeritakse tootjate, teenuseosutajate, importijate ja levitajate kohustusi, samuti

järelevalvet ja vastutust ligipääsetavusnõuete täitmise eest. Regulatsioon põhineb direktiivis

sätestatul põhiliselt täisharmoneerimise põhimõttel, mille kohaselt ei ole liikmesriikidele selles

valdkonnas jäetud üldist kaalutlusruumi riigisiseste erisuste loomiseks.

Seaduse rakendamise käigus on ilmnenud, et mitmed kehtiva regulatsiooni sätted ei ole

piisavalt selged, on sõnastatud ebatäpselt või ei ole rakendatavad. Need puudutavad muu hulgas

mikroettevõtja mõistet, kolmandate isikute pakutava sisu eest vastutuse ulatust,

ebaproportsionaalse koormuse ja toote või teenuse olulise muutmisega seotud tingimusi,

levitajate teavitamiskohustust ning üleminekusätteid teenuselepingute puhul. Osaliselt on

tegemist keeleliste või tehniliste ebatäpsustega, osaliselt direktiivi ülevõtmisel tekkinud

ebaselguste või vigaste viidetega, mis võivad praktikas viia ekslike tõlgenduste ja

selgituskohustuse tekkimiseni.

Eelnõukohase seaduse eesmärk on tagada kehtiva regulatsiooni kooskõla Euroopa Liidu

õigusega ning parandada õigusselgust ja seaduse praktilist rakendatavust. Eelnõuga ei muudeta

ligipääsetavuse poliitika sisulisi eesmärke ega kehtestatud põhimõtteid, vaid täpsustatakse ja

korrigeeritakse olemasolevat regulatsiooni, et vältida olukordi, kus seadusest tulenevad nõuded

osutuvad ebaproportsionaalseks, eksitavaks või praktikas rakendamatuks.

Kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõikes 41 sätestatuga on eelnõu üheks

keskseks eesmärgiks halduskoormuse vähendamine. Selleks täpsustatakse kohaldamisala ja

vastutuse piire, ühtlustatakse mõisteid direktiiviga ning hoitakse ära ebavajalik aruandlus ning

3 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri-Riigi Teataja

3

selgitustaotluste ja lepinguliste muudatuste esitamine nii ettevõtjate kui ka järelevalveasutuste

jaoks. Selge ja üheselt mõistetav regulatsioon võimaldab järelevalvet teha sihitumalt ning

toetab ettevõtjaid õigete ja õigeaegsete otsuste tegemisel.

Lisaks arvestab eelnõu direktiivis ette nähtud paindlikkusega hädaabiteenusele kehtestatud

ligipääsetavusnõuete rakendamisel. Kehtiva seaduse kohaselt kohaldatakse

ligipääsetavusnõudeid hädaabiteenusele alates 28. juunist 2025, kuid praktikas on selgunud, et

kolmandatest osapooltest tulenevatel tehnilistel põhjustel ei olnud nende nõuete täielik

rakendamine selleks ajaks võimalik. Direktiiv võimaldab hädaabiteenuse puhul ette näha

pikema rakendustähtaja ning eelnõu eesmärk on seda paindlikkust kasutada, et lõpetada

õigusvastane olukord. Samal ajal keskendutakse nõuete sisulisele elluviimisele.

Kokkuvõttes on eelnõu eesmärgiks korrigeerida kehtivat õigusnormi viisil, mis tagab Euroopa

Liidu õiguse korrektse rakendamise, vähendab ebavajalikku halduskoormust ning loob selgema

õiguskeskkonna ligipääsetavuse nõuete täitmiseks.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktiga 1 muudetakse LPS § 2 lõike 9 punkti 2, mis sõnastatakse järgmiselt: „2) kolmanda

isiku poolt pakutava veebilehe ja mobiilirakenduse sisu suhtes, mida ei rahasta ega arenda

asjaomane ettevõtja ja mida ta ei saa mõjutada;“.

