Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 2023. aasta kampaania “Tark Tarbija”
Lähteülesanne
Töö sisu: Pakkuja loob kontseptsiooni, filmib ja produtseerib videod, mida TTJA saab kasutada digiplatvormidel.
Tulemus: Pakkuja annab TTJA-le üle videod koos nende tähtajatu kasutusõigusega. Videod peavad vastama punktidele 2-3.
Pakkumuse esitamine: Ootame pakkumuses kampaania “Tark Tarbija“ loovlahenduse kontseptsiooni koos ajakavaga ja ideelahendustega. Kontseptsioon peab sisaldama nelja kuni 1.30 minutit kestvat videot koos kujundusmaterjalidega, mida oleks võimalik jagada digiplatvormidel. Pakkumuse tähtajaks on 24. märts. Loovlahendust soovime üle vaadata hiljemalt 27. aprillil, et pakkuja saaks vajadusel teha muudatused. Materjalide lõppversioonid peavad olema edastatud 5. maiks.
1. Taustainfo
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) juures tegutseb sõltumatu ning erapooletu tarbijavaidluste komisjon (edaspidi TVK), kuhu inimesed pöörduvad oma õiguste kaitseks. Tarbijavaidluste komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid tarbija algatatud tarbijavaidlusi. TVK-sse saavad pöörduda kõik tarbijad, kellel on kaebus Eestis registreeritud kaupleja vastu.
2. Kampaania eesmärk
Kampaania eesmärgiks on tõsta teadlikkust tarbija õigustest ja kaupleja kohustustest ning teavitada võimalusest lahendada tarbija ja kaupleja vahelisi vaidlusi tarbijavaidluste komisjonis.
Kampaania võiks välja tuua aspekte, kuidas tark ning oma õigusi tundev tarbija tehinguid tehes käitub ja mida tähele paneb. Samuti peaks kampaania edasi andma tarbijale ja kauplejale sõnumi, et vaidlusi on kohtuväliselt võimalik lahendada tarbijavaidluste komisjonis.
Valdkondadeks, kus tarbijate teadlikkust on kõige rohkem vaja tõsta, hindame:
• e-kaubandus;
• vastutustundlik laenamine;
• kasutatud autode ostmine;
• koduuksemüük.

3. Kampaania sisu
Kampaania peab keskenduma sihtgrupi teadlikkuse tõstmisele oma õigustest eelnevalt kirjeldatud tarbija-kaupleja suhetes. Eesmärk on näidata, kui olla teadlik tarbija, siis tõenäosus kauplejalt petta saada on ka väiksem. Samuti soovime tarbijale edastada nõuandeid, kuidas ennast kaitsta ning mida teha juhul kui tarbijaõigusi on juba rikutud. Kasutama peaks praktilisi näiteid ja lugude rääkimist, et inimesed samastuksid ning tunnetaksid, et ka nendega võib sama juhtuda.
Kampaania peab edastama sõnumi, et juhul, kui kõik ei lähe ootuspäraselt ja tarbija ning kaupleja vahel tekib vaidlus, on võimalik tarbijal pöörduda lepingust tuleneva vaidluse lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni poole.
Võimalusel võiks loovlahenduses vältida eraldi maandumislehe loomist.
4. Sihtgrupp
Kampaania sihtgrupid on järgmised:
E-kaubandus ja laenamine: 20­-60aastased eesti keelt kõnelevad kodanikud.
Kasutatud auto ostmine: 25-50aastased eesti keelt kõnelevad kodanikud.
Koduuksemüük: üle 60aastased eesti keelt kõnelevad kodanikud.
5. Kampaania periood ja eelarve
Kampaania viiakse läbi mais 2023. Loovlahenduse eelarve on 8000 eurot + km. Materjalide levitamine ei kuulu kampaania eelarve ega pakkumuse hulka.
Kampaaniat kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Toodetud materjalid (videoklipid) peavad sisaldama teavet rahastuse kohta ning Euroopa lipu embleemi. Sellekohased täpsemad reeglid edastame pakkumise võitjale.

6. Valdkondade kirjeldused koos näidetega eeltoodud probleemidest tarbijate pöördumiste põhjal
Punktis 2 nimetatud valdkondade kirjeldused, põhilised probleemid koos eluliste näidetega on toodud alljärgnevates alapunktides a-d. Kõik näited sisaldavad reaalseid tarbijate pöördumisi, andmaks ülevaade tegelikest probleemidest valdkonnas. Näidete sõna-sõnaline kasutamine videotes ei ole lubatud.