Tegemist võib olla varasema tõlke- või kirjaveaga, mis muudab sätte sisu ebaloogiliseks ja

direktiivile mittevastavaks. Veebileht võib koosneda eri panustajatelt saadud sisust, samuti

lisatakse veebilehele sisu muudest allikatest aja jooksul automaatselt, näiteks dünaamiliselt

lisatavad reklaamid. Praegune vigane sõnastus jätab mulje, justkui ettevõtja ei peaks vastutama

enda loodud sisu eest, kuigi mõeldud on, et ettevõtja ei pea vastutama teiste ettevõtjate eest.

Erandi mõte on selles, et ettevõtja ei satuks seadusega vastuollu kolmandate isikute

tegematajätmiste tõttu, mida ta ise mõjutada ei saa. Praegu kehtivas LPS-is on erand sõnastatud:

„kolmandale isikule pakutava […] sisu“, kuid direktiivi art 2 lõike 4 punktis d on kirjas

„kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda asjaomane ettevõtja ja mida

asjaomane ettevõtja ei saa mõjutada“.

Punktiga 2 muudetakse LPS § 3 lõiget 4, mis sõnastatakse järgmiselt: „(4) Mikroettevõtja

käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja, kellel on alla kümne töötaja ja kelle aastakäive või

aastane bilansimaht ei ületa kahte miljonit eurot.“

Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei tohi ei mikroettevõtja aastakäive ega aastane bilansimaht

ületada kahte miljonit eurot. Mõlemad arvud on maksimaalselt kaks miljonit eurot. Edaspidi on

mikroettevõtjana defineeritud ettevõtja, kellel vähemalt üks nendest arvudest (aastakäive või

aastane bilansimaht) ei ületa kahte miljonit eurot (ning on alla kümne töötaja, nagu varasemaski

definitsioonis). Definitsioon on oluline seetõttu, et LPS-i rakendamisel on mikroettevõtjatele

ette nähtud leevendavad erandid. Mikroettevõtjaid puudutav (art 3 p 23, art 4 lg-d 5 ja 6, art 14

lg 4, art 14 lg 8 ja art 16 lg 2) nõuavad täisharmoneerimist, mis tähendab, et liikmesriigile ei

ole direktiivi art 3 punktis 23 defineeritud mikroettevõtjaga seoses jäetud otsustus- ega

kaalutlusruumi. Direktiivi ja varasemate dokumentide analüüsist on selgunud, et tegemist on

tõenäoliselt sidesõna kirjaveaga eelnõu tekstis (nt selgitavates dokumentides on õige sõnastus),

kuid see muudab sätet sisuliselt, mistõttu korrektuur peab läbima tavapärase

seadusloomeprotsessi. Direktiivi seda punkti peab rakendama kogu Euroopas harmoneeritult,

et tagada ettevõtjate võrdne konkurents.

4

Punktiga 3 muudetakse LPS § 4 lõike 5 punkti 1 ning see sõnastatakse järgmiselt: „1) ei eelda

toote või teenuse märkimisväärset muutmist selliselt, et selle tagajärjel muutuks täielikult toote

või teenuse põhiolemus ja“.

LPS § 4 lõikega 5 võetakse riigisisesesse õigusesse direktiivi 2019/882 art 14 lõige 1.

Direktiivis on loetelu osad selgelt ühendatud sõnaga „ning“, kuid LPS § 4 lõikes 5 selline

ühendus puudub, mistõttu loetelu ei ole üheselt mõistetav. LPS-is ei ole selgelt aru saada, kas

loetelu mõlemad tingimused peavad olema täidetud või piisab ühest. Selguse ja ühetaolise

tõlgendamise tagamiseks tuleb loetelu täpsustada ning lisada ühendav sõna „ja“ (hea

õigusloome ja normitehnika eeskirja § 25 lg 3).

LPS ligipääsetavusnõudeid kohaldatakse tootele ja teenusele üksnes niivõrd, kuivõrd nende

järgimine ei eelda toote või teenuse märkimisväärset muutmist selliselt, et selle tagajärjel

muutuks täielikult toote või teenuse põhiolemus ja ei too kaasa ebaproportsionaalset koormust

ettevõtjale LPS § 5 tähenduses. Tegemist on kahe eraldiseisva erandiga, millele ettevõtja saab

tugineda eraldiseisvalt. Kui üks tingimustest on täidetud, siis ligipääsetavusnõudeid tootele või

teenusele vastavas ulatuses ei kohaldata. See aitab vältida arusaama, nagu peaks mõlemad

tingimused korraga esinema.

Punktiga 4 muudetakse LPS § 9 ja see sõnastatakse järgmiselt: „Kui levitajale saab teatavaks,

et tema poolt turul kättesaadavaks tehtud toode ei vasta ühele või mitmele kohaldatavale

ligipääsetavusnõudele, teavitab ta mittevastavusest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametit, esitades üksikasjad toote mittevastavuse ja rakendatud parandusmeetmete kohta.“

Kehtiv LPS § 9 näeb ette teavitamiskohustuse „toote turule laskmisel“, mis on toote nõuetele

vastavuse seaduse4 § 4 lõike 1 punkti 10 tähenduses esmakordne toote turul kättesaadavaks

tegemine, kuid direktiiv näeb selle kohustuse ette „toote turul kättesaadavaks tegemisel“ (EAA

art 10 lg 5) ehk olenemata sellest, kas keegi teine on juba turul sama toodet kättesaadavaks

teinud. Levitajal ei ole võimalik olla toote esmakordne turule laskja, sest tootja puhul on selleks

tootja ise (toodet majandustegevuses edasi müües) ning Euroopa Liidu väliste tootjate puhul on

selleks üldjuhul importija. Seega korrigeeritakse lauset nii, et see vastaks direktiivile ja oleks

rakendatav.

Punktiga 5 muudetakse LPS § 22 lõiget 2, mis sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Enne 2025. aasta 28. juunit sõlmitud teenuseleping, mille tingimused kohalduvaid

ligipääsetavusnõudeid ei arvesta, kehtib edasi muutmata kujul kuni selle kehtivusaja lõpuni,

kuid selle lepingu alusel teenuse osutamine tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla

hiljemalt 2030. aasta 28. juuniks.“

Uus sõnastus on kooskõlas EAA art 32 lõikega 1. LPS § 22 lõike 2 eesmärk ei olnud näha ette

teenuselepingu kehtivuse lõppemist pärast 28. juunit 2030. LPS-i seletuskirjas on märgitud, et

enne 28. juunit 2025 sõlmitud teenuselepingud jäävad kehtima ka pärast 2030. aasta 28. juunit,

kuid teenuse pakkumine tuleb viia ligipääsetavusnõuetega kooskõlla. Praegu kehtiv

seadusetekst ei ole kõigi teenuseosutajate jaoks üheselt mõistetav. Praegune sõnastus jätab

mulje, et kõik lepingud, mida 28. juuniks 2030 uuesti ei sõlmita, kaotavad kehtivuse ning see

tähendaks seda, et pangad peaksid enda klientidega kõik pikaajalised lepingud (nt kodulaenu

lepingud) uuesti sõlmima. Seetõttu on vaja muuta LPS § 22 lõike 2 sõnastus selgemaks. Uus

sõnastus ei lisa kohustusi ja hoiab ära arusaamatusest tuleneda võivat lepingute muutmist.

4 Toote nõuetele vastavuse seadus-Riigi Teataja

5

Punktiga 6 lisatakse LPS § 22 lõige 6, mis sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hädaabiühendusele

kohaldatakse käesoleva seaduse nõudeid alates 2027. aasta 28. juunist.“

Üldiselt peavad teenused vastama LPS-i nõuetele 28. juunist 2025, aga hädaabiteenusele on

direktiiviga lubatud sätestada hilisem rakendamise kuupäev aastal 2027. EAA art 31 lõige 3

lubab liikmesriikidel otsustada kohaldada meetmeid seoses art 4 lõikes 8 sätestatud

kohustustega hiljemalt 28. juunist 2027. Eesti ei rakendanud LPS-i kehtestamise ajal

hädaabiteenusele pikemat tähtaega, mistõttu hädaabiteenusele hakkasid kehtima

ligipääsetavuse nõuded juba 28. juunil 2025. Eestis on ligipääsetavat hädaabiteenust ette

valmistatud juba aastaid, kuid 2025. aastal selgus, et ülejäänud turg (telefonitootjad,