a) E-kaubandus
Probleem
Suur osa kaubandusest on tänapäeval kolinud internetti, mis on ühelt poolt teinud ostmise väga lihtsaks ja mugavaks. Samas kaasnevad sellega tormakad otsused, mida tarbija võib hiljem kahetseda. Tarbija teadliku tegutsemise korral on enamik probleeme võimalik vältida.
Eesmärk
Teavitada inimesi kõige olulisematest punktidest, mida internetis oste sooritades peab silmas pidama ning kuidas käituda, kui kaupleja on nende vastu eksinud. Samuti tutvustada võimalust probleemide korral pöörduda lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni.
Näide
Tarbija pöördumine: “Sooritasin ostu ühes e-poes, nende lehel on lubatud tarne 72 tunniga. Enne jõule, lehe peal ilmus info, et kuna on palju tellimusi, siis tarne hilineb aga enne jõule kõik saavad omad pakid kätte. Mina siiamaani ei ole saanud oma kaupa, esialgu nemad ignoreerisid minu kirju. Jaanuaris ma sain nendega ühendust läbi Facebooki. Kaks nädalat lubavad uurida ja väidavad et probleem on kulleriga. Toodet ma rohkem ei taha ja tahan raha tagasi saada, mis õigused mul on?!”
Võimalused, kuidas peaks tark tarbija õigesti ja korrektselt tegutsedes käituma:
• Enne veebist ostmist tuleb kindlaks teha kaupleja isik. Teave, mida kaupleja peab enda kohta e-poes avaldama, tuleb seadusest. E-poed, kus puuduvad ettevõtte kontaktandmed ei ole usaldusväärsed ning tarbijal ei ole võimalik kauplejaga probleemide korral ühendust saada.
• Enne e-poest tellimist (eriti suuremate ostude puhul), tasuks uurida ettevõtte tausta. Selleks sobib ettevõtte guugeldamine, sest tarneraskuste kohta jagavad internetis oma kogemusi teised tarbijad. Samuti tasub vaadata, ega e-pood ei ole kantud Tarbijavaidluste komisjoni musta nimekirja www.komisjon.ee (tegemist on komisjoni otsuseid mittetäitvate kauplejate nimekirjaga).
• Kui tarbija peab ennast vilunud e-poest ostjaks, tuleb siiski alati enne kaupade tellimist läbi lugeda e-poe ostutingimused. See võtab vaid mõne minuti, kuid annab olulist infot kaupleja kohta.
• Tarbijad peaksid mõistma, et linnukese märkimine “nõustun tingimustega” lahtrisse ilma tingimustega tutvumata, võib olla negatiivsete tagajärgedega. Lepingutingimused kehtivad ka juhul, kui tarbija neid läbi ei loe.
• E-poest tellimisel on tarbijatel seadusest tulenev õigus 14-päeva jooksul ostust taganeda ja saada tagasi kogu makstud raha.
• Tarbija ja e-pood peavad tegema vahet 14-päevasel taganemisõigusel ja kaebuse esitamise õigusel: 14-päevase taganemisõiguse möödumine ei mõjuta tarbija õigust esitada kahe aasta jooksul pretensioon, kui ostetud ese lakkab töötamast, läheb katki või ilmneb mõni puudus. Näiteks on ostetud mantli kangal defekt, nutitelefoni komplektist puudub laadija või blender ei tööta nii nagu lubatud. Ka väga suur allahindlus ei vähenda kaupleja vastutust tootel ilmnevate puuduste korral, seega saab kaebuse esitada ka nende kaupade osas, mis ostetud sooduspakkumiste raames.