sideettevõtjad) pole ligipääsetava hädaabiteenuse rakendamiseks veel valmis, mistõttu ei olnud

võimalik 2025. aastaks ligipääsetava hädaabiühenduse tehnilisi arendusi lõpuni viia. Seetõttu

on Eestis hädaabiteenus hetkel LPS-iga vastuolus. On võimalik, et kaebuste korral peab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet seda rikkumist menetlema hakkama, mis ei ole

mõistlik, arvestades, et probleemi põhjus on kolmandates osapooltes, kes pole ka otseselt

midagi valesti teinud. Kokkuvõttes on mõistlik seadusesse lisada direktiiviga lubatud

rakendustähtaja pikendamine, et arendused saaks lõpule viia teiste riikide ja osapooltega sama

ajakava alusel.

Lisamärkus: EAA art 31 lõike 3 eestikeelne versioon5 viitab lõikele 4 tehiskeskkonna kohta,

mis on vale viide. Ingliskeelses versioonis6 on õige viide lõikele 8, mis räägib hädaabiteenusest.

Lähtutakse direktiivi inglisekeelsest originaaltekstist.

Punktiga 7 muudetakse LPS § 23, mis sõnastatakse järgmiselt:

„Valdkonna eest vastutav ministeerium analüüsib hiljemalt 2028. aastal käesoleva seaduse

rakendamise mõju ja tulemuslikkust.“

LPS-i koostamise ajal oli ligipääsetavus Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, mistõttu seaduse

rakendamise analüüsimine oli Sotsiaalministeeriumi vastutada. Pärast seda on ligipääsetavuse

eest vastutanud Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning praegu Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Seetõttu on mõislik mõjuanalüüsi vastutajat muuta, kuid jätta

nimetamata konkreetne ministeerium. Ministeeriumi saab vajadusel vaadata Vabariigi Valitsuse

seadusest7.

Mõju ja tulemuslikkuse analüüsi on vaja edasise poliitika kujundamiseks ning seda saab

kasutada EAA art 33 lõikest 3 tuleneva aruandmise kohustuse täitmiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu punktiga 2 muudetakse toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses mikroettevõtja

definitsiooni, mis viiakse vastavusse direktiivi art 3 punktiga 23.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses direktiiviga. Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu teiste õigusaktidega.

Eelnõu ning eespool nimetatud direktiivi sätete vastavustabel on esitatud seletuskirja lisas 1.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused on valdavalt tehnilist ja täpsustavat laadi ning nende

eesmärk on tagada õigusselgus ja kooskõla Euroopa Liidu õigusega. Kehtiva regulatsiooni

peamised põhimõtted ja eesmärk ei muutu. Muudatused täpsustavad olemasolevat regulatsiooni

5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32019L0882 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32019L0882 7 Vabariigi Valitsuse seadus-Riigi Teataja

6

ajal, mil seaduse kohaldamisalas olevate toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete rakendamine

on alles kujunemas.

Mõjud on esitatud peamiste puudutatud sihtrühmade kaupa: puudega ja piiratud funktsionaalse

võimekusega inimesed (sotsiaalsed mõjud), ettevõtjad ning avalik sektor (mõju majandusele ja

halduskoormusele) ning mõju avalikule sektorile, kus eelnõuga kavandatud muudatuste mõju

avaldub töökorralduslikes muudatustes. Mõju olulisust nendes sihtrühmades hinnatakse,

arvestades sihtrühma suurust, mõju ulatust, avaldumise sagedust ning ebasoovitavate mõjude

riski.

6.1. Mõju puudega ja piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele

Ligipääsetavusnõuete kehtestamine toodetele ja teenustele 2025. aasta juunis on mõjutanud

eeskätt puudega inimeste, aga ka piiratud funktsionaalse võimekusega inimeste8 õigusi

ühiskonnaelust võrdsetel alustel osa võtta. Piiratud funktsionaalsusega inimesed võivad olla nii

lapsed ja noorukid, vanemaealised kui tervisest tingitud ajutise või igapäevase

tegevuspiiranguga inimesed, kelle jaoks ligipääsetavad lahendused on igapäevase iseseisva

toimetuleku eelduseks. Sihtrühma suurust pole arvuliselt täpselt võimalik määrata, kuid

direktiivi üle võtnud toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse eelnõu seletuskirja

mõjuanalüüsi kohaselt võib mõjutatud sihtrühm olla ligi kolmandik rahvastikust, mis tähendab,

et tegemist on kogu elanikkonda arvestades keskmise suurusega sihtrühmaga. Arvestades, et

Eestis on kasutusel inimese elukaarel põhinev ligipääsetavuse käsitlus, mis tähendab, et iga

Eesti inimene vajab eluetappides liikudes erinevaid ligipääsetavuse lahendusi, võib pikas

perspektiivis sihtrühma pidada suureks.

Eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad elanike jaoks õigusselgust, kuna selgemalt on

määratud ettevõtjate vastutus ning ligipääsetavusnõuete rakendamise ulatus. See parandab

tarbijate arusaama sellest, millisel juhul on võimalik eeldada ligipääsetavaid tooteid ja

teenuseid ning millal mitte.

Mikroettevõtjate erandi laienemine võib tähendada, et tulevikus on turul ligipääsetavaid tooteid

ja teenuseid vähem, kui seni elanikkonnas eeldati ja loodeti. Samas on mõjutatud ettevõtjate (ja

seega ka nende pakutavate teenuste ja toodete) osakaal väike ning kuna regulatsiooni

rakendamine on alles algusjärgus, ei ole turupraktika veel jõudnud kujuneda ega ootused

kinnistuda. Leevendusmeetmena on vaja teha ligipääsetavusalaseid koolitusi igas suuruses

ettevõtjatele, et neid innustada omal initsiatiivil ligipääsetavust edendama. See saab toimuda

näiteks teadlikkuse parandamise, klientide vajaduste ja mugavuse ning kasumlikkuse

selgitamise abil. Selle tulemusena võib pikemas perspektiivis väheneda kirjeldatud

ebasoovitavate mõjude risk elanikele.

Hädaabiteenuse ligipääsetavuse rakendamise üleminekuaja pikendamine direktiiviga lubatud

tähtaja lõpuni tuleneb tehnilisest ja koordineerimisvajadusest, kuna 112 ligipääsetavuse

lahenduste arendamine ja kasutuselevõtt eeldab ühtset rakendamist koos teiste Euroopa riikide,

tootjate ja teenuseosutajatega. Ligipääsetavusnõuetele vastav 112 peab lisasuhtluskanalite (nt

videokõned koos inglise ja vene keelest tõlke võimalusega, reaalajas tekstivestlus jmt)

kasutuselevõtu kaudu tagama ligipääsu ka kurtidele, vaegkuuljatele, pimedatele ja

nägemislangusega elanikele, liitpuudega inimestele, võõrkeelsele sihtgrupile, vägivalla ohvriks

langenutele ja teistele. Hädaabiteenuse ligipääsetavuse rakendamise üleminekuaja pikendamine

tähendab elanike jaoks, et elupäästvad lahendused lükkuvad kahe aasta võrra edasi, mis ei vasta

ootusele, et need võetakse kasutusele varem. Kõigil inimestel peab olema võimalus

8 Piiratud funktsionaalse võimekuse all mõeldakse füüsilise, vaimse, intellektuaalse, meelelise või vanusega seotud vaeguse

või muu alalise või ajutise keha võimekusega seotud põhjust, mis koostoimes erinevate takistustega võib tõkestada inimese

ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist, sealhulgas ligipääsu toodetele ja teenustele.

7

hädaolukorras kiiresti ja iseseisvalt abi kutsuda, kuid praegu see alati nii ei ole. Samas säilib

olemasolev hädaabisüsteem ning olukord ei halvene võrreldes praegusega.