b) Kasutatud auto ostmine
Probleem
Auto ost on suur ja kaalukas väljaminek, mistõttu on väga oluline, et tarbija, kes autot ostab, mõtleks hoolega läbi oma vajadused ja võimalused ning hoiduks emotsiooni ajel tehtud otsustest. Enamikke probleeme on tarbijal teadlikult tegutsedes võimalik vältida.
Eesmärk
Selle olukorra eesmärk on teavitada inimesi ohtudest, mis võivad kaasneda kasutatud autode ostmisega. Soovime harida inimesi teemadel, näiteksmilliseid tingimusi peab kasutatud auto ostmisel jälgima, et mitte ostuotsuses pettuda. Samuti tutvustada võimalust probleemide korral pöörduda lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni.
Näide
Tarbija pöördumine: “Ostsin 15.04.2022 kasutatud auto Kadaka tee automüügiplatsilt (olemas on ostu-müügileping ja ostjaks olin mina kui eraisik). Sain autot kasutada täpselt 2 nädalat, kuni 29.04.2022, kui Pärnust Tallinna poole sõites ilmnes tee peal autol mootoririke, mille tulemusena edasi sõitmine oli võimatu ja auto tuli puksiirabiga transportida Tallinnasse, antud automargi remonditöökotta (puksiirteenus maksis 390 EURi ja selle kohta on ka vastav akt olemas). Autoremonditöökojast öeldi esialgse hinnangu kohaselt, et auto mootori remont on ca 5000-6000 EURi (auto maksumus lepingu järgi 9500 EURi). Kas mul on õigus nõuda müüjalt auto ostu-müügi raha tagasi ja anda see auto talle tagasi? Või on otstarbekas nõuda talt auto remondi kulude katmist? Kuidas sellises olukorras käituda?”
Võimalused, kuidas peaks tark tarbija õigesti ja korrektselt tegutsedes käituma:
• Kontrollida tuleb kindlasti müüja tausta. Vaadata äriregistrist, kas autot müüb era- või juriidiline isik. Eraisiku käest osta on odavam, kuid eraisikute vahelisi vaidlusi lahendab vaid kohus.
◦ Täiendavat infot müüja tausta, varasemate tehingute ja usaldusväärsuse kohta leiab ka veebifoorumitest. Kui autot müüb juriidiline isik, siis saab infot/teavet firma kohta krediidiinfo kodulehelt ja äriregistrist. Ohumärk võib olla, kui firma on tegutsenud väga lühikest aega ja/või ettevõttel on maksuvõlad. Mõistlik on kontrollida, ega juriidiline isik ei ole kantud nn musta nimekirja. Transpordiameti e-teeninduses saab infot sõiduki varasema kasutuse ja tehnoülevaatuste kohta, liikluskahjude ja liiklusõnnetustes osalemise kohta saab infot liikluskindlustuse fondi kodulehelt. Soovi korral on võimalik tellida tasulise teenusena ka sõiduki taustakontroll.
• Kindlasti tuleb veenduda sõiduki korrasolekus. Auto ostueelsesse kontrolli tuleks kaasata spetsialist, kes oskaks hinnata sõiduki tehnilist seisukorda. Sõiduki saab üle vaadata näiteks tehnoülevaatuse teenuse osutaja või vastava sõiduki volitatud hooldus- ja remondiettevõte.
• Autot ei tohiks osta ilma proovisõitu tegemata! Mõistlik on kauplejaga kokku leppida piisavalt põhjalik ja pikk proovisõit, et saaks sõita ka maantee kiirusel. Nii tulevad välja võimalikud probleemid: kas kõik käigud lähevad sisse; võimalik müra ja vibratsioon; kas auto kisub ühele poole; ujub teel; undab jms. Sõiduki tavaoludes kasutamine võimaldab tuvastada auto seisukorra ka nende vigade osas, mida ostueelsel ülevaatusel ei tuvastatud. Samuti annab see kindluse, et väljavalitud sõiduk vastab ootustele kasutusmugavuse ja teiste omaduste osas.
• Müüja ei saa lepingus vabastada ennast vastutusest auto varjatud puuduste eest, kuid ka ostjal on üldjuhul hoolsuskohustus asi üle vaadata ja auto seisukorraga tutvuda. Ilmselgete puuduste tuvastamise korral on oluline neist koheselt teada anda, vastasel juhul on hilisemate pretensioonide esitamine keeruline. Puuduste tuvastamisel leppida müügilepingus kirjalikult kokku, kes vastutab nende kõrvaldamise ja kaasnevate kulude tasumise eest.
• Kontrollida tuleb auto ajalugu. Auto andmeid saab kontrollida sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel või näiteks vastava margi esinduses.
• Vaadata tasub suurte autoturgude portaale ja võrrelda Eestis pakutavaid autosid analoogsetega Euroopa Liidus. Vältida tuleks müügiplatsil tehtud nii-öelda eripakkumisi.
• Dokumendid tuleb vormistada kirjalikult. Oluline on sõlmida kirjalik müügileping, kus on fikseeritud auto müüja (kontaktid), hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit. Lisaks tuleb lepingusse kirja panna kõik (eritingimused), milles ostja ja müüja on kokku leppinud, sh ka auto tuvastatud puudused jm. Hea oleks kokku leppida ka see, kuidas toimitakse sõidukil tehniliste probleemide tekkimisel, kus, kuidas ja millistel tähtaegadel vead kõrvaldatakse.
• Võimalusel tasuda ostu eest pangaülekandega. Selliselt jääb tehingust jälg ja kokkulepitud sõiduki maksumust on ka hiljem lihtsam tõendada. Samuti on mõistlik säilitada müügikuulutus, sõiduki tehnilist seisukorda kirjeldavad dokumendid jm tehinguga seonduv.
c) Laenuturg
Probleem