Arvestades kõiki eespool nimetatud muudatusi, on mõju avaldumise sagedus puudega ja

piiratud funktsionaalse võimekusega inimestele väike, kuna kokkupuude muudatustest

tulenevate mõjudega toimub eelkõige konkreetsetes olukordades kindlate toodete või teenuste

kasutamisel või hädaabiteenuse kasutamisel. Mõju ulatus on tervikuna samuti väike, sest

elanike käitumises ja õigustes olulisi muutusi ette pole näha ning puudub tarvidus muutustega

kohanemiseks mõeldud tegevuste järele. Üksikutes olukordades ja konkreetsete sihtrühmade

puhul võib hädaabi ligipääsetavuse edasilükkumine olla siiski kriitilise mõjuga. Ebasoovitavaid

mõjusid (vähem ligipääsetavad tooted ja teenused, hädaabiteenuse ligipääsetavuse lahenduste

rakendamise üleminekuaja pikendamine) leevendab asjaolu, et praktiline olukord inimeste

jaoks ei halvene võrreldes olemasolevaga. Lisaks toetab õigusselguse paranemine ja ühtsem

rakendamine toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete direktiivi üle võtnud ligipääsetavuse

seaduse eelnõu suurt eesmärki: edendada iga isiku täielikku ja teistega võrdsetel alustel

ühiskonnaelus osalemist, sõltumata tema võimetest, luues seeläbi kaasavam ühiskond, mis

lihtsustab puudega inimeste iseseisvat toimetulekut.

6.2. Mõju ettevõtjatele

Eestis tegutsevad LPS-i reguleeritavates valdkondades enamasti mikroettevõtjad (sh FIE-d)

ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtjad. Mikroettevõtjate definitsiooni täpsustamine

suurendab erandite kohaldamisala, mille tulemusel väheneb ligipääsetavusnõuetest tulenev

kohustuste maht nende ettevõtjate jaoks. See tähendab, et võrreldes kehtivaga väheneb osa

ettevõtjate halduskoormus, sest ettevõtjad ei pea hindama oma toodete ja teenuste vastavust

ligipääsetavusnõuetele ega andma kinnitust ja täiendavat teavet toote või teenuse

ligipääsetavuse kohta. Mikroettevõtjate definitsiooni täpsustamisest mõjutatud ettevõtjate

sihtrühma kohta täpsed avalikud andmed puuduvad, kuid võib eeldada, et nende osakaal kõigist

ettevõtjatest on väike.

Samas on ligipääsetavus üha enam kujunemas turupõhiseks kvaliteedistandardiks ning

ettevõtjate teadlikkus ja konkurentsisurve toetavad selle vabatahtlikku rakendamist. Toodete ja

teenuste ligipääsetavuse tagamine aitab ettevõtjatel paremini konkurentsis püsida, kuna see

laiendab kasutajaskonda ja parandab kasutuskogemust. Ligipääsetavuse arvestamine toodete ja

teenuste disaini varases etapis on oluliselt kulutõhusam kui hilisem kohandamine.

Kasvupotentsiaaliga mikroettevõtjatel on seetõttu mõistlik juba algusest peale arvestada

ligipääsetavusnõuetega, kuna ettevõtja kasvades muutuvad need kohustuslikuks. Kuigi see võib

eeldada suuremat teadlikkust, ei takista seadusemuudatus ettevõtjate sellist lähenemist.

Mikroettevõtjatel on soovitatav tootearenduses ligipääsetavusega arvestada, kuna see toetab

konkurentsivõimet, võib kujuneda konkurentsieeliseks ning tagab valmisoleku nõuete

rakendamiseks ettevõtja kasvu korral.

Muudatus, mis täpsustab ettevõtjate veebisisu eest vastutuse piire, lihtsustab

ligipääsetavusnõuete rakendamist, kuna on selgem, millise sisu eest ettevõtja vastutab ja millise

eest mitte. Samuti välditakse eelnõukohaste muudatustega ebavajalikke lepingumuudatusi,

mida ettevõtjad muidu peaksid tegema.

Kokkuvõttes on muudatuste mõju ulatus ja sagedus kogu majanduse vaates väikesed, kuna

kohaldamisala hõlmab vaid konkreetseid toote- ja teenusekategooriaid, mistõttu see ei laiene

kogu ettevõtlussektorile. Muudatused ei too mõjutatud ettevõtjate töös kaasa märkimisväärseid

muutusi, pigem õigusselgust ja osal ettevõtjatel ka halduskoormuse vähenemist. Kuna

regulatsiooni rakendamine on alles algusjärgus, ei ole ettevõtjad ligipääsetavuse nõuetega veel

jõudnud kohaneda.