Suuremate väljaminekute puhul on üsna tavapäraseks saanud kergekäeline ja läbimõtlemata laenu või järelmaksu võtmine. Seda tehes ei tutvuta aga piisavalt tarbijakrediidi võtmise tingimustega, mistõttu võib maksekohustuse täitmine hiljem ülejõukäivaks osutuda.
Eesmärk
Laenu võtmine eeldab, et tarbija on teadlik oma õigustest ning kaupleja/krediidiandja kohustustest. Meie eesmärgiks on tarbijale üle korrata, mida peab täpsemalt silmas pidama enne laenuotsuse tegemist. Samuti tutvustada võimalust probleemide korral pöörduda lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni.
Näide
Tarbija pöördumine: “Olen üsna nõutu ja ei oska kuhugi pöörduda abi saamiseks. Proovin lühidalt seletada oma probleemi sisu. Võtsin paar aastat tagasi laenu ja raskes rahalises olukorras võtsin pakutavat maksepuhkust kolm kuud. Nüüd aga kui puhkus läbi sai ja arve saadeti sain ehmatuse osaliseks. Pean maksma kolme kuu arve korraga . Olen ettevõttega suhenud nii meiliga kui ka telefoni teel, aga selgust asjasse ei saa. Olen päris nõutu ja ei oska ka maksepuhkuse lepingust seda välja lugeda,et peale kolme kuu puhkust tuleb mul tasuda ka kolme kuu arved korraga. Palun ehk saate mind aidata. Kelle poole ma peaksin pöörduma? Ei soovi väga inkassosse sattuda ja samuti oleks väga kurnav iga kuu tasuda viivist ja meeldetuletus tasu. Kas ma olen ise süüdi kuna ei osanud lepingut lugeda ? Lisan ka maksepuhkuse lepingu.”
Võimalused kuidas peaks tark tarbija õigesti ja korrektselt tegutsedes käituma:
• Kaalu erinevate krediidiandjate pakkumisi: võta enne otsuse tegemist pakkumised mitmelt erinevalt krediidiandjalt;
• Tutvu teabelehega, kus on kirjas kõik tingimused pakutava laenu ja selle kulukuse kohta. Mida kõrgem on teabelehes märgitud krediidi kulukuse määr, seda nö kallim on laen. Kui miski jääb ebaselgeks, siis pöördu julgelt krediidiandja poole ja küsi lepingu kohta täpsustavaid küsimusi.
• Selgita teabelehe põhjal välja millised ja kui suures summas kulud kaasnevad laenu võtmisega ja laenumaksetega viivitusse sattumisega.
• Veendu, et teabelehes märgitud krediidi kulukuse määr ei ületaks selle lubatud ülempiiri. Alates 2023. aasta 1. jaanuarist võetud tarbimislaenu krediidi kulukuse määr ei või olla kõrgem kui 45,93%. Seda protsenti ületav laenutehing on tühine. Krediidi kulukuse määra ülempiir muutub kaks korda aastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil.
• Tarbijakrediidilepingus on võimalik fikseerimata ja fikseeritud intressimäär. Muutuva intressimäära korral, mis on seotud Euribori määraga, võivad igakuised laenumaksed muutuda. Negatiivse Euribori korral loetakse Euribori väärtus nulliks ning üldjuhul peab tarbija tasuma üksnes baasintressi. Samas positiivse Euribori puhul võivad laenumaksed oluliselt kallineda.
• Esita krediidiandjale tõesed andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta. Krediidiandja võib sõlmida lepingu üksnes siis, kui ta on veendunud, et tarbija on krediidivõimeline ning suudab laenu tagasi maksta.
• Enne laenamist veendu ka ise, kas suudad laenu võimalike makseraskuste (näiteks töökaotus, ootamatud väljaminekud) korral tagasi maksta.
• Pea meeles, et kui krediidiandja nõuab Sinult maksete viivitamise korral leppetrahvi või käsiraha, siis on selline lepingutingimus tühine.
• Küsi soovi korral krediidiandjalt lisaks teabelehele lepinguprojekti koopia, et sellega enne allkirjastamist põhjalikult tutvuda.
• Kui lepingu sõlmimine eeldab ka kindlustust (nt autoliisingu ja kodulaenu puhul), siis tea, et võid kindlustuslepingu sõlmida ka enda valitud, mitte vaid krediidiandja soovitatud kindlustusandjaga.
• Tea, et sa võid tarbijakrediidilepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul.
• Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust võib tarbija taganeda seitsme päeva jooksul.
• Kui taganed lepingust, ei pea Sa seda krediidiandjale põhjendama. Kui soovid taganeda tarbijakrediidilepingust ja sellega majanduslikult seotud müügilepingust 14 päeva jooksul, kuna lepingu alusel üle antud asi on puudusega, tuleb puudusest müüjat teavitada. Siiski krediidiandja ega müüja ei saa sind takistada taganemisõiguse kasutamisel ning Sa ei pea nõustuma eksimuse heastamisega (parandamine, asendamine). Taganemise korral ei ole krediidiandjal õigust nõuda tarbijalt intressi ega muude kulude tasumist..
• Tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused võid osaliselt või täielikult täita ennetähtaegselt. Sellisel juhul ei võlgne Sa krediidiandjale laenu kasutamata jätmise ajale langevat intressi ja muid kulusid. Krediidiandjal on õigus nõuda Sinult mõistlikku hüvitist sõltuvalt laenuintressi olemusest ja laenuperioodist. Ennetähtaegse tagastamise õiguse ja hüvitise määramise aluseks on võlaõigusseaduse § 411.
• Kui soovid ennetähtaegselt tagastada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused ja lepingus on kokku lepitud fikseerimata intressimäär, siis võib krediidiandja tarbijalt nõuda saamata jäänud intressi kolme järgneva kuu eest.

d) Koduuksemüük
Probleem
Mitmed kauplejad pakuvad oma tooteid ja teenuseid müügiks tarbija kodus või telefoni teel. Sellistel viisidel on tarbija lihtsasti mõjutatavam, mistõttu peab olema tähelepanelikum ning oma õigustest rohkem teadlikum.
Eesmärk
Teavitada tarbijaid nende õigustest koduuksemüügi ehk väljaspool äriruume sõlmitud tehingute puhul. Samuti tutvustada võimalust probleemide korral pöörduda lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks tarbijavaidluste komisjoni. Eduka teavitustöö tulemusel saab inimene ka psühholoogilise ostusurve all siiski targa tarbimisotsuse teha.
Näide
Tarbija pöördumine: “17.11.2021 ostsin müügiesindaja kaudu aurupuhastaja Polti Vaporetto Pro X2021 ja aknapesuroboti väärtuses 1980 eurot. Aurupuhastaja anti üle kodus ja aknapesurobot lubati saata kulleriga paari päeva jooksul. Müügiesindaja seadistas aurupuhasti ülesse, et seda oleks võimalik koheselt kasutada. Toote pakend viidi ära. Mina ei ole masinat kasutanud. Müügiesindaja käis kodus. Juba järgmisel päeval 18.11.2021 võtsin müüjaga ühendust telefoni teel, et soovin taganeda lepingust ja toote tagastada ja makstud raha tagasi saada (makstud sularahas). Tarbija pöördumine kaupleja poole: “18.11.2021 võttis teiega ühendust minu tütar e-maili teel ja 21.11.2021 saatsin mina e-maili avaldusega loobuda lepingust. Lubati vastata 2 tööpäeva jooksul. Ühendust võeti 23.11.2021 telefoni teel. Ning öeldi, et pean maksma leppetrahvi, kauba väärtuse vähenemise osas suurusjärgus 400-600 eurot. Sellega ma nõus ei ole. Tehti ettepanek aurupuhastaja endale ikkagi jätta, soodustustega, kuid ka sellega ma nõus ei ole. Minu sooviks jääb kauba tagastamine ja raha tagasimakse teie poolt.””
Võimalused, kuidas peaks tark tarbija õigesti ja korrektselt tegutsedes käituma:
• Enamasti on kodus müüdavate asjade puhul tarbijateks eakamad inimesed, seega tasuks oma vanemaid või vanavanemaid ohtudest teavitada. Tarbija kodus toimuvate pakkumiste ning müügitehingute korral võib tarbija tunda kohustust tehing sõlmida, sest müügiesindaja on temale kulutanud oma aega ning tarbija on vestluse käigus väljendanud oma ostuhuvi.
• Tarbija kodus sõlmitud lepingust on õigus 14-päeva jooksul taganeda ja saada tagasi kogu makstud raha. Loobumist ei pea tarbija põhjendama. Tarbija kaitseks on seadusega ette nähtud õigus väljaspool äriruume tehtud ostude korral ümber mõelda eelkõige selleks, et kaitsta tarbijaid emotsiooniostude eest. Tarbija kodus tehtud ostude korral puudub tarbijatel ka ülevaade pakutud toote hinnast ja valikust võrreldes teiste samalaadsete toodetega, mistõttu peab tarbijal olema õigus ümber mõelda.
• Kodus toimunud müügitehingu kohta tuleb tarbijale ALATI anda kirjalikus vormis leping, kus on kirjas muuhulgas nii kaupleja andmed kui ka tarbija õigused, sh õigus 14-päeva jooksul ostust taganeda.
• Kui tarbijat ei ole ostueelselt kirjalikult teavitatud tema õigusest 14 päeva jooksul lepingust taganeda, lõpeb taganemisõigus aasta ning 14 päeva möödudes alates kauba kättesaamisest. Seega kaitseb seadus ka neid tarbijaid, keda müüja ei teavitanud kahenädalasest järelemõtlemisajast ning kes kahetsevad oma ostu või soovivad psühholoogiliselt peale sunnitud tehingust loobuda.
• Oluline on meeles pidada, et lepingust taganemiseks piisab 14 päeva jooksul selgelt väljendatud tahteavaldusest, mis tuleb kindlasti edastada kirjalikult, näiteks e-kirja teel. Kui tarbijaks on eakam inimene, kes ei kasuta e-posti või muid elektroonilisi kanaleid, tuleks taganemisavalduse võimalused hoolega enne ostu sooritamist läbi mõelda ja kauplejalt üle täpsustada.
• Tarbijal tuleks tähelepanelikult tutvuda tagastamise tingimustega, näiteks on olnud juhuseid, kus tarbijale müüdud tolmuimeja tuleb tagastada hoopis teises maakonnas asuvale aadressile. Tarbija jaoks on see ülemäära keerukas, samuti võib puududa inimestel selline transpordivõimalus. Tasub teada, et suuremõõtmeliste kaupade puhul, nagu näiteks mööbel või tolmuimeja, mis toimetati tarbija koju lepingu sõlmimise hetkel ning mida ei saa suuruse tõttu tavapostiga tagasi saata, on kauplejal kohustus asi omal kulul ära viia.
• Samuti tuleks olla tähelepanelik võimalike ebaausate võtete suhtes, mille eesmärgiks on tarbija taganemisõigusest ilma jätta. Näiteks kui tarbijale anti lepingu sõlmimisel üle sama tolmuimeja, millega müügiesindaja viis läbi näidispuhastust. Tarbija taganemisavaldusele vastas kaupleja eitavalt, viidates tooteesitlusel tekkinud kasutusjälgedele – veepaagis olev vesi ning veidi täitunud tolmukott.
• Tasub teada, et kui tarbija on asja enne selle tagastamist kasutanud, vastutab tarbija asja väärtuse vähenemise eest. Sel juhul on kauplejal õigus tarbijale esitada nõue, mis hüvitaks tolmuimeja väärtuse vähenemise. Samas peab kaupleja esitama tõendid väärtuse vähenemise ja summa kohta. Kindlasti aga ei võta asja kasutamine tarbijalt taganemisõigust. Tarbijatel on soovitatav keelduda müügiesitluseks kasutatud asja vastuvõtmisest ja paluda ostusoovi korral endale üle anda uus, kasutamata toode.
• Selline kauplemisvõte, kus müügiagent eirab tarbija kodu külastades palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla, on seadusega keelatud. Keelatud on ka anda tarbijale sõnaselgelt teada, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab müügiagendi tööd või sissetulekut.
• Tarbijal on õigus esitada müüjale kaebus kaubal ilmnevate puuduste osas (nt kui ostetud kaup lakkab korralikult töötamast) kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest. Ka see tarbija seaduslik õigus esitada 2-aasta jooksul kaebus, peab olema tarbijale kirjalikult ostu hetkel teatavaks tehtud.
7. Pakkumusele esitatavad nõuded ja pakkumuste hindamine
7.1 Nõuded pakkumusele
Pakkuja esitab pakkumuses kampaania “Tark Tarbija“ loovlahenduse kontseptsiooni koos ajakavaga ja ideelahendustega. Kontseptsioon peab sisaldama nelja kuni 1.30 minutit kestvat videot koos kujundusmaterjalidega, mida oleks võimalik jagada digiplatvormidel.
Pakkumuse maksumus tuleb esitada käibemaksuta ning see peab sisaldama kõiki kulusid, sh litsentsi-, näitlejatasusid jmt. Kõik pakkumuse esitamisega seonduvad kulud kannab pakkuja.
7.2 Pakkumuse esitamise tähtaeg
Pakkumuste esitamise tähtaeg on 24. märts. Pakkumused esitatakse elektroonsel kujul e-posti aadressile [email protected].
Pakkumus peab jõus olema vähemalt 30 kalendripäeva.
7.3 Pakkumuste hindamine
TTJA hindab pakkumusi allolevas tabelis toodud hindamiskriteeriumite alusel, mille osakaalud on järgmised:
Kriteerium
Osakaal (%)
Pakkumuse maksumus
60
Töö kirjelduse vastavus hanke eesmärgile ja sisule
40