8

6.3. Mõju avalikule sektorile

Rakendamise eest vastutava asutuse ajakohastamine tagab vastavuse kehtivale haldusjaotusele

ning vähendab vajadust edaspidisteks seaduse tehnilisteks muudatusteks.

Selgem regulatsioon vähendab TTJA-le esitatavate selgitustaotluste ning võimalike vaidluste

hulka. Samuti välditakse järelevalvemenetlusi olukordades, kus nõuete täitmine ei ole

tehniliselt võimalik. Kokkuvõttes on mõju avalikule sektorile väike ning seisneb peamiselt

halduskoormuse vähenemises ja töökorralduse selguse paranemises.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Lisategevusi ja -kulusid ei teki, jätkub tavapärane töö. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ning TTJA jätkavad ligipääsetavuse alase teadlikkuse

parandamise tegevustega tavapäraselt. Õigusselguse paranedes väheneb TTJA halduskoormus

päringutele vastamisel. Siseministeerium ja Häirekeskus jätkavad ligipääsetava hädaabiteenuse

arendamist nii kiires tempos, kui tehniliselt võimalik. Kohalikule omavalitsusele ei teki

tegevusi, kulusid ega tulusid.

8. Rakendusaktid

Käesoleva seaduse eelnõu rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid

rakendusakte. Seoses direktiivi rakendamisega on vaja sarnaseid tehnilist laadi täpsustusi teha

kolmes ministri määruses, kuid neid menetletakse sõltumata siinsest eelnõust.

8. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Direktiivi nõudeid on rakendatud juba 2025. aastast. Nõuded

leevenevad, mistõttu rakendajatele ei ole vaja üleminekuaega.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja

Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Linnade ja

Valdade Liit, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Häirekeskus, Eesti Väike- ja

Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Kestliku Ettevõtluse Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti

Tööandjate Keskliit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Pimedate Liit, Eesti Kurtide Liit,

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit, MTÜ Lastekaitse

Liit, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Pensionäride Ühenduste Liit.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus … 2026

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/882, 17. aprilli 2019, toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta

(EMPs kohaldatav tekst) ja Eesti õigusaktide vastavustabel

Täiendatud: 07.07.2026

Kasutatud lühendid:

ESS: elektroonilise side seadus

LPS: toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadus

PäästeS: päästeseadus

TNVS: toote nõuetele vastavuse seadus

SIM määrus nr 26: siseministri 13.06.2017 määrus nr 26

„Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete

menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“

SoM määrus nr 45: sotsiaalkaitseministri 08.06.2022 määrus nr

45 „Toote ja teenuse funktsionaalsed ligipääsetavusnõuded ja

nõuded nende kohta antavale teabele“

EL-i õigusakti

norm

EL-i õigusakti normi

ülevõtmise kohustus

EL-i õigusakti normi sisuliseks

rakendamiseks kehtestatavad

ja kehtivad riigisisesed

õigusaktid

Kommentaarid

Artikkel 2 lg 4 Jah d) LPS § 2 lg 9 p 2LPS § 2 lg 9 p 2 sõnastuse täpsustus 2026. a.

Artikkel 3 Mõisted

Jah, välja arvatud nr 24

23) LPS § 3 lg 4Mikroettevõtja definitsiooni täpsustus 2026. a.

Artikkel 4 lg 8 Osaline ESS § 88 lg 1 (28.06.2025

jõustuv redaktsioon) ja § 2 p 521,

PäästeS § 5 lg 11 p 1,

siseministri 13.06.2017 määruse

nr 26 „Hädaabiteadete

menetlemise kord ja

Regulatsiooni täiendatakse.

Artikkel 31 lg 3 lubab pikendada artikli 4 lg 8

rakendamise tähtaega kuni 28.juunini 2027. Eesti

ei rakendanud seda erandit, kuid nüüd on

selgunud, et kuna mobiilide tootjad ei arvestanud

2

hädaabiteadete menetlemise

toimimisele esitatavad nõuded“

§ 4 lg 1, LPS § 2 lg 3 p 2 ja SoM

määrus nr 45 § 16 lg 2

võimaliku varasema rakendamisega ega ole veel

oma seadmeid täiendama asunud, pole tehniliselt

võimalik kahesuunalist hädaabi videokõne

lõplikult välja arendada. Seetõttu muudeti LPS-is

tähtaega.