Kriteeriumite hindamine toimub alljärgnevalt:
7.3.1 Pakkumuse maksumus. Maksimaalne pakkumuse maksumuse osas omistatav punktide arv on 60 (kriteeriumi osakaal).
Madalaima maksumusega pakkumusele omistatakse 60 punkti. Teistele pakkumustele omistatakse väärtuspunktid vastavalt valemile:
(madalaim maksumus/ võrreldav maksumus) x 60 = väärtuspunktide arv, tulemus ümardatakse kaks (2) kohta pärast koma.

7.3.2 Töö kirjelduse vastavus hanke eesmärgile ja sisule. Maksimaalne pakkumusele töö kirjelduse vastavuse osas omistatav punktide arv on 40 (kriteeriumi osakaal).
Kriteeriumit hinnatakse järgmiselt:

Töö kirjelduse eesmärk on anda hankijale arusaam pakkuja suutlikkusest hankeleping täita. Töö kirjeldus peab andma hankijale kindluse, et pakkuja mõistab lähteülesannet ja hangitava töö eesmärke ning suudab tagada töö teostamise vastavalt hankelepingule, sh selle osaks olevale lähteülesandele ja ajakavale. Töö kirjeldus peab sisaldama töö täitmise metoodikat ja töö teostamise plaani. Töö kirjelduse osaks on mh alljärgnev:
i. Pakkuja arusaam töö üldistest eesmärkidest, ulatusest, sisust, hankija püstitatud nõuetest ja vajadustest, tegevustest mida tuleb tulemuste saavutamiseks teha (max 5 p);
ii. Pakkuja meeskonna tegevuse kirjeldus töö teostamisel, ajakava tegevuste lõikes (max 10);
iii. Loovlahenduse vastavus kampaania eesmärkidele (max 15 p);
iv. Sihtgrupi kõnetamine, lugude esitamine ja nende meeldejääävus (max 10 p).
8. Pakkumuse edukaks tunnistamine
Punktides 7.3.1.-7.3.2 pakkuja saavutatud punktisummad summeeritakse ja edukaks tunnistatakse pakkumus, mis saavutas eeltoodud kriteeriumite alusel kokku enim punkte. Hindamistäpsus on kaks (2) kohta pärast koma.
Juhul, kui kaks või enam pakkumust saavad võrdse punktisumma, tunnistatakse edukaks pakkumuseks madalama maksumusega pakkumus käibemaksuta.
Eduka pakkujaga sõlmitakse hankeleping (kavand lisatud).


TÖÖVÕTULEPING nr …



Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, asukoht Endla 10a, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Kristi Talving (edaspidi Tellija)
ja
…, registrikood …, asukoht …, mida esindab … (edaspidi Töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos kui Pooled ja eraldi kui Pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Lepingu dokumendid
1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
1.2. Lepingu allkirjastamise hetkel on sellel järgnevad lisad:
1.2.1. Lisa 1 - Tellija lähteülesanne
1.2.2. Lisa 2 – Töövõtja pp.kk.aaaa pakkumus

2. Lepingu objekt ja tähtaeg
2.1. Lepingu objekt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 2023. aasta kampaania „Tark Tarbija“ jaoks loovmaterjali koostamine, sh kontseptsiooni ja visuaalse keele loomine, filmimine ja produtseerimine. Töövõtja kohustub Tellijale üle andma 4 Lepingule vastavat videot Poolte vahel kokkulepitud formaadis, mille igaühe pikkus on kuni 90 sekundit, koos digiplatvormidel jagatavate kujundusmaterjalidega (edaspidi Töö).
2.2. Töö alla kuuluvad kõik Lepingu täitmiseks vajalikud materjalid, toimingud ja tööde tegemine või teenuste osutamine, mida ei ole eraldi nimetatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad Töö hulka ning on vajalikud lepinguliste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

3. Töö läbiviimise tingimused
3.1. Tellija:
3.1.1. esitab Töövõtjale Töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldab neile juurdepääsu;
3.1.2. teavitab Töövõtjat viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest asjaoludest, mis võivad tingida Töös muudatuste tegemise;
3.1.3. võib vajadusel pöörduda kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta.
3.2. Töövõtja:
3.2.1. esitab Töö kokkulepitud formaadis punktis 4.1 sätestatud tähtajaks Tellija kontaktisikule;
3.2.2. teostab Töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt Lepingu tingimustele, lähtudes Tellija poolt esitatud informatsioonist, juhistest ning lähteülesandest;
3.2.3. lubab Tellijal kontrollida Töö teostamise käiku ja esitab Tellija nõudmisel Töö teostamise kohta teavet;
3.2.4. kasutab Töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
3.2.5. teavitab Tellijat viivitamatult võimalikust viivitusest Töö teostamisel, samuti muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist;
3.2.6. teostab Tellija poolt sätestatud tähtajaks Tellija poolt nõutud parandused või esitab uue Töö, kui Töö või selle osa ei vasta Lepingule ning Tellija on esitanud vastavasisulised pretensioonid vastavalt punktile 4.3.

4. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
4.1. Töö Tellijale üleandmise tähtaeg on ...
4.2. Tellija vaatab Töövõtja poolt esitatud Töö üle 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö esitamisest Tellijale. Kui Töö vastab käesoleva Lepingu tingimustele, võtab Tellija Töö vastu ning teavitab sellest e-kirja teel Töövõtja kontaktisikut. Juhul, kui Tellija ei ole esitanud Töövõtjale kirjalikke pretensioone 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates Töö Tellijale esitamise päevast, on Töövõtja õigustatud lugema Töö vastuvõetuks.
4.3. Juhul, kui Tellijal on pretensioone Töö kvaliteedi või Lepingu tingimustele vastavuse osas, teavitab ta sellest Töövõtjat e-kirja teel ning osutab konkreetsele puudusele Töös ja määrab mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või uue, Lepingu tingimustele vastava Töö esitamiseks.
4.4. Tellija poolt vastuvõetud Töö on aluseks Töövõtjale arve esitamiseks.

5. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
5.1. Tellija tasub Töövõtjale Lepingu tingimustele vastava Töö eest tasu summas … (summa sõnadega) eurot, millele lisandub käibemaks 20 (kakskümmend) %, kokku … (summa sõnadega) eurot.
5.2. Tellija tasub Töö eest pärast selle vastuvõtmist hiljemalt 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul Töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve standardile. Arvele märgitakse Tellija dokumendiregistris registreeritud Lepingu number ja Lepingus nimetatud Tellija kontaktisik.
5.3. Punktis 5.1. sätestatud tasu on ainus Töövõtja tasu käesoleva Lepingu täitmise eest. Tellija ei aktsepteeri lisakulutusi, mille osas Pooled ei ole eelnevalt kirjalikult kokku leppinud.

6. Autoriõigused
6.1. Töövõtja poolt Töö teostamise käigus loodust tulenev intellektuaalne omand kuulub Tellijale.
6.2. Töövõtja loovutab Tellijale kõik Tööga seonduvad varalised õigused ning annab Tellijale ainulitsentsi Töö teostamise käigus loodu kasutamiseks all-litsentsi andmise õigusega kogu autoriõiguste kehtivuse ajaks, kasutusvajaduse ära langemiseni ning ilma territoriaalsete piiranguteta.
6.3. Töövõtja kinnitab, et tal on õigus Tellijale varalised õigused üle anda ning temale teadaolevalt ei rikuta ühegi kolmanda isiku õigusi. Juhul, kui kolmas isik esitab Tellijale autoriõigustega seonduvaid nõudmisi, hüvitab Töövõtja Tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
6.4. Tasu autoriõiguste eest sisaldub punktis 5.1 nimetatud tasus.