SoM määrus nr 45 § 16 lg 2 sätestab, et peab

tagama hädaabiühenduse, mis võimaldab

hädaabiteatele vastata, kasutades vastamisel

samasugust vormingut nagu teate saamisel.

Siseministri määrusesse „Hädaabiteadete

menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise

toimimisele esitatavad nõuded“ sõnastatakse

(2026) ühemõtteliselt arusaadavalt, et

hädaabikõne ei pea ainult suutma tehniliselt

vastu võtma vaid ka vastama samas vormingus,

mille abivajaja on valinud.

Praegu on kasutusel häälkõne, SMS ja lisaks

kasutatakse viipekeele kaugtõlketeenuse

rakendust, millesse on integreeritud SOS nupp,

mis võimaldab kasutajal eelisjärjekorras tõlgiga

ühendust saada, kes vahendaks kõne 112

numbrile.

Õigusselguse huvides täiendatakse 2025. a veel

ka siseministri 13.06.2017 määruse nr 26

„Hädaabiteadete menetlemise kord ja

hädaabiteadete menetlemise toimimisele

esitatavad nõuded“ nr 26 § 4 lg 2 sõnastust

sarnaselt § 4 lg-s 1 toodule. Seni ei ole seda

tehtud, kuivõrd tehnilised arendused on veel

pooleli. Täiendavalt seaduste tasandi muudatusi

videokõne, reaalaja tekstiedastus või

tervikvestlus kaasa ei too, kuivõrd loodav

3

lahendus on internetiprotokollil (SIP ehk Session

Internet Protocol) põhinev ehk toimib sama

protokolli alusel nagu ka praegused 112

hädaabikõned.

Artikkel 10 lg 3 Jah LPS § 2 lg 13 ja TNVS § 13 lg

1, § 17 lg 3

LPS § 9

LPS § 9 sõnastuse täpsustus 2026.a.

Artikkel 10 lg 5 Jah LPS § 2 lg 13 ja TNVS § 6 lg 1

p 1, § 13 lg 1, § 17 lõiked 3 ja 5

LPS § 9

LPS § 9 sõnastuse täpsustus 2026.a.

Artikkel 14 lg 1 Jah LPS § 4 lg 5 Sõnastuse täpsustus 2026. a.

Artikkel 31 lg 3 Ülevõtmise kohustus

puudub

LPS § 22 lg 6 LPS § 22 lg 6 lisatud 2026. a. Esialgu kavandati

ligipääsetav hädaabiteenus võtta kasutusele

aastal 2025, kuid tootjad ja sideettevõtjad polnud

selleks ajaks vajalikke arendusi teinud, mistõttu

tuli tähtaeg edasi lükata.

Artikkel 32 lg 1 Jah LPS § 22 lõiked 2 ja 4 LPS § 22 lg 2 sõnastuse täpsustus 2026. a.

Artikkel 33 lg 3 Ülevõtmise kohustus

puudub

— Ei ole ülevõetav säte, sest tegemist on

rakendussättega.

LPS § 23 näeb ette, et vastutav ministeerium

hindab LPS rakendamise mõju ja tulemuslikkust

hiljemalt aastal 2028. Kogutud teavet saab

kasutada direktiiviga ettenähtud aruandluses

komisjonile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Ministeeriumid

20.07.2026 nr 2-2/2523-1

Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks esitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab Riigikantseleile ja ministeeriumitele

kooskõlastamiseks ning lisaadressaatidele arvamuse avaldamiseks toodete ja teenuste

ligipääsetavuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisa: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

3. Seletuskirja lisa 1 – direktiivi vastavustabel

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Häirekeskus

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Kestliku Ettevõtluse Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

MTÜ Eesti E-kaubanduse Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Eesti Pimedate Liit

Eesti Kurtide Liit

2

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit

MTÜ Lastekaitse Liit

Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti Pensionäride Ühenduste Liit

Krista Erg-Scacchetti 5662 8067

[email protected]

3