7. Vastutus
7.1. Juhul, kui Tellijast mitteolenevatel põhjustel ei esita Töövõtja Tööd tähtaegselt, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5 (null koma viis) % lepingu p-s 5.1 nimetatud tasust iga viivitatud kalendripäeva eest.
7.2. Juhul, kui Töövõtja rikub muid Lepingust tulenevaid kohustusi, on Tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes Töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja. Kui Töövõtja ei kõrvalda rikkumist ega sellega kaasnevaid tagajärgi Tellija poolt antud tähtaja jooksul, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi kuni 10 (kümme) % lepingu p-s 5.1 nimetatud tasust iga rikkumise kohta.
7.3. Leppetrahvi nõudmine ei välista Tellija õigust kasutada teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid, muu hulgas on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
7.4. Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada Töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
7.5. Juhul, kui Töö mittevastavuse korral ei kõrvalda Töövõtja puudust ega esita uut, nõuetekohaselt teostatud Tööd punkti 4.3 kohaselt Tellija nimetatud tähtajaks, on Tellijal õigus nõuda punktis 7.2 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele öelda Leping erakorraliselt üles.
7.6. Lepinguliste summade tasumisega viivitamise korral on Poolel õigus nõuda hilinenud Poolelt viivist 0,15 (null koma viisteist) % kalendripäevas arvestatuna õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest.
7.7. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud otsese materiaalse kahju hüvitab kahju tekitanud Pool teise Poole nõudel.
7.8. Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta Pooli muude õigusaktidest ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.

8. Poolte kontaktisikud ja teabe vahetamine
8.1. Tellija kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus kontrollida Töö täitmist ja võtta vastu Töö, on: Britt-Heleen Kandimaa, telefon 55616690, e-post: [email protected].
8.2. Töövõtja kontaktisik Lepinguga seotud küsimustes, kellel on muu hulgas õigus anda üle Töö, on: ees- ja perekonnanimi, telefon …, e-post: …
8.3. Informatiivsed teated võib edastada telefoni teel. Juhul, kui teate edastamisel on õiguslikud tagajärjed, peab teade olema edastatud kirjalikult Lepingus nimetatud postiaadressile või Poole esindaja poolt allkirjastatuna Lepingus nimetatud e-posti aadressile.
8.4. Poole teade loetakse teise Poole poolt:
8.4.1. samal päeval kätte saaduks, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval enne kella 16.00;
8.4.2. järgmisel tööpäeval, kui teade on saadetud elektroonilisel teel kontaktisiku e-posti aadressile tööpäeval pärast kella 16.00;
8.4.3. 5 (viie) kalendripäeva möödudes alates tähitud kirja postitamisest, kui teade on saadetud tähitud kirjaga Lepingus näidatud aadressil.



9. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
9.1. Leping jõustub selle viimase Poole poolt allkirjastamise päeval ja kehtib kuni Poolte poolt lepinguliste kohustuste nõuetekohase täitmiseni või Lepingu ennetähtaegse lõpetamiseni.
9.2. Lepingut võib muuta üksnes Poolte kirjalikul kokkuleppel ja muudatused vormistatakse Lepingu lisana. Muudatused jõustuvad pärast viimase Poole poolt allkirjastamist või Poolte poolt muudatuses märgitud tähtajal. Lepingu muutmisel järgivad Pooled riigihangete seaduse §-s 123 sätestatud tingimusi.
9.3. Poolte kontaktandmete muutumisest tuleb teist Poolt teavitada mõistliku aja jooksul. Kontaktandmete muutmist ei loeta Lepingu muutmiseks punkti 9.2 mõistes.
9.4. Pooltel on õigus Leping erakorraliselt ilma etteteatamistähtajata üles öelda juhul, kui teine Pool rikub oluliselt Lepingust tulenevaid kohustusi, muu hulgas juhul, kui:
9.4.1. Töövõtja ei ole Lepingu tingimustele mittevastava Töö esitamise korral Töö puudust kõrvaldanud või esitanud uut, Lepingule vastavat Tööd punkti 4.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul;
9.4.2. Tellija on viivituses punkti 5.2 kohaselt esitatud arve maksmisega vähemalt 30 (kolmkümmend) kalendripäeva;
9.4.3. esineb riigihangete seaduse §-s 124 nimetatud alus.

10. Lõppsätted
10.1. Pooled ei tohi Lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise Poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.2. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras.
10.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes juhinduvad pooled Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest.
10.4. Lepingu sisu on avalik teave, välja arvatud juhul, kui Töövõtja hiljemalt enne esimese Poole poolt Lepingu allkirjastamist teavitab Tellijat, et Leping sisaldab konfidentsiaalset teavet, koos vastava õigusliku alusega. Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on sellisel juhul lubatud vaid teise Poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.

Tellija
Töövõtja


/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/


Kristi Talving
…
Peadirektor
